Mootori prototüüp : Hunday B&W 6L60MCE Ns = 1300 kw Mootori prototüübi ja antud andmete põhjal : n- 120 p/min, kasutatav kütus IFO 180 Q a- 42000kJ/kg , ps - 0,25 MPa , t0 20 0C , tmv. - 100C , p0 0,925 *105 Pa, Analüüsida mootori töö p+arameetreid merevee temperatuuri tõusul 5 0C võrra ja samal ajal välistemperatuuri tõusul 150C võrra . 4. Artur Iljuhhin Mootori prototüüp : MAK 12 M43 Mootori prototüübi ja projekteeritava mootori antud lähteandmete põhjal : n- 550 p/min, kasutatav põhikütus IFO 180 Q a- 42500kJ/kg , ps - 0,25 MPa , t0 - 20 0C , tmv. - 100C , p0 0,825 *105 Pa, Analüüsida kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus üleminekuga madalama kütteväärtusega kütusele Qa = 41500 kJ /kg 5. Artur Trainis Mootori prototüüp : Hunday B&W 6l60MCE Ns = 1200 kw Mootori prototüübi ja projekteeritava mootori antud lähteandmete : n- 110 p/min, kasutatav kütus IFO380 Q a- 40000kJ/kg , ps - 0,25 MPa ,
Võrgustamise meetodid Integreeritud mõõdistusmeetodite õppeiane praktikumis tutvusime põgusalt programmiga „Surfer“. Lähteandmeteks oli riigi geodeetilise põhivõrgu punktide andmed (X, Y, h, H). Erinevate mudelpindade loomiseks kasutame võimalusi Kriging, Minimum Curvature, Local Polynomial ja Triangulation With Linear Interpolation. 1) Kõigepealt koostame lähteandmete (Joonis 1) põhjal variogrammi (GridVariogramNew variogram). Variogrammi loomisel tuleb programmile ära näidata, millises tulbas asuvad X, Y koordinaadid ning absoluutkõrused. Tulemuseks saame variogrammi, mis on toodud järgneval joonisel (Joonis 2). Graafiku x- teljel on võrgu punktide vahelised kaugused ning y- teljel korrelatsiooni sammu väärtus. Joonis 1. Lähteandmed tabelvaates Joonis 2. Variogramm
Ülesanne 10 Soojusvaheti Arvutada joonisel kujutatud kahekäigulise horisontaalse aur - vesi manteltoru-soojusvaheti soojusvahetuspind, kui nõutav küttevõimsus on Q, vee temperatuur enne soojusvahetit t v' ja pärast soojusvahetit tv", auru rõhk p on esitatud manomeetri näidu järgi. Õhurõhu väärtuseks lugeda 0,1 MPa. Soojusvaheti torude materjal valida lähteandmete tabelist. Torud valida välisläbimõõduga 20 mm ja seinapaksusega 2 mm. Torukimbu pikkusena mõeldakse boilerisse paigutatud torude pikkust l = 2 m joonisel. Soojusvahetuspind esitada torude arvuna boileris. Lihtsuse mõttes võib metalli soojusjuhtivusteguri lugeda temperatuurist sõltumatuks suuruseks ja valida käsiraamatu abil torude keskmise temperatuuri järgi. Algandmed: Q=900 kW p=1,4 Mbar d=0,016m
Osalejad: Energiakasutus: Aleksei Heinsaar, Johan Praats, Raido Konts Tootmistehnika: Kullar Vreiman, Mario Kütt Labortöö Katla käivituskatse Kuidas arvutada katses mõõdetud kasutegurit ja katla võimsust? Tabel 1. Lähteandmete tabel Vee erisoojus 𝑐𝑣 = 4,19 𝑘𝐽⁄(𝑘𝑔 ∙ 𝐾) Vee mass 𝑚𝑣 = 208 𝑘𝑔 Terase erisoojus 𝑐𝑡 = 0,465 𝑘𝐽⁄(𝑘𝑔 ∙ 𝐾) Katla(terase) mass 𝑚𝑡 = 410 𝑘𝑔 Vee algtemperatuur 𝑡1 = 26,69 ℃
näiteks käsklus PURGE vajab faili nime, mida ta kustutama peab, vastasel juhul tuleb veateade. Teiseks on vabatahtlik parameeter: käsklus LISTFILE puhul kehtib vabatahtlik parameeter. Ilma parameetrita kasutab ta default seadistust, ehk toob kõik failid, kui talle aga lisada mingi parameeter, toob käsklus vaid näiteks kindla tähega algavad failid. Mõlemad on parameetrid, aga üks neist on alati vajalik ja teine mitte. väärtusparameeter ja muutujaparameeter Esimene on tavaliselt lähteandmete viimiseks alamprogrammi. Kui nende väärtustega alamprogrammis midagi juhtub, siis peaprogrammi tagasi tulles need muudatused kaasa ei tule. Teine on vastuste saamiseks alamprogrammist (kuid ka nende andmete viimiseks alamprogrammi, mis seal oma väärtust muutma peavad). Muudatused nende väärtustes jõuavad ka peaprogrammi. Mõlemad on andmete viimiseks alamprogrammi, aga väärtusparameetri puhul tagasi tulles peaprogrammi muudatused kaasa ei tule. rekursiivne funktsioon
Ülesanne 3 Protsess ideaalgaasi seguga Puidu põlemisel tekkinud suitsugaas väljub katlamaja korstnast temperatuuril t sg . Suitsugaasi käsitleda koosnevana neljast ideaalsest komponendist: veeaur, süsihappegaas, lämmastik ja hapnik, millest kolme osamaht protsentides on antud lähteandmete tabelis. Põlemisel tekkiva suitsugaasi kogus kuupmeetrites sekundi kohta V sg 0 on esitatud normaaltingimustel ( B0 =760 mmHg ja t0 =0 °C). Isobaarse protsessi moolerisoojus kaheaatomilisele gaasile on 29,31 kJ/(kmol·K) ja kolmeaatomilisele gaasile 37,68 kJ/(kmol·K). Aine aatommassi määramisel
