1.Loendurid - , . , . n , n- . 2 , 0-. (= 2). : . - , . , .. 1. , .. 1. . : . :, . 2. Mälu hierarhia arvutis 3. Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne.
Ajaintervalli T jooksul mitme jadamisi S- sisendisse saabunud impulsi korral alustatakse viivituse lugemist viimase impulsi langevast frondist (4). Seda ajafunktsiooni tähistatakse sümboliga SF. Viivitusega väljalülitusfunktsioon Näidised praktikumist Taimerid 1. Impulsstaimer 2. Laiendatud impulsstaimer 3. Viitega sisselülitav taimer 4. Lukustav viitega sisse lülitav taimer 5. Viitega välja lülitav taimer Loendurid 1. Ülespoole loendav loendur 2. Aallapoole loendav loendur 3. Üles-ja allapoole loendav loendur
1.Loendurid - , . , . n , n- . 2 , 0-. (= 2). : . - , . , .. 1. , .. 1. . : . :, . 2. Adresseerimise viisid (Addressing modes) . 1. . . 2. . 3. . 4. . LIFO , (Stack Pointer) SP+1. 5. - ( .). 6. . 7. . , . 8. . , . . . 9. . + . 3. KUVARID CRT (Cathode Ray Tube) kuvar - - (). , , , , . : , , , . (, , ) , , (p...
.................................................................................................... 3 2. Konveier protsessoris ja mälus.......................................................................................... 5 3. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction)....................................................6 II............................................................................................................................................... 6 1. Loendurid.......................................................................................................................... 6 2. Adresseerimisviisid............................................................................................................ 8 3. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid....................................................................................8 III................................................................................................................
ionisatsiooni järgi, mida kutsuvad esile nende poolt tekitatud laetud osakesed. Ioniseerivate osakeste registreerimiseks kasutatavad seadmed jaotatakse kahte rühma. Esimesse kuuluvad seadmed, mis reageerivad osakese läbilennufakti ja võimaldavad mõnel juhul määrata ka tema energiat. Teise rühma kuuluvad nn. jäljekambrid, s.o. seadmed, mis lasevad vaadelda jälgi aines. Registreerivate seadmete hulka kuuluvad ionisatsioonikambrid, proportsionaal ehk võrdelised loendurid ja Geigeri Mülleri loendurid. Laialdase kasutuse said ka Tserenkovi ja stsintillatsiooniloendurid. Aines liikuv laetud osake mitte ainult ei ioniseeri aatomeid, vaid ka ergastab neid. Siirdudes ergastatud olekust põhiolekusse, kiirgavad aatomid nähtavat valgust. Aineid, milles laetud osakesed ergastuvad märgatava välke (stsintillatsiooni), nimetatakse fosfoorideks. Fosfoore on orgaanilisi (benseen, naftaleen, antratseen jt.) ja anorgaanilisi.
MEMORY: Suvapöördusmälud Staatiline pooljuht suvapöördusmälu (Static RAM) - - Static Random Access Memory . . , . , , , . Dünaamiline pooljuht suvapöördusmälu (Dynamic RAM) DRAM - - Dinamic Random Access Memory- . : Fast Page Mode DRAM , 1 ; Extended Data Output DRAM- , . , ; Synchronous DRAM - , ; Rambus DRAM- , , , . Loendurid Loendurid - , . , . n , n- . 2 , 0-. (= 2). : . - , . , .. 1. , .. 1. . : . :, . Adresseerimise viisid Adresseerimise viisid (Addressing modes) . 1. . . 2. . 3. . 4. . LIFO , (Stack Pointer) SP+1. 5. - ( .). 6. . 7. . , . 8. . , . . . 9. . + .
multivibraator OV baasil 2. MOP-transistor indutseerkanaliga 2. ühetaktilise võimsusvõimendi efektiivsus 3. Inverteeriv summaator 3. registrid 4. ESL 4. sünkroonne summeeriv loendur 5. Loendurid 5. alalisvooluvõimendi kokkupanekul tekkida võivad 1. Passiivelement. Terasplekist või ferriidist süda. Mida väiksem, seda väiksem kasutegur. probleemid Energia->U1-trafo-U2->energia. w1-primaarmäh keerd arv, w2-sekund=> U2=U1*w2/w1. Pinge 1. JOONIS1*Sümmeetriline-(kuigi skeemis ple sümmeetriat). Kahepol sümm toide. Võimendi muutmise vahend
Uue kombinatsiooni ilmumine sõltub sellest, missugusele üleminek toimub. K asut. indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates. Kahendloendur - on järjestikulised kahendkoodid. Kümnendloendur - järjestikuskoodid on 0-9 ja moodul on 10. See tähendab , et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale. Suvalise mooduliga e. grey koodiga loendurid kõik järgnevad koodid on naaberkoodid. g= QI+ QI +1 Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. Reversiivne loendur - Loendur, mis loendab nii pos kui ka neg suunas. Loendussuuna muutmine sõltub sellest, kas ülekandeks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali. Ringloendur - Loendur, mis on moodustatud nihkeregistrist, kui selle väljund ühendada sisendiga
loenduris on arv 6410 = 1 0 0 0 0 0 02 Muud kommentaarid: kuna mul oli probleeme loenduri töölesaamisega, tuhlasin väga palju Internetti läbi, et abi leida. (Loendur nullis pärast 1F-i end ära.) Abi kui sellist ei leidnud üldse, materjali on väga vähe. Probleemi lahendamisest: küsisin Teie käest tunnis, ütlesite, et üks juhe puudu. Mõtlesin taas pikalt, mis võiks olla, grupikaaslastelt polnud ka eriti mõtet abi otsida, sest nendel on valdavalt teistsugused loendurid, mille nullimine toimib AND-komponendiga. Mõtesin algul, et kusagilt SET-ist või RESET-ist on tarvis juhe kusagile tõmmata, kuid ei. Panin siis iga väljundi külge indikaatorlambi ja loendamisel nägin, et kuues, viimane triger, ei toimeta üldse. Märkasingi, et oli jäänud üks pisike juhe J-sisendi juures tõmbamata. Ja loendur loetles ilusti nullist 3F-ni.
