EMAJÕE- SUURSOO Karin ja Anne-Mari Emajõe-Suursoo maastikukaitseala on Eesti suurim deltasoostik (Pindalaga umbes 200 km²) Asub Tartu maakonnas, Luunja, Meeksi, Mäksa, Vara ja Võnnu valla aladel Kaitseala moodustati 1981. aastal. Liikidekoosseis Piirkonnas kokku 206 linnuliiki, neist 156 pesitsemas Väga esinduslik on kotkapopulatsioon - merikotkad, kalakotkad, kaljukotkad. Ka tähtis elupaik suurkoovitajatele ja tetredele. Järvedel ja jõgedel peatuvad ning pesitsevad mitmesugused veelinnud Kahepaikseid on Emajõe Suursoos teada kaheksa liiki. Roomajaid leidub soostikus kolme liiki. Imetajaid elab kaitsealal 43 liiki Suurimetajatest võib siin kohata nii karu, hunti, ilvest, metskitse, metssiga kui põtra. Veekogude ääres tegutsevad mink, kobras, saarmas ja mügri. Soostiku veekogudes elab umbes 35 kalaliiki Haruldased kalad, keda püüda ei tohi, on säga ja tõugjas. Tähelepanu vajavad...
Emajõe-Suursoo kaitseala Asukoht: Tartumaa Pindala: 221 km² Kaitseala valitseja: Keskkonnaameti Jõgeva- Tartu regioon Külastuse korraldaja: RMK Ajalugu Riiklik looduskaitse 1918 1997. a alates rahvusvahelise tähtsusega märgala 2004. aastast Natura 2000 linnu-ja loodusala Väärtused Põhiväärtusteks on elupaikade mitmekesisus ja Emajõe suur deltasoostik Erinevad sootüübid, soosaared, roostikud, jõed ja järved, neid ümbritsevad metsamassiivid Emajõe Suursoos kasvab kümmekond ohustatud taimeliiki - siberi võhumõõk (Iris sibirica), kiirjas ruse (Bidens radiata), villane katkujuur (Petasites spurius), sinine emajuur (Gentiana pneumonanthe) jt. Veelgi suurem on kaitsealal leiduvate haruldaste linnu- ja loomaliikide arv. Väga esinduslik on soostiku kotkapopulatsioon - merikotkad, kalakotkad, kaljukotkad, suur-konnakotkad ja väike-konnakot...
Sissejuhatus. Mitmest soomassiivist ( Soootsa, Ängelma, Vensi, Kõrgeraba) koosnev ulatuslik soostik moodustab Harju- ja Läänemaa maastikulise piirvöö, mis ajaloo käigus on olnud aluseks ka maakondade ja kihelkondade eristumisele ("Eesti maastikud"; 2008). Läänemaa Suursoo on Loode-Eesti suurim soolaam. Läänemaa Suursoo kaitseala hõlmab markantsema osa samanimelisest soostikust (Kaug- ja lähivõtteid 30 Eesti soost, 1997). Pilt #1 ; http://register.keskkonnainfo.ee Asukoht. Veidi üle poole umbes 17 730 ha suurusest Läänemaa Suursoost moodustab maastikukaitseala. Läänemaa-Suursoo maastikukaitseala asub Harju- ja Lääne maakonnas Harjumaal Padise
Peipsi järve kooslus Jaanika Vichterpal 11.b Sissejuhatus Peipsi järv asub Eesti idapiiril ja on suuruselt Euroopa viies järv, mis on juba ammustest aegadest kuulus oma kalarikkuse poolest ja siin on palju ka puutumata ja ürgset loodust. Kaitse alla on võetud omapärase maastikuga, Emajõe Suursoo, mis pakub võimalusi korjata marju ja seeni, korraldada paadiga reise mööda Emajõge ja tema suuri harujõgesid ning näha ja kohata arvukaid linnu- ja loomaliike. Järvseljal leidub kaitsealust metsa, mida säilitatakse ürgsel kujul. Peipsiäärne inimasustus on väga vana. Siinkandis on aastasadu elanud kõrvuti erinevad kultuurid ja rahvused. Peipsi kaldal on säilinud vene vanausuliste kogukond, kes järgib omapäraseid traditsioone ja elukombeid.
markeritega ja konditsioneer. Lauad on paigutatud ümarlaua stiilis. Pakume ettetellitud lõuna- ja õhtusööke hotelli restoran-lounge´s Polpo. 24.05 soovitud piduliku õhtusöögi korraldame suures privaatses ruumis valitud veini ja maitsva toiduga . Vaba aja veetmiseks pakume omalt poolt Teile põnevat ja huvitavat lodjasõitu Emajõelt Peipsi järvele ja tagasi. Kogu ürituse kestvus on 5 tundi, selle aja sees ka lõunasöök. Siinkohal oleks vajalik kasutada Teie minibussi sõiduks Suursoo Looduskeskusesse. Hiljem toob ka Teie minibuss Teid meie hotelli tagasi ja saate puhata kuni õhtusöögini kell 19:30. Teiepoolsed muudatused, täpsustused ja ettepanekud on alati oodatud ning need saata [email protected] hiljemalt 23.04.2014. Hinnapakkumine kokku 3635.80 EUR Lugupidamisega Carolina London Administraatori praktikant [email protected] tel (+372) 7 305 555 Hotell London, Rüütli 9, 51007 Tartu www.londonhotel.ee 3
Ramsari konventsioon Juhendaja: Marje Loide Koostaja: Raili Kivisalu Lihula, 2010 Sisukord Ramsari konventsioonist............lk 3 Matsalu Rahvuspark...................lk 3 Alam-Pedja looduskaitseala.......lk 3 Emajõe Suursoo ja Piirissaar......lk 4 Endla looduskaitseala.................lk 4 Muraka looduskaitseala..............lk 4 Nigula looduskaitseala................lk 5 Puhtu-Laelatu-Nehatu märgala...lk 5 Soomaa Rahvuspark...................lk 5 Vilsandi Rahvuspark..................lk 6 Laidevahe looduskaitseala.........lk 6 Kasutatud materjalid..................lk 7 Ramsari konventsioonist Ramsari (1971) konventsioon rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude
lõunaosa vajub ja nõo põhjaosa tõuseb. Just seetõttu on antud maastikurajooni soostumus 42% pindalast, mis teeb sellest suurima soode osakaaluga maastikurajooni Eestis. Peipsi madalikul asub Eesti suurim delta-soostik, milleks on Emajõe-Suursoo. Emajõe suudmealal asuv deltasoostik katab ligikaudu 25000 hektari suurust ala, mille Emajõe lisa- ja harujõed jaotavad omanäolisteks osadeks, millele rahavas on pannud nimed (Kargaja soo, Varnja soo, Suursoo, Pedaspää soo, Jõmmsoo ja Meerapalu raba). Eriilmeliste märgalade rohkus muudab Emajõe- Suursoo paljudele liikidele hinnatud elu- ja pesitsuspaigaks ja just selles seisnebki deltasoostiku tähtsus (Keskkonnainfo, 2013). Metsamaa katab üle poole (55%) maakattest ning seetõttu on selle osatähtsust raske alahinnata. Rajooni suurest soostumisest tulenevalt on sookased, madalad kased ja pajupõõsad laialt levinud.