Puidu põlemisel tekkinud suitsugaas väljub katlamaja korstnast temperatuuril tsg. Suitsugaasi käsitleda koosnevana neljast ideaalsest komponendist: veeaur, süsihappegaas, lämmastik ja hapnik, millest kolme osamaht protsentides on antud lähteandmete tabelis. Põlemisel tekkiva suitsugaasi kogus kuupmeetrites sekundi kohta Vsg0 on esitatud normaaltingimustel (B0=760 mmHg ja t0=0 °C). Isobaarse protsessi moolerisoojus kaheaatomilisele gaasile on 29,31 kJ/(kmol·K) ja kolmeaatomilisele gaasile 37,68 kJ/ (kmol·K). Aine aatommassi määramisel lähtuda perioodilisustabelis leiduvatest väärtustest. Leida korstna ava minimaalne läbimõõt D tingimusel, et suitsugaasi voolukiirus ei oleks suurem kui 8 m/s
Kuigi lühiajaline prognoos on leitav ka prognoosimudelitega, annab koormusmudelite rakendamine täpsemaid ja mitmekülgsemaid tulemusi. Levinud on lähenemisviis, kus vajalik koormusnäitaja (enamasti koormuse lühiajaline prognoos) leitakse formaalsete meetoditega otseselt koormusandmete alusel, mis on antud aegridade kujul. Kasutusel on suur hulk meetodeid, mis põhinevad regressioonanalüüsil, aegridade mudelitel, neurovõrkudel jm. Meetodi valik sõltub nii lähteandmete iseloomust (andmete hulk) kui vajalikust tulemusest (prognoosi ennetusaeg). Iseloomulik on, et põhitähelepanu pööratakse mingi formaalmatemaatilise meetodi rakendamisele olemasolevate lähteandmete ja vajaliku tulemuse kohaselt. Koormuse füüsikalisi omadusi võetakse arvesse vaid pinnapealselt. 14.Koormuse käsitlemine elektrivõrgu talitluse pikaajalisel planeerimisel Elektrisüsteemi talitlust vaadeldakse ka pikemas (nt aastases) perspektiivis.
TÄHISED JA LÜHENDID M- mass kg- kilogramm s- entroopia kJ- kilojaul v- erimaht V- ruumala Q- soojushulk q- soojus p- rõhk k- kelvin η- molekulmass R- gaasikonstant R*- universaalne gaasikonstant L- töö c- erisoojus PROTSESS IDEAALGAASIGA ÜLESANNE 5 10 kuupmeetrit ideaalgaasi O2, mille algrõhk on 10 MPa ja temperatuur 350 ℃ paisub lõpprõhuni 0,13 MPa. Arvutada gaasi maht ja temperatuur paisumise lõpul ning protsessi töö ja soojus, kui paisumine toimub vastavalt lähteandmete tabelis antud isoprotsessile. Kujutada termodünaamiline sündmus p-v- ja T-s-diagrammil sobivas mõõtkavas koos isotermse protsessi tööd ja soojust väljendava pinna viirutusega. Lähteandmed valida vastavalt õpinguraamatu kahele viimasele numbrile. Antud: V1= 10 m3 p1=10 MPa p2= 0,13 Mpa t1=350 ℃ = 350 +273,15= 623,15 k ηO2=2*16=32 kg/mol kJ ≈1
Riskianalüüs võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstematiseerimine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine Riskianalüüs annab vastuse: 1)tulevikuühiskonna riskivabaks muutmise võimalused 2)füüsiliste objektide planeerimine 3)keskkonnakaitse 4)kodanikukaitse 5)ohtlike ainete käsitlus ja transport 6)info- ja hoiatussüsteemide paigaldamine 7)avariiolukordade tegutsemisplaanid 8)koostöö omavalitsuste, päästeteenistusega APELLi I aste: organisatsiooniline töö objektil, lähteandmete kogumine, seaduslik osa, analüüsi eesmärk II aste: määratakse kindlaks riskiobjektid, ohtlikud tegevused, ÜRO klasside alusel ohtlike ainete nimekiri, õnnetuse/riski tüübid, ohustatute ring, tagajärgede hinnang, risk inimese tervisele, elule, varale, keskkonnale, riski arenemise kiirus, riski tõenäosus, riskiobjektide prioriteet, ressursid toimetulekuks, riskimaatriks III aste: koostatakse riskifaktori arvestuskaart, tegevusplaanid, esmaabi ja meditsiiniline teenindamine,
Seega ka on vaja edastada IP pakettide TCP Esimene kabeprogramm kirjutati 1952. transport protokoll. Timothy John Berners-Lee loodud Vahemälu (cache)on komponent, mis hoiustab andmeid URI, URL, HTTP, HTML nende kiireks uuesti kasutamiseks. Vahemälust andmete lugemine on kiirem kui lähteandmete lugemine Hüperteksti edastusprotokoll ( HTTP muutmälust (RAM) või kõvakettalt. Vahemälu kasutamise 1992 .) on protokoll teabe edastamiseks arvutivõrkudes . tulemusena väheneb korduvalt kasutatavate andmete Algselt oli see mõeldud kitsamalt hüperteksti lugemiseks kulunud aeg ja suureneb üldine tulemuslikkus märgistuskeeles (HTML) vormistatud dokumentide arvutisüsteemis. Vahemälu on suure juurdepääsukiirusega
1. SKP arvutamine. Arvutage toodud lähteandmete abil sisemajanduse koguprodukt SKP= Sisemaised kogu erainvesteeringud 45 r.ü , kaupade eksport 135, kaudsed netomaksud 30, kohalike omavalitsuste ostud 10, kapitali tarbimiskulu (amortisatsioon) 5, kaupade import 150, eratarbimiskulutused 90, keskvalitsuse ostud 35, teguritulu (neto) välismaalt 20. 2. Õige/Vale Kaudsete netomaksude puhul võetakse arvesse makse, mida makstakse tuludelt, omandilt või palgafondi pealt. Avatud majanduses on kulumultiplikaatori arvväärtus suurem kui suletud majanduses, sest avatud majanduses osa kasutatavast tulust säästetakse. 3. Mudelid, mis eeldavad lühiperioodil jäiku hindu (keyneslik koolkond), sisaldavad alljärgnevat seisukohta: a) kogunõudlus mõjutab ainult hinnataset, st nominaalsuurusi, mitte reaalsuurusi b) reaalse kogutoodangu mahu muutus on peamiselt tingitud kogunõudluse muutumisest ...
