Riigikaitse õpik (0)

RIIGIKAITSE
õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele
Kaitseministeerium 
Tallinn 2006
Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele
Kaitseministeerium  ja  autorid:  Rein   Helme   (1.  ptk)   Teet   Lainevee  (9.  ptk), 
Hel ar  Lil   (3.  ptk),  Andres  Lumi  (6.  ptk),   Holger   Mölder  (2.  ptk),  Taimar 
Peterkop (3. ptk),  Kaja   Peterson  (11. ptk), Andres  Rekker  (4. ja 10. ptk),  Andris  
Sprivul (8. ptk),   Meelis  Säre (4. ja 7. ptk),  Peep  Tambets (5. ptk), Tõnu  Tannberg  
(1. ptk)
Konsulteerinud Margus  Kolga
Keeletoimetanud Ene  Sepp
Il ustreerinud Toomu Lutter
Fotod: Ardi Hal ismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo  Saluste  
Kaane  kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS
Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS
Trükkinud Tal inna Raamatutrükikoda
Kolmas, parandatud trükk
Üleri gilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab 
kasutada õpikut ri gikaitse  valikaine  õpetamisel. 
Ri gikaitse valikainekava asub Kaitseministeeriumi koduleheküljel www.kmin.ee
© Kaitseministeerium 
ISBN  9985-9339-9-0                      
Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabari k, kus 
kõrgeima ri givõimu kandja on rahvas. Eesti  iseseisvus  ja 
sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu.
Eesti Vabari gi põhiseaduse § 1
Sisukord
Saateks ....................................................................................................... 7
1. Eesti sõjaajalugu ................................................................................... 9
    Sõjaajaloo mõiste ............................................................................................  9
    Muistse Eesti sõjandus ...................................................................................  9
    Eestlased võõras väes ................................................................................... 11
    Rahvusväeosad ja iseseisvuse sünd 1917–1918 ...................................... 13
    Eesti Vabadussõda 1918–1920 .................................................................... 14
    Riigikaitse Eesti Vabariigis 1920–1940 ...................................................... 17
    Eestlased Teises maailmasõjas .................................................................... 18
    Okupatsiooniarmee kohalolek ................................................................... 20
2. Tänapäeva kriisid ja relvakonfliktid  .................................................  22
     Kriiside ja relvakonfliktide tekkeallikad ...................................................  22
    Rahvusvaheline julgeolek 20. sajandil .....................................................  23
    Tänapäeva julgeolek, julgeolekukoostöö, rahuoperatsioonid,       
     terrorism ja massihävitusrelvad .................................................................. 25
    Relvakonfliktide ja sõdade tunnused .......................................................  26
3. Eesti riigikaitse üldine korraldus  ...................................................... 29
    Riigi kaitsevõime ........................................................................................... 29
    Riigikaitse demokraatlik juhtimine ...........................................................  30
    Julgeolekuriskid ............................................................................................ 33
    Tegutsemine hädaolukordades .................................................................. 34
     NATO ................................................................................................................ 38
. Eesti kaitsejõudude struktuur ja ülesanded ..................................... 3
    Eesti kaitsejõud .............................................................................................  43
    Eesti kaitsevägi ..............................................................................................  43
    Maavägi ........................................................................................................... 48
    Merevägi ......................................................................................................... 52
    Õhuvägi ........................................................................................................... 54
     Kaitseliit ........................................................................................................... 56
5. Kaitseväeteenistus ja kaitseväedistsipliin ........................................ 66
    Kutsealusena arvelevõtmine ja tegevteenistuskõlblikkuse    
    määramine ...................................................................................................... 66
     Ajapikendus ja ajateenistusse kutsumisest vabastamine ..................... 67
 