...............................11 SOOMAA RAHVUSPARK............................................................................................................................11 ENDLA SOOSTIK.......................................................................................................................................12 MURAKA SOOSTIK...................................................................................................................................12 EMAJÕE SUURSOO JA PIIRISSAAR............................................................................................................13 LAIDEVAHE LOODUSKAITSEALA..............................................................................................................13 SOOKUNINGA LOODUSKAITSEALA...........................................................................................................14 KOKKUVÕTE ...................................................................................
(2004. aastal 7,28 mln m³). Ligi üle poole veest, mis aastas kulutatakse tarbitakse Tartu linnas. Kõige suuremaks probleemiks põhjavees on liigne raua sisaldus, mis võib olla tingitud vanast torustikust ning ka reostamine. Huvitav on ka teada, et 1994. aastal puhastati Tartumaal puhastamist vajavast heitveest 27,5%, praegu aga juba 99,9%. (viide 8) 12. Sood ja nende areng Tartumaa on väga soine ala. Suuremad märgalad on Emajõe Suursoo, Sangla soostik, Konsu, Valguta, Pupastvere ja Ahja soo (need on üle 13km² suured). Emajõe Suursoo asub Peipsi kaldal Emajõe suudme alal. 61% soostikust on madalsoo, 31% siirdesoo ja 8% raba. Emajõe Suursoo on tekkinud Peipsi vee lõunasse valgumise tagajärjel. Varem oli see ala asustatud, kuna seda tõestab üks mineraalmaasaarelt leitud muinasasula, mis asub ligi 3meetri sügavusel turbakihis.
Click icon to add picture Peipsi madalik Peipsi madalik o Peipsi-äärse madaliku moodustavad Lämmijärve ja Pihkva järve äärsed madalad alad, mille kõrgus on kuni 40 m üle merepinna. o Soo osatähtsus on Peipsi madalikul Eesti suurim (42%). Emajõe-Suursoo sookaitsealal Emajõe parempoolne suudmelähedane lisajõgi Kalli jõgi Mullastik o Peipsi-äärse madaliku pikaajaline olemine veekogu põhjaks on kaasa toonud pinnase vaesumise ja halva veeläbilaskvuse, sellest põhjustatult on mullad väheviljakad ja kannatavad enamasti liigniiskuse all. Järvselja looduskaitseala
täitematerialina Turvas kvaternaar Kantu, Koverdama, Põllumuldade Laiküla, Leidisoo, väetamiseks, Lihula, Niibi, farmides Paadremaa, alusturbaks ja Palivere, Suursoo, kütteks Turvalema, Õmma Meremuda kvaternaar Haapsalu Kasutatakse ravi- ehk tervisemudana Liiv devon Einbi, Hindaste, Kasutatakse Lakenõmme, Luigu, ehituses, Ohemae, Palivere, ehitusmaterjalide
Märgalad a) 1. Matsalu rahvuspark 2. Vilsandi rahvuspark 3. Soomaa rahvuspark 4. Lihula lka 5. Laidevake lka 6. Endla lka 7. Muraka lka 8. Emajõe Suursoo ja Piirisaare ka 9. Alam-Pedaja lika 10. Nigula lka) b) 1. Pohl 2. Murakas 3. Sookail 4. Sinikas 5. Küüvits 6. Turbasamblad 7. Ogaputk 8. Meeipuju 9. Soovõhk 10. Kukemari c) 1. Sookurg 2. Põder 3. Kiil 4. Rästik 5. Mäger 6. Lepatriinu 7. Hallõgija 8. Põldlõoke 9. Kärnkonn 10. Kajakas d) 1. Soo alad on pruunikad ja helerohelised. 2. Soo on väikeseid järvi meenutavaid veealasid täis. 3
peaajupõrutus," kirjutas 19. oktoobri SL Õhtuleht. Väidetavalt kaotas Reinumäe kohe pärast hoopi teadvuse. Too kohtumine jäi Reinumäe profikarjääri viimaseks, sest 2007. jaanuaris teatas Eesti koondises 25 mängu pidanud poolkaitsja jalgpalliga lõpparve tegemisest. Tõsi, mitte selle vigastuse tõttu. "See seik ei mõjutanud mu otsust, nina on terve," ütles Reinumäe toona. Suursoo topelt käriseb küll 2000. aasta kevadel tuli toona NHLi klubi Detroit Red Wingsi palgal olnud Toivo Suursoo pika veenmise peale Tallinna, et aidata Eesti koondist Salt Lake City olümpiamängude valikturniiril. Eesti kohtus avamatsis Ukrainaga, lootused nimekat vastast üllatada kadusid juba avakolmandikul, kui Suursoo vigastada sai. Turniir oli tema jaoks sellega lõppenud, sest õlanihestuse tõttu läks hokimees operatsioonile. 2003. aasta kevadel tuli Suursoo taas pikema pausi järel koondisele appi, kuid sai uuesti vigastada.
