Kahepaiksed 1. Kes on kahepaiksed? Selgroogsed loomad, kes elavad nii maismaal kui vees, kuid paljunevad ainult vees. 2. Konna tunnused : kehakate - õhuke, limane nahk skelett - häsemed, kaelalüli, rinnaluu hingamiselundid - kopsud, nahk vereringe - kaks südame ehitus - kolme kojaline seedeelundid - kloaak, neerud, magu 3. MIlline meeleelund on konnal juhtivaks meeleelundiks? Nägemine. 4. Kuidas hingab konn maal ja vees? Maal kopsudega, vees nahaga. 5. Mis võimaldab konnal hingata kehapinna kaudu? Veresooned. 6. MIks võivad konnad vees uppuda? Konnad ei saa naha kaudu piisavalt hapniku ja kopsud töötavad ainult maismaal. 7. Konna sigimiselundid : isastel - seemnesarjad , emastel - munasarjad. Kuidas toimub viljastamine? Vees, kehaväline viljastamine. 8. Täiskasvanud konna ja kullese erinevused. Kulles : välisehitus - saba hingamiselundid - lõpused toit - vetikad Konn : välisehitus - jalad hingamiselundid - kopsud, nahk toit - putukad 9
Arteriaalne veri- hapnikurikas veri Venoosne veri- hapnikuvaene veri Segaveri- kui arteriaalne veri ja venoosne veri osaliselt segunevad Kehaväline viljastumine- munarakud viljastuvad kehast väljaspool Kulles- konna vastne, elab vees ja hingab lõpustega Moone- looma arengu käigus toimuv kuju ja eluviisi põhjalik muutus 2. Kala ja konna sarnasused. Mõlemad elavad vees. Konn võib ka elada maismaal. Mõlemad on kõigusoojased. Kala kehakateks on soomused ja konnal paljas limanäärmetega nahk. Kala hingab lõpustega. Konna vastsel on ka lõpused, aga hiljem need kaovad ning konn hakkab hingama kopsude ja nahaga. Kala süda on kaheosalina ja konnadel kolmeosaline. Kalal on üks vereringe ja konnadel keha- ja kopsuvereringe. Viljastamine on mõlemal kehaväline. Ja mõlemad sigivad ehk koevad ka vette. 3. Millised konna hingamiselundid võimaldavad hingata maismaal, millised vees? Maismaal- kopsud Vees- nahk 4
Ühed tavalisemad kahepaiksed on konnad. Meie tavalisemaid konni on rohukonn. Konnadel nagu kaladelgi pole kaela, neil on üks kaelalüli, mille abil nad pead liigutada saavad. Täiskasvanud konnal pole ka saba. Konna keha katab paljas õhuke niiske nahk. Seda hoiab niiskena nõre, mida eritavad limanäärmed. Konnadel on liikumiseks jäsemed. Tagajalgade varvaste vahel on ujunahad, mis soodustavad vees liikumist. Konnadel on kloaak, millesse avanevad tagasool, eritus- ja suguelundite juhad. Konnad hingavad naha ja kopsude kaudu. Kehavereringe ehk suure vereringe kõrval on arenenud kopsu- ehk väike vereringe. Selles
5. Mille poolest sarnaneb konna ja kala sigimine? 6. Nimeta vähemalt kolm roomajat. 7. Mille poolest erineb roomaja muna kahepaikse ja kala munarakust? 8. Mille poolest erineb roomaja sigimine kahepaiksete sigimisest? 9. Koosta toiduahel, mille üks lüli on rästik. 10. Miks ei tohi roomajaid hävitada? Vastused 1. Mõlemal on saba ja lõpused, nad vajavad vett ja neil puuduvad jäsemed. 2. Konn saab käia maismaal, konnal on jäsemed ja konn hingab kopsude ja nahaga. 3. Tal ei ole jäsemeid, ega kopse ja ta kuivab ära. 4. Konnad on kõigusoojased. Kõrbes nad kõrbeksid ära ja polaaraladel jäätuksid. 5. Mõlemal on kehaväline viljastamine, mõlemad saavad pojad vees ja neil on moondega areng. 6. Roomajad on sisalik, rästik ja nastnik. 7. Roomaja muna on kaetud tugeva koore ja nahkkestaga. 8. Kahepaiksed sigivad vees ja neil on kehaväline viljastamine,
............... ja ... puujalg......................... Vanaks jäädes muutuvad kõik voodilinad kummituseks................................................. 10. Mis juhtus Limpaga, kui ta liiga palju limonaadi jõi? Muutus paksuks ja kõht oli gaase täis. Siis ta tõusis õhku. ................................................................................................ ... ................................................................................................ ... 11. Mis mure oli konnal? .........Keegi ei saanud tema muusikad kuulda. ................................................................................................ ............................................................................................. 12. Kes tõttasid appi, et Limmo, Limpa ja Limma mereröövlite käest päästa? ...isa ja ema.......................................................................................... ...... 13. Mis tehti mereröövlist padjaga?