     Ajateenistus ......................................................................................................  68
    Kaitseväeline haridus ja väljaõpe .................................................................  70
     Asendusteenistus ............................................................................................. 74
     Reservi arvamine .............................................................................................. 74
    Õppekogunemine ............................................................................................  75
    Kaitseväedistsipliin .......................................................................................... 76
    Kaitseväe määrustikes kasutatavad mõisted .............................................  77
6. Riviõpe .................................................................................................... 83
    Rivimäärustik ..................................................................................................... 84
    Riviõppe põhimõisted ..................................................................................... 85
    Rivi liigid ............................................................................................................. 85
    Üksiksõduri riviõpe ..........................................................................................  86
    Jagu ..................................................................................................................... 92
    Rühm ................................................................................................................... 95
7. Relvaõpe ................................................................................................. 97
    Relvad .................................................................................................................  98
    Relva käsitsemine ........................................................................................... 106
     Ballistika ........................................................................................................... 111
     Laskeasendid ................................................................................................... 118
    Lasketehnika .................................................................................................... 120
    Ohutusnõuded ................................................................................................ 122
    Laskekäsklused ................................................................................................ 123
8.  Topograafia  ........................................................................................... 126
    Kaardi mõõtkava ............................................................................................. 127
    Leppemärgid ....................................................................................................128
    Reljeef ................................................................................................................ 129
     Kaartide jaotus ................................................................................................ 130
    Kaardi koordinaadid ....................................................................................... 131
    Magnetiline asimuut ja direktsiooninurk ................................................... 132
    Kompass ............................................................................................................ 133
    Kaardi orienteerimine .................................................................................... 134
    Kaardi järgi orienteerumine maastikul ....................................................... 135
    GPSi kasutamine ............................................................................................. 136
5 
  9. Esmaabi ................................................................................................. 139
      Tegutsemine õnnetuspaigal .......................................................................... 139
      Elustamise ABC ................................................................................................. 140
      Võõrkehad hingamisteedes ........................................................................... 142
       Uppumine .......................................................................................................... 142
      Teadvusetu kannatanu püsivasse küliliasendisse seadmine .................. 143
      Haavad ja eluohtlik verejooks ....................................................................... 144
      Šokk .................................................................................................................... 146
       Luumurrud ........................................................................................................ 146
       Venitus , nikastus , nihestus ............................................................................. 147
      Põletused ........................................................................................................... 147
      Külmumine ja alajahtumine .......................................................................... 148
      Elektriõnnetused .............................................................................................. 149
       Kuumarabandus ja kuumakurnatus ............................................................. 149
      Võõrkeha silmas .............................................................................................. 150
       Ninaverejooks ................................................................................................... 150
      Mürgistused ...................................................................................................... 150
10. Massihävitusrelvad .............................................................................. 153
       Tuumarelv .......................................................................................................... 154
      Tuumarelva kahjustavad mõjud ................................................................... 156
       Biorelv ................................................................................................................ 159
       Keemiarelv ........................................................................................................ 160
       Kaitsevahendid ................................................................................................ 162
      Massihävitusrelvakaitse ................................................................................. 164
11. Keskkonnakaitse kaitsejõududes ....................................................... 175
      Kaitsejõudude tegevuse mõju keskkonnale .............................................  175
      Harjutusväljakute mõju keskkonnale .........................................................  176
      Metsas käitumise kohta kehtivad üldpiirangud .......................................  177
       Tuleohutuse tagamine õppuste ajal ............................................................. 178
      Keskkonnavastutus kaitsejõududes ............................................................ 179
      Tähtsamad mõisted ............................................................................... 180
      Eesti kaitseväe auastmetunnused õlakutel ......................................... 18
6 
Saateks
Ri gikaitseõpetust  õpiti  Eesti  kooli-
tasapisi  soetatud õpperelvi ja teisi õp-
des enne Teist maailmasõda. Nõuko-
pevahendeid. Suurem osa  koole  kor-
gudeaegse  sõjalise  algõpetusega  pole  raldab lisaks teoreetilisele kursusele ka 
ri gikaitseõpetus  kuidagi  võrreldav.  välilaagreid.  Kaitseministeerium  on 
Nüüdisaja  demokraatlikku  ühiskon-
korraldanud  täienduskursusi  ja  -se-
da  sobiva  ri gikaitseõpetuse  õpeta-
minare, kus asjatundjad on õpetajaid 
mist alustati mitmes koolis peamiselt  hoidnud  kursis  muutustega  ki resti 
entusiastidest õpetajate eestvedamisel  arenevas kaitse- ja julgeolekuvaldkon-
kohe  pärast  ri kluse  taastamist,  kuid  nas.  Katseprojektina  oli  2004/2005. 
esimene ametliku heakski du saanud  õppeaastal  Tal inna  Pedagoogikaüli-
aineprogramm kinnitati 1998. aastal.  kooli üliõpilastel võimalus õppida ri -
Ri gikaitseõpetus ei kuulu üldharidus-
gikaitseõpetuse õpetaja lisaeriala.
kooli  kohustuslike  õppeainete  hulka  Ri gikaitseõpetus  on  multidistsip-
ja  seetõttu  peab  Kaitseministeerium  linaarne  õppeaine.  Ühelt  poolt  on 
oma  kohuseks  koostada koolidele õp-
tegemist  teoreetiliste  käsitlustega 
pematerjali  ning  õppeainet  muudel  tänapäevasest  julgeoleku-  ja  kaitse-
vi sidel toetada ja populariseerida.
poli tikast  ning  kaitsejõudude  üles-
2003. aastal jõudis Kaitseministeeriu-
ehitusest,   teiselt   poolt  antakse  väga 
mi  eestvõtmisel  koostöös   Haridus -
praktiline  ülevaade  relva-  ja  riviõp-
ministeeriumiga  Eesti  koolidesse  üle  pest,  topograafiast  ja  esmaabist  ning 
seitsmekümne  aasta  taas  omakeelne 
ri gikaitseõpik. Peale koolide tundsid 
õpiku vastu huvi väeosad ja Kaitseli -
du malevad ning teised ri gikaitsehu-
vilised, mistõttu õpiku tiraaž ammen-
dus  ki resti.  Et  ri gikaitse  on  ki resti 
arenev  valdkond , oligi aeg küps uue, 
ümbertöötatud trüki väljaandmiseks. 
Lisaks  vi mase  kolme  aasta  jooksul 
ri gikaitses  toimunud  muutustele  on 
õpikut  värskendades  silmas  peetud 
õpilaste ja õpetajate tehtud ettepane-
kuid ning märkusi.
Ri gikaitseõpetust  õpetatakse  enam 
kui  seitsmekümnes  koolis  kogu  Ees-
tis. Märkimisväärselt kasvas ri gikait-
set  õpetavate  koolide  arv  just  pärast 
õpiku  esmatrüki  ilmumist.  Kaitse-
ministeeriumi toetusel on koolidesse 
Riigikaitseõpik aastast 1933
7 
SAATEKS
ehk  ül atuslikultki  keskkonnakaitsest 
kaitsejõududes. Sel es mitmekesisuses 
väljendubki ri gikaitse kui eri eluvald-
kondadega  tihedalt  seotud  terviku 
olemus. 
Meie ajal on tähtsal kohal rahvusva-
heline ri gikaitsekoostöö. Ni  pole ri -
gi  kaitsmine  pelgalt  nende  inimeste 
asi,  kes  oma  igapäevaelus  kannavad 
vormi, vaid iga kodaniku hool, ent ka 
kohustus, mil e väljundiks ei pruugigi 
ilmtingimata  ol a  just   teenistus    kait -
seväes  või  kaasalöömine  Kaitseli du 
ridades.  Ri gikaitseõpetuse  eesmärk 
pole  propageerida  militarismi.  Tead-
mised  ja  oskused,  kuidas  vajaduse 
korral kaitsta oma ri ki, on parim ta-
gatis, et neid oskusi pole tegelikkuses 
kunagi  vaja  rakendada.  Nende  igale 
kodanikule vajalike esmaste ri gikait-
Riigikaitseõpik aastast 2003
seteadmiste ja -oskuste kujundamine 
ja  arendamine  ning  mõtlemisainese  Paraku pole üht  autorit  ja õpiku välja-
andmine  igaühe  rol ist  ri gi  kaitses  andmise  innustunud  eestvedajat  aja-
ongi sel e õpiku peamised eesmärgid.
loolast Rein  Helmet  enam meie seas. 
Olgu  õpiku  uustrükk  pühendatud 
Ri gikaitse   seotus   eri  eluvaldkonda-
tema mälestusele.
dega  on  üks  põhjusi,  miks   autorite  
ring on ühe õpiku kohta tavatult suur. 
Kaitseministeerium
8 
1. Eesti sõjaajalugu
Sõjaajaloo mõiste
Maailma  rahvaste  ajalugu  koosneb  esimesel juhul on meile abiks sõjatea-
suures  osas  sõdadest.  Ka  eestlaste  dus ja teisel sõjaajalugu. 
minevik   ei  erine  sel e  poolest  teiste  Sõjateadus  on   teadusharu ,  mis  kä-
rahvaste omast. Eesti asend piltlikult  sitleb  ri gi  sõjalise  organisatsiooni 
öeldes kahe ilma pi ril on ajaloos tä-
toimimist,  sõjaks  valmistumist  ning 
hendanud  eelkõige  seda,  et  si nne  võimalikku  sõjapidamist  tulevikus. 
territoorium   on  olnud  aegade   jook -
Sõjateaduse ülesanne on adekvaatselt 
sul  pidevalt  val utuse   objektiks .  Juba  tulevikku prognoosida ja mudeldada, 
1930. aastal tõdes üks Eesti tunnusta-
aidates sel moel kaasa ri kluse püsimi-
tumaid  sõjaajaloolasi  Hendrik  Sepp:  sele ning julgeoleku tagamisele. Sõja-
“ Naabruses  elavad  rahvad  ja ri gid on  teaduste al a kuuluvad strateegia, tak-
Eesti ja Läti pinnal võidelnud osalt ene-
tika ,  sõjatehnoloogia,  sõjamajandus 
sekaitse,  osalt  uute  maa-alade  hanki-
jmt distsipli nid. 
mise , osalt võimu pärast Läänemerel.” 
Sõjateadus  arvestab  mineviku  koge-
Seetõttu  on  sõda,  laiemalt  vaadates   musi  ja tugineb tulevikku prognoosi-
sõjandus,  etendanud  meie  ajaloos  des läinud aegade õppetundidele. Nii 
äärmiselt olulist rol i. Eestlaste iseseis-
on sõjateadus otsapidi seotud sõjaaja-
vuse ja omari kluse lugu ei ole kuigi  looga,  vi mane  omakorda  ajalootea-
pikk,   sestap   arvatakse  sageli,  et  meil  dusega. Sõjaajalugu uurib sõjanduse 
on  ka  väga  lühike  sõjaajalugu.  Päris  eri valdkondi, nende toimet ja tagajär-
ni  see si ski ei ole.
gi ühiskonnale minevikus. Sõjaajalu-
Sõjaajaloo  mõiste  on  tihedalt  seotud  gu ei ole seega ainult sõdade ajalugu. 
sõjanduse  ja  sõjateaduse  mõistega. 
Sõjandust
Eesti  sõjaajalukku  kuuluvad  kõik 
  võiksime  kokkuvõtlikult 
Eesti  pinnal  või  eestlaste  ja  teiste 
defineerida  kui  sõdade  ja  sõjaväega 
siinsete rahvuste esindajate (nt bal-
seotud erinevaid ühiskonna valdkon-
tisakslaste) osavõtul toimunud sõ-
di.  Sõjanduse  rol i  ühiskonnas  saab 
jasündmused  ning  nende  mõju  ja 
uurida  kahes  plaanis:  kas  tulevikku 
tagajärjed ühiskonna arengule.
või  minevikku  vaadates,   kusjuures  
Muistse Eesti sõjandus
Muistses  Eestis,  s.o  kuni  13.  sajandi  Eesti  oli  oma  arengus  võrreldes  näi-
esimese veerandini, oli sõdur iga vaba  teks  Lääne-Euroopaga  tublisti  maha 
relvakandevõimeline mees, kes  varus -
jäänud.  Võrdlusjooni  leiame  pigem 
tas  ennast  oma  jõukuse  kohaselt  ja   Skandinaavia  vi kingitega, kel el pol-
läks sõtta  jalgsi , laeval või  ratsa . Sama-
nud arenenud ri klust, kuid nende sõ-
moodi  sõditi  kõikjal  maailmas,  kuid  jakultuur ületas eestlaste oma.
9 
EESTI SÕJAAJALUGU
Slaavi   aladega  võrreldes  on  oluline,  et  osavad  eestlased  hirmu  rüüsteretkede-
Skandinaavia  ja  Bütsantsi  mõjul  are-
ga. Eestlaste retked kuuluvad Lääneme-
nes Venemaal ki resti ri klus. Soomlas-
re vi kingiaja epopöasse.
te arengutase sarnanes eestlaste  omaga ,  Muistse  Eesti  sõjaajaloo  tähtsaim  pe-
kuid Soome sat us õige pea Rootsi ri gi  riood  on  muistne  vabadusvõitlus 
võimu al a.
13. sajandi alguses. Saksamaalt lähtunud 
Meist  lõunas  elanud  lätlased  ja  li vla-
ristisõja algus oli li vlaste ja lätlaste osali-
sed  ei  jõudnud  samuti  13.   sajandiks   ne ristiusustamine ning Ri a linna asuta-
omari kluseni.  Samal  ajal  kujunes  aga  mine 1201. aastal. Ristiusku pööramise 
Leedust  üks Läänemere pi rkonna jõu-
sõjaliseks  vahendiks  sai 1202. aastal asu-
lisemaid sõjalisi tegureid. Leedulaste sõ-
tatud Mõõgavendade ordu, hiljem Saksa 
jaretked ulatusid tihti Eestissegi.
ordu haruorganisatsioon Li vi ordu.
Eestlaste sõjapidamisvi s oli maleva ehk  Saksa  ristisõdijad  tungisid  koos  al u-
maakaitseväe  kokkukutsumine.  Me-
tatud  li vlaste  ja  lätlastega  1208.  aastal 
hed  olid  relvastatud  lähivõitlusrelvade  Eestisse.  Sõjategevus  vältas   vahelduva  
(mõõgad, sõjakirved ehk taprid, odad)  eduga  aastaid.   1210 .  aastal  saavutasid 
ja viskerelvadega ( vibu  ja nooled,  ling ,  eestlased võidu Ümera lahingus.  1217 . 
tapper,  viskeoda ). Ratsaväe osa oli nõrk,  aastal  kogusid  eestlased  hõimupealik 
sest sadulaid ja jaluseid ei tuntud. Lää-
Lembitu   juhtimisel  kokku  muistse  va-
nemere   randadel  külvasid  laevasõidus  badusvõitluse  suurima  maleva  (kuni 
Sõjateele asumas. Katse rekonstrueerida muistsete eestlaste rõivastust ja varustust 
(E. Laiu andmeil O. Kangilaski ja R. Kivit)
10 
EESTI SÕJAAJALUGU
Sakslased ja nende abiväed 1227. aasta veebruaris Muhu maalinna ründamas
6000  meest),  kuid  said  hävitavalt  lüüa  Saaremaa val utamisega 1227. aastal oli 
Madisepäeva lahingus. Vanem Lembitu  Eesti ala langenud Saksa ja Taani ristisõ-
langes ja tema pea vi di võidu märgina  dijate valdusse.
Ri ga.
Aastail 1205–1227 tegid sakslased (koos 
1219. aastal alustasid  taanlased   kunin -
nendega kaasas olnud  latgalite  ja li vlas-
gas   Valdemar   II  juhtimisel  Põhja-Ees-
tega ),   venelased ,  taanlased,  rootslased 
ti val utamist ja rajasid pärast eestlaste  ja  leedulased  Eestisse vähemalt 63 sõja-
maleva   purustamist   Tal inna  linnuse.  retke. Eestlaste lüüasaamisele aitas kaa-
Osa  eesti  maavanematest  lõimiti  uude  sa  poli tiline  hajutatus,  välispoli tiline 
feodaalaadlisse.   1220 .  aastal  maabus  isoleeritus ja sõjatehniline mahajäämus 
Läänemaal rootslaste vägi, kuid see pu-
(kivimüüritehnika, raudrüüde, ambude, 
rustati Lihula lähedal. Muistse vabadus-
pi ramistehnika puudumine). Val utus-
võitluse silmapaistvad sündmused on ka  te  tulemusena  li deti  Eesti  ala  Lääne-
Viljandi, Tartu ja Muhu maalinna  visa   Euroopa kultuuriruumiga, mis mõjutas 
kaitsmine ( 1223 ., 1224. ja 1227. aastal).  oluliselt maa ja rahva edasist käekäiku.
Eestlased võõras väes
Sajandeid   ilmestasid  eestlaste  vaba-
1346.  aastal.  Võõrvõimud  surusid 
dusvõitlust ülestõusud. Tuntuim neist  eestlaste  vastuhakud  julmalt  maha. 
on  1343.  aasta  Jüriöö  ülestõus  ja  sel-
Eestlased  ei  kujutanud  endast  enam 
le  järel  puhkenud  ülestõus  Saaremaal   iseseisvat  sõjalist jõudu, kuid osalesid 
11 
EESTI SÕJAAJALUGU
seisu  väga  soodsaid  karjäärivõimalusi 
ohvitseridena  tsaariarmees.  Baltisaks-
lastest  ohvitseride  mõjukus  Vene  ar-
mees  püsis  kuni  Esimese  maailmasõ-
jani. Kõige tuntum baltisakslane Vene 
armees  oli kindralfeldmarssaliks tõus-
nud Michael Andreas Barclay de Tol-
ly, kel e teened olid väga suured sõjaväe 
ettevalmistamisel   1812 .  aasta  Vene-
Prantsuse sõjaks.
Eestlaste seisukohalt vaadatuna tähen-
das li tmine Venemaaga eelkõige mit-
mesuguste kaudsete sõjaliste koormiste 
kandmist (sõjaväe majutamine ja ülalpi-
Tuntumaks baltisakslaseks Vene armees 
oli vürst ja kindralfeldmarssal Michael 
damine ) ning elanikkonna järkjärgulist 
Andreas Barclay de Tolly ( 1761 –1818), 
kaasamist  sõjaväekohustuse  täitmisse. 
kes oli aastatel 1810 –1812 ka Venemaa 
1796.  aastal  kehtestati  Eestis  nekruti-
sõjaminister
kohustus, mis tol al tähendas 25aastast, 
järgmistel  sajanditel  võõramaiste  val-
hiljem 15–20aastast teenistusaega Vene 
lutajate vägede  koosseisus  kõigis Eesti  impeeriumi  eri  pi rkondades.  Enamik 
lähiümbruses peetud sõdades.
teenistusse  võetud  nekruteid  ei  pöör-
Teatud  iseseisvusepuhangut  võis  tun-
dunud kunagi  kodumaale  tagasi. Suu-
da talurahvaülestõusudes Li vi sõja ajal  remate sõdade ajal (1806, 1812, 1854–
(1558–1583).  Tõepärase  legendi  järgi  1855)  kutsuti  regulaararmee   toeks  
sõdisid  eestlased  ka  kuningas  Gustav  kokku ka maakaitsevägi. 
II  Adolfi  vägedes Euroopa kuulsatel la-
Tänapäevasele  sõjaväe  komplektee-
hinguväljadel aastail 1630–1632.
rimisele   mindi   Venemaal  üle  al es 
Patriootilisi tundeid võib näha võitluses   1874 .  aastal,  mil  kehtestati  üldine  sõ-
idavaenlase  vastu,  eriti  Põhjasõja  ajal,  javäekohustus  ning  lühendati  teenis-
mil Rootsi kuninga Karl XII vägede ri-
tusaega  keskmiselt  vi e  aasta  peale. 
dades võitles palju eestlasi. Tol ajal said  Üldine  sõjaväekohustus  püsis  kuni 
mitmed eestlased ka ohvitserideks.
Vene  impeeriumi  kokkuvarisemiseni 
1917. aastal. Kokku võeti Eestist tsaari-
Põhjasõja  ajal  li deti   endised    Root -
ajal Vene armeesse ligi 300 000 meest, 
si  Läänemere- provintsid   vägivaldselt   sealjuures  ainuüksi Esimese maailma-
Vene  impeeriumi  koosseisu,  mil ega  sõja ajal üle 100 000 mehe. Ni  osalesid 
omakorda  kaasnes  Eesti  ala  (laiemalt  eestlased peaaegu kõigis sõdades, mida 
Eesti- ja Li vimaa kubermangu) lülita-
Vene impeerium pidas.
mine Vene impeeriumi sõjaväesüstee-
mi. 
Vene  armee  koosseisus hakkas kujune-
ma eestlastest ohvitserkond. See prot-
Baltisakslastele tähendas Eesti- ja Li vi-
sess sai eriti tuntavaks pärast seda, kui 
maa lülitamine Vene impeeriumi koos-
1860.–1870.  aastail  asutati  Venemaal 
12 
EESTI SÕJAAJALUGU
junkrukoolid,  kuhu  said  ri gi  kulul  teenis Vene armees juba üle 3000 eest-
õppima asuda kõigi  seisuste , sealhul-
lasest ohvitseri. Kõige kõrgema auast-
gas  talupoegade  esindajad.  Ki resti   mega  eestlane oli tol al  kindral  eitnant 
kasvas eestlastest ohvitseride arv Esi-
Heinrich Rautsmann.
mese  maailmasõja  ajal.  1917.  aastal 
Rahvusväeosad ja iseseisvuse sünd 1917–1918
Mõte eestlaste olukorra parandamisest  Muutunud  poliitilistes  oludes  sai 
oma maal on olnud  kandev  sajandeid.  võimalikuks demokraatlikult valitud 
Eestit valitsesid ülemkihina  baltisaksa   rahvaesinduse  Maapäeva  loomine. 
mõisnikud, kel e vastu toimus sti hili-
Selle kogu juhatus volitaski oma liik-
si talurahvaülestõuse ( Kose -Uuemõisa,  metest valitud Päästekomiteed välja 
Pühajärve ja  Mahtra  sõda). Eesti kuu-
kuulutama Eesti iseseisvust.
lus  sajandite  vältel  mitme  ri gi  koos-
seisu.  Eestlased  kujunesid   rahvuseks   1918.  aasta  24.  veebruaril  kuulutas 
19. sajandi teisel poolel, rahvusliku är-
Päästekomitee  välja  Eesti  iseseisva 
kamise ajajärgul.
demokraatliku  vabari gi,  mil e  Aju-
tist  Valitsust  juhtis   Konstantin  Päts. 
Vene  tsaariri gi  al akäik  võimaldas  Tegelikult  hakkas  ri k   toimima   al es 
taotleda  kodanikuõigusi  ja  saada  osa  sama aasta novembris, kui Saksamaal 
oma maa valitsemisest. Mõte rahvus-
puhkenud  revolutsiooni  tagajärjel 
likust  autonoomiast  demokratiseeru-
lõppes Saksa  okupatsioon .
va Vene ri gi koosseisus süvenes pärast 
Veebruarirevolutsiooni.
Esimese maailmasõja ajal (1914–1918) 
Vene sõjaväkke mobiliseeritud eestlased 
koondati pärast Veebruarirevolutsioo-
ni rahvuslikult meelestatud eesti poli -
tikute ja sõjaväelaste initsiati vil kodu-
maale rahvusväeosadesse. Hoolimata 
Vene armee laostumisest suudeti rah-
vusväeosadest  moodustada  distsipli-
neeritud ja võitlusvõimeline väekoon-
dis, keda juhtisid suurte kogemuste ja 
hea  haridusega  eestlastest  kutselised 
ohvitserid . Alguses loodi 1. Eesti polk 
(ülem Aleksander Tõnisson) ja hiljem 
teised üksused. 1917. aasta lõpus koon-
dati  kõik  rahvusväeosad  Eesti  Divi -
siks , mil e ülemaks sai Johan Laidoner. 
Konstantin Päts (1874–1956), poliitik; 
1918. aasta veebruariks oli Eesti Divi -
rahvusväeosade korraldaja ning Eesti 
Vabariigi looja;  riigivanem  ja vabariigi 
sis 750 ohvitseri ja 35 000 sõdurit.
president
13 
EESTI SÕJAAJALUGU
Eesti Vabadussõda 1918–1920
1917.  aastal  oktoobripöörde  tagajär-
ei suudeta vastu seista. Punased jõud-
jel  Venemaal  võimu  haaranud  kom-
sid Tal inna, Paide, Viljandi ja Pärnu 
munistid püüdsid taastada impeeriu-
lähistele. Vabatahtlike  mobilisatsioon  
mi endistes pi rides ja laiendada oma  ei  andnud  oodatud  tulemusi,  kuigi 
mõju nn  maailmarevolutsiooni  kau-
rindele tõttasid  koolipoisid  ja üliõpi-
du kaugemalegi. Balti regioonis  seisid   lased. Al es sundmobilisatsioon pani 
neile vastu  soomlased , eestlased, lee-
aluse teovõimsale armeele.
dulased ja lätlased. Aastaid 1918–1920 
nimetataksegi nende rahvaste ajaloos  Välispoli tiline  edu  tõi  Eestile  laene, 
vabadussõjaks.
sõjavarustust  ja  vabatahtlikke  Soo-
mest, Taanist ning Rootsist. Võimatu 
Eesti  jaoks  algas  Vabadussõda  1918.  on üle hinnata  Suurbritannia   laevas -
aasta 28. novembril Nõukogude Vene-
tiku   saabumist  1918.  aasta  detsemb-
maa (punaste) pealetungiga Narva al .  ris. Lisaks merepi ri hoidmisele too-
Kal aletungile  kodusõja  ilme  andmi-
di kaasa  relvi , lahingumoona ja toitu. 
seks kuulutati Narvas välja Eesti Töö-
Rahvusvaheline  abi  osutus  võimali-
rahva  Kommuun  –  enamlaste  sõnul   kuks  seepärast, et Eesti asus Esimese 
iseseisev  ri k,  mida  tunnustas  ainult 
Nõukogude  Venemaa.  Narva  lange-
maailmasõja võitnud ri  kide  poolele.
misele järgnes vi s nädalat kestnud ta-
1919.  aasta  alguses  oli  Eesti  sõjavägi 
ganemine. Sõjalise  ebaedu  põhjuseks  võimeline  asuma  vastupealetungile. 
oli  vastase  ülekaal,  oma  sõjajõudude  Eriti tänu vabatahtlikest moodustatud 
nappus ning rahva esialgne hoiak, et   Kuperjanovi , Sakala ja  Scouts -pataljo-
Laiarööpmeline soomusrong nr 1 jaanuaris 1919
1 
EESTI SÕJAAJALUGU
nile, Johan  Pitka  loodud soomusron-
gidele  ja  tema  initsiati vil  Briti  abiga 
moodustatud  mereväele  õnnestus 
juba jaanuaris 1919 vabastada Narva, 
Tartu ja Valga ning saavutada kontroll 
peaaegu kogu Eesti territooriumi üle. 
Valga vabastamise ajal peeti  verine  la-
hing Paju mõisa al , kus sai surmavalt 
haavata  leitnant   Julius   Kuperjanov .
Vähe tähtis ei olnud vastupealetungis 
ka  Soome  vabatahtlike  osa.  Ni   vas-
tupealetungi kui ka kogu sõda juhtis 
võiduka lõpuni ülemjuhatajaks mää-
ratud  kindral  Johan  Laidoner,  Viru 
Julius  Kuperjanov  (1896–1919),  Eesti 
rinnet  kindral Aleksander Tõnisson, 
ohvitser, leitnant; omanimelise  parti -
2. divi si lõunas  kolonel   Viktor  Pus-
sanipataljoni  rühmajuht  Vabadussõ-
jas; suri Paju lahingus saadud haava
kar,  soomusronge  kaptenid  Anton 
Irv ja Karl Parts.
unistuse . Mõisamaade  jagamise  otsus 
1919. aasta kevadel peeti ägedaid kait-
oli  oodatud  ja  arusaadav.  Samal  ajal 
selahinguid,  eriti  lõunarindel.  Mur-
sundis see sõdureid soovima sõja lõp-
ranguks eestlaste lahingumoraali suu-
pu, et lõpuks oma põldu harida.
rendamisel oli Asutava Kogu valimine  Vene revolutsiooni tõttu Eestisse taga-
ja sel e vastu võetud maareformi sea-
nenud nn valgekaartlased organisee-
dus,  mis  täitis  põlisrahva  oma  maa  risid  lääneri kide  ja  Eesti  abiga  oma 
armee (Põhjakorpus, hiljem Loodear-
mee kindralite Aleksandr Rodzjanko 
ja Nikolai Judenitši juhtimisel). Suur-
ri kide  survel  pidi Eesti ni  mais-juu-
nis kui ka  oktoobris  1919 osa võtma 
Vene  valgete  pealetungist  Petrogra-
dile . Mõlemad katsed lõppesid lüüa-
saamisega .  Kaotusi  kandsid  ka  Eesti 
väed. Lõpuks valgete armee internee-
riti ja desarmeeriti Eestis.
1919.  aasta  suvel  tekkis  Eestil  relva-
konflikt Lätit okupeerinud ja sealsete 
baltisakslaste  toetusel  nukuvalitsuse 
loonud Saksa vägedega. 1919. aasta 5. 
Johan Pitka (1872–1944), Eesti kontr- 
juunist kuni 2. juulini toimus nn Lan-
admiral ;  Eesti  mereväe  looja  ning 
esimene  ülem  Vabadussõjas;  va-
deswehri sõda. Lõunarindel  moodus -
badusvõitluse juhte 1944. aastal
tatud 3. divi s kindral Ernst Põdderi 
15 
EESTI SÕJAAJALUGU
juhtimisel  saavutas  jaanilaupäeval 
suure  võidu  Võnnu  lahingutsüklis. 
Tema  ettepanekul  tähistataksegi  23. 
juunit  võidupühana.   Landeswehr   ja 
Saksa  üksused  purustati,  Eesti  väed 
jõudsid  Ri ani  ja  ametisse  sai  astuda 
Läti  seaduslik  Ajutine  Valitsus.  Eest-
laste sõjaline panus Läti  demokraatli -
ku vabari gi loomisse oli suur.
Vabadussõja  vi mase  perioodi  ras-
kuspunkt  langes  detsembrisse  1919. 
Punaarmee püüdis ränkade pealetun-
gidega mõjutada Tartu rahuläbirää-
kimiste   kulgu ,  kuid  ni   rahudelegat-
sioon ,  keda  juhtis  välisminister  Jaan 
Aleksander  Tõnisson  (1875–1940), 
Eesti  kindralmajor;  üks  rahvusväe-
Poska,  kui  ka  Viru  väerind  jäi  van-
osade  juhte;  Vabadussõjas  1.  diviisi 
kumatuks.  3.  jaanuaril  1920  hakkas 
ja Viru  väerinna  juhataja;  hiljem  sõ-
jaminister ja omavalitsustegelane
maksma  vaherahu . Seda tähistatakse 
kui  Vabadussõjas  langenute  mäles-
tuspäeva. 2. veebruaril sõlmiti Tartu  kinnitas  rahulepingus,  et  “tunnustab 
rahuleping ,  mis  on  nüüdseni  Eesti  ilmtingimata  Eesti  ri gi  rippumatust 
iseseisvuse kõige tähtsam dokument.  ja iseseisvust”.
Sel ele  tugineb  meie  ri kliku  iseseis-
Vabadussõja  lõpuks  oli  sõjaväes 
vuse  õiguslik  järjepidevus.  Venemaa  85 000 meest ja reservis 32 000 kaitse-
li tlast. Eesti kaotas Vabadussõjas üle 
5000 sõduri, palju oli terroriohvreid. 
Sõja  tulemusena  saavutati  20aastane 
rahuaeg ,  mil e   viljad   olid  aluseks  ka 
iseseisvuse taastamisele 1991. aastal.
Johan  Laidoner  (1884–1954),  Eesti 
kindral;  sõjavägede  ülemjuhataja 
Vabadussõjas  ning  aastail  1924  ja 
1934–1940
16 
EESTI SÕJAAJALUGU
Riigikaitse Eesti Vabariigis 1920–1940
Pärast  Vabadussõja  lõppu  demobi-
liseeriti  Eesti  sõjavägi  järk-järgult. 
Kehtima  jäi  üldine  sõjaväeteenistuse 
kohustus, mil e kestust lühendati esi-
algu  kahelt aastalt pooleteisele aastale 
maavägedes,  hiljem  enamikus  väeli -
kides  ühele aastale.
Eesti sõjavägi koosnes maa-, mere- ja 
õhuväest. Rahuaegne koosseis ei üle-
tanud  13 000 meest. Maaväes oli 1940. 
aastal neli divi si, kuhu peale jalaväe 
kuulusid  soomusautode  ja  -rongide, 
suurtükiväe-,   tanki -,  side-,   pioneeri - 
ja  ratsaväeüksused.  Mereväe  arenda-
Anton Irv ( 1886 –1919), Eesti ohvitser, 
mise  suurimaks saavutuseks sai kahe 
kapten; soomusrongide ülem; langes 
ülimoodsa al veelaeva Kalev ja Lem-
1919. aasta aprillis
bit soetamine. Mere poolt  tagasid  Tal-
riaalkaitse  põhimõtet  ja  korraldada 
linna  kaitset  tugevad  rannapatareid  mobilisatsiooni,  moodustati  kaitse-
(merekindlused). Õhujõud ja õhutõr-
ringkonnad   oma  staapidega.  1934. 
je olid nõrgad. Kui vähesed moodsad  aastal  seati  uuesti  sisse  sõjaväge-
relvad  välja  arvata,  oli  Eesti  sõjavägi  de  ülemjuhataja  institutsioon.  Kuni 
1940. aastal suurri kide omast tehni-
1940.  aastani  oli  ülemjuhataja  juba 
liselt  maha  jäänud,  ent  regionaalselt  Vabadussõja ja 1924. aasta mässu ajal 
kujutas arvestatavat jõudu.
samas  ametis  olnud  kindral  Johan 
Ohvitsere  ja  al ohvitsere  koolita-
Laidoner.
ti  Kaitseväe  Ühendatud  Õppeasu-
Ri gikaitsesüsteemis mängis suurt osa 
tustes.  Õpetamise  tase  oli  äärmiselt  Kaitseli t, mis muutus ri gi toel tegu-
kõrge.  Kõrgema  Sõjakooli  diplomiga  saks  massiorganisatsiooniks.  Kaitse-
kindralstaabi ohvitserid olid osa Ees-
li du  pikaajaliseks  ülemaks  sai  kind-
ti rahvuslikust haritlaskonnast hulka.  ralmajor  Johannes  Roska  (pärast 
Enamik al ohvitsere sai koolituse väe-
eestistamist  Orasmaa).  1940.  aastal 
osade juures.
kuulus  Kaitseli tu  üle  40  000  mehe, 
Ri gikaitset  juhtis  sõjaliselt  Sõjavä-
sel e al  organisatsioonid  olid Naisko-
gede    Staap .  Suurimad  teened  Eesti  dukaitse, Noored  Kotkad  ja Kodutüt-
kaitsejõudude  arendamisel  olid  staa-
red.
bi  pikaajalistel  ülematel  kindralma-
Üldise  kaitsetahte  kasvatamise  ja 
jor Juhan Tõrvandil ja kindralmajor  noormeeste  ajateenistuseks  etteval-
Nikolai Reegil. Et rakendada territo-
mistamise  seisukohalt  oli  tähtis  ri -
17 
EESTI SÕJAAJALUGU
gikaitseõpetuse  sisseseadmine  kesk-  1922.  aastal  moodustati  professio-
ja  kutsekoolides.  1933.  aastal  ilmus  naalne  pi rivalve,  mida  kuni  iseseis-
ri gikaitseõpik.  Kõik  see  muutis  Eesti  vuse kaotamiseni juhtis kindralmajor 
ri gikaitse  oma   olemuselt   üldrahvali-
Hans Kurvits. Enne pi rivalve moo-
kuks.  Käibele  tuli  relvastatud  rahva  dustamist valvas pi ri sõjavägi.
mõiste.
Eestlased Teises maailmasõjas
1939. aastal sõlmitud Suur-Saksamaa  umbes 20 000 Eesti kodanikku. Kuigi 
ja  Nõukogude  Li du  vaheline  leping  nooremkomandöride enamiku moo-
(Molotovi-Ribbentropi pakt) määras  dustasid  Eesti   kaadri -  või  reservoh-
kindlaks  kahe  ri gi  mõjupi rkonnad.  vitserid,  määrati  juhtivatele  kohta-
Eesti  ohverdati  Nõukogude  Li dule.  dele Punaarmees  teeninud  Venemaa 
Ultimatiivsete  vahenditega   sunni -
eestlased. Korpuse ülemaks sai Kau-
ti Eestit lubama oma territooriumile  kaasiast pärit eestlane kindralleitnant 
Nõukogude Li du sõjaväebaase. 1940.  Lembit Pärn.
aastal  korraldati  Punaarmee  toel  re-
1942.–1943. aasta talvel osales korpus 
volutsioon,  mis  tegelikult  oli  võõr-
Velikije   Luki  vallutamises.  Poli tjuh-
ri gi toime pandud ri gipööre. Eestis  tide ja karistusüksuste sunnil paisati 
algas Nõukogude okupatsioon ja sel-
väed  lootusetutele  tormijooksude-
lega  kaasnenud  terror . Sõjavägi  allus   le.  Umbes  2/3  korpuse  koosseisust 
valitsuse  korraldusele  ega  osutanud 
riiki okupeerivale Nõukogude Li du-
le vastupanu. See oli Eesti relvajõudu-
de lõpp.  Juhtkond  ja  sajad  ohvitserid 
mõrvati, Kaitseli dult võeti relvad.
Endise  Eesti  armee  ri smetest  moo-
dustatud  Punaarmee  22.  territo-
riaalkorpus  võttis  1941.  aastal  osa 
lahingutest  Porhovi  –  Staraja  Russa 
pi rkonnas. Enamik korpuse ridades-
se jäänud eestlasi (umbes  4500  meest) 
tuli sakslaste poolele üle ja pääses ko-
dumaale.
Punaste mobiliseeritud mehed saade-
ti metsatöödele, kus umbes 8000 neist 
hukkus.  Järelejäänutest,  evakueeri-
Lembit Pärn (1903–1973), Nõukogude 
armee  kindralleitnant;  Punaarmee 
tutest  ja  Venemaa  eestlastest  haka-
8.  Eesti  laskurkorpuse  komandör, 
ti  moodustama  uut  rahvusväeosa  – 
hiljem  Eesti  NSV   kaitseminister ;  võt-
8. Eesti laskurkorpust, kuhu koondus 
tis aktiivselt osa Eesti okupeerimisest 
1940. ja 1944. aastal
18 
EESTI SÕJAAJALUGU
langes rivist välja ning see saadeti üm-
berformeerimisele. Täiendamise ajal 
vähenes  korpuses  eestlaste  osakaal. 
1944.  aasta  augustist  kuni  novemb-
rini  osales  korpus  Eesti  taasval uta-
mises  ning järgmise aasta veebruaris 
saadeti korpus nn Kuramaa  kotti , kus 
kanti  suuri kaotusi. Teise maailmasõ-
ja  ajal  pälvisid  mõned  Punaarmees 
võidelnud  eestlased  Nõukogude  Li du 
kangelase kuldtähe.
Ligikaudu 4000 eestlast, kes ei taht-
nud teenida Saksa vormis, kuid soo-
visid  võidelda  Nõukogude  okupat-
sioonivägede vastu, põgenes Soome, 
Rüütliristi kavaler Harald Nugiseks
kus  neist  moodustati  Jalaväerüge-
ment 200. Mõte oli otsida nn kolman-
suurlahingutest Viiburi lähistel. Soo-
dat võimalust, et koos demokraatliku  me  tol ase  mereväe  isikkoosseisus 
riigiga võideldes panna alus tulevase  moodustas 400 eestlast tervelt küm-
Eesti relvajõududele.
nendiku.  1944.  aasta  augustis  tuli 
rügement  Eestisse  ja  osales  mitmel 
Peamiselt 
võitlesid 
eestlased  pool  kaitselahingutes,  eriti   vahvalt  
1943.–1944.  aastal   Karjala   rin-
Emajõe ääres.
del,  võttes  osa  ka  1944.  aasta  suve  1941.  aastal  puhkenud  Nõukogu-
de Liidu ja Saksamaa vahelises sõjas 
okupeeris Saksamaa Eesti. Eestis oli 
puhkenud stiihiline vastupanu kom-
munistidele, keda kimbutasid metsa-
vennad, ning tuhanded mehed võitle-
sid koos Saksa üksustega Punaarmee 
vastu.  Lisaks  ida-  ja  politseipataljo-
nidele moodustati 1942. aastal Eesti 
SS- Leegion . Nagu kõik välismaalased 
ei tohtinud ka eestlased astuda  Wehr -
machti, kuid neile avati Relva-SS.
Eestlased võitlesid mitmel sõjatand-
ril, üks  pataljon  isegi Stalingradi al . 
Alfons   Rebane  (1908–1978), Eesti Va-
1944.  aastal  koondati  eestlased  rah-
bariigi ohvitser, SS-Standartenführer 
vuspiiri  kaitsma.  Ühtlasi  korraldati 
(kolonel), Eesti väeosade komandör 
Teises  maailmasõjas,  tammelehte-
mobilisatsioon,  mis  tõi   piirikaitse -
dega Rüütliristi kavaler
rügementidesse 38 000 meest. Saksa 
19 
EESTI SÕJAAJALUGU
väejuhatus  loobus  1944.  aasta  sep-
Neli  eestlast  (Alfons  Rebane,  Ha-
tembris  Eesti  kaitsmisest.  Eesti  ük-
rald  Riipalu,  Paul  Maitla  ja  Harald 
sused  võitlesid  veel  1945.  aastal  Si-
Nugiseks)  pälvis  ühe  auväärseima 
leesias.
ordeni – Rüütliristi.
Saksa  vormis  võitles  Eesti  iseseis-
vuse  eest  ühtekokku  80  000  meest. 
Okupatsiooniarmee kohalolek
Nõukogude  li duvabari gi  haldamisel  Laskurdivi s. Väeosa ohvitserkoosseisus 
etendas tähtsat rol i Eestis paiknev oku-
olid valdavalt eestlased. 
patsiooniarmee. 1944. aastal taastunud  Rahvusväeosad  saadeti  laiali  pärast 
okupatsiooni ajal kasvas Eestis sõjaväe-
seda, kui 1956. aasta märtsi alguses olid 
objektide  arv.  Sõjaväelaste  arv  ulatus   Gruusia   rahvusdivi si  üksused  keeldu-
kohati  120  000  meheni.  Sõjavägi  (eriti  nud välja astumast rahva vastu, kes oli 
sisevägede üksused) surus maha vastu-
tänavatele tulnud protestima Jossif Sta-
panuli kumist ja hoidis sisekorda. 1940.   lini  hukkamõistmise vastu. Nõukogude 
aastate teisel poolel dislotseerusid Eesti  rahvusväeosade  olemasolu  võimaldas 
NSVs 10. kaardiväearmee üksused.
enamikul  tol astel  ajateenijatel  teenida 
Sõjaväe kohalolek oli kohalikele elanike-
kuni  1950.  aastate  keskpaigani  Eestis, 
le ränk koorem. Sõjaväe kasutusse antud  seejärel saadeti aga eestlastest noorsõdu-
aladelt  tuli põliselanikel lahkuda. Linna-
rid  teenima  nn suure kodumaa avarus-
de elamufondist võeti sõjaväe käsutusse  tele. Eestlastel tuli tahtmatult osa võt a 
arvestatav pind. Sõjaväe ja kohaliku ela-
ka sõjalistest konfliktidest, mil es osales 
nikkonna  suhted  olid  pingelised,  eriti  Nõukogude Li t (nt Afganistani sõda).
sõjajärgseil  aastail.  Peamised  konflikti-
1991. aastaks oli Eestis asuva Nõukogu-
al  ikad   olid  sõjaväelaste  üleolev  suhtu-
de armee käsutuses 1665 objekti kogu-
mine ja kohati üsna  massiline  vägival at-
pinnaga 87 147 hektarit. Sõjaväeüksused 
semine, mil e kohta on arvukalt teateid.
paiknesid  ligi  800   erinevas   kohas,  kus 
Eesti NSVs eksisteeris alates 1944. aas-
asus umbes 160 väiksemat või suuremat 
tast  li duvabari gi  kaitseministeerium,  sõjaväebaasi, lisaks hulgaliselt linnakuid. 
mil e et eotsa nimetati 1945. aasta juu-
1991.  aasta  suvel  oli  Eestis  ligikaudu 
lis  kindral eitnant  Lembit  Pärn.  Eesti  36 000 Nõukogude sõjaväelast. Nõuko-
nn  oma  sõjavägi  oli  Punaarmee  Eesti  gude väeüksused lahkusid Eestist lõpli-
8.   Laskurkorpus ,  mis  1945.  aasta  su-
kult 31. augustiks 1994, Paldiski tuuma-
vel nimetati ümber 41. Kaardiväe Eesti  objekt anti üle 1995. aasta septembris.
Laskurkorpuseks. Laskurkorpus saadeti  Eestlaste  vastupanu  ei  lõppenud  Eesti 
laiali 1946. aasta mais. Seejärel oli kuni  okupeerimisega.  Just  kogemustega  sõ-
1951. aastani 22. Kaardiväe Üksik Las-
jameeste  baasil  tekkisid  metsavendade 
kurbrigaad ning kuni 1956. aastani 118.  võitlussalgad. Arvatavalt vi mase metsa-
Kaardiväe  Eesti  Tal inna  Punalipuline  venna mõrvasid punased 1978. aastal.
20 
EESTI SÕJAAJALUGU
Küsimused
1. Nimetage võõrvõime, kes valitsesid Eestit 13. sajandist kuni 20. sajandini.
2. Meenutage maailmapoli tilisi sündmusi, mis olid  eelduseks  Eesti rahvusri gi 
tekkimisele.
?3. Mis tegurid tagasid eestlaste kõrge võitlusmoraali sõjas ülekaalukate 
vaenlastega?
4. Mis võimaldas Eestis rääkida relvastatud rahvast?
5. Miks osalesid eestlased Teises maailmasõjas mitme võõrri gi 
armee koosseisus?
Kirjandus
Eesti Vabadussõda. Vabadussõja Ajaloo Komitee väljaanne. I–II kd. 
Tal inn:  Mats , 1996.
Eesti vabadusvõitlejad Teises maailmasõjas.  Toronto : Võitleja, 1987.
Helme, R. 1812. aasta Eestis ja Lätis. Tal inn: Olion, 1990.
Laar, M. Emajõgi 1944. Tal inn: Varrak, 2006.
Laar, M.  Metsavennad . Tal inn: Helmet Raja & Co, 1993. 
Laar, M. Sinimäed 1944. II maailmasõja lahingud Kirde-Eestis. 
Tal inn: Varrak, 2006.
Limberg, F. Isamaa eest. Eesti Vabari gi sõjajõudude  organisatsioon  
! ja juhtkond. Boreas Publishing House, 1980.
Michaelis, R. Eestlased Waffen-SS-is. 20. (1. Eesti) SS-relvagrenaderidivi s. 
Tal inn: Olion, 2001.
Pajur, A. Eesti ri gikaitsepoli tika aastail 1918–1934. 
Tartu: Eesti Ajalooarhi v, 1999.
Sõja ja rahu vahel. I kd. Eesti julgeolekupoli tika aastani 1940. 
Tal inn: S-keskus, 2004.
Traksmaa, A. Lühike Vabadussõja ajalugu. Tal inn, 1992.
Vahtre , S. Jüriöö. Tal inn: Eesti Raamat, 1980.
Vahtre, S. Muinasaja loojang Eestis. Tal inn: Olion, 1990.
Walter , H. Eesti Vabadussõda. – Vikerkaar 1989, nr 5–9.
Õun, M. Eesti sõjavägi 1920–1940. Tal inn: Tammiskilp, 2001.
21 
2. Tänapäeva kriisid ja relvakonfliktid
Aastasadu   on   inimkond   olnud  har-
junud  mõttega,  et  konfliktid  tekivad 
põhiliselt  ri kidevahelises   suhtluses  
ja  neid  põhjustavad  eri  ri kide  vas-
tanduvad  poli tilised  taotlused.  Vi -
mastel aastakümnetel on see arusaam 
muutunud.  Sõja  ärahoidmine  on 
muutunud  tähtsamaks  kui  sõdimi-
ne.  2001.  aasta  11.  septembril  toime 
pandud  terrorirünnakud  New   Yorgi  
Maailmakaubanduskeskusele  ja  USA 
kaitseministeeriumile   Washingtonis  
avardasid meie arusaama konfliktide 
tekkepõhjustest  ning  olemusest.  Tä-
napäeva globaliseeruvas maailmas on  Terrorirünnak New Yorgi Maailmakaubandus-
keskusele 11. septembril 2001
kri side ja relvakonfliktide ärahoidmi-
ses määrav rol  ri kide julgeoleku- ja  rem hävitada plaanid. Sel est järgmi-
kaitsekoostööl. Kuulus Hi na sõjastra-
ne on hävitada li dud. Sel est järgmine 
teeg Sun zi on väitnud juba 6. sajandil  on hävitada sõjavägi. Kõige  halvem  on 
eKr: “.  sel epärast on sõjas kõige pa-
rünnata linnu.”
Kriiside ja relvakonfliktide tekkeallikad
Rahvusvahelistes suhetes mõistetak-
põhjuse  keerulise  koosmõju  tõttu. 
se  kriiside  ja  relvakonfliktide  tek-
Relvastatud  konflikte  riikide  vahel 
keallikatena tegureid, mis põhjusta-
nimetatakse sõdadeks.
vad  teravaid  huvide  konflikte.  Sõda  Pikemaajalise  sõjategevuse  puhul  ei 
ei  alga  kunagi täiesti ootamatult. Rel-
pruugi konflikti  ajend  enam sõja jät-
vastatud  võitlusele  on  peaaegu  alati  kamise  põhjuseks  ol a.  Lisanduvad 
eelnenud   konfliktiperioodid  ja   krii -
järjest  uued  vastuolud,  mida  põh-
siolukorrad.
justab  relvastatud  tegevus,  näiteks 
Kriisid  tekivad  riikide  või  riikide  mõjukate isikute ja liidrite surm või 
rühmade,  sageli  ka  riigisiseste  jõu-
tapmine,  veritasu , kättemaks või hõi-
dude  ning  erinevate  huvide   vastan -
mude ning etniliste, sotsiaalsete, ma-
dumise  korral.  Niisugused  erihuvid  janduslike  ja  religioossete  rühmade 
võivad  ol a  majanduslikud,  välispo-
rivaalitsemine, kolmanda või enama 
liitilised,  rahvuslikud,  religioossed   osalise   sekkumine  või  kaasamine 
või  sisepoliitilised.  Kriisid  võivad  relvakonflikti. Kriiside ja konfliktide 
areneda relvakonfliktideks.  Enamas -
lahendamiseks võib rahvusvahelistel 
ti  puhkevad  relvakonfliktid  mitme  organisatsioonidel  tekkida  vajadus 
22 
TÄNAPÄEVA KRIISID JA RELVAKONFLIKTID
toimetada  kriisikolletesse  relvasta-
resolutsioonide  el uvi mine  või  sek-
tud jõudude toetusel  humanitaarabi ,  kuda rahutagajana vaenupoolte sõja-
tagada  ÜRO  (Ühinenud  Rahvaste  tegevusse.
Organisatsioon)  Julgeolekunõukogu 
Rahvusvaheline julgeolek 20. sajandil
Teine  maailmasõda  tegi  lõpu  tradit-
ja  Prantsusmaa  eestvõttel  Briand’i-
sioonilisele  rahvusvaheliste  suhete  Kelloggi  pakt,  mis  ütles  lahti  sõjast 
süsteemile,  mida  on  nimetatud  ka  kui  poli tiliste  eesmärkide  saavuta-
mitmepooluseliseks ehk multipolaar-
mise vahendist. Kuigi praktikas pakt 
seks. Multipolaarses süsteemis eksis-
ei   realiseerunud ,  mõjutas  ta  suuresti 
teeris  suurvõimude   paljusus .  Eri  ri -
rahvusvahelise  õiguse  edasist   aren -
kidel   olid  erinevad  huvid  ning  oma  gut.
huvide  kaitseks  moodustasid  nad 
koos teiste huvitatud ri kidega koalit-
Pärast Teist maailmasõda tekkis kahe-
sioone. Koalitsioonid ei olnud sageli  pooluseline ehk  bipolaarne  maailma-
püsivad ja partnerid võisid vahetuda  süsteem,  mida  iseloomustas  eelkõige 
sõltuvalt huvidest. Kuni 20. sajandini  suurte  süsteemide  –  demokraatliku 
käsitati  sõda  ja  relvastatud  konflikti  maailma  ja  kommunistlike  ri kide 
normati vse   tegevusena   ri kide  ees-
–  ideoloogiline  vastasseis.  Seda  on 
märkide  saavutamisel.  Klassikalise  iseloomustatud kui külma sõda, kus 
sõjakunsti isaks peetav Carl von Clau-
mõlemad  pooled  hoidusid   otsesest  
sewitz on öelnud, et “sõda on poli tika  sõjategevusest ning vastasseis avaldus 
jätkamine teiste vahenditega”.
pi ratud  regionaalsetes   konfliktides  
Samal  ajal  väljusid  sõjad  üha  enam  (Korea,  Vietnami,  Afganistani  sõda, 
regionaalsete  konfliktide  raamidest.  Iisraeli- Araabia  sõjad jne).
Globaalseid relvastatud konflikte kut-
Rahvasteli du  järeltulijaks  sai  ÜRO 
sutakse  maailmasõdadeks.  Esimene  (1946). Külma sõja perioodi vastassei-
maailmasõda peeti aastail 1914–1918,  su ajal põhines rahvusvaheline kaitse-
sõjategevuses  osales  30  ri ki  kõigilt  koostöö enamasti kollektiivse kaitse 
mandritelt. 20. sajandi suurim relvas-
põhimõttel, mis tähendab oma ühen-
tatud konflikt oli Teine maailmasõda   duse   li kmete  kaitset  tuvastatud  ohu 
(1939–1945), kus hukkus üle 60 mil-
vastu.  Tüüpilised  kol ekti vse  kaitse 
joni inimese.
organisatsioonid olid külma sõja ajal 
Esimese maailmasõja järel hakati rää-
1949.  aastal  asutatud  NATO  (Põh-
kima sõja vältimisest. 1919. aastal loo-
ja-Atlandi  Lepingu  Organisatsioon) 
di  esimene  üleilmne  rahvusvaheline  ning 1955. aastal rajatud Varssavi Le-
julgeolekuküsimustega  tegelev   orga -
pingu  Organisatsioon,  mil e  Nõuko-
nisatsioon  Rahvasteliit.  1928.  aastal  gude Li t ja tema li  tlased  lõid vastu-
al kirjastati  Ameerika  Ühendri kide  kaaluks NATO-le.
23 
TÄNAPÄEVA KRIISID JA RELVAKONFLIKTID
Külma sõja ajal kujunes välja paindli-
oma   tuumarelvad   Kuubale,  Ameeri-
ku  vastulöögi  strateegia.  See  tähen-
ka  Ühendri kide  vahetusse  lähedusse, 
das konfliktide lokaliseerimist, pi ratud  mis põhjustas nn  Kuuba  kri si ja ühtla-
sõda pi ratud eesmärkidega (Vietnami  si perioodi, mil maailm oli ilmselt kõi-
sõda). Ni  mõnigi kri s suudeti lahenda-
ge  lähemal  tuumasõjale.Tänapäevases 
da ki  rete  sõjaliste vastulöökidega (Falk-
mõistes pandi relvastuskontrol ile alus 
land   1982,   Grenada   1983,  Lahesõda  1967. aastal alanud USA ja Nõukogude 
1991), kasutades üksnes tavarelvastust.  Li du läbirääkimistega tuumarelvastuse 
Uue  maailmasõja  ärahoidmine  põhi-
pi ramiseks. 1972. aastal sõlmisid kaks 
nes  tuumarelvaheidutusel.  Ameerika  suurvõimu esimese strateegilise relvas-
Ühendri gid kasutasid 1945. aasta au-
tuse pi ramise kokkuleppe.
gustis esimest korda tuumarelva, heites  Külm sõda lõppes 20. sajandi vi masel 
pommid  Jaapani linnadele Hiroshima-
kümnendil Saksamaa taasühinemise ja 
le ja Nagasakile. Algas tuumaajastu.
Nõukogude  Li du  kokkuvarisemisega. 
Massihävitusrelvade  areng  ja  levik  te-
Külma sõja järgset perioodi rahvusva-
kitas vajaduse nende protsesside pi ra-
helistes suhetes on nimetatud ka post-
miseks  ja   kontrol  imiseks.  Pandi  alus  modernseks  ajastuks.  Tekkis  olukord, 
relvastuskontrol ile,  mil ega  ri gid  kus  maailma  jäi  ainult  üks  suurvõim 
võtsid  endale  kohustuse  lepingulises  –  Ameerika  Ühendri gid.  Ni sugust 
korras  relvastust  pi  rata   või  hävitada.  rahvusvaheliste suhete süsteemi nime-
1962.  aastal  paigutas  Nõukogude  Li t  tatakse unipolaarseks.
Berliini müüri lammutamine 1989. aastal sümboliseeris külma sõja lõppu
2 
TÄNAPÄEVA KRIISID JA RELVAKONFLIKTID
Tänapäeva julgeolek, julgeolekukoostöö, rahuoperatsioonid, 
terrorism ja massihävitusrelvad
Ideoloogilise  vastasseisu  kadumisega  (Organization of  Security  and  Coope -
on  pärast  külma  sõja  lõppu  muutu-
ration in  Europe  –  OSCE ). Kol ekti vse 
nud  ka  julgeoleku  mõiste.  Vastassei-
ja  koostööjulgeoleku  raames  korral-
sul  põhinev  julgeolek  on  asendunud  datakse  rahvusvahelisi  rahuoperat-
koostööd rõhutava julgeolekuga, mil-
sioone, mil e eesmärk on ohjata rahu 
le puhul pööratakse märkimisväärselt  ohustavaid konflikte ja kri se.
suuremat tähelepanu kri side ja konf-
liktide  ärahoidmisele.  Samal  ajal  on  Külma sõja ajal rakendati konfliktioh-
järjest  rohkem  päevakorda   kerkinud   jes  põhiliselt  rahuvalvet  ÜRO  egi di 
ebatraditsioonilised ohud ja julgeole-
al .  Rahuvalvajad  ei  võtnud  konflikti 
kuriskid, nn asümmeetrilised ohud,  ohjates sõjalisi meetmeid, vaid tegut-
mis ei tulene ni võrd ri kide ega koa-
sesid  puhvertsoonis  vaenupoolte  va-
litsioonide  vaenutegevusest,  kuivõrd  hel.  See  eeldas  kõigi  konfliktiosaliste 
globaalsest  taustast . Ni sugused  riskid   nõusolekut  ja  valmisolekut  konflikti 
ja  ohud  on  näiteks  rahvusvaheline  lahendada.
terrorism ja  kuritegevus , keskkonna-
Pärast külma sõja lõppu on aga rahu 
ohud, kontrol  imatu   migratsioon  jne.  tagatud  sõjaliste  operatsioonidega, 
Kõige  suuremad  ohud  lähtuvad  tä-
mida  juhivad  rahvusvahelised  orga-
napäeval  si ski  rahvusvahelisest  ter-
nisatsioonid  ning  nimetatakse  rahu-
rorismist  ning  massihävitusrelvade  operatsioonideks.  Laialdast  rahvus-
levikust.
vahelist koostööd on tehtud Lahesõjas 
Pärast külma sõja lõppu on päevakor-
(1991), Balkanil (Bosnias ja Hertsego-
da kerkinud kollektiivne julgeolek ja  vi nas,  Kosovos ),  Afganistanis  (2002) 
kooperatiivne ehk koostööjulgeolek.  ning  Iraagis  (2003).
Kol ekti vne  julgeolek  eeldab  ühine-
Eesti  on  rahvusvahelistes  rahuope-
mist igasuguse kindlalt määratlemata  ratsioonides  osalenud  alates  1995. 
agressiooniohu  vastu.  Kooperati vse  aastast. Esimese kogemuse said Eesti 
julgeolekuga  tuvastatakse  ja  hoitakse  kaitseväelased  ÜRO  rahuvalvemis-
ära probleeme, mis võivad põhjusta-
sioonil Horvaatias. 1997. aastal võeti 
da  kri sisituatsioone.  NATO  on  jär-
osa  ÜRO  rahuvalvemissioonist  Lõu-
jest   rohkem  muutumas  kol ekti vse  na-Li banonis.  Alates  aastast  1996 
julgeoleku organisatsiooniks. ÜRO ja  on  osaletud  NATO  rahutagamismis-
Euroopa Li t ning sel e julgeoleku- ja  sioonides  Bosnias  ja  Hertsegovi nas, 
kaitsepoli tika (European Security and  Kosovos  ning  Afganistanis.  Tahte-
Defence Policy –  ESDP ) sisaldavad nii  koalitsiooni koosseisus on osa võetud 
kol ekti vse  kui  ka  kooperati vse  jul-
rahvusvahelisest  missioonist  Iraagis. 
geoleku  elemente.  Kooperati vse  jul-
Tahtekoalitsioonid  on  ri kide  vaba-
geoleku  organisatsioon  on  Euroopa  tahtlikud ühendused, kes korraldavad 
Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon  konkreetse operatsiooni. 
25 
TÄNAPÄEVA KRIISID JA RELVAKONFLIKTID
Terroristlikud  rühmitused ei esinda  Külma  sõja  ajal  algas  võidurelvastu-
üldjuhul rahvusvaheliselt tunnustatud  mine ehk relvastusarsenali, sh massi-
ri ke ning seetõttu ei peeta neid osa-
hävitusrelvade  pidev   suurendamine  
listeks ri kidevahelises sõjas või konf-
ning tehnoloogiline arendamine. Mas-
liktis.  Terroristid  kasutavad  sõltuvalt  sihävitusrelvad hõlmavad tuuma-, kee-
oma eesmärgist  peaasjalikult  konspi-
mia- ja biorelvi. Massihävitusrelvad on 
rati vset ja ootamatut tegevust tsivi l-
ohtlikud ka seepärast, et neid ei kasu-
elanikkonna, konkreetse isiku, isikute  tata ainuüksi vastase armee hävitami-
rühma  või  ri gi  elutähtsate  objektide  seks, vaid need põhjustavad pikaajali-
vastu. Terrorismi on rakendanud oma  si kahjustusi tsivi lelanikele ning kogu 
poli tiliste  eesmärkide  saavutamiseks  elukeskkonnale.  Lokaalsetes  relva-
väikesearvulised  rühmitused,  kel el  konfliktides kasutatakse traditsioonili-
puudub võimalus saavutada oma ees-
si sõjapidamisvahendeid, s.o  konvent -
märke poli tiliste vahenditega.
sionaalset ehk tavarelvastust.
Relvakonfliktide ja sõdade tunnused
Iga  konkreetne  sõda  on  omalaadne,  3)  taktikalis -operatsiooniline ise-
sel es kasutatav tehnika ja  taktika  sõl-
loom  –  õhu-,  mere-  või  maaoperat-
tuvad eesmärgist, geograafilistest, ma-
sioonid,  väeli kide  ühendatud   lahin -
janduslikest ja muudest tingimustest.  gutegevus, sissitegevus, terrorism;
Ni   näiteks  võib  eesmärgist  tulenev 
ja  üksuste  iseloomust  sõltuv   takti -
4)  kestus  –  lühiajalise  relvakonflikti 
ka varieeruda mõne konkreetse isiku  või  välksõjana  käsitletakse   tinglikult  
või  rühma  füüsilisest  eemaldamisest  mõnest  päevast  kuni  mõne  kuuni 
suurte inimohvrite ja majanduskahju-
kestvat  sõjategevust  (Falklandi  sõda, 
de tekitamiseni. Samal ajal võib ühel  Kuuepäevane sõda 1967. aastal Iisraeli 
konflikti   osalisel   ol a  märksa  parem  ja araabia ri kide vahel); pikaajaliseks 
relvastus, teisel aga taktikalisi  eeliseid   nimetatakse relvakonflikti, mis vältab 
õhus, merel või maal.
mitu kuud või aastat (Esimene ja Tei-
Sõjategevust  ja  relvastatud  võitlust  ne maailmasõda, Vietnami sõda).
iseloomustavad järgmised põhitun-
Tänapäevast  sõda  iseloomustavad 
nused:
märksõnad  on  enamasti  lokaalsus, 
1)  ulatus  –  eristatakse  lokaalset,  s.o  lühiajalisus,  kõrgtehnoloogilisus  ja 
ühe  ri gi  või  sel e  pi rialade  lähedale  paindlikud  ühendoperatsioonid. 
jäävat,  regionaalset,  st  mitut  lähiala-
Paljud  nüüdsed  konfliktikolded  (Lä-
de  naaberri ki  haaravat  ( Balkan ,  Lä-
his-Idas või Põhja- Kaukaasias ) on aga 
his-Ida, Korea poolsaar), ja globaalset  regionaalsed  ja  pikaajalised,  kus  vä-
leviala ;
gival alained  vahelduvad  ajutise  rel-
2) kasutatav relvastus – tavarelvastus,  varahuga. Moodne sõjalis- taktikaline  
keemia-, tuuma- või biorelvastus;
mõttevi s taotleb nn kirurgilisi eriope-
26 
TÄNAPÄEVA KRIISID JA RELVAKONFLIKTID
ratsioone, et täppislöökidega sõjaliste  alati  edukalt  kasutada  oma  tehnilist 
objektide pihta säästa tsivi lelanikke.
üleolekut linnavõitluses või sisse oh-
Konfliktides  rakendavad  relvastatud  jeldades.
rühmitused  erinevat  taktikat.  Sõltu-
Üldjuhul  on  edukam  see  pool,  kel-
valt  tingimuste muutumisest konflik-
le võitlejatel on parem  motivatsioon . 
ti vältel kohaneb edukas pool ki res-
Ri gi  julgeolek  ei  ole  ainult  sõjaväe-
ti   muutuvate   oludega,  püüdes  hoida  laste asi.  Relv  käes, võib võita lahin-
vastast ül atavat initsiati vi.
gu, kuid mitte sõja. Sun zi on öelnud: 
Totaalkaitse  on kogu ühiskonda hõl-
“.  sajast lahingust sada võitu ei ole su-
mav  ri gikaitsesüsteem,  mis  haarab  gugi  kõige  parem.  Sundida  teine  ar-
ri gi  sõjalist,  tsivi l-,  majanduslikku,  mee ilma lahinguta al a andma on pa-
sotsiaalset  ja  psühholoogilist  kaitset.  rimast parim.” Eesti ajaloost võib tuua 
Sõjalist kaitset tagavad regulaarväed,  näiteks Vabadussõja, kus meie väikese-
s.o  pidevas  valmisolekus  olevad  rel-
arvulise  kaitseväe edu tagasid eelkõige 
vajõud. Territoriaalkaitse puhul kes-
kõrge  moraal  ja tahtekindlus ning ki re 
kendutakse ri gi territooriumi kaitsele  ja paindlik juhtimine.
olemasolevate jõududega, sh püütak-
se säilitada selgepi rilist rindejoont ja 
initsiati vi  oma  kaitse  või  pealetungi 
peasuundadel.  Sissitegevus  põhineb 
ki rel  varjatud  li kumisel  ja  ootama-
tute löökide andmisel vaenlase vähem 
kindlustatud  tagalaaladel.  Siss  ehk 
partisan  on vastase võimu ja kontrol-
li al   oleval  maa-alal vastupanu osutav 
relvastatud võitleja, kes ei kuulu regu-
laarväe koosseisu. 
Sõjaajalugu on näidanud, et mitte ala-
ti  ei  ole  osutunud  edukamaks  pool, 
kel el on ülekaalukamad inimjõud või 
materiaalsed   ressursid ,  vaid  pigem 
see, kes suudab ki resti kohaneda ning 
kasutab  oma  võimalusi  leidlikumalt. 
Tähelepanu  väärivad  Iisraeli-Araabia 
sõjad (eriti 1948.–1949. ja 1973. aasta 
sõda), mis näitavad, et ka väikest ter-
Üle  2000  aasta  tagasi  kirja  pandud  vanahiina 
ritooriumi on võimalik edukalt  kaits -
legendaarsete väejuhtide Sun Zi ja Sun Bini “Sõja 
ta. Tõsi kül , oluliseks  teguriks  on ol-
seadused”  on kümnetes väljaannetes ja tõlgetes 
paljudesse  keeltesse  tuntuimad  ja  tsiteeritu-
nud USA pidev toetus Iisraelile. 1990.  mad  sõjandusraamatud  maailmas.  Traktaati-
aastal alguse saanud sõda Tšetšeenias  des  kirjapandud  tähelepanekud  ja  õpetused 
sõjapidamise  kohta  peavad  enamasti  paika  ka 
näitab aga seda, kuidas vastane ei saa  tänapäeval
27 
TÄNAPÄEVA KRIISID JA RELVAKONFLIKTID
Küsimused
1. Missugused on praegu maailmas akti vsemad relvakonfliktid?
?2. Nimetage konfliktide ja sõdade tekkealikaid.
3. Miks ei saa relvakonfliktid ega sõjad puhkeda täiesti ootamatult?
4. Arutlege, mil e poolest erineb tänapäevane julgeolekukäsitus 
varasematest käsitlustest.
5. Arutlege, kas sõjad ja konfliktid kaovad tulevikus.
Kirjandus
Clausewitz, C. von. Sõjast. Tal inn, 2004.
Howard, M. Rahu leiutamine. Tal inn, 2006.
! Kagan, R. Paradis ja jõud. Talinn, 2003.
Keegan , J. Sõjakunsti ajalugu. Tal inn, 2004.
Sun Bin,  Sun Zin. Sõja seadused. Tartu-Tal inn, 2001.
28 
3. Eesti riigikaitse üldine korraldus
Eesti on iseseisev demokraatlik vaba-
ga kaasnevaid igaühe õigusi ja vabadu-
ri k. Eesti iseseisvus on võõrandamatu.  si peetakse ni  väärtuslikuks, et ri k on 
See tähendab, et Eesti on suveräänne  kohustatud  neid  kaitsma  samamoodi 
ri k  ning  Eesti  maa-ala,  õhuruum  ja  nagu Eesti maa-ala, õhuruumi ja terri-
territoriaalveed  on puutumatud – mit-
toriaalvesi.
te kel elgi teisel peale Eesti Vabari gi ei  Eesti ri gikaitse eesmärgid on sõnasta-
ole õigust teostada nende üle oma või-
tud Ri gikogu 2004. aastal heakski de-
mu.
tud dokumendis “Eesti Vabari gi julge-
Eesti on demokraatlik ri k, st kõrgeim  olekupoli tika alused”. Need on: 
ri givõim  kuulub  Eestis  rahvale,  kel-
1) säilitada Eesti iseseisvus, sõltumatus 
lel  on  õigus  valida  oma  esindusorga-
ja territoriaalne  terviklikkus ;
nid.   Demokraatlikus   ri gis  on   rahval  
mitmeid õigusi ja vabadusi, mida ni-
2) säilitada põhiseaduslik kord;
metatakse  isiku  põhiõigusteks  ja  va-
3) säilitada rahva turvalisus.
badusteks;  need  on  loetletud  Eesti 
põhiseaduses. Nende õiguste ja vaba-
Ri gikaitse  eesmärk  on  säilitada 
duste eesmärk on tagada igale inime-
Eesti ri gi iseseisvus, maa-ala, ter-
sele  võimalus  end  vabalt  teostada  ja 
ritoriaalvete ning õhuruumi lahu-
elada inimväärselt ning kaitsta inimesi 
tamatu  ja  jagamatu  terviklikkus, 
võimu kuritarvituste ja meeleval a eest. 
põhiseaduslik kord ja rahva  turva -
Demokraatlikku ri gikorda ning sel e-
lisus.
Riigi kaitsevõime
Pärast  Eesti  iseseisvuse  taastamist 
Eesti ri gikaitse alus on kol ekti v-
1991. aastal  seisis  ri gi ees raske üles-
kaitse. Eesti nagu kogu NATO ter-
anne – nul ist üles ehitada Eesti Va-
ritooriumi  kaitstakse  koos  teiste 
bari gi  ri gikaitse.  Eesti  lähiajalugu 
li kmesri kidega.  Eesti  li kmesus 
arvestades oli ainult üks võimalus ta-
NATOs  on oluline heidutustegur, 
gada  ri gi  julgeolekut  –  luua   tihedas  
mis  vi b  sõjalise  ohu  tekkimise 
koostöös  rahvusvaheliste  organisat-
võimaluse mi nimumini.
sioonidega  tugev  iseseisev  kaitsevõi-
Kaitsevõime edendamiseks töötatakse 
me.
järgmistes suundades:
Eestist on saanud NATO ja Euroopa  1)  osaletakse  akti vselt  NATO  ja  Eu-
Li du li kmesri k. Osalus neis ja teistes   roopa   Li du  töös  ning  tehakse  koos-
rahvusvahelistes  organisatsioonides  tööd nende li kmesri kidega;
ning head suhted teiste ri kidega aita-
2) osaletakse rahvusvahelises julgeole-
vad  parandada  Eesti  julgeolekukesk-
kusüsteemis, sh rahvusvahelistes rahu-
konda.
tagamisoperatsioonides;
29 
EESTI RIIGIKAITSE ÜLDINE KORRALDUS
3)  koostöös  li tlastega  arendatakse  kaitsevägi,  kuritegevuse  tõkestamise 
sõjalist ri gikaitset;
eest aga politsei. Meessoost Eesti ko-
4) tagatakse ühiskonna demokraatlik  danikud on kohustatud rahuajal läbi-
areng ja tugevdatakse ri gi sisejulge-
ma ajateenistuse ning sõja korral asu-
olekut;
ma kaitseväeteenistusse.
5)  tugevdatakse  ühiskonna  sotsiaal-
Eesti  kodaniku  kohus  on  olla  ustav 
set, majanduslikku ja keskkonna tur-
põhiseaduslikule  korrale  ja  kaitsta 
valisust.
Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid 
ei  leidu,  si s  on  igal  Eesti  kodanikul 
Eesti  kui  iseseisva  ri gi  kaitsestruk-
õigus  osutada  põhiseadusliku  korra 
tuuride  ülesehitamist  alustati  kohe  vägivaldse muutmise korral omaalga-
pärast  iseseisvuse  taastamist.  1991.  tuslikku vastupanu.
aasta  lõpus  loodi  Eesti  kaitsevägi  ja 
Kaitsejõudude  Peastaap  ning  1992. 
Totaalkaitse põhimõte tähendab, 
aasta kevadel alustas tööd Kaitsemi-
et  riigikaitse  eesmärkide   saavu -
nisteerium.
tamiseks  on  seaduses  sätesta-
Demokraatliku ri gi kaitsevõime nur-
tud alustel ja korras rakendatud 
gakivi  on  aga  rahvas.  Ri gikaitse  on 
kogu  rahvas  ning  rahva  ja  riigi 
kogu  rahva  ühine  kohustus,  mitte 
jõuallikad.  Eesti  riiki  kaitstakse 
üksnes  kaitseväe  ülesanne.  Mõistagi 
sõjaliselt igal juhul ja ükskõik kui 
erinevad  ri gikaitse  ülesanded  –  nii 
ülekaaluka  vaenlase  vastu.  Eesti 
on  kaitseväe  ülesanded  ja  vastutus 
suveräänsus  on  võõrandamatu. 
suuremad  võrreldes  näiteks  koolide, 
Eesti ei alistu.
linna-  või  vallavalitsuste  omadega.  Riik peab tagama, et kogu ühiskond 
Eesti  ri gikaitse  on  korraldatud  ni ,  oleks  ette  valmistatud  tõrjuma   ohte , 
et  igaühel  on  ri gikaitses  oma  roll.  sealhulgas  tagama  kaitseväe,  Kaitse-
Seda nimetatakse totaalkaitse põhi-
li du,  teiste  sõjaväeliselt  korraldatud 
mõtteks. See, mida ri gi- või kohali-
struktuuride  ja  reservväelaste  nüü-
ku  omavalitsuse  asutused,  äriühin-
disaegse väljaõppe ning nende alalise 
gud või ka üksikisikud on kohustatud  valmisoleku kaitsta riiki, tagades sa-
ri gikaitse  heaks  tegema,  on  kirjas  mal  ajal  kõigi  ressursside  otstarbeka 
seadustes .  Ni   vastutab  ri gi  sõjalise  kasutamise. Tähtis on ka tsiviil- ja sõ-
kaitsmise ja selleks valmistumise eest  jaliste struktuuride  sujuv  koostöö.
Riigikaitse demokraatlik juhtimine
Eesti  Vabari k  on  demokraatlik  ri k,  Eri  ri giorganitel  on  oma  vastutus  ja 
kus ri gikaitse peab al uma rahva de-
kindlalt  pi ritletud  ülesanded  ri gi-
mokraatlikult  valitud  ri giorganite  kaitse  juhtimisel,  mil e  põhieesmärk 
juhtimisele. Seda nimetataksegi riigi-
on tagada, et ri gikaitse korraldus jär-
kaitse demokraatlikuks  juhtimiseks .
giks demokraatliku ri gi põhimõtteid.
30 
EESTI RIIGIKAITSE ÜLDINE KORRALDUS
Peamised  ri gikaitse  demokraatliku  president välja sõjaseisukorra ja mo-
juhtimise eest vastutavad ri giorganid  bilisatsiooni,  ootamata  Ri gikogu  ot-
Eesti  Vabari gis  on  eelkõige  Ri giko-
sust.
gu,  president  ja  valitsus  ning  kaitse-
Arvestades  presidendi  vastutusrikast 
minister.
rol i  ri gikaitse  juhtimisel,  on  põhi-
Riigikogu
seaduses ette nähtud presidenti ri gi-
Ri gikogu  on  Eesti  rahva  kõrgeim  kaitseküsimustes nõustav organ – ri -
esinduskogu. Ri gikogule kuulub Ees-
gikaitse  nõukogu.  Põhiseaduse  järgi 
ti  Vabari gis  seadusandlik  ri givõim.  ei saa ri gikaitse nõukogu teha  presi -
See  tähendab,  et  üks  Ri gikogu  pea-
denti siduvaid otsuseid, sest nõukogu 
ülesandeid on võtta vastu Eesti ri gi-
ülesanne on nõustada presidenti täht-
elu,  sealhulgas  ri gikaitset  korralda-
samates ri gikaitseküsimustes.
vaid seadusi.
Ri gikaitse  nõukogu  koosseisu  kuu-
Ri gikogul  on  muidki  volitusi  ri gi-
luvad  Ri gikogu  esimees,  peaminis-
kaitse juhtimisel. Nimelt on Ri gikogu  ter,  Ri gikogu  ri gikaitsekomisjoni 
ülesanne peale seaduste vastuvõtmise  esimees,  Ri gikogu  väliskomisjoni 
langetada ri gikaitse kohta kõige kee-
esimees,  välisminister,  kaitseminis-
rulisemaid otsuseid – välja kuulutada  ter,  rahandusminister,  siseminister, 
sõjaseisukord, erakorraline  seisukord ,  justi tsminister  ja  kaitseväe  juhataja 
mobilisatsioon või demobilisatsioon.
(sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja).
President
Valitsus
Vabari gi president on Eesti ri gipea.  Valitsusele  kuulub  täidesaatev  ri gi-
Ri gipeana  on  presidendil  täita  täht-
võim.  See  tähendab,  et  valitsus  peab 
said  ülesandeid  ka  ri gikaitses.  Pre-
el u vi ma Ri gikogu vastuvõetud sea-
sidendi  kui  ri gikaitse  kõrgeima  juhi  dused ja otsused ja presidendi õigus-
peaülesanne on tagada ri gikaitse üht-
aktid  ning tagama nende täitmise, sh 
sus. Ri gikaitse on seotud kõigi Eesti  ri gikaitse alal. Et valitsus saaks oma 
elualade  ja  institutsioonidega  ning  ülesandeid  täita,  on  tema  al uvuses 
seepärast on presidendil volitusi, mil-
ministeeriumid, kel el kõigil on oma 
lega tagada nende tasakaal ja koostoi-
valitsemisala .
me.
Ministeerium ,  kel e  peaülesanne  on 
Lisaks  on  ri gikaitse  kõrgeimal  juhil  vastutada ri gikaitse korraldamise, el-
vastutusrikkad  ülesanded  Eesti  ri ki  luvi mise ja ettevalmistamise eest, on 
ähvardava ohu korral. President teeb  Kaitseministeerium. 
Ri gikogule  ettepaneku  kuulutada  Kaitseministeeriumi valitsemisalas on 
välja  sõjaseisukord,  mobilisatsioon,  kaitsevägi,  kel el  on  täita   keskne   roll 
demobilisatsioon või erakorraline sei-
ri gikaitses. Kaitsevägi valmistub ri gi 
sukord.  Kui  Eesti  Vabari gi  vastu  on  sõjaliseks kaitseks, kaitseb ri ki sõjali-
toime  pandud   agressioon ,  kuulutab  selt, osaleb rahvusvahelistes sõjalistes 
31 
EESTI RIIGIKAITSE ÜLDINE KORRALDUS
operatsioonides ning  abistab  vajaduse  Teisedki  ministeeriumid  osalevad 
korral teisi ri giasutusi pääste- ja hä-
oma  ülesannete  pi res  ri gikaitse  de-
daabitöödel.  Kaitseväge  juhib  kaitse-
mokraatlikus  juhtimises.  Ni   on  ri -
väe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülem-
gikaitseülesandeid  Majandus-  ja 
juhataja. (Kaitseväe ülesannete kohta  Kommunikatsiooniministeeriumil, 
vt lähemalt ptk 4.) 
Välisministeeriumil,  Sotsiaalminis-
teeriumil jt.
Kaitseministeeriumi valitsemisalas on 
ka Kaitseli t – vabatahtlik ri gikaitse-
Teised  riigiorganid
organisatsioon. Kaitsevägi ja Kaitseli t  Et  tagada  ri gikaitse  demokraatlik 
moodustavadki Eesti kaitsejõud (joo-
juhtimine,  on  ülesandeid  teistelgi 
nis 3.1). Sõjaajal moodustavad kaitse-
ri giorganitel.  Näiteks  kontrol ivad 
väe ja Kaitseli du ettevalmistatud ük-
ri gikaitse  seaduslikkust  Eesti  koh-
sused ühtse operati vstruktuuri, mil e  tud, õiguskantsler vastutab sel e eest, 
eesmärk  on  korraldada  sõjalisi  ope-
et  vastuvõetavad  õigusaktid  oleksid 
ratsioone.
kooskõlas põhiseadusega ning et ri -
Siseministeeriumi  valitsemisalas  on  gikaitses oleksid tagatud inimeste põ-
Pi rivalveamet ja Päästeamet, kes val-
hiõigused ja - vabadused .
vavad ri gipi ri, kõrvaldavad õnnetus-
Ri gikaitses  osalevad  ka  inimesed 
te tagajärgi jne.
(füüsilised  isikud)  ja  eraõiguslikud 
Joonis 3.1. Riigikaitse demokraatlik juhtimine
32 
EESTI RIIGIKAITSE ÜLDINE KORRALDUS
juri dilised  isikud,  kel ele  saab  ga  pandud  õigustest  ja  kohustustest.  
ri gikaitsekohustusi  panna  üksnes  Oluline rol  ri gikaitses on täita Eesti 
seadusega.
Pangal,  kohalikel  omavalitsustel,  ri -
Iga institutsiooni või asutuse ülesan-
gikontrolöril ja õiguskantsleril, kel ele 
deid ja asendit määrates tuleb lähtuda  on  seadusega  pandud  ri gikaitseko-
tal e põhiseaduse ning teiste seaduste-
hustused.
Julgeolekuriskid
Riiki  võivad  ähvardada  erinevad  Väline surve
ohud ning mitmed sündmused või-
vad  tekitada  olukorra,  kus  tuleb  te-
Nii nagu meie riiki ei ähvarda otsene 
gutseda  otsustavalt  ja  koordineeri-
sõjaline oht, pole praegu ka otsest vä-
tult.  Nii  võib  tekkida   olukordi ,  kus  lispoliitilist  ohtu,  mis  sunniks  meid 
ohus on Eesti julgeolek, inimelud või   muutma   oma  sise-  või  välispoliiti-
keskkond.  Riigi  julgeoleku  tagamise  kat. Samal ajal võib selline surve ol a 
seisukohast  on tähtis teada ja  arves -
seotud  teiste  riikide  eriteenistuste 
tada meid ohustavaid võimalikke jul-
tegevusega  ning poli tiliselt motivee-
geolekuriske, mida võib üldiselt jaga-
ritud  majanduslike  või  muude  Eesti 
da nõnda:
vastu  võetavate  meetmetega.  Kõige 
tõhusam  tagatis  sel eks, et Eesti suu-
1) sõjalised konfliktid;
dab  ni sugust  survet  vältida  nüüd  ja 
2) väline surve;
tulevikus ning vajaduse korral sel ele 
3) rahvusvaheline terrorism;
vastu seista, on Eesti edukas poli tiline 
ja majanduslik areng, rahvusvaheline 
4) teised julgeolekuriskid;
majandus- ja julgeolekukoostöö ning 
5) majandusriskid.
kuulumine     rahvusvahelistesse  orga-
nisatsioonidesse  ja  akti vne  tegevus 
Sõjalised konfliktid
nendes.
Eestit ei ähvarda praegu ega lähitule-
Rahvusvaheline terrorism
vikus otsene sõjaline oht. Kuulumine 
NATOsse  ja  Euroopa  Liitu  on  seda  Otsese sõjalise ohu vähenemise taus-
ohtu veelgi vähendanud. Külma sõja  tal on olulise ohuna esile kerkinud üha 
lõppemine kahandas kogu Euroopas  globaalsem rahvusvaheline terrorism. 
sõjalise  konflikti  puhkemise  võima-
Sel e  riski  äärmuslik  näide  on  2001. 
lust.  Hoolimata  otseste  sõjaliste  ris-
aasta 11. septembril toimunud rünna-
kide  puudumisest  peame  siiski  ole-
kud New  Yorgis  ja Washingtonis ning 
ma valmis tõrjuma igasugust rünnet  hilisemad   ulatuslikud   pommirün-
Eesti Vabariigi vastu. Kui me praegu  nakud Madridis ja Londonis, mis on 
ei valmistu, ei ole me selleks võimeli-
kaudselt   mõjutanud  meidki.   Terro -
sed ka ei kümne ega kahekümne aas-
rismiohu  kõrvaldamine  nõuab  ki ret 
ta pärast.
ja  tõhusat  rahvusvahelist  koostööd, 
33 
EESTI RIIGIKAITSE ÜLDINE KORRALDUS
milles osaleb ka Eesti. Eesti on valmis  või  nendevastaste  rünnakute  korral 
tegutsema  võimaliku  terrorismiakti  halvata ühiskonna toimimist.
vastu Eesti territooriumil.
Eesti ühiskonda ohustavad ka ni su-
Teised julgeolekuriskid
gused  sotsiaalsed  probleemid  nagu 
Sõjaohu kahanemise kõrval on maa-
kuritegevus  ja   narkomaania .  Arves-
ilmas  esile  kerkinud  hoopis  uued,   tama   peab  rahvusvahelisest  organi-
mittesõjalised riskid. Neid põhjusta-
seeritud  kuritegevusest,  eriti   narko - 
vad  ni   muutused  rahvusvahelistes  ja  relvakaubandusest  lähtuvat  ohtu 
suhetes  kui  ka  majanduse  ja  tehno-
meie ühiskonnale. 
loogia  ki re areng. Maailm ei saa  eira -
Majandusriskid
ta  keskkonnariske,  etnilisi  konflikte,  Eesti  majandus  on  tihedalt  seotud 
rahvusvahelist  kuritegevust,  massi-
maailmamajandusega  ning  seetõttu 
hävitusrelvade levikut ega sotsiaal- ja  mõjutavad  meid  muutused   globaal -
majandusprobleemide  teravnemi-
turul. Pealegi sõltub Eesti gaasi ja ve-
se  võimalust.   Suuremal   või  vähemal  delkütuste sisseveost, kusjuures gaasi 
määral  mõjutavad  need  ka  Eestit.  puhul  oleme  seotud  ühe  tarnijaga. 
Meie  naabruses  asuvad  Nõukogu-
Eesti elektritootmine on üks osa en-
de  ajal  ehitatud  keskkonnaohtlikud  dise Nõukogude Li du loodepi rkon-
aatomielektrijaamad.   Keskkonnaka -
na ühendatud energiasüsteemis.
tastroofi  võivad  põhjustada  teisedki 
suured tööstusettevõtted, näiteks kee-
Üsna suure riskiga on seotud ida-lää-
miatehased.
ne  transi tkaubanduse  arendamine. 
Majandusliku  haavatavuse  vältimi-
Suured  majandus-  ja   humanitaar -
seks ja sõltumatuse tagamiseks tuleb 
katastroofid  võivad  sundida  inimesi  Eestil  arendada  majandussidemeid 
oma kodupaigast  lahkuma , tekitades  võimalikult  paljude  välisriikidega. 
ulatusliku migratsioonilaine.
Eesti li tumine Euroopa Li  duga  seob 
Üha kasvav sõltuvus  infotehnoloogia -
meid tihedalt lääneriikide majandus-
vahendeist võib nende ebastabiilsuse  ruumiga.
Tegutsemine hädaolukordades
Riik  võib  sattuda  olukorda,  kus  jul-
Hädaolukord  on  sündmus  või 
geolekurisk on muutunud  tegelikku -
sündmuste ahel, mis ohustab ri gi 
seks ning riik seisab  vastamisi  sünd-
julgeolekut, inimeste elu ja tervist, 
musega,  mis  võib   ohustada   Eesti 
kahjustab oluliselt keskkonda või 
tekitab ulatuslikku majanduskah-
julgeolekut, inimelusid või keskkon-
ju  ning  mil e  lahendamiseks  on 
da. Sääraseid sündmusi nimetatakse 
vaja  ri giasutuste  kooskõlastatud 
hädaolukordadeks.
tegevust.
3 
EESTI RIIGIKAITSE ÜLDINE KORRALDUS
Joonis 3.2. Hädaolukorrad
Sõltuvalt  hädaolukorraga  kaasneva   Eriolukord  on esimene hädaolukord, 
ohu olemusest võib neid jagada nii:
kus  ri gil  on  õigus  rakendada  erivo-
1)  ri gi  julgeolekut  ohustavad  häda-
litusi.  Raskusastme  poolest  järgmine 
olukorrad (nt katse muuta ri gi põhi-
on erakorraline seisukord ning kõige 
seaduslikku korda, massirahutused);
tõsisem hädaolukord on sõda.
2)
Ni sugune jaotus on tinglik, sest sageli 
 inimeste elu ja tervist ähvardavad  mõjutavad näiteks julgeolekut ohusta-
hädaolukorrad  (haiguste  levik,  mür-
vad hädaolukorrad ka inimeste elu ja 
gistused);
tervist ning keskkonda ja majandust. 
3)  keskkonda  kahjustavad  hädaolu-
Suurte keskkonnareostustega kaasneb 
korrad  ( keskkonnareostus );
oht inimeludele ja ri gi majandusele.
4) majanduskahju tekitavad hädaolu-
Raskeimate  ja  ohtlikemate  hädaolu-
korrad (finantskri sid, pankrotilaine).
kordade puhul on ri giasutustel õigus 
kasutada inimeste ja ri gi kaitse huvi-
Joonisel  3.2  on  kirjeldatud  hädaolu-
des lisavolitusi. Kõige  raskemad  häda-
kordi nende raskusastme järgi. Ri gi-
olukorrad on eriolukord, erakorraline 
kaitse korraldus peab hea seisma sel-
seisukord ja sõjaseisukord.
le  eest,  et  ri gikaitse  eest  vastutavad 
institutsioonid   ja  asutused  tagaksid  Erinevate  hädaolukordade  lahenda-
ri gi  valmisoleku  tegutseda  hädaolu-
mise eest vastutavad eri ametkonnad. 
kordades.  Seepärast  on  esimene  aste  Näiteks  tõkestab  loomataudide  laia-
valmisolek.
ulatuslikku levikut Põl umajandusmi-
nisteerium, inimestele ohtlikke taude 
Madala riskiastmega kri s eeldab küll  aga   Sotsiaalministeerium .  Sisejulge-
otsustavat  tegutsemist , kuid sel e pu-
olekut  puudutavate  hädaolukordade-
hul  ei  ole  vaja  seadusega  pi rata  ini-
ga  tegeleb  Siseministeerium.  Häda-
meste põhiõigusi ega vabadusi.
olukordi  lahendades  on  väga  tähtis 
35 
EESTI RIIGIKAITSE ÜLDINE KORRALDUS
erinevate ametkondade tõhus koostöö  haigestumine  ning  mille  puhul  on 
ja ressursside koordineeritud kasuta-
kohe vaja rakendada ulatuslikke abi-
mine. Ni  on kaitsevägi ja Kaitseli t ai-
nõusid.
danud  kustutada  metsatulekahjusid ja  Eriolukorra  kuulutab  välja  valitsus 
tõrjuda merereostust.
kas kogu ri gis või ainult osal ri gi ter-
Eriolukord  kuulutatakse  välja  si s,  ritooriumist. Valitsusel on eriolukor-
kui ri ki või sel e osa tabab erakordselt  raga  võitlemiseks  kasutada  abinõud, 
suur  loodusõnnetus,  katastroof  või  mis hõlmavad õigust pi rata inimes-
nakkushaiguse  puhang,  mil e  puhul  te  liikumisvabadust,  keelata  inimes-
on vaja kohe võtta ulatuslikke ja era-
tel Eesti Vabariiki siseneda ja eriolu-
korralisi meetmeid.
korra pi rkonnas koosolekuid pidada 
Eriolukorra võib välja kuulutada näi-
ning  kohustada  inimesi  osa  võtma 
teks  hävingulise  toimega  loodusõn-
päästetöödest. Eriolukorra kõrvalda-
netuste korral, mis seavad ohtu väga  miseks  on  valitsusel  õigus  kasutada 
paljude inimeste elu või looduskesk-
kaitseväge ja Kaitseli tu.
konna.  Eriolukorra  väljakuulutamise  Erakorraline seisukord on ri gi jul-
põhjuseks  võib  olla  paikkonna  kee-
geoleku seisukohalt üks ohtlikumaid 
miline või radioaktiivne saastumine,  hädaolukordi. Erakorraline seisukord 
suurõnnetus tööstuses, muu suurõn-
kuulutatakse välja juhul, kui oht põhi-
netus või -avari . Väga ohtlik võib olla  seaduslikule korrale on ülimalt tõsine 
nakkushaiguste  levik,  millega  kaas-
ning selle vastu on võimalik võidelda 
neb  inimeste  või  loomade  massiline  ainult äärmuslikke meetmeid võttes.
Kaitseväelased päästetöödel
36 
EESTI RIIGIKAITSE ÜLDINE KORRALDUS
Põhiseaduslikku korda ähvardav oht  aeglustada  ja  kil ustada  ründavate 
võib tuleneda näiteks riigipöördekat-
vägede liikumist ning kaitsta  stratee -
sest,  terroristlikust  tegevusest,  vägi-
giliselt tähtsaid piirkondi ja objekte, 
valdsest  kollektiivsest  surveaktsioo-
et  võita  aega  liitlasvägede  saabumi-
nist.  Erakorralise  seisukorra  vastu  seks  ning  koostöös  nendega  agres-
võitlemiseks on riigiasutustele antud  siooni lõpetamiseks.
suured   volitused ,  mis  seisnevad  rii-
NATO liikmena tuleb Eestil rahvus-
giasutuste võimaluses piirata ulatus-
vahelises  julgeolekusüsteemis  üles 
likult  isikute  põhiõigusi  ja  vabadu-
ehitada 
koostegutsemisvõimeline 
si,  sh  õigust  isikupuutumatusele  ja  kaitsevõime  ning  kriisisituatsioonis 
omandile,  õigust  valida   tegevusala ,  tagada meile appi  tulevate  liitlasväge-
elukohta või töökohta,  kuuluda  era-
de turvaline ja  asjakohane  vastuvõtt 
kondadesse jne.
meie lennuväljadel ja sadamates.
Erakorralise  seisukorra  võib  välja  Sõjaseisukorra  väljakuulutamise  ot-
kuulutada ainult Riigikogu kas presi-
suse  võib  teha  presidendi  ettepane-
dendi või valitsuse ettepanekul. Era-
kul  Riigikogu.  Eesti  Vabariigi  vastu 
korralise   seisukorra  maksimaalne  suunatud  agressiooni  korral  kuulu-
kestus on kolm kuud.
tab sõjaseisukorra välja president.
Sõjaseisukord ehk sõda on riigi jul-
Riigi sõjalise kaitse tagamiseks viiak-
geoleku  seisukohalt  kõige  ohtlikum  se kõik riigi institutsioonid sõjasei-
hädaolukord.  Tänapäevased  riikide  sukorda. Esmajärjekorras mobilisee-
suhtlemist reguleerivad  rahvusvahe -
ritakse  kaitsevägi,  mis  tähendab,  et 
lise õiguse normid keelavad üldjuhul  reservväelased  kutsutakse  kaitseväe 
riikidevahelistes suhetes kasutada rel-
tegevteenistusse.
vajõudu. Seda on lubatud rakendada 
ainult erandjuhtudel, näiteks siis, kui 
Eesti  valitsuse  2005.  aastal  keh-
on  tegemist  riigi  enesekaitsega  või 
testatud  sõjalise  kaitse  stratee-
kui relvastatud jõu kasutamiseks on 
gias   nähakse  nelja  võimalikku 
andnud loa ÜRO. Riigi agressiivsete 
sõjalise iseloomuga ohtu:
kavatsuste  teostamine  sõja kaudu on 
1) Eesti piiri läheduses paiknevate 
keelatud.
vägede  arvu   ootamatu    suurenda -
mine;
Kuigi Eesti riiki ei ähvarda lähitulevi-
kus oht langeda agressiooni ohvriks, 
2) ulatuslikud õppused Eesti piiri 
peab Eesti olema valmis oma iseseis-
vahetus läheduses;
vust sõjaliselt kaitsma.
3) sihipärane piiririkkumine;
Sõjalise  agressiooni  vastane  kaitse-
4) laiaulatuslik terrorirünnak Ees-
tegevus  hõlmab  kogu  riigi  territoo-
ti, tema liitlaste või naaberriikide 
riumi.  Kaitsetegevuse  eesmärk  on 
vastu.
37 
EESTI RIIGIKAITSE ÜLDINE KORRALDUS
NATO
Ni  enda, Euroopa kui ka üleilmse jul-
geoleku tagamiseks on Eesti teinud ti-
hedat kaitsekoostööd rahvusvaheliste 
organisatsioonidega. Eesti ri gikaitset, 
sh kaitsejõude arendades on algusest 
peale  silmas  peetud  eesmärki  li tuda 
NATOga. Alates 2004. aastast on Eesti 
NATO li kmesri k.
NATO liikmena on Eestil esimest 
Joonis 3.3. NATO logo : ring sümboliseerib üht-
korda ajaloos selge julgeolekuta-
sust ja koostööd ning kompass eri riikide ühist 
gatis. Eesti jaoks tähendab NATO 
teed rahu poole
liikmeks  olemine  suuremat  rolli 
gusega individuaalsele või  kollektiiv -
ja vastutust kaasa rääkida  maail -
sele  enesekaitsele.   Alliansi   liikmed 
ma probleemide lahendamises.
kohustuvad kaitsma ühiseid väärtusi 
Põhja-Atlandi leping ja NATO loo-
– oma rahvaste vabadust, ühispäran-
mine
dit ja tsivilisatsiooni, mis on rajatud 
demokraatia,  isikuvabaduse  ja õigus-
Põhja-Atlandi  Lepingu  Organisat-
riigi põhimõtetele.
sioon  ehk  NATO  ( North    Atlantic  
Treaty  Organisation ) loodi 1949. aas-
NATO  liikmete  ühise  kaitse  põhi-
tal, kui 12 ri ki kirjutas al a Põhja-At-
mõte  on  sätestatud  Põhja-Atlandi 
landi  lepingule,  mis  sel e  sõlmimise  lepingu  artiklis  5.  See  näeb  ette,  et 
koha järgi on tuntud kui Washingtoni  relvastatud rünnakut ühe või mitme 
leping. Kogu külma sõja ajal oli NATO  liikmesriigi vastu Euroopas või Põh-
keskendunud  eelkõige  li duga  ühi-
ja-Ameerikas  peetakse  rünnakuks 
nenud  ri kide  ühise  kaitse  loomisele  kõigi  liikmesriikide  vastu.  NATO 
ja  säilitamisele.  Ühistel  väärtushin-
liikmena tuleb lisaks oma riigi kait-
nangutel ja julgeolekuhuvidel  rajanev   sele ol a vajaduse korral valmis kaits-
Lääne-Euroopa  ja  Põhja-Ameerika  ma teisi liikmesriike, demokraatiat ja 
partnerlus   oli  eelkõige  vastukaaluks  rahvaste vabadust mujalgi maailmas.
Varssavi pakti ri kide sõjalisele jõule. 
Põhja-Atlandi  lepingu  artikli  5 
Hoolimata kahepooluselise maailma-
heidutusefekti  iseloomustab  nn 
korra kokkuvarisemisest on praegugi 
musketäride põhimõte “üks kõi-
NATO  peaülesanne  tagada   demo -
gi ja kõik ühe eest”.
kraatlike ri kide kol ekti vne kaitse.
NATO struktuur jaguneb tsivi l- ja sõ-
NATO  on   iseseisvate   riikide   polii -
jaliseks struktuuriks. Kõrgeim otsuseid 
tilisel  ja  sõjalisel  koostööl  põhinev  langetav organ on Põhja-Atlandi Nõu-
riikide liit, mis on loodud kooskõlas  kogu (North-Atlantic  Council  – NAC), 
ÜRO harta artiklis 51 sätestatud õi-
kes  käib  regulaarselt  koos  NATO 
38 
EESTI RIIGIKAITSE ÜLDINE KORRALDUS
i-
alla   hend -
nga-
eenia 
(1955),  Poola 
(2004), 
oland, Is-
Rum
ngule 
aa 
eerika Ü
m
orra,  Portugal , 
(1982), 
aa, Suurbritannia, 
ashingtonis NATO  islepi
 on lepinguga üh
Saksam
Slovakkia  
(2004), 
burg, N
iljem
ispaania 
◆  1949. aasta aprilis kirju- tasid W asutam 12 riki: A rigid, Belgia, H land, Itaalia,  Kanada , Luk- sem Prantsusm Taani
◆ H nenud Kreeka (1952), Türgi  (1952),  H (1999), Tšehhi (1999), U ri (1999),  Bulgaaria  (2004),  Eesti (2004), Leedu (2004),  Läti  (2004),   Sloveenia  (2004)
gal
kia
tu
vak veenia
gi
or rantsusmaa umeenia aksamaa
aani šehhi ür
16. P 17. P 18. R 19. S 20. Slo 21. Slo 22. Suurbritannia 23. T 24. T 25. T 26. Ungari
hendriigid
g
a Ü
a
a
meerik elgia
esti
taalia
reek eedu uksembur äti
oola
  1. A   2. B   3. Bulgaaria   4. E   5. Hispaania    6. Holland    7. Island    8. I   9. Kanada 10. K 11. L 12. L 13. L 14. Norr 15. P
med
TO liik
Joonis 3.4. NA
39 
EESTI RIIGIKAITSE ÜLDINE KORRALDUS
peakorteris  Brüsselis  li kmesri kide  Komitee ( Military  Committee - MC), 
suursaadikute  tasemel  (kõiki  li kmes-
mis tegutseb Põhja-Atlandi Nõukogu 
ri ke esindavad  alaliselt  suursaadikud).  al uvuses.  NATO   ametlikud   töökee-
NACi välis- ja kaitseministrite tasandil  led on inglise ja prantsuse keel. NATO 
kohtutakse  üldjuhul    kaks  korda  aas-
relvajõud  koosnevad  li kmesri kide 
tas. Mõneaastaste vahedega peetavatel  armeedest, mis vajaduse korral antak-
tippkohtumistel esindavad NACis li k-
se NATO ühise väejuhatuse al a. 
mesri ke ri gipead ja valitsusjuhid.
 NATO areng
NATOs langetatakse otsuseid konsen-
suse alusel pärast li kmesri kide omava-
Arvestades alates 1990. aastast Euroo-
helisi nõupidamisi, st iga NATO otsuse  pa ja kogu maailma julgeolekusüstee-
peavad  heaks  ki tma  kõik  li kmesri -
mis  toimunud  muutusi,  on  al ianss 
gid. Seega on kõik NATO otsused ka  teinud  Euroopa  stabi lsuse  edenda-
kõigi li kmesri kide otsused ja NATO-l  miseks koostööd ri kidega, kes ei ole 
kui iseseisvate ri kide li dul ei ole oma  NATO li kmed. Koostööd on tehtud 
li kmesri kide üle iseseisvat võimu.
peamiselt  Euro-Atlandi  Partnerlus-
NATO kõrgeim  ametnik  ja tegevjuht  nõukogu  (Euro-Atlantic  Partnership 
on  peasekretär,  kel e  määravad  li k-
Council)  ja  programmi  “Partnerlus 
mesri kide valitsused. NATO kõrgeim  rahu nimel” (“Partnership for  Peace ”) 
sõjaline   juhtimisorgan   on  Sõjaline  raames.
Eesti ja NATO suhete alguses mängisid olulist rolli head isiklikud kontaktid. NATO peasekretäri Manfred 
Wörneri  ja Eesti presidendi Lennart Meri ühine pressikonverents  Tallinnas aastal 1992
0 
EESTI RIIGIKAITSE ÜLDINE KORRALDUS
Euro-Atlandi  Partnerlusnõukogu  on  pikaajaline  koostöö  ja  akti vne  part-
kõige suurem rahvusvaheline  foorum ,  nerlus.  2004.  aasta  29.  märtsil  andis 
kus  NATO  ri gid  arutavad  partner-
Eesti koos teiste uute li tlastega li tu-
ri kidega  (kokku  46  ri ki)  julgeole-
misprotokol id  Washingtoni   lepin -
kuküsimusi.  Eesti  on  nõukogu  töös  guga  hoiule  Ameerika  Ühendri kide 
osalenud alates 1991. aastast, ol es tol-
Ri gidepartemangu (välisministeeriu-
lase  Põhja-Atlandi  Koostöönõukogu  mi). Deponeerimisest alates on Eesti 
(North Atlantic  Cooperation  Council)  NATO täieõiguslik li ge.
asutajali ge.
Eesti osalemine NATOs
NATO laienemine
Eesti  täidab  kõiki  Põhja-Atlandi  le-
Põhja-Atlandi  lepingu  artikkel  10  pingust  tulenevaid  kohustusi  ning 
näeb  ette,  et  NATOga  võivad  li tuda   jagab   NATO  poli tilist  ja  õiguslikku 
teisedki Euroopa ri gid, kes tunnista-
pärandit. Eesti toetab al iansi kol ek-
vad lepingu põhimõtteid ning on val-
ti vse kaitse põhimõtteid ning osaleb 
mis neid el u  rakendama .
NATO  kaitseplaneerimise  süsteemis 
NATO  tippkohtumisel  Prahas  2002.  ja sõjalises struktuuris. Eesti pooldab 
aasta novembris kutsuti NATOga li -
NATO avatud uste poli tikat ning al-
tumise  läbirääkimistele   seitse   ri ki:  liansi  ja  partnerri kide  ja  -organi-
Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumee-
satsioonide  koostöö  tugevdamist. 
nia,  Slovakkia  ja  Sloveenia.  Kutsele  Li kmestaatuse  tõttu  osaleb  Eesti 
alustada  li tumisläbirääkimisi  eelnes  rahvusvaheliste  kri side  reguleeri-
Uute liikmete vastuvõtmisele pühendatud liputseremoonia NATO peakorteri ees aastal 2004
1 
EESTI RIIGIKAITSE ÜLDINE KORRALDUS
mises, võttes osa NATO juhitavatest   Ukrainaga . NATO li kmena vastutab 
rahutagamisoperatsioonidest 
Ko-
Eesti  oma  25  li tlase  julgeoleku  eest 
sovos  ja  Afganistanis  ning   jagades   ning  on  võtnud  kohustuse  pidevalt 
ri gikaitsesüsteemi  ülesehitamise  ja  arendada ja täiustada oma kaitsevõi-
NATOga  lõimumise  kogemusi  al-
met. Eesti õhuruumi valvavad NATO 
liansi partnerri kidega, nt Gruusia ja  li kmesri kide püüdurhävitajad.
Küsimused
  1. Arutlege, miks on vaja arendada ri gikaitset.
  2. Mida tähendab ri gikaitse demokraatlik juhtimine?
  3. Kirjeldage totaalkaitse põhimõtet.
  4. Arutlege, mil ised on erinevad hädaolukorrad.
  5. Selgitage eriolukorra ja erakorralise seisukorra erinevust.
?  6. Kelel on õigus kuulutada välja sõjaseisukord?
  7. Kirjeldage ohte, mis võivad ohustada Eesti ri ki.
  8. Arutlege, kuidas on rahvusvaheline terrorism mõjutanud Eestit.
  9. Selgitage, mida tähendab kol ekti vse kaitse põhimõte.
10. Kuidas langetatakse NATOs otsuseid?
Kirjandus
Eesti Vabari gi põhiseadus.
A ja O taskuteatmik. NATO. Tal inn, 2004.
Almann, L. Eesti ri gikaitse juhtimine. Tal inn, 2003.
Asmus , R. NATO  avanemine . Tal inn, 2005.
Kümme aastat rahuvalvekogemust. Eesti kaitseväe rahvusvahelised missioo-
! nid 1995–2005. Talinn, 2005.
Turvalisema maailma poole: meie jagatud vastutus. Ohtusid, väljakutseid ja 
muutusi käsitleva [ÜRO] kõrgetasemelise paneeli aruanne. Eesti Vabari gi 
Kaitseministeerium, 2005.
Valik ri gikaitsealaseid artikleid. Kaitseministeerium, 2005.
Uuenev  NATO. NATO, 2004.
www. eata .ee
www.nato.int
2 
. Eesti kaitsejõudude struktuur ja ülesanded
Eesti kaitsejõud
Kaitsejõud  on  riigi  sõjaväeliselt 
korraldusele  omasest  demokraatli-
korraldatud relvastatud struktuu-
ku  juhtimise  põhimõttest  lähtudes. 
rid.  Kaitsejõudude  ülesanne  on 
Demokraatlikult  valitud  ja  ametisse 
tagada  pidev  sõjaline  valmisolek 
nimetatud  täitevvõimuorganid  ot-
ja  kaitse.  Kaitsejõud  koosnevad 
sustavad  kaitseväe  kasutamise  üle  ja 
kaitseväest ja  Kaitseliidust .
määravad ülesanded, eraldavad nen-
Kaitsejõudude 
komplekteerimise  de täitmiseks ressursid ning kontrol-
isikkoosseisuga  tagavad  ajateenistus,  livad  antud  ülesannete  täitmist.  De-
mis  on  kohustuslik  kõigile  meesko-
mokraatliku  juhtimise  põhimõtete 
danikele,   lepinguline    tegevteenistus   el uvi mise tagavad seadustega pi rit-
kaitsejõududes,  kohustuslik  teenis-
letud õigused, kohustused ja vastutus, 
tus  reservis  ja  vabatahtlik  teenistus  mis  ri gikaitse  korraldamisel  lasuvad 
Kaitseli dus. Ka naissoost kodanikud  Ri gikogul,  Vabari gi  Presidendil  ja 
võivad  teenida  kaitsejõududes  vaba-
Vabari gi Valitsusel. Ri gikaitse põhi-
tahtlikkuse  alusel  ni   lepingulises  te-
mõtted  on  sätestatud  Eesti  Vabari gi 
gevteenistuses kui ka Kaitseli dus.
põhiseaduse 10. peatükis, kus on mää-
ratud kodanike õigused ja kohustused 
Eesti  ri gikaitset  juhitakse  ja  kor-
osaleda  ri gikaitses  ning  ri gikaitse 
raldatakse  demokraatlikule  ri gi-
demokraatliku juhtimise mudel.
Eesti kaitsevägi
Kaitsevägi on kaitsejõudude tähtsaim  väge, aga kri siolukorras mobiliseerib 
osa, kes on pidevalt valmis ri ki sõjali-
kõik kodanikud  kodumaad  kaitsma. 
selt kaitsma. Kaitseväeüksuste komp-
Seega  ei  koosne  kaitsevägi  üksnes 
lekteerimine  üldise  kaitseväeteenis-
parajasti   ajateenistuses  olevaist  sõ-
tuse kohustuse alusel tagab väeosade  dureist ja kaadrikaitseväelastest, vaid 
optimaalse suuruse, mis on kooskõlas  ka  ajateenistuse  läbinud  ja  väljaõp-
ri gikaitseülesannete ja olemasolevate  pe saanud kaitseväelastest ning neist 
ressurssidega. Eesti kaitsevägi on üles  moodustatud  reservis  olevatest  ük-
ehitatud  reservsõjaväe  põhimõttel,  st  sustest.  Sõjaväe  üksuste  kohta  vaata 
lisa 4.1 ja 4.2. Eesti kaitseväge ja ri -
ri gi kaitsejõudude põhiosa moodus-
gikaitseorganisatsioone juhib rahuajal 
tavad  reservis  olevad  üksused,  kes  kaitseväe  juhataja,  sõjaajal  kaitseväe 
õpetatakse välja ajateenistuse ja reser-
ülemjuhataja.  Kaitseväe  juhataja  ja 
vi  õppekogunemiste  vältel.  Rahuajal  ülemjuhataja  nimetab  ametisse  ning 
ei pea ri k üleval suurearvulist kaitse-
vabastab  ametist  Ri gikogu  Vabari gi 
3 
EESTI KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ÜLESANDED
Presidendi ettepanekul. Kaitseväe ra-
ning  õhuruumis.  Peab  olema  valmis 
huaja ülesehituse skeem on  lisas  4.5.
avastama ri gi õhuruumi ja territoriaal-
Kaitseväe üldised ülesanded:
vete  rikkumist  ning  võtma  vajaduse 
korral vastumeetmeid.
1) kol ekti vne kaitse ning Eesti ja/või 
teiste  NATO  li kmesri kide  julgeole-
Rahvusvaheliste  rahu-  ja  kri siohje-
kut otseselt ohustavate rahvusvaheliste  operatsioonides  osaledes  toetatakse 
kri side ohjamine; 
rahvusvahelist  rahu,  stabi lsust  ja  jul-
geolekut  sõjaliste  vahenditega.  Sel iste 
2) ri gi suveräänsuse  demonstratsioon   operatsioonidega  lahendatakse  kri se 
eesmärgiga tagada kontrol  Eesti mais-
või konflikte, mis võivad mõjutada Ees-
maa,  territoriaalvete  ning  õhuruumi  ti või NATO li tlaste, samuti Euroopa 
üle; 
Li du li kmete julgeolekut, destabilisee-
3) osalemine rahvusvahelistes kri sioh-
rida rahvusvahelist julgeolekuolukorda 
je- ja rahuoperatsioonides, sh Euroopa  ning süvenedes halvendada euroatlan-
Li du operatsioonides; 
tilist  ning  globaalset  julgeolekukesk-
konda.
4) rahvusvaheline kaitsekoostöö;
Rahvusvahelise kaitsekoostöö eesmärk 
5) pääste- ja hädaabitööde  toetamine ,  on ri kidevahelise usalduse, stabi lsuse 
kui  tsivi lstruktuurid  sel eks  abi  vaja-
ja läbipaistvuse suurendamine sõjalise 
vad.
julgeoleku valdkonnas. Sel e koostööga 
Kol ekti vne kaitse toimub Põhja-Atlan-
püütakse hoida ära sõjaliste kri side tek-
di lepingu artiklite 4 ja 5 rakendamisega  kimist ja süvenemist ning sõjalise jõu 
li kmesri kide poolt ning tagab kol ek-
kasutamist ri kide vahel. Rahvusvaheli-
ti vse kaitse süsteemi alusel heidutuse,  se ja eelkõige regionaalse kaitsekoostöö 
sõjalise iseloomuga kri side ohjamise ja  abil  on  võimalik  ressursse  koondades 
eduka sõjalise kaitsetegevuse Eesti ri -
välja arendada sõjalised võimed, mil e 
gi ja tema NATO li tlaste  kaitsel . Sõja-
saavutamine  pi ratud  rahvusliku  res-
lise rünnaku puhul näeb Eesti sõjaline  sursi tõttu ei ole Eestil üksinda võima-
kaitselahendus ette ri klike vahendite ja  lik.
NATO li tlaste vahendite koordineeri-
Et  kaitseväel  on  olemas  valmiduses 
tud kasutamise sõjaliste  operatsioonide   elavjõud ning sõjaliste ülesannete täit-
korraldamisel,  mil e  eesmärk  on  säi-
miseks  soetatud  vahendid  ja  tehnika, 
litada   ri gi  territoriaalne  terviklikkus.
mida  on  rahuajal  võimalik  vajaduse 
Kaitsevägi peab olema võimeline õhu-  tekkides  kasutada  ka  tsivi lülesannete 
ja mereteid ning maismaad pidi võtma  täitmiseks, on kaitsevägi valmis toeta-
vastu  saabuvaid  või  Eesti  territooriu-
ma ri gi tsivi lstruktuure pääste- ja hä-
mi läbivaid li tlasvägesid ning  toetama   daabitöödel,  loodusõnnetuste,  epidee-
nende tegevust Eesti territooriumil.
miate ning suurte avari de tagajärgede 
Suveräänsuse  demonstratsiooni  ees-
kõrvaldamisel.
märk on tagada pidev kontrol  tegevu-
Kaitseväe   juhatajale   al ub  Kaitsejõu-
se üle Eesti maismaal, territoriaalvetes  dude  Peastaap  –  kaitseväe  juhataja 
 