37,7% on sood Paks pinnakate Leetunud liivmuldadega mõhnastikud: Valgehobusemägi 106m Pärnamäe 104m Click icon to add picture Valgehobusemägi Vetevõrk Järved on väiksed ning paiknevad oosistikes ja mõhnastikes või jäänukitena soodes Kokku on Kõrvemaal 120 järve Sood on tekkinud veekogude kinni kasvades Epu-Kakerdi soostik Suurimad sood Vonka soostik Ohepalu soo Suru Suursoo Suurimad veekogud on Paunküla ja Soodla veehoidla Kakerdaja raba Epu-Kakerdaja soostikus Mullastik Lõuna- ja lääneosas on madalsoomullad Põhja- ja kirdeosas soomullad 50% Põhja-Kõrvemaast katavad turvasmullad Vähe põllumajandusliku väärtusega muldi Taimestik Suur metsasus Kõik metsatüübid on esindatud Kaitseall olevad taimed Järv-lahnarohi Vesi-lobeelia Palu-karukell Tuntuim taimeliik on mägi-lipphernes
Geograafia KT5!!! 1)Läänemeri. Merevee om soolsus (madal riimvesi), hapnik (keskosas puudub, oluline mereelustikule). Elustik niiske õhk, tugevad tuuled (suured lained), liigivaene nii loomastik kui taimestik. Rannik kitsas vöönd mere ja maismaa vahel (luitseljakud, rannavallid, rahud, luited, karid, laiud, meremärgid. Iseloomustus sügavus (-60m), liigestatud (lahed, väinad, poolsaared, saared). Reostus kehv veevahetus, katseks on sõlmitud erinevaid rahvusvahelisi kokkuleppeid. 2)Rannatüübid. Pankrand merepiirini ulatuvad aluspõhjakivimid, mida lained lõhkuma ulatuvad. Tehisrand ulatub tavaliselt kaugele merre, mistõttu tormi ajal tõuseb vastu kindlustust põrkuv veevall kõrgele. Moreenrand palju rändrahne. Liivarand ümaraks lihvitud kivid lainetusele avatud rannalõikudel. Kliburand peamiselt lahtedes, kuhu lainetus setet kannab ja tuul seda ümber paigutab. 3)Veebilanss. On vee juurdetuleku ja veekao vahekord aasta...
tähtsusega märgaladena veel 14 ala, teiste hulgas Puhatu soostik, Haapsalu Tagalaht koos Noarootsi jäänukjärvedega, Väike Väin, Agusalu soostik ja Häädemeeste rannaniidud. Eestist on rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimekirjas üksteist märgala kogupindalaga üle 200 000 hektari. Rahvusvahelise tähtsusega märgalad Eestis on: Matsalu rahvuspark, AlamPedja looduskaitseala, Emajõe Suursoo ja Piirissaar, Endla looduskaitseala, Hiiumaa laiud ja Käina laht, Muraka looduskaitseala, Nigula looduskaitseala, PuhtuLaelatuNehatu märgala, Soomaa rahvuspark, Vilsandi rahvuspark, Laidevahe looduskaitseala
sügavaim koht asub järve keskkohast veidi kagu pool. Järve põhi on kogu ulatuses kaetud mudaga, v.a. üksikud kohad kaldaalal. Suurjärve pindala on 13,5 ha ja keskmine sügavus on 11,9 m ning ta on läbivoolujärv. Temasse suubuvad ojad kagu poolt Liin-ja Valgjärvest ning põhja poolt Kaussjärvest. Järves on rohkesti kalda- ja põhjaallikaid. Väljavool on loodest Rõuge ehk Ajo oja kaudu Ratasjärve. Pärimuse järgi on tulnud Rõuge Suurjärv Viitina piirilt, praeguse Suursoo kohalt läbi mäe. Veel praegu on mäes suur org näha. Rõuge Suurjärves on Voolava vee jõul töötav pump "Vesioinas". Veepump, mis ei vaja juurdetoodavat energiat. Pumba paneb tööle voolava vee järsul peatamisel tekkiv hüdrauliline löök. Järves on rohkesti kalda- ja põhjaallikaid ning seetõttu on järves ujumine keelatud. Järve vee värvus varieerub oranzist heleroheliseni ning läbipaistvus samuti väga suures ulatuses. Taimestik koosneb 22 liigist
....................................................................................................3 Ürgorg ja selle kujunemine .............................................................................................. 5 Ülemjooks ........................................................................................................................ 5 Keskjooks (Käreverest Emajõe Suursooni)......................................................................6 Alamjooks (Emajõe Suursoo maastikukaitseala)............................................................. 6 Elustik .................................................................................................................................. 7 Vanajõgede tähtsus kalastikule........................................................................................ 7 Muutused Emajõe kalastikus............................................................................................8 Kokkuvõte...................
taimeosakestest soodes, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune. Turvas on väga oluline energeetiline maavara. Eesti on maailma üks sooderikkamaid paiku - 22,3% meie territooriumist on soode all. Soode teke algas varsti pärast mandrijää taandumist, kui kliima muutus pehmemaks - 9100-8800 aastat tagasi, nagu näitavad radioaktiivse süsiniku meetodil saadud uurimistulemused. Suurimad sood on Puhatu (57 000 ha), Epu-Kakerdi (39 000 ha), Endla (25 100 ha), Lavassaare (37 800 ha), Suursoo (17 100 ha), Peedla (15 500 ha). Valdavaks on siiski väikesood - 9836 soost 85% on pindalaga 1-10 ha. Turbavarude jaotumine Eesti alal on ebaühtlane, suurimad on Ida-Virumaa lõunaosa ja Pärnumaa soode varud. Märkimisväärsed on varud ka Kesk- ja Vahe-Eesti soomassiivides. Turbamaardlatena käsitatakse praegu 0,9 m paksuse turbakihiga üle 10 ha pindalaga soid. Sellistele tingimustele vastab 1626 sood, neist 520 on majanduslikult huvipakkuvad
Referaat Peipsi järv Karina Lõuke Tallinna Balletikool Sissejuhatus. Peipsi järv asub Eesti idapiiril ja on suuruselt Euroopa viies järv, mis on juba ammustest aegadest kuulus oma kalarikkuse poolest ja siin on palju ka puutumata ja ürgset loodust. Kaitse alla on võetud omapärase maastikuga, Emajõe Suursoo, mis pakub võimalusi korjata marju ja seeni, korraldada paadiga reise mööda Emajõge ja tema suuri harujõgesid ning näha ja kohata arvukaid linnu- ja loomaliike. Järvseljal leidub kaitsealust metsa, mida säilitatakse ürgsel kujul. Peipsiäärne inimasustus on väga vana. Siinkandis on aastasadu elanud kõrvuti erinevad kultuurid ja rahvused. Peipsi kaldal on säilinud vene vanausuliste kogukond, kes järgib omapäraseid traditsioone ja elukombeid. Vaatamisväärsust pakuvad
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Katre Kepp Eestis leiduv maavara Juhendaja: Kai Pajumaa Pärnu 2013 Maavarad Turvas Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete. Ta on orgaaniline maavara, milles mineraalainete sisaldus ei tohi ületada 35% kuivaine massist. Turvas kujuneb liig niiskes ning mõõduka, kuni jaheda temperatuuriga kliima keskkonnas, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune, näiteks soodes. Turva on suure veesisaldusega (88-92%) orgaaniline aine, mis koosneb süsinikust (50-60%), vesinikust (5-7%), hapnikust, sisaldab alati lämmastikku (2-3%), fosforist (<0,2%) ja mittepõlevaid koostisosasid (mineraalsed toiteelemendid) Eesti on maailmas üks sooderikkamaid paiku 22,3% meie territooriumist on soode all. Suurimad sood on on Puhatu (57 000 ha), Epu- Kakerdi (39 000 ...