nagu oma lastegagi. Hiljem vanemas eas lapsed tihti arutasid, kas Krõõt oleks parem ema kui on Mari. Ikkagi võtsid nad Mari kui oma ema ja austasid ning armastasid teda samuti, sest Mari oli ikkagi nende kaitse isa eest, kui lapsed pahandust tegid. Laste mängud samuti omale ajale iseloomulikud. Tihti olid need mängud inimeste silmis natuke karmid ja julmad ning neid võis seostada sõjaaja mõjutustega, näiteks Andres kiskus elus konnal naha maha. Muidugi oli sõbralikumaid mänge ka, kus katsuti rammu, maadeldi, hüpati paljalt lumme ja nii edasi. Aga kui võrrelda neid mänge tänapäevaga, siis ega sellised tegevused enam moes küll pole. Nüüd vaadatakse rohkem mänguasjade poole kui minnakse loodusesse konnadega mängima. Tänapäeval on see pereelu hoopis teistsugune , pole laste ja vanemate vahelist kartmist ja kaitsmist, kuigi seda tuleb ka harva ette. Praegu tahetakse aina
a) emakas b) emakakaelas c) munajuhas d) munasarias 4) Homoloogilised kromosoomipaarid liiguvad koos: a) ekvatoriaaltasandile b) poolustele 5) Tigu paljuneb: a) ristiviljastumine b) iseviljastumine c) vegetatiivne paljunemine 6) Sugulise ja mitte sugulise paljunemise sarnasus on: a) evulutsiooniline areng b) järglased on geneetiliselt identsed c) saadakse järglased 7) Kehaväline viljastumine toimub: a) põdral b) konnal c) linnul 4. Mis on piltidel? Kirjuta joonise juurde tema osad. (11 punkti ) 5. Võrdle. ( 6 punkti ) Bioloogiline surm Kliiniline surm Elustada ei ole võimalik Elustada on võimalik Aju ja kesknärvisüsteemi surm Hingamine ja südametegevus seiskunud Keha jahtub ja lihas kangestus esimesed 5 min. kriitilise tähtsusega
Kahepaiksed täidavad olulist osa erinevate ökosüsteemide aine- ja energiaringes. Kõige tavalisem Eesti kahepaikne on pea kõikjal (välja arvatud Saaremaal) esinev rohukonn. Rohukonn on suhteliselt suur, kasvades kuni 10 cm pikkuseks. Rohukonn on pruun ja kirju kõhualusega. Kuna ta ei ole kiire ja tal puuduvad röövloomade vastu head kaitsevahendid, on tema peamine kaitse varjevärvus. Tema tagajalgadel olevad vöödid loovad pideva pinna katkemise mulje. Istuval konnal seevastu jätab jala eri piirkondade vöötidest koosnev muster mulje nende kehaosade seotusest, mis päriselt seotud ei ole, ja see mulje katkeb kohe, kui konn jalgu sirutab. Kõige raskemini varjatav elund on silm ja sellepärast on rohukonnal nagu kõigil pruunidel konnadel oimul tume triip või laik, mis jätab mulje, et silm ei ole seal, kus ta tegelikult on. Rohukonn elutseb niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ning kultuurmaastikel. Ta
Rohukonn (Rana temporaria L.) Looma koht süstemaatikas ja „sugulased”- Klass: kahepaiksed Amphibia, selts: päriskonnalised Anura, Sugukond: konlased Randae keha põhiosad ja iseärasused- On pruuni ja kirju kõhualusega. Heaks kaitsevahendiks röövloomade vastu on kaitsevärvus. Tema tagajalgadel olevad vöödid loovad pideva pinna katkemise mulje. Istuval konnal vöötidest koosnev muster jätab mulje nende kehaosade seotusest, mis päriselt seotud ei ole, ja see mulje katkeb kohe, kui konn jalgu sirutab. Kõige raskemini varjatav elund on silm ja sellepärast on rohukonnal nagu kõigil pruunidel konnadel oimul tume triip või laik, mis jätab mulje, et silm ei ole seal, kus ta tegelikult on. on öise eluviisiga loom. Väidetavalt võib rohukonn 1 hüppega läbida vahemaa, mis on võrdne tema 12 kordse kehapikkusega.
miks jääkaru jääb valgeks terve aasta. (sest põhjal, kus ta elab, kogu aeg on lumi.) 2) Näitan lastele kaarte, kus on erinevad loomad ja taimed, küsin: ,,Mida nendega toimub talvel?" Näiteks: - Mida praegu teeb pruunkaru? (Magab karukoobases.) - Mida praegu teeb jääkaru? (Ei maga, karu-ema annab süüa karupojale.) - Miiline on kasuka värv valge jänesel? (Valge.) - Mida praegu teeb konn? (Magab järve, jõe põhja all. Konnal on väga külm talvel.) - Mida praegu teeb rähn? (Ta tagub männi ja kuuse käbisid, et süüa seemneid ning suvel ta sõi putukaid. ) - Mis värvi on lumekaki sulad? (Valged.) - Mida praegu teeb tihane? (Ta tuli metsast inimeste juurde, otsib künalt toitu.) - Mida praegu teeb lepatriinu? (Ta peitus puukoore all.) - Mida praegu teeb pääsuke? (Ta elab soojal maal.) 4. Põhiosa
liigiks Lääne-Eesti ja Pärnumaa rannikualadel ning saartel. Viimase 50 aasta jooksul on kõre arvukus Eestis pidevalt langenud. Kõre hääbumise peamiseks põhjuseks võib pidada liigile sobivate elupaikade kadumist. Eestis on kõre asustanud enamasti rannaniite, eriti rannakarjamaid (Kõre kaitsekoraalduskava, 2004 a). Kõre ehk juttselg- kärnkonn on kahepaikne, kes sarnaneb väga tavalise konnaga. Jalad on tal lühemad kui konnal, liigub aeglasemalt ja pigem kõnnib kui hüppab. Kärnkonna nahk on 2 kuiv ning sageli ka krobeline. Silmade taga ja veel mitmes keha piirkonnas on käsnad, kus asuvad mürginäärmed. Kärnkonna mürk on inimesele ohutu, kuid mõne väiksemale loomale võib see mürk olla ka surmav (Dozo-van der kar, 2004). Antud teema valik oli minu jaoks juhuslik. Valida oli mitme teema vahel, kuid kõre hakkas