EESTI KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ÜLESANDED
tööorgan,  keda 
sõjalise  luure  ja vastuluurega, J3/7 ope-
juhib  peastaabi 
ratsioonide ja väljaõppe plaanimisega, 
ülem.  Peastaap 
J4  logistika  ja varustusküsimustega, J5 
on  Eesti  ri gi  sõ-
kaitseväe arengu plaanimisega jne. 
jalise  kaitse  kõr-
gem  staap,  kes 
Kaitseväe juhatajale al ub ka kaitseväe 
peainspektor
juhindub  Eesti 
  koos  oma  teenistusega, 
Vabari gi  seadustest , Ri gikogu ja valit-
mis on loodud sel eks, et kaitseväelas-
suse otsustest ning Vabari gi Valitsuse  tel  (kaasa  arvatud  ajateenijail)  oleks 
põhimäärusest.  Tegemist  on  ühend-
võimalik  pöörduda  erapooletu  isiku 
staabiga, kes tegeleb kaitsejõudude ope-
poole,  kui  madalamate  tasandite  abi-
rati vjuhtimise, väljaõppe ja arenduse-
osutajad pole probleeme mingil põhju-
ga.  Operati vjuhtimise  al   mõeldakse  sel lahendanud. Kaitseväe peainspektor 
operatsioonide plaanimist ja juhtimist  selgitab  välja  kaitseväes  aset  leidnud 
ning kaitsevalmiduse ja mobilisatsioo-
juhtumite  asjaolud , mis on seotud ame-
ni  tagamist.  Kaitsejõudude  Peastaap  ti sikupoolse  võimu  või  ametiseisundi 
tegeleb pikaajalise ja keskpikaperioodi  kuritarvitamisega,  kaitseväelase  vääri-
plaanimisega,   plaanib   ressursse,  kor-
tu käitumisega vms. Kaitseväelastel on 
õigus pöörduda peainspektori poole 
raldab  ja  kontrol ib  väljaõppe  plaani-
vahetult.
mist ning tagab ri gikaitselise tegevuse. 
Peastaabi ülemale al uvad osakondade  Lisaks Kaitsejõudude Peastaabile al u-
ülemad. Nagu NATO ri kides on Ees-
vad kaitseväe juhatajale keskal uvusega 
tiski  osakondade  nimetused  standar-
asutused,  nimelt  Kaitseväe  Logistika-
ditud tähe- ja numbrikombinatsiooni-
keskus, Luurepataljon ja kaitseväe õp-
dega. Ni  tegeleb J1 personalitööga, J2  peasutused.
Kaitseväe  Logistikakeskus  tagab  kaitseväele  logis-
tilise  toetuse. Logistikakeskuse koosseisus on staap, 
ladude    kompleks   (ladustatakse,  hooldatakse  ja  re-
monditakse  kaitseväe  varustust),  teenindustoetuse 
väljaõppekeskus Tagalapataljon, kaitseväe tervisekes-
kus  ning  kaitseväe   orkester .  Logistikakeskuse  staap 
asub koos osa al asutustega Tal innas, kuid laod on 
hajutatult mitmel pool Eestis.
VÕK Tagalapataljonis valmistatakse ette ajateenijate 
baasil sõjaaja tagalaüksusi. Tagalapataljon on Vaba-
dussõja ajal asutatud Auto- ja Tankirügemendi järje-
pidevuse  kandja, mida sümboliseerib ka tagalapatal-
joni  embleem .
5 
EESTI KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ÜLESANDED
Kaitseväe  orkester  moodustati  ri kliku   esin -
dusorkestrina 1993. aasta 1. veebruaril. Orkester 
mängib kõigil ri klikel ja sõjaväetseremooniatel, 
võtab  vastu  ja  saadab  ära  kõrgeid  ri gitegelasi, 
annab  kontserte  väeosades  ja  tsivi lelanikkon-
nale . 45-li kmeline orkester koosneb professio-
naalsetest muusikutest. 11 tegevusaasta jooksul 
on  orkester   esinenud   rahvusvahelistel   festivali -
del Prantsusmaal, Saksamaal, Poolas, Rootsis ja 
Austrias . Igal aastal on orkestril umbes 180 etteastet, esitatakse show-prog-
rammi (tattoo) ja mitmeid kontsertprogramme ni  süva- kui ka kergemast 
muusikast. Orkester on välja andnud üle kümne CD.
Luurepataljon kogub ja analüüsib ri gikaitseks vaja-
likku  infot. Luureanalüüside põhjal antakse hinnang 
Eesti Vabari gi välisohtudele, arendatakse kaitseväge 
ning  tagatakse  missioonidel  vi bivate  kaitseväeük-
suste ja kaitseväelaste julgeolek. Luurepataljon loodi 
1998. aastal.
Kaitseväe juhatajale al uvad ka kaitse-
pi savat  eriharidust  Eestis.  Õhu-  ja 
väe õppeasutused, kus saab omanda-
mereväe  ohvitsere  koolitatakse  prae-
da elukutselise kaitseväelase haridust.  gu  põhiliselt  teiste  ri kide  sõjalistes 
Need  on  Kaitseväe   Lahingukool   ja  õppeasutustes,  vanemstaabiohvitse-
Kaitseväe  Ühendatud  Õppeasutused.  ri  ja  kõrgemate  ohvitseride  haridust 
Paljud Eesti kaitseväelased saavad ha-
saadakse peaasjalikult aga Balti Kait-
riduse  välismaal,  kuna  mõne  eriala  sekol edžis.
spetsialistidele ei ole võimalik tagada 
Kaitseväe Lahingukoolis saab õppida vanem-
al ohvitseriks. Enne vanemal ohvitseri baaskur-
susele  astumist  peab olema ajateenistuse jook-
sul  lõpetatud  nooremal ohvitseri   baaskursus , 
läbitud  teenistuspraktika  al ohvitserina  ja  sõl-
mitud  tegevteenistusleping.  Kaadrial ohvitseri 
baaskursus annab kutsekeskhariduse. Lahingu-
kool asub Võru lähedal Meegomäel.
6 
EESTI KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ÜLESANDED
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ja Balti Kaitsekolledž asuvad Tartus ühes hoones
Kaitseväe  Ühendatud  Õppeasutused,  kus  koo-
litatakse  ohvitsere,  on  sõjaväeliselt  korraldatud 
ri gikaitseline  kõrgkool.  Sõjaväelise  kõrgharidu-
se I astme õppekava täies  mahus  täitmise korral 
omandatakse rakenduskõrgharidus ning II astme 
õppekava  täies  mahus  läbimise  korral  magistri-
kraad .
Balti  Kaitsekolledž  ( Baltic   Defence  Col ege 
– BALTDEFCOL) on Eesti, Läti ja Leedu ri gi 
asutatud  staabikol edž.  Rahvusvahelise  õppe-
asutuse  kõrgem  juhtimisorgan  on  kolme  ri gi 
kaitseministritest  koosnev  ministrite  komitee. 
Kol edžis  õpivad  kolme  Balti  ri gi  ja  mitmete 
teiste  ri kide  sõjaväelased  ning  ri gikaitsetee-
madega tegelevad tsivi lametnikud. Koolis val-
mistatakse ette ohvitsere, kes hakkavad  juhtima  
kaitsestruktuuride  arendamist . Lisaks koolitatakse ri giametnikke, kel e töö 
on seotud ri kliku julgeoleku ja kaitsepoli tikaga.
7 
EESTI KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ÜLESANDED
Maavägi
Maaväel  kui  kaitsejõudude  suurimal 
põhiväeli gil on kandev rol  Eesti ter-
ritooriumi  kaitses.  Maavägi  arendab 
ki rreageerimisüksusi  ja  üldotstar-
belisi  lahinguüksusi,  vastuvõtva  ri -
gi  toetust  ning  territoriaalset  toetus-
struktuuri.  Maaväge  juhib  maaväe 
ülem,  kes  al ub  kaitseväe  juhatajale. 
Maaväe  ülema  al uvuses  on  staap,  4)  abistada  seadustega  sätestatud 
väeosad ja väljaõppekeskused (VÕK),  korras   korralduste   alusel  tsivi lvõi-
kes rahuajal õpetavad reservi. Maaväe  muorganeid  loodusõnnetuste  või 
väljaõppe- ja administrati vkoosseisu  inimtegevuse  tagajärjel  aset  leidnud 
kuuluvad kolm jalaväe väljaõppekes-
katastroofide korral.
kust,   Tapa   Lahingutoetuse  Väljaõp-
pekeskus,  VÕK  Üksik-sidepataljon  Maaväe ülesanded kriiside korral: 
ning  VÕK  Rahuoperatsioonide  Kes-
1)  valmistuda  üleminekuks  sõjaaja 
kus.  Operati vüksustest  on  maaväe  juhtimisstruktuurile; 
ülema otseses al uvuses brigaadi staap 
ja  Scouts-pataljon.  Jalaväepataljoni  2)  tõsta  väljaõppe  intensi vistamise 
struktuur ja ülesannete jaotus on lisas  ja sõjaaja ülesannete harjutamise teel 
4.3  ning  kaitseväe  üksuse  struktuur  kindlaksmääratud üksuste valmisole-
lisas 4.4.
kutaset; 
Rahuajal  juhib  maaväe  staap  välja-
3)  alustada  kas  osalist  või  täielikku 
õppekeskustes  ajateenijate  väljaõpet,  mobilisatsiooni; 
õpetab  reservi  al üksusi,  korraldab  4) lõimida teiste ministeeriumide al-
reservis olevate üksuste täiendusõpet  luvuses olevad maismaaüksused; 
ning osaleb õppustes ja operatsiooni-
5) valmistuda koostegevuseks appitu-
des koos NATO ja teiste partneritega.
levate li tlasvägedega. 
Maaväe ülesanded rahuajal: 
Maaväe ülesanded sõjaajal: 
1)  korraldada  väljaõpet  ning  tagada  1) kaitsta ri gi territoriaalset terviklik-
üksuste ettenähtud valmisolekutase; 
kust kaitseplaani ja seaduslike võimu-
2) kinnistada väljaõppe kaudu kaitse-
de ettekirjutuste järgi; 
tahet ja kaitsevalmidust; 
2)  korraldada  li tlasri kide  üksuste 
3)  osaleda  õppustes  ja  operatsiooni-
saabumist ja teha nendega koostööd, 
des koos NATO li kmesri kide ja par-
sealhulgas tagada olulised ri gisisesed 
terri kidega; 
kommunikatsioonid.
8 
EESTI KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ÜLESANDED
Maaväe väljaõppekeskused
1. Jalaväebrigaad
1. Jalaväebrigaad on Eesti kaitseväe peamine manööver-
üksus. Väeüksuse tegevuspi rkond on kogu Eesti terri-
toorium  ja ta on võimeline tegutsema koostöös NATO 
väeüksustega. Brigaadi al üksused õpetatakse välja eri-
nevates  kaitseväe  väljaõppekeskustes  ning  arvatakse 
pärast väljaõppe läbimist reservi brigaadi koosseisus. 
Jalaväebrigaadist  on  rahuajal  olemas  ainult  osaliselt 
mehitatud  staap  Paldiskis.  Jalaväebrigaadi  peamine 
suurõppus on igal aastal toimuv Kevadtorm, mis on ka ajateenijate väljaõppe 
kontrol õppus enne nende reservi arvamist. Kevadtormis osaleb kokku ligi 
3000 kaitseväelast, kaitseli tlast ja reservväelast, neist umbes 1500 ajateenijat. 
Al üksused on moodustatud peatselt reservi minevatest ajateenijatest, kel e 
väljaõppetsükkel hakkab lõppema. Õppuse üldjuht on maaväe ülem.
Scouts-pataljon
Asutatud 21. detsembril 1918, taasasutatud 29. märtsil 
2001. Erinevalt teistest väeosadest koosneb Paldiskis 
asuva  Scouts- pataljoni   kogu  isikkoosseis  üleajateeni-
jaist ehk elukutselistest sõjaväelastest. Scouts-pataljon 
on 1. Jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv professionaalse 
väljaõppega,  iseseisvaks  lahingutegevuseks  võimeli-
ne  ki rreageerimise  manööverüksus.  Scouts-pataljon 
on kõrge valmidusastmega, et osaleda NATO, Euroo-
pa Li du või ÜRO juhitavatel rahvusvahelistel operatsioonidel alates aastast 
2006. 
VÕK Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon
Asutatud 23. detsembril 1918, taasasutatud 9. märtsil 
1992; esimene taasasutatud väeosa. Võrus  asuvas  ja-
laväe väljaõppekeskuses õpetatakse al üksustele mitut 
jalaväeeriala. VÕK Kuperjanovi pataljonist on kuju-
nemas suurim jalaväe  koolituskeskus  ning ka väeosa 
Lõuna-Eestis.
9 
EESTI KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ÜLESANDED
VÕK Viru Üksik-jalaväepataljon
Asutatud 6. detsembril 1917, taasasutatud 22. mail 1992. 
Jõhvis  asuvas  jalaväe  väljaõppekeskuses  valmistatakse 
ette kaitseväe võitlusvõimelisi rahu- ja sõjaaja üksusi, kes 
pärast väljaõpet peavad olema valmis täitma neile antud 
ülesandeid.
VÕK Rahuoperatsioonide Keskus
Asutatud  1.  septembril  1994.  Paldiskis  asuva  iseseisva 
väeosa  põhiülesanne  on  rahuoperatsioonide  koordi-
neeriva  keskusena  valmistada  Eesti  al üksusi  ja  üksik-
kaitseväelasi  ette   osalema   rahuoperatsioonides  ning 
tagada  missiooniüksuste  logistiline  toetamine.  VÕK 
Rahuoperatsioonide  Keskus  toetab  ka  Scouts-pataljoni 
administrati vselt ja logistiliselt.
VÕK Üksik-sidepataljon
Asutatud 21. novembril 1918, taasasutatud 29. oktoobril 
1993.  Tal innas  asuv  maaväe  sideal üksuste  väljaõppe-
keskus tagab rahuajal kogu ri gis peastaabi ja väeosade 
ning Kaitseli du vahelise side. Sõjaajal ei ole sidepataljon 
eesli nil, vaid tagab side võitlevate üksuste ja peastaabi 
vahel.  Üksik-sidepataljonis  valmistatakse  ajateenijatest 
ette sidespetsialiste. Sidekompani s õpetatakse elektroo-
nika  ja elektrotehnika põhialuseid, raadio- ja traatsidet 
ning õpitakse  hooldama  ja kasutama kõiki kaitseväes kasutusel olevaid raadio-
jaamu, telefoniaparaate ja kaableid.
VÕK Üksik- vahipataljon
Asutatud 9. jaanuaril 1919, taasasutatud 22. jaanuaril 1993. Tal innas asuvas 
jalaväe  väljaõppekeskuses  õpetatakse  põhiliselt  linnavõitlusüksusi.  Üksik-
vahipataljon  on  ainus  väljaõppekeskus,  kus   ajateenijad  
õpivad tseremooniate korraldamist Presidendi  Kantselei , 
Kaitse-  ja  Välisministeeriumi  ning  kaitsejõudude  vaja-
duste kohaselt. Vahipataljon tagab ka Presidendi Kant-
selei  ruumide  ööpäevaringse  valve  A-kompani   baasil. 
Vahipataljoni  territooriumil  asub  Tal inna  Garnisoni 
arestimaja. 
50 
EESTI KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ÜLESANDED
Lahingutoetuse Väljaõppekeskus
Tapa väljaõppekeskusse on koondatud toetavate relvali -
kide väljaõpe. Väljaõppekeskuse koosseisus on suurtüki-
väegrupp, õhutõrjedivisjon,  pioneeripataljon  ja kaitse-
väe kesk polügoon.
Suurtükiväegrupp
Asutatud  16.  jaanuaril  1918,  taasasutatud  20.  märtsil 
1998. Tapal asuv suurtükiväegrupp on pataljonisuurune 
üksus, kel e ülesanne on sõjaajal toetada jalaväeüksuste 
lahingutegevust kaudtulega. Rahuaja põhitegevus on aja-
teenijate väljaõpe.
Õhutõrjedivisjon
Asutatud 1. oktoobril 1928, taasasutatud 22. mail 1992. 
Algul Tal innas, nüüd Tapal asuv õhutõrjedivisjon on pa-
taljonisuurune üksus, kel e ülesanne on sõjaajal toetada 
jalaväeüksusi, tagades neile kaitse vaenlase lennukite ja 
kopterite eest.
Pioneeripataljon
Pioneeripataljoni  loomisajaks  peetakse  15.  detsembrit 
1917, kui valgete poolel moodustatud Eesti divi si koos-
seisu formeeriti alampolkovnik Jaan Sootsi (divi siülema 
kohusetäitja) määrusega insenerirood. Pioneeripataljon 
taasasutati  2.  jaanuaril  2002  pioneerikoolina  suurtüki-
väegrupi koosseisus. 1. jaanuaril 2004 loodi pioneeripa-
taljon  Tapa  VÕK  koosseisu.  Pioneeripataljonis  saavad  ajateenijad  ülevaate 
pioneeri relvali gi põhiülesannetest, nagu tõkestamine, oma üksuste li kuvuse 
tagamine (sh demineerimine), hukukindluse parandamine lahinguolukorras 
ning massihävitusrelvakaitse.
Kaitseväe keskpolügoon
Kaitsejõudude Keskpolügoon loodi 15. mail 1997 iseseis-
va  kaitseväeasutusena.  Aastal  2003  nimetati  Kaitsejõu-
dude Keskpolügoon ümber Kaitseväe Keskpolügooniks. 
Alates 2004. aastast on kaitseväe keskpolügoon Tapa väl-
jaõppekeskuse koosseisus.
51 
EESTI KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ÜLESANDED
Kaitseväe suurimal iga-aastasel riigisisesel õppusel Kevadtorm harjutavad koos tegutsema erinevad 
staabid ja üksused
Merevägi
Merevägi  loodi  21.  novembril  1918 
ja taastati 1. juulil 1993. Mereväge ju-
hib mereväe ülem, kes al ub kaitseväe 
juhatajale.  Mereväe  ülemale  al uvad 
omakorda  Mi nilaevade   Divisjon   ja 
Mereväebaas.  Mereväe  staap  on  me-
reväe ülema tööorgan, kes korraldab, 
plaanib,  juhib  ja  kontrol ib  mereväe 
teenistust . Mereväe staabi tööd juhib 
staabiülem,  kes  al ub  otse  mereväe 
ülemale. Merevägi kaitseb Eesti Vaba-
strateegilistele  objektidele  ja   aladele . 
ri gi  territoriaalvesi  ning tagab mere-
Mereväe  põhiülesandeid  on  mi ni-
kommunikatsioonide julgeoleku Ees-
tõrje ja vastuvõtva ri gi toetuse osuta-
ti  territoriaalvetes.  Kri si  puhkemise  mine  meritsi  saabuvatele abivägedele. 
korral  peab  merevägi  juhtima  mere-
Merevägi  osaleb  regulaarselt  NATO 
seiret ja osalema totaalkaitsestruktuu-
operatsioonides. 
ri käivitamises. Sõjaajal toetab mere-
vägi  oma  vahenditega  kaitsejõudude  Mereväebaas
operatsioone,  turvab  mereühendus-
Väljaõppe-  ja  administrati vstruk-
teid ning takistab meritsi juurdepääsu  tuuriüksus  Mereväebaas  plaanib  ja 
52 
EESTI KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ÜLESANDED
◆ Sidepataljon
◆ Kaitsejõudude Peastaap
◆ Üksik-vahipataljon
◆ Maaväe staap
◆ Luurepataljon
◆ Mereväe staap
◆ Logistikakeskus
◆ Õhuväe staap
  ◆ Tagalapataljon
◆ Mereväebaas
◆ Rahuoperatsioonide Keskus
•
◆ Viru Üksik-
◆ 1. Jalaväebrigaadi staap
•
Tal inn
Paldiski
•
jalaväepataljon 
◆ Scouts-pataljon
Tapa
•
• Ämari
Jõhvi
◆ Lennubaas
◆ Lahingutoetuse 
◆ Õhuseiredivisjon
 Väljaõppekeskus 
 ◆ Suurtükiväegrupp
 ◆ Õhutõrjedivisjon
 ◆ Pioneeripataljon
 ◆ Kaitseväe keskpolügoon
◆ Balti Kaitsekolledž
•
•
◆ Kaitseväe Ühendatud 
Pärnu
Tartu Õppeasutused
•
◆ Kaitseväe Võru 
Lahingukool
Võru ◆ Kuperjanovi Üksik-
Joonis 4.1. Eesti kaitseväe üksuste paiknemine
jalaväepataljon
korraldab  väljaõpet  ning  logistilist  kuuluvad staap, mereväe väljaõppe- ja 
kaldatoetust.  Mereväebaas  tagab  ka   arenduskeskus   (MEVAK),  mereväe 
ujuvvahendite  ohutu  seismise  sada-
ekipaaž  (ajateenijate  baasväljaõpe), 
mas,  teenindab  mereväe al üksusi ning  sidekeskus, meditsi ni- ja sadamatee-
varustab  neid teenistuseks vajalike va-
nistus ning logistikakompani . 
henditega.  Mereväebaasi  koosseisu 
Staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka on edukalt osalenud NATO miinitõrjeeskaadri ja kiirreageerimis-
jõudude koosseisus
53 
EESTI KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ÜLESANDED
Miinilaevade Divisjon
Operati vstruktuuriüksus  Mi nilaevade  Divisjon 
korraldab rahuajal Eesti vetes mi nitõrjet ning osa-
leb erinevatel ri gisisestel ja rahvusvahelistel õppustel 
ning operatsioonidel. Divisjon peab olema suuteline 
osalema  NATO  juhitavatel  õppustel  ja  operatsioo-
nidel  ni   iseseisvalt  kui  ka  Balti  mi nitõrjeeskaadri 
BALTRON koosseisus.
Mi nilaevade   Divisjoni   koosseisu  kuuluvad  abilae-
vad (EML Admiral Pitka ja EML  Tasuja ) ning mi nilaevad (EML Sulev, EML 
Vaindlo, EML Wambola). Divisjoni koosseisus tegutseb lisaks tuukrigrupp, 
kuhu kuuluvad mi nituukrid ja laevatuukrid. Mi nituukrid otsivad, tuvasta-
vad ning teevad  kahjutuks  meremi ne ja teisi veealuseid lõhkekehi. Laeva-
tuukrid teevad veealuseid uurimistöid, sh kontrol ivad ja puhastavad sadama 
akvatooriumi ning teevad väiksemaid veealuseid laevahooldustöid.
Õhuvägi
Eesti õhuväe ülesanne on kontrol ida  peab  osutama  õhusõidukitele   stan -
ri gi  õhuruumi  ning  tagada  stratee-
darditekohast   teenindust ,  nagu  seda 
giliste  objektide  õhukaitse.  Õhuvägi  nõutakse vastuvõtvalt ri gilt.
teeb õhuseiret, osutab vastuvõtva ri gi  Õhuväe  ülema  al uvuses  on  õhuväe 
toetust  ning  vastutab  kõigi  õhuope-
staap,  Ämaris  paiknev  Õhuseiredi-
ratsioonide  eest  Eestis.  Nüüdisaegne  visjon  ja  Lennubaas  ning  väike  len-
õhuseiresüs-
nuväeüksus,  mis  on  mõeldud  pi ra-
teem  võimal-
tud mittesõjalise toetuse osutamiseks 
dab  koostööd  maaväele. Õhuväe struktuur on rahu-, 
NATO  integ-
kri si- ja sõjaajal suures osas muutu-
reeritud  õhu-
matu, sest õhuvägi koosneb enamasti 
kaitsesüstee-
kaadrikaitseväelastest. 
miga . Õhuvägi 
Lennubaas
Harjumaal  Ämaris  asuva  Lennubaasi  olulisim  ülesan-
ne on arendada vastuvõtva ri gi toetust ehk HNSi (Host  LENNUBAAS
Nation  Support). Lennubaas loob tingimused raja, rulee-
rimisteede  ja  õhusõidukite  seisuperroonide  nõueteko-
haseks  hoolduseks  ning  tagab  õhusõidukite  tankimise, 
kauba käitlemise, jäätõrje, navigatsiooniprotseduuride ja 
lennuli klusteeninduse NATO standardite ning Euroopa 
ühiste lennundusnõuete järgi. 
5 
EESTI KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ÜLESANDED
Kellaveres asuva õhuseireradariga jälgitakse Eesti õhuruumis toimuvat
Õhuseiredivisjon
Õhuseiredivisjon asutati 1. jaanuaril 1998. aastal ning 
divisjoni staap asub Ämaris. Õhuseiredivisjon on õhu-
ÕHUSEIREDIVISJON
väe koosseisu kuuluv taktikaline üksus.  Osana  NATO 
seiresüsteemist avastab ja tuvastab divisjon Eesti õhu-
ruumis  ning  sel e  lähiümbruses  lendavaid  objekte, 
rakendades  kõiki  üksuse  kasutuses  olevaid  seire-  ja 
sidevahendeid.  Peale  tehniliste  süsteemide  käitami-
se kogub ja töötleb divisjon infot, mis on saadud raa-
diolokatsiooniliste seirevahenditega, püüdur-hävituslennukite pardalt  vaat -
luslendude ajal ning teistest õhuruumi jälgivatest sensoritest. Struktuuriliselt 
on õhuseiresüsteem õhukaitsesüsteemi al süsteem. 
55 
EESTI KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ÜLESANDED
Kaitseliit
Kaitseli t  asutati  11.  novembril  1918 
ja taasloodi 17. veebruaril 1990. Kait-
seli t on kaitsejõudude osa, Kaitsemi-
nisteeriumi  valitsemisalas  tegutsev 
vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, 
relvi valdav ning sõjaväeliste harjutus-
tega tegelev ri gikaitseorganisatsioon. 
Kaitseli du  organisatsioon  jaguneb 
15 malevaks, kel e  vastutusala  kattub 
suures  osas  Eesti  maakondade  pi ri-
gatusele  toetudes  rahva  valmisolekut 
dega. Tartu, Pärnu, Harju ja  Alutaguse   kaitsta  Eesti  iseseisvust  ning  põhi-
malev on juhtmalevad, kel el on oma  seaduslikku  korda.  Kri side  puhke-
ringkonnas  koordineeriv  rol .  Juht-
mise  korral  on  Kaitseli dul   otsustav  
malevate  vastutusalad  kattuvad  eri-
rol   mobilisatsiooni  tagamises.  See-
kaitsepi rkondade vastutusaladega, et  ga koondab Kaitseli t oma ridadesse 
koostöös tagada Eesti kaitse. Kaitseli -
Eesti Vabari gi patrioote, kes tahavad 
du eriorganisatsioonid on Naiskodu-
ja  suudavad  vabatahtlikult,  tasu  saa-
kaitse, Kodutütred ja Noored Kotkad.  mata kaitsta ri gi sisekorda ning suu-
Kaitseli dul on üle 10 000 li kme, koos  rendada  kaaskodanike  turvatunnet. 
eriorganisatsioonidega on kokku um-
Kaitseli du seadus näeb ette koostööd 
bes 18 500 li get.
politsei, maavalitsuste, kohalike oma-
Kaitseli du peaeesmärk on suurenda-
valitsuste,  pi rivalve,  päästeteenistu-
da kodanike vabale tahtele ja omaal-
se  ja  tuletõrjega.  Kaitseli tlased  on 
•Talinn
TALLINNA MALEV
•Rakvere
•Jõhvi
VIRU MALEV
HARJU MALEV
ALUTAGUSE 
MALEV
•Kärdla
•Haapsalu
Rapla
JÄRVA 
MALEV
MALEV
•
LÄÄNE
RAPLA MALEV
•
Paide
•Jõgeva
JÕGEVA MALEV
SAAREMAA MALEV
PÄRNUMAA MALEV
Tartu
SAKALA MALEV
•
•Pärnu
•
•
TARTU MALEV
Kuressaare
Viljandi
PÕL
VALGAMAA 
P
V õlv
A M a
ALEV
MALEV
•
VÕRUM
V
AA M õr
ALE u
V
•
•
Valga
Joonis 4.2. Kaitseliidu malevate paiknemine
56 
EESTI KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ÜLESANDED
Kaitseliidu võistkond Erna retkel
osalenud  toetava  jõuna  politseiope-
nidesse. Ni  näiteks teenib alates 2005. 
ratsioonides ning aidanud kõrvaldada  aasta  detsembrist  Kaitseli du  baasil 
loodusõnnetuste  tagajärgi  (nt  kustu-
loodud  ESTGUARDi  rühm  Bosnias 
tada Vihterpalu metsapõlenguid).
ja Hertsegovi nas Tuzla linnas asuvas 
Kaitseli du ja politsei koostöö on kul-
baasis.
genud tõhusalt. Vajaduse korral osa-
Kaitseliidu eriorganisatsioonid
levad kaitseli tlased abipolitseinikena  Kaitseli du  eriorganisatsioonid  Nais-
ni  politseioperatsioonides kui ka iga-
kodukaitse,  Kodutütred  ja  Noored 
päevases politseitöös. 
Kotkad on vabatahtlikud ühendused, 
Peale otsese sõjalise väljaõppe annab  kel e  eesmärk  on  süvendada  rahvus-
Kaitseli t oma li kmetele muidki elus  tunnet ja armastust isamaa vastu ning 
vajalikke oskusi ja kogemusi. Kaitse-
aidata kaasa rahva kaitsetahte kasva-
li tlased  on  otsustavalt  tegutsedes  ja  tamisele.
parameedikuoskusi  kasutades  pääst-
Naiskodukaitse  on 1927. aastal loo-
nud ni  mõnegi eluohtlikku seisundis-
dud  Kaitseli du  eriorganisatsioon, 
se sattunud inimese. Reservohvitserid  kes koondab isamaalisi ja teotahteli-
saavad põhitööst vabal ajal rakendada  si naisi kogu Eestist. Naiskodukaitse 
juhioskusi  vabatahtlike  kaitseli tlaste  peab  oma  sihiks  suurendada  naiste 
pealike või kitsama eriala (meditsi ni,  akti vsust ühiskonnas ning võimalda-
side,  pioneeriteenistuse  jne)  spetsia-
da neil osaleda ni  enda kui ka kogu 
listidena. 
rahva turvalisuse tagamises. Ühendus 
Üha enam kaasatakse kaitseli tlasi ka  on  keskendunud  juhtide  koolitami-
koalitsioonipartnerite,  NATO  ja  Eu-
sele,  et  eri  kol ekti vsete  juhtimisor-
roopa  Li du  rahutagamisoperatsioo-
ganite  tööst  võtaks  osa  võimalikult 
57 
EESTI KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ÜLESANDED
Naiskodukaitse võidupühaparaadil 2005. aastal Paides
palju  hästi  ettevalmistatud  naisi,  kes  navanem.  Kodutütarde  organisat-
suudaksid oma oskusi ja teadmisi jul-
siooni  eesmärk  on  kasvatada  noorte 
gelt rakendada ka igapäevaelus. Kõik  isamaalist meelsust ning valmisolekut 
Naiskodukaitse li kmed saavad sõdu-
kaitsta  Eesti  iseseisvust,  süvendada 
ri baasväljaõppe. Naiskodukaitse li k-
armastust oma kodu ja isamaa vastu, 
meks saab astuda alates 15. eluaastast.  kasvatada  kõrge  moraaliga  isiksusi, 
Alates 18. eluaastast võib taotleda rel-
arendada noorte vaimseid ja kehalisi 
valuba ning al es si s määratakse neiu  võimeid ning  harjutada  noori järgima 
kindlale kohale Naiskodukaitse  struk -
tervislikku eluvi si. 
tuuris.
Noored  Kotkad  on  Kaitseli du  8–
Kodutütred  on  1932.  aastal  Naisko-
18aastasi  poeglapsi  ühendav  skaut-
dukaitse  juurde  loodud  isamaaline  lik  noorteorganisatsioon,  mis  asutati 
skautlik  organisatsioon,  kuhu  võib  Kaitseli du  Vanematekogu  otsusega 
kuuluda iga tütarlaps alates 8. eluaas-
1930. aastal. Noored Kotkad on sead-
tast. Kodutütred korraldavad koondu-
nud  eesmärgiks  kasvatada  poistest 
si,  laagreid , matku ja teisi ühisüritusi,  väärikaid  Eesti   kodanikke ,  arenda-
kust nad saavad teadmisi ja oskusi jär-
da  tööoskusi  ja  valmisolekut  kaitsta 
gukatsete sooritamiseks. Kodutütreid  Eesti  iseseisvust.  Praegu  tegutsevad 
juhib  kodutütarde  peavanem.  Orga-
noorkotkaste  malevad  kõigis  Eesti 
nisatsioon jaguneb maakondade järgi  maakondades  Kaitseli du  juures,  kus 
ringkondadeks,  mida  juhib  ringkon-
nende tegevust juhivad noorkotkaste 
58 
EESTI KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ÜLESANDED
malevate  juhatused.  Noorkotkaste  demete tõttu Kaitseli duga saab õppi-
salga  koondustel  õpitakse  tundma  da  ka  ri gikaitsega  seotut  ning  kõike 
kodumaad ja meie ri gi ajalugu ning  muud, mis sel es eas  poisse   huvitab . 
omandatakse  skaudioskusi.  Otsesi-
Küsimused
? 1. Mis on kaitsejõud ja mis on kaitsevägi?
2. Kirjeldage kaitseväe ülesandeid.
3.  Iseloomustage  kaitseväe põhiväeli ke.
4. Mil istest al organisatsioonidest moodustub Kaitseli t ja mis ülesandeid 
nad täidavad?
59 
EESTI KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ÜLESANDED
Lisa 4.1
Sõjaväemudelid
Elukutselised relvajõud põhinevad lepingulises teenistuses olevatel sõja-
väelastel. Isegi si s, kui ri k kasutab kohustuslikul ajateenistusel põhinevat 
ri gikaitsemudelit, on elukutselisi sõjaväelasi kõigi ri kide relvajõududes. 
Elukutseline sõjavägi tagab pideva väljaõppe, mistõttu on seda mudelit ra-
kendatud esmajoones ki rreageerimisüksuste puhul, mereväes ja õhuväes. 
Ajateenistusel  põhineval  sõjaväel  on  tänapäeval  peamiselt  väljaõppe-
funktsioon. Ajateenistuse puhtsõjaline tähtsus regulaarväena on nüüdis-
aja teaduse ja  tehnoloogia  ki re arengu tõttu vähenenud, kuna ajateenistus 
võimaldab anda sõjalise algväljaõppe. Sestap on ajateenistuse kestus üsna 
lühike. Demokraatlikud ri gid ei kasuta üldjuhul ajateenijaid väljaspool ri -
gi territooriumi toimuvatel sõjalistel operatsioonidel. 
Reservsõjaväe puhul õpetatakse üksusi ajateenistuse ja reservi õppeko-
gunemiste ajal. Reservväelased mobiliseeritakse üksustesse ainult sõjaohu 
suurenemise korral või muudel ri kluse säilitamiseks ja kodanike pääst-
miseks või  abistamiseks  olulistel põhjustel. Reservsõjaväe puuduseks võib 
pidada,  et  mobilisatsioon  on  aeganõudev  ning   pikemalt   reservis  olnud 
sõdurid vajavad enne lahingutegevust täiendusõpet. Reservsõjaväge saab 
õpetada traditsioonilise mudeli kaudu, mis ühendab kohustuslikku ajatee-
nistust ja kordusõppustel põhinevat täiendusõpet, kuid reservsõjaväe õpe-
tamiseks on teisigi mooduseid, nt vabatahtlike ri gikaitseorganisatsioonide 
kaudu.
60 
EESTI KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ÜLESANDED
Lisa 4.2
Ajateenistus erinevates riikides
 