Logistiliste teenuste lepingud, seadusandlik taust, VÕS-st tulenevad nõuded, õigused ja kohustused. Äritegevus ei saa toimuda ilma logistikata. Tõhus ja toimiv logistika on organisatsioonide tegutsemise eeltingimuseks. Logistika ülesanne on toimetada toorained, materjalid ja valmistooted soovitud kohta, õigel ajal soovitud koguses. Tarne tuleb teha klientidele kooskõlas ettevõtte pakutava teenindustasemega viisil, et tarnijaettevõtte majandustegevuse tulemus oleks võimalikult hea. Seejuures tuleb looduskeskkonda võimalikult vähe koormata. Logistikat tuleb käsitleda ja uurida kui terviklikku protsessi, mille abil püütakse suurendada nii ettevõtte (tarneahela lüli) kui ka kogu tarneahela konkurentsivõimelisust (Invove). Selleks, et logitika erinevate ettevõtete vahel tõrgeteta toimiks, tuleb omavahel sõlida nii mõnedki lepingud, et oleks kirjas kõik tingimused ja kohustused. Palju on riske, mis võivad äritegevust kahjustada, seepärast t...
esitama vähemalt ühe märgala rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse. Konventsiooniga on tänaseks liitunud 158 osapoolt, teiste hulgas ka Eesti (1993. aastal), ja rahvusvaheliste märgalade nimekirjas on 1828 ala kogupindalaga 169 000 000 hektari. Eestist on rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimekirjas üksteist märgala kogupindalaga üle 200 000 hektari. Rahvusvahelise tähtsusega märgalad Eestis on: - Matsalu rahvuspark, - Alam-Pedja looduskaitseala, - Emajõe Suursoo ja Piirissaar, - Endla looduskaitseala, - Hiiumaa laiud ja Käina laht, - Muraka looduskaitseala, - Nigula looduskaitseala, - Puhtu-Laelatu-Nehatu märgala, - Soomaa rahvuspark, - Vilsandi rahvuspark, - Laidevahe looduskaitseala.
SmartFiles Geograafia Kontrolltöö küsimused ja vastused 27.01.2012 Et säilitada kogu keskonda kaitstava objeki ümber, mis aitab kaitsta objekti palju effektiivsemalt. Loodust käsitletakse, kui tervikut. 19. Kuidas jagatakse Eesti kaitsealused rühmad või territooriumid? Too näiteid. * Rahvuspargid (Lahemaa, Karula, Soomaa, Matsalu ja Vilsandi) * Looduskaitsealad (Viidumäe, Nigula, Endla ja Alam-Pedja) * Maastikukaitsealad (Suurimad on Läänemaa Suursoo, Kõrvemaa, Põhja-Kõrvemaa, Agusalu, Vooremaa) * Looduspargid (nt Otepää ja Haanja kõrgustikel) * Programmialad (Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala ja Pandivere veekaitseala) 20. Kuidas jagatakse loomariiki? Selgroogsed ja selgrootud. 21. Nimeta Eesti selgrootute ja selgroogsete rühmi. * Selgroogsed: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Neist viimased neli moodustavad klassi, kalad on aga parafüleetiline rühm, moodustades klassi, kuhu
mitmekesised looduslikud kooslused (Pohla Kodumajutus 2013 Kõrvemaa 2013). · Esineb nii karbonaatsest koresest koosnevaid oose, rendsiinadega mõhnu kui ka pealt tasaseid mitmesuguste muldadega lavasid. Suurte kõrguskontrastide tõttu on seda piirkonda nimetatud ka Eesti Sveitsiks (Eesti Entsüklopeedia 2011 Põhja Kõrvemaa 2013). · Umbes poole kaitsealast moodustavad sood (peamiselt rabad), suurimad on Koitjärve raba, Kõnnu Suursoo ja Võhma raba. Kaitsealal on üle 30 järve, sealhulgas Paukjärv, Kivijärv, Jussi järved ja Põhja-Eesti sügavaim järv Metstoa Ümarjärv . Põhja-Kõrvemaa on paljude kaitstavate liikide näitekskaljukotka , metsise, sookure ja kivisisaliku ning suurkiskjate elupaik (Eesti Entsüklopeedia 2011 Põhja Kõrvemaa 2013). Tabel 1. Kõrvemaa- ja Aegviidu järved Nimetus Pindala Suurim Vee Taimestik
Puhkekoht on Väinjärvel. Uuejärve looduse õpperada Looduse õpperaja pikkus on 6 km ja kulgeb mööda Laudisalu raba äärset Vargamäe oosi ja metsateid. Peamiseks huviobjektiks on oosil paiknevalt rajalt avanevad vaated lagerabale, rabametsale ja laugastele. Matkarada Aegviidu - Liiapeksi Matkarada on 36 km pikk, matk kestab kaks päeva. Rajale jäävad Pikanõmme oos, Soodla jõgi, Jussi lagendikud, Jussi järved, Paukjärv, Kõnnu Suursoo jt. vaatamisväärsused. Poolel teel on laagrikoht Väinjärve ääres. Rada võib läbida kahes suunas. Nõmm, nagu inglise nõmmed, lage, pruun, samblane, küngaste ja orgudega - teist sellist Eestist ei leia. Rada juhib meid risti üle nõmme, mida Nõukogude ajal kasutati polügoonina. Ka praegu võib seal ekseldes komistada mõnele märklauale või lõhkenud mürsu kestale. Kaitseala töötajad on otsustanud nõmme sellisel kujul säilitada - seetõttu