Perekond: Mudakonn Liik: Harilik mudakonn Selts: Sabakonnalised Sugukond: Salamanderlased Perekond: Vesilik Liik: Tähnikvesilik Liik: Harivesilik Kõige suurem muutus kalade skeletiga võrreldes on maismaal liikumiseks sobivate jäsemete teke Jäsemed moodustavad paljudest luudest Konna kolju on lai ja lame Selgroogu liigendub kolju ühe kaelalüli abil, mis võimaldab konnal pead tõsta ja langetada, mitte aga kere suhtes pöörata Selgroog on kalade omaga võrreldes üsna lühike, roided puuduvad Roideid asendab siseelundeid altpoolt kaitsev rinnaluu 12. Kuidas kasutavad kahepaiksed neelamisel silmade abi? Toidu allaneelamisel tõmmatakse silmamunad silmakoobastesse ja need aitavad toidupalasid neelu poole suruda - selline nähtus on iseloomulik ainult amfiibidele. 13. Kirjeldage kahepaikse meeli: nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine
Mõisted- täielik e. holoblastiline, osaline e. meroblastiline lõigustumine ning nende alatüübid (radiaalne, bilateraalne, spiraalne, rotatsiooniline, diskoidaalne, superfitsiaalne), osata tuua näiteid loomariigist. Blastulate tüübid (tuua näiteid). Täpsemalt: 1) Kirjelda lõigustumist äädikakärbsel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Süntsüütium, süntsütiaalne ja rakuline balstoderm, energiidid, polaarrakud 2) Kirjelda lõigustumist konnal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Hall sirp, kortikaalne rotatsioon, mikromeerid, makromeerid; blastotsööl, moorula, blastula, kesk-blastula transitsioon 3) Kirjelda lõigustumist kanal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Heleväli, tumeväli, blastoderm, epiblast, subgerminaalne õõs, marginaaltsoon 4) Kirjelda lõigustumist inimesel/hiirel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu)
Vaadatakse, kas mesilased leiavad nüüd üles sinise lehe, millele nad enne koguaeg lendasid. · Kuulmine ja võnkesageduste eristamine. On tehtud katse, kus noored varblased kasvasid üles kanaarilindude puuri läheduses. Varsti hakkasid varblased kanaarilindude moodi laulma. · Vormide tajumine. Mesilased eristavad figuure, mis mõnel määral sarnanevad õitega, kuid ei tee vahet kolmnurgal ja ruudul. Refleksid · Tingimatud refleksid. Kui konnal eemalda peaaju, jättes alles ainult seljaaju ja panna konna seljale tükk happes niisutatud paperit, siis teeb konna jalg vastava liigutuse ja lükkab paberi ära. · Instinktiivsed refl. Täiskasvanud oravad kaevavad sügisel maa sisse pähkleid. Noor orav, kes polnud enne pähkli matmise juures viibinud, käitus aga samamoodi. Võttis pähkli, istus maha ja kuulatas igas suunas. Leides, et kõik on korras, kraapis ta siledat voodivaipa, kus uurija loomaga
organismide puhul nt polüüpide vastsed ja karpide vastsed); 4. Kindlustab ka teatud juhtudel ebasoodsate tingimuste üleelamise. Nukustaadium paljudel putukatel on ka talvitumiseks; 5. Toimub sageli ka suguta ja sugulise põlvkonna vaheldumine. See on metagenees ja iseloomulik ainuõõssetele (polüüp ja meduus); 6. Arengu vältel toimub järk-järguline üleminek ja kohastumine uute elutingimustega. Nt ainevahetus kullesel ja konnal kullese arengu algul eritub NH 3, arengu lõpu poole aga kusiaine kujul. 7. Võib kindlustada järgmised muutused: · Üleminek vabalt elavalt eluviisilt substraadile kinnitunud eluviisile; · Võib kindlustada organismitüübi keerutumise või lihtsustumise; · Võib kindlustada ülemineku veeliselt eluviisilt maismaalisele; · Võib kindlustada ülemineku varjatud eluviisiga substraadist avatud aluviisiga õhkkeskkonda. 5. Inimese sugurakkude areng
kaudu. Ainus vahend, millega teksti edasi antakse, on hääl. Seetõttu on väga oluline teksti lihtsus ja arusaadavus, samuti hääle väljendsurikkus. Nii pördub kuulaja tagasi kõneluse juurde. Samas on raadios suhtlemine kuulajast eraldatud, puudub kahepoolne kontakt. Esimene kuuldemäng ,,August Tammani ,,Koidik" jõudis eetrisse 1928, samal aastal ka esimene lastekuuldemäng J. Kuulbergi ,,Kui konnal kõht valutab". Probleeme tekitas sobivae ruumide puudus ja raadiotööd tundvate inimeste vähesus. 1935 toimus esimene kuuldemängude võistlus. 1937 võeti eesmärgiks anda iga nädal üks kuuldemäng. 1938 said alguse võõrkeelsed kuuldemängud, eesmärgiga õpetada võõrkeelset hääldust. 1939. toimunud kuuldemängude võistlusel võitis I auhinna Gert Helbemäe ,,Maria viiul". Laekus 156 käsikirja. Ainus koosseisuline lavastaja oli Felix Moor