või vanemale kohale. Nihkeregister on tavaliselt universaalne register, ja ta on võimeline teostama kõik mikrooperatsioonid. Selleks on kõik tema järguskeemid omavahel seotud. Nihkeregistrites kasutakse ainult kaheastmelisi (M –S) trigereid või trigereid dünaamilise juhtimisega. Sel juhul garanteeritakse info nihkumine ühe järgu võrra ühe sünkroimpulsi puhul. Muu trigerite tüübi kasutamisel võib juhtuda mitmejärguline nihe. 13. Loendurid. Loenduriks impulsside loendamiseks ettenähtud loogikalülitust. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisendile antud signaali mõjul suureneb ühe võrra. Loendurid jagunevad kaheks vastavalt loendamis suunale 1. Summeerivad-loendavad päripidi, 2. Lahutavad-loendavad tagurpidi Loendurid jagunevad sõltuvalt info ülekandmise viisist kaheks vastavalt 1. jada(asünkroone) loendur
Programmeeritavas kontrolleris toimivad vaid kahendsignaalid. Olek "0" tähistab pinge puudumist (0 V), olek "1" tähistab pinge olemasolu (24 või 220 V). Igal bitil on oma järjekorranumber ehk aadress. Baidi parempoolne bitt on aadressiga 0, ning vasakpoolne aadressiga 7. Samuti omab aadressi iga bait. Programmeerimiskeeles STEP 7 kasutatakse andmeid biti-, baidi-, sõna- ja topeltsõnapikkustena. Peale elementaarandmetüüpide võimaldab STEP 7 kasutada ka kompleksandmetüüpe (nt. loendurid ja viivitusahelad). Näidised praktikumist. 1. Plokkprogrammeerimine 2. Käskprogrammeerimine 3. Kontaktprogrammeerimine Kõikidel skeemidel on I124 operatsiooni sisendid ja Q124 on väljundid. Plokkprogrammeerimisel on oluline, et NING elemendis oleks mõlemal sisendil signal ja VÕI elemendil peab olema vähemalt üks signaaliga sisend, sel juhul on ka elemendi väljundil signaal.
65. Lihtsa dioodloogika elemendid 66. Loogikaelementide süsteemid 67. Loogikalülituste väljundite ühendamise võimalused 68. TTL - Schottky loogikaelemendid 69. TTL loogika 70. Dekooder 71. Demultiplekser 72. EPROM 73. Kombinatsioonloogika (üldmõisted) 74. Multiplekser 75. PROM 76. ROM 77. Välistav "VÕI" (skeem, tõeväärtuse tabel) 78. Asünkroonne lahutav loendur 79. Asünkroonne RS - triger 80. Asünkroonne summeeriv loendur 81. Loendurid (liigitus, omadused) 82. Loendustriger (“T”-triger) 83. MS-struktuur 84. Registrid 85. Sünkroonne RS - triger 86. Sünkroonne summeeriv loendur 87. Kahekordse integreerimisega ADM 88. Lihtne DAM 89. Loenduriga ADM 90. Paralleelne ADM (Flash) Küsimuse konkreetne sõnastus eksamipiletis võib veidi erineda siintoodust. Eksamil tuleb vastata kirjalikult viiele küsimusele ja lahendada ülesanne, milles tuleb
ehitamisel. Digitaalelektroonikas kasutatakse selle piirvormi-voolu ümberlülitamist. On ESL-loogikaelementide ja klassikalise Schmitti trigeri ehituse aluseks. Voolu ümberlülimise printsiip: kui Usis > U0, siis i1 = I, i2 = 0 (voolu juhib T1, ja T2 on vooluta), kui Usis < U0, siis i1 = 0, i2 = I (voolu juhib T2, ja T1 on vooluta). selline lülitus on kasutusel ka operatsioonivõimendites, kus on voolude ümberjaotamise printsiip, kuna seal on analoogsignaal. 5. Loendurid Loendur on impulsside loendamiseks ettenähtud loogikalülitus. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisendile antud signaali mõjul muutub ühe võrra. Loendurid jagunevad kaheks vastaval loendamise suunale: 1.summeerivad – loendavad päripidi ehk suurenemise suunas 2.lahutavad – loendavad tagurpidi ehk vähenemise suunas Loendurid jagunevad sõltuvalt ülekandmise viisist kaheks: 1)Asünkroonne jadaülekandega loendur: Selle puuduseks on signaalide
Salvestatud info säilib ka pärast mälust lugemist toitepinge olemasolu korral kui tahes kaua. Dünaamilised info säilib MOSFET-transistorite lekkevoolu tõttu väga lühikest aega. Info säilitamiseks tuleb laengut perioodiliselt (nt iga 2 ms järel) uuendada. Lihtsama ehitusega. Ühe biti salvestamiseks vaja umbes kaks korda vähem elemente. Aeglasem, kuid tarvitab vähem energiat. 1. LOENDURID Impulsside loendamiseks ette nähtud loogikaskeem. Kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutustehnikas. Sisenditesse püütakse impulsid, väljundiks 0 1 kombinatsioonid. Erinevate väljund kombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E-sisend ehk ,,enable" sisend lubab loendamise. Sõltuvalt signaali ülekandeviisist jaotatakse loendurid: Sünkroonsed trigerite ümberlülitumine toimub samaaegselt, ümberlülitusaeg kogu aeg sama. Kõik loenduris olevad trigerid on
...........................................................4 2. Konveier protsessoris ja mälus...................................................................................................5 3. Suvapöördusmälud.....................................................................................................................5 2. PILET.............................................................................................................................................6 1. Loendurid................................................................................................................................... 6 2. Adresseerimise viisid................................................................................................................. 7 3. Kuvarid.......................................................................................................................................7 3. PILET.................................................................