marjavarud, meevarud ravimtaimed soo taimkate seob süsinikdioksiidi ja vabastab hapnikku väävlirikkad raviveed turbamuda raviainena 31. Soode levik Eestis Eesti on soode rikkuselt 2. riik maailmas. Ca 20% Eesti pindalast moodustavad sood. Soodega on kaetud 22,3% Eesti territooriumist. Soostumise poolest oleme Soome järel maailmas teisel kohal. Sood on levinud üle kogu Eesti. Kõige suuremad on Puhatu, Epu-Kakerdi, Endla, Lavassaare, Suursoo ning Peedla soostikud. Enamik meie suurematest soostikest on looduskaitse all. Tuntumad sookaitsealad on Soomaa Rahvuspark, Endla looduskaitseala, Nigula looduskaitsela, Alam-Pedja looduskaitseala ning Emajõe Suursoo maastikukaitseala. 32. Kuivendamise hüdroloogiline mõju Soode, eriti aga rabade massiline ja arutu kuivendamine viiks samal ajal meie mageveevarude vähenemisele. 33. Kaitsealuste soode osatähtsus, enim kaitset vajavad sootüübid
püsikatsealadega seotud publikatsioonid. Huvitavat lugemit Järvselja on oma vähem kui 50 elanikuga võrdlemisi väike külake Tartumaa kaguosas Võnnu ja Meeksi valla piiril.Järvselja Õppe-ja Katsemetskonna üldpindala on 10618 ha, millest veidi üle poole on metsamaa. Puuliikidest levinuim on kask (49%), järgnevad mänd(26%) ja kuusk(16%). Metskonna põhjapoolse osa moodustavad sood ja soosaared, mis kuuluvad Emajõe Suursoo Kaitseala koosseisu.Soosaarte rahu ja vaikust hindavad mitmed kotkapered, kes on endale sinna pesad ehitanud. Leego järve lähedalt viib laudtee otse üle soo Peipsini välja, kus asub Virvissaare linnuvaatlustorn. Ent metsandusega seotud inimestele ning paljudele loodushuvilistele ei vaja Järvselja nimi tutvustamist. Eelkõige seondub Järvselja metsamajanduse üliõpilaste praktilise koolitamisega ning mitmekülgse metsandusliku teadustöödega ja püsikaitsealade rajamisega.
http://www.rattaretked.ee/matsalu_kirjeldus.pdf 2008.a. 9-11 mai Kuidas elad , Lämmijärv? Räpina Saki Meerapalu Mehikoorma Raigla Lüübnitsa Räpina . 6 Planeeritud on ka 2009.a. retk(8-10 mai)Kuidas elad, Luitemaa? Kilingi-Nõmme Punapargi Vanajärve Kabli Jõulumäe Suursoo Kilingi-Nõmme. Kilometraaz: 55+90+54=199km. Alguspunkt: Kilingi-Nõmme klubi. Lõpp-punkt : Kilingi-Nõmme suveaed . Rattaretke pilet eelregistreerimisel 13. aprillist - 5. maini (k.a) maksab õpilastele, ISIC ja ITIC kaardi omanikele ja pensionäridele 410 krooni, täiskasvanutele 590 krooni. Marsruut: 1. PÄEV: Kilingi-Nõmme - Saarde - Allikukivi - Tihemetsa - Punapargi - Leipste - Jäärja mõis - Järveotsa mka - Sookuninga lk serva mööda - Veelikse - Uulota - Reinu - Vanajärve 2
kõrgendatud sisalduse tõttu. Kaevandati Sillamäel 1948-1952 uraani tootmiseks. Turvas Surnud taimede jäänustest koosnev ja õhu käes tumedaks muutuv ning maapinnale ladestunud suure veesisaldusega orgaaniline aine. Koosneb süsinikust, vesinikust, hapnikust, alati sisaldab lämmastikku , fosforit ja mittepõlevaid koostisosasid . Sood hõlmavad 22.3% Eesti territooriumist. Suurimad ja tähtsamad sood on: Puhatu, Epu-Kakerdi, Endla , Lavassaare, Suursoo , Peedla. Turvas jaotub tekkeviisilt ja kasutusalalt kaheks alatüübiks: Hästikõdunenud madalsooturvas, mida kasutatakse peamiselt kütteturbana, vähem väetusturbana. Moodustab 85% varude üldhulgast. Vähekõdunenud rabaturvas, kasutatakse põllumajanduses alusturbana, vahem aiandusturbana. Moodustab 15% varude üldhulgast. Kristalliinne ehituskivi Väärtuslik ehitusmaterjal killustikuna, betoonitäitena, ehituskivina. Eestis on seni
Sisukord Sisukord......................................................................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................. 2 Üldiseloomustus......................................................................................................... 2 Asukoht...................................................................................................................... 3 Tartumaa metskond....................................................................................................... 5 Üldinfo........................................................................................................................ 5 Looduslikud tingimused.............................................................................................. 5 Jõgevamaa metskond..............................