Kehtib kohustuslik ajateenistus*
On mindud või otsustatud minna üle 
elukutselisele kaitseväele**
Austria (6 kuud)
Ameerika Ühendriigid (1973)
Bulgaaria (6–9 kuud)
Austraalia (1972)
Eesti (8–11 kuud)
Belgia (1994)
Hiina (24 kuud)
Hispaania (2001)
Iisrael (24–36 kuud)
Holland (1995)
Korea Vabariik (24 kuud)
India (1947)
Kreeka (12 kuud)
Itaalia (2005)
Leedu (6–12 kuud)
Kanada (ainult sõjaajal)
Norra (18 kuud koos järelõppustega)
Luksemburg
Poola (9 kuud)
Lõuna-Aafrika Vabariik (1994)
Rootsi (11 kuud)
Läti (kavas 2007)
Rumeenia (6–12 kuud)
Portugal (2004)
Saksamaa (9 kuud)
Prantsusmaa (1996)
Soome (6–12 kuud)
Slovakkia (2006)
Šveits (17 nädalat)
Sloveenia (2003)
Taani (4 kuud)
Suurbritannia (1960)
Türgi (6–15 kuud)
Tšehhi (2004)
Ukraina (12–24 kuud)
Ungari (2004)
Venemaa (24 kuud; kavas 18 kuud)
Uus- Meremaa (1972)
 
* Sulgudes on ajateenistuse kestus.
** Sulgudes on aasta, millal otsustati minna üle elukutselisele kaitseväele.
 
61 
EESTI KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ÜLESANDED
Lisa 4.3
Jalaväepataljoni struktuur ja ülesanded
Jalaväepataljon on põhiline Eesti kaitseväes tegutsev üksus. Jalaväepataljo-
nis on 800–1000 kaitseväelast. Pataljonil on staap, staabikompani , mi ni-
pildujapatarei (võrdne kompani ga, aga suurtükiväelastel on ajalooline tava 
nimetada kompani d patareiks), kolm jalaväekompani d, mida nimetatak-
se ka manööverkompani  deks  ja tähistakse tähestiku esimeste tähtedega 
(nt B-kompani ), ning tagalakompani . Kompani d koosnevad rühmadest, 
need omakorda jagudest. 
Staabikompani  koosneb juhtimis- ja tagalarühmast, siderühmast, tanki-
tõrjerühmast, luurerühmast ja pioneerirühmast. Kompani  tagab pataljoni 
staabi töö, teeb luuret ja annab lahingutoetust manööverüksustele. 
Mi nipildujapatareis on peale juhtimis- ja tagalarühma (need on alati igas 
kompani s) mõõdistus- ja siderühm, et tagada täpne tulejuhtimine, ning 
kaks mi nipildujarühma. 
Jalaväepataljoni põhja moodustavad kolm jalaväekompani d, mis koosne-
vad juhtimis- ja tagalarühmast, mi nipildujarühmast ning kolmest jalaväe-
rühmast. 
Jalaväepataljoni  teenistustoetuse  tagab  tagalakompani ,  kuhu  kuuluvad 
juhtimis- ja tagalarühm,  hooldus - ja remondirühm,  varustus - ja transpordi-
rühm ning meditsi nirühm. 
62 
EESTI KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ÜLESANDED
ans
dirühm
editsiinirühm
Hooldus- ja  remondirühm
Varustus- ja tr por
M
Tagalakompanii
Staap
väerühm
väe
Jala
Jala kompanii
ei
õõdistus- 
iinipilduja
iinipilduja tar
M ja siderühm
M rühm
M pa
tuur
erühm
timis- ja 
irühm
Staabi kompanii
Siderühm
Juh tagalarühm
itõrjerühm
Luur
Tank
Pioneer
Jalaväepataljoni struk
63 
EESTI KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ÜLESANDED
Kaitseväeüksused
Lisa 4.4
Kõige  väiksem  kaitseväe  üksus 
x x x x
on üksikvõitleja, kes koos paari-
lisega  moodustab  lahingupaari. 
Esimene  tingmärgiga  tähistatav 
Armee
üksus  on  pooljagu,  kus  on  6–8 
x x x
kaitseväelast,  s.o  3–4  lahingu-
paari. Kahest pooljaost moodus-
Korpus
Diviis
tub jagu, kel e ülem on  seersant . 
Rühm koosneb kolmest jaost ja 
 x x
 x x
 x x
 x x
sel e  ülem  on  leitnant.  Rühmas 
võib  ol a  28–40  kaitseväelast, 
jalaväerühmas  on  enamasti  32 
 x
 x
 x
 x
kaitseväelast.  Neljast  rühmast 
moodustub  kompani ,  kus  on 
üldjuhul  120–150  kaitseväelast. 
Kompani  ülem on kapten. 4–5   Brigaad
kompani d 800–1000 kaitseväe-
lasega on juba pataljon. Pataljo-
Rügement
nid  on  erinevate  ülesannete  ja  Pataljon
struktuuriga. 
Lahingutoetuse  ja  lahingutee-
nindustoetuse  pataljonid  on 
väiksemad, neis on 400–600 isi-
kut.  Vanasti  nimetati  pataljone 
koondavat  üksust  rügemendiks Kompani
või polguks, kuid tänapäeval ka-
sutatakse  NATO  ri kides  seda 
terminit harva, kül  on see käibel 
Venemaal.  Rügement  koosnes  Rühm
3–4 pataljonist. 
Eestis  on  pataljonile  järgneva 
üksusena kasutusel brigaad, mis 
koosneb  3–4  jalaväepataljonist 
Jagu
ning  lahingutoetuse  (suurtüki-, 
Pooljagu
pioneeri-)  ja  lahinguteenindus-
toetuse ( tagala -, meditsi ni-) pa-
taljonist, kokku on brigaadis 6000–8000 kaitseväelast. Eestis on brigaad suu-
rim üksus. 
Suuremates ri kides on kasutusel veel divi s, mis moodustub 3–4 brigaadist; 
korpus, kuhu kuulub 3–4 divi si, ning armee, mis koosneb 3–4 korpusest. 
Loomulikult võib armeedest organiseerida veel armeegrupi, kuid seda ei ole 
pärast II maailmasõja lõppu tehtud.
6 
EESTI KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ÜLESANDED
p
aitseväe 
K
Lahingukool
Lisa 4.5
ladude grup
d
aitseväe 
K
Ühendatud 
aitseväe 
Õppeasutuse
K
tervisekeskus
s
akesku
rkester
aitseväe 
aitseväe 
o
K
K
gistik
a-
p
Lo
gistik
se 
n
Lo
keskuse 
staa
etu
JA
n
to
u
TA
ure-
g
Lu
pataljo
in
Lah
tagalapataljo
ad (15)
ITSEVÄE JUHA
A
ülem
K
aitseliidu 
K
p
Õhuseire-
divisjon
KL malev
aitseliidu 
K
Peastaa
ülem
 
 
Õhuväe 
aitsejõudude 
Peastaap
Lennubaas
K
vade
n
Õhuväe
staap
aitseväe 
polügoon
iinilae
Divisjo
K
M
kesk
ereväe 
ülem
M
 
s
eeri-
ereväe 
staap
ereväe-
baa
n
M
M
Pio
pataljon
aaväe 
ülem
M
Lahingutoetuse
Väljaõppekeskus
n
väe
aaväe 
M
staap
 Jala
staap
Õhutõr-
1.
brigaadi 
jedivisjo
Scouts-
pataljon
i-
ahu
R
tük
tuur 
Suur
VÕK 
väegrupp
operatsiooni-
de Keskus
VÕK Üksik-
vahipataljon
VÕK Üksik
sidepataljon
iru Üksik
V
väepataljon
erja-
p
u
VÕK 
jala
 K
Kaitsejõudude struk
K
Õ
väepataljon
V
novi Üksik
jala
65 
5. Kaitseväeteenistus ja kaitseväedistsipliin
Kaitseväeteenistus  on  teenistus 
Ajateenistuse  vältel  õpivad  ajateeni-
kaitseväes, Kaitseliidus ja teistes 
jad üksikvõitleja oskusi ja tegutsemist 
sõjaväeliselt  korrastatud  asutus-
üksuste koosseisus. Ajateenistuse järel 
tes ja üksustes sõjaväelise auast-
jätkatakse  teenistust  reservis  või  le-
mega  ametikohtadel.  Kaitseväe-
pingulises teenistuses. Ajateenistusele 
teenistuse liigid on tegevteenistus 
eelneb  kutsealusena  arvelevõtmine. 
ja teenistus reservis. Tegevteenis-
Kutsealused, kes usulistel või kõlbelis-
tuse liigid on ajateenistus, lepin-
tel põhjustel ajateenistusest keelduvad, 
guline teenistus ja osavõtt õppe-
peavad läbima asendusteenistuse. 
kogunemisest. 
Kaitseväe  toimimise  efekti vsuse  alu-
seks on kaitseväedistsipli n.
Kutsealusena arvelevõtmine ja tegevteenistuskõlblikkuse määramine
Kutsealuste  arvelevõt u,   arvestust ,  aja-  6) kodakondsuse andmed;
ja  asendusteenistusse  kutsumist  ning  7) elukoha andmed;
reservväelaste arvestust korraldab Kait-
seressursside Amet.
8) sidevahendite andmed;
Kaitseväekohustuslaste üle peetakse ar-
9) perekonnaseisu andmed.
vestust  kaitseväeteenistuskohustuslike  Arvelevõtmisest teatatakse kutsealusele 
Eesti kodanike ri kliku registri järgi.
kirjalikult.
Kaitseressursside Amet võtab kutsealu-
Kaitseväeteenistuse  kohustuse  täitmise 
sena  arvele meessoost Eesti kodaniku,  esmane  eeldus  on  korras  tervis.  Kut-
kes on saanud 17aastaseks. Arvelevõt-
sealuste  kaitseväeteenistuskõlblikkuse 
misel kantakse kutsealuse  isikuandmed   määrab  terviseseisundi  põhjal Kaitseres-
kaitseväeteenistuskohustuslike 
Eesti  sursside Ameti  arstlik   komisjon  koossei-
kodanike ri klikku registrisse (edaspidi  sus sisehaiguste- või perearst, üldkirurg 
kaitseväekohustuslaste  register ).
ja  psühhiaater.  Arstlikud   komisjonid  
Kaitseväekohustuslaste  registrisse  kan-
töötavad enamasti polikli nikute juures. 
takse kaitseväekohustuslase:
1)  perekonnanimi ;
2)  eesnimi ;
3) sünniaeg;
Kaitseväeteenistuse  kohta  saab  infot  Kaitse-
4) sünnikoha andmed;
ressursside Ameti koduleheküljelt www.kra.ee, 
kutsealuste tasuta infotelefonilt 800 2525 ning 
5)  isikukood ;
e-posti aadressilt [email protected]
66 
KAITSEVÄETEENISTUS JA KAITSEVÄEDISTSIPLIIN
Kutsealustele ja reservväelastele on arst-
4) tegevteenistuseks kõlbmatu – kait-
lik  komisjon  ja terviseuuringud tasuta.
seväekohustuslane  ja  kaitseväelane  on 
Kaitseressursside  Ameti  arstlik  ko-
alaliselt vabastatud terviseseisundi, hai-
misjon teeb läbivaatuse põhjal ühe al -
guse  või  vigastuse  tõt u  tegevteenistu-
järgnevatest otsustest:
sest.
1)  tegevteenistuseks  kõlblik  –  kaitse-
Kui arstlik komisjon ei suuda kutsealu-
väekohustuslane  ja  kaitseväelane  sobi-
se terviseseisundit objekti vselt hinnata, 
vad tegevteenistusse kõigile ametikoh-
saadetakse   kutsealune  arstlikule lisaläbi-
tadele pi ranguteta;
vaatusele või -uuringutele elukohajärg-
sesse  või  spetsialiseeritud  raviasutusse. 
2) tegevteenistuseks kõlblik pi rangu-
Kutsealuse kaitseväeteenistuskõlblikkus 
tega – kaitseväekohustuslane ja kaitse-
määratakse sel juhul meditsi niliste lisa-
väelane sobivad tegevteenistusse pi ran-
uuringute tulemuste põhjal.
gutega;
Kutsealustele  ja  reservväelastele  maks-
3) tegevteenistuseks  ajutiselt  kõlbma-
takse arstlikus komisjonis kaitseväetee-
tu  –  kaitseväekohustuslane  ja  kaitse-
nistuskõlblikkuse  määramisega  seotud 
väelane  on  vabastatud  terviseseisundi,  arstlikul läbivaatusel või uuringutel vi -
haiguse või vigastuse tõt u ajutiselt te-
bimisega seotud sõidu- ja toitluskulude 
gevteenistusest;
kat eks hüvitist.
Ajapikendus ja ajat
aja eenistusse
t
kutsumisest vabastamine
eenistusse kutsumisest v
Ajapikendus  tähendab  ajateenistusse  Perioodiliste arstlike läbivaatuste alu-
kutsumise edasilükkamist. Kaitseväe-
sel  võib  arstlik  komisjon  anda  kut-
teenistuse seadus annab kutsealustele,  sealusele ajapikendust iga kord kuni 
kellel on tervise-, perekonna- või ma-
kolm aastat.
jandusprobleeme või kellel on pooleli 
hariduse omandamine, võimaluse lü-
Kutse-  ja  üldkeskhariduse  omanda-
kata  ajateenistusse  kutsumine  edasi.  miseks päevases õppevormis antakse 
Ajapikendust antakse ka kutsealuste-
kutsealusele  ajapikendust  kuni  selle 
le, kes kandideerivad kohaliku oma-
aasta 1. juulini, mille jooksul ta saab 
valitsuse  volikogu , Ri gikogu või Eu-
21aastaseks. Noormehed saavad aja-
roopa  Parlamendi  valimistel  või  kes  pikendust ka vahetult pärast keskha-
on  kohaliku  omavalitsuse  volikogu,  riduse  omandamist  kutseõppeasu-
Ri gikogu  või  Euroopa  Parlamendi  tusse, rakenduskõrgkooli või ülikooli 
liikmed.
astumiseks kuni keskhariduse  oman -
Kutsealusele  saab  haiguse  või   tervi -
damise aasta 15. septembrini.
sehäire  tõttu  arstliku  komisjoni  ot-
Erandkorras   võib  ajapikendust  anda 
suse  põhjal  anda  ravimiseks  ajapi-
Kaitseministeeriumi  juures  tegutsev 
kendust kuni 28aastaseks  saamiseni .  kaitseväeteenistuse komisjon.
67 
KAITSEVÄETEENISTUS JA KAITSEVÄEDISTSIPLIIN
Ajapikendus lõpeb üldjuhul siis, kui  Ajateenistusse ei kutsuta kutsealust, 
ajapikenduse  tähtaeg  on  möödas  kes on:
või  kui  kutsealusel  ei  ole  enam  1)  tunnistatud  terviseseisundi  tõttu 
ajapikenduse  andmiseks  olnud asja-
tegevteenistuseks kõlbmatuks;
olusid. Kutsealune peab kohe teata-
ma  ajapikenduse  saamise  asjaolude  2)  kandnud  vabaduskaotuskaristust 
muutumisest.  Nii  õppeasutus  kui  tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
ka  kutsealune  peab  informeerima  3) saanud ajapikendustähtaja jooksul 
Kaitseressursside  Ametit  hariduse  28aastaseks;
omandamise  katkemisest  või  lõpe-
4) teeninud mõne teise ri gi sõjaväes 
tamisest.
vähemalt 12 kuud.
Ajateenistus
Ajateenistusse  kutsutakse  18–28aas-
Üldjuhul  võetakse  kutsealuseid  kait-
tasi meessoost Eesti kodanikke, kel e  seväkke  neli  korda  aastas:  jaanuaris, 
Kaitseressursside  Amet  on  tunnista-
april is, juulis ja oktoobris.
nud  kaitseväeteenistuskõlblikuks  ja 
kel e kohta puudub ajapikenduse and-
Ajateenistusse  kutsumise  kuupäeva, 
mise otsus.
kel aaja  ja  koha   teatab   kutsealuse-
le  Kaitseressursside  Amet  kirjalikult 
Kutsealune, kes on  asunud  kohe pä-
hiljemalt  üks kuu enne ajateenistusse 
rast  keskhariduse  saamist  omanda-
kutsumise päeva. Teade antakse kut-
ma  kõrgharidust  kutseõppeasutuses,  sealusele kätte al kirja vastu või toime-
ri klikult  akrediteeritud  õppekava  tatakse kätte posti teel,  elektrooniliselt  
alusel  rakenduskõrgkooli  või  üli-
kooli  statsionaarõppes,  kutsutakse  või avaldatakse perioodikaväljaandes. 
ajateenistusse temale sobival ajal hil-
Kättetoimetamise  vi si  valib  Kaitse-
jemalt  kolme  aasta  jooksul  arvates  ressursside Amet.
õppeasutusse  vastuvõtmisest.  Sel eks  Ajateenistusse ei kutsuta  rangelt  aas-
peab  kutsealune  pärast  õppeasutusse  takäikude  kaupa,  vaid  lähtudes  kait-
vastuvõtmist  hiljemalt  15.  septemb-
seväe  vajadustest  ning arvestades kut-
riks  teatama kirjalikult Kaitseressurs-
sealuste  terviseseisundit,  haridust  ja 
side Ametile aja, mil al ta soovib asu-
teisi näitajaid. (Ajateenistusse asumi-
da ajateenistuskohustust täitma. Kui ta  sel vajalike dokumentide ja muu koh-
seda ei tee, on Kaitseressursside Ame-
ta vt lisa 5.1.)
til õigus kutsuda kutsealune ajateenis-
tusse kaitseväe vajadusi arvestades.
Vaide  esitamine
Otsuse  ajateenistusse  kutsumise  aja  Kui  kutsealune  ei  nõustu  Kaitseres-
ja  koha  kohta  teeb  Kaitseressursside  sursside Ameti otsusega, on tal õigus 
Amet,  arvestades  kaitseministri  kin-
esitada kaebus kaitseväeteenistuse ko-
nitatud plaani.
misjonile või halduskohtule.
68 
KAITSEVÄETEENISTUS JA KAITSEVÄEDISTSIPLIIN
Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni kasarm
Kaitseressursside  Ameti  arstliku  ko-
kutsealusest saab  ajateenija . Sisuliselt 
misjoni   otsusega  nõustumata  jäämi-
algab  ajateenistus  sel est  momendist, 
se korral on kutsealusel õigus esitada  kui  kutsealune  siseneb  väeosa  terri-
kaebus Kaitseministeeriumi arstlikule  tooriumile, ning kõik edaspidine toi-
keskkomisjonile,  kes  vaatab  Kaitse-
mub kaitseväe määrustike järgi.
ressursside  Ameti  arstliku  komisjo-
Ajateenistus  kestab  8  või  11  kuud. 
ni  otsuse  peale  esitatud  kaebuse  läbi  Sel e  pikkus  sõltub  põhiväeli  gist , 
kahe kuu jooksul arvates kaebuse saa-
sõjaväelise väljaõppe  laadist , väeosale 
misest.  Kaitseministeeriumi  arstliku  pandud ülesannetest jne.
keskkomisjoni  otsuse  peale  võib  esi-
tada kaebuse halduskohtule ühe kuu  Kasarmureži mil  elavad  kaitseväela-
jooksul arvates otsuse teadasaamisest.
sed võivad  kasarmu  pi  rest  ja pataljo-
ni  territooriumilt  lahkuda kompani -
Kutsealuste suhtes, kes teadlikult jäta-
ülema antud väljalubamistähe alusel. 
vad oma kohustused täitmata, raken-
Rahvus- ja ri gipühadel ning puhke-
datakse sunnivahendeid.
päevadel  võib  väljalubamise  kestus 
Aega,  mille  jooksul  kaitseväe-
ol a kuni 72 tundi.
kohustuslane   on  kohustatud 
ajateenijana  täitma  kaitseväe-
Väeosast omavoliliselt lahkuda ei tohi. 
teenistuskohustust,  nimetatakse 
Omavoliliseks  lahkumiseks  peetak-
ajateenistuseks.
se ka seda, kui väeosast väljalubatu ei 
 