mõõtmisi eelvalitud trajektooridel (ootamatute takistuse ettesattumise risk on väiksem kui autodel teostavate mõõtmiste ajal). Peale gammakiirguse saab mõõta ka neutronkiirgust. Antud mõõtemeetodi miinused: rakendamine on kallis ja ei ole võimalik detekteerida alfa- ning beetakiirgust. [6] 7. PORTATIIVSED MÕÕTESEADMED Laias laastus jagunevad kaheks: gaaslahendusdetektoriga seadmed (ionisatsioonikambriga, proportsionaaldetektoriga, Geiger-Müller tüüpi detektoriga ja neutronite loendurid) ning tahke detektoriga seadmed (stsintillatsioondetektoriga ja pooljuhtdetektoriga (Si-diood, CdZnTe kristall)). [7] 7.1 Ionisatsioonkamber Eelised: mõõtetulemused on rangelt võrdeline neeldunud energiaga, näit ei sõltu osakeste energiast ning tegemist on parima seadmega neeldunud doosi täpseks mõõtmiseks. Puudused: väljundsignaal on väga madal ja raske on kasutada madalatel doosikiirustel (alla 1µGy/h). [7] 7.2 Proportsionaaldetektor
RAM-i pooljuhtmälud jagunevad mittesäilivateks ja säilivateks. Mittesäilivatest mäludest kaob info, kui toide on välja lülitatud, kuid säilivates mäludes toite väljalülitamine infot ei kustuta. Mittesäilivad jagunevad Staatiline pooljuht-suvapöördusmälu (SRAM) ja Dünaamiline pooljuht-suvapöördusmälu (DRAM). Pilet 2 1. Loendurid. 2. Adresseerimise viisid. 3. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. Loendurid Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loenduril on sünkrosisend (loendussisend) ja m väljundit. Iga impulsi saabumisel sünkrosisendisse muudab üks või mitu väljundit oma väärtust. Teatud arvu väljundkombinatsioonide järel kogu väljundkombinatsioonide jada kordub. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim mooduliks. Loenduril võib olla ka loendamist lubav sisend (E)
Seepärast ehitatakse arvutite ja mikroprotsessorsüsteemide suuremad mäluseadmed tavaliselt dünaamilistest mälukiipidest. Kõigi muutmälude üheks oluliseks puuduseks on salvestise hävinemine toitepinge väljalülitumisel. Selle puuduse vältimiseks kasutatakse avariitoidet (katkematu toite allikaid) ning muid mäluseadmeid, kus informatsioon säilib teatud aja ka ilma toitepingeta. PILET 2 LOENDURID Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nimetatakse mooduliks väljundi väärtus, mille korral alustab jälle algusest. Realiseeritud trigeritel, mille otseväljundist läheb läbi Enabled signaaliga konjuktsiooni väärtus järgmise järgu sisendisse. Kui
võimaldab toota suure mälumahuga kiipe. Seepärast ehitatakse arvutite ja mikroprotsessorsüsteemide suuremad mäluseadmed tavaliselt dünaamilistest mälukiipidest. Kõigi muutmälude üheks oluliseks puuduseks on salvestise hävinemine toitepinge väljalülitumisel. Selle puuduse vältimiseks kasutatakse avariitoidet (katkematu toite allikaid) ning muid mäluseadmeid, kus informatsioon säilib teatud aja ka ilma toitepingeta. Pilet 2 1. Loendurid. 2. Adresseerimise viisid. 3. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. 1.Loendurid Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine
Hilistumine võib mälupesa, juhtida number- või Püsimülud jagunevad ühekordselt (Bipolaarne tehnoloogia). Suur ületada takti kestvuse. Suvalise tähtindikaatorit, tunda ära programmeeritavateks ja edusamm- dioodide asemel mooduliga e. grey koodiga mitmesuguseid kodeeritud ümberprogrammeeritavateks transistorid. Tarbib vähem voolu loendurid kõik järgnevad signaale, muundada püsimäludeks. Ühekordselt ja kiirem. STTL (Schollky TTL koodid on naaberkoodid. kahendkoodis antud arv programmeeritavaid mälusid e. Low TTL) - kasutatakse Soti Suvalise mooduliga e. kümnendsüsteemi arvuks jne. liigitatakse sõltuvalt sellest, kas dioodi
- Keelatud on anda mõlemasse | sisendisse signaal 1. Sünkroonne ühetaktiline SR-triger erineb asünkroonsest selle poolest, et trigeri olek muutub vaid kindlail sünkroimpulssidega määratud ajahetkeil. Lisaks infosisenditele S ja R on tal veel sünkroseerimis sisend C (clock). Sünkroniseeritud infosisend toimib hetkel, mil saabub sünkroniseerimis- signaal. Kahetaktiline sobib sinna (skeemidesse), kus on vaja saada tagasisidet. Näiteks mälu vaatamine jne. 4. LOENDURID. Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks.