Tootsi tuulepargi toodanguga saaks katta näiteks Pärnumaa elektrienergia vajaduse. Uuringud ja planeeringud toimuvad 2011-2016, ehitus peaks algama 2017 2019 ja käitusvalmis võiks tuulepark olla 2019 aastal. Ammendunud turbamaardlale tuulepargi arendamine aitab anda kasutuseta maa-alale uue väärtuse. Ajalooline turbatootmisala jääb pärast tuulepargi valmimist ligipääsetavaks kõigile huvilistele. Planeering näeb ette lisavõimalusi, kuidas muuta Tootsi suursoo turbatööstust ja briketitootmist tutvustavaks turismiobjektiks, kus asuvad puhkealad ja vaatluskohad (Eesti energia, 2017). Tootsi turbamaardlale tuulepargi rajamine on igati väärtuslik ettevõtmine kui arvestades fakti, et hetkel seisab see maa-ala tühjana. Projektis kumab läbi seda, et kõik sammud tuulepargi ehitamisel on väga hoolikalt välja mõeldud. Projektis rõhutakse sellele, et hetkel kasutuseta olevale maa-alale antakse uut väärtust. Ajalooline turbatootmisala jääb
Kinnitatud Loodusteaduste osakonnas oktoobris 2008 Loodusteaduste osakonna bakalaureusetööde koostamise, vormistamise ja kaitsmise juhend Loodusteaduste osakonna bakalaureuseõppekavad lõpevad bakalaureuseöö (edaspidi BT) kaitsmisega. Mistahes lõputöödega, sh BT-ga seonduv on TLÜ Õppekorralduse eeskirjas kajastatud alapunktides 346-378 ja käesolev juhend on selle täiendatud rakendusvariant Loodusteaduste osakonnas. (http://www.tlu.ee/files/arts/238/OKE_t4f1201665ddccd3a69587f95b5324a90.pdf). BT on iseseisev teaduslik-metoodiline uurimistöö. Keskkonnakorralduse ning ainedidaktika vallas tehtav BT võib olla ka arendusliku (projekti) iseloomuga teaduslikel alustel koostatud iseseisev metoodiline töö. Vastavalt õppekavale on BT maht 4 või 6 AP (30-50 lk, kuid mitte üle 60 lk). Kui töö maht ületab 60 lk, tuleb t...
Pinnavesi Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi. Pinnavee hulka kuulub nii soolane kui ka mage, nii tahke kui ka vedel maapinnal olev vesi. Pinnavesi moodustab jõed, järved , mered, liustikud, lumikatte jne. Tartumaal on 42 jõge, mille valgala ületab 25 km2, 54 veehoidlat ja paisjärve ning 58 järve. Osaliselt jäävad Tartumaa piiridesse Eesti suurimad järved: Peipsi järv, Võrtsjärv ja Saadjärv. Suurimaks jõeks on 100 km pikkune ja 9960 km2 Emajõgi. Maakonnas on kaitse all 5 järve: Kuningvere järv, Jaanijärv, Elva Linajärv, Vellavere Külajärv ja Kogrejärv ning mitmeid järvi (Saadjärv, Soitsjärv, Pangodi, Koosa jt.) kaitstakse kaitsealade koosseisus. Natura 2000 võrgustikku kuuluvad kaitstavad veekogud: Emajõe suudmeala, Elva jõgi, Peeda jõgi, Idaoja, Ilusa oja, Lavatsi järv, Võrtsjärv, Mustjärv, Lisaks on 3 lõhilaste (lõhe, meriforelli, jõeforelli, harjuse, rääbise, merisiia, peipsi siia) elupaikadena kaitstavat veekogu: Ahja jõgi...
esialgsel kujul säilinud talupojakõrts terves Eestis.Kõrtsihoone meenutab tüüpilist talutaret. Mahtra sõja ajal oli just kõrts just see koht, kuhu tuldi nõu ja abi saama. Kõrtshoone on Mahtra Talurahvamuuseumi filiaal ja seal korraldatakse tihti rahvakalendri tähtpäevi ja nt leiva küpsetamise päevi jms. LÕUNA-EESTI TURISMIREGIOON Tartu maakond 1. Luunja Hobuse monument, roosiaed, mõisapark ja karjalaudad (18-19saj), Lastelaulupeokivi 2. Emajõe Suursoo Kavastus, jalgsi- ja veematkad, keskus väljapanekutega, loodusõpe 3. Kambja koorilaulu häll, esimesi hariduskeskusi. Kambja kirik, Suure-Kambja mõis. 4. Tõravere(Tartu) Observatoorium stellaarium, külastused astronoomiahuvilistele, teadustöö 5. Elva suvitus, Verevi, Arbu mänd, VVVS, külastuskeskus ajaloolises raudteejaamas Põlva maakond 1. Taevaskoja Suur-Taevaskoja 24m kõrgune liivakivisein, Väike-Taevaskoja liivakivipaljand. Emaläte, Neitsikoobas
Rannajoone pikkuseks on 510 km. Madaliku keskosas asub katkendlik Lääne-Eesti klindi paekõvikuline ahelik (Arold, 2005) Lääne-Eesti madalikule on iseloomulik mitmekesine loodus: ranna- ja puisniidud (Puistu, Laelatu) niidud-kadastikud, nõmme- ja salumetsad ning ulatuslikud sood. Üsna laialt on levinud lood (loopealsed), millel paasaluspõhi ulatub maapinna lähedale, kus kasvab tihti ka kadastikke. Tähtsamad kaitsealad on Matsalu, Suursoo, Silma ja Avaste ning Natuura alad (Estonica, 2009) 1.2 Pinnavormid Üldiselt on Lääne-Eesti madalik suhteliselt tasane,
Looduskaitse Ökoloogiline jalajälg Ökoloogilise jalajälje meetodi töötasid välja professor William Rees ja doktor Mathis Wackernagel 1990. aastate algul. Nüüdsel ajal ülemaailmselt kasutatav meetod arvestab ligikaudselt maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside toomiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Ökoloogiline jalajälg on kujundlik termin ja ühtlasi meetod, mis võimaldab kvantitatiivselt väljendada inimtegevuse ökoloogilist mõju Maa ökosüsteemidele. Ökoloogilise jalajälje indeks näitab, kui palju viljakat maad ning vett on hõivatud tarbitavate materjalide tootmiseks, kasutamiseks ja absorbeerimiseks. Kui maakera viljakas pind jagada ära kõigi maakera inimeste peale, siis saame tulemuseks umbes 2 hektarit. Maakera pind on jagatud kategooriateks: Inimkonna tegevuste kirjeldamiseks kasutatakse - haritav maa ...