See seisneb loomade viimises asukohta, kus kohalik populatsioon on välja surnud. Kõik liikide ümberasustamised vajavad täpset planeerimist, et need faktorid, mis algse populatsioon hukule määrasid, oleksid eemaldatud või kontrollitud. Samuti vajab liikide ümberasustamine pikaaegset planeerimist ja vaatlust, et hinnata selle projekti lõpp tulemust ja määrata faktoreid, mis seda mõjutavad. Liikide ümberaustamist tehakse erinevatel põhjustel. Kui Hamiltoni ja Maud saare konnal oli vaid 1 asupaik, siis nende hävimine oleks olnud väga lihtne kas mõne haiguse tõttu või põua tõttu.. Selliste ohtude vähendamiseks on kasutatud ümberasustamist 1985. aastast alates, kui 100 Maud saare konna viidi nende esialgsest asukohast 500 m kaugusele. 1997. aastal 300 Maud saare konna viidi Marlborough väinas asuvale saarele, kus imetajad puuduvad. Tänu eelnevate ümberasustamiste kordaminekule viidi 2005. aastal veel 101 konna ühele teisele saarele
Need rakud, mis rändasid posterioorsele poolusele, moodustavad kohe enda ümber membraanid ja neist saavad alguse sugurakud (polaarrakud). Sügoodi keskel on mikrotorukeste ja mikrofilamentide rikkast tsütoplasmast ümbritsetud tuumad, mida koos ümbritseva tsütoplasmaga nimetatakse energiidideks. Rakkude vaheseinad formeeruvad ühtseks blastodermiks alles 14.rakutsüklil, sellega algab asünkroonne lõigustumine. 2) Kirjelda lõigustumist konnal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Hall sirp, kortikaalne rotatsioon, mikromeerid, makromeerid; blastotsööl, moorula, blastula, kesk-blastula transitsioon Konnal on holoblastiline radiaalne lõigustumine. Muna sisaldab keskmisel hulgal rebu ja vegetatiivse pooluse lõigustumine jääb maha animaalse pooluse lõigustumisest. Vegetatiivse pooluse rakud on seega suuremad, neid kutsutakse makromeerideks ja
kõrisevast laulust, mis meenutab oliivrohelise toonide seguga. alasid. Ideaalse väikese mootori põrinat ning võib Köprudel on punakad täpid, mis elupaigana eelistab kõre vaiksetel öödel kosta enam kui ärritunud konnal erksamaks kohta, kus kõik kilomeetri kaugusele. muutuvad. Selja keskel kulgeb peast järgnevad tingimused on tagaosani kitsas erekollane pikitriip. olemas: kerge liivane Keha alapoole nahk on hallikasvalge tasasem pinnas, otsene
f) lateraalselt . 120. Imiussid on a) vabalt elavad ; b) parasiidid -ÕIGE 121.Cl Trematoda SbCl Monogenea liikidel a) rohkem kui 2 iminappa -ÕIGE; b) 2 iminappa ; c) areng peremeeste vahetusega ; d) areng ühes peremehes ; e) imetajate parasiidid ; f) veeloomade parasiidid . 122. Nimeta loomadel parasiteerivaid imiusse Ainupõlvsete alamklassist: 1Diplozoon paradoxum kaksikuss.parasiteerib (kellel?),kalal. 2. Polystoma integerrimum konna mitmesuulane,parasiteerib konnal. 3. Gyrodactylus elegans parasiteerib kalal, 123. Imiuss Diplozoon paradoxum on a) hermafrodiitne -ÕIGE; b ) lahksuguline . 124. Imiussid alamklassist Kahepõlvsed a) arenevad ühes peremehes ; b) arenevad peremeeste vahetusega -ÕIGE. 125. Fasciola hepatica arengus on vaheperemeheks a) magevee tigu -ÕIGE; b) aerjalgne vähk ; c) inimene E. 126. Maksa kakssuulase suu paikneb a) kõhtmiselt keha keskosas ; b) eesmise iminapa põhjas -ÕIGE. 127
f) lateraalselt . 120. Imiussid on a) vabalt elavad ; b) parasiidid -ÕIGE 121.Cl Trematoda SbCl Monogenea liikidel a) rohkem kui 2 iminappa -ÕIGE; b) 2 iminappa ; c) areng peremeeste vahetusega ; d) areng ühes peremehes ; e) imetajate parasiidid ; f) veeloomade parasiidid . 122. Nimeta loomadel parasiteerivaid imiusse Ainupõlvsete alamklassist: 1Diplozoon paradoxum kaksikuss.parasiteerib (kellel?),kalal. 2. Polystoma integerrimum konna mitmesuulane,parasiteerib konnal. 3. Gyrodactylus elegans parasiteerib kalal, 123. Imiuss Diplozoon paradoxum on a) hermafrodiitne -ÕIGE; b ) lahksuguline . 124. Imiussid alamklassist Kahepõlvsed a) arenevad ühes peremehes ; b) arenevad peremeeste vahetusega -ÕIGE. 125. Fasciola hepatica arengus on vaheperemeheks a) magevee tigu -ÕIGE; b) aerjalgne vähk ; c) inimene E. 126. Maksa kakssuulase suu paikneb a) kõhtmiselt keha keskosas ; b) eesmise iminapa põhjas -ÕIGE. 127
üksteist, aga seda alati vanemate pilgu alt väljas, sest vanematele, eriti isadele, ei meeldinud, et nende lapsed oma vaenlase lastega mängiksid. Natuke vanemas eas hakkas naabertalude poisid ja tüdrukud omavahel suhteid looma , nagu oli Liisi ja Joosepi lugu. Laste mängud samuti omale ajale iseloomulikud. Tihti olid need mängud inimeste silmis natuke karmid ja julmad ning neid võis seostada sõjaaja mõjutustega, näiteks Andres kiskus elus konnal naha maha. Muidugi oli sõbralikumaid mänge ka, kus katsuti rammu, maadeldi, hüpati paljalt lumme jne. 8 Laste ja vanemate vahekord Missuguseid lootusi sidus Andres laste sünniga ?-Lootused olid suured. Andres soovis et laste elu oleks kergem kui oli tema oma. Samuti soovis mees pärandada oma valdused Vargamäel lastele. Mis põhjustas laste ja vanemate vahelisi vastuolusid ning laste lahkumise isakodust , Vargamäelt ? -Sest Vargamäel ei