.............................................................................. 10 Ionisatsioonkamber...........................................................................................................10 Proportsionaaldetektor.....................................................................................................11 Geiger-Müller (GM) detektor...........................................................................................11 Neutronite loendurid.........................................................................................................11 Stintillatsioondetektoriga seadmed...................................................................................11 Pooljuhtdetektoriga seadmed........................................................................................... 12 LABORATOORSED SEADMED....................................................................................... 12 RADOONI MÕÕTMINE
Arvutid I eksamiküsmused ja vastused Eksamikonspekt 2011 IABB22 1. Loendurid[4] 2. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris[4] 3. Trigerid[3] 4. Dekooder[3] 5. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid[3] 6. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne[3] 7. Andmevahetusprotokollid: sünkroonne, asünkroonne jne[3] 8. Registrid[2] 9.Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad[2] 10. Konveier protsessoris ja mälus[2] 11. Suvapöördusmälud[2] 12. Adresseerimise viisid[2] 13. Kuvarid[2] 14
......... 163 6.6. Jadaloogika tüüplülitused....................................................................................................... 164 6.6.1. Trigerid......................................................................................................................... 164 6.6.2. Registrid........................................................................................................................ 174 6.6.3. Loendurid...................................................................................................................... 178 6.7. Mälud...................................................................................................................................... 185 6.7.1. Püsimälu........................................................................................................................ 185 6.7.2. Muutmälu...................................
......... 131 LISA 6. ÜLEVAADE RMK 2003, 2006 JA 2010 KÜLASTAJAUURINGUTEST ............................................................................. 138 LISA 7. RMK SEIRATAVAD LOODUSHOIUOBJEKTID .............................................................................................................. 139 LISA 8. SA KESKKONNAINVESTEERINGUTE KESKUSE 2009. AASTA LOODUSKAITSEPROGRAMMI PROJEKT NR. 193 „KAITSEALADE KÜLASTUSKOORMUSE HINDAMINE“ RAAMES PAIGALDATUD KÜLASTAJATE LOENDURID ......................... 141 LISA 9. SA KESKKONNAINVESTEERINGUTE KESKUSE 2009. AASTA LOODUSKAITSEPROGRAMMI PROJEKT NR. 193 „KAITSEALADE KÜLASTUSKOORMUSE HINDAMINE“ UURINGUPLAAN JA KÜLASTAJATE LOENDUSANDMETE KOONDRAPORTID 2010 – 2011 ........................................................................................................................................... 142 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Elektrivool pooljuhtides Voolukandjate liigid pooljuhtides; pn-siirde mittelineaarne volt-ampertunnusjoon. Rakendusi: pooljuht-diood, transistor, valgusdiood, dioodlaser. Elektrivool gaasides Sõltuv ja sõltumatu gaaslahendus. Ionisatsiooniprotsessid ja juhtivuse teke gaasides. Gaaslahenduse kui mitteoomilise juhi mittelineaarne volt-ampertunnusjoon. Huumlahendus. Kaarlahendus. Sädelahendus. Koroonalahendus. Rakendusi: ionisatsioonikambrid ja -loendurid, türatron, gasotron, elektrikaarkeevitus, gaaslaserid, valgustid. Elektrivool elektrolüütides Esimest ja teist liiki juhid. Dissotsiatsiooniprotsessid ja juhtivuse teke lahustes. Faraday kaks seadust elektolüüsi kohta. Rakendusi: galvaanika, happe- ja leelisakud, ainete saamine ja rikastamine elektrolüüsi abil. Kaarlahenduse AES Elektrivoolu (kuni 30 A) toimel tekitatakse kaarlahendus Katoodi ja anoodi vahel tekib laetud gaas (plasma), mille temperatuur on ligi 5000 K
· Otsida dokumente kõikvõimalike tunnuste (asutuse, liigi, dokumendi numbri, kuupäevade, pealkirjade jne) alusel · Rakendada sisestatud dokumentide täistekstotsingut · Kehtestada konfidentsiaalsuspiiranguid, määrates süsteemi kasutajaõigusi ja dokumendi kasutusõiguseid · Luua asutuse funktsioonide ja osakondade põhist dokumentide klassifitseerimise hierarhiat. · Määratleda erinevatele dokumendi liikidele oma registreerimisnumbrite loendurid. · Luua ise aruandeid ja kasutada juba olemasolevaid näit. tähtajaks vastamata dokumentide aruanne. · Kasutada asutuste ja kontaktide registreid andmesisestuse automatiseerimiseks · Salvestada kõiki erinevaid digitaalkujul dokumente dokumendiregistrisse (doc, rtf, html, txt, pdf ja muudes vormingutes) ja hallata nende versioone · Muuta digitaalkujul dokumente vastav rakendustarkvara käivitub automaatselt koos dokumendi avamisega (faililingid)