ilmu  tähtajaks  teenistusse.  Kui  oma-
Ajateenistuse juri diline algus on väe-
voliliselt lahkunud kaitseväelane ei ole 
osa ülema käskkiri, mil e alusel võe-
kolme  ööpäeva  möödudes  pataljoni 
takse kutsealune tegevteenistusse ning  naasnud, on pataljoniülem kohustatud 
69 
KAITSEVÄETEENISTUS JA KAITSEVÄEDISTSIPLIIN
esitama  avalduse  koos  teenistusliku  Ajateenija vabastatakse ajateenistusest 
juurdluse  materjaliga  Kaitsejõudude  seoses ajateenistuskohustuse täitmise-
Peastaabi  sõjaväepolitsei  osakonnale,  ga või si s, kui tal ei ole võimalik jätka-
kus algatatakse õigusaktidega kehtes-
ta ajateenistust järgmistel põhjustel:
tatud korras kaitseväelase tagaotsimi-
1) arstliku komisjoni otsuse järgi on 
se ja vastutusele võtmise menetlus.
ta tunnistatud tegevteenistuseks kõlb-
Igale  ajateenijale  on  teenistusaja  matuks või ajutiselt kõlbmatuks kes-
jooksul  ette  nähtud  korraline  puh-
tusega üle kahe kuu;
kus,  mille  pikkus  sõltub  ajateenis-
2)  tahtlikult  toimepandud  kuriteo 
tuskohustuse täitmise kestusest:
eest mõistetud vabaduskaotuskaristu-
1) lühima ajateenistuse korral 10 päe-
se kandmise tõttu;
va;
3) kui ajateenija on kohustatud ainsa 
2) pikema ajateenistuse korral 15 päe-
hooldajana hooldama raske või süga-
va.
va puudega inimest, kel e ülalpidami-
se kohustus tuleneb perekonnaseadu-
Ajateenijale võib eeskujuliku teenis-
sest;
tuse  eest  anda  lisapuhkust  kuni  10 
päeva.  Puhkusele  lubatud  ajateeni-
4) kui ajateenija on perekonnaseaduse 
jale makstakse:
järgi  lapsevanem , eestkostja või muu 
last ülalpidav isik, kes peab üleval vä-
1)   toiduraha   puhkusepäevade  ja  teel   hemalt  kaht last või kasvatab üksinda 
oldud aja eest;
vähemalt üht last.
2) üks kord ajateenistuse jooksul sõi-
Ajateenistusest  vabastatud  ajateeni-
duraha sõiduks Eesti Vabari gi pi res  jad  arvatakse  reservi  või  kustutatak-
puhkuse veetmise kohta ja sealt tagasi  se  kaitseväekohustuslaste  registrist. 
esitatud sõidupiletite või nende puu-
Ajateenistusest  vabastatule  makstak-
dumise  korral  ühissõidukite  kõige  se  toetust.  (Ajateenistuse  päevakorra 
odavama tari fi järgi.
kohta vt lisa 5.2.)
Kaitseväeline haridus ja väljaõpe
Kaitseväelise  hariduse  ja  väljaõppe  vältel  omandab  iga  sõdur  põhitead-
saab jaotada kolme suuremasse  etap -
mised ja -oskused ning füüsilise vor-
pi:  reamehe,  al ohvitseri  ja  ohvitseri  mi, mis on järgmiste kursuste eduka 
õpe.
läbimise eeldused. Sõduri baaskursus 
on ühtne kõigile sõduritele ni  maa-, 
Väljaõpe  algab  ajateenistusega,  mis  mere- kui ka õhuväes ja pi rivalves.
kestab  8–11  kuud,  sõltudes   erialast  
ning väeli gi ja relvali gi vajadusest.
Sõduri baaskursus kestab kümme nä-
dalat.  Õpitakse  tundma  relvastust  ja 
Kaitseväeteenistus algab sõduri baas-
esmaabivõtteid, tegutsema metsalaag-
kursusega  (lühendatult  SBK),  mil e  ris,  orienteeruma  ning  omandatakse 
70 
KAITSEVÄETEENISTUS JA KAITSEVÄEDISTSIPLIIN
teadmisi  taktika  põhialuste,  kaitse-
takse tegutsema ühtse  tervikuna  ning 
väelise käitumise ja kaitseväe tegevust  tehakse koostööd teiste relvali kide ja 
reguleerivate seaduste kohta. Algtead-
al üksustega.
miste  kontrol iks  tuleb   sooritada   nii   Kursus  lõpeb õppusega, kus al üksused 
teoreetiline  kui  ka  praktiline  sõduri-
harjutavad  tegelikkusele  võimalikult 
eksam , mil e edukalt läbinule antakse  lähedastes  tingimustes  lahingutege-
rinnamärk.
vuse eri  etappe  ning demonstreerivad 
Sõduri baaskursusele järgneb sõduri  õpitut. Õppuse vältel antakse al üksu-
erialakursus (EK), mil e jooksul õpi-
se väljaõppele ka hinnang.
takse kaitseväe spetsialistidele ( laskur ,  Sõduri baaskursuse läbimise ajal jäl-
kuulipildur ,  tankitõrje  granaadihei-
gitakse  kõiki  ajateenijaid  ning  vali-
tur,   autojuht ,  sanitar-parameedik  jt)  takse nende seast sobivad kandidaa-
vajalikke teadmisi ja oskusi. Kursuse  did nooremallohvitseride kursusele 
pikkus sõltub eriala keerukusest, aga  (NAK).  Valiku  aluseks  on  sotsiaalne 
üldjuhul on see kuus nädalat.
sobivus , tugev tervis, juhiomadused ja 
Erialakursusele järgneb al üksuse kur-
hea õpiedukus.
sus (AÜK) keskmise pikkusega 17 nä-
Nooremal ohvitseride  kursus  kestab 
dalat. Õpitakse tegutsema jao, rühma,  kuni 12 nädalat ja see jaguneb kaheks: 
kompani  ja pataljoni koosseisus. See  al ohvitseri baaskursus (6 nädalat) ja 
on kõige olulisem ajateenistuses läbi-
al ohvitseri  erialakursus  (6  nädalat). 
tav kursus, sest sel e jooksul harjuta-
Baaskursusel  omandavad  tulevased 
Kasarmu sisevaade
71 
KAITSEVÄETEENISTUS JA KAITSEVÄEDISTSIPLIIN
Ajateenijad väliõppusel
al ohvitserid  jaoülema  üldteadmised.  kursuse lõpus sooritavad kursuslased 
Erialakursusel õpitakse kindlat eriala   eksamid , mil e tulemuste alusel otsus-
(tankitõrje,  tulejuhtimine  või  side)  tatakse al ohvitseriks saamine.
ning  omandatakse  juhioskusi  sel e 
eriala meeskondade juhtimiseks.
Al ohvitseri  kursuse  edukalt  lõpe-
tanute  hulgast  valitakse  sobivad 
Nooremal ohvitseride  kursuse  ees-
kandidaadid  reservrühmaülema 
märk  on  õpetada  täitma  jaoülema  baaskursusele (RRÜBK), kus noorem-
ülesandeid rahu- ja sõjaajal, st juhti-
al ohvitseri  kursuse  läbinud  ajatee-
ma kümnest mehest  koosnevat  jagu.  nijad  õpivad  rahu-  ja  sõjaaja  oludes 
Suurt  rõhku  pannakse  õpitu  prak-
juhtima  rühma  ehk  nelja  jagu.  Re-
tilisele  harjutamisele.  Nooremal -
servrühmaülema  baaskursuse  vältel 
ohvitseride  erialakursusel  omandab  õpetatakse  süvendatult  rühma  takti-
ajateenija  lisaks  varem  omandatule  kat,  sõjaväepsühholoogiat,  juhtimist, 
paljude muude teadmiste kõrval tead-
meditsi ni,  sidepidamist,  pioneerias-
misi jao taktikast (kaitse, rünnak, sis-
sivõitlus,  varitsus),  pedagoogikast,  jandust, jalaväe tankitõrjet jne.
sõjaväepsühholoogiast,  juhtimisest,  Igal  al ohvitseri  või  reservohvitseri 
lõhkeasjandusest, meditsi nist ja side-
kursuse lõpetanul, kes otsustab sõja-
pidamisest ning õpib neid jaoülema-
väelase karjääri kasuks, on õigus kan-
na rakendama. Nooremal ohvitseride  dideerida  kõrgemasse  sõjakooli  või 
72 
KAITSEVÄETEENISTUS JA KAITSEVÄEDISTSIPLIIN
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste sõjakoolis saavad kõrghariduse Eesti kaitseväe tulevased 
ohvitserid
kaitseväe lahingukooli kaadrial ohvit-
Kitsama  eriala  vanemal ohvitseriks 
seri kursustele.
saab  õppida  eriala  vanemal ohvitse-
ri kursusel. Sel e kursuse eesmärk on 
Kui ajateenistuse läbinud seersant või  anda vanemal ohvitseri auastet nõud-
reservohvitser  on  valinud  al ohvitse-
vatel  ametikohtadel  teenivatele  ning 
ri  karjääri,  peab  ta   astuma   kaitseväe  kaitseväele  vajaliku  tsivi lerialaga 
lahingukooli  vanemallohvitseride  kaitseväelastele sõjaväelised baastead-
baaskursusele (VABK). Kursuse ees-
mised  ja  -oskused,  mis  on  vajalikud 
märk on anda kursuse lõpetanule ra-
vanemal ohvitseri auastme (noorem-
huaja  jalaväerühma  jaoinstruktori  ja  veebel) andmiseks. Kursuse kestus on 
sõjaaja rühmavanema kvalifikatsioon.  kaheksa  nädalat  ja  lõpetanud  saavad 
Õppekava on koostatud tasemel, mis  nooremveebli auastme.
annab kursuse lõpetanule kutsekesk-
Kui ajateenistuse läbinud seersant või 
hariduse sõjaväelise juhtimise erialal.
reservohvitser valib ohvitserikarjääri, 
peab ta astuma Kaitseväe Ühendatud 
Kursus  kestab  42  nädalat  ja  lõpeta-
Õppeasutuste  (KVÜÕA)  sõjakooli. 
nud  saavad  nooremveebli  auastme.  Õppimine KVÜÕAs jaguneb põhi- ja 
See kursus on ainus omataoline Ees-
keskastmeks. Põhikursus kestab kolm 
tis,  mis  võimaldab  riviametikohtadel  aastat ning sel e eesmärk on anda ka-
teenivatel vanemal ohvitseridel saada  dettidele  baasteadmised  ja  -oskused 
nooremveebli auastme.
rahuaja  rühmaülema  ning  sõjaaja 
73 
KAITSEVÄETEENISTUS JA KAITSEVÄEDISTSIPLIIN
kompani ülema  kohustuste  täitmi-
mekursusele,  mis  kestab  kaks  aastat 
seks.   Kadetid   omandavad  teadmisi  ja mil e jooksul on lõpetajal võimalik 
valitud sõjalisel erialal ning neil kuju-
saada  magistrikraad.  Keskastmekur-
nevad ohvitserile vajalikud tõekspida-
suse lõpetamine on ka eelduseks kan-
mised.
dideerida Balti Kaitsekol edžisse, kus 
omandatakse  staabitöö  oskused  bri-
Põhikursusel omandavad kadetid ra-
gaadi tasemel. 
kenduskõrghariduse sõjaväelise juhti-
mise erialal, lõpetajad saavad noorem-
Kõiki  kaitseväes  vajalikke  erialasid 
leitnandi  auastme  ning  suunduvad  pole Eestis spetsialistide vähese vaja-
väeosadesse teenistuspraktikale.
duse  tõttu  otstarbekas  õpetada.  Ni -
sugustel  erialadel  organiseeritakse 
Pärast  mõneaastast  edukat  teenistust  väljaõpe koostöös teiste ri kidega, ka-
väeosas  on  võimalik  astuda  keskast-
sutades nende sõjakoolide võimalusi.
Asendusteenistus
Ajateenistuse  asendamise  asendustee-
Asendusteenistuslase  tahte  vastu  ei 
nistusega  otsustab  Kaitseressursside  tohi  teda  kohustada  käsitsema  rel-
Amet. Sel eks tuleb kutsealusel esitada  va  ega  muid  sõjapidamisvahendeid, 
motiveeritud   taotlus .  Kaitseressurssi-
harjutama nende kasutamist või neid 
de Amet kontrol ib esitatud moti vide  hooldama, samuti käsitsema teisi va-
põhjendatust  ja  teeb  otsuse.  Kui  kut-
hendeid   ja  aineid,  mis  on  mõeldud 
sealune ei ole Kaitseressursside Ame-
inimese  hävitamiseks  või  vigastami-
ti otsusega nõus, võib ta esitada vaide  seks.
kaitseväeteenistuse  komisjonile  või 
kaebuse halduskohtule.
Asendusteenistuse  esimese  poo-
le  jooksul  võib  asendusteenistuslase 
Asendusteenistus kestab 16 kuud. 
tema avalduse alusel üle vi a ajateenis-
Asendusteenistuses  makstakse   asen -
tusse.  Sel  juhul  võrdsustatakse  asen-
dusteenistuslastele teenistuskoha asu-
dusteenistuse kaks päeva ajateenistu-
tusest töötasu ametikoha järgi.
se ühe päevaga.
Reservi arvamine
Reservi arvatakse isikud, kes on täitnud  ja auastme saanud ning vabatahtlikult 
ajateenistus-  või  asendusteenistusko-
lepingulisse  tegevteenistusse  asunud 
hustuse, ning tegevteenistusest vabas-
Eesti kodanik.
tatud  kaitseväekohustuslastest  kaadri-
kaitseväelased. Kaadrikaitseväelane on  Reservväelasena ol akse arvel kuni sel-
sõdurile,  al ohvitserile  või  ohvitserile  le  kalendriaasta  lõpuni,  mil e  jooksul 
vajaliku hariduse, sõjaväelise väljaõppe  täitub 60. eluaasta.
7 
KAITSEVÄETEENISTUS JA KAITSEVÄEDISTSIPLIIN
Reservväelane on kohustatud:
reservväelastest, kes on avaldanud sel-
1)  teatama  Kaitseressursside  Ametile   leks  soovi. Nendega sõlmitakse valmis-
oma  hariduse,  perekonnaseisu  ja  töö-
oleku reservi leping.
koha  muutumisest,   raskest   haigusest,  Valmisoleku reservi leping kohustab re-
kehalisest puudest ning teistest asjaolu-
servväelast osalema valmisoleku reser-
dest, mis oluliselt mõjutavad tema kait-
vi üksuse sõjalises väljaõppes ja asuma 
seväeteenistuskõlblikkust;
väljakutse korral tegevteenistusse.
2)  kutse  saamise  korral  võtma  osa  Valmidusreservi  eesmärk  on  tagada 
õppekogunemisest;
sõjaaja  üksused  kõige  paremini  ette-
3) esitama Kaitseressursside Ameti või  valmistatud  isikkoosseisuga,  keda  on 
kaitseväe territoriaalse staabi nõudmi-
vajaduse  korral  võimalik  minimaalse 
sel  tõendid,  mida  on  vaja  tema  koh-
ajaga  kokku kutsuda. Valmidusreservi 
ta haldusakti andmiseks või toimingu  määratakse reservväelased kohe pärast 
sooritamiseks,  vajalike  andmete  või  reservi arvamist tähtajaga üks aasta.
tõendite täiendamiseks või kontrol iks. 
Seega  määratakse  valmisoleku  reser-
Kaitseväeteenistuse seaduse järgi on re-
vi  kaitseväelasi  vabatahtlikkuse  alusel, 
servväelastest võimalik moodustada 
sel e eest makstakse palka. Valmisoleku 
spetsiaalseid reservüksusi. 
reserv  on mõeldud rahutagamisoperat-
sioonidele saadetavate üksuste mehita-
Valmisoleku  reserv  moodustatakse  miseks. Valmidusreservi on vaja reaal-
sel eks, et tagada kaitseväe kõrgendatud  se kri si puhuks ning sel esse arvamise 
reageerimisvalmidus  ja  täita  vajaduse  korral ei arvestata kaitseväelase isiklik-
korral Eesti ri gi rahvusvahelisi kohus-
ku soovi ega maksta sel e eest ka palka.
tusi.  Need  üksused  komplekteeritakse 
Õppekogunemine
Reservväelasi  kutsutakse  õppekogu-
Kui  õppekogunemiskutse  avaldatakse 
nemistele,  et  värskendada  õpitut  ja   ajalehes   või  ringhäälingu  kaudu,  või-
harjutada  al üksuste  koostööd.  Õppe-
dakse  see anda üldkorraldusena, nime-
kogunemises   osalev   reservväelane  on  tades ainult sõjaaja üksuse nimetuse või 
tegevteenistuses. Õppekogunemiste aja  tunnuse.
ja osavõtvate reservväelaste arvu kinni-
Õppekogunemisele  kutsumisest  teata-
tab  kaitseminister,  õppekogunemisele  takse  reservväelasele  enne  kutsumist 
kutsuvad  reservväelasi kaitseväe juhata-
hiljemalt 120 päeva et e.
ja või tal e al uvad ülemad.
Reservväelane võib õppekogunemise-
Õppekogunemiskutse  toimetatakse  le kutsumisest  vabaneda :
kätte ühel järgmisel vi sil:
1) posti teel;
1) perekondliku olukorra tõt u;
2) avaldatakse ajalehes;
2) kui ta on õppekogunemise ajal ko-
hustatud  hariduse  omandamise  jätka-
3) teatatakse ringhäälingu kaudu.
miseks olema õppetööl või eksamitel.
75 
KAITSEVÄETEENISTUS JA KAITSEVÄEDISTSIPLIIN
Ajateenijad väliõppusel
Kaitseväedistsipliin
Kaitseväedistsipli ni  korralduse  alu-
tatud nõuded ning muud väeosa elu-
seks on neli määrustikku – kaitseväe  tegevust korraldavad reeglid.
sisemäärustik, distsiplinaarmäärustik,  Kaitseväe  distsiplinaarmäärustik 
rivimäärustik,  garnisonimäärustik  –  määrab kindlaks tegevteenistuses ole-
ning kaitseväe distsiplinaarseadus.
vate kaitseväelaste ja õppekogunemis-
Kaitseväe  sisemäärustik  määrab  tel  vi bivate  reservväelaste  (edaspidi 
kindlaks kaitseväelase üldkohustused;  kaitseväelane) kohta distsiplinaarme-
kaitseväelasele  käsu  andmise  ja  sel-
netluse ja teenistusliku juurdluse kor-
le täitmise korra nõuded; ülemate ja  raldamise;  distsiplinaarkaristuste  täi-
al uvate suhted; kaitseväe kombed ja  devi mise,  kustutamise,  kustumise; 
kaitseväelaste  vastastikuse  vi sakuse  distsiplinaarkaristuste  peale   kaebuste  
reeglid; väeosa ja al üksuse põhiliste-
esitamise  ja  läbivaatamise  täpsema 
le ametikohtadele määratud isikutele  korra  ning  distsiplinaarkaristuste  ja 
esitatavad nõuded ning nende võimu-
kaebuste arvestuse korra.
pi rid,  õigused,  kohustused  ja  vastu-
Kaitseväe  rivimäärustik  määrab 
tusala;  väeosa  ja  al üksuse  sisetoim-
kindlaks rivivõtted paigal ja li kudes, 
konna koosseisu, ülesanded, õigused,  relvata  ning  relvaga;  al üksuste,  väe-
kohustused ja vastutuse; väeosa päe-
osade ja nendega võrdsustatud üksus-
vakorra täitmise nõuded; väeosa ter-
te rivid jalgsi ning sõidukitel; kaitse-
ritooriumi,  hoonestuse,  elu-,  olme-,  väelaste  tervitamise  ja riviülevaatuste 
tootmis- ja laoruumide kohta kehtes-
korra; kaitseväelaste kohustused enne 
76 
KAITSEVÄETEENISTUS JA KAITSEVÄEDISTSIPLIIN
rivistamist ja  rivis  ning nende riviväl-
se  põhimõtted;  vahiteenistuse  korra; 
jaõppele esitatavad nõuded.
nõuded  garnisoni  arestimajale  ning 
Kaitseväe 
garnisonimäärustik  vahialuste  arestimajas  kinnipidamise 
määrab kindlaks garnisonide ja nende  korra; kaitseväe tseremooniate korra.
ülemate ning komandandi määrami-
Kaitseväe määrustikes kasutatavad mõisted
Kogu  ajateenistus  kulgeb  määrustike  Kaitseväelase  distsiplinaarsüütegu 
järgi ja seepärast on tulevasel ajateeni-
on seaduse ja sel e alusel kehtestatud 
jal hea teada nende tähtsamaid mõis-
õigusaktide  või  teenistuskohustuste-
teid.
ga ettenähtud nõuete süüline täitmata 
Kaitseväedistsipliin  kohustab  kõiki  jätmine  või  nende  mittekohane  täit-
kaitseväelasi täpselt täitma õigusakti-
mine.
de  ja  käskude  nõudeid.  Sisemäärus-
Kaitseväelane  kannab  toimepandud 
tiku  järgi  peab  ülem  olema  al uvate  distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaar-
vastu  nõudlik,  võtma  tarvitusele  va-
vastutust, mis seisneb ülema õiguses 
jalikud  mõjutusvahendid,  karistama   kohaldada   kaitseväelase  suhtes  dist-
neid  distsiplinaarselt  või  algatama  siplinaarkaristust  tema  toimepandud 
seaduses ettenähtud korras teenistus-
süüteo  laadi  ja raskuse alusel. Distsip-
liku  juurdluse, kui al uvad astuvad üle  linaarkaristuse  eesmärk  on   karistada  
õigusaktide või käsu nõuetest, jätavad  kaitseväelast  toimepandud  distsipli-
need täitmata, täidavad neid lohakalt  naarsüüteo  eest  ning  hoida  ära  uusi 
ja hooletult või ei pea kinni vi sakus-
distsipli nirikkumisi.
reeglitest.
Kaitseväe  distsiplinaarseaduse  järgi 
Kaitseväedistsipli n  seob  kaitseväela-
on  ergutus  distsiplinaarvõimu omava 
sed kooskõlastatult tegutsevateks ük-
ülema  poolt  tunnustuse  avaldamine 
susteks.
teenistuskohustuste  püüdliku  täitmi-
se või teenistusalaste edusammudega 
Kaitseväedistsipliini tagamise põhi-
silmapaistnud al uvale.
lised vahendid on:
Käsk  on  ülema  või  kõrgemas  auast-
1) ülema autoriteet;
mes  kaitseväelase  teenistusalase  tah-
2) ülema nõudlikkus;
te väljendus sõnas, kirjas või märgu-
andes . Käsk peab olema täpne, selge, 
3) nõuetele vastav sisekord üksuses;
lühike ja kindel. Käsu täitmisest tuleb 
4) inimesekeskne juhtimine;
käsuandjale  ette  kanda,  kui  vi mane 
5) al uvate  kasvatamine ;
seda käsku andes nõuab.
6)
Kaitseväelane  peab  vastu  vaidlemata 
 ki tused ja ergutused;
täitma kõik otseste ülemate teenistus-
7) laitused ja distsiplinaarkaristused.
alased käsud, välja arvatud käsud, mis 
77 
KAITSEVÄETEENISTUS JA KAITSEVÄEDISTSIPLIIN
nõuavad  sel e  saajalt  Eesti  Vabari gi  Ülem on kaitseväelane, kes seaduse ja 
seaduste ja teiste õigusaktide järgi ka-
sel e alusel kehtestatud õigusaktidega 
ristatava  teo  toimepanemist.  Säärase  sätestatud korras on määratud alaliselt 
käsu peab käsusaaja jätma täitmata ja  või ajutiselt juhtima temale teenistus-
kandma käsu saamisest kohe ette käsu  likult al uvate kaitseväelaste tegevust.
andnud kaitseväelase otsesele ülemale  Ülemal on õigus oma ametikoha järgi 
või oma vahetule ülemale.
kaitseväes anda oma al uvatele teenis-
Käsuandja  vastutab  antud  käsu  eest.  tuskohustuste  täitmisest  tulenevaid 
Käsu täitmise eest, mil e tagajärjel pa-
käske,  nõuda  nende  täpset  täitmist 
neb  käsusaaja  toime  Eesti  Vabari gis  ning oma võimupi rides ergutada või 
karistada al uvaid.
kehtivate  seaduste ja õigusaktide järgi 
karistatava teo, vastutab ka käsusaaja.
Kaitseväekombed  avalduvad  sõja-
väeliste vi sakusreeglite täitmises; ük-
Kaitseväes  juhtimise,  distsipli ni  ja  sikute kaitseväelaste ja meeskondade 
sisekorra tagamiseks jagunevad kait-
vastastikuses  tervitamises;  üksteise 
seväelased  oma  vastastikuste  suhete  kõnetamise vi sis,  tervitus - ja soovsõ-
poolest ülemateks ja alluvateks, kõr-
nades; ettekandmise ja enese esitlemi-
gema ja madalama auastmega kaitse-
se korras; omavahelises suhtluses ning 
väelasteks.
kaitseväetseremooniates.
Küsimused
1. Kuidas määratakse tegevteenistuskõlblikkust?
? 2. Nimetage ajateenistusse kutsumisest vabastamise põhjused.
3. Missuguseid karistusi näeb ette kaitseväeteenistuse seadus kutsealusele, kes 
teadlikult jätab oma kohustused täitmata?
4. Mis põhjustel vabastatakse ajateenija ajateenistusest?
5. Mis vahenditega tagatakse kaitseväes distsipli n?
78 
KAITSEVÄETEENISTUS JA KAITSEVÄEDISTSIPLIIN
Lisa 5.1
Ajateenistusse kutsumise teate saamise korral tuleb meeles pidada:
1) kui on tekkinud tervise- või muid probleeme, si s informeerige neist 
Kaitseressursside Ametit;
2) kui teil on elamispind, kus elate üksi ja mil e eest peate tasuma kom-
munaaltasusid ( elekter , telefon, küte jne), si s ärge unustage, et need ko-
hustused säilivad ka ajateenistuse ajal. Kui võimalik, peatage nende tee-
nuste kasutamine ajateenistuse ajaks või pöörduge kohaliku omavalitsuse 
poole  kompensatsiooni  saamiseks. Kaitseressursside Amet ei tasu ajatee-
nijate elamispinnakulusid;
3) pangalaenude ja li singute tagasimaksed üldjuhul ajateenistuse ajaks ei 
peatu, seepärast pöörduge enne ajateenistusse kutsumist panka või li sin-
gufirmasse ja täpsustage oma võimalusi;
4)  ärge  jätke  lahkumispidu  vi masele  õhtule,  kogunemiskohta  ilmudes 
peate olema puhanud;
5) ri etuge ilmaolude kohaselt;
6) kogunemiskohta tulge õigeks ajaks ja registreerige kohe oma saabu-
mine.
Ajateenistusse asumise korral peavad kutsealusel kaasas olema:
1) isikutunnistus või Eesti kodaniku  pass ;
2) juhiluba (kui see on olemas);
3)  hambahari,   hambapasta ,  šampoon,   seep ,  habemeajamisvahendid  ja 
küünekäärid;
4) spordiri ded;
5) spordijalatsid;
6) õmblusnõel ja musta värvi õmblusni t.
Kutsealune ei tohi ajateenistusse  asudes  kaasa võtta:
1) alkoholi;
2) narkootilisi aineid;
3) ravimeid;
4) hasartmänge.
79 
KAITSEVÄETEENISTUS JA KAITSEVÄEDISTSIPLIIN
Lisa 5.2
Kinnitatud Üksik-vahipataljoni ülema ”. .” ……….  2002. a 
käskkirjaga nr ….
ÜKSIK-VAHIPATALJONI PÄEVAPLAAN 
JAOÜLEMATE ÄRATUS 
 
                                                       05.50
ÄRATUS  
 
 
 
 
 
    06.00
HOMMIKUVÕIMLEMINE   
 
 
              06.10–06.30
HOMMIKUSED  TOIMINGUD  
 
 
              06.30–08.15
TOIMKONDADE JA JUURDEKOMANDEERITUD 
ÜKSUSTE HOMMIKUSÖÖK 
 
                               06.30–06.45
ALLÜKSUSTE                            A-KOMPANI               C-KOMPANI            Rühmasanitari kursus
HOMMIKUSÖÖK             06.45–07.15          07.15–07.45             07.45–08.00
ARSTLIK KONTROLL PATALJONI ARSTI JUURES 
              07.00–08.10
PATALJONI RIVISTUS (AINULT ESMASPÄEVITI), 
KOMPANIIDE RIVISTUS 
 
 
 
              08.15–08.30
ALLÜKSUSTE ÕPPETUNNID 
           A-KOMPANII            C-KOMPANII
1. õppetund 
                                             08.30–09.15             08.30–09.15
2. õppetund 
                                             09.25–10.10             09.25–10.10
3. õppetund 
                                             10.20–11.05             10.20–11.05
4. õppetund 
                                             11.15–12.00             11.15–12.00
5. õppetund 
                                             12.10–12.55             12.10–12.55
ALLÜKSUSTE                             A-KOMPANI              C-KOMPANI            Rühmasanitari kursus
LÕUNASÖÖK                    14.00–14.45         13.00–14.00             14.45–15.00
TOIMKONDADE JA JUURDEKOMANDEERITUD 
ÜKSUSTE LÕUNASÖÖK   
                                               12.45–13.00
ALLÜKSUSTE ÕPPETUNNID 
          A-KOMPANII             C-KOMPANII
6. õppetund 
                                            13.05–13.50               14.20–15.05
7. õppetund 
                                            15.15–16.00               15.15–16.00
8. õppetund 
                                             16.10–16.55             16.10–16.55
PATALJONI KORRAPIDAJA JA 
 
KORRAPIDAJA ABI  INSTRUEERIMINE  
                                12.30–13.00
80 
KAITSEVÄETEENISTUS JA KAITSEVÄEDISTSIPLIIN
TOIMKONDADE INSTRUEERIMINE   
                                14.00–15.00
ARSTLIK KONTROLL PATALJONI ARSTI JUURES 
              12.45–16.00
PATALJONIÜLEMA NÕUPIDAMINE                                                    16.00–16.30
KOMPANI  JUHTKONNA NÕUPIDAMINE 
                                16.30–17.00
RELVADE JA VARUSTUSE HOOLDAMINE, 
ÜLDKEHALINE  TREENING                                                                       17.00–18.50
PATALJONI SISETOIMKONDADE JA KADRIORU 
VAHTKONNA RIVISTUS 
                                                                    18.00–18.30
TOIMKONDADE JA JUURDEKOMANDEERITUD 
ÜKSUSTE ÕHTUSÖÖK 
                                                                    18.30–18.45
ALLÜKSUSTE                                  A-KOMPANI         C-KOMPANI          Rühmasanitari kursus
ÕHTUSÖÖK                             18.45–19.15      19.15–19.45             19.45–20.00
VABA AEG (ISESEISEV ÕPPIMINE)                                                   18.50–20.50
SPORDIRAJATISTE KORISTAMINE                                                   18.50–20.50
ALLÜKSUSTE ÕHTUNE LOENDUS 
(PATALJONI ÕHTUNE RIVISTUS) 
                                                 21.00–21.20
ÕHTUNE TUALETT 
                                                                   21.20–22.00
ÖÖRAHU 
                                                                                            22.00
ÖÖRAHU LAUPÄEVITI JA PÜHAPÄEVITI NING RIKLIKEL PÜHADEL 
   23.00
Pühapäeval  ja ri klike pühade ajal algab hommikusöök tund aega hiljem
Päevaplaani täitmine on kohustuslik ja seda võib muuta ainult 
pataljoniülema loal
Kehtiv alates 03.01.2006 
 