Lisad •Tabel 4: 1.Ajagraafik Tegevus/kuupäev 10- 17- 24.0 2-8. 9-15. 16-22. 23.-29. 30.03 6-12. 13- 20- 16. 02 23. 02 2- 03 03 03 03 -5.04 04 19. 26.04 1.03 04 Lähteandmete valik xxxxx xxxxx Kirjanduse otsimine xxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxx x
ka tulemusel sama vea ülemmäär. [2] Need reeglid kehtivad ka mitme arvu algebralise summa korral. Algebraliseks summaks on summa, mille liidetavad võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Kümnendjärku, mille ühik on suurima vega antud arvu vea ülemmäär, nimetatakse antud arvude madalaimaks ühiseks järguks. Näiteks ligikaudse arvude 2,387 ; 62,30 madalaim ühine järl on sajandike järk. [2] NB! Ligikaudsete arvude summa või vahe ümardatakse lähteandmete madalaima ühise järguni. Samuti tehakse ka mitme arvu algebralise summa korral [2] Näide 34,6 + 45,2 = 79,8 Liidetavate madalaim ühine järk on kümnendike järk 170 81,81 = 88.19 Väiksem liidetavate ühine järk on ühelised [3] Ligikaudne arv Iga päev puutuvad kokku kõik inimesed ligikaudsete arvudega. Kõige tavalisemalt mõõtmistulemustega. Ning alati on kõik mõõtmistulemsed ligikaudsed.
1. Algaandmed 1) Kasutusotstarve: Tegemist on tervisespordihoonega. Hoonet kasutatakse talvel erinevate talispordialade tugihoonena. Nimelt sealt saab varustust rentida ja peale trenni saunas käia ja ennast puhtaks pesta. Suvel kasutatakse hoonet sama moodi, kuid suvele sobilike spordialade jaoks. Hoone asub spordibaasis seega nii suvel kui talvel saab kasutada seda ka staabipidisamiseks. 2) Lähteandmete loetelu: Tervisespordikeskuse tegevus talvel: suusatamine uisutamine, matkamine ja suvel: rattasõit, orienteerumine, jooksmine. Hoones on võimalik rentida spordivarustust (suuski, uiske, rattaid, kelke jne.), pesta ja saunatada, võistluste korral pidada staapi jne. Projekteerimisel tuleb lähtuda järgmistest ehitisele esitatavatest nõuetest ja ruumiprogrammist:
isiklikud netomaksud 498,2 kohalike omavalitsuste ostud 467,7 kapitali tarbimiskulu (amortisatsioon) 441,4 import 451,0 eratarbimiskulutused 2606,1 keskvalitsuste ostud 364,8 isiklik tulu (sissetulek) 3298,5 Arvutage toodud lähteandmete abil: sisemajanduse koguprodukt SKP: C+I+G+(X-M)=2606,1+666,1+467,7+364,8+363,2 -451,0=4016,9 sisemajanduse puhasprodukt SPP=SKP-D=4016,9-441,4=3575,5, kus D on amortisatsioon, isiklikud säästud: S=R-C-NT=3298,5-2606,1-498,2=194,2 3. Riigi A rahvamajandusliku arvepidamise kohta olid 2014.a. järgmise jooksvates hindades antud näitajad: töötajate palk 100 miljonit eurot eratarbimine 90 miljonit eurot
9,1040 91040 0,0001 975 975 1 Näited. Nulliga lõppevate täisarvude puhul kerkib küsimus, kas need nullid on tüvenumbrid või mitte. Nullid, mis pole tüvenumbrid, trükitakse väiksemalt või joonitakse alla. Kui seda tehtud ei ole, jääb vaid teha oletus mõõtmisvea suuruse üle. Ligikaudsete arvude summa või vahe ümardatakse lähteandmete madalaima ühise järguni. Samuti tehakse ka mitme arvu algebralise summa korral. Algebraliseks summaks nimetatakse summat, mille liidetavad võivad olla nii negatiivsed kui ka positiivsed. Kümnendjärku, mille ühik on suurima veaga antud arvu vea ülem- määr, nimetatakse antud arvude madalaimaks ühiseks järguks. Näited : 89,24+32,542=121,782~121,78 12,127+45,3=57,427~57,4 45,12-12,9=32,22~32,2 78,22-65,1=13,12~13,1
Vahemälu organiseerimine Vahemälu ingliskeeles cache on mälu liik, mis hoiustab andmeid nende kiireks uuesti kasutamiseks. Vahemälust andmete lugemine on kiirem kui lähteandmete lugemine muutmälust (RAM) või kõvakettalt. Vahemälu kasutamise tulemusena väheneb korduvalt kasutatavate andmete lugemseks kulunud aeg ja suureneb üldine tulemuslikkus arvutisüsteemis. Tööpõhimõte Vahemälu on suure juurdepääsukiirusega mälu, mille eesmärk on saavutada vähima juurdepääsuajaga ligipääs andmetele, mis sisalduvad püsimälus (edaspidi "põhimälus"). Vahemälu kasutatakse keskprotsessoris (CPU), kõvaketastel, brauserites, veebiserverites, DNS-is ja WINS-is.