Ic=IRi; -CdUvalj/dt=Usis/R; Uvalj=- 1/RCint(0..t)Usisdt. Tulemuseks konde peal tekkiv pinge. Sisend pos, hakkab laadima kondet neg 4. 2NAND, 2NOR-2x dioodi kokku läbi taki transsi, sama, mis NAND 12pdf 5. mäluelem mitmebitiste 2ndarvude ajutiseks hoidmiseks(pikk hoidmine=mälu), iga bit=trig (nd D). 4 tüüpi (1xtava, 3xnihke). PIPO(parall in parall out), SISO(ühine clk), PISO- prose>serial COM port, SIPO-COM sisse Pilet 14. 2. Latour`i skeem 3. U->I muundur 4. loendurid 5. digitaalloogika lihtsamad elemendid 2. saab kaks sümm pinget ühe trafo pealt(2 ühe poolperioodilist alaldit, mis töötavad konde peale). Töötavad tühijooksul(klemmidel 2x pinge), koormates kaob pinge. Tarbimine 50W 10pdf 3. stab voolu genekas. =mitteinv Rts=Rt, It=Usis/R. URt=RtIt 8.pdf 4. Kõik loend-d on 2ndloendurid, 10ndloend on modif 2nd, trig baasil; *summ *lahut *reversiivsed | asünc-trig järjestik ja lülitavad info muutusel ja sünc-lülitavad korraga;
tekkemehhanismide seost elusates struktuurides neeldunud kiirguse energiaga nimetatakse mikrodosimeetriaks. 4.Radiomeetrite ehk osakeste loendurite abil registreeritakse radioaktiivsel lagunemisel kiiratavaid elementaarosakesi või -kvante. Järelikult võib nende abil määrata radioaktiivse kiirgusallika aktiivsust. Meditsiinis kasutatakse neid peamiselt radioaktiivsete indikaatorite ("märgistatud aatomite") uurimismeetodi rakendamisel. Levinumad loendurid on gaaslahendus-, stsintillatsioon- ja pooljuhtloendurid. Meditsiinilises praktikas kasutatakse praegu põhiliselt stsintillatsioonloendureid, aga ka gaaslahendusloendureid. Radiomeeter koosneb kahest põhiplokist: kiirguse detektorist ja pingeimpulsside loendurist (5.joon.). Kiirguse dektor > Pingeimpullside võimendi-->Impulsside loendur Joonis 5. Radiomeetri plokkskeem.
Enamasti 8-, 16-, 24- ja 32-bitised registrid (säilitamaks sõnu 1, 2, 3, 4 Bytes). Nihkeregister võimaldab infosõnu nihutada vasakule ja paremale, teisendades nii andmeid järjestik- ja paralleelkuju vahel. Registrit juhitakse vastavate trigerite Set Reset käskudega. Nihkeregister RS trigeritel Clock on kõigil ühtne. Sisend järjestikkujul = Set , selle inversioon = Reset, i trigeri otseväjund = i+1 Set, inversioonväljund = i+1 Reset. Paralleellaadimisega nihkeregistrid. 6. Loendurid: Loendur on loogikalülitus, mis loendab sisendimpulsse. Kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutitehnikas. Realiseeritud trigeritel, mille otseväljundist läheb läbi Enabled signaaliga konjuktsiooni väärtus järgmise järgu sisendisse. Kui kõik eelmised järgud = 1, peab antud järk ümber lülituma. Sünkroonne mistahes kombinatsioonide vahel ülemineku viide = const .. arvutitehnikas kasutusel Asünkroonne ülemineku viide sõltub kombinatsioonidest
Enamasti 8-, 16-, 24- ja 32-bitised registrid (säilitamaks sõnu 1, 2, 3, 4 Bytes). Nihkeregister võimaldab infosõnu nihutada vasakule ja paremale, teisendades nii andmeid järjestik- ja paralleelkuju vahel. Registrit juhitakse vastavate trigerite Set Reset käskudega. Nihkeregister RS trigeritel Clock on kõigil ühtne. Sisend järjestikkujul = Set , selle inversioon = Reset, i trigeri otseväjund = i+1 Set, inversioonväljund = i+1 Reset. Paralleellaadimisega nihkeregistrid. 6. Loendurid: Loendur on loogikalülitus, mis loendab sisendimpulsse. Kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutitehnikas. Realiseeritud trigeritel, mille otseväljundist läheb läbi Enabled signaaliga konjuktsiooni väärtus järgmise järgu sisendisse. Kui kõik eelmised järgud = 1, peab antud järk ümber lülituma. Sünkroonne mistahes kombinatsioonide vahel ülemineku viide = const .. arvutitehnikas kasutusel Asünkroonne ülemineku viide sõltub kombinatsioonidest
....................................................................... 30 6.8 JK-triger....................................................................................................................... 30 6.9 T-triger......................................................................................................................... 31 7 Registrid............................................................................................................................. 33 8 Loendurid........................................................................................................................... 34 9 Summaatorid...................................................................................................................... 38 10 Kommutaatorid................................................................................................................. 41 11 Koodrid, dekoodrid ja koodimuundurid...............................................................