81 
KAITSEVÄETEENISTUS JA KAITSEVÄEDISTSIPLIIN
Lisa 5.3
Väljavõtteid kaitseväe sisemäärustikust
1. Kaitseväelasi toitlustatakse sooja toiduga kolm korda päevas. Välitingimustes 
süüakse välipakkidest või välikatlast vähemalt kaks korda päevas.
2. Aeg pärast õppetöö lõppu kuni õhtuse loenduseni ning laupäeval ja pühapäe-
val pärast üldisi koristustöid on ajateenijate vaba aeg, kui kompani ülem ei ole 
andnud korraldust  hooldada  relvi ja varustust või teha üldkehalist treeningut.
3. Lõunavaheaeg ja aeg alates õhtusest loendusest kuni öörahuni on puhkeaeg. 
Sel ajal on keelatud  laulmine , vali  muusika , valjud  vestlused  ja muu tegevus, mis 
võib rikkuda üldist rahu.
4. Magama heitmisele eelneb õhtune loendus. Pärast loendust teeb loenduse kor-
raldaja teatavaks avaldatavad käskkirjad,  korraldused , ergutused või karistused 
ja järgmise päeva  toimkonna . Loenduse lõpus lauldakse ühiselt hümni.
5. Pärast öörahusignaali peavad kõik ajateenijad heitma magama ja kasarmus 
minnakse üle öövalgustusele. Ööpäeva jooksul peab kaitseväelastele, välja  arva -
tud teenistustoimkondlased, olema tagatud kaheksatunnine pidev uneaeg.
6. Külaliste vastuvõtmine on ajateenijatele lubatud üldjuhul ainult vabal ajal. Kü-
lalistega saadakse kokku tavaliselt sel eks ettenähtud ruumis või kohas. Laupäe-
val, pühapäeval, rahvus- ja ri gipühadel võib korrapidaja lubada külastajatel koos 
külastatavaga li kuda väeosas ja tutvuda kaitseväelase eluoluga.
7.  Ajateenija  võib  puhkusel  või  loaga  väljaspool  väeosa  vi bides  kanda  erari -
deid.
8. Ajateenijale makstakse ajateenistuskohustuse täitmise ajal igakuist toetust.
9. Kaitseväelased peavad käima  saunas  vähemalt kord nädalas. Kui väliõppustel 
ei ole võimalik saunaskäimist korraldada, tehakse seda esimesel võimalusel pä-
rast õppusi. Suvekuudel tuleb kaitseväelastele leida suplemis- või ujumisvõima-
lusi . Ajateenistuse lõpuks peab iga kaitseväelane oskama ujuda.
10. Päevakorra järgi on  hommikune  äratus hiljemalt kaks tundi enne õppetöö 
algust. Rahvus- ja ri gipühadel, laupäeviti ja pühapäeviti võib äratus ol a tavali-
sest hiljem.
11. Hommikuvõimlemine toimub rühmavanema või jaoülema juhtimisel ja kes-
tab kuni pool tundi. Võimlemisele järgneb ni  enese kui ka ruumide korrastami-
ne, mis lõpeb hommikuse ülevaatusega, mil e vältel rühmavanemad ja jaoüle-
mad kontrol ivad isikkoosseisu kohalolekut, välimust ja hügieeninõuete täitmist 
ning selgitavad välja haiged, kes soovivad minna ambulantsi.
12. Aega hommikusest ülevaatusest kuni õppuste  alguseni  kasutatakse hommi-
kusöögiks, ruumide ja kompani le kinnistatud territooriumi koristamiseks ning 
õppusteks valmistumiseks (relvade,  rakmete , vormiri ete jne ülevaatamiseks ja 
korrastamiseks).
82 
6. Riviõpe
Riviõpe  on  üks  sõjalise  väljaõppe  liste harjutuste kõrval tähtis koht rivi-
tähtsamaid osi. Riviõppe eesmärk on  õpetusel. Kasvatuse eesmärk oli aren-
arendada  kaitseväelaste  füüsilist  vas-
dada füüsiliselt tugevat ja käsivõitluses 
tupidavust,  kasvatada  nendes  dist-
osavat sõdurit, kes on  harjunud  käsku 
sipli ni-  ja  ühtekuuluvustunnet  ning  täitma.
harjutada  al üksuste  kooskõlastatud  Napoleon I ajal korraldati Prantsuse 
tegutsemist  erinevates  olukordades.  armees sõduritele riviõppusi “vahet-
Kaitseväelaste  ja  üksuste  lahingu-
pidamata ja suure energiaga” isegi la-
tegevus  nõuab  osavõtjatelt   kindlaid   hingute  vaheajal.  Nimelt  ei  pidanud 
ni  ajas kui ka ruumis kooskõlastatud   keiser   taktikalise  edu  saavutamise 
toiminguid.  Ühise  ülesande  täitmise  aluseks mitte ainult ki  rust  ega reser-
edu ei ole mõeldav ilma ühtse juhti-
vide õigeaegset rakendamist, vaid ka 
mise ega koordineeritud tegevuseta.
rivikorda ja kooskõlastatud li kumist 
Seega  paneb  riviõpe  aluse  ülemate  lahingus.
käskude korrektsele täitmisele ja kait-
Rividril   ehk  rivivõtete   mehaaniline  
seväelisele  täpsusele,  mis  on  omane  harjutamine, et sõdurid suudaksid ri-
Eesti  kaitseväe  rahvuslikele  tradit-
vivõtteid automaatselt täita, on nüüd-
sioonidele.
seni  relvajõududes  väljaõppe  kohus-
Juba  Sparta  noorte spartiaatide (täie-
tuslik  element.  Samamoodi  peetakse 
õiguslike  kodanike)  kasvatuses  oli  seda tähtsaks Eesti kaitseväes.
poiste kehaliste, sõjaliste ja muusika-
Riviõpe on üksuste koostöö ja koordineeritud tegevuse alus
83 
RIVIÕPE
Riviõppe alus on rivimäärustik
Armeesid  on  juba  sajandeid  lahin-
tatud tegevus. Käsklusi antakse kõigil 
guväljadel  võitluseks  rivistatud.  La-
neil juhtudel, kui nendega on võimalik 
hinguolukorras  nimetataksegi  rivi  juhtida,  ning  üksikmees  või  al üksus 
lahingukorraks.  Riviõppe  tähtsuse  peab otsekohe tegutsema.
määratles esimest korda Hol andi ase-
haldur Oranje Moritz 17. sajandi algu-
Käsklusi  andev  kaitseväelane  seisab, 
ses. Kui enne kulus tuhandeli kmelisel  li gub ja käitub alati määrustiku nõue-
pataljonil  rivistumiseks  tervelt  tund,  te järgi, võtab enne käskluse andmist 
si s  Oranje  Moritzi  kehtestatud  mää-
valvelseisangu ning näitab ise käskluse 
rustiku järgi tuldi toime mõnekümne  täpse  täitmise  eeskuju.  Kohe  täitmi-
minutiga, sest iga mees teadis täpselt  seks antav käsklus koosneb harilikult 
oma kohta rivis. Lahinguvõime seisu-
eelkäsklusest ja täitekäsklusest.
kohast on ni sugust edusammu raske  Eelkäsklusega  määratakse  kindlaks 
alahinnata.
toiming, mida on vaja teha. Eelkäsklus 
Rivimäärustik  määrab  kindlaks  rivi-
sisaldab sel e üksikmehe nime või al -
võtted paigal ja li kudes, relvata ja rel-
üksuse   nimetust ,  kel elt  toimingu  te-
vaga , al üksuste ja väeosade rivid jalgsi  gemist nõutakse. Eelkäskluses häälda-
ning sõidukite li kumise puhul, kaitse-
takse sõnu venitatult, selgelt ja  valjult .
väelaste  tervitamise  ja  riviülevaatuse  Täitekäsklusega määratakse kindlaks 
korra,  kaitseväelase  kohustused  enne  käskluse täitmise algushetk. Täitekäsk-
rivistumist ja rivis.
lust hääldatakse pärast lühikest, hästi 
Rivimäärustikust  juhinduvad  kõik  märgatavat pausi kõlavalt ja järsult.
väeosad,  staabid,  kaitseväeasutused  Käsklust  andes  sõltub  hääle  tugevus 
ja -õppeasutused, Kaitseli du üksused  ülema ja täitja või täitjate vahekaugu-
ning sõjaväestatud pi rivalve- ja pääs-
sest.  Käsklused  täidetakse  täpselt  ja 
teüksused.
järskude li gutustega.
Hea riviõppe tulemus sõltub ni  ülema  Leppemärk on määrustike või ülema 
selgest  ja  õigeaegsest  juhtimisest  kui  kehtestatud  märguanne,  mis  antakse 
ka al uvatepoolsest rivivõtete täpsest ja  edasi käe,  lippude , tulede või muude 
korrektsest täitmisest.
vahenditega. Leppemärke kasutatakse 
Ülem  juhib  üksikmeest  (sõdurit  või  käskluste  asemel,  kui  vi mased  ei  ole 
õppurit) või ühtse juhtimise al  tegut-
kuuldavad kauguse või muude  olude  
sevat al üksust käskluste, leppemärki-
tõttu  või  kui  on  vaja  tegutseda   vaik -
de ja signaalidega või isikliku eeskuju-
selt.
ga.
Signaal  on kindla tähendusega leppe-
Käsklus on  suuline , määrustikus mää-
märk käskluste, korralduste või teade-
ratud  vormis  lühike  käsk,  mis  tuleb  te  edastamiseks  heli-,  valgus-  ja  raa-
täita, et sooritada mingi varem harju-
diotehniliste vahenditega.
8 
RIVIÕPE
Riviõppe põhimõisted
Rivivõtete arenedes hakati rivistumi-
Kaugus  on   vahemaa   kaitseväelaste 
se ajal toimuvat kirjeldama ning neist  (sõidukite), al üksuste ja väeosade va-
kirjeldustest kujunesid rivi põhimõis-
hel sügavuti.
ted.  Põhimõistete   tundmine   võimal-
Rivi laius on rivi ti bade vahemaa piki 
dab riviplatsil ki resti orienteeruda ja  rinnet.
rivis end kindlalt tunda.
Rivi  sügavus  on  vahemaa  esimesest 
Rivi on  kaitseväelaste,  al üksuste  või  vi rust vi mase vi runi.
väeosade määrustikupärane paigutus 
nende ühiseks tegutsemiseks jalgsi või  Kahe-, kolme- või neljavi rulises rivis 
sõidukitel.
seisavad ühe vi ru kaitseväelased teise 
vi ru kaitseväelaste selja taga väljasiru-
Viirg   on  rivi,  mil es  kaitseväelased  tatud käe kaugusel.
seisavad üksteise kõrval ühel sirgjoo-
nel.
Vi rge nimetatakse esimeseks, teiseks, 
kolmandaks   ja  neljandaks  ning  rivi 
Tiib  on rivi parem- või vasakpoolne  pööramisel vi rgude nimetus ei muu-
ots.  Rivi  pööramisel  ti bade  nimetus  tu.
ei muutu.
Kaitseväelased, kes seisavad kahe-, kol-
Rinne  on  rivi  külg,  mil e  poole  on  me-  või  neljavi rulises  rivis  üksteise 
kaitseväelased rivistatud.
taga väljasirutatud käe kaugusel, moo-
Rivi tagakülg on rinde vastaspoolne  dustavad rea. Rida, kus puudub üks või 
rivi külg.
mitu kaitseväelast, nimetatakse pooli-
kuks  reaks . Vi mane rida peab olema 
Vahe on vahemaa kaitseväelaste (sõi-
täidetud. Mitmevi rulise rivi pöörami-
dukite),  al üksuste  ja  väeosade  vahel  sel astuvad poolikus reas seisvad kait-
piki rinnet.
seväelased eesmistesse vi rgudesse.
Rivi liigid
Koondrivis paiknevad kaitseväelased  Ülema  ja  kaitseväelase  kohustused 
või  al üksused  rinde  poole  vi rgudes  enne rivistumist ja rivis
üksteisest väljasirutatud käe kaugusel, 
lahkrivis
Rivimäärustiku  nõudeid  ja  ülema 
 aga üksteisest piki rinnet või  käsklusi  oleks  praktilises  tegevuses 
sügavuti hajutatult ning ülema määra-
raske  rakendada,  kui  kaitseväelased 
tud kauguse ja vahega.
ei  tea  ega  täida  oma  kohustusi  enne 
Kolonn  on rivi, mil es kaitseväelased  rivistumist  ja  rivis.  Kohustuste  tead-
või  al üksused  (sõidukid)  paiknevad  mine ja täitmine ki rendab ning liht-
üksteise  taga  määrustikus  või  ülema  sustab rivistumist ja riviharjutusi ning 
määratud kaugusel.  Kolonnis  on rivi  lühendab  kurnavale  rividril ile  kulu-
sügavus suurem sel e laiusest.
vat aega.
85 
RIVIÕPE
Ülem peab:
Kaitseväelane peab:
1)  teatama  rivistumise  aja,  koha  ja  1)  kontrol ima  oma  relva,  tal e  kin-
korra,  vormiri etuse  ja   rakmed ,  rel-
nistatud  relvastuse,  lahingutehnika, 
vastuse  ja  lahingutehnika,  vajaduse   laskemoona ,  isiklike  kaitsevahendite, 
korral määrama vaatlejad;
tööri stade,  vormiri etuse  ja  rakmete 
2) teadma ja kontrol ima oma al ük-
korrasolekut;
suse al uvate arvu, relvastust, lahingu-
2)  korrastama  vormiri etust,  jala-
tehnikat ,  laskemoona,  isiklikke  kait-
nõusid ja peakatet; sobitama relva ja 
sevahendeid ja tööri stu;
rakmed;  aitama  kaaslasel kõrvaldada 
3) kontrol ima al uvate välimust, rel-
ilmnenud  puudused;
vade ja rakmete korrasolekut;
3)  teadma  oma  kohta  rivis;  oskama 
4) hoidma rividistsipli ni ning nõud-
asuda rivvi ki resti ja rüselemata; li -
ma al üksuselt korralduste, leppemär-
kuma  joondunult;  hoidma määratud 
kide ja signaalide täpset täitmist ning  kaugust  ja  vahet;  täitma  ohutusnõu-
kaitseväelastelt nende kohustuste täit-
deid; kaitseväelane ei tohi väljuda ri-
mist rivis;
vist  (transpordivahendist) ilma loata;
5)   korraldama   al üksuse  relvastuse  4)  olema  rivis  vait;  tähelepanelikult 
ja  lahingutehnika  rivistamisel  välise  jälgima oma ülema käske ja käsklusi 
ülevaatuse, kontrol ima isikkoosseisu  ning  teisi  segamata  täitma  need  ki -
ohutu  veo  eeskirja  täitmist,  veetava  resti ja täpselt;
materjali  kinnitust  ja  paigutust  ning  5) andma käsklused edasi neid moo-
tuletama  isikkoosseisule meelde ohu-
nutamata, valjusti ja selgelt.
tusnõudeid;
6) li kumise korral nõudma kindlaks-
määratud  vahemaade  ja ki ruse  hoid -
mist ning li kluseeskirja täitmist.
Üksiksõduri riviõpe
Sõduri  või  õppuri  põhjalik  riviõpe  da  distsipli ni  tugevdamise  ja  süven-
on kõigi üksuste koostöö põhieeldus.  damise parim vi s.
Üksiksõduri ettevalmistamisel tehtud 
vigu on hiljem üksuse koosseisus väga  Seisang ja tegevus koondrivis
raske parandada.
Määrustikupärane rüht on kaitseväe-
Täpne  käskluste  täitmine,  laitmatu  lase väärika esinemise ja sõjameheliku 
seisang  ja  korrektsed  rivivõtted  on  välimuse  peamine  tunnus.  Seisangut 
põhieeldused  koostööks  koondrivis.  kontrol itakse  igal  rivistusel,  kui  sel-
Koondrivis  tegutsemine  on  omakor-
leks on võimalus.
86 
RIVIÕPE
Kaitseväelase  põhiseisang  on  valvel-
5) käed al , sõrmed koos ja veidi kõ-
seisang, mis võetakse pärast käsklust  verdatud,  käelabad  puudutavad  reit, 
“VALVEL!”.
keskmine sõrm asub välivormi pükste 
Valvelseisang võetakse ilma käskluse-
küljetasku  keskel  (tavavormi  püksi-
ta järgmistel juhtudel: käsu andmine  õmbluse kohal);
ja  saamine,  raporteerimine,  kaitse-
6) pea püsti, lõug kergelt tagasi tõm-
väelaste  pöördumine  üksteise  poole   matud ,  suu  kinni,  vaade  suunatud 
ja  tervitamine , ri gihümni ettekanne,  ette.
käskluste  andmine,  rivis  pärast  iga  Käsklusele  “KOHENDU!”  eelneb 
eelkäsklust.
käsklus  “VABALT!”.  Pärast  käsklust 
Valvelseisangus peab seisma:
“KOHENDU!”  tohib  kohalt  lahku-
1)  sirgelt  ja täiesti li kumatult;
mata  kohendada  ri deid  ja  rakmeid 
ning  pöörduda  oma  vahetu  ülema 
2)  kannad  koos, pöiad ühel  joonel  ja  poole.  Kohendumise  lõpetamiseks 
ühtemoodi umbes 40° nurga al  välja-
antakse  käsklus  “KOHENDUMINE 
poole pööratud;
LÕPETADA!”.
3) jalad põlvist  sirged ;
Kui kohendumine on lõpetatud, jää-
4) keha sirge, jalad pahkluudest pai-
dakse vabaltseisangusse.
nutamata,  keharaskus  ühtlaselt  kan-
Kui  antakse  käsklus  “RIVITULT!”, 
dadel ja pöidadel, kõht ette lükkama-
tuleb ki resti lahkuda oma kohalt rivis. 
ta, õlad ühtemoodi al a  lastud  ja veidi  Eemalduda võib ni  kaugele, et pärast 
tahapoole tõmmatud,  rind  ees;
ülema käsklust või signaali oleks või-
Joonis 6.1. Valvelseisang
Joonis 6.2. Vabaltseisang
87 
RIVIÕPE
malik ki resti koguneda. Lubatud on  Li kudes väljaspool rivi, tuleb tervita-
kohendada rakmeid ja ri etust, rääki-
miseks  pöörata  pea  järsu  li gutusega 
da ning istuda.
tervitatava  poole,  tõsta  kergelt  lõuga 
Pärast käsklust “PAIGALE!” asutakse  ja  vaadata  tervitatavale  silma,  tõsta 
ki resti  endisele  kohale,  joondutakse  parem  käsi  üles  ja  saata  tervitatavat 
iseseisvalt  ja  jäädakse  vabaltseisan-
peapöördega.
gusse.
Lähenedes  tervitatavale  selja  tagant, 
Tervitamine
tuleb  tervitamist  alustada  temast 
möödumise ajal.
Kaitseväelased  tervitavad  vastastikku 
alati,  kusjuures  al uv  (auastmelt  ma-
Rivis  paigal  ol es  antakse  tervitami-
dalam)  peab   tervitama   esimesena.  seks käsklus “VALVEL!”. Pärast käsk-
Tervitamist  alustatakse,  kui  tervitaja  lust tuleb võtta valvelseisang ja käsk-
on tervitatavast kolme meetri kaugu-
luse  “PAREMALE  (VASAKULE, 
sel. Tervitatakse ni , et tervitatav seda   KESKELE )  –  VAAT!”  järel  pöörata 
märkaks.  Tervitus  lõpeb  tervitatava  pea  järsult  kästud  suunas,  tõsta  ker-
vastutervituse  või  möödumisega  ter-
gelt lõuga ja vaadata tervitatavale sil-
vitatavast.
ma.  Kui  tervitatav  li gub,  saadetakse 
teda pilgu ja peapöördega.
Väljaspool  rivi  tuleb  tervitamiseks 
pöörduda  tervitatava  isiku  poole,  Rühmaülemad ja neist kõrgemal ame-
vaadata tal e silma ning võtta valvel-
tikohal teenivad kaitseväelased tõsta-
seisang.  Samal  ajal  tõstetakse  parem  vad parema käe tervitusasendisse.
käsi, mil e neli sõrme on sirgelt koos 
ja pöial esimese sõrme vastas, järsu li -
gutusega ja peopesa pööramata mee-
lekoha  juurde.  Käsi  jääb  randmest 
sirgeks,  küünarnukk  õla  kõrgusele; 
nimetissõrm ja keskmine sõrm puudu-
tavad   peakatte   äärt  või  meelekohta. 
Pärast  vastutervitust  või  tervitatavast 
möödumist lastakse käsi järsu li gutu-
sega al a ja pööratakse pea otse.
Rivitult olevad kaitseväelased tervita-
vad pärast käsklust “VALVEL!”, mil e 
annab kõrgemas auastmes või esime-
sena ülemat märganud kaitseväelane. 
Tervitamine  lõpeb  pärast  tervitatava 
käsklust  “VABALT!”,  mida  kordab 
tervitajate seas auastmelt kõrgeim või 
käskluse andnud kaitseväelane.
Joonis 6.3. Tervitamine peakatteta ja peakattega
88 
RIVIÕPE
Joonis 6.4. Tervitamine koondrivis
Tervitamise  lõpetamiseks  rivis  pai-
ne lõpeb käsklusega “TAKTSAMMU 
gal  ol es  antakse  käsklus  “OTSE  –  – MARSS!”.
VAAT!”. Sel e käskluse järel tuleb pea  Pärast seda käsklust, mis antakse va-
pöörata järsu li gutusega otse ja jääda  saku  jala  mahapaneku  ajal,  tehakse 
valvelseisangusse.  Rühmaülemad  ja  veel üks samm ja vasaku jala mahapa-
neist  kõrgemal  ametikohal  teenivad  neku ajal pööratakse pea järsu li gu-
kaitseväelased  lasevad  parema  käe  tusega otse ning jätkatakse li kumist 
al a.
taktsammul.
Koondrivis  li kudes  antakse  tervita-
Liikumine ja peatumine
miseks  käsklused  “VALVEL,  SAM-
MU  –  MARSS!”  ja  “PAREMALE  Li kumine ja peatumine on kaitseväe-
(VASAKULE) – VAAT!”. Pärast käsk-
lase ja eriti al üksuse riviõppe taseme 
lust “VALVEL, SAMMU – MARSS!”  näitaja.  Koondrivis  li kumine  nõuab 
alustatakse  li kumist  valvelsammul,  pidevat ja hoolikat kokkuharjutamist, 
seejuures tuleb samal ajal vasaku jala  sest koondrivis tuleb tegutseda nagu 
mahapanekuga  antava  täitekäsklu-
üks mees.
se  “PAREMALE  (VASAKULE)  –  Koondrivis  li gutakse  vabasammu, 
VAAT!” järel teha parema jalaga veel  taktsammu  või  valvelsammuga  ning 
üks samm ning vasaku jala mahapa-
taktjooksu, jooksu või ki rjooksuga.
nemise  ajal  pöörata  pea  tervitatava 
poole ja saata teda pilguga.
Vabasammu  kasutatakse  rännakul, 
halbadel teedel, li kumise ajal kohen-
Rühmaülemad  ja  neist  kõrgemal  damiseks,  sildu  ületades jne. Vabasam-
ametikohal  teenivad  kaitseväelased   muga  li kumisel ei ole sammu pikkus 
tõstavad  samal  ajal  peapöördega  pa-
ega  sagedus  täpselt  kindlaks  määra-
rema  käe  tervitusasendisse  ja  peata-
tud. Normaalne li kumiski rus teedel 
vad vasaku käe li kumise. Tervitami-
ei tohi jääda al a 4 km/h. Vabasammul 
89 
RIVIÕPE
Joonis 6.5. Liikumine taktsammul
Joonis 6.6. Liikumine valvelsammul
li kumise  alustamiseks  antakse  käsk-
Valvelsammu sagedus on 120 sammu 
lus “VABASAMMU – MARSS!”.
minutis , sammu pikkus 80 cm.
Taktsammu kasutakse koondrivis li -
Pärast käsklust “PAIGAL – MARSS!” 
kudes.  Käskluse  “TAKTSAMMU  tuleb märkida sammu takti paigal jal-
– MARSS!” järel tuleb alustada li ku-
gade tõstmise ja mahapanemisega. 
mist vasaku jalaga, rõhutades esimest 
sammu; käed li guvad hoogsalt sam-
Li kumise peatamiseks antakse käsk-
mu  taktis  vöö  kõrguseni  ette  ja  väl-
lus “SEIS!”. Pärast täitekäsklust tehak-
jasirutatult  taha.  Sammu  pikkus  on  se veel üks samm, pannakse tagapool 
ligikaudu 80 cm, sagedus 120 sammu  olev jalg sammu taktis eesmise kõrva-
minutis.
le ja jäädakse li kumatult valvelseisan-
gusse.
Valvelsammul li gutakse lühikeste va-
hemaade  puhul  ja  koondrivis  tervi-
Taktjooksu alustatakse pärast käsklust 
tades.  Käskluse  “VALVELSAMMU  “TAKTJOOKSU – MARSS!”. Pärast 
– MARSS!” järel alustatakse li kumist  eelkäsklust  kõverdatakse  käed  küü-
vasaku  jalaga:  vasak  jalg  sirutatakse  narli gesest ja tõstetakse  rusikas  käed 
koos  keha  raskusega  ette  ja  pannak-
rinna kõrgusele, küünarnukid hoitak-
se kergelt rõhutatult täistal aga maha,  se  keha  lähedal.  Pärast  täitekäsklust 
kandes   seejuures  keha  raskuse  üle  alustatakse jooksu vasaku jalaga. Joos-
vasakule  jalale . Jalg tõstetakse 25 cm  takse ühtlase sammu ja sagedusega.
kõrgusele  ning  jalga  tõstes  hoitakse  Taktjooksult  minnakse  üle  sel e-
saapanina  kergelt  al a-  ja  väljapoole.  kohase  käskluse  järel  kas   takt -  või 
90 
RIVIÕPE
Joonis 6.7. Paigalsamm
Joonis 6.8. Käte asend taktjooksu ajal
vabasammule,  ki rjooksult  ainult  va-
paremale (vasakule), astutakse samm 
basammule.  Jooksult  sammule  üle-
parema (vasaku) jalaga, pannakse va-
minekuks   aeglustatakse  pärast  eel-
sak (parem) jalg ki resti parema (va-
käsklust  vähehaaval  jooksu  ja  pärast  saku) juurde ja jätkatakse ni vi si li -
täitekäsklust minnakse käskluse järgi  kumist, kuni on tehtud määratud arv 
üle takt- või vabasammule.
samme .  Pärast  peatumist  jäädakse 
Joostakse  ebatasasel  maastikul  ja  pi-
valvelseisangusse.
kemate  vahemaade  läbimiseks.  Ki r-
Pöördeid tehakse ni  paigal kui ka li -
jooksuga läbitakse ainult lühikesi va-
kudes pärast käsklust “PAREM (VA-
hemaid.
SAK) – POOL!”.
Jooksmist alustatakse pärast käsklust  Paigal pööratakse pärast täitekäsklust 
“ JOOSTES  – MARSS!” ning ki rjook-
parema  (vasaku)  jala  kannal  ja  teise 
su  pärast  käsklust  “KIIRJOOKSU  jala päkal 90° võrra paremale ( vasa -
– MARSS-MARSS!”. Jooksult peatu-
kule), pärast pööret tuuakse tagapool 
takse kas määratud kohani jõudmise  olev jalg lühimat teed mööda eesole-
korral või pärast käsklust “SEIS!”.
va jala kõrvale. Pärast pööret jäädakse 
Paigal ol es antakse väiksemaks koha  valvelseisangusse. Kogu pööre tehak-
muutmiseks  käsklus  “KOLM  SAM-
se kahe võttega ja pöörde ajal jäävad 
MU  PAREMALE  (VASEMALE,  käed li kumatuks.
EDASI, TAGASI) – MARSS!”.
Taktsammuga li kumise korral antak-
Edasi ja tagasi li gutakse taktsammul.  se täitekäsklus sel e jala mahapaneku 
Peatutakse  ilma  käskluseta.  Li kudes  ajal, mil e poole pööre tehakse. Koos 
91 
RIVIÕPE
järgmise sammu astumisega 
pööratakse vasaku (parema) 
jala  päkal  90°  võrra  pare-
male   (vasakule),  pöördega 
samal  ajal  sirutatakse  välja 
parem (vasak) jalg sammuks 
uues suunas ning jätkatakse 
li kumist.
Vabasammuga  li kudes  ja 
jooksu ajal tehakse pööre va-
balt .
Käskluse  “ÜMBER  — 
PÖÖRD!” puhul pööratakse 
paigal ol es vasaku jala kan-
nal ja parema jala päkal 180° 
võrra ümber vasaku õla, pä-
rast  pööret  tuuakse  parem 
jalg lühimat teed mööda jär-
sult vasaku jala kõrvale ning 
Joonis 6.9. Käskluse “ÜMBER – PÖÖRD” täitmine
jäädakse valvelseisangusse.
Taktsammuga 
li kumise 
korral antakse täitekäsklus parema 
raskus  paremale 
jala mahapaneku ajal. Seejärel tehak-
jalale ja jätkatakse vasaku jalaga li ku-
se vasaku jalaga veel täissamm edasi,  mist uues suunas.
parem  jalg  pannakse  poole  sammu  Vabasammuga  li kumise  ja  jooksu 
kaugusele vasaku jala ette maha, pöö-
ajal tehakse pöörded vabalt. Valvel- ja 
ratakse   mõlema  jala  päkkadel  180°  paigalsammuga  li kudes  pöördeid  ei 
võrra ümber vasaku õla, vi akse keha   tehta .
Jagu
Jagu on rühma koosseisu kuuluv al -
Koondrivis rivistatakse jagu:
üksus,  mis  koosneb  jaoülemast,  jao-
ülema abist ja reeglina seitsmest sõdu-
1) ühte vi rgu,
rist .  Jao  alussõdur  on  tavaliselt  rivis 
jaoülemast  järgmine  kaitseväelane,  2) ühekaupa kolonni,
kel e järgi kogu jagu joondub, li gub ja  3) kahevi rulisele joonele,
tegutseb. Vajaduse korral määrab jao-
ülem alussõduri nimeliselt.
4) kahekaupa kolonni.
92 
RIVIÕPE
Liikumissuund
1 m 10 cm
Jaoülem
Joonis 6.10. Laskurjao üheviiruline joon
1 m 10 cm
Liikumissuund
Jaoülem
Joonis 6.11. Jagu ühekaupa kolonnis
Jagu koondrivis
kui ka li kumise ajal. Harilikult kogu-
Jao  üheviirulisel  joonel  on  sõdurid 
neb jagu jaoülema selja taha ki rjook-
üksteise  kõrval,  moodustades  ühe 
suga .
sirgjoone .  Sõdurite   vahekaugus   on 
Jagu õpetades asub jaoülem seal, kus 
110 cm, mida arvestatakse ühe sõdu-
tal on parem al uvaid suunata.
ri jalakannast kuni tema kõrval seisva 
sõduri jalakannani. Jaoülem asub jao 
Jao kogunemine joonele
paremal ti val.
Jagu koguneb joonele pärast käsklust 
Jao  ühekaupa  kolonn  on  paremale 
“JAGU, JOONELE – KOGU!”.
pööratud  jao  ühevi ruline  joon.  Sõ-
Rivistuda  tuleb  jaoülema  kõrvale: 
durid  on  üksteise  taga  ja  moodus-
jaoülem  näitab  käega  joone,  kuhu 
tavad  ühe  sirgjoone.  Sõdurite  vahe-
jagu  peab  kogunema,  sirutades  sel-
kaugus on 110 cm ning jaoülem asub 
leks vasaku (parema) käe küljele keha 
kolonni alguses.
suhtes 90° nurga al . Alussõdur läheb 
Jao rivistamise korral kahevi rulisele 
jaoülema kõrvale ni , et jaoülema väl-
joonele  jagatakse  jagu  kaheks  pool-
jasirutatud käe sõrmed võiksid puu-
jaoks, ni  et üks pooljagu seisab teise 
dutada tema õlga. Jagu rivistub tema 
taga.  Vahed  ja kaugused on samasu-
järgi joonele ni , et iga mees sirutab 
gused nagu ühevi rulise joone puhul. 
vasaku (parema) käe välja,  puuduta -
Jaoülem  on  paremal  ti val  esimese 
des  vasakul  (paremal)  oleva  kaitse-
pooljao joonel.
väelase õlga. Si s pööratakse pea pa-
Jao  kahekaupa  kolonn  on  paremale 
remale ning tõstetakse veidi lõuga, et 
pööratud  jagu  kahevi rulisel  joonel. 
näha endast neljanda mehe rinda.
Teine  pooljagu  on  esimese  pooljao 
Pärast alussõduri kohaleasumist  laseb  
kõrval  paremal.  Kaugused  ja  vahed 
jaoülem käe al a,  astub  parema jalaga 
on  samasugused  nagu  kahevi ruli-
sammu ette, pöörates end samal ajal 
se  joone  puhul.  Jaoülem  asub  kahe 
vasakule,  ning  kontrol ib  käskluse 
pooljao keskel.
täitmist. Joondumise kontrol imiseks 
Jagu koguneb joonele ainult paigal ol-
võib  jaoülem  vajaduse  korral  oma 
les. Kolonni koguneb jagu ni  paigal 
kohalt lahkuda.
93 
RIVIÕPE
Jaoülem
Jaoülem
Liikumissuund
Liikumissuund
Joonis 6.12. Jagu kaheviirulisel joonel
Joonis 6.13. Jagu kahekaupa kolonnis
Joondumise  lõpetamiseks  annab  jao-
lõpetatakse käskluse “VALVEL!” järel. 
ülem käskluse “VALVEL!” ning läheb  Vajaduse korral joondatakse jagu vasa-
oma kohale rivis. Pärast seda käsklust  kul ti val või jao keskel oleva alussõduri 
lastakse käsi al a ja pööratakse pea otse.  selja taha.
Kogunemiseks  kahevi rulisele  joonele 
antakse  käsklus  “JOONELE KAHTE  Li kumine rivis
VIIRGU  – KOGU!”.
Jagu li gub harilikult kolonnis, joonele 
Jao kogunemine kolonni
rivistatuna li gutakse ainult si s, kui on 
vaja teha väiksemaid ümberpaigutusi.
Jagu koguneb kolonni käskluse “JAGU, 
KOLONNI – KOGU!” järel.
Jagu  li gub,  peatub,  muudab  sammu 
ning  teeb  pöördeid   samade   käsklus-
Jaoülem  näitab  kolonni  alguspunkti,  te ja juhiste järgi, mis kehtivad üksik-
tõstes  parema  (vasaku)  käe  otse  üles.  sõduri kohta. Li kumissuuna, sammu 
Alussõdur  läheb  jaoülema  taha  ning  õige pikkuse ja sageduse eest vastutab 
jagu rivistub alussõduri selja taha ko-
jaoülem.
lonni,  joondudes  ni vi si,  et  iga  mees 
näeb  ainult  eesseisva  sõduri  kukalt.  Eelkäskluse järel võtab jaoülem (alus-
Õige  kauguse  võtmiseks  sirutatakse  sõdur) määratud suuna või valib sel e 
vasak  käsi  ette,  puudutades  eesseisja  ise. Täitekäskluse järel hakkab jagu li -
selga .
kuma  korraga,  joondudes   kuklasse   ja 
külgsuunas ning hoides õiget kaugust 
Pärast alussõduri kohale asumist pöör-
ja vahet. Valed kaugused ja vahed pa-
dub jaoülem ümber ja kontrol ib käsk-
randatakse li kumise ajal vähehaaval.
luse täitmist. Joondumise kontrol imi-
seks võib jaoülem oma kohalt li kuda.  Rivi ette kutsumine
Joondumise  lõpetamiseks  annab  jao-
Rivi ette kutsutakse käsklustega “REA-
ülem käskluse “VALVEL!” ning pöör-
MEES   KASK !”  ja  “VIIS  SAMMU 
dub  ümber.  Pärast  käsklust  lastakse  RIVI  ETTE  –  MARSS!”.  Kuulnud 
käsi  al a.  Kogunemiseks  kahekaupa  oma  nime,  vastab  kaitseväelane  sel-
kolonni antakse käsklus “KAHEKAU-
gelt “MINA!” ning alustab täitekäsklu-
PA KOLONNI – KOGU!”.
se järel li kumist vasaku jalaga; teinud 
Paigalseisva jao joondumise vi mistle-
kästud arvu samme, peatub, pöördub 
miseks antakse vajaduse korral käsklus  rivi poole näoga ning jääb valvelseisan-
“JAGU  –  JOONDU!”.  Joondumine  gusse.
9 
RIVIÕPE
Rühm
Rühm  on  kompani    kooseisu   kuuluv  vasakul, ülejäänud  jaod  asuvad oma ko-
al üksus, mis koosneb 2–4 jaost. 
hale  alusjao järgi käskluse põhjal.
Rühma põhirivistused koondrivis on rüh-
Rühma  joondumise  vi mistlemiseks 
majoon ja rühmakolonn. Vajaduse korral  antakse  käsklus  “RÜHM  –  JOON-
võib rühma rivistada joonele  ühte või  DU!”.  Rühm  joondub  alusjao  järgi 
kahte  vi rgu  ning  ühe-  või  kahekaupa  kuklasse  ja  külgsuunas.  Joondumise 
kolonni.
lõpetab käsklus “VALVEL!”.
Rühm koguneb joonele ainult paigal, ko-
Kolonni alusjagu on teine jagu (ühe-
lonni kogunetakse ni  paigal kui ka li ku-
kaupa  kolonnis  esimene).  Alusjagu 
des. Joone alusjagu on esimene jagu, kui  koguneb ja rivistub rühmaülema taha, 
see pole käskluses teisiti määratud. Alus-
ülejäänud jaod asuvad oma kohtadele 
jagu koguneb ja rivistub rühmaülemast  alusjao järgi käskluse põhjal.
Rühmavanem
1 m 10 cm 2 m
Rühmaülem
1. jagu
2. jagu
3. jagu
4. jagu
Joonis 6.14. Rühmajoon
1 m 10 cm
2 m
3. jagu
1. jagu
1 m 10 cm
4. jagu
2. jagu
Joonis 6.15. Rühm kaheviirulisel joonel
95 
RIVIÕPE
1.
2.
j
j
1 m 10 cm
a
a
2 m
g
g
u
u
1 m 10 cm
1.
4.
j
j
a
a
3.
4.
g
g
j
j
u
u
a
a
g
g
u
u
Joonis 6.16. Rühmakolonn
Joonis 6.17. Rühm kahekaupa kolonnis
Küsimused
  1. Mil es seisneb riviõppe tähtsus?
  2. Mis on rivi? Loetlege rivi põhilised li gid.
  3. Mil al ja kuidas kaitseväelased tervitavad?
  4. Kuidas ülem al uvaid juhib?
?  5. Nimetage kaitseväelase riviseisangud.
  6. Kirjeldage ülema ja al uvate kohustusi rivistumise ajal.
  7. Missugune on minimaalne ki rus koondrivis li kumise korral?
  8. Kuidas kaitseväelased li guvad?
  9. Mil ised on pöörded rivis?
10. Kirjeldage jao koosseisu.
11. Mitmest jaost võib koosneda rühm?
12. Mis on rühma põhirivistused koondrivis?
13. Mil ine on sõduritevaheline kaugus rivis ja kolonnis?
96 
7. Relvaõpe
Relv on seadis või ese, mis on ette 
ideaalidega. Hi nast Euroopani kehas-
nähtud elusolendi või materiaal-
tas mõõk ni suguseid kindlaid väärtu-
sete  väärtuste kahjustamiseks või 
si nagu tarkus, distsipli n, võim, õig-
hävitamiseks.  Relvi  eristatakse 
lus, kaitse, vaprus, autoriteet, karskus 
otstarbe   järgi  näiteks  sõjaväe-, 
jne. Mõõk oli kaua aega mehelikkuse 
jahi- ja spordirelvadeks ning toi-
sümbol, nüüdisajal on aga muutunud 
meviisi  järgi  külm-  ja   tulirelva -
relva koondsümboliks.
deks.  Sõjaväerelvi  võib  eristada 
ka väeliigi järgi.  Tänapäeval saab 
Vaba kodaniku tunnus on alati olnud 
eristada ka tavarelvi ehk konvent-
õigus kanda relva. Ent vaba kodanik 
sionaalseid relvi ja mittekonvent-
ja relv peavad teenima seaduslikkust, 
sionaalseid relvi. 
moraali ja au. Relv ei ole pelgalt hä-
vitamisvahend, relva peaks kasutama 
Esimeste  näol  on  tegemist  n-ö 
ainult õilsal eesmärgil – kaitseks kurja 
traditsiooniliste  sõjapidamisva-
eest. Relv ju ei tapa,  tapab  ikka inime-
henditega,  millest  tuleb   juttu   ka 
ne.  Sestap  peab  relvakandja  tundma 
selles  peatükis.  Mittekonventsio-
relvakandmise kultuuri. Peale tulirel-
naalsed relvad on eelkõige massi-
va  tehniliste  omaduste  tundmise  ja 
hävitusrelvad (vt ptk 10).
relva  käsitsemise  oskuse  peab  relva-
Inimese ja relva suhe on läbi aegade  kandjal  olema  tasakaalukust  ja  vas-
olnud  eriline.  Mõõka  on   seostatud   tutustunnet, et teha kõik sel e heaks, 
Kaitseväelane laskeharjutusel granaadiheitjaga Carl Gustaf
97 
RELVAÕPE
et  relva  ei  peaks  kasutama.  Samal   suhtuda   aukartusega,  sest  valesti  või 
ajal peab ta teadma, mis pi rist alates  ekslikult rauast väljunud kuuli tagasi 
on  vaja  ilmutada  otsustavust  kel egi  võtta ei saa. Relva ei näidata avalikus 
kaitsmiseks või kurja ärahoidmiseks.
kohas, seda kantakse varjatult. Ainult 
Igal  meie  ri gi  kodanikul  on  õigus  ri gi  jõustruktuuride  teenistuses  on 
isiklikule relvale, kuid on täiesti loo-
õigus ja tihti ka kohustus kanda relva 
mulik,  et  relvaloa  võib   usaldada   ai-
avalikult.
nult  psüühiliselt  tervele  inimesele.  Olgu tehnika areng kui tahes ki re ja 
Relvaomanik  peab  relva  regulaarselt  toogu  moodsa  tehnoloogia kasutami-
puhastama   ja  kontrol ima,  järgides  ne relvastusse kaugelt juhitavaid sõja-
rangelt ja erilise tähelepanuga ohutus-
pidamisvahendeid, on maa-ala vasta-
nõudeid. Isegi  laadimata  relvaga sihti-
sest vabastatud al es si s, kui sel ele on 
des tuleb valida sihtmärgiks ohutu ja  astunud käsirelva kandev sõdur.
neutraalne   objekt.   Igasse   relva  tuleb 
Relvad
Eesti kaitseväe relvastusse kuulub suur  või mil el ei esineks ühtki lasketakis-
valik  relvi  al üksuste  ja  ametikohta-
tust. Seepärast on relva tundmine hä-
de vajaduste järgi. Relvaosade ja töö-
davajalik, et sõdur saaks lahinguväljal 
põhimõtete tundmine ei ole eesmärk  probleemide  puhul  relva  iseseisvalt 
omaette ,  kuid  seni  pole  veel  loodud  töökorda seada ja oma lahinguülesan-
relva,  mil e   sihik   püsiks  alati  paigal  de täita.
Püstol USP
Relv on lihtsa konstruktsiooniga, kuid kogenematul laskjal tuleb jälgida, 
et käsi ei jääks pärast  lasku  tagasili kuva kelgu ette.
◆ kali ber 9 mm
◆  padrun  9 x 19 mm, salves 
15 padrunit
◆ sihikuline  laskekaugus  50 m
◆ relva kaal koos laetud 
salvega 960 g
◆ relva pikkus 194 mm 
◆ relva kõrgus 136 mm
◆ kuuli algki rus 350 m/s
98 
RELVAÕPE
Püstolkuulipilduja Mini UZI
◆ kali ber 9 mm
◆  padrun  9  x  19  mm,  salves 
25 padrunit
◆ efekti vne laskekaugus 150 m
◆ tehniline laskeki rus 950 lasku 
minutis
◆  relva  kaal  koos  laetud  salvega 
3,15 kg
◆ relva pikkus 600 mm
◆ relva pikkus kokkupandud kabaga 360 mm
◆ kuuli algki rus 350 m/s
Automaat   Galil  AR
Automaat on välja töötatud kuulsa Kalašnikovi automaadi baasil. Erinevalt 
Kalašnikovi automaadist on Galilil dioptersihik ja teisigi väikesi erinevusi: 
statsionaarsed tri tiumtäpid öösel laskmiseks, erisused lukukoja kaane ja gaa-
sitoru paigaldamises. Relvaga on hõlbus tulistada ni  paremalt kui ka vasakult 
õlalt. Galil AR on täpne ja laskmise ajal stabi lne relv, mil ega on võimalik 
lahingupadruniga tulistada püssgranaate. Sarnase ehitusega teised relvad on 
Galil ARM, mil el on tugijalad, ning Galil SARi lühendatud  rauaga  mudel 
(üldpikkus 851 mm, kokkupandud kabaga 614 mm).
◆ kali ber 5,56 mm
◆ padrun 5,56 x 45 mm, salves 35 või 
50 padrunit
◆ sihikuline laskekaugus 500 m
◆ tehniline laskeki rus 650 lasku minutis
◆ relva kaal koos laetud salvega 4,6 kg
◆ relva pikkus 979 mm
◆ relva pikkus kokkupandud kabaga 742 mm
◆ kuuli algki rus 915 m/s
99 
RELVAÕPE
Kuulipilduja MG 3
MG 3 jätkab Teise maailmasõja aegsete Saksa kuulipildujate häid traditsioo-
ne ja on kuulipilduja MG 42 edasiarendus. Laskmise ajal on relv stabi lne ja 
täpne ning lihtne käsitseda.
◆ kali ber 
7,62 mm
◆ relva kaal 
11,5 kg
◆ relva pikkus 
1225 mm
◆ sihikuline laskekaugus 
1200 m
◆ efekti vne laskekaugus harkjalalt 600 m, 
kolmjalalt 800 m
◆ kuuli suurim  lennukaugus  3750 m
◆ kuuli algki rus 820 m/s
◆ laskeki rus 1200 lasku minutis (18–22 lasku sekundis olenevalt relva 
puhtusest ja luku raskusest)
Kuulipilduja 58
◆ kali ber 7,62 mm
◆ padrun 
7,62 x 51 mm, 
lindis 50 pad-
runit (linte 
saab li ta)
◆ efekti vne 
laskekaugus 600 m
◆ sihikuline laskekaugus 1100 m
◆ tehniline laskeki rus 600–800 lasku 
minutis
◆ relva kaal 11,6 kg
100 
RELVAÕPE
Granaadiheitja Carl Gustaf (CG)
Rootsi granaadiheitjal CG on välja töötatud kolm mudelit: M1, M2 ja 
M3. Mudel M1 töötati välja pärast Teist maailmasõda ning seda on mo-
derniseeritud:  vähendatud  relva  kaalu,  parandatud  sihikut  ja  võetud 
kasutusele uuemaid granaate. Granaadiheitja CG laskemoona valik on 
suur – alates  valgustus -, suitsu-,  kild - ja fugassgranaatidest kuni uuemate 
tandempealiste kumulatiivsete granaatideni. Pärast katsetamist Lahesõ-
jas võeti CG ka USA eriüksuste relvastusse. Eestis on kasutusel mudel 
M2.
◆ kali ber 84 mm
◆ efekti vne laskekaugus seisva märgi pihta mehaanilise sihikuga 200 m ja 
optilise sihikuga 300 m; li kuva märgi pihta mehaanilise sihikuga 150 m 
ja optilise sihikuga 200 m
◆ praktiline laskeki rus 6 lasku minutis
◆ relva kaal 9,5–14 kg (sõltuvalt mudelist), koos kumulati vgranaadiga 
12,5–17 kg (sõltuvalt mudelist)
◆ relva pikkus 979 mm
◆ granaadi algki rus 215–260 m/s sõltub laskemoona tüübist
101 
RELVAÕPE
Tankitõrjeseade  Milan
Milan on juhitav tankitõrjerakett, mida suunatakse lennu ajal peenikest, 
aga ülikõva  traati  pidi antavate signaalidega.
◆ raketi kaal koos konteine-
riga 13 kg
◆ maksimaalne laskekaugus 
2000 m
◆  laskeki rus  —  kogenud 
meeskond  suudab 10  sekun -
dit pärast esimese raketi lõh-
kemist tulistada järgmise
◆  seadme   kogukaal   koos 
kahe raketiga 53 kg
◆ meeskonnas 3 meest
Mapats
Mapats on laserki rega juhitav tanki-
tõrjerakett.  Raketi  taktikalis-tehnili-
sed omadused võimaldavad kogenud 
meeskonnal tabada li kuvat sihtmärki 
üle  90%  tõenäosusega  ning  läbistada 
kõigi olemasolevate soomukite ja tan-
kide soomust.
Tavaliselt on  rakett  parema positsioo-
nivahetuse huvides paigaldatud kerge-
le maastikuautole või soomukile.
◆ raketi kaal koos konteineriga 29,5 kg
◆ maksimaalne laskekaugus 5000 m, minimaalne 60 m
◆ laskeki rus – kogenud meeskond suudab 10–15 sekundit pärast esimese 
raketi lõhkemist tulistada järgmise
◆ raketi lennuki rus kuni 305 m/s
◆ seadme kogukaal lahinguasendis koos raketiga 95,5 kg
◆ meeskonnas 4 meest
102 
RELVAÕPE
81 mm  miinipilduja  B-455
B-455 on kergemi nipilduja, mida saab transportida  autoga ; lahtivõetuna 
võib mi nipilduja meeskond kanda seda ka jalgsi.
◆ kali ber 81 mm
◆  maksimaalne  laskekaugus  4900  m, 
minimaalne laskekaugus 200 m
◆ praktiline laskeki rus 8–12 lasku mi-
nutis
◆ raua pikkus 1550 mm
◆ kogukaal laskeasendis 43,5 kg
◆ mi ni kaal 4 kg
◆ meeskonnas 6 meest
120 mm miinipilduja 2B11
Mi nipildujameeskond  vahetab  mi nipilduja  positsiooni  lühidistantsidel 
jalgsi, pikematel distantsidel veetuna auto taga või autokastis.
◆ kali ber 120 mm
◆ maksimaalne laskekaugus 
7100 m
◆ praktiline laskeki rus 8–10 
lasku minutis
◆ pikkus transpordiasendis 
6800 mm
◆ kogukaal laskeasendis 210 kg
◆ maksimaalne transpordiki rus 
haagisena 50 km/h, autokastis 
95 km/h
◆ mi ni kaal 16 kg
◆ meeskonnas 6 meest
103 
RELVAÕPE
Kerge välihaubits 105 H 37-61
◆ maksimaalne laskekaugus 13 500 m
◆ laskeki rus 10 lasku minutis
◆ pikkus transpordiasendis 6800 mm
◆ kogukaal 1980 kg
◆ maksimaalne transpordiki rus haagisena 60 km/h, autokastis 95 km/h
◆ mürsu kaal 16 kg
◆ meeskonnas 6 meest
Haubits FH70/1A-1
Haubitsal on abimootor, mis võimaldab lühematel distantsidel positsioo-
ni vahetada. Pikemate vahemaade puhul veetakse haagisena spetsiaalselt 
kohandatud seitsmetonnise kandevõimega veoautoga MAN.
◆ kali ber 155 mm
◆ maksimaalne  laske -
kaugus tavalise mürsuga 
24 000 m, akti vmürsuga 30 000 m
◆ laskeki rus 6 lasku minutis
◆ kogukaal 9600 kg
◆ mürsu kaal 47 kg
◆ meeskonnas 8 meest
10 
RELVAÕPE
Soomustransportöör XA-180  PASI
◆ sil avalem 6 x 6
◆ meeskond 2 + 10
◆ relvastuses üks 12,7 mm raskekuulipilduja M2 Browning
◆ pikkus 7,35 m
◆ laius 2,9 m
◆ kõrgus 2,3 m
◆ lahingukaal 15,5 tonni
◆ mootor 6 silindriga turbodi sel 236 hj
◆ ki rus maanteel 95 km/h
◆ ki rus ujudes 8 km/h
◆ sõidukaugus 900 km
◆  soomus  – teras 10 mm
105 
RELVAÕPE
Automaat AK-4 (G3) ja selle käsitsemine
Automaat AK-4 on valmistatud Rootsis. Relva on lihtne käsitseda ning  lask -
mise ajal on see stabi lne ja täpne. Et kasutatakse 7,62 x 51 mm padruneid, 
on kuul tugeva läbistusvõimega ka pikematel distantsidel ega kaldu kõrvale 
peenikeste okste ja  lehtedega  kokku puutudes.
◆ kali ber 7,62 mm
◆ padrun 7,62 x 51 mm
◆ kuuli algki rus 790 m/s
◆ sihikuline laskekaugus 500 m
◆ efekti vne laskekaugus 400 m
◆ laadimata relva kaal 4,4 kg
◆ relva üldpikkus 1025 mm
◆ tehniline laskeki rus 600 lasku minutis
AK-4 eripära on vinnastushoova asukoht relva raua peal asuva vinnastus-
hoova  koja vasakul küljel. Enamikku relvi saab vinnastada paremalt lukuko-
ja küljelt. Relv on varustatud dioptersihikuga, mis hõlbustab sihtimist.
Relva käsitsemine
Laadimine
Seistes hoitakse relva nurga al ,  vint -
raud ülespoole ja salveavaus vasakule. 
Kaba  toetub  vastu vöökohta. Parema 
käega hoitakse püstolkäepidemest.
1.  Kaitseri vistage  relv  (kaitseri v 
asendis S).
2. Tõmmake  vinnastushoob  tagasi ja 
kinnitage see.
3.  Kinnitage   salv   ja  kontrol ige,  kas 
see on kinnitunud.
4. Vabastage löögiga vinnastushoob. 
NB! Ärge käega pidurdage!
Joonis 7.1. Relva laadimine
106 
RELVAÕPE
Relva tühjaks laadimine
Sama asend kui relva laadides.
1. Kaitseri vistage relv.
2.  Haarake  vinnastushoovast,  hoid-
ke teine käsi kesta väljaheiteava juu-
res, tõmmake vinnastushoob tagasi ja 
kinnitage see.
3. Haarake salvest, vajutage pöidlaga  
sisse salveri v ja eemaldage salv.
Joonis 7.2. Relva tühjaks laadimine
4.  Kontrol ige,  kas  padrunipesa  ja 
lukukoda on tühjad (vaadake läbi kesta väljaheite ava ja katsuge läbi salve 
kinnitusava).
5. Vabastage löögiga vinnastushoob.
6. Võtke maha kaitseri v, tehke kontrol lask ja kaitseri vistage relv.
Salve vahetamine 
1. Kaitseri vistage relv (lahinguolukorras laetakse relv kaitseri vistamata).
2. Laske kaba al a ja pöörake relv paremale küljele (salv vasakul), vintraud 
laskesuunas.
3.  Hoidke  parema käega püstolkäepidemest.
4. Tõmmake vinnastushoob tagasi ja kinnitage see.
5. Haarake salvest, pöidlaga vajutage sisse salvelukustushoob ja eemaldage 
salv.
6. Kinnitage uus salv ja kontrol ige, kas see on kinnitunud. Vabastage löögi-
ga vinnastushoob. 
NB! Ärge käega pidurdage!
7. Pöörake relv tagasi laskeasendisse, võtke maha kaitseri v ja jätkake tulis-
tamist.
Relva lahtivõtmine
1.  Laadige  relv tühjaks.
2. Suruge kaba lukustussõrmed välja (relva 
paremalt küljelt vasakule) ja asetage need 
vasakult poolt kaba toruneetidesse.
3. Eemaldage kaba tagasi tõmmates.
Joonis 7.3. Lukustussõrmede eemaldamine
4.  Vajutage  püstolkäepideme   lukustus -
sõrm välja, tõmmake püstolkäepide al a ja tagasi ning eemaldage see.
107 
RELVAÕPE
5. Suunake vintraud al a.
6. Tõmmake vinnastushoob ta-
gasi ja eemaldage  lukuraam  koos lu-
kuga.
Joonis 7.4. Eemaldatud kaba
7. Vabastage löögiga vinnastushoob.
8.  Haarake  lukuraam  koos  luku  ja 
taandurmehhanismikojaga,  nagu  on 
kujutatud pildil.  Pange  universaalvõti 
väljaheitja soonde, keerake lukku nel-
jandik pööret vastupäeva ja eemalda-
ge see.
9. Pöörake luku juhtplaati pool pööret 
ja eemaldage, hoidke lukku  ettepoole  
kaldu  ni ,  et  lööknõel  ja  sel e  vedru  Joonis 7.5. Püstolkäepide
tuleb koos luku juhtplaadiga välja.
Joonis 7.6. Vintraud, lukukoda ja vinnastusmehhanism
Taandurmehhanismikoda
Joonis 7.7. Lukk ja lukuraam
10. Eemaldage juhtplaadist lööknõel 
ja lööknõela vedru ning seejärel ee-
maldage vedru lööknõelalt.
Joonis 7.8. Luku eemaldamine
Joonis 7.9. Luku juhtplaat
Joonis 7.10. Lööknõel, lööknõela vedru ja luku juhtplaat
108 
RELVAÕPE
Relva kokkupanek
1. Asetage lööknõel ja vedru luku juhtplaati.
2. Pange juhtplaat tagasi ni , et  silindrilise  osa lukk läheks lukuraami soonde. 
Vajutage juhtplaat sisse ja tehke poolpööre.
3. Suruge lukku jõuga lukuraami (jälgige, et  numbrid  lukul ja luku juhtplaa-
dil oleksid ühel küljel), kuni lukk lukustub.
4. Tõmmake lukku lukuraamist eemale, kuni lukustusrul id lähevad täieli-
kult sisse.
5. Pöörake lukku neljandik pöö-
ret päripäeva. Vajaduse korral ka-
sutage universaalvõtit, mis pange 
väljaheitja soonde.
6.  Jälgige,  et  vinnastushoob  ei 
oleks kinnitatud.
Joonis 7.11. Luku pööramine
7. Asetage lukuraam koos luku ja taandurvedrukojaga lukukotta. Jälgige, 
et lukustusrullid oleksid luku sees. Kui lukustusrullid ei lähe sisse, toimige 
nii, nagu on kirjeldatud 4. punktis.
8. Sobitage lukukotta püstolkäepide ja kinnitage vasakult poolt lukustus-
sõrmega.
9. Asetage kaba lukukotta ja lükake ette. Kinnitage lukustussõrmedega vasa-
kult (muidu võib relva seljal kandes lukustussõrmed välja suruda).
10. Vinnastage relv.
11. Võtke maha kaitseriiv, tehke kontrol lask ja kaitseriivistage relv.
Automaat  Galil  (AR,  SAR,  ARM)  tuur, rõhk, suur ki rus). Ka relva osade 
ja selle käsitsemine
väikesed  defektid  arenevad sel istes tin-
Automaat  Galil  on  valmistatud  gimustes ki relt edasi. Sestap on täht-
Iisraelis. Relv on kuulsa Vene päritolu  sad õiged relvakäsitsemise võtted ning 
automaadi AK edasiarendus. Peale Iis-
järjekord, kuna need väldivad isegi väi-
raeli  on  relva  moderniseeritud  kujul  keste  vigastuste  teket.  Kõige  rohkem 
toodetud  Lõuna-Aafrika  Vabari gis.  relvade  kahjustusi  tekib  ebaõigest  või 
Vi mase  omapäraks  on  statsionaarne  puudulikust hooldusest.  Rooste ,  tahm  
punatäppsihik  ning  ergonoomiline  jne takistavad relva osade normaalset 
plastist  kaba ja laeosa. Relva on lihtne  tööd ja rikuvad neid seetõttu oluliselt. 
käsitseda ning laskmise ajal on see sta-
Sel est  võivad  tekkida  lahinguolukor-
ras  tõrked,  mil e  ki reks  kõrvaldami-
bi lne ja täpne. 
seks on oluline omandada õiged relva 
Relvas  lasu  hetkel toimuvad protsessid  kokkupanemise  ja  lahtivõtmise  ning 
on kül alt ekstreemsed (kõrge  tempera -
puhastamise ja korrastamise oskused.
109 
RELVAÕPE
Kirp koos 
kirbualuse ja 
kirbukaitsega
Leegi -
Lukukoja kaas 
Vinnastus-
summuti
koos tagumise ja 
Gaasitoru
käepide
öösihikuga
Kokkupandav 
õlatugi
Vintraud
Täägi 
fiksaator-
Laesäär
nukk
Püstol-
Salv
käepide
Salveriiv
Päästikukaitse  Tule ümberseadur 
Joonis 7.12. Automaat Galili osad
ja päästik
( kahepoolne , 
kaheastmeline) A ja R
Automaadi Galil osaline lahtivõtmine
Esmalt  tuleb alati meeles pidada reeg-
lit,  et  äravõetud  relvaosad  asetatak-
se  maha  (võimaluse  korral   puhtale ) 
lauale või alusele nende relva küljest 
eemaldamise  järjekorras.  See  tagab 
relva ki re kokkupaneku. 
1. Eemaldage relva küljest salv.
2.  Kontrol ige  relva.  Vinnastage  relv, 
veendudes, et padrunit ei ole padru-
nipesas, ja sooritage kontrol lask ohu-
tus suunas.
3. Eemaldage lukukoja kaas. Parema 
käe pöidlaga vajutage taandurmehha-
nismi juhtvarda  kand  lukukoja kaane 
avast  sisse  ja  suruge  al apoole,  kuni 
see jääb  pidama  lukukoja kaane serva 
taha (1 mm). Seejärel eemaldage lu-
kukoja kaas sel e tagumist otsa üles ja 
taha tõstes.
Lukukoja kaane eemaldamine
4.  Eemaldage  taandurmehhanism. 
Hoidke vasaku käega kinni laesäärest 
sel iselt, et pöial hoiab kinni gaasitoru.  Tõstke  taandurmehhanismi  tagumist 
Parema käega suruge taandurmehha-
otsa ülespoole, tõmmake see lukuraa-
nismi juhtvarda kanda ettepoole, kuni  mist välja kuni eraldumiseni ning ase-
see vabaneb pikisoonest.
tage maha.
110 
RELVAÕPE
5. Eemaldage gaasikolb, lukk ja luku-
raam. Hoidke laesäärest vasaku käega 
kinni ni , et pöial hoiab kinni gaasitoru. 
Võtke parema käega lukuraamist pealt 
kinni  ja  tõmmake  see  lõppasendisse, 
tõstke  lukuraami  tagumine  osa  üles 
ning tõmmake taha, kuni see eraldub 
lukukojast.  Asetage  lukuraam  pare-
masse  peopessa  ni vi si,  et  gaasikolb 
on suunatud teist eemale ja lukk osu-
tab üles. Vasaku käega eemaldage lukk  Laesääre eemaldamine
lukuraamist, lükates seda tahapoole ja 
pöörates päripäeva kuni eraldumiseni.
7. Hoidke vasaku käega kinni laesää-
rest, parema käe pöidlaga suruge üles 
laesääre ühendusmuhvi fiksaator (fik-
saatori   avamiseks  võib  kasutada  ka 
puhastusnööri  metal otsa).  Vasaku 
käega lükake laesäärt ettepoole, kuni 
see vabaneb kaitseseadest.
Jätke  relv  lahtivõetuks,  kontrol ige, 
kas  relva  osad  on  lahtivõtmise  järje-
korras.
Gaasitoru eemaldamine
Sõdur ei tohi relva rohkem lahti 
6. Eemaldage gaasitoru ja laesäär. Võt-
võtta! See tegevus on distsiplinaar-
ke  parema  käega  kinni  gaasitorust  ja 
korras  karistatav ! Relva võib täieli-
tõmmake seda tagasi kuni vabanemi-
kult lahti võtta ja parandada ainult 
seni lukukoja pikisoonest.
relvatehnik.
Ballistika
Täpne   laskmine   eeldab  teadmisi  sel-
raua õõnes ja teisi rauaõõnes toimu-
lest , miks ja kuidas kuul lendab. Siht-
vaid  protsesse.  Välisbal istika  tegeleb 
märgi tabamiseks peab laskur teadma  kuuli (mürsu) lennu probleemidega.
oma relva taktikalis-tehnilisi näitajaid  Lask ja selle perioodid
ning  oskama  nende  põhjal  järeldu-
si teha. Ta peab teadma, kuidas tema 
Lask  on  kuuli  ( miini ,   granaa -
asend  ja   ilmaolud   mõjutavad  laske-
di,  mürsu)  väljapaiskumine  las-
täpsust,  ning  oskama  kõike  seda  ar-
kurrelva  (miinipilduja,  granaa-
vestades  valida  õiget  sihtimispunkti.
diheitja,  suurtüki)  rauaõõnest 
paiskelaengu põlemisel tekkinud 
Sisebal istika  on  bal istikaharu,  mis 
gaaside toimel.
käsitleb kuuli (mürsu) li kumist relva 
111 
RELVAÕPE
Laskurrelvadest  lasu  puhul  annab  1. Eelperiood algab paiskelaengu süt-
löökur  löögi  padruni  kapsli  pihta  ja  timisega ja lõpeb kuuli li kuma hak-
purustab  sel e.  Seejärel  süttib  kapsli  kamisega  rauaõõnes.  Kuul  hakkab 
süütesegu ning läbi kahe ava padruni-
li kuma,  kui  püssirohugaaside  rõhk 
kesta põhjas süttib paiskelaeng.
on  saavutanud  nn  forsseerimisrõhu 
Paiskelaeng on püssirohulaeng, mil e-
taseme.
ga kuul (suurtükimürsk, mi nipilduja-
2.  Esimene  ehk  põhiperiood  algab 
mi n) paisatakse ettenähtud algki ru-
kuuli  li kuma  hakkamisega  ja  lõpeb 
sega rauaõõnest välja.
püssirohu  täieliku  põlemisega.  Sel e 
perioodi  kestel  saavutab  rõhk  mak-
Püssirohi põleb alguses muutumatus  simumi.  Kuuli  li kumiski rus  kasvab 
ruumis,  tekib  kõrge  rõhk  ja  tempe-
pidevalt.
ratuur.  Kuul  hakkab  li kuma  mööda 
rauda.  Pärast  kuuli  rauast  väljumist  3.  Teine  periood  kestab  püssirohu 
kutsuvad  püssirohugaasid  esile  leegi  täieliku  põlemise  momendist  kuni 
ja lööklaine. Vi mane tekitab lasu pu-
kuuli väljumiseni rauast. Sel perioodil 
hul heli.
lõpeb püssirohugaaside juurdevool ja 
rõhk rauaõõnes langeb ki resti. Rõh-
Võib juhtuda, et pärast löökuri lööki  ku kuuli väljumisel nimetatakse  suud -
kapsli  pihta  lasku  ei  tule  või  toimub  merõhuks (P ). Kuuli ki rus rauast väl-
see  hilinemisega.  Esimesel  juhul  on 
s
jumise  momendil  (V ) on mõnevõrra 
tegemist tõrkega, teisel juhul vi tlasu-
s
väiksem  kuuli  algki rusest.  Mõnel 
ga.
relval (näiteks 9 mm kali briga püsto-
Tõrge  on  relva  või  laskemoona   rike ,  lil PM ja eriti lühiraudsetel relvadel) 
mil e puhul pärast päästikule vajuta-
teine periood puudub, sest kuul jõuab 
mist lasku ei toimu.
rauast väljuda enne paiskelaengu täie-
likku põlemist.
Viitlasu puhul põleb paiskelaeng aeg-
lasemalt kui normaalse lasu puhul.
4. Kolmas ehk gaaside järelmõju pe-
riood kestab alates kuuli väljumisest 
Paiskelaengu põlemisel kulub eraldu-
rauast  kuni  hetkeni,  mil  püssirohu-
vast energiast umbes 25–35% kuulile  gaasid  kuulile  enam  mõju  ei  aval-
ki renduse  andmiseks  (kasulik  töö),  da.  Gaasid  väljuvad  rauast  ki rusega 
15–25%  takistuse  ületamiseks  kuuli  1200–2000 m/s ning annavad kuulile 
li kumisel rauaõõnes, raua seinte soo-
veel lisaki rust. Perioodi lõpus saavu-
jendamiseks ja relvaosade li kumapa-
tab  kuul  maksimaalse  ki ruse  (V ). 
max
nemiseks  ning  umbes  40%  energiast  Periood lõpeb si s, kui püssirohugaa-
jääb kasutamata.
side  rõhk  tasakaalustub  ümbritseva 
Lask  toimub  väga  lühikeses   ajavahe -
õhurõhuga.
mikus  (0,001–0,06  sekundit).  Lasu  Kuuli  algkiiruseks  peetakse  kuu-
tekkimisel vaadeldakse nelja perioodi:  li  ki rust  pärast  püsirohugaaside 
eelperiood, esimene ehk põhiperiood,  mõju  lõppemist  kuulile.  Et  püssiro-
teine ja kolmas ehk püssirohugaaside  hugaasid  mõjutavad  kuuli  lendu  ka 
järelmõju periood.
pärast  kuuli  rauast  väljumist,  tuleb 
112 
RELVAÕPE
Joonis 7.13. Lasu perioodid
P – püssirohugaaside rõhk; V – kuuli (mürsu) kiirus; l – kuuli liikumistee; Pf – forsseerimisrõhk; Pmax 
– maksimaalne rõhk; lm – kuuli tee maksimaalse rõhuni; Vp – kuuli kiirus püssirohu täieliku põlemise 
korral; Pp – rõhk püssirohu täieliku põlemise korral; lp – kuuli teekond püssirohu täieliku põlemiseni; 
Vs – kuuli suudmekiirus; Ps – rõhk kuuli väljumisel rauast; ls – kuuli teekond kuni väljumiseni rauast; 
ls + lj – kuuli teekond kuni püssirohugaaside rõhu langemiseni ümbritseva õhurõhu tasemele
rauasuuet  hoida  erilise  hoolega  ku-
väiksem on kuuli mass, seda suurem 
lutamise  ja  defektide  tekkimise  eest,  on ki rus.
sest ebaühtlane rauasuue juhib püssi-
Mida  rohkem  on  püssirohtu,  seda 
rohugaase ebaühtlaselt ning see oma-
suurem on rõhk – järelikult on ka ki -
korda  suurendab   kuulide   hajuvust.
rus  suurem.  Püssirohu  temperatuuri 
Kuuli  algkiirus  sõltub:
tõusuga  kasvab  sel e  põlemiski rus, 
1) raua pikkusest;
suurenevad  maksimaalne  rõhk  ja 
2) kuuli massist;
kuuli ki rus. Ni skus vähendab ni  põ-
lemiski rust ja kui ka kuuli ki rust. 
3)  püssirohu  massist,  temperatuurist 
ja ni skusest;
Põlemiski rus sõltub ka püssirohu te-
4)  püssirohu  terade   kujust   ja  mõõt-
rade kujust ja laadimistihedusest. Kui 
metest;
padrun on laetud püssirohuga täieli-
kult  ja  maksimaalselt  tihedalt,  tekib 
5) laadimistihedusest.
oht, et relvaraud võib puruneda. See-
Mida  pikem  on  raud,  seda  kauem  pärast on keelatud  laadida  padruneid 
avaldavad  gaasid  kuulile  mõju  ning  ise ja kasutada sama tüüpi, kuid mõne 
seda suurem on kuuli algki rus. Mida  teise relva jaoks mõeldud laskemoona, 
113 
RELVAÕPE
näiteks  püstolkuulipilduja  padruneid  ning teataval alal ei ole ni sama kõrge, 
püstolis jne.
aga lähemal asuv sihtmärk tabatav. Sa-
Lennujoone kuju ja selle praktiline  mal ajal on iga sihtmärgi juures mingi 
tähtsus
ala, kus see on si ski tabatav. Seda ala 
nimetatakse tabatavaks alaks.
Lennujoone kuju sõltub relvaraua tõs-
tenurga  suurusest . Tõstenurga suure-
Tabatava ala praktiline tähtsus on sel-
nemise korral suurenevad lennujoone  les, et see kompenseerib mingil mää-
kõrgus  ja  horisontaalne  laskekaugus.  ral  vea,  mida  võime  teha  sihtmärgi-
See  suurenemine  toimub  teatud  pi -
ni  kaugust  määrates.  Maa-ala,  mida 
rini ning pärast seda pi ri lennujoone  mingist vaatluspunktist ei saa vaadel-
kõrgus suureneb, horisontaalne laske-
da ja mis asub  varje  taga, mida kuul 
kaugus väheneb.
ei  läbi,  nimetatakse  varjatud  alaks. 
Varjatud  ala  on  seda  suurem,  mida 
Tõstenurka, mil e puhul horisontaalne  kõrgem on varje ning mida lamedam 
laskekaugus  on  suurim,  nimetatakse  on lennujoon. Üks osa varjatud alast 
suurima  kauguse  nurgaks.  Erinevate  on tabatav ning ülejäänud osa on ta-
relvade puhul on see nurk umbes 35°.
bamatu ala.
Lennujoon  võib  ol a  lame  või  järsk.   Tabamatu  ala on maa-ala mingi relva 
Lameda   lennujoone  puhul  ei  ületa  laskeulatuses, kus olemasolevalt tule-
relvale  antud  tõstenurk  lasu  hetkel  positsioonilt tulistades ei ole võimalik 
20°,  järsu  lennujoone  korral  on  see  sihtmärki tabada.
üle 20°.
Kuulide  hajumine . Tulistades sama-
Lasku, mil e puhul lennujoon ei tõuse  des  lasketingimustes  ühest  ja   samast  
kõrgemale  märgi  kõrgusest,  nimeta-
relvast  ning  püüdes  võimalikult  täp-
takse otselasuks, kaugust aga otselasu  selt ja ühtlaselt sihtida, on igal kuulil 
ulatuseks. Otselasu ulatus sõltub siht-
juhuslike põhjuste tagajärjel oma len-
märgi kõrgusest ja lennujoone kujust.
nujoon  ja  oma  lange-  või  pihtamis-
Tulistades  sihtmärgi  pihta,  mis  on  punkt, st kuulid (granaadid) hajuvad.
kaugemal  kui  otselasu  ulatus,  tõu-
Hajumine  on  kuulide  või  mürs-
seb lennujoon sihtmärgist kõrgemale  kude  langepunktide  (plahvatuste) 
Laskekaugus 600 m
Sihtmärgi kõrgus 150 cm
Suurim lennujoone 
kõrgus
Otselasu kaugus
Sihik 6
Joonis 7.14. Otselask
11 
RELVAÕPE
Joonis 7.15. Viirutatud nelinurgad näitavad tabatavat ala eri kauguselt 45 cm kõrguse märgi pihta lastes
laialipaiskumine  mingil  territooriu-
ti  sihtmärgi  pinnaga  nimetatakse 
mil (ruumis), kui  tulistatakse  ühest ja  kesktabamispunktiks  ehk  hajumis-
samast relvast samades oludes.
keskmeks.  Maa-ala,  kus  paiknevad 
Kuulide lennujoonte kogumit, mis on  hajumise  tagajärjel  laialipaiskunud 
moodustunud  nende  loomuliku  ha-
kuulide  või  mürskude  langepunktid, 
jumise  tagajärjel,  nimetatakse   haju -
nimetatakse  hajumispinnaks.  Haju-
misvihuks  ehk  lennujoontevihuks.  mispind  on  harilikult  el ipsikujuline. 
Mõttelist joont, mis läbib  vihu  keset,  Kui sihtmärk ei ole kaugel, võib haju-
nimetatakse kesklennujooneks. And-
mispind ol a vertikaaltasapinnas rin-
gikujuline.
med kesklennujoone kohta on toodud 
lasketabelites.
Hajumist põhjustavad:
Kesklennujoon on kuuli (mürsu, mi -
1) iga kuuli teistest erinev algki rus;
nipildujami ni) lennujoon, mis vastab  2) erinev viskenurk ja laskesuund lasu 
lennujoontevihu  keskmisele  väärtu-
hetkel (laskjast tingitud hajumine);
sele.  Kesklennujoone  lõikumispunk-
3) erinevad lasketingimused.
Tabamatu ala
Tabatav ala
Varje
Pihtamispunkt
Varjatud ala
Joonis 7.16. Varjatud, tabamatu ja tabatav ala
115 
RELVAÕPE
500 m
300 m
200 m
30 m
Joonis 7.17. Jalaväe jao relvade efektiivne tuleulatus kuulipilduja, automaadi, 
granaadiheitja ja käsigranaadi puhul
Põhjuste  hulka,  mis  kutsuvad  esile  va hoidmisest, eriti valangutega tulis-
iga kuuli erineva  algkiiruse , kuulu-
tades;
vad:
3) relva osade ja  mehhanismide  li ku-
1) kuuli ja paiskelaengu erinev mass,  misest ning relva tagasilöögist tulenev 
kuuli ja kesta kuju ning laadimistihe-
relva raua võnkumine, eriti valangute 
duse  erinevus  ja  muud  laskemoona  puhul.
valmistamise ebatäpsused;
Nimetatud põhjused sõltuvad peami-
2) paiskelaengute erinev temperatuur,  selt laskuri väljaõppest.
mis omakorda sõltub välisõhu tempe-
Kuuli  lennu  erinevad  tingimused 
ratuuri muutustest ning padruni soo-
hõlmavad:
jenenud padrunipesas vi  bimise  ajast;
1)  atmosfääriolude  erinevust,  eriti 
3)  relva  raua  kuumenemine  ja  sel e  tuule  suunda  ja  ki rust  laskude  (va-
kulumisaste.
langute) ajal;
2)
Loetletud  põhjused  sõltuvad  peami-
  õhu  takistusjõu  muutumist  sõltu-
valt kuuli massist, kujust ja mõõtme-
selt laskemoonast ja  relvadest .
test.
Erineva viskenurga ja erineva laske-
Need  põhjused  sõltuvad  lasketingi-
suuna põhjustavad:
mustest ja laskemoonast. 
1) sihtimisvead;
Iga  lasku  mõjutavad  eri  moel  kõik 
2)  erinevad  väljalennunurgad,  mis   eespool   nimetatud  põhjused,  st  iga 
sõltuvad laskeasendist ja  erinevast  rel-
kuuli lennujoon erineb teiste kuulide 
116 
RELVAÕPE
lennujoonest.  Täielikult  kõrvaldada 
põhjusi ja järelikult ka hajumist ei ole 
võimalik, kuid teades põhjusi, mil est 
hajumine sõltub, võib nende mõju vä-
hendada ja lasketihedust suurendada.
Kuulide väiksem hajumine saavuta-
takse:
1) laskuri hea väljaõppega;
Joonis 7.18. Külgtuule mõju kuuli lennutrajek-
2) relvade ja laskemoona hoolika ette-
toorile
valmistamisega;
Tuule tugevus jaotatakse kolme rüh-
3) laske-eeskirja täpse täitmisega;
ma:
4) õige laskeasendi, õlgapaneku, täpse 
sihtimise ja sujuva päästmisega;
1) nõrk tuul (kuni l m/s) – puude le-
5)
hed ja väiksemad oksad liiguvad vei-
 relva kindla ja ühtlase hoidmisega  di, suits tõuseb peaaegu otse üles;
laskmise ajal;
6) relva ja laskemoona korraliku ning  2) keskmine tuul (1–5 m/s) – puude 
õigeaegse hooldamisega.
oksad liiguvad, hein kaardub kõrgelt 
ja lahtine lumi liigub;
Suurim  mõjutaja  on  tuul.  Vastu-  ja 
pärituul  mõjutavad  al a  300  m  kau-
3) tugev tuul (5–10 m/s) – suurema-
gusele lastes ni  vähe, et seda ei tasu  tegi puude ladvad kaarduvad, tolmu 
arvestada. Seevastu külgtuul mõjutab  ja peenikest liiva keerutab laiali.
väiksemagi laskekauguse korral palju,  Õhurõhu mõju kuuli lennutrajektoo-
eriti kui see  puhub  otse küljelt.
rile  võib  jätta  arvesse  võtmata.  Küll 
Joonis 7.19. Hajumine märklaudadel
117 
RELVAÕPE
aga tuleb seda arvestada mi nipilduja-
Temperatuuri  tõustes  suureneb  nii 
test ja haubitsatest laskmise korral.
püssirohugaaside  surve  kui  ka  kuuli 
Temperatuurimuutused  mõjutavad  algki rus  ning  kuuli  lennutrajektoor 
otseselt püssirohu põlemise tempera-
on kõrgem ja tabamused on pisut kõr-
tuuri .   Pakasega   püssirohu  põlemise  gemal eeldatavast tabamispunktist.
temperatuur  langeb,  seega  väheneb  Õhuniiskuse mõju võib jätta arvesta-
püssirohugaaside surve ja kuuli algki -
mata.  Vihm  mõjutab kuuli lennutra-
rus, mistõttu kuuli lennutrajektoor on  jektoori pikema  distantsi  puhul, suru-
madalam ning tabamused jäävad pisut  des kuuli paar  sentimeetrit  al apoole.
al apoole  eeldatavat  tabamispunkti. 
Laskeasendid
Heade  lasketulemuste  saavutamiseks  Kui laskja on vasakukäeline või kui tal 
tuleb  tähelepanu  pöörata  laskeasen-
on probleeme parema silma nägemis-
dile. Laskeasendis peab sõdur hoidma  teravusega, si s saab lasta relvast ka va-
relva võimalikult kindlalt ja li kuma-
sakult  õlalt.  Suurt  osa  nüüdisaegseid 
tult.  Sestap  peab  asend  olema  ni su-
tulirelvi saab ühtvi si  mugavalt  kasu-
gune,  et  keha  luustikust  moodustub  tada ni  parema kui ka vasakukäeline 
tugi. Tugevaimgi mees ei suuda hoida  inimene. Kui soovitakse lasta vasakult 
relva  li kumatuna  ainult  lihaste  abil.
õlalt, peab al pool kirjeldatud tegevusi 
Hea laskeasendi puhul on lihased lõd-
sooritama peegelpildis.
vad, et  hingamine  ja  vereringe  saaksid   Lamades   laskeasend  on laskeasendi-
võimalikult hästi töötada. Laskeasend  test  kõige   kindlam ,  sest  keha  toetub 
peab olema tasakaalustatud ni , et sel-
kindlale  pinnale  ja   maapind   annab 
le hoidmiseks tarvitatakse võimalikult  küünarnukkidele li kumatu toe.
vähe lihasjõudu.
Lamades laskeasend on hea, kui:
Kaitseväes  kasutatakse  lamades,  põl-
1) relv püsib li kumatuna võimalikult 
velt ja püsti laskeasendit.
väikese lihasepingutuse abil;
Laskeasendite  algharjutused  tehak-
2) laskja keha püsib ühes asendis kogu 
se  kindlate  käskluste  järgi  ja  etap-
laskmise ajal;
pide  kaupa.  Käsklusteks  on  laske-
ti rus  kasutatavad  käsklused,  mis 
kinnistatakse  laskeasendite  harju-
tamise  ajal.  Algharjutus  peab  ole-
ma  igaühele  individuaalne  ja  juhen-
daja   juhitud ,  et  ei  kinnistuks  vigu.
Kui  laskeasendid  on  treeningu  vältel 
omandatud,  oskab  sõdur  maastikul 
neid  kohandada  maastiku iseärasuste 
järgi.
Joonis 7.20. Lamades laskeasend 
118 
RELVAÕPE
3)  laskja  pea  on  ni suguses  asendis, 
et sihtmärgi nägemiseks ei pea silmi 
pingutama.
Laskeasend  peab  olema  suhteliselt 
kõrge, sest silmade nägemisvõime on 
normaalne ainult si s, kui pea on püs-
tiasendis. Mõnele laskjale sobib asend, 
kus keha on laskesuunaga otse, mõne-
le väikese nurga al . Iga laskja peab ise 
leidma endale võimalikult hea laske-
nurga. Tavaliselt kehtib reegel, et mida 
lühem laskja, seda suurema nurga all 
on  tema  keha  relva  suhtes,  sest  suu-
Joonis 7.22. Põlvelt laskeasend 
rem nurk võimaldab sel isel juhul rel-
va mugavamalt hoida.
säär jääb otse püsti, vasaku käe küü-
narnukk on üle vasaku jala põlve. Va-
saku  jalalaba  asendil on oluline täht-
sus  laskeasendi  kindlusele.  Seepärast 
peab leidma jalalabale võimalikult so-
biva asendi. Põlvelt laskeasendis võib 
istuda  ka  parema  jalalaba  seesmisele 
küljele, säärasel juhul ei jää vasak jalg 
Joonis 7.21. Relva hoidmine lamades laskeasendis 
enam otse, vaid ettepoole. Keha ja pea 
Paremat  jalga  kõverdades  (parema-
tuleb  hoida  võimalikult  püsti.  Keha-
käelised)  kergendatakse  hingamist.  asendit saab muuta parema jala kanna 
Säärasel  juhul  kandub  keha  raskus  li gutamisega  rohkem  keha  al a,  sest 
ühele  küljele  ning  hingamine   segab   si s tõuseb keha üles.
laskmise ajal vähem. Seda laskeasen-
Püsti  laskeasendis
dit  kasutasid  esimesena  Eesti  laskes-
  on  keha  ja  relva 
portlased enne Teist maailmasõda ja  ühine  raskuspunkt  kõrgel.  Keha  ras-
seda nimetatakse kogu maailmas Ees-
kus peab toetuma veidi rohkem vasa-
ti laskeasendiks.
kule jalale.
Põlvelt  laskeasendis  toetub  laskja  Püsti  laskeasendis  võetakse  vasaku 
kolmele  tugipunktile:  vasakule  jala-
jalaga  samm  ette  ja  pööratakse  keha 
labale,  paremale  põlvele  ja  paremale  paremale  ni ,  et  vasak  külg  jääb  las-
jalalabale. Umbes 70% raskusest toe-
kesuunaga 35–45° al a. Jalad hoitakse 
tub parema jalalaba kaudu maha, 25%  otse ning põlvi ei tohi painutada taha.
raskusest toetub vasakule jalale ja 5%  Jalad on hargitatud õlgade laiuselt, et 
paremale põlvele. Asendi kindlus ole-
jalgades ei tekiks pinget.
neb toetuspunktide keskkohast.
Vasaku  käega  hoitakse  kinni  laesää-
Laskja istub parema jala kannale ning  rest,  küünarnukk  jääb  kehast   eema -
lükkab  vasaku  jala  ni   palju  ette,  et  le.  Parema  käega  hoitakse  tugevasti 
119 
RELVAÕPE
Joonis 7.23.  Jalgade asend püsti laskeasendis
käepidemest ning mõlema käega su-
rutakse relv kindlalt vastu õlga. Pare-
ma  käe  küünarnuki  tõstmisega  saab 
relva  tugevamini  vastu  õlga  toetada, 
aga  ni moodi  võib  käsivarde  tekkida 
laskmist raskendav lihaspinge.
Püstiasendis võib relva hoida ka kaen-
las.   Rihm   tuleb  seada  parajaks,  relv 
suruda tugevasti vastu keha ning mõ-
lemad  küünarnukid  toetuvad  vastu 
keha. Ni  saab relvale hea toe ja võib 
Joonis 7.25. Relva hoidmine kaenlas
lasta täpsemalt pidevtuld. Sel es asen-
Relva tugi
dis  ei  juhita   tuld   kätega,  vaid  keha 
keeramisega.
Maastikul lastes on soovitatav otsida 
relvale  tugi.  See  võib  ol a  mis  tahes 
kindel  ja  li kumatu  ese  looduses  või 
si s enda tehtud tugi. Vasak käsi tuleb 
sel juhul hoida toe ja relva vahel – see 
vähendab relva li kumist laskmise ajal 
ning  kõrgendab  sihtimist  ki rete  jär-
jestikuste laskude ajal.
Lahingus lastakse tavaliselt alati toelt. 
Kõva toe pealt (nt kivi) ei ole hea las-
ta, sest relv lööb sealt tugevamini üles. 
Sel eks  pannakse  toe  ja  relva  vahele 
midagi pehmet, nt sammalt või ri et.
Relvale  tuleb  otsida  võimalikult  pal-
ju  toetuspunkte.  Näiteks  võib  relva 
rauale   otsida  toe  (kaevikust  lastes). 
Laskeasend  peab  olema  alati  valitud 
maastiku järgi, et oleks võimalik las-
ta täpselt, kuid samal ajal endale ohu-
Joonis 7.24.  Püsti laskeasend
tult.
120 
RELVAÕPE
Lasketehnika
Kui olukord ei nõua üliki ret lasu soo-
jõulise li gutusega, mil e tagajärjel relv 
ritamist, on otstarbekas järgida nõu-
li gub  sihtmärgist  kõrvale.  Tavaliselt 
annet  “seitse korda mõõda, üks kord  on  paremakäelisel  laskuril  tabamus 
lõika”,  st   vajutada   päästikule  si s,  kui  nn äratõmmatud lasu puhul märklaua 
olete  tabamises  kindel.  Märulifilmi-
keskpunktist paremal ja veidi üleval.
dest pärit arvamus, et edukas on ki re-
mini päästikule vajutaja, on üldjuhul  Teine viga on lasu  ootamine . Ärge va-
ekslik . Kui laskja pole saanud korra-
jutage päästikut ja  oodake  samal ajal 
likult sihtida, oma hingamist korras-
pauku ! Päästikut tuleb vajutada  suju -
tada  ega  laskeasendit  sisse  võtta,  ei  valt ja õrnalt ning keskenduda ainult 
suuda  ta  suure  tõenäosusega  märki  sihtimisele.  Tehke  seda  mõttega,  et 
tabada. Reaalses elus reedab ta pigem  lasku ega pauku ei tule.
vastasele  oma  positsiooni  ja  kaotab  Sujuvat päästikule vajutamist on vaja 
võimaluse täpselt sihtida.
väga  põhjalikult  harjutada.  Sel eks 
Kogenematu laskja levinum probleem  sobivad  igasugused  relvad,  ka  relva-
on vead päästmise juures. Laskeasend  imitatsioonid ja kas või mängurelvad. 
ja relva hoidmine võivad ol a laitma-
Ol es laskeasendis, vajutage päästikule 
tud, aga sel est ei ole kasu, kui laskja  ning kontrol ige, kas relv on pidevalt 
n-ö tõmbab lasu ära, st päästab ki re ja  suunatud sihtmärgile.
Laskmise etapid 
4. Hingamise peatamine – kontroll-
1.  Keskendumine  – mõeldakse ai-
sihtimise ja päästikule vajutamise 
nult lasu sooritamisele.
ajal  hingamine  peatatakse,  enne 
seda  hingatakse   rahulikult ;  lask 
2. Eelsihtimine – sihik suunatakse  peab järgnema 5 sekundi jooksul.
sihtmärgi keskele, seejuures  kont -
5. Päästikule vajutamine – päästik 
rollitakse asendi õigsust (sihik lii-
vajutatakse  sujuvalt  tagasi,  nii  et 
gub sihtmärgi keskel hingamisrüt-
relva asend ei muutuks.
mis üles-alla).
6.  Järelsihtimine  –  sihik  viiakse 
3. Kontrollsihtimine – vaade kes-
uuesti sihtmärgi keskele, kontrol-
kendatakse  sihikule  ja  sihtmär-
litakse relva ja keha asendit, pärast 
gi  keskpunktile,  nii  et  sihtmärgi  seda taastatakse normaalne hinga-
ümbrus muutub häguseks.
misrütm.
121 
RELVAÕPE
Ohutusnõuded
Kaitseväes  korraldatakse  laskmist  Lasketi rud  võivad  ol a  kinnised  las-
lasketi rus  ja  laskeväljal.  Laskeväli  keti rud ehitistes, kus lastakse peami-
on  spetsiaalselt  laskmiseks  kohanda-
selt sportrelvadest, või lahtised ti rud 
tud ja  tarviliku  ohutusalaga maa-ala.  maastikul  kuulipüüdjate  või  tunne-
Laskeväljal harjutatakse tavaliselt al -
litega  tulejoonel  või  si s  laskevälja-
üksuse taktikalisi oskusi koos lahing-
del  ajutiselt  kohandatud  ti rud  jne. 
laskmisega,  nt  lahingupaar  kaitsel  ja  Sõltumata  lasketi ru  enda  ohutusest, 
rünnakul, jagu kaitsel ja rünnakul jne.
peab  ohutustnõudeile  alati  pööra-
Lasketiir on koht, kus treenitakse las-
ma võrdselt tähelepanu ni  imitaato-
ketehnikaid;  tehakse  harjutusi,  mis  rist  kui  ka  sportrelvadest  ja  õhupüs-
parandavad  laskja  täpsust;  korralda-
sist  lastes.  Tuleb  ni   palju  treenida, 
takse ti rulaskmisi ning  seatakse  püs-
et  kaitseväeteenistuse  lõpuks  täide-
se normaaljooksu, st kohandatakse si-
taks  ohutusnõudeid  automaatselt.
hikut laskja silma iseärasuste järgi, et 
lask oleks täpne.
Tulirelvaga  ümberkäimise  üld-
5.  Ärge  andke  oma  relva  teistele. 
nõuded
Kui olete seda teinud, siis kontrol-
1. Omal  algatusel  ei tohi käsitseda  lige relv pärast kohe üle ja veendu-
relvi, laskemoona ega nende osi ju-
ge, et padrunit ei ole padrunipesas 
hul, kui neid ei tunta.
ja relv on kaitseriivistatud.
2.  Saanud  käsu  kasutada  relva,  6. Ärge jätke oma relva järeleval-
mida  ei  tunta,  tuleb  sellest  kohe  veta.
käsuandjale ette kanda.
7. Hoidke oma relva tugevate põ-
3.  Keelatud  on  hoida  relvi  ja  las-
rutuste,  löökide  ja  muljumiste 
kemoona, kui selleks ei ole antud  eest,  mis  võivad  seda  kahjustada 
luba.
või viia sihiku paigast.
4.  Käsitsege  relva  kui  laetut  nii-
kaua, kuni olete selle ise üle kont-
rollinud.
Relvade ja laskemoona käsitsemine
4. Relva ei tohi laadida siis, kui rel-
1.  Relva  ei  tohi  suunata  inimese  va raua ees on inimene.
poole.
5.  Relva  käsitsedes  peab  olema 
veendunud, et padrunipesas ei ole 
2. Relva peab kogu aeg käsitsema  padrunit ja salv ei ole kinnitatud 
kui laetut.
relva külge. Kui salv on relva kül-
3. Relva laadimine ilma käskluseta  jes, peab veenduma, kas seal ei ole 
on keelatud.
padruneid.
122 
RELVAÕPE
6. Relva tuleb käsitseda nii, et sin-
2) kui keegi laskjatest teeb ohtliku 
na ei  satuks  liiva, prügi ega muud  vea;
seesugust.
3) kui süttib mets või kulu;
7.  Laskmisharjutuseks  valmistu-
4)  kui  katkeb  side  tunnimehega 
des tuleb kontrollida, kas relv on  (laskeväljal) või mehitatud  punk -
õigesti kokku pandud ja puhas.
riga  (lasketiirus,  kus  märkide  va-
8. Kui relva parasjagu ei kasutata,  hetajad  on  märklaudade  lähedal 
peab see alati olema kaitseriivis.
punkris).
Lasketiirus  tegutsetakse  ainult  Pärast  käsklust  “TULI  SEIS!”  te-
laskmise korraldaja käskluste jär-
gutsetakse nõnda:
gi.  Tähtsamaid  ohutust  tagavaid  1) peatatakse otsekohe laskmine;
käsklusi on “TULI SEIS!”. Igaüks, 
kes  näeb,  et  tekkimas  on  ohtlik  2)  korratakse  saadud  korraldust 
olukord,  on  kohustatud  laskmise  valju häälega;
peatama, käskides “TULI SEIS!”.
3) kaitseriivistatakse relv.
Laskja on kohustatud andma käsk-
Laskmist korraldatakse laskekäsk-
luse “TULI SEIS!” järgmistel juh-
luste  abil.  Igasugune  omaalgatus-
tudel:
lik tegevus pärast käsklust “TULI 
1) kui laskesektorisse ilmub keegi  SEIS!” on lasketiirus ja laskeväljal 
või miski;
keelatud!
Laskekäsklused
◆  LASKJAD  LASKEPAIKADELE  ◆ RELV KOKKU PANNA!
– MARSS!
Pärast käsklust paneb laskja relva kok-
Laskjad li guvad neile määratud laske-
ku ja võtab relva kätte.
paikade taha.
◆ SALV(ED) PADRUNIGA – LAE!
◆ RELVAD KONTROLLIKS – NÄIT!
Laskja paneb relva maha, täidab sal-
Laskjad  võtavad  relva  osaliselt  lahti.  ved,  võtab  relva  ja  jääb  laskepaiga 
Relva korpus ja lukuraam koos luku ja  taha seisma; salved asetab rakmetes-
gaasikolviga asetatakse vastavalt vasa-
se, padruni taskusse. Kui tegu on sal-
kule ja paremale õlale ni , et gaasikolb  vedeta  sport - või õhkrelvaga, si s seda 
käsklust ei  anta .
ja rauasuue jäävad suunaga selja taha. 
Kui  korraldaja  jõuab  laskja  selja  taha  ◆  KATTA   KUULMINE !
ja hakkab kontrol ima, si s võtab laskja  Laskjad  panevad  kõrvaklapid  pähe 
valvelseisangu ja kannab ette (nt “Õpi-
või  tropid  kõrvadesse.  Seda  käsklust 
lase  Kase  relv näitamiseks valmis!”).
ei kasutata õhkrelvade puhul.
123 
RELVAÕPE
◆ SALV – KINNITA!
◆  SALV   ERALDA ,  RELV  JA 
Laskjad kinnitavad salve. Kui tegemist  SALV(ED)  KONTROLLIKS  – 
on salvedeta sport- või õhkrelvaga, si s  NÄIT!
jääb see käsklus vahele.
Laskja  eraldab  salve,  võtab  sel e  va-
◆  LAMADES  (PÕLVELT,  PÜSTI)  sakusse kätte ning hoiab sama käega 
LASKEASEND – VÕTT!
kinni ka laesäärest. Parema käega ee-
maldab ta kaitseri vi, tõmbab vinnas-
Laskjad  võtavad  sisse  kästud  laske-
tushoova tagaasendisse ning jääb oo-
asendi ja alustavad sihtimist, proovides  tama laskmise korraldaja käsklust.
laskeasendi kindlust.
◆  KONTROLLITUD!
◆ RELV LAE JA KAITSERIIVISTA!
See käsklus antakse koos kerge mük-
Sooritatakse   ilma  asendit  muutmata.  suga vastu  saapa  talda või õlga, pärast 
Õhk-  ja  sportrelva  puhul  relv  laetak-
seda laseb laskja vinnastushooval ette 
se ja kaitseri vistatakse. Relva raud on  joosta, teeb kontrol -lasu ja kaitseri -
kogu aeg sihtmärkide suunas.
vistab relva.
◆ KAS LASKJAD ON VALMIS?
◆  LASKJAD  PÜSTI  SIHTMÄRKI-
Laskjad  lõpetavad  sihtimise  ja  laske-
DE JUURDE – MARSS-MARSS!
asendi kontrol imise ning lasevad kaba  Salved  rakmetes,  relvad  käes,  tõuse-
vastu maad (põlvelt laskeasendi puhul  vad  laskjad  püsti  ja  jooksevad  siht-
on relva raud suunatud üles, püsti laske-
märkide juurde.
asendi puhul al a, relva kaba on õlas).
Tegevus sihtmärkide juures
◆  SIHTMÄRKIDE  PIHTA  ÜKSIK-
LASKUDEGA  (VALANGUTEGA)  Iga laskja jookseb oma sihtmärgi  juur -
–TULD!
de, jääb sel e kõrvale seisma ja kannab 
ette laskmise korraldajale (nt “Õpilase 
Laskjad  lükkavad  kaitseri vi  nimeta-
Kase sihtmärk”).
tud  asendisse  ja  alustavad  laskmist. 
Kui laskja on laskmise lõpetanud, kait-
◆  LASKJAD  PAREM  (VASAK) 
seri vistab ta relva ja laseb kaba vastu  POOL  OMA  LASKEPAIGALE  – 
maad.
MARSS!
◆ KAS LASKJAD ON LÕPETANUD?
Laskmise lõpetamine:
Kui ei ole lõpetanud, si s tõstetakse ole-
1)  osalejate  küsimused instruktorile;
nevalt laskeasendist üles käsi või jalg ja  2) osalejate kontrol imine küsitlusega 
jätkatakse laskmist.
(sh ohutusnõuded);
◆ KAS TÕRKEID ESINES?
3) laskepaiga korrastamine;
Kui laskmise ajal tekkis tõrge, kaitseri -
4) varustuse pakkimine;
vistage relv. Kui esitatakse küsimus tõr-
5) kokkuvõte tulemustest;
gete  kohta, tuleb tõsta käsi või jalg.
6) info järgmise tegevuse kohta.
12 
RELVAÕPE
Küsimused
  1. Missuguste isiksuseomadustega inimesele võib usaldada relva?
  2. Nimetage kaitseväes kasutatavad tähtsamad käsitulirelvad.
  3. Nimetage peatükis loetletute seast kõige suurema laskekaugusega relv.
  4. Missuguseid ilmaolusid tuleb laskmise ajal rohkem arvestada?
?  5. Mis on hajumine ja mis sele põhjustab?
  6. Mis on tabamatu ala?
  7. Nimetage kolm peamist laskeasendit.
  8.  Missugust  laskeasendit kasutades on lasketulemused parimad ja miks?
  9. Miks on otstarbekas lasta toelt?
10. Nimetage laskmise etapid.
11. Mida tuleb relva käsitsedes kogu aeg arvestada?
12. Kel el on õigus anda käsklust “TULI SEIS!”?
13. Mis juhtudel antakse käsklus “TULI SEIS!”?
14. Kirjeldage kolme ohtliku olukorra tekkimise võimalust lasketi rus.
125 
8. Topograafia
Juba aastatuhandeid on maapinna ku-
Seega tuleb maastikul li kudes arvesta-
jutamine  kaartidel  olnud  keeruline,  da seda, et kaart võib ol a vananenud. 
täpsust  ja  aega  nõudev  ülesanne.  Es-
Pealegi annab arenev tehnoloogia jär-
makordselt  kajastas  Eesti  alasid  maa-
jest  suuremaid  võimalusi kaardil palju 
ilmakaardil   Ptolemaios   2.  sajandil.  infot kajastada ning kasutada kogutud 
Tänapäeval  kasutatavad  topograafili-
teavet mitmes eluvaldkonnas.
sed kaardid ja plaanid on ri gi ja rah-
Täpsete topokaartide tootmine on kal-
va  jaoks  hädavajalikud  alusmaterjalid  lis ja aeganõudev, kaart ise on sageli 
detailplaneerimise ja ehitamise korral,  õhukesele paberile trükitud, seepärast 
turismis, ri gikaitses, katastroofide ta-
tuleb   kaarti   hoolikalt  hoida  ja  ilma-
gajärgede  kõrvaldamise  ning  lihtsalt  mõjude eest kaitsta. Parim vi s kaarti 
maastikul li kumise puhul.
ilmastikuolude eest kaitsta on see kile-
Topograafiline  kaart  ehk   topokaart   tada.
on maastiku üldistatud kujutis, kus ka-
Kaitsejõududes  kasutatakse  kaarti 
jastatakse maastikul  esinevaid  objekte ja  plaanimise eri tasandeil alates jaoüle-
nähtusi, mis märgitakse kaardile leppe-
mast. Ka sõdur, kes on saanud jaoüle-
märkidega. Leppemärgid on näha kaar-
malt   eriülesande,  peab  oskama  kaar-
di  legendis.  Kaardilugemise  hõlbusta-
ti  kasutada.  Kaartide  järgi  töötatakse 
miseks on need tähistatud tavaliselt eri  välja  sõjalised  manöövrid,  õpitakse 
värvidega, mis kat uvad looduses esine-
tundma maastiku olemust, määratak-
vate objektide toonidega (vt lisa 8.1).
se kindlaks lennuväe marsruudid ning 
Kaarti  ei  ole  võimalik  valmistada  ni ,  suurtükiväe  sihtmärgid.  Öeldakse,  et 
et seal oleksid kujutatud kõik objektid  kaart  on  armee  silm.  Kaartidele  võib 
ning kaarti saaks kasutada aastaküm-
kanda  sõbralike  jõudude  ja  vaenla-
neid.  Looduslike  protsesside  ja  inim-
se väed ning kaardil saab infot vägede 
tegevuse  tagajärjel  muutub  maastik  kohta pidevalt  uuendada .
meie ümber pidevalt ja seetõttu tuleb 
ka kaarti uuendada.
Joonis 8.1. Kaart ja maastik
126 
TOPOGRAAFIA
Kaardi mõõtkava
Maastiku  kujutamise  üksikasjalikkus  Tavaliselt esitatakse kaardi mõõtkava 
ja täpsus sõltuvad kaardi mõõtkavast.  kaardi raami alumise külje al  arv- ja/
Kaardi mõõtkava näitab, mitu korda  või joonmõõtkavana (joonis 8.2).
on joone pikkus kaardil väiksem sel e-
Mida  suurem  on  kaardi  mõõtkava, 
le vastavast pikkusest maastikul. Seda  seda  üksikasjalikumalt  on  kujutatud 
väljendatakse kahe arvu suhtena, mil-
maastikku ;  mida  väiksem  on  kaardi 
lest esimene on enamasti 1. Mõõtkava  mõõtkava, seda väiksem on ka kaar-
1:50 000 näitab, et mingi joone pikkus  dile  kantud  objektide hulk ning seda 
maastikul on kaardil 50 000 korda vä-
üldistatum on kaart. Topokaart erineb 
hendatud, mis tähendab, et 1 cm kaar-
varasemates klassides õpetatud maail-
dil vastab 50 000 cm-le ehk 500 m-le  makaartidest suurema arvu detailide 
maastikul. Kasulik on meeles pidada,  ja  kaardiga  kaetava väiksema maa-ala 
et  kui  suhte  paremal  poolel  kri psu-
poolest.
tada läbi kaks vi mast nul i, si s järe-
lejäänud  arv  näitab,  mitmele  meet-
rile  maastikul  vastab  1  cm  kaardil.
Tabel 8.1. Kaitsejõududes kasutatavate paberkaartide standardmõõtkavad
Kaardi 
mõõtkava Mõõtkava väärtus Kaardi nimetus Kaardi kasutamine
1 cm kaardil 
Maastikul liiku -
1:20 000
vastab 200 m-le 
Eesti põhikaart
mine, detailplaani-
looduses
mine, kaitseväelaste 
väljaõpe
1 cm kaardil 
Maastikul liiku-
1:50 000
vastab 500 m-le 
Kaitseväekaart
mine, taktikaline 
looduses
plaanimine , kait-
seväelaste väljaõpe
1 cm kaardil vas-
Ühendoperat-
Strateegiline plaa -
1:250 000
tab 2500 m-le 
sioonide kaart 
nimine, madal-
looduses
õhuväele
lendamine
1 cm kaardil vas-
Ühendoperat-
Strateegiline 
1:250 000
tab 2500 m-le 
sioonide kaart 
plaanimine, üld-
looduses
maaväele
plaanimine
127 
TOPOGRAAFIA
Joonis 8.2. Kaardi mõõtkava
Leppemärgid
Leppemärgid  hõlbustavad  kaardi  märgid), mis täidavad kaardi mõõtka-
lugemist  ning  need  on  ära  toodud  vas väljenduvate objektide pinda.
kaardi  legendis.  Seetõttu  peab  enne  Leppemärkide  lugemist  hõlbustavad 
kaardiga  maastikule  minekut  endale  selgitavad  kirjed , mis annavad lisain-
selgeks  tegema  leppemärkide  tähen-
fot objekti või nähtuse kohta ja aita-
dused. Kaardil kujutatakse maastikul  vad esile tõsta objekti tähtsust kaardil. 
esinevaid  objekte  ja  nähtusi  joonte,  Kaitseväes  kasutatavatel  kaartidel  on 
pindade, märkide, teksti ja värvidega.
kirjed eesti ja inglise keeles, et kaarte 
Leppemärgid  on  jagatud  kolme  saaksid peale Eesti kaitsejõudude ka-
gruppi:
sutada ka teiste NATO ri kide relva-
1)
jõud.
  joonleppemärgid,  mil ega  kuju-
tatakse  joonekujulisi  objekte  (teid,  Maastiku  näitlikumaks  kujutamiseks 
raudteid,  veetorustikke,  elektrili ne  trükitakse  topokaardil  iga  leppemär-
jne),  mil e  pikkus  väljendub  kaardi  kide grupp, mis hõlmab ühetüübilisi 
mõõtkavas. Nende täpne asend kaar-
maastikuelemente, teatud värviga (vt 
dil on määratud objekti pikiteljega;
lisa 8.1):
2)  mõõtkavatud  leppemärgid,  mil-
1) sinine – vesi, märgalad;
lega  kujutatakse  ni suguseid  objekte  2)  valge  või  kol ane  –  lage,   haritav  
ja reljeefidetaile, mida ei ole võimalik  maa;
väljendada  kaardi  mõõtkavas  nende  3) roheline – mets, nähtavust pi rava 
väikeste  mõõtmete  tõttu,  kuid  mil el  taimestikuga alad;
on maastikul selge orienti ri tähtsus;
4) pruun – reljeef, teed;
3)  pindleppemärgid  (kontuurilised  5) must ja punane – enamik inimtege-
leppemärgid,  mõõtkavalised  leppe-
vusega seotud objekte.
128 
TOPOGRAAFIA
Reljeef
Maa  pinnamoodi  ehk reljeefi kujuta-
takse  kaardil  samakõrgusjoonte  ehk 
suhteline 
kõrgus
horisontaalidega.  Horisontaalidele  li-
satakse  kõrgusarvud,  mis  näitavad 
absoluutne 
kõrgus
maapinna punktide kõrgust ja toovad 
esile  maastiku  detailid.  Kõrgusarvud 
esitatakse  kaardil  ni ,  et  arvu  n-ö  ja-
lad jäävad languse suunas. Eesti kaar-
tidel  kasutatavad  kõrgusandmed  on 
Joonis 8.3. Absoluutne ja suhteline kõrgus
taandatud  Balti  mere  pinna  pikaaja-
liste  mõõtmiste  keskmisele  taseme-
Saadud  kõverate  ristprojektsioonid 
le  Kroonlinnas  (Kroonlinna  nul ile).
horisontaalpinnale annavad mäe mu-
deli  kujutise.  Mida  tihedamalt   hori -
Maastikupunkti  absoluutkõrgus  on 
sontaalid  kaardil  on,  seda  järsem  on 
punkti  kõrgust  merepinnast  meetri-
nõlv  looduses.  Sestap  on  soovitatav 
tes. Ühe maastikupunkti kõrguskasvu 
teekonda  plaanides  vältida  tihedalt 
teise suhtes ehk kõrgust künka jalamilt 
esitatud horisontaalidega ala, et säästa 
(oru põhjast) künka tippu nimetatakse 
jõudu.
suhteliseks kõrguseks (joonis 8.3).
Samakõrgusjooni, mis vastavad reljee-
Reljeefi  kujutamist  horisontaalidega 
fi  põhilisele  lõikevahele,  nimetatakse 
on näidatud joonisel 8.4 oleva mudeli 
põhihorisontaalideks.  Need  joones-
abil. Mäe mudel on läbi lõigatud kol-
tatakse  peene  pruuni  pidevjoonega 
me  paral eelse  horisontaalpinnaga  0, 
ning lugemise hõlbustamiseks märgi-
1 ja 2 ni , et pind 0 ühtib nul nivooga. 
takse iga vi es horisontaal jämedama 
Kõik  pinnad  asuvad  üksteisest  võrd-
joonega .  Tippude,  lohkude,  sadulate 
sel kaugusel, mida nimetatakse reljeefi 
jm  pinnavormide  kujutamiseks, mis ei 
lõikevaheks. Joonisel esitatud mudelil 
väljendu täpselt põhihorisontaalidega, 
on lõikevahe 1 m. Igal pinnal on seega 
kasutatakse täiend- ehk poolhorison-
teatud  kõrgus  nul nivoost:  H
taale.  Täiendhorisontaalid  joonista-
1 = 0 m, 
H
takse kri psjoontega.
2 = 1 m, H3 = 2 m.
Mudeli  pinna  ja  lõikepindade  lõiku-
Kumerate pinnavormide (mäe, seljan-
mispunktid  moodustavad  suletud 
diku) eraldamiseks nõgusatest (häilist, 
kõverjooned,  mis  ühendavad  ühel 
nõost, orust) ning kal aku suuna ki -
kõrgusel asuvad mudeli punktid: kõ-
reks määramiseks joonistatakse hori-
ver  tasapinnas  0  ühendab  punktid, 
sontaalidele ristsuunas nn langukri p-
mil e  kõrgus  on  0 m;  kõver  tasapin-
sud, mil e vaba ots on  kalde  poole.
nas 1 ühendab punktid, mil e kõrgus 
Kumeraid   ja  nõgusaid  pinnavorme 
on  1 m;  kõver  tasapinnas  3  ühendab 
võib  rühmitada  vee   voolamise   järgi 
punktid, mil e kõrgus on 2 m.
(joonis 8.5).
129 
TOPOGRAAFIA
Joonis 8.4. Mäe mudel
Joonis 8.5. Pinnavormid
Mägi või küngas  –  vesi  voolab  kõr-
Lõhang-,  sälk-,  uht-,   mold -,  lam-
gemast  punktist  kõigisse  nelja  külge.   morg   –  vesi  voolab  kolmest  küljest 
Mäe või künka juures eristatakse har-
juurde  ja  neljandast  välja.  Avalohul 
ja, nõlva ja jalamit.
eristatakse kahte veeru ja voolunõlva, 
Sadul   –  vesi  voolab  kahest  küljest  s.o joont avalohu põhjas, mida mööda 
voolab vesi.
juurde, kuid samas jäl e kahest küljest 
ära. Sadul asub kahe mäetipu vahel.
Seljandik, künnis,  vall  või hari – vett 
voolab juurde ühest küljest ja kolmest 
Nõgu, häil või lohk – vesi voolab kõi-
ülejäänud  küljest  voolab  ära.  Seljan-
gist neljas küljest kõige  madalamasse   dik koosneb kahest nõlvast ja kahest 
punkti. Eristatakse põhja, veerusid ja  harjast. Nõlvad võivad ol a kas järsud 
perve.
või lauged.
Kaartide jaotus
Et  ki resti  vajalikke  kaarte  leida  ja  kavas  1:50 000  NATO  topograafilis-
nende  kohta  esmast  infot  saada,  on  te  kaartide  nõuete  järgi.  Kaardi  üle-
kaartide ülemises paremas  servas  kaar-
val  paremas   nurgas   olev  arv  näitab, 
dilehe  vi te-,  seeria-  ja  trükinumber  mitmes trükk on sel e seeria  kaardist  
(joonis 8.6). 
tehtud. Mida suurem see arv on, seda 
Vi tenumber  näitab  kaardilehe  paik-
hilisema  trükiga  on  tegemist.  Lisaks 
nemist  teatud  maa-alal.  Kaardi  see-
nimetatud  andmeile  iseloomustab 
rianumber näitab, missuguste nõuete  kaardilehe  paiknemist  kaardilehe 
järgi  on  kaart  koostatud.  Näiteks  on  nimi, mis määratakse enamasti kaar-
seeria N757 kaardid koostatud mõõt-
dilehel oleva suurema asula järgi.
130 
TOPOGRAAFIA
Joonis 8.6. Kaardinurk
Kaardi koordinaadid
Oma täpset  asukohta  kaardil aitavad  Peale rist- ja  geograafiliste  koordinaa-
määrata  tasapinnalised  ehk  rist-  ja  tide kasutatakse sõjanduses ühe punk-
geograafilised  koordinaadid.  Topo-
ti  asendi  määramiseks  teise  suhtes 
kaartidel  esitatakse   ristkoordinaadid   võrdlemisi väikestel kaugustel  polaar - 
tavaliselt  ühekilomeetrise  sammuga.  ja  bipolaarkoordinaate.  Neid  kasu-
Koordinaate  määratakse  samamoodi  tatakse näiteks sihtmärke kätte juha-
nagu matemaatilisi koordinaate (joo-
tades, orienti re ja sihtmärke sälkides 
nis  8.7)  ning  need  esitakse  tavaliselt  ning maastikuskeeme koostades. 
kas nelja-, kuue- või kaheksakohalise-
Polaarkoordinaatide  korral  võetak-
na sõltuvalt asukoha täpsusest. 
se  pooluseks  vaatluspunkt,  tuleposit-
Koordinaatide täisväärtused on kirjas  sioon,  li kumise  lähtepunkt  vm,  po-
kaardi  nurkades  raamijoonel.
laarteljeks  aga  magnetiline  meridiaan 
Joonis 8.7. Koordinaatide määramine kaardil
131 
TOPOGRAAFIA
Joonis 8.8. Polaar- ja bipolaarkoordinaadid
(kompassi  magnetnõela  suund)  või  des  ja  sälkides  ning  mi nivälju  kaar-
mingi  kauge  orienti r (joonis 8.8).
dile  kandes.  Kahest  kaardil  määratud 
vaatluspunktist  mõõdetakse  suvalise 
Bipolaarkoordinaatide  ehk  kahe  kolmanda punkti suund ja kaugus või 
poolusega  koordinaatide  süsteemi  mõlemad parameetrid kas põhjasuuna 
rakendatakse  kõige  sagedamini  liht-
või vaatluspunkte ühendava sirge (baa-
vaatluspunktidest  sihtmärke  vaadel-
si) suhtes.
Magnetiline asimuut ja direktsiooninurk
Topokaardilt võime leida kolm põh-
jasuunda:
1)  geograafiline  ehk  tõeline  põhja-
suund  on  suund  vaatluskohast  või 
mingit kaardipunkti läbiv  meridiaani  
põhjasuund põhjapooluseni;
2)  kilomeetrivõrgu  põhjasuund  on 
telgmeridiaani  põhjasuunaga  paral-
leelne  nurk  ehk  tasapinnaliste  koor-
dinaatide  süsteemi  põhjasuunaline 
telg;
3) magnetiline põhjasuund on kom-
passi   või  bussooli  magnetnõela 
N-otsaga  määratav  geomagnetvälja 
horisontaalvektori  põhjasuund,  mis 
üldjuhul ei lange kokku geograafilise 
põhjasuunaga.
Joonis 8.9. Suunaparand
132 
TOPOGRAAFIA
Magnetiliseks 
deklinatsiooniks  leb  Eesti  oludes  li ta  magnetilisele 
(magnetnõela käändeks) nimetatakse  asimuudile magnetiline direktsiooni-
magnetilise  ja geograafilise meridiaa-
nurk G-M (joonis 8.9). Direktsiooni-
ni  põhjasuuna  vahelist  nurka,  mida  nurka  magnetiliseks  asimuudiks  tei-
mõõdetakse  päripäeva.  Eesti  alal  on  sendades  tuleb  direktsiooninurgast 
see tänapäeval üldiselt idapoolne ehk  lahutada  magnetiline  direktsiooni-
positi vne (5–7°).
nurk G-M (joonis 8.9).
Direktsiooninurga  saamiseks  mõõ-
Mõnes  kohas  (Jõhvis,  Mõisaküla 
detakse mal iga kaardil nurk objekti ja  ümbruses)  võib  esineda  magnetilist 
koordinaatvõrgu suunal. 
anomaaliat, kus deklinatsioon erineb 
Magnetilise   asimuudi   saamiseks  tunduvalt  ümbritsevast  foonist.  See 
mõõdetakse  kompassiga  looduses  on  tingitud  maakoores  leiduvatest 
nurk tõelise põhjasuuna ehk  geograa -
erisuguste  magnetiliste  omadustega 
filise   põhjasuuna  ja  maastikul  asuva   kivimitest , ent ka  raudtee , elektrikõr-
objekti  vahel.  Magnetilist  asimuuti  gepingeli ni jt tehisobjektide esilekut-
direktsiooninurgaks  teisendades  tu-
sutud magnetilistest efektidest.
Kompass
Kompassiga  orienteeritakse  maasti-
Kompassinõel on tundlik metal i suh-
kul  kaarti,  määratakse  ilmakaari  ja  tes, seepärast ei tohi kompassi kasuta-
minnakse  asimuudi  järgi   vajalikus   da  näiteks  relva,  püksirihmapandla, 
suunas. Kompass koosneb kompassi-
metal käekel a,  auto,  kõrgepingeli ni-
nõelast  kapslis  ja  alusplaadist,  mil el  de  jms  läheduses.  Kompassist  ei  ole 
võivad  ol a  li kumissuuna  nooled,  et  abi magnetilise anomaaliaga pi rkon-
kompassi  oleks  kergem  orienteerida  nas li kudes.
(joonis 8.10). 
Kompassi  nõel  on  magnetiseeritud 
ja  näitab  alati  põhjasuunda.  Tavali-
selt on põhjasuunda näitava  kompas -
sinõela  ots  punane.  Asendamatu  on 
kompass   pimedas ,  halva  nähtavuse 
korral ja merel, kuigi tänapäeval on ka 
GPS- seadmed ,  radarid,  raadiolokat-
sioon jms.
Orienteeritud kompassil on kompas-
sinõela ots nõelaväravas (joonis 8.11), 
kusjuures  li kumissuuna  nooled  näi-
tavad õiget li kumissuunda.
Joonis 8.10. Kompassi lihtsustatud näidis
133 
TOPOGRAAFIA
Joonis 8.11. Orienteeritud kompass
Kaardi orienteerimine
Oma  asukoha  määramist  maastikul  ses. Joonorienti ri järgi orienteeritak-
tuleb  alustada  kaardi  orienteerimi-
se kaarti kõige sagedamini rännakul, 
sega,  st  kaarti  peab  võrdlema   maas -
kui kaarti on vaja  maastikuga  võrrel-
tikuga,  kasutades  lähemaid  orienti -
da li kumise ajal ning varem väljavali-
re,  ning  määrama  nende  järgi  oma  tud orienti  ride  – risttee, teelahkmete, 
asukoha.  Seejärel  võrreldakse  kaarti  sildade, asulate ja teiste iseloomulike 
maastikuga  ja  veendutakse   esialgse   objektide – läbimise kontrol imiseks. 
orienteerimise  õigsuses.  Samal  ajal  Sel juhul määratakse asukoht kaardil 
tuleb  jälgida,  et  kaardi  põhjapoolne  samuti silma järgi.
(ülemine) raami külg oleks pööratud  Punktorientiiri järgi orienteeritakse 
põhja poole. Sel es asendis vastab ko-
kaarti samamoodi nagu joonorienti -
hapealsete  esemete  ja  pinnavormide  ri järgi. Orienteerimise erinevus seis-
asend maastikul nende leppemärkide  neb ainult sel es, et joonorienti ri ase-
asendile kaardil (joonis 8.11).
mel kasutatakse suunda seisupunktist 
Kaarti  joonorientiiri  järgi  orientee-
mingile  esemele  (üksik  torn,   kirik , 
rides tuleb kaart pöörata ni , et seisu-
puu,  sild  vms), mis looduses ja kaar-
punktist mööda joonorienti ri (nt tee)  dil on äratuntav. Sel vi sil orienteeri-
leppemärki  mõttes  tõmmatud  joon  des pööratakse kaart horisontaalasen-
ühtiks sel e orienti ri suunaga loodu-
dis ni , et mõttes seisupunktist mõne 
13 
TOPOGRAAFIA
eseme  leppemärgini  tõmmatud  joon  (põhjapoolne) raami külg oleks pöö-
kaardil ühtiks enam-vähem sel e suu-
ratud sel e orienti ri poole.
naga looduses.
Asimuudi järgi liikumine
Kaarti  kompassi  järgi  orienteerides 
määratakse esialgu põhjasuund, võe-
Asimuudi  järgi  li gutakse  juhul,  kui 
takse  sel el  suunal  mingi  orienti r  ja  kaardilt  ei  ole  võimalik  midagi  abis-
seejärel pööratakse kaarti ni , et üle-
tavat   välja  lugeda  (soos,  lausmetsas) 
mine (põhjapoolne) kaardiraami külg  või kui nähtavus on ni  halb, et ei saa 
oleks  pööratud  sel e  orienti ri  poole.  maastikku jälgida. Asimuudi järgi li -
Kompassi järgi orienteeritakse kaarti  kumiseks tuleb kaardil määrata direkt-
si s, kui oma asend sel el ei ole määra-
siooninurk  ja  teisendada  see  ümber 
tud või kui määratud seisupunktist ei  magnetiliseks  asimuudiks,  mis  kan-
ole orienti re näha.
takse  kompassile.  Maastikku  läbides 
Kaarti  taevakehade  järgi  orienteeri-
on soovitatav  pikemad  etapid jagada 
des  määratakse  kõigepealt  kindlaks  väiksemateks vaheetappideks, otsides 
põhjasuund (Põhjanael) ning leitakse  käänupunktideks  objekte  (silmator-
sel el  suunal  mingi  orienti r.  Seejärel  kav puu,  korsten , maja jms), mis olek-
pööratakse kaarti ni , et sel e ülemine  sid  maastikul  kergesti  äratuntavad. 
Kaardi järgi orienteerumine maastikul
Ettevalmistus  sisaldab  sõltuvalt  olu-
talvel kergemini läbitav, nt külmunud 
korrast kas täielikult või osaliselt järg-
jõed,  järved,  rabad,   sood .  Teekonda 
misi meetmeid:
valides   tuleks  hoiduda  suurematest 
1) teekonna valik ja tundmaõppimine  takistustest  ning  püüda  võimaluse 
ning sel e märkimine kaardile;
korral  nendest  ümber minna. Maas-
2) teekonna  ulatuse  määramine ning  tikul on keskmine li kumiski rus ker-
sel e jaotamine vahetappideks;
ge kandamiga 5 km/h, kuid künklikul 
3) li kumissuundade magnetiliste asi-
maastikul tuleb aega arvestades li ku-
muutide  määramine  lõikudes,  kus  miski rusele lisada iga kaardi teekon-
kaardi järgi on raske orienteeruda.
nale jääva horisontaali kohta 1 minut. 
Ligi poole aeglasemini li gutakse met-
Li kumise  marsruut  valitakse  kaardi  sas.
järgi,  arvestades  ettevalmistust,  olu-
korda  ja  maastikku.  Eelistada  tuleks  Orienteerumine pimedas
objekte  (nt  kõvakattega  teid),  mida  Öösel on nähtavus pi ratud  valgusvihu  
mööda jõuab ki resti edasi.
ulatusega, mida annab lamp. Pimedas 
Väga tähtis on, et teekonna  valikul  ar-
on raske näha päeval kergesti eristata-
vestataks võimalike ettetulevate takis-
vaid maastikuobjekte ja nende detai-
tustega.  Aastaaegadest  sõltuvalt  võib  le  (radu,  elektrili ne,  ohtlikke  lõike). 
mõni suvel raskesti läbitav objekt ol a  Vähese  valguse  tõttu  on  raske  kaarti 
135 
TOPOGRAAFIA
lugeda, edasi li kuda ning maastikust  netilisteks  asimuutideks.  Teekonna 
tervikpilti luua.
käänakud  plaanitakse  ni sugustes-
Öiseks  rännakuks  valitakse  teekond  se   kohtadesse ,  mis  on  öösel  kergesti 
ni , et see läheks mööda teid või piki  äratuntavad. Need võivad ol a järved 
muid  joonorienti re.  Öösel  kontrol-
või  ti gid,  mil e  peegelpind  on  üm-
litakse oma asukohta tihedamini kui  berkaudse  maastiku  foonil  kerges-
päeval.
ti  märgatav,  ent  ka  tehasekorstnad, 
tornid,  sidemastid  jms,  mis  eristu-
Plaanides  li kumist  väljaspool  teid,  vad öise taeva taustal ning mil el on 
tuleb  andmed  ette  valmistada  li ku-
lennuohutuse  tagamiseks  plinktuled. 
miseks  asimuudi  järgi,  mõõtes  kaar-
Marsruut  kaardil  on  soovitatav  tõsta 
dilt  vajalikud   direktsiooninurgad   esile eredamalt kui päeval li kudes, et 
ning  teisendades  need  ümber  mag-
see oleks näha ka nõrga valgustusega.
GPSi kasutamine
Lisaks  kompassi  ja  kaardiga   navi -
1–3meetrilise  asukoha  täpsuse,  mis 
geerimisele  kasutatakse  üha  sageda-
rahuldab   enamikku  maastikul  li ku-
mini  õige  teekonna  leidmiseks  GPSi  jaid. Uuematel GPSidel on lisafunkt-
(Global   Positioning   System).  Laie-
sioonina võimalik al a laadida arvuti-
mas tähenduses mõistetakse GPSi all  kaarte, mis lubab automaatselt jälgida 
(Ameerika Ühendri kide kaitseminis-
oma asukohta vastuvõtja  ekraanil  kaar-
teeriumi  loodud)  ülemaailmset  asu-
di taustal ning hõlbustab li kumist. 
koha  määramise  süsteemi,  mis  põ-
hineb   ümber  maa  kindlaksmääratud  GPS-vastuvõtja täpsus väheneb mär-
trajektooridel  ti rlevatel  satel i tidel  gatavalt tihedas metsas või kõrghoo-
ning nende saadetavatel signaalidel. Et  netega  ja  tiheda  asustusega  aladel 
GPS-vastuvõtjat  rahuldava  täpsusega  li kudes, seetõttu ei maksa GPSi sää-
kasutada, peab sel eni jõudma mini-
rastes  kohtades  täielikult  usaldada. 
maalselt nelja satel i di signaal, mis on  GPS võib tõrkuda töötamast ka kül-
tänapäevast  satel i tide  kogust  arves-
mades   ilmastikuoludes  või  tühjade 
tades  enamasti  saavutatav.  Põhiliselt  patareide tõttu. Enamiku käsi-GPSide 
kasutatakse GPS-vastuvõtjas kas geo-
tööiga lüheneb oluliselt al a –15kraa-
graafilisi või UTM-koordinaate, mida  distel  temperatuuridel  ning  taustval-
võib hõlpsasti topokaardilt mõõdeta-
guse  intensi vse  kasutamise  korral. 
vate koordinaatidega võrrelda. 
Talvel  GPSi  kasutades  tuleks  hoida 
Euroopa  regioonis  kasutatavatel  seda soojas keha ligidal ning võtta väl-
GPSidel  võimaldab  vastuvõtjatele  li-
ja ainult asukoha määramiseks. Kind-
satud  asukorra  korrektsioonisüsteem  luse  mõttes  tasub  alati  maastikule 
(EGNOS)  saavutada  lagedatel  aladel  minnes võtta kaasa kaart ja kompass.
136 
TOPOGRAAFIA
Küsimused
  1. Mil al kaardistati Eesti ala esimest korda maailmakaardil? Kes seda tegi?
  2. Nimetage kaartide kasutamise võimalusi eri eluvaldkondades.
  3. Mis on kaart?
  4. Mida näitab kaardi mõõtkava?
  5. Nimetage kaitsejõudududes kasutatavate kaartide standardmõõtkavad.
? 6. Nimetage leppemärkide tüüpe ja kirjeldage nende kasutamist.
  7. Mis värviga kujutatakse kaardil reljeefi?
  8. Nimetage erinevaid pinnavorme.
  9. Mil eks kasutatakse polaar- ja bipolaarkoordinaate?
10. Kirjeldage polaarkoordinaatide kasutamise meetodit.
11. Missuguseid erinevaid põhjasuundi kasutatakse topograafilisel kaardil?
12. Kuidas taandatakse direktsiooninurk magnetiliseks asimuudiks?
13. Kirjeldage asimuudi määramist.
14. Mil e järgi on võimalik kaarti orienteerida?
15. Mil al on sobiv li kuda asimuudi järgi?
16. Mida tuleb arvestada pimedas  orienteerumise  korral?
17. Mida tuleb arvestada GPSi kasutades?
Kirjandus
Anson , R. W., Ormeling, F. J.  Basic  Cartography for  Students  and 
Technicians. 2nd ed. 2002.
Kaitseväe topograafia käsiraamat 2001–2002. Tal inn: Kaitsejõudude 
! Peastaap, 2002.
Kruusmann, A. Sõjatopograafia. Kaardilugemine. Tartu: Agenda Trükk, 2004. 
Raid, T.  Kaardiraamat . Tal inn: Infotrükk, 1999.
Raid, T. Tabulæ Livoniæ. Tal inn, 2002.
Randjärv, J.  Geodeesia . I osa. Tartu: OÜ Geoprof-R, 1997.
Sõjatopograafia.  Koost  V. Kala, A.  Peets . Tal inn: Eesti Ri gikaitse 
Akadeemia Kirjastus, 1995.
Ugandi, V. Sõjatopograafia. Tal inn: Sõjavägede staabi VI  osakond , 1938. 
137 
TOPOGRAAFIA
Lisa 8.1
Leppemärkide värvid (Kaitseväe topograafia käsiraamat. 2001–2002)
138 
9. Esmaabi
Esmaabi on abi, mis hõlmab päästmi-
Iga  inimene  peab  suutma  ja   tahtma  
se, esmase abi ja kannatanu transpor-
esmaabi  anda.  Väga  tähtis  on  mat-
timise haiglasse, mil ele järgneb arsti-
kadele  ja  kooliüritustele  kaasa  võtta 
abi kannatanule või äkkhaigestunule.
korralikult komplekteeritud esmaabi-
Esmaabi ülesanne on päästa inimene,  komplekt. 
hoida ära tervisliku olukorra halvene-
Õnnetuse  puhul  tuleb  käituda 
mine, hoolitseda lisaabi saabumise ja 
reegli järgi: aidake nii paljusid kui 
kannatanu  või  kannatanute  raviasu-
võimalik, nii lihtsalt kui võimalik 
tusse  saatmise  eest.
ja nii kiiresti kui võimalik.
Tegutsemine õnnetuspaigal
Sattunud  õnnetuskohale,  hinnake  tanute seisundi hindamine ja õige te-
olukorda,  võimaluse  korral  vaadake  gutsemine:
iga  kannatanu  ki resti  läbi.  Kannata-
  1) õnnetuskoha ülevaatamine;
nuga  tuleb püüda kontakti saada ning    2)  abistaja  enda ohutuse tagamine;
pärida juhtunu kohta ja küsida, kus ta    3) kannatanu teadvuse või teadvuse-
valu tunneb.
tuse  tuvastamine ;
Otsige   haavu ,  nähtavat   verejooksu ,    4) hingamistegevuse kontrol imine;
turset ,  käte  ja  jalgade  väärasendeid    5) südametegevuse kontrol imine;
ning  verevalumeid.  Läbivaatust  tu-
leb  teha  ni suguses  järjekorras:  pea,    6) hingamisteede vabastamine;
kael ,  rindkere , kõht, selg, käed ja ja-
  7)  kaudse  südamemassaaži  tegemi-
lad. Kõigepealt kontrol ige, kas kõigil  ne;
kannatanuil on  hingamisteed  vabad ja    8) vajaduse korral ri ete ja kaitseki v-
väline verejooks suletud. Kõige valje-
ri eemaldamine;
mini appi karjuja ei pruugi ol a kõige    9) püsivasse küliliasendisse seadmi-
eluohtlikumalt   vigastatud ;  kõige  ras-
ne;
kemini vigastatu ei saa võib-ol a üldse  10) kannatanu kaitsmine alajahtumi-
hüüda.
se eest;
Teadvusetu kannatanu, kes  hingab  ja  11) vigastatud  kehaosa  immobilisee-
kel el süda töötab, pöörake püsivasse  rimine;
küliliasendisse.
12) kannatanut li gutades peab olema 
Õnnetused võivad ol a väga erinevad  ettevaatlik;
ja  ka  põhjustatud  eri  välisfaktoritest.  13) lisaabi kutsumine õnnetuskohale.
Kõige tähtsam tegevus õnnetuspaigal 
Ühtne  hädaabi  telefoninumber 
on olukorra ja kannatanu või kanna-
Eestis on 112.
139 
ESMAAbI
Elustamise ABC
Inimese  kehal  on  palju  funktsioone,  Võte  B  –  kunstlik  hingamine.  Kui 
mõni  neist  on  elutähtis.  Hingamine  kannatanu ei hakka pärast hingamis-
ja vereringe on kõige tähtsamad. Hap-
teede vabastamist ise hingama, tuleb 
nikurikka  õhu  juurdevoolu   katke -
teha kunstlikku hingamist kas  suust -
mine kahjustab väga ki resti inimese  suhu- või suust-ninna-meetodil. Sel-
elutähtsaid organeid, eriti tundlik on  leks asetab abistaja ühe käe kannatanu 
hapnikupuuduse suhtes aju.
otsmikule ja kal utab tema pea taha-
Teadvusetul   kannatanul   lõõgastuvad  poole. Teise käe sõrmedega tõstab ta 
neelulihased,  selili  asendis langeb lõtv  kannatanu  alalõua  ülespoole.  Seejä-
keelepära vastu  neelu  tagaseina ja sul-
rel  hingab  abistaja  ise  sügavalt  sisse, 
geb hingamisteed. Hingamisteid või-
surub  oma suu elustatava suule ning 
vad  sulgeda  ka  võõrkehad  (hamba-
puhub  tugevalt  ja  järsult  oma  välja-
protees,  toidupalad,  närimiskumm,  hingatavat  õhku  kannatanu  kopsu-
puuviljade   kivid ,   veri ,  oksemassid  desse. Samal ajal, kui abistaja puhub 
jm). Kui hingamisteid ei vabastata ja  kannatanu  kopsudesse  õhku,  sulgeb 
takistusi ei kõrvaldata, lämbub inime-
ta kannatanu nina oma põse või sõr-
ne  hapniku  puudumise  tõttu  mõne  medega.
minuti jooksul.
Jälgige rindkere li kumist! Kui õhk lä-
Võte A – hingamisteede vabastami-
heb kopsudesse, si s rindkere tõuseb. 
ne.  Hingamisteede  avamiseks  suru-
Seejärel  eemaldage  oma  suu  ja  või-
takse  kannatanu  pea  maksimaalselt  maldage kannatanul välja  hingata .
kuklasse, sel e võttega  kerkib  keelepä-
Kannatanu suu ja nina pi rkonda tuleb 
ra ise üles ja hingamine võib taastuda.  panna tükk marlit või puhas taskurä-
Soovitatav  on  kontrol ida  sõrmega,  tik, et vältida vahetut kontakti. Saada-
kas  suus  või neelus on võõrkehi, ning  val on ka spetsiaalne ühekordne hin-
need  eemaldada.  Vajaduse  korral  gamiskile ning mitmesugused maskid, 
keeratakse  kannatanu  korraks  külili, 
et  eemaldada  võõrkeha(d),  ja  pärast 
uuesti selili.
Joonis 9.1. Hingamisteede vabastamine
10 
ESMAAbI
Joonis 9.2. Kunstlik hingamine
mida kasutatakse abivahendina otsese  4–5 cm  al apoole.  Südamemassaaži 
suu-suu-kontakti vältimiseks.
tehakse tugevate tõugetega sageduse-
Kunstliku  hingamise  tegemise  sage-
ga 60 korda minutis. Massaaži iga li -
dus  on  täiskasvanul  12,  lapsel  20  ja  gutuse ajal peab olema  pulss  elustata-
imikul  30  korda  minutis.  Kunstlik-
va suurtel arteritel tuntav.
ku  hingamist  tehes  tuleb  kontrol ida  Ni  üksinda kui ka kahekesi elustades 
kannatanu pulssi kaela ühisunearteril.  tehakse  vaheldumisi  kaks  kunstlik-
Kui pulss on olemas, jätkake kunstliku  ku  hingamist  ja  15  südamemassaaži 
hingamise  tegemist  kuni  kannatanu  tõuget, seega on kunstliku hingamise 
regulaarse hingamise taastumiseni.
ja  südamemassaaži   vahekord   2 : 15. 
Kui ühisunearteril või kubemes reie-
Elustamist  jätkatakse,  kuni  kannata-
arteril pulssi tunda ei ole, tuleb alus-
nu elutegevus  taastub . Igal juhul peab 
tada samal ajal kunstliku hingamisega  kutsuma ki rabi. Juba alustatud elus-
kaudset südamemassaaži.
tamist ei tohi katkestada enne ki rabi 
saabumist.
Võte  C  –  kaudne  südamemassaaž. 
Kaudse  südamemassaaži  ajal  peab  Hingamisteede vabastamist, kunstlik-
kannatanu lamama selili kõval alusel.  ku hingamist suust-suhu-meetodil ja 
Abistaja laskub põlvili kannatanu kõr-
kaudset südamemassaaži saab prakti-
vale ning paneb sirgete käte  labad  risti  liselt õppida ainult mannekeeni peal.
üksteise peale elustatava rinnaku alu-
Kunstliku  hingamise  ja  kaudse  sü-
misele kolmandikule.
damemassaaži võtteid ei tohi õppida 
Rinnakule surutakse otse ülalt al a nii  teise õpilase peal – see on lausa elu-
tugeva jõuga ( surudes  kasutatakse ka  ohtlik!
oma ülakeha raskust), et rindkere li gub 
Joonis 9.3. Kaudne südamemassaaž
11 
ESMAAbI
Võõrkehad hingamisteedes
Kui  hingamisteedesse  on  sattunud 
võõrkehad, võivad need täielikult sul-
geda   hingamisteed  ja  inimene  läm-
bub.  Eriti  sageli  satuvad  võõrkehad 
hingamisteedesse lastel.
Esmaabiks   puhastage  hingamisteed 
sõrmega,  mil e  ümber  on  keeratud 
taskurätik,  ning  püüdke  võõrkehad 
(toidu-  või  oksemassid,  kompvekid, 
proteesid , puuviljade kivid, väikelastel 
ka mänguasjade osad jms) eemaldada. 
Täieliku hingamisteede sulguse puhul 
kannatanu ei hinga, tema nägu muu-
tub  ki resti  sinakaks  ning  ta  kaotab 
ruttu teadvuse. Osalise hingamisteede 
sulguse  korral  kannatanu  hingeldab,  Joonis 9.4. Võõrkeha väljutamine hingamis-
teedest
ei suuda rääkida, läkastab, hingamise 
ajal on kuulda kahinat või vilinat.
ümber.  Pange  oma  rusikas  käsi  abi-
Kui hingamisteed ei ole täielikult sul-
vajaja  rinnaku  ja   naba   vahele,  aseta-
gunud,  peab  kannatanut  paluma  või  ge teine käsi rusika peale ning mõne 
sundima, et ta köhiks. Kui köhimine  ki re  ülespoole  suunatud  li gutusega 
ei õnnestu, painutage kannatanu pea  võib  võõrkeha  hingamisteedest  välja 
ette ni , et see oleks rindkerest mada-
saada.
lamal. Lööge lämbujale ki resti ja tu-
Väike laps tuleb tõsta jalgadest üles ja 
gevalt  abaluude  vahele.  Sel e  võttega  raputada  üles-al a,  kloppides  samal 
võib võõrkeha hingamisteedest välju-
ajal teda  seljale .
da.
Kui võõrkeha ei õnnestu eemaldada, 
Võõrkeha  saab  hingamisteedest  ee-
tuleb  kutsuda  ki rabi  ning  vi a  kan-
maldada ka Heimlichi võttega. Sel eks  natanu haiglasse. Mingil juhul ei tohi 
minge  abivajava  selja  taha  ning  ase-
oma sõrmedega lükata võõrkeha kan-
tage  oma  käsivarred  tema  keskkoha  natanule sügavamale kurku!
Uppumine
Uppumisohtu   sattumine   on  laste  ja  oskuslikult  tegutseda,  ent  samal  ajal 
noorukitega juhtuvate õnnetuste seas  tuleb jälgida, et teist päästma minnes 
üks sagedamaid. Enamasti kukutakse  ei seataks ohtu oma elu.
vette  kaldalt,  paadisil alt,  paadist  või   Uppumise  korral eemaldatakse ki res-
läbi nõrga jää. Uppujat päästes on vaja  ti  kannatanu  suust,  ninast  ja  neelust 
12 
ESMAAbI
võõrkehad  ( muda ,  li v,  oksemassid)  Uppunu hingamisteedest vett kätte ei 
sõrme  ümber  keeratud  taskurätiga  saa,  seepärast  pole  vaja  raisata  aega, 
ning  alustatakse  elustamisvõtteid  –  et teda üle põlve asetada või jalgadest 
hingamisteede vabastamist, kunstlik-
üles  tõsta.  Katke  kannatanu  soojalt 
ku hingamist ja kaudset südamemas-
(termotekiga) ning kutsuge ki rabi.
saaži eespool kirjeldatud vi sil.
Teadvusetu kannatanu püsivasse küliliasendisse seadmine
Kõik teadvusetud kannatanud on soo-
vitatav  keerata  püsivasse  küliliasen-
disse, sest sel es asendis on kannatanu 
hingamisteed kõige paremini avatud. 
a
Suu  kaudu  valguvad  välja  oksemas-
sid ja sülg ning lõtv keelepära ei  sulge  
kannatanu hingamisteid.
Püsivasse  küliliasendisse  panemi-
seks tuleb:
1) põlvitada kannatanu kõrvale;
2) asetada kannatanule lähem peope-
sa tema tuharate al a;
b
3) tõsta tema kaugem  labajalg  lähema 
jalasääre peale;
4)  kannatanu  pead  kaitstes  keerata 
teda rõivastest tõmmates enda poole;
5) pöörata kannatanu pea kuklasse;
6) painutada tema abistajapoolne põlv 
ja küünarnukk täisnurga al a ning va-
c
bastada kannatanu küljealune käsi.
Kannatanu  võib  keerata  ni   parem- 
kui ka vasakpoolsesse küliliasendisse. 
Alajahtumise  ärahoidmiseks  tuleb  ta 
soojalt katta ning kogu aeg tema järele 
valvata.
Silmas peab pidama, et püsivasse kü-
d
liliasendisse   aitamine   ei  halvendaks 
kannatanu  üldseisundit.  Kui  on  vä-
himgi kahtlus, et kannatanul on vigas-
tatud lülisammas, ei tohi kannatanut 
Joonis 9.5. Teadvusetu kannatanu püsivasse 
küliliasendisse keerata.
küliliasendisse seadmine
13 
ESMAAbI
Haavad ja eluohtlik verejooks
Haav  tekib füüsilise jõu toimel kehale.   Haavale   pannakse  rõhkside.  Purus-
Haav võib ol a  pindmine  ja haarata ai-
tatud või amputeeritud jäsemele võib 
nult pealmist nahakihti või ol a sügav  äärmise  vahendina  arteriaalse  ve-
ning hõlmata lihas- ja sidekudet ning  rejooksu  peatamiseks  asetada  vere-
veresooni  ja  närve.  Sügavate  lõike-,  jooksu kohast kõrgemale žguti. Žgutt 
rebimis- või torkehaavade korral võib  pannakse  kaetud  nahale  ja  juurde 
kannatanul  esineda   arteriaalne ,  ve-
märgitakse pealepanemise täpne kel-
noosne või kapil aarne verejooks.
laaeg.
Arteriaalse verejooksu korral väljub   Venoosne   verejooks  haavast  on  tu-
haavast  helepunane  veri  pulseeriva  mepunane ja veri voolab ühtlase joa-
joana .  Kannatanu  võib  lühikese  aja  na. Venoosset verejooksu saab peata-
jooksul kaotada suure koguse verd.
da haavale asetatud rõhksidemega.
Arteriaalse  verejooksu  peatamiseks  Kapillaarne  verejooks  on  kõige  ta-
surutakse  südamepoolne  arteri  osa,  valisem vigastus, mil e puhul veri im-
mis haavatud pi rkonda verega varus-
mitseb haavast. Kapil aarset verejook-
tab, tugevasti vastu  luud . Kehapunk-
su saab peatada haavale pandud puhta 
te, kus arterit saab kergesti vastu  luud   sidemega.
kokku  suruda,  nimetatakse  vajutus-
Kõik haavad peale väikeste pindmis-
kohtadeks .
te  vajavad  ki resti   arstiabi .  Eeskätt 
NB! Veritsevaid haavu käsitsedes 
kuuluvad  si a  sügavad  torke-  ja  las-
peab abistaja verega levivate nak-
kehaavad,  mul a  või  li vaga  saastu-
kushaiguste (HIVi, B-, C-hepatii-
nud  või  tugevasti  veritsevad  haavad. 
di) ohu tõttu kasutama kaitsekin-
Peahaavade verejooks võib pisimastki 
daid!
haavast ol a väga tugev. Enamasti õn-
Arteriaalse  verejooksu  peatamise  nestub  veritsus  peatada  haava  kinni 
kohad:
surudes,  vigastatud  kehaosa   muust  
kehast  kõrgemale  tõstes  või  puhta 
  1) oimukohal kõrva ees;
rõhksidemega.  Vajaduse  korral  tuleb 
  2) alalõua nurga juures kõrva ees;
  3) vastu rangluud;
  4) küünarli gese tagaserval;
  5) kaenla al  õlavarre ülaosas;
  6) küünarlohus;
  7) käsivarrel randme eespinnal;
  8)  kubeme  pi rkonnas vastu vaagna-
luud;
  9) põlveõndlas;
Joonis 9.6. Tegutsemine arteriaalse verejooksu 
10) hüppeli gese eespinnal.
korral
1 
ESMAAbI
a
b
c
d
Joonis 9.7. Žguti panemine
verejooksu  peatamiseks  avaldada  Pindmistel  torkehaavadel  on  sage-
sidemele lisasurvet.
li väga väike haava avaus. Haav võib 
Pindmiste  marrastus - ja põrutushaa-
ol a  seejuures  sügav  ja  infitseerunud 
vade korral kontrol ige, kas  haavas  ei  ehk  nakatunud.  Esmaabiks  tuleb  ee-
ole mulda, prahti ega muid võõrkehi.  maldada  haava  tekitanud  ese,  lopu-
Eemaldage   saast   ja  võimaluse  korral  tada haava puhta veega ja katta haav 
loputage  haava  puhta  veega.  Katke  sidemega.
haav steri lse sidemega. Pindmist lõi-
kehaava loputage puhta veega, kuiva-
Sügavale  kehasse  tunginud  teravaid 
tage  haava   servad   ja  proovige  need  esemeid  (nuga,  varrast,  teravat  oksa 
kleepplaastriga kokku suruda.
jms) ei tohi haavast ise õnnetuskohal 
a
b
c
d
Joonis 9.8. Tegutsemine venoosse verejooksu korral
15 
ESMAAbI
välja võtta, sest pärast nende eemalda-
ega jalanõudes li va ega kivikesi. Vil e 
mist võib tekkida eluohtlik verejooks.
ei tohi katki torgata.
Hõõrdehaavad  tekivad  enamasti  jal-
Kõigi  haavade  puhul on tähtis säilita-
gadel ebasobivate  jalatsite  tõttu, rul is  da  nende   puhtus .  Nakatunud  haava 
sokkidest,  pesematusest  ja  harjuma-
tunnused  on   punetus ,   turse ,  valu  ja 
tusest  pikalt  jalgsi  kõndida.  Jalgade  temperatuuri tõus. Haavast eritub ve-
eest hoolitsemine aitab vältida hõõr-
rist sekreeti ehk nõret või mäda. Na-
devil ide tekkimist.  Jalgu  tuleb sageli  katunud  haav  tuleb   puhastada   puh-
pesta,  kuivatada  ja  katkihõõrdunud  ta  veega,  katta  puhta  sidemega  ning 
kohad plaasterdada. Peab hoolitsema  pöörduda esmaabi saamiseks raviasu-
sel e  eest,  et  sokkidel  ei  oleks  kortse  tusse.
Šokk
Šokk  on  eluohtlik  vereringehäire,  NB!  Vaagna-,  reie-  või  jalaluumurru 
mis avaldub vererõhu ki res languses.  korral,  kui  ilmnevad  šokitunnused, 
Põhjuseks võib ol a suur väline vere-
vigastatud jäset üles tõsta ei tohi! 
jooks, sisemine verejooks, suured luu-
Pärast kannatanu seisundi hindamist 
murrud ,  suurte  veresoonte  vigastus,  ja esmaabi andmist tuleb kohe  helis -
põletus,  südameinfarkt,  al ergia  jms.  tada numbril 112.
Šoki korral on kannatanu pulss ki re 
ja  nõrk,  nahk  on  kahvatu  ja  kaetud 
külma  higiga  ning  inimene  hingel-
dab;  sageli  kaasneb   rahutus   ja  tuleb 
ette teadvusehäireid.
Esmaabiks tuleb kannatanu panna la-
mama, tõsta tema jalad kehast kõrge-
male, katta kannatanu soojalt, et välti-
da alajahtumist, ning rahustada teda. 
Oksendamise  vältimiseks ei  soovitata  
kannatanule juua pakkuda.
Joonis 9.9. Šokis oleva kannatanu abistamine
Luumurrud
Jäsemete  luumurru  korral  on  tugev  organsüsteemi  vigastusi,  näiteks  pea-, 
valu, jäse on deformeerunud, murru  rindkere-,  lülisamba-  ja  kõhuvigas-
kohal on verevalum või haav. Jäset ei  tused  koos  jäsemeluude  murdudega.
saa  li gutada.  Li klusõnnetuste,  kõr-
Esmaabiks  tuleb  vigastatud  jäse  fik-
gelt kukkumise, füüsilise vägival a jms  seerida traumajärgses seisus või lahas-
korral võib kannatanul ol a li ttrauma,  tada. Lahastama peab jäseme luumur-
st kahe või enama kehapi rkonna või  ru tingimata üle kahe naaberli gese.
16 
ESMAAbI
Joonis 9.10. Käsivarremurru lahastamine
Joonis 9.11. Vigastatud jäseme fikseerimine
Lülisambamurrule vi tavad valu ja de-
lalahasega ning kaitstakse kannatanut 
formatsioonid  lülisamba  pi rkonnas.  alajahtumise eest (kannatanu kaetak-
Seljaaju  vigastusele vi tavad tundehäi-
se termotekiga). Ilma äärmise vajadu-
red, võimetus li gutada käsi või jalgu.
seta  ei tohi muuta kannatanu asendit. 
Kindlasti tuleb kutsuda ki rabi häda-
Kaelavigastuse kahtluse korral fiksee-
abinumbril 112, et kannatanu haiglas-
ritakse kael olemasolevas asendis kae-
se vi daks.
Venitus, nikastus, nihestus
Venitus  on  lihaskiudude  ülevenitus  Venituse ja nikastuse korral peab and-
või osaline rebenemine.
ma jäsemele puhkust ning asetama sel-
Nikastus on li gest ümbritsevate side-
lele valu leevendamiseks külmad  kotid . 
mete  venitus või osaline rebenemine.
Nihestuse korral tekib paistetus ja valu 
väga  ki resti,  vigastuskoht  on   valulik . 
Nihestus on luuotsa paigalt nihkumi-
Vigastatud kohale tuleb panna külmad 
ne  li geses,  tavaliselt  põhjustab  sel e  kotid, jätta jäse li kumatuks, käia sel e-
kukkumine , löök või li gesele avalduv  ga ümber nagu luumurruga ning kan-
äkiline jõud.
natanu ki resti raviasutusse saata.
Põletused
Põletusi  põhjustavad  tuleleek,  aur,  Põletushaavad jagatakse nelja järku:
kuum vedelik või ese, söövitavad ke-
I järgu põletus – kui põletus on olnud 
mikaalid. Põletushaavad on seda ras-
võrdlemisi  kerge  ja  tekitanud  ainult 
kemad, mida kõrgema temperatuuri-
nahapunetuse. Seda põletust saadakse 
ga ja pikema aja jooksul on kuumus  kõige kergemini kevadel esimesi kordi 
inimese kehale mõjunud.
päikest võttes;
17 
ESMAAbI
     I järgu põletus 
 