Energiaarvutuse lähteandmete esitamine Energiaarvutuse lähteandmed Arvutustsoonide arv 1 Küttesüsteemi tüüp -soojuse tootmine ja kütus Lokaalküte ja pelletkatel -soojuse jaotamine Kollektor radiaatorküte Ventilatsioonisüsteemi tüüp Mehhaaniline soojustagastiga ventilatsioon Jahutussüsteem (on/ei ole) ei ole
ootama, sest teenindajad näevad/tajuvad päris kiiresti, et keegi soovib maksta ning kiirustavad kassaaparaadi juurde. Kõik tellimused saavad rahuldatud ning pole näinud ühtegi rahulolematut klienti. Tavaliselt järjekorras üle kahe inimese pole. 3. Andmete kirjeldus 3.1 Andmeid saan koguda vaatluse teel. Oleks vaja teada, kui palju keskmiselt kliente ühes tunnis käib, siis on võimalik matemaatiliselt Poissoni jaotuse abil välja arvutada tõenäosus teeninduskanali efektiivsusest. 3.2 Lähteandmete kogumine võiks olla ühel suvalisel tööpäeval kaks korda päevas, näiteks kell 12 ja kell 18 ning ka laupäeval samadel kellaaegadel. Selliselt saaks vaadelda, palju keskmiselt kliente tunnis oleks. Probleem on selles, et klientide keskmine arv sõltub paljudest teguritest, näiteks allahindlustest, palgapäevadest, tähtpäevadest/pühadest ning need tegurid võivad klientide keskmist arvu ühele või teisele poole kallutada. 3
Seetõttu on hea teada, millest miski koosneb ja kuidas see on kujunenud. Ühtlasi on see hea ka meie vaatevälja avardumise huvides, sest looduse näitemäng on imepärane ja vaimustav, täis kurbust ja rahu, mis annab meile tagasi sünniõiguse selle planeedi lastena ja kohandab meid maa peal. 4. Kuidas seostuvad esteetiline ja ratsionaalne? Millist rolli mängib S arvates esteetikas tõde? Meie loomuse ratsionaalne osa on olemuselt suhteline: ta juhib meid lähteandmete juurest järelduste juurde või osalt tervikule, kuid ei loo kunagi ise alust, millelt ta lähtub. Ratsionaalsuse olemuseks on vahetalitlus, järeldamine ja süntees. Ratsionaalsuse ideaal ise on niisama meelevaldne ja oleneb niisamuti lõpliku korraldamise vajadustest nagu iga teinegi ideaal. Tõe väärtu esteetikas rajaneb osalt praktilistel, osalt esteetilistel huvidel. Tõe koguväärtus tulenebki kahest hüvest, millest üks on tegelik ja praktiline, teine mõtteline. 5
3) keskkonnaseisundi hindamine ja selle muutuste prognoosimine; 4) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine; 5) abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste väljaselgitamine; 6) saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute tegemine; 7) keskkonnaseisundit iseloomustavate näitajate süsteemi arendamine ja täiendamine; 8) lähteandmete saamine programmide, planeeringute ja arengukavade koostamiseks. [ RT I 2005, 29, 214 jõust. 05.06.2005] Keskkonnaseire eesmärgid [2] Keskkonnaseire seaduses määratletakse ka keskkonnaseire eesmärgid . Need on: 1. keskkonda mõjutavate tegurite hindamine ja analüüsimine; 2
veaga, on ka tulemusel sama vea ülemmäär. Need reeglid kehtivad ka mitme arvu algebralise summa korral. Algebraliseks summaks nimetatakse summat, mille liidetavad võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed. Kümnendjärku, mille ühik on suurima veaga antud arvu vea ülemmäär, nimetatakse arvude madalaimaks ühiseks järguks. Näiteks ligikaudsete arvude 2,265; 47,90 ja 2,0672 madalaim ühine järk on sajandike järk. Ligikaudsete arvude summa või vahe ümardatakse lähteandmete madalaima ühise järguni. Samuti tehakse ka mitme arvu algebralise summa korral. Näited: 1. 43,4 + 13,5 = 56,9 Liidetavate madalaim ühine järk on kümnendike järk. 2. 14,2 + 15,37 = 29,57 = 29,6 Liidetavate madalaim ühine järk on kümnendike järk. 3. 123 - 65,34 = 37,66 = 38 Madalaim ühine järk on üheliste järk. 4. 28,3 + 1,6 x 10(astmel kaks(2)) - 18 = 28,3 + 160 - 18 = 170,3 = 170 = 1,7 x 10(astmel kaks(2)) Madalaim ühine järk on kümneliste järk.
sobib ümbruskonda. Antud hoone valiti välja arhitektuurivõistluse tulemusel, arhitektiks on Jürgen Lepper arhitektuuribüroost Dimensioon OÜ. Kuna krunt asub vanalinna muinsuskaitseala piiril, pöörati konkursil erilist tähelepanu uue hoone sobitamisele ajaloolisse arhitektuurikeskkonda. Hoone mahud, nende liigendus, avade proportsioonid, detailid ja välisviimistlus pidid olema kooskõlas piirneva ajaloolise hoonestusega. Selgitame järgnevalt lahti energiaarvestuse lähteandmete valiku, kusjuures rõhuasetus on kontseptsioonil ,,terviklik lähenemine". Hoone energiakulu koosneb mitmest komponendist ja lõpptulemusega võib rahule jääda juhul kui kõik kulukomponendid on ühte moodi kontrolli all ei ole midagi hooletusse jäetud ega ole ka milleski asjatult üle pingutatud. Antud energiasäästliku hoone projekteerimisel arvestati järgmiste teguritega: 1. Hoone kompaktsus 2. Soojapidavad välispiirded, külmasildade puudumine 3
· III 2074 [60 aastat] 100 % kogu planeeritud ehitusmaht on välja ehitatud (ol.ol elanikele on lisandunud 46 600 elanikku); 15 % rattaliiklust, 45 % ühistransporti, 20 % jalakäijad, 20 % auto; säästva linnaliikuvuse teabepäev säästva linnaliikuvuse teabepäev Põhja-Tallinna liikuvusuuringu koostamiseks telliti eelnevalt kaks alusuuringut: · Elanike küsitlus ,,Põhja-Tallinna liikuvusuuringu lähteandmete kogumine", Psience OÜ · ,,Tegevusruumide hindamine passiivse mobiilpositsioneerimise meetodil", OÜ Positium LBS säästva linnaliikuvuse teabepäev säästva linnaliikuvuse teabepäev säästva linnaliikuvuse teabepäev säästva linnaliikuvuse teabepäev säästva linnaliikuvuse teabepäev säästva linnaliikuvuse teabepäev Joonis 13. Inimeste paiknemine Põhja-Tallinnas oktoobrikuu argipäeval kell 00:00-02:00