muudetava prog. 5.Kopeersüst. 6.Arvprog.juht.süst. Kõiki autom.juht.süsteeme mis kindl.el.ajamite töö varem kindlax määratud automaattsükli järgi on programmjuhtimine. 34. El.ajamite tsükliline programmjuht. Programmeeritava loogikakontrolleri abil- Kasut.täituorganite ühesug.korduvate liikumistsükl.realiseerimisex. Selliste el.ajamite prog.seadm.valm.mitmesug.releelise toimega kontakt.-ja kont.vab. aparaatidest.(teekonna-ja lõpplül, sammvalijad, loendurid, programmeeritava loog.sead.) Selliste ajamite hulka kuuluvad ka kopeersüst. Prog.lõikude küsitlemine toimub tsükliliselt üxteise järel nende paiknemise järjekorras tagastumisega prog.algusse pärast kogu tsükliküsitlemise lõppu. Ühe tsükli küsitluse(skaneermise) aeg on 2-10ms. 1000-de mälu sõna kohta. 35. Arvprogrammjuht. El.ajam-Iseloomulik et programme antaxe arvude näol. (perfokaart, perfolint,magnetlint, diskett)Programmikandjale on kirjutatud
säilib toitepinge. Kuna staatilises mälus säilib salvestatud informatsioon ka pärast mälust lugemist, püsides seal toitepinge olemasolu korral kui tahes kaua, siis nimetatakse niisugust mälu staatiliseks. NVRAM (Non-Volatile …) Info talletatakse mälumaatriksisse, millel on read ja veerud. 73. Mis on loendur? Loendur on impulsside loendamiseks ettenähtud loogikalülitus. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisendile antud signaali mõjul muutub ühe võrra. Loendurid jagunevad kaheks vastavalt loendamise suunale Summeerivad – loendavad päripidi ehk suurenemise suunas Lahutavad – loendavad tagurpidi ehk vähenemise suunas Loendurid jagunevad sõltuvalt info ülekandmise viisist kaheks Asünkroonne jadaülekandega loendur Asünkroonse ehk jadaülekandega loenduri puuduseks on signaalide ülekandmisel tekkiv hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Hilistumine võib ületada takti kestvuse. Kuna asünkroonse
lahendid) G generaatorid, toiteallikad (patareid, akumulaatorid, el.genekad, voolu allikad) H indikatsioon ja signalisatsiooni seadmed (hääl ja valgussignaaliga seadmed, indikaatorid) K relee, kontaktor, magnetkäiviti (voolu, pingerelee, termorelee, algrelee) L induktiivsus, drossel (luminifoorvalgusti drossel) M Mootorid, alalisvoolu ja vahelduvvoolumootor. P mõõteseadmed (näititavad, registreerivad mõõteseadmed, loendurid, kellad) Q väljalülitaja ja lahtise ühenduskoha tekitajad jõuahelates (automaatlülitid, lahtiühendajad) R takistid (resistor) (takistid, polentsiomeeter, varistarid, termotakistid) S juht, signaal ja mõõteahelate kommuteeriv seade (lülitid, ümberlülitid, erinevatele mõjuritele reageerivad lülitid ) T transformaatorid, autotrafod (voolu ja pinge trafod, stabilisaatorid) U sideseadmetes elektrilisi signaale muundavad seadmed (modulaatorid, demodulaatorid,
Uue kombinatsiooni ilmumine sõltub sellest, missugusele üleminek toimub. Kasut. indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates. Kahendloendur – Kahepositsiooniliste trigeritega, st igal arvu kohal on kaks võimalikku olekut (0- väljalülitatud, 1-sisselülitatud) Kümnendloendur - järjestikuskoodid on 0-9 ja moodul on 10. See tähendab , et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale. Suvalise mooduliga e. grey koodiga loendurid – kõik järgnevad koodid on naaberkoodid. g= QI+ QI +1 Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. Reversiivne loendur - Loendur, mis loendab nii pos. kui ka neg. suunas. Loendussuuna muutmine sõltub sellest, kas ülekandeks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali.
Sellega on õige ennustus umb 82%. 3) Dünaamiline hargnemiste ennustamine Dünaamilise ennustamise puhul jälgitakse pidevalt progammi täitmise kulgu. Igas olekus on kaks bitti, millest vasak näitab ennustust hargnemise kohta ja parem näitab kas viimase juures toimus hargnemine või mitte. Vale ennustust saab sellise süsteemiga tulla vaid kaks korda ja suurde tsüklisse minnes korrigeerib ennast see strateegia väga ruttu. Õige ennustus tuleb umb 90%. 1. Loendurid. Loenduril on sünkrosisend ja m väljundit. Iga impulsi saabumisel sünkrosisendisse muudab üks või mitu väljundit oma väärtust. Teatud arvu väljundkombinatsioonide järel kogu väljundkombinatsioonide jada kordub. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nimetatakse mooduliks. Üldjuhul ei pruugi väljundis olla järjestikused kahendarvud, võivad olla ka suvalised kahendkoodid. Kahendloenduri puhul on need järjestuses. m-
(loogikavõrrandid, väravad (gates) ) Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 123 instituut. VHDL eelised/omadused VHDL omab valmis struktuure (templates) levinumate konstruktsioonide realiseerimiseks. Nenedeks on näiteks: MUX multipleksor D-type Flip-Flop, diskreedib signaali kas süsteemikella tõusva või langeva frondi järgi (sünkroonse loogika üheks aluseks) Loendurid (Counter) VHDL võib omada konstruktsioone, mis on mõeldud vaid simuleerimiseks, mingite abitoimingute teostamiseks. Neid ei ole võimalik riistvaras realiseerida. Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 124 instituut. 62 VHDL objektid VHDL jaotab objektid nelja klassi:
......................................................................................9 Enamkasutatavaid järjestikskeeme ................................................................................................ 10 trigerid (Flip/flop, latch)............................................................................................................ 10 registrid (Registers) nihkega ja ilma..........................................................................................11 loendurid (Counter)................................................................................................................... 13 Protsessor .......................................................................................................................................14 Protsessori üldstruktuur............................................................................................................. 14 käsuloendur (PC - Program Counter, IP - Instruction Pointer)..............