1 KÄBI VÄIKE KÄBI LASKIS VALLA OMA KÄED JA KUKKUS ALLA NÜÜD TA LAMAB MÄNNI JUUREL OMA SUURE ISSI JUURES. LOMP MIS SA TEED, MIS SA TEED PORILOMP ON KESET TEED EI SAA ÜLE, EI SAA ÜMBER KODUST TOO NÜÜD KASVÕI ÄMBER ET SAAKS TÜHJAKS KANDA LOMBI MUIDU AINULT RINGI KÕMBI G L O O B U S J A E L E V AN T KORD GLOOBUS ELEVANDILE TÄHTSALT ÜTLES NII: MU PEAL ON MANDRID, METSAD, MÄED SAARED, JÄRVED, LINNAD, JÕED AUTOD, LAEVAD, LENNUKID JA MAJAD TEHASED JA TEED KUS VAJA SIIS VEEL KAUPLUSED JA KOOLID LISAKS PINGID, LAUAD, TOOLID TÄDID, ONUD, ISAD, EMAD MINU KUKIL ON KA NEMAD ILMA MINUTA EI SAA KEEGI ILMAS ELADA. NII GLOOBUS VANTI ÕPETAS JA JUTU SAMAS LÕPETAS: RASKUSI MA SUURI KANNAN SILMAD SUL´GI ETTE ANNAN KUULAS ELEVANT JA MÕTLES GLOOBUST TUNNUSTADES ÜTLES: TÕESTI TUGEV OLED SA KAS VÕIN SU PEALE TOETUDA? KONN 1 ...
rohkuse tõttu on lühiajaline erakordne edu. Lakkamatu võitlus konkurentidega haaremiperemehe staatuse eest kurnab ta aga harilikult nii, et harva peab omanik eriti kaua vastu. Isasdominantide polügüünia Selline polügüünia tüüp on omane liikidele, kellel esinevad nn pulmaturniirid. Neid teatakse esinevat vähemalt seitsmel imetajal (üks nahkhiir, viis sõralist), 35 linnul (mõned kurvitsalised, kanalised, koolibrid, paradiisilinnud, suurtrapp jt), mõnel konnal ja putukal. Seega ei ole see tüüp loomariigis eriti tavaline. Mänguplatsidel võitlevad niisuguste liikide isased omavahel tillukeste territooriumide pärast, millel pole ressursside seisukohast emastele mingit tähtsust. Ometi saabuvad viimased mänguplatsidele, et seal dominantsete isastega kopuleeruda. Isasdominantide polügüünia arvatakse põhinevat tingimustel, kus ei emased ega territooriumid ole ökonoomselt kaitstavad
Rakuline blastoderm mood pärast XIII lõigustumist; siis munaraku plasmamembr voltub sisse tuumade vahele ja jaotab iga tuuma üksikusse rakku. Energiidid tsüntsütiaalse blastodermi tuumad, mida ümbritsevad mikrotorukesed ja filamendid. Polaarrakud - 9.jagunemisega liiguvad u 5 tuuma posterioorsesse ossa, nendest saavad hiljem sugurakud. Holoblastiline (täielik), mesoletsitaalne (keskm rebuhulk), radiaalne 2) Kirjelda lõigustumist konnal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) · Hall sirp dorsaalsel poolel, vastu spermi sisenemise piirkonda (sperm siseneb ventraalselt) · kortikaalne rotatsioon peale viljastamist kortikaalne tsütoplasma roteerub 30 kraadi sisemise tsütoplasma suhtes. · Mikromeerid animaalsel poolusel ekvatoriaalse (III)lõigustumise tagajärjel tekkivad väikesed rakud
unustanud. Ta põlgab neid ja tapab kättemaksuks. Kui ta noor oli, siis ei tapetud ühtki looma muuks kui toiduks. Ta alustab meenutusi. Kõik algas Manivaldi matustest, kes oli sõjamees, kes näinud veel Põhja Konna. See on suur madu, nii suur nagu mets, ja oskab lennata. Ta hävitas maale tunginud vaenlasi. Nüüd aga magab ja teda ei suudeta äratada, sest pole enam 10 000 meest, kes teda korraga kutsuks. Manivald valvas mererannas ja tegi tuld, et kuulutada- Põhja Konnal on aeg ärgata! Manivald põletati hiies tuleriidal. Leemet kohtus Meemega, kes ilmus alati ootamatult välja ja oli rohu sees pikali, juues alati raudmeestelt ja munkadelt varastatud veini. Ta kingib Leemetile väga õhukese nahkkoti sees sõrmuse. Lõpus tuleb välja, et sõrmus on väärtusetu, aga nahk on pärit Põhja Konna seljast. Meeme ongi Põhja Konna valvur, aga see selgub alles viimases peatükis. 2.peatükk
Tihti kaasneb nukuperioodiga ebasobivate tingimuste üleelamine (talv). Nukukestast väljub valmik. Nii arenevad liblikad. *vaegmoondeline areng jääb ära nuku staadium. Vastsündinu erineb alguses küll täiskasvanud eellasest nii välis- kui ka siseehituselt, kuid kõik muutused toimuvad järk-järgult aktiivse elutegevuse käigus. Nii arenevad rohutirtsud, prussakad, lutikad. Selgroogsete moondeline areng nii arenevad kahepaiksed ja enamik kalaliike. Konnal toimub munaraku viljastumine vees. Munast väljub kulles, kes meenutab pigem kala: tal on pikk saba, jäsemed puuduvad, hingab lõpustega, süda kaheosaline, esineb üks vereringe. Mõne aja möödudes arenevad kullesel tagajalad, seejärel esijalad. Saba lüheneb aja jooksul ning moodustuvad kopsud. Kulles saab konnaks kolme kuu jooksul. Lootejärgne areng: *esimene periood kuni sigimisvõime saabumiseni juveniilne periood: organism kasvab