Olemasoleva hoone ja krundi trasside vajalike ekspertiisi, ülevaatuste ja mõõdistamiste teostamine (näiteks: hoone ehituskonstruktsioonide tehnilise seisukorra kontroll, piirete soojajuhtivuse ja energiakadude määramine, ehitusfüüsikaliste probleemide analüüs liiklusmüra mõõtmine jne). Tuleb teostada vastavalt vajadusele sellises mahus, et oleks tagatud kooli hoonestuse ja kommunikatsioonide projekteerimiseks ning ehitamiseks vajalike lähteandmete olemasolu. Tööde teostaja peab arvestama, olemasolevate konstruktsioonide uurimisel vajalike konstruktsioonide avamise ja katsetustega. Sealhulgas tuleb välja selgitada võimalikud asbestisisaldused ning niiskus- ja seenkahjustused. Kõikide projekteerimise tööde tegemiseks vajalike eelnevate uuringute tegemine jääb projekteerija vastutuseks. Uuringud ja toimingud mis tulenevad vastavatest seadusest (sealhulgas radooni
tulepüsivuse, painde-, surve- ja tõmbekandevõime ja surutud elemendi stabiilsuse tagamise nõudeid. Lisaks ka on toodud piirangud ja nõuded erinevate keskkondade ja koormuse iseloomu piirangud, näiteks betooni kaitsekiht töötava armatuuri üle: kaitsekiht on seda suurem, mida agressiivsem on projekteeritava tarindi ümbrus ja keskkonna mõju. Eurocode's 2 on täpselt määratud elemendi kandevõime arvutusviisid ja valemid. Standart EN-1991 määrab projekteerimise lähteandmete kuju ja rakendamise viis, selles hulgas on ehitise kasuskoormuse määramine ning alalise ja ajutise koormuse olulisuse määramine. Standardis on antud juhised lume- ja tuulekoormuse rakendamiseks. See piirab ka konstruktsiooni geomeetrilise kuju muutumist koormuse tagajärjel, mis on hädavajalik ehitise kasutuskõlblikuse ja stabiilsuse säilitamiseks. Standart EN-1991 määrab ka koormuste arvutusviisi ning annab kasutusele teatud
V/T = 1/C/(A*R)+0,5 V/T=1/30/(0,60+42,5)= 0,59 A on koefitsient, mis võtab arvesse betooni koostismaterjalide kvaliteeti ja valitakse järgmiselt: - kõrgekvaliteedilised koostismaterjalid (graniitkillustik, optimaalse lõimisega liiv, tugev tsement 52,5) A = 0,65 - keskmised materjalid (paekillustik, keskmise kvaliteediga liiv, keskmine tsement 42,5) A = 0,60 - madalakvaliteedilised materjalid (kruus, peenliiv, nõrgem tsement 32,5) A = 0,55 Ülesande lähteandmete põhjal tuleks A väärtuseks võtta 0,60. 2) Määrame graafiku järgi vajaliku veehulga 1 m³ betooni kohta (lisa nr 1). Kasutame graafiku joont c (kuni 5 mm jämedune liiv). Läheme mööda vertikaaljoont 7 (koonuse vajumine 7 cm) üles jooneni c ja sealt vasakule (portlandtsement), ning saame vee hulgaks V= ca 198 l. 3) Määrame vajaliku tsemendihulga 1 m³ betooni kohta T = 198 / 0,59 = 335,59 kg Selle tsemendihulga absoluutmaht (maht ilma poorideta) on järgmine:
24. Maa-alused, sealhulgas veealused, tehnovõrgud kantakse maa-ala plaanile hierarhilises järjekorras välimõõtmiste, kaevude uurimisandmete, teostusmõõdistamise andmete, trassiotsijaga saadud tulemuste, tehnovõrgu valdajalt saadud andmete ja varasemate uurimistööde teostamisel saadud andmete alusel. Viimasest kahest allikast saadud informatsiooni tõepärasust kindlustatakse pistelise kontrolliga. 25. Tekst «orient» tähendab, et ebakvaliteetsete lähteandmete tõttu ei ole maa-aluse tehnovõrgu asendi nõutav täpsus tagatud. 26. Maa-aluste torustike väliuuringutega määratakse kindlaks: 1) kaevukaane absoluutkõrgus; 2) maapinna absoluutkõrgus kaevu kõrval; 3) kaevu põhja absoluutkõrgus; 4) kaevu materjal; 5) kaevukaane materjal; 6) kaevu (kambri) mõõtmed; 7) torude arv (sh sidevõrk elektroonilise side võrgu ja elektrikanalisatsioonitorude asetuse skeemid); 8) torude suund (suubumine);
HTTP F. Milline HTTP päring saadetakse (järgmine pakett, mille Teie arvuti saatis pärast TCP ühenduse loomist)? 303 GET / HTTP/1.1 G. Milline tuleb HTTP vastus sellele päringule? 497 HTTP/1.1 200 OK (text/html) H. Milline on TCP pordi number HTTP jaoks? 80 Ekraanipilt päringu paketist Wiresharki keskmine osa, kus HTTP osa on lahti ning vastuse paketist Wiresharki keskmine osa, kus HTTP osa on lahti. 4.6 Individuaalülesanne Lähteandmete kogumine Salvestada ekraanipilt ping käsureast ja tulemustest. Üliõpilaskood 143051 ping -n 10 -l 2800 Ping käsurida: www.example.com Keskmine RTT 141 ms Wiresharkist leida: mitmes fragmendis etteantud pikkusega ping päring saadeti. kahes fragmendis
6. Määrame aastase tööaja limiidi: olgu tööpäeva kestus 8 tundi ja sõltuvalt kohalikest klimaatilistest ja poliitilis-usulistest tõekspidamistest olgu aastas 200 tööpäeva, mis annab tööaja limiidiks aastas: Ta = 8 x 200 = 1600 töötundi aastas Planeeritud seisakute aeg laaduri ühe töötsükli jooksul olgu tp = 0,25 min II Dumperi töötsükli kestuse määramine 7. Määrame lähteandmete alusel tabelist 7 dumperi liikumistrassi üksikute teelõikude veeretakistused ja haardetegurid: AB 2% 0,9 BC 2% 0,8 CD 3% 0,6 DE 12% 0,4 EF 14% 0,7 8. Dumperi manööverdusaeg laadimisel (tabelist 2.1): manöövri skeem 1, masin A35 tml = 0,4 min 9
Sortida tuleb nende gruppi järjestuses, mille kohta soovite kokkuvõtteid, tähtsaim grupp esimesena. Edasi tuleb viia tabeli suvalisele pesale ja anda menüüst Data korraldus Subtotals. Avanevas dialoogikastis tuleb näidata, millise välja sisu muutumise järel tuleb teha vahekokkuvõte, milliseid funktsioone ja milliste veergude kohta rakendada. Liigendtabelid Liigendtabeli loomiseks viia kursor tabeli piirkonda, valida menüüst Data/Pivot Tabel Report. Liigendtabelid võimaldavad teha lähteandmete alusel mitmesuguseid koondeid, analüüse, aruandeid.