....................................................... 9 Enamkasutatavaid järjestikskeeme ............................................................................................................ 9 trigerid (Flip/flop, latch) ................................................................................................................ 9 registrid (Registers) nihkega ja ilma ........................................................................................... 11 loendurid (Counter) ..................................................................................................................... 13 Protsessor ................................................................................................................................................ 14 Protsessori üldstruktuur ............................................................................................................... 14
1.2.1. Loogikatehted 14 1.2.2. Loogikaseadused 17 1.2.3. Loogikalülituste süntees ja minimeerimine 21 1.3. Funktsionaalsed loogikalülitused 24 1.3.1. Trigerid 24 1.3.2. Registrid 27 1.3.3. Loendurid 28 1.3.4. Summaatorid 31 1.3.5. Kommutaatorid 34 1.3.6. Aritmeetika-loogikaplokk 36 1.3.7. Koodrid ja dekoodrid 37 1.4. Homogeensed struktuurid ja loogilised maatriksid 40 1.4.1
mürgisus. Teiselt poolt – boor on eluliselt vajalik mikroelement - nii loomadele kui taimedele. Boor organismis (loomses) - osaleb Ca ja Mg ainevahetuses (hormoonide aktiivsuse regulatsiooni kaudu), mõjutab näärmete tegevust, osaleb ensüümprotsessides, mõjutab rakumembraanide aktiivsust ja ioontransporti Kasutamine: korrosiooni- ja kuumuskindlate sulamite komponent, tugevdava struktuurina (kiudude kujul), pooljuhina (termotakistid, soojusneutronite loendurid), spetsiaalklaasides (tavaliselt B2O3 kujul), mitmed teised tehnilised kasutusalad: pesemisvahendid, herbitsiidid, räbustid metallurgias, mikroväetistes (taval. H3BO3 kujul) Ühendid: boori ühendeid: booraks Na2B4O7 ·10H2O, boorhape H3BO3. Need on praktikas tähtsaimad boori ühendid, leidub sellisel kujul ka looduses. vesinikuga: boraanid - boor vesinikuga otseselt ei reageeri, seetõttu saadakse boraane. On mürgised, ebameeldiva terava lõhnaga värvitud ained
FastPageMode DRAM mälus järjestikku paiknevad andmed paiknevad mälumaatriksi aktiveeritud rea järjestikustes veergudes. ExtendedDataOutput DRAM väljundis olev puhver lubab alustada uut pöördumist enne eelmise lõppu Synchronous DRAM jaguneb mitmeks pangaks, milledes saab iseseisvalt infot refreshida, sünkroonne süsteemi kellaga, genereerib ise järjestikused aadressid Rambus DRAM multibank DRAM + liideslülitus, edastab infot nii eis kui tagafrondist, kiire Loendurid Loendur on loogikalülitus, mis loendab sisendimpulsse. Kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutitehnikas. Realiseeritud trigeritel, mille otseväljundist läheb läbi Enabled signaaliga konjuktsiooni väärtus järgmise järgu sisendisse. Kui kõik eelmised järgud = 1, peab antud järk ümber lülituma. Sünkroonne mistahes kombinatsioonide vahel ülemineku viide = const .. arvutitehnikas kasutusel Asünkroonne ülemineku viide sõltub kombinatsioonidest
asjaajamise nõudeid, vajadusi ja andmete turvalisust silmas pidades. Webdesktop on kasutusel nii avalikus sektoris kui ka erasektoris, http://www.webdesktop.webware.ee/ Dogre on veebipõhine dokumendiregister mis võimaldab digitaalallkirjaga dokumentide vastuvõttu ning dokumentide allkirjastamist kasutades ID-kaarti. Saab luua loendurid ja dokumentide liigitusskeeme. http://www.piksel.ee/dogre Directo on internetipõhine tarkvara, kus on integreeritud dokumendihalduse ja majandustarkvara võimalused. Seetõttu on Directo terviklikuks tarkvaralahenduseks ja 16 töövahendiks firmas, kus olulise osa tööst moodustab töö erinevate dokumentide, failide ja infovahetusega. http://www.directo.ee/?gclid=CO_AipC2mqwCFcsmtAodOgtJQA
Näitena on toodud paremale nihutav register SR trigerite baasil. Nihkeregistritel võib olla ka asetus sisend (kas nullimiseks või mõne muu algkoodi salvestamiseks). Nullimise sisend (Reset, Clear) saadakse tavaliselt trigerite asünkroonsete R sisendite kokku ühendamisega. · Reversiivse sisendi struktuuris on oluline roll juhtsisendil M, mis määrab ära nihke suuna, kuna register on võimeline töötama mõlemas suunas. 3. Loendurid Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendur vastab impulsside jadale spetsiaalses loendussisendis kindla väljundkombinatsioonide (olekute) jada läbimisega. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. Tihti on loenduritel olemas algasetuse võimalus, sest iga uus väljundi väärtus sõltub eelmisest