estis leiduvast kolmest kärnkonnaliigist on kõre kõige väiksem. Täiskasvanud isendi kehapikkuseks on mõõdetud 58 cm, kusjuures emasloomad on isastest suuremad. Kehaehituselt on kõre jässakas ja lühijalgne. Lühikeste jalgade tõttu liigub ta maapinnal ronides või joostes, meenutades seepärast pigem hiirt kui konna. Keha ülapoolel on nahk veidi köbruline ning pruunikas, hallikas või oliivroheline, kaetud punaste täppidega, mille värvus ärritunud konnal eriti erksaks muutub. Erutatud olekus eritab kõre valkjat haisvat nõret, mis inimesele suhu või silma sattudes tekitab ebameeldiva kiheluse. Piki selga kulgeb kitsas, liigile iseloomulik säravkollane triip. Keha alapoole nahk on hallikasvalge ning pruunikate või rohekate laikudega. Ninamik on lühike ja tömp, silmapupillid horisontaalsed, vikerkest kollane või rohekas. Isasloomadel on kurgu all sinakas häälepõis, mis täispuhutult võib olla koguni pea suurune.
poole alglugem. Et nivelleerimisel kasutatakse tavaliselt kahte latti, siis valitakse ühe paari sellised latid, mille mustade poolte nullid on samal kõrgusel, kuid punaste poolte nullid erinevad ±100mm võrra. · Lati tallatasandi ja telje ristiolekut kontrollitakse kord aastas enne välitöid. Seda tehakse 20 m kaugusele nivelliirist asetatud kolmel konnal. Kontrollitav latt pannakse püstloodasendisse igale konnale talla keskkohaga ja seejärel eesmise, tagumise, vasaku ja parema servaga. Erinevates asendites saadud lati lugemid tähistatakse lk, l1, l2, l3 l4. Need võivad erineda lati talla keskkoha järgi võetud lugemist lk tehnilisel nivelleerimisel 0,5 mm ja täpsel nivelleerimisel 0,3 mm võrra. 56. Tööde järjekord geomeetrilise nivelleerimise jaamas. Üheküljelised latid: a
lugemite vahest aritmeetiline keskmine, mis ongi selle lati konstant ehk punase poole alglugem. Et nivelleerimisel kasutatakse tavaliselt kahte latti, siis valitakse ühe paari sellised latid, mille mustade poolte nullid on samal kõrgusel, kuid punaste poolte nullid erinevad ±100mm võrra. Lati tallatasandi ja telje ristiolekut kontrollitakse kord aastas enne välitöid. Seda tehakse 20 m kaugusele nivelliirist asetatud kolmel konnal. Kontrollitav latt pannakse püstloodasendisse igale konnale talla keskkohaga ja seejärel eesmise, tagumise, vasaku ja parema servaga. Erinevates asendites saadud lati lugemid tähistatakse lk, l1, l2, l3 l4. Need võivad erineda lati talla keskkoha järgi võetud lugemist lk tehnilisel nivelleerimisel 0,5 mm ja täpsel nivelleerimisel 0,3 mm võrra. 53. Tööde järjekord geomeetrilise nivelleerimise jaamas. Üheküljelised latid: a
atrioventrikulaarsõlm, His´i kimp, His´i kimbu sääred ja Purynê kiud.(1) Sinuatriaalsõlm asub parema koja seinas õõnesveenide suubumiskohal. Südame kontraktsiooni käivitab harilikult urke-koja e. sinuatriaalsõlm, mis tavaliselt jõuab vallandada uue südametsükli enne teisi südame osi. Terve inimese normaalne siinusütm puhkeolekus on 70-80 lööki minutis. Erutusjuhtesüsteemi alaosade talitlust saab demonstreerida akuutses katses konnal. Inimese ja kõrgemate loomade erutusjuhte süsteemi paigutust iseloomustab kõrvalolev skeem, kus paikneb sinuatriaalsõlm (SA node) parema koja seinas, His'i juhtkimp (AV bundle) hargneb aga vasakuks ja paremaks haruks. Esmane automaatsuse kandja on SA sõlm. Teisene (AV sõlm) käivitub (aeglasema sagedusega) ainult ühenduse katkemisel SA sõlmega (AV blokk). http://www.eau.ee/~yjaakma/puls.htm#ligat Sinuatriaalsõlm on u.1-cm-ne C-kujuline spetsialiseerunud südamelihas parema koja
Neil on lühike jässakas keha ja pikad jäsemed, eriti tagajäsemed. Jäsemete pikkade varvaste vahel on vees ujumiseks vajalikud nahakurrud ehk ujunahad. Konna nahk on õhuke ja soomusteta, kuid arvukate limanäärmetega. Osadel on limanäärmed muutunud mürginääremeteks. Luustik : jäsemed koosnevad paljudest luudest. Neil on nii esi jäsemeluud kui ka taga jäsemeluud. Kahepaiksete kolju on lai ja jäme. Selgrooga (lühike) ja koljut ühendab üks kaelalüli ning see võimaldab konnal pead tõsta ja langetada pead. Konna skeletil kaitseb tema siseelundeid rinnaluu. Kahepaiksed hingavad maismaal läbi niiske naha ja vees kopsudega. Kahepaiksetel on kaks vereringkonda : kopsuvereringe ja kehavereringe. Kolmekambrilist südant läbib segaveri. Kahepaiksed ei suuda hoida oma kehas ümbritsevast keskkonnast kõrgemat kehatemperatuuri ja seega on nad kõigusoojased. Seede-, eritus- ja sigimiselundite juhad avanevad konnadel soole tagaosa laiendisse ehk kloaaki