A on koefitsient, mis võtab arvesse betooni koostismaterjalide kvaliteeti ja valitakse järgmiselt: - kõrgekvaliteedilised koostismaterjalid (graniitkillustik, optimaalse lõimisega liiv, tugev tsement 52,5) A = 0,65 - keskmised materjalid (paekillustik, keskmise kvaliteediga liiv, keskmine tsement 42,5) A = 0,60 - madalakvaliteedilised materjalid (kruus, peenliiv, nõrgem tsement 32,5) A = 0,55 Ülesande lähteandmete põhjal tuleks A väärtuseks võtta 0,60 V/T = 1÷(30÷(0,6042,5)+0,5) = 0,60 2) Määrame graafiku järgi vajaliku (5 mm jämedune liiv). Läheme mööda vertikaaljoont (koonuse vajumine 7 cm) üles jooneni c ja sealt paremale (põlevkivi-tsement), ning saame vee hulgaks V = ca 178 l. 3) Määrame vajaliku tsemendihulga 1 m³ betooni kohta T = 178÷0,60 = 297 kg Selle tsemendihulga absoluutmaht (maht ilma poorideta) on järgmine:
A on koefitsient, mis võtab arvesse betooni koostismaterjalide kvaliteeti ja valitakse järgmiselt: - kõrgekvaliteedilised koostismaterjalid (graniitkillustik, optimaalse lõimisega liiv, tugev tsement 52,5) A = 0,65 - keskmised materjalid (paekillustik, keskmise kvaliteediga liiv, keskmine tsement 42,5) A = 0,60 - madalakvaliteedilised materjalid (kruus, peenliiv, nõrgem tsement 32,5) A = 0,55 Ülesande lähteandmete põhjal tuleks A väärtuseks võtta 0,60 V/T = 1÷(15÷(0,6032,5)+0,5) = 0,79 2) Määrame graafiku järgi vajaliku veehulga 1 m³ betooni kohta (lisa nr 1). Kasutame graafiku joont b (kuni 1,2 mm jämedune liiv). Läheme mööda vertikaaljoont (koonuse vajumine 8 cm) üles jooneni b ja sealt paremale (portland-tsement), ning saame vee hulgaks V = ca 218 l. 3 3) Määrame vajaliku tsemendihulga 1 m³ betooni kohta
kaartidel. Plaani ja kaardi saamiseks on tarvis 1. rajada geodeetiline põhivõrk 2. siduda mõõdistamisvõrk geodeetilise põhivõrguga ja teostada mõõtmised. Geodeesia on rakendusteadus- on seoses astronoomiaga, füüsikaga, geofüüsikaga, matemaatika, kartograafia, geograafia ja arvutustehnikaga. Jaguneb: kõrgem geodeesia: maa kuju ja suuruse määramine, geodeetiliste põhivõrkude rajamine, maakoore liikumiste uurimine. insenerigeodeesia: geodeetilised mõõtmised, mida tehakse lähteandmete saamiseks (ehitiste püstitamiseks, ehitiste jälgimiseks ehituse ajal ja peale valmimist), kommunikatsioonide mõõtmised. topograafia: maapinna väiksemate osade kaardistamine, mõõdistamisvõrgu rajamine, situatsiooni ja reljeefi mõõdistamine ja plaani koostamine. (Kasut. maapealset ja aerofotogeodeetilist mõõdistamist). katastrimõõdistamine: maatüki piiride määramine, piiripunktide mahamärkimine ja kindlustamine maastikul, pindalade määramine, plaani koostamine.
23) Juba vastatud 24) Leppemärgid on kaartidel ja plaanidel kujutatud kokkuleppelised graafilised kujutised, mille abil näidatakse maastikuobjekte ehk situatsooni asukoht. Situatsiooniks nimetatakse kõike maapinnal asuvat. Käik, mis asub objekti läheduses. Kõlvik on maatükk, mis erineb temaga piirnevast alast looduslike tingimuste või kasutamisotstarbe poolest. 25) Maa-ala plaan koostatakse vastavalt „EG uurimistööde korrale“ Eesmärgiks lähteandmete saamine. Tellijalt lähteülesande saamine, asukoha määramine. Plaaniline võrk peab tuginema vähemalt kahele lähtepunktile. 26) 1) Ettevalmistustööd 2)Käigu rajamine 3) Situatsiooni mõõdistamine 4) Plaani koostamine 5) Plaani väljastamine Lisaks mõõdistamiskoha, instrumendi ja viisi valimine. Tellijalt ülesande saamine 27) Maa-ala plaani koostamisel mõõdistatakse absoluutselt kõik asjad, mida paberile vaja saada. Ühesõnaga mõõdistatakse kõik
23) Juba vastatud 24) Leppemärgid on kaartidel ja plaanidel kujutatud kokkuleppelised graafilised kujutised, mille abil näidatakse maastikuobjekte ehk situatsooni asukoht. Situatsiooniks nimetatakse kõike maapinnal asuvat. Käik, mis asub objekti läheduses. Kõlvik on maatükk, mis erineb temaga piirnevast alast looduslike tingimuste või kasutamisotstarbe poolest. 25) Maa-ala plaan koostatakse vastavalt „EG uurimistööde korrale“ Eesmärgiks lähteandmete saamine. Tellijalt lähteülesande saamine, asukoha määramine. Plaaniline võrk peab tuginema vähemalt kahele lähtepunktile. 26) 1) Ettevalmistustööd 2)Käigu rajamine 3) Situatsiooni mõõdistamine 4) Plaani koostamine 5) Plaani väljastamine Lisaks mõõdistamiskoha, instrumendi ja viisi valimine. Tellijalt ülesande saamine 27) Maa-ala plaani koostamisel mõõdistatakse absoluutselt kõik asjad, mida paberile vaja saada. Ühesõnaga mõõdistatakse kõik
kavandamine; protsessi tugi; protsessi juhtimine. Page 3 2. Andmestruktuurid ja algoritmid 2.1 ALGORITMI MÕISTE, STRUKTUUR JA ESITAMINE Algoritm on täpne (üheselt mõistetav) juhis antud ülesande lahendamiseks. Algoritm koosneb lõplikust arvust sammudest, millest igaüks on täidetav lõpliku aja jooksul lõplikke ressursse kasutades. Algoritmi rakendatakse teatavale lähteandmete komplektile (sisend) ning ta annab teatava resultaadi (väljund). Kui algoritm lõpetab töö (peatub) mistahes sisendi korral, siis nim. seda kõikjal määratud algoritmiks, vastasel juhul osaliseks algoritmiks. Kui algoritmi mistahes sammu täitmise järel on üheselt määratud, milline on järgmine samm, siis nim. algoritmi determineeritud algoritmiks. Algoritmi iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi mõisteid:
Katse andmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutame katse süstemaatiline viga, lähtudes CO 2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist MCO2. = MCO2 44,0 g/mol = 42,05 g/mol 44,0 g/mol = -1,95 Ja suhteline viga |M CO -44,0| 100 2 1,95 100 % = 44,0 % = 44,0 = 4,43 % Viga vastuses võis tekkida mõne lähteandmete vale mõõtmisega. Süsinikdioksiidi molaarmassi leidmine, kasutades ka muid lahenduskäike a) Moolide arvu kaudu (V0CO2 nCO2 MCO2) V0 = 0,29 dm3 ja M(CO2) = 44 g/mol V 0,29 dm 3 n= Vm n= 22,4 dm3 /mol = 0,0131 mol m 0,55 g n= M M= 0,0129mol = 41,9121 g/mol m
uurimistööde teostamisel saadud andmete alusel. Viimasest kahest allikast saadud informatsiooni tõepärasust kindlustatakse pistelise kontrolliga. 24. Kuidas kantakse maa-ala plaanile tehnovõrgud? Maa-aluste tehnovõrkude uurimine toimub ainult M 1:500 M 1:1000 teostatavate uurimistööde korral või M 1:2000 puhul tellija erinõudel. 25. Mida tähendab tehnovõrkude kihil tekst ,,orient"? Juhul kui ebakvaliteetsete lähteandmete tõttu ei ole maa-aluse tehnovõrgu asendi nõutav täpsus tagatud, võib maa-ala plaanil sellise tehnovõrgu märgistada kirjega «orient». 26. Mida määratakse kindlaks maa-aluste torude väliuuringutega? Maa-aluste torustike väliuuringutega määratakse kindlaks: 1) kaevukaane absoluutkõrgus; 2) maapinna absoluutkõrgus kaevu kõrval; 3) kaevu põhja absoluutkõrgus; 4) kaevu materjal; 5) kaevukaane materjal; 6) kaevu (kambri) mõõtmed;
kavandamine; protsessi tugi; protsessi juhtimine. Page 3 2. Andmestruktuurid ja algoritmid 2.1 ALGORITMI MÕISTE, STRUKTUUR JA ESITAMINE Algoritm on täpne (üheselt mõistetav) juhis antud ülesande lahendamiseks. Algoritm koosneb lõplikust arvust sammudest, millest igaüks on täidetav lõpliku aja jooksul lõplikke ressursse kasutades. Algoritmi rakendatakse teatavale lähteandmete komplektile (sisend) ning ta annab teatava resultaadi (väljund). Kui algoritm lõpetab töö (peatub) mistahes sisendi korral, siis nim. seda kõikjal määratud algoritmiks, vastasel juhul osaliseks algoritmiks. Kui algoritmi mistahes sammu täitmise järel on üheselt määratud, milline on järgmine samm, siis nim. algoritmi determineeritud algoritmiks. Algoritmi iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi mõisteid:
Ärinõuete kogumisel satuti mitmete probleemide peale, mille juured ulatusid palju sügavamale kui käesolev projekt (nimelt ettevõtte senisesse hajusasse ülesehitusse, kus igal osakonnal oli oma mängumaa). Klienti tuleks sellistest probleemidest võimalikult vara teavitada ja lasta kliendi ettevõtte enda juhtidel keerulisemaid otsuseid vastu võtta. 7 1.1.9 Testimine on väga mahukas Hägusate ärinõuete ja ebakvaliteetsete lähteandmete korral võib testimime/valideerimine kujuneda peaaegu sama mahukaks kui arendus. Edaspidi tuleks arendust planeerida mitme iteratsioonina ja testimine tuleks arenduse sisse paremini integreerida. 8
Odavam aparatuur. Polügonomeetiameetodil rajatakse üldjuhul kohaliku põhivõrku. 2. Nurkade mõõtmine - ptk. 3.1; 3.2 Nurgamõõtmisel polügonomeetria esineb kuus pühilist vigade allikat: · Tsentreerimisviga · Reduktsiooniviga ehk tasandamis viga · Vahetu nurgamõõtmis viga · Instrumentaal viga · Välistungimuste müjust tingitud viga · Lähteandmete viga Välistingimustest põhjustatud vead Vertikaalne refraktisoon mis valdavalt mõjutab vertikaalnurkade mõõtmistulemust 2...3 sekundit Horisontaal refraktsioon mõjutab hor nurkade mõõtmist Refraktsiooni Max väärtused esinevad kumadel tuuletutel suvepäevadel. Tsentreermis ja reduktsiooni vra vähendamiseks kasutatakse nn. 3 statiivi meetodit, mille
loetavust inimese poolt (näit. "treppimine" programmi struktuuri väljatoomiseks, nimekokkulepped jne.). Algoritmidest ca 825 m.a.j. , Abu Ja'far Mohammed ibn Mûsâ al-Khowârizmî - reeglid aritmeetiliste operatsioonide sooritamiseks Algoritm on täpne (üheselt mõistetav) juhis antud ülesande lahendamiseks. Algoritm koosneb lõplikust arvust sammudest, millest igaüks on täidetav lõpliku aja jooksul lõplikke ressursse kasutades. Algoritmi rakendatakse teatavale lähteandmete komplektile (sisend) ning ta annab teatava resultaadi (väljund). Kui algoritm lõpetab töö (peatub) mistahes sisendi korral, siis nim. seda kõikjal määratud algoritmiks, vastasel juhul osaliseks algoritmiks. Kui algoritmi mistahes sammu täitmise järel on üheselt määratud, milline on järgmine samm, siis nim. algoritmi determineeritud algoritmiks. Teosti on vahend teatud tüüpi ülesannete lahendamiseks. Teosti põhiomaduseks on juhitavus
● Põhimõtted – millega arvestatakse – Süsteemi kavandamine; tarkvara kavandamine; protsessi tugi; protsessi juhtimine. Page 3 2. Andmestruktuurid ja algoritmid 2.1 ALGORITMI MÕISTE, STRUKTUUR JA ESITAMINE Algoritm on täpne (üheselt mõistetav) juhis antud ülesande lahendamiseks. Algoritm koosneb lõplikust arvust sammudest, millest igaüks on täidetav lõpliku aja jooksul lõplikke ressursse kasutades. Algoritmi rakendatakse teatavale lähteandmete komplektile (sisend) ning ta annab teatava resultaadi (väljund). Kui algoritm lõpetab töö (peatub) mistahes sisendi korral, siis nim. seda kõikjal määratud algoritmiks, vastasel juhul osaliseks algoritmiks. Kui algoritmi mistahes sammu täitmise järel on üheselt määratud, milline on järgmine samm, siis nim. algoritmi determineeritud algoritmiks. Algoritmi iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi mõisteid: Määratletus (sammud on lõplikud ja üheselt määratud).