               II järgu põletus 
                   III järgu põletus
Joonis 9.12. Põletushaavad
II järgu põletus – kui põlenud kohale  Esmaabiks tuleb kõigepealt kustutada 
on tekkinud vil id;
leegid, seejärel jahutada põlenud na-
III järgu põletus – kui on kahjustu-
hapinda külma veega, katta vigastatud 
nud sügavamad nahakihid ja on tek-
pind puhta kerge sidemega, katta kan-
kinud kudede kärbumine;
natanu soojalt ning anda tal e rohkesti 
juua.
IV järgu põletus – kui  koed  on väga 
tugevasti kahjustatud.
Põletuse  korral  ei  tohi  õnnetuskohal 
vil e ise avada, nõge ega nahale klee-
Arstiabi  vajavad  kämblast  suurema  punud ri detükke eemaldada, põletus-
pinnaga  II–III  järgu  põletused,  kõik  haavadele salve ega kreeme määrida, 
näo  ja  käte  sügavad  põletused  ning  pulbreid raputada ega  vatti  asetada.
hingamisteede põletused. Kergete I jär-
gu  nahapunetusega  põletuste  korral 
ki ret arstiabi tavaliselt ei vajata.
Külmumine ja alajahtumine
Külmakahjustused  tekivad  sageda-
ning antakse juua sooja magusat joo-
mini  sõrmedel  ja  varvastel,  näol  ja  ki.
kõrvadel. Nahk muutub valkjaks, var-
bad ja sõrmed on külma või valu suh-
Alajahtumise al  mõeldakse kogu or-
tes tundetud.
ganismi  temperatuuri  langemist  al a 
Esmaabiks  vabastatakse  külmunud  35 kraadi Celsiuse järgi. Alajahtumist 
kehaosad  ri etest ja jalanõudest, kae-
soodustavad  verekaotus,   stress ,  ala-
takse  külmunud  kehaosa  soojalt  ja   toitlus  jms. Alajahtunud kannatanu on 
pehmelt ,  hõõrutakse  külmunud  ke-
apaatne, pulss on aeglane ja  vaevu  taju-
haosa, vi akse kannatanu sooja ruumi  tav, hingamine on aeglane ja pindmine.
18 
ESMAAbI
Esmaabi  andmiseks  tuleb  kannatanu  üles soojendama kuumapuhurite ega 
toimetada  sooja  ruumi,  katta  soojalt  kuuma  veega  –  see  võib  põhjustada 
ja tagada tal e maksimaalne rahu. Ala-
nahal põletushaavu.
jahtunud   kannatanut  ei  tohi  hakata 
Kuumarabandus ja kuumakurnatus
Kuumarabandus  tekib  kõrge  välis-
Esmaabiks  tuleb  kannatanu  vi a  ja-
temperatuuri toimel, kui  higistamine   hedasse, jahutada ja ni sutada nahka 
on häiritud või takistatud.
märja rätikuga, panna tema otsmikule 
Kuumakurnatust  põhjustab  rohkest  külma veega ni sutatud rätik.  Teadvu -
higistamisest tekkinud vedelikukadu.  sel kannatanule tuleb anda lonkshaa-
Koos  vedelikuga  kaotab  kannatanu  val juua kergelt soolast vett. Peab sil-
organismist  vajalikke  soolasid,  eriti  mas pidama, et kannatanul ei lubataks 
naatriumsoolasid.
korraga palju juua.
Mõlemal  juhul  võivad  eelnähud  ol a  Teadvushäirega  kannatanule  juua 
süvenev  väsimus  ja  nõrkus,  peavalu,  anda ei tohi.
peapööritus ja väsimus. Edasi võivad  Pärast kannatanu seisundi hindamist 
areneda  teadvusehäired  või  teadvu-
ja esmaabi andmist tuleb kohe helis-
sekaotus, sage hingamine, ki re pulss,  tada numbril 112.
oksendamine , punetav, kuum ja kuiv 
nahk.
Elektriõnnetused
Elektrivool  kahjustab  otseselt  kude-
esemega  (nt   kepi   või  oksaga).  Tuleb 
sid,  tekitab  erineva  põletusastmega  jälgida,  et  abistaja  ei  satuks  ise  ohtu 
nahakahjustusi ning võib põhjustada  ega saaks elektrikahjustust. Kui elekt-
südame  rütmihäireid  või  isegi  süda-
rit ei õnnestu välja lülitada, ei ole vaja 
meseisakut.  Elektrilöögi  võib  saada  kannatanut elektrijuhtmetest lahti re-
pinge  al    olevast   juhtmest,  katkisest  bida, vaid tuleb oodata abi saabumist. 
kodumasinast või ohutusnõudeid ei-
Esmaabiks,  kui  kannatanu  ei  vaja 
rates.  Elektrikahjustuse  saanud  kan-
elustamisesmaabi,  tuleb  ta  pöörata 
natanu võib ol a kli nilises surmas või  püsivasse küliliasendisse. 
šokiseisundis, pulss võib ol a ebaüht-
Pärast kannatanu seisundi hindamist 
lane ,  hingamine  ki re  või  takistatud.
ja  elupäästva  esmaabi  andmist  peab 
Esimene ülesanne enne esmaabi and-
kohe  helistama  numbril 112.
mist on katkestada  vooluahel , vabas-
Kõik elektrikahjustusega kannatanud 
tada  kannatanu  vooluringist  puust  vajavad arsti konsultatsiooni!
19 
ESMAAbI
Ninaverejooks
Ninaverejooks  tekib  ninatraumade,  Aidake  kannatanu  istuma,  pea  ette-
tugeva  nuuskamise  või  mõne  haigu-
poole  kummargil,  võimaluse  korral 
se  (nt  kõrgvererõhktõve)  korral.  Es-
pange ninale ja nina ümbrusele külm 
maabiks  tuleb  kannatanut  rahustada  mähis,  suruge  ninasõõrmed  sõrme-
ning selgitada tal e, et järsud li gutu-
dega 3–5 minutiks kokku. Kui nina-
sed, köhimine, nuuskamine ja füüsili-
verejooks  ei  lakka,  tuleb  kannatanu 
ne pingutus  tugevdavad  verejooksu.
toimetada haiglasse.
Joonis 9.13. Ninaverejooksu peatamine
Võõrkeha silmas
Kui  silma  satub  tolmu  või  prügi,  ei  keeratud  vati  või  taskurätinurgaga 
tohi silma hõõruda. Silma tuleb lopu-
eemaldada võõrkeha kergemini. Silma 
tada puhta veega ja keerata laug näi-
punetuse ja valu jätkumise korral peab 
teks tuletiku abil väljapoole, si s saab  pöörduma meditsi niasutusse.
puhta ni sutatud sideme, ümber tiku 
Mürgistused
Mürk  võib  inimese  organismi  sattu-
bensi ni jms joogipudelites, kust janu 
da  hingamisteede,  naha  või  seede-
korral võib hajameelselt tavalise joo-
trakti  kaudu.  Õige  esmaabi  ja  ars-
dava asemel mürki juua.
tiabi  andmiseks  tuleb  täpselt  välja  Esmaabi tuleb kannatanule anda ole-
selgitada,  mis  mürgistuse  on  kan-
nevalt mürgistuse li gist. Sööbemürke 
natanu  saanud.  Pakend  või  anum  neelanule peab andma juua. Mürgist 
tuleb  kindlasti  al es  hoida,  et  mür-
gaasi  sissehinganud  kannatanu  tuleb 
ki  analüüsida.  Ärge  ise  oletatavat  vi a värske õhu kätte ja panna poolis-
mürgist  ainet  maitske  ega  katsuge!
tuvasse asendisse. Kui mürk on sattu-
NB! Ohtlik on hoida kangeid  happeid ,  nud silma, tuleb seda ki resti loputa-
lahuseid,  jootmisvedelikke,  antifri si,  da veega vähemalt 15 minuti jooksul. 
150 
ESMAAbI
Nahale  sattunud  mürkaine  peab  ära  nused,  ka  väljaoksendatud  maosisu, 
pesema  seebi ja veega.
sest  see  võimaldab  hiljem  täpsemalt 
Et eemaldada makku sattunud mürk-
ravi määrata.
ainet, tuleb kannatanul esile kutsuda  Maoloputust ei tehta si s, kui kannata-
oksendamine.  Sel eks  antakse  tal e 
rohkesti juua ning ärritatakse seejärel  nu on joonud söövitavaid aineid.
neelu tagumist osa.
Oksendamist  ei  tohi  esile  kutsuda 
Hingamise ja südametegevuse lakka-
juhul, kui kannatanu:
mise korral tuleb alustada elustamis-
1) on kaotanud teadvuse;
võtteid ja teha seda kuni arstiabi saa-
2)  on  meeltesegaduses  või  tal  on 
bumiseni.
krambid ;
Taime- või seenemürgistuse kahtluse  3) on joonud orgaanilisi lahuseid;
korral  peab  püüdma  kindlaks  teha, 
mis taime- või seeneli k sel e põhjus-
4) on al a kuue kuu vanune;
tas, ning hoidma al es kõik toidujää-
5) on tarvitanud sööbemürke.
Punase Risti instruktori esmaabikomplekt koolis
1) rul side, laius 10 cm   
6 tk
2) rul side, laius 5 cm   
6 tk
3) steri lne haavatampoon 
7,5 cm x 5,5 cm / 5tk                                          2  pakki
4) steri lne haavatampoon 
5 cm x 5 cm / 5 tk 
         2 pakki
5) teksti list kolmnurkrätik 
5 tk
6) rõhkside-elastikside   
2 tk
7) alumi niumkihiga 
soojendustekk                                                            2 tk
8) käärid või turvalõikur                                     1 paar
9) külmakompress 
(külmakott) 
 