vaheseinteta süntsütiaalse blastodermi III. posterioorse pooluse rakutuumad moodustavad enda ümber membraanid ja neist saavad alguse sugurakud IV. 14. rakutsüklil formeeruvad ühtsed rakkude vaheseinad V. üleminek asünkroonsele lõigustumisele, blastodermi moodustumine (hakkab toimuma vastavalt tuuma/tsütoplasma vahekorrale) 2) lõigustumist konnal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Hall sirp - poolkuukujuline piirkond marginaaltsoonis, seda läbib I lõigustumisvagu (marginaaltsoon - animaalse ja vegetatiivse pooluse piir, kust algab gastrulatsioon ja mis asub spermi penetratsiooni vastasküljel) kortikaalne rotatsioon - kortikaalse tsütoplasma roteerumine 30 kraadi sisemise tsütoplasma suhtes peale viljastumist
Millest oleks tibu pidanud veel rääkima? Me ei saanud teada, mis täpselt Abi: Kas tibu ütles, miks Mati tahtis juhtus konnaga ja Krooksu leida? Kas me saime teada, mida kuidas Mati ta üles poiss tegi selleks, et konna leida? leidis. Mida ta rääkis tegelaste tunnete ja mõtete kohta? Mida rääkis tibu Krooksu leidmise kohta? Kuula, kuidas jutustab kana. Konn elas Mati toas pisikeses purgis. Seal oli konnal kitsas ning ebamugav elada. Ühel suveöösel läks konn oma pesast minema. Hommikul ärkasid Mati ja koer üles ning tahtsid konnaga mängima hakata. Kuid sõbrad avastasid, et konna polegi oma purgis. Mati oli päris mures, sest läheduses elas palju kurgi. Mati otsustas koos Mukiga minna konna otsima. Ta kohtas teel jäneseid ja rebaseid, kuid Krooksut ta ei leidnud. Poiss otsis ja hüüdis konna, kuid keegi ei vastanud. Siis kuulis Mati mahavajunud puu juurest krooksumist
võrra ja võetakse uued lugemid. Arvutatakse lati punase ja musta poole lugemite vahed. Need võivad erineda kuni 3 mm. Kui see nõue on täidetud, arvutatakse kõigist kuuest lugemite vahest aritmeetiline keskmine, mis ongi selle lati konstant ehk punase poole alglugem (lati tallale vastav lugem). Lati tallatasadi ja telje ristiolekut kontrollitakse kord aastas enne välitöid. Seda tehakse 20m kaugusele nivelliirist asetatud kolmel konnal. Kontrollitav latt pannakse püstloodasendis igale konnale talla keskkohaga ja seejärel eesmise, tagumise, vasaku, parema servaga. Erinevates asendites saadud lugemid tähistatakse lk, l1, l2, l3, l4. Need võivad erineda lati talla keskkoha järgi võetud lugemist lk tehnilisel nivelleerimisel 0,5 mm ja täpsel 0,3 mm võrra 56. Tööde järjekord geomeetrilise nivelleerimise jaamas 57. Maa kumerus ja refraktsiooni mõju nivelleerimistulemustele, metoodika nende mõju elimineerimiseks 58
41. Tõnu sündimise päeval istutasid ema ja isa 4 dm pikkuse kuuse. Iga aasta kasvas kuusk 95 mm võrra. Kui pikk oli see kuusk, kui Tõnu tähistas oma 12. sünnipäeva? Vastus: 15,4 dm või 154 cm või 1540 mm või 1,54 m 42. Kastani tänava vasakul pool olevatel majadel on numbriteks kõik paaritud arvud 1 kuni 19 ja paremal pool olevatel majadel kõik paarisarvud 2 kuni 14. Mitu maja on kastani tänaval? Vastus: 17 43. Iga nelja hüppe jaoks kulub konnal 6 sekundit. Mitme sekundiga teeb konn 10 hüpet? Vastus: 15 sekundiga (6 : 4 = 1,5 sekundit 1 hüpe; 10 * 1,5 = 15 sekundit) 44. Jüri ja Sass kohtuvad 1 209 600 sekundi pärast. Mitme ööpäeva pärast nad kohtuvad? Vastus: 14 ( 1 209 600 : 60 = 20 160 min : 60 = 336 h : 24 = 14 ööpäeva) 45. Väike nõid kutsus külla 26 sõpra ja kavatses neile valmistada erilist putru. Ta leidis
10. Mis tüüpi kirjeldused ning mida põhiliselt kirjeldatud 11. Dialoog, monoloog või jutustav vorm (minavormis või kõrvaltvaatajana) Minavorm. 12.Teoses esinenud sümbolid ja olulised viited (näiteks piiblile või mõnele muule teosele) Pühja Konn võib vabalt olla sümbol endisele Eesti mentalittediel selles suhtes kuidas on kasulik olla muutustele kiiretsi kohanev, miski millel puudub ellistused , optiline lahingu situatsioon ja eluala nagu on Põhja konnal, kes võib maal roomata, õhus lennata ning vees ujuda. Kui tulid sakslased omade kinniste Kristlike arusaamadega tekkisid äkkiliselt ebaloomulikud sotsiaalsed piirid, et see sa ei tohi olla niimodi , see ei ole õigustatud sellepärast, et keegi habemik lõunas kõrbes niimodi ütles. Rästikud teoses minu jaoks tunduvat esindamast vabariiklasi, arvamus põhineb järgmise Rästikute suhutmise komenteerimesel Leemeti poolt „ Oma arust tundsid
Geodeesia eksamiteemad kevad 2013 1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia on teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinnaosade mõõtkavalisest kujutamisest digiaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Samuti ka objektide koordineerimine ja nende omavaheliste seoste kujutamine, seda just topograafiliste kaartide abiga. Objektide asukohtade väljakandmine loodusesse. TEGEVUSVALDKONNAD: Kõrgem geodeesia Maa tervikuna, kuju ja suurus; insenerigeodeesia geodeetilised tööd rajatiste projekteerimiseks, alusplaanid, ka maa-alused kommunikatsioonid, kaevandused, erine...