mhk 10,66 n= = = 0,38 0, (1.10) qe 27,83 kus n eelpuhastite vajalik arv. Valemi (1.10) põhjal on saadud eelpuhastite vajalikuks arvuks 0, sest valitud eelpuhasti tehase passiandmete järgi on kasutusele võetud 38% kogu võimalikust jõudlusest. Antud tehnoloogiaarvutusest järeldub, et esitatud lähteandmete põhjal on valitud võimsam eelpuhasti kui tarvilik, seega jääb osa ressursse reservi. 1.2. Sahtkuivati ja eelsäilituspunkrite tööparameetrid Sahtkuivati tegelik jõudlus on arvutatud järgmise valemiga q tv K l K 0 K t 20 0,9 1,0 0,95 q kt = = = 15,54, (1.11) Kw 1,10
punktist Parabooli skitseerimine. Parabooli kanoonilise võrrandi koostamiseks on vaja teada parabooli haripunkti ning fookuse ja juhtjoone vahelist kaugust p. Seejärel valime juba sobiva võrrandi kuju: (1) y2 = 2px (parabool avaneb paremale) (2) y2 = -2px (parabool avaneb vasakule) (3) x2 = 2py (parabool avaneb üles) (4) x2 = -2py (parabool avaneb alla) Näide 4 Koostame parabooli kanoonilise võrrandi, kui parabooli haripunkt on (0; 0) ja juhtjooneks on sirge y = -2. Lähteandmete põhjal võime öelda, et parabool avaneb ülespoole (tee joonis! parabool avaneb alati juhtoonest nö eemale). Seega võime valida juba sobiva võrrandi kuju, milleks antud juhul on võrrand (3). Leiame nüüd fookuse ja juhtjoone vahelise kauguse p. Fookus ja juhtjoon asuvad haripunktist võrdsel kaugusel, seega antud juhul on p = 4, sest haripunkti ja juhtjoone vaheline kaugus on kaks ühikut 8
Output of non-deterministic algorithm may be different for different runs with the same input data Mittedetermineeritud algoritmi tulemus samade lähteandmete korral võib erinevatel lahenduskordadel olla erinev. Tõene Partial algorithm terminates for any set of input data. Osaline algoritm peatub mistahes sisendandmete korral. Väär Average time complexity of binary search is O(log n). Kahendotsimise keskmine ajaline keerukus on O(log n). Tõene Worst case time complexity of merge sort is O(n). Ühildusmeetodi (merge sort) halvima juhu ajaline keerukus on O(n). Väär (it is O(n log n))
4. Eelarve kuluartiklid on: töötasu +33% sots. maks ja ravikindlustus, sõidukulud,bürookulud, ettevõtte majanduslik kasum (10% üldsummast), mõõtmisel ja andmetöötlusel kasutatav inventar ja infotehnoloogia, materjalid märkide valmistamiseks ja punktide ehitamine, muud kulud. IV Projekti seletuskiri: 1. Maa-ala asukoha skeem, üldiseloomustus, teedevõrk, reljeef, kõlvikuline koosseis, hüdrograafia, jne; 2. Lähteandmete kirjeldus (punktide numbrid, nimetused, koordinaadid, asukohad jms); 3. Instrumentide ja mõõtmisvahendite kirjeldus; 4. GPS mõõtmiste sessioonide tabelid ja skeemid, punktide ringpanoraamid. 2. Aeropildistamine põhikaardi koostamiseks Põhikaart (ortofotod) tuleb koostada eelpool antud 1:50 000 mõõtkavas baaskaardi lehe ulatuses. Selleks on tarvis planeerida aeropildistamine, aerofotode sidumine,
Peamised tegevusvaldkonnad: Kõrgem geodeesia- ül Maa kuju ja suuruse määramine kõrge täpsusega geodeetiliste, astronoomiliste, gravimeetriliste, kosmilise geodeesia jm meetoditega. Kaasa arvatud geodeetiliste põhivõrkude rajamine ja maakoore liikumiste uurimine kõrgtäpsete kordusmõõtmiste andmete põhjal. Insenerigeodeesia- siia kuuluvad geodeetilised tööd, mis tehakse mitmesuguste rajatiste projekteerimiseks vajalike lähteandmete ja alusplaanide saamiseks, nende rajariste ehitamisel ja ehitusjärgsel deformatsiooni uurimisel. Lisaks erinevate planeerimisobjektide koostamiseks tehtavad topo-geodeetilised uuringud ja projekteeritud märkimistööd maastikul, mis nõuavad sageli täiendavate ehitusvõrkude rajamist. Samuti maa-aluste kommunikatsioonide ja erinevate trassiderajamiseks, ning jõgede, järvede ja mererandade veereziimi uurimiseks tehtavad mõõdistamised.
annaabi.ee 