osadel juhtudel kasutada nimelt otsingu meetodeid. Nende meetodite eeliseks on see, et nad ei nõua sihifunktsiooni pidevust ega diferentseeritavust. Lihtsamat tüüpi iteratiivsete otsimismeetodite põhimõte on selles, et igas järjestikuses iteratsioonis (sammus) muudetakse vaid ühe muutuja väärtust, jättes ülejäänute väärtused muutmata. Samas arvutatakse välja, kui palju ja millises suunas muutus sihifunktsiooni väärtus. Lahendamise algoritm: 1. Iteratsioonide loendurid 2. Antakse väärtused muutujatele 3. Korraldatakse (väikene) häiring muutujale x 4. Arvutatakse sihifunktsiooni väärtused 5. Korraldatakse häiring muutujale y 6. Arvutatakse sihifunktsiooni väärtused Juhusliku otsingu meetodid: Need meetodid on, võrreldes kõigi teiste otsingumeetoditega, vähem efektiivsed. Eelised seisnevad selles, et algoritmid on suhteliselt lihtsad. Algoritmid kasutavad juhuslikke või pseudojuhuslikke arve
). Nihkega ehk jadaregister - trigerid ühendatud omavahel nihkeahelaga. Nihe paremale on madalamate bittide suunas ja vasupidi. Arvu nihutamine paremale tähendab ta jagamist arvusüsteemi alusega. Nihkereg võimaldab teisendada infi järjestikuselt kujult paralleelsele kujule ja vastuidi. Reverssiivne - nihkeregister, mis suudab nihet nii paremale kui vasakule. Ilma nihketa ehk rööpregistrisse salvestatakse info rööpkoodis, n-kohalise arvu jaoks n-trigerit. loendurid (Counter) kahend, kümnend, suvalise mooduliga, sünkroonne, asünkroonne, jne. Nim impulsside loendamiseks ettenähtud loogikalülitust. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisendile antud signaali mõjul suureneb ühe võrra. Summeerivad-loendavad päripidi, Lahutavad-loendavad tagurpidi (reverssiivne), sõltuvalt info ülekandmise viisist jaot. nad jada- ja rööpülekandega loendureiks. Kahendloendur - kahepositsiooniliste trigeritega.
järjestiksisendi kaudu sissenihutades. Sama sünkrosignaaliga juhitakse nii nihet kui ka paralleelset sissekannet. Sellepärast peab arvestama, et PL-sisendi muutus ei oleks ajaliselt liialt lähedal sünkrosignaali tagafrondile, et vältida ebakorrektset ajastust. Paralleellkujult järjestikkujule teisendamisel kantakse info paralleellaadimise sisendite kaudu nihkeregistrisse ja sealt nihutatakse info järjestikkujul bitthaaval välja. Loendurid Protsessor: Käsu täitmine protsessoris. Kogu käsu täitmise võib kokku võtte ühe tsüklina, mida nimetatakse ka von Neumanni tsükliks. See tsükkel näitab käsu täitmist von Neumann tüüpi arvutis. Alustades käsukoodi laadimisest, saadetakse käsuloenduri sisu mälu aadressiregistrisse, modifitseeritakse käsuloenduri väärtus, et see sisaldaks järgmise käsu aadressi. Seejärel laetakse käsukood mälust käsuregistrisse. Käsukood dekordeeritakse
Vastuvõtja informeerib saatjat, palju tal puhvris vaba ruumi on. Saatja püüab hoida kviteerimata andmehulka väiksemana sellest vabast ruumist. Kui kviteerimata paketile tuleb timeout, tuleb paketti korrata. Kui timeout on liiga lühike, koormatakse tipptunnil ilmaasjata võrku, kui on liiga pikk, siis muutub viivitus liiga suureks. (( ==>TCP segment: päis 20 baiti (lähte- ja sihtpordid, pakettide ja kinnituse loendurid, lipud, vastuvõtu akna suurus, kontrollsumma, viit kiireloomuliste andmetega segmentidele) + lisainfo (4 baidi kordne kogus) + rakenduse andmed. )) 22. TCP TAIMERID / TIMEOUT Timeouti määramisel on tähtis, et ei seataks liiga lühikest aega (ebavajalikud korduvsaatmised) ega liiga pikka (aeglane reaktsioon segmendi kadumisel). Timeout peab olema pikem kui RTT (muutuv suurus). Kuna RTT pidevalt muutub, siis kasutatakse timeouti määramisel aluseks eeldatav RTT:=(1-X)
juhuslikest. Vastuvõtja informeerib saatjat, palju tal puhvris vaba ruumi on. Saatja püüab hoida kviteerimata andmehulka väiksemana sellest vabast ruumist. Kui kviteerimata paketile tuleb timeout, tuleb paketti korrata. Kui timeout on liiga lühike, koormatakse tipptunnil ilmaasjata võrku, kui on liiga pikk, siis muutub viivitus liiga suureks. (( ==>TCP segment: päis 20 baiti (lähte- ja sihtpordid, pakettide ja kinnituse loendurid, lipud, vastuvõtu akna suurus, kontrollsumma, viit kiireloomuliste andmetega segmentidele) + lisainfo (4 baidi kordne kogus) + rakenduse andmed. )) 22. TCP TAIMERID / TIMEOUT Timeouti määramisel on tähtis, et ei seataks liiga lühikest aega (ebavajalikud korduvsaatmised) ega liiga pikka (aeglane reaktsioon segmendi kadumisel). Timeout peab olema pikem kui RTT (muutuv suurus). Kuna RTT pidevalt muutub, siis kasutatakse timeouti määramisel aluseks eeldatav RTT:=(1-X).
annaabi.ee 