üle 4000 aasta) • Soostumiskolded on enamasti järved või rannikulõukad, esineb ka luidetetagust maismaa soostumist • Pihla, Õngu, Kõivassoo; Koigi, Pelisoo; Nehatu II Lääne – Eesti suurte ja keskmise suurusega soode valdkond(23%) • Tasandikuline ala mitmesuguste rannamoodustiste ja lubjakivilõhanditega piirkond. Äravool aeglane. • Läänemaa suursoo, Marimetsa raba, Mõdrama soostik, Tuhu soo, Lihula- Lavassaare (383km2), Orgita III Edela – Eesti suurrabade valdkond (31%) • Litoriinamere ja Antsülusjärve luidetetagune ja vaheline ala. • Tolkuse, Rääma, Tõhela, Võlla, Kase, Kõrsa, • Balti jääpaisjärve taandumisel vee alt vabanenud alad • Kikepera, Kuresoo, Ördi, Valgeraba, Nigula, Möksi IV Kesk – Eesti väikerabade valdkond (alla 6%)
Märgaladeks loetakse soid ja nii looduslikke kui ka kunstlikke veekogusid, mille sügavus ei ületa 6 m. Konventsioonis rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli, seda eriti veelindude rände-, puhke- ja pesitsuspaikadena. Ramsari konventsioon ja Eesti liikmeks alates 1993. 10 Ramsari ala. Kõige esimene oli Matsalu rahvuspark. Veel on Soomaa Rahvuspark, Vilsandi Rahvuspark, Alam-Pedja LK, Endla LK, Matsalu LK, Nigula LK, Hiiumaa laidude kaitseala koos Käina lahega, Emajõe Suursoo, Muraka LK, Puhtu-Laelatu-Nehatu. Berni konventsioon - Euroopa metsiku loomastiku ja taimestiku ning looduslike elupaikade kaitsest. Kaitsta Euroopa looduslikke looma- ja taimeliike ja nende elukeskkonda. Eriline rõhk enamohustatud liikide kaitsele. Lisa I - rangelt kaitstavad taimeliigid. Lisa II - rangelt kaitstavad loomaliigid. Lisa III - loomad, kelle püüdmist ja küttimist tuleb reguleerida. Lisa IV käsitletakse püügivahendeid. Konventsioon ja Eesti Eesti pole ratifitseerinud
looduse mitmekesisuse kaitsmisel üleujutuste kontroll pikem veeviibeaeg soodustab isepuhastusprotsesse 84. Mis eesmärgil võeti vastu Ramsar konventsioon? Võtta kaitse alla tähtsamad märgalad 85. Nimeta Ramsar alad Eestis (vähemalt 7) Matsalu, Vilsandi rahvuspark, Hiiumaa laiud ja Käina laht, Laelatu-Puhatu-Nehatu märgala, Alam-Pedja looduskaitseala, Nigula raba, Soomaa rahvuspark, Endla soostik, Muraka soostik, Emajõe suursoo ja Piirissaar 86. Müra mõju tervisele Müra toime sõltub nii müra kestuse ajast kui ka müra intensiivsusest Müra mõju on kumulatiivne Müra põhjustab organismis nii psüühilisi kui ka füüsilisi häireid. Psühhoakustilised mõjud häirivad eneseväljendust ja suhtlemist. Müra võib vähendada vaimse töö võimet. Käitumist mõjutavad häired põhjustavad pelglikkust, loidust ja agressiivsust
Märgala mõiste - sood ja nii looduslikud kui ka kunstlikud, nii seisu- kui vooluveelised, nii alalised kui ajutised, nii mageda-, kui ka riim- ja soolaveelisi alasid, sealhulgas merealasid, mille sügavus ei ületa kuut meetrit. Veelinnu mõitse- Eesti ja Ramsari konventsioon – Eesti sai liikmeks 1993, ning Eestist kuuluvad sinna alade hulka Soomaa Rahvuspark, Vilsandi Rahvuspark, Alam-Pedja LK, Endla LK, Matsalu LK, Nigula LK, Hiiumaa laidude kaitseala koos Käina lahega, Emajõe Suursoo, Muraka LK, Puhtu-Laelatu-Nehatu Berni konventsioon: 1979 konventsioon Euroopa metsiku loomastiku ja taimestiku ning looduslike elupaikade kaitsest Eesmärk - kaitsta tervet hulka looduses elavaid looma- ja taimeliike ning nende elukeskkonda, samuti ohustatud loodulikke alasid Lisa I: rangelt kaitstavad taimeliigid. Lepinguosalised peavad seadusandlusega tagama, et need liigid ja nende kasvukohad oleks tõhusalt kaitstud.
Märgala mõiste - sood ja nii looduslikud kui ka kunstlikud, nii seisu- kui vooluveelised, nii alalised kui ajutised, nii mageda-, kui ka riim- ja soolaveelisi alasid, sealhulgas merealasid, mille sügavus ei ületa kuut meetrit. Veelinnu mõitse- Eesti ja Ramsari konventsioon – Eesti sai liikmeks 1993, ning Eestist kuuluvad sinna alade hulka Soomaa Rahvuspark, Vilsandi Rahvuspark, Alam-Pedja LK, Endla LK, Matsalu LK, Nigula LK, Hiiumaa laidude kaitseala koos Käina lahega, Emajõe Suursoo, Muraka LK, Puhtu-Laelatu-Nehatu Berni konventsioon: 1979 konventsioon Euroopa metsiku loomastiku ja taimestiku ning looduslike elupaikade kaitsest Eesmärk - kaitsta tervet hulka looduses elavaid looma- ja taimeliike ning nende elukeskkonda, samuti ohustatud loodulikke alasid Lisa I: rangelt kaitstavad taimeliigid. Lepinguosalised peavad seadusandlusega tagama, et need liigid ja nende kasvukohad oleks tõhusalt kaitstud.
vesiroosi ja kollast vesikuppu. Massiliselt esineb siin vesisammalt, mändvetikaid ja tähkjat vesikuuske. Kaladest on domineerivad ahven ja särg. Samuti on järves esindatud ka nurg ja haug. Rõuge Suurjärv pakub ka jõevähile täiesti rahuldavaid elutingimusi, kuid suure sügavuse tõttu on jõevähile elamiseks kõlbulik ala järves suhteliselt väike. Rõuge Suurjärve kohta on räägitud ka paljusid legende. Rõuge Suurjärv tulnud Viitina piirilt, praeguse Suursoo kohalt läbi mäe. Veel praegu on mäes suur org näha. Suurjärve põhja on vajunud kirik, kuhu korraga läinud seitse venda. Suvel ilusa ilmaga olevat kirik isegi nähtav. 7 Vanasti oli Rõuges üks vana ja tore kirik, kirikul ilusad, toredad hõbedased kellad. Sõja ajal vajunud see kirik Suurjärve ja sellest peale enne igat mihklipäeva tõuseb üle järve ilus sild, millest mustamehe ehk munga kogu
Tallinna Tehnikaülikool Kalakotkas Referaat Jan Raidloo 082616 YAGB51 Tallinn 2010 Sisukord Sisukord................................................................2 Sissejuhatus............................................................3 Kalakotka arvukus ja levik eestis...................................4 Toitumine..............................................................6 Pesitsus bioloogia.....................................................7 Rändefenoloogia.......................................................9 Kokkuvõte.............................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................11 2 Sissejuhatus Kalakotkas on saleda kehaehitusega väiksem kotkas. Tema tiibade siruulatus võib ul...