• väiksem ohupiirkond – Kiskja rünnaku korral on rünnakupiirkonnas viibiva isendi jaoks oht seda väiksem, mida lähemal asuvad talle teised isendid. Isendi ohupiirkond on piiritletav poole kaugusega lähimatest naabritest. Kui kiskja rünnak satub väljapoole isendi ohupiirkonda, on tõenäolisem, et ta ründab hoopis naabrit. (nt joonisel oleva musta konna ohupiirkond on suurem, kui ta asub vasakpoolses positsioonis (seltsingu hõredamas osas). Seepärast oleks konnal kasulikum liikuda parempoolsesse positsiooni (tihedamasse ossa), kus tema ohupiirkond on väiksem). • kiskja tähelepanu hajutamine – Kiskja rünnaku korral läbisegi laiali põgenevad loomad viivad kiskja segadusse, mistõttu tal on raske kontsentreeruda ühe konkreetse isendi jälitamisele: nt kui haug lastakse akvaariumi, kus on ainult üks ogalik, püüab ta selle kinni väiksema ajaga, kui tal kulub esimese ogaliku kinnipüüdmisele suurest parvest
Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) II Kolmemõõtmeline raalprojekteerimine & Programmeeritud joonestamine Tartu 2000 1. Ruumilised koordinaadid Ruumiliste jooniste valmistamiseks on vajalik tunda tähtsamaid ruumilisi koordinaatsüs- teeme (vt joonis 1): ristkoordinaate xyz, silinderkoordinaate rz ja sfäärkoordinaate . Silinderkoordinaatide saamiseks tuleb punkt P(x,y,z) projekteerida XY-tasandile, selleks on joonisel 1 punkt P'(x,y,0). Punkti P' kaugus koordinaatide algusest O ongi parajasti polaar- raadius r (r = x 2 + y 2 ), polaarnurk (0O < 360O , või ka 180O < 180O ) on aga nurk X-telje positiivse suuna ja polaarraadiuse vahel, kusjuures x = rcos , y = rsin . Koordinaadid...
mikrotorukestest ja mikrofilamentidest. Peale 13. jagunemist munaraku plasmamembraan voltub sisse tuumade vahele. Tekib lõigustumisvagu, mis on liikunud korteksisse, jaotades iga tuuma üksikusse rakku, mille tulemusena tekib rakuline blastoderm (6000 rakku). Esimesed mononukleaarsed rakud tekivad blastodermi 25 posterioorsesse piirkonda, neid nimetatakse polaarrakkudeks. Polaarrakkudest saavad äädikakärbse sugurakud. Lõigustumist konnal Hall sirp, kortikaalne rotatsioon, mikromeerid, makromeerid; blastotsööl, moorula, blastula, kesk-blastula transitsioon Konnadel on totaal-inekvaalne lõigustumine, mille puhul on blastomeerid märgatavalt erineva suurusega. Animaalse pooluse rakud on mikromeerid, vegetatiivse pooluse rakud on makromeerid. Blastotsööl võimaldab rakkude migratsiooni gastrulatsioonis. Kortikaalne rotatsioon: enne viljastumist on munarakk radiaalsümmeetriline
• keskkonna ja elupaiga faktorid, mis võivad mõjutada konnade rohkust märgiti üles: puude kattuvus, veekogu laius ja sügavus, kalle, kõrgus; • hindamaks häiringu mõju individuaalsetele vastusreaktsioonidele, märgiti üles isendite põgenemise alguse kaugus (vahemaa vaatleja ja vette hüppava konna vahel) lähenedes loomadele ühtlase tempoga (1 samm/sek); • märgiti üles aeg, mis konnal kulus häiringueelse tegevuse taasalustamisele; • erinevad külastajate määrad simuleeriti (inimene/h/vooluvekogu kallas). Need määrad põhinesid uuringuala külastavate turistide arvul. Need külastajate määrad tekitati vabatahtlike poolt, kes jalutasid mööda jõe kallast manipuleerides inimeste arvuga ja intervalliga nende vahel; • konnade reageeringud (põgenemise alguse kaugus ja häiringule eelneva
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