mille sügavus ei ületa 6 m. Konventsioonis rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli, seda eriti veelindude rände-, puhke- ja pesitsuspaikadena. Ramsari konventsioon ja Eesti – liikmeks alates 1993. 10 Ramsari ala. Kõige esimene oli Matsalu rahvuspark. Veel on Soomaa Rahvuspark, Vilsandi Rahvuspark, Alam-Pedja LK, Endla LK, Matsalu LK, Nigula LK, Hiiumaa laidude kaitseala koos Käina lahega, Emajõe Suursoo, Muraka LK, Puhtu-Laelatu-Nehatu. Berni konventsioon - tegeleb Euroopa metsiku loomastiku ja taimestiku ning looduslike elupaikade kaitsega. Kaitsta Euroopa looduslikke looma- ja taimeliike ja nende elukeskkonda. Eriline rõhk enamohustatud liikide kaitsele. Lisa IV – käsitletakse püügivahendeid. EESTIS: karu, ilves, hunt, valge-toonekurg. Rio de Janeiro konventsioon - Bioloogilise mitmekesisuse kaitse konventsioon. Eesti liitus 1992
_ Kultuuriline väärtus _ Konventsiooni eesmärkidest tulenevate ülesannetega tegeleb Eestis rahvuslik Ramsari komisjon, kes on määranud ka rahvusvahelise tähtsusega märgalad. _Konventsiooni rakendamise peamine eeldus on alade kaitsekorralduskavade koostamine.Matsalu RP juba teine KKK (2006-2016). EESTI RAMSARI ALAD _ Matsalu RP 1994 (1976) _ Vilsandi RP - 1997 _ Soomaa RP _ Alam-Pedja LKA _ Nigula LKA _ Endla LKA _ Muraka LKA _ PuhtuLaelatu LKA _ Nehatu LKA _ Emajõe Suursoo LKA ja Piirissaare MKA _ Hiiumaa laiude MKA ja Käina lahe-Kassari MKA _ Laidevahe LKA (Siiksaare laht) 2002 _ Sookuninga LKA 2006/2008 CITES'I I LISA _liigid, kes praegu ei tarvitse olla väljasuremisohus, kuid kontrollimatu kauplemine võib nende püsimajäämist ohustada. Ca 5 000 looma- ja 28000 taimeliiki. _ Nt ahvid, kullilised, kakulised jpt _Eestis: hunt, karu, ilves, pringel, must-toonekurg, sookurg, kullilised, kakulised, apteegikaan, orhideed, angerjas (13.03.2009)
Rahvusvahelise tähtsusega märgalade konvektsioon, on vanim tänapäevastest riikidevahelistest looduskaitsealastest lepetest, mis sõlmiti eesmärgiga võtta kaitse alla tähtsamad märgalad, sest nii Euroopas kui ka mujal olid paljud märgalad juba kuivendatud või kahjustatud ega olnud sobivad rändlindude peatuspaikadena. 85. Nimeta Ramsar alad Eestis - Matsalu, Vilsandi rahvuspark, Hiiumaa laiud, Käina laht, Nigula raba, Soomaa rahvuspark, Piirisaar, Emajõe suursoo jm. 86. Müra mõju tervisele - Müra põhjustab organismis nii psüühilisi kui ka füüsilisi häireid. Psühhoakustilised mõjud häirivad eneseväljendust ja suhtlemist. Müra võib vähendada vaimse töö võimet. Käitumist mõjutavad häired põhjustavad pelglikkust, loidust ja agressiivsust. Müra põhjustab organismis nn. "põgene või võitle" reaktsiooni, mis on tugev stressireaktsioon. 87
1.4 Vetevõrk Kõrvemaa järved on väikesed ning paiknevad oosistikes ja mõhnastikes või jäänukitena soodes. Kokku on neid ligikaudu 120. Kõik suuremad väikejärvede ja laugastega sood on tekkinud hilisjääaegsete veekogude kinni kasvades. Suurim neist on soosaarte ja järvedega Epu-Kakerdi soostik (364 km²). Suurimad sood on Vonka soostik, Ohepalu soo, Pakasjärve raba, Koitjärve raba ja Suru Suursoo. Eriti järverikas on Kõrvemaa põhja- ja kirdeosa, seevastu loode- ja lõunaosa on järvevaesed. Suurimad veekogud on Paunküla ja Soodla veehoidla. Põhjaosa veestavad Loobu, Valge-, Jägala, Soodla ja Pirita jõgi. Viimase kolme jõe vett suunatakse ka Tallinna veevarustussüsteeemi. Lõuna-Kõrvemaa asub Pärnu jõgikonnas. Kakerdaja raba Epu-Kakerdi soostikus 1.5 Mullastik
..................... 79 4. KAITSEALUSTE OBJEKTIDE KÜLASTUSSEIRE KORRALDAMISE SOOVITUSED .................................................. 81 4.1 VÕIMALUSED KÜLASTUSSEIRE KORRALDAMISEKS .......................................................................................................... 81 4.2 KAITSEALADE SEIRENÄITED.............................................................................................................................................. 84 4.2.1 Emajõe Suursoo kaitseala piiritletud ala seirenäitena ........................................................... 84 4.2.2 Vooremaa MKA hajutatud ala seirenäitena .......................................................................... 86 4.3 SOOVITUSED KÜLASTUSE MÕJUSID LEEVENDAVATE MEETMETE RAKENDAMISEKS ....................................................... 90 4.3.1 Korralduslikud meetmed ..............................................................................................
Arne Ader, Urmas Tartes Eesti looduskaitse Keskkonnaamet 2010 Sisukord Looduskaitse ajalugu Eestis . ...................................................................................................................................................................... 4 Looduskaitseseadus . ....................................................................................................................................................................................................8 Kaitstavad loodusob...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