                                   1 pakk
10) kaelalahas (soovitatav) 
               1 tk
11) isiklik veepudel
12)  kindad  
                         6 paari
151 
ESMAAbI
Tööülesanne
Harjutage praktilise õppuse ajal:
! 1) kannatanu esmast läbivaatust õnnetuskohal;
2) elustamisvõtteid ABC-mannekeenil;
3) teadvusetu kannatanu püsivasse küliliasendisse panemist;
4) verejooksu peatamist;
5) lahaste asetamist;
6) haavade sidumist;
7) kannatanute transportimist.
Küsimused
1. Mida peab õnnetuskohale  sattudes  kannatanu(te) abistamiseks tegema?
2. Mis võttega avatakse teadvuse kaotanud kannatanu hingamisteed?
? 3. Kirjeldage põhilisi elustamisvõtteid.
4. Kuidas eemaldada hingamisteedesse sattunud võõrkeha?
5. Mida ette võtta verejooksu peatamiseks?
6. Kuidas eristada venitust, nihestust ja luumurdu?
7. Missugune on esmaabi põletushaavade korral?
8. Kuidas tegutseda alajahtumise ja külmakahjustuste puhul?
152 
10. Massihävitusrelvad
Maailmas  on  sõdu  peetud  erine-
Massihävitusrelv  koosneb  tuuma-, 
vate  relvadega,  mis  põhimõtte-
bio- või keemialahingumoonast ning 
liselt  on  jaotatud  kahte  rühma:
sel e  kohaletoimetamise  vahendist. 
1) konventsionaalsed relvad (tavarel-
Kohaletoimetamisvahendid  võivad 
vastus), s.o erinevad  tulirelvad ;
ol a  bal istilised  ja   taktikalised    rake -
tid (tuumarelv, keemiarelv), lennuki-
2) mittekonventsionaalsed relvad, s.o  pommid,  suurtükiväe  lahingumoon 
massihävitusrelvad. 
ning lisaks lennukilt  pihustamine  ae-
Massihävitusrelvadeks  peetakse 
rosoolina (keemiarelv, biorelv).
tuuma-, bio- ja keemiarelva, neist 
Massihävitusrelva  kasutatakse  kas 
kaks viimast olid tuntud juba an-
suurte  väeüksuste  kogunemispaigas 
tiikajal.  Vaenlase  vastu  massihä-
või  suurte  tööstuskeskuste  hävitami-
vitusrelva kasutades on võimalik 
seks.  Tänapäeva  asümmeetrilise  ohu 
erinevalt  tavarelvastusest  hävi-
tingimustes võivad massihävitusrelva 
tada, haavata või vigastada suurt 
kasutada ka terroristid. Samal ajal on 
hulka inimesi, muuta suured alad 
võimalus rakendada massihävitusrel-
kas  pikaks  või  lühemaks  ajaks 
va üleilmsete konfliktide lahendami-
kasutuskõlbmatuks  ning   kahjus -
seks (nt III maailmasõda) lähenenud 
tada  vaenlase  varustussüsteeme. 
peaaegu nul ini, kuid seda võivad ko-
Massihävitusrelva  kasutades  võivad  halikes  konfliktides  rakendada  dik-
esineda  sekundaarsed   efektid ,  nagu  taatorlikud  ri gid  (nt  kasutas   Iraak  
keskkonna  saastumine,  epideemiad  sõjas Iraaniga aastail 1984–1988 kee-
ja  psühholoogiline  mõju  inimeste-
miarelva). 
le.  Teine  faktor  on  tulemuse  saavu-
Loomulikult  on  tänapäeva  teadus 
tamise hind, mis on märksa odavam  mõelnud välja kaitsevahendid massi-
tavarelvastuse omast. Tabelis 10.1 on  hävitusrelvade  vastu,  mida  tutvusta-
toodud 1 km2 täieliku vaenlase elav-
takse sel e peatüki lõpus.
jõust  puhastamise  maksumus,  mis 
näitab  tavarelva  või  biorelva  kasuta-
mise maksumuse 2000kordset vahet. 
Tabel 10.1. Eri relvatüüpide kasutamise maksumus
Maksumus 
Relvatüüp
1 km2 kohta USA 
dollarites
Tavarelv
2000
Tuumarelv
  800
Keemiarelv 
  600
Biorelv
      1
153 
MASSIhÄVITUSRELVAD
Tuumarelv
Tuumarelv  on  massihävitusrelvadest  ja  Hi na  –   alaliste   li kmetena  ÜRO 
noorim. Tuumarelva saamiseks tegid  Julgeolekunõukokku, kus neil on ve-
ettevalmistusi  sakslased  Teise  maail-
toõigus.  Uued  tuumari gid  on  India, 
masõja  ajal,  kuid  sõjasündmused  ei  Pakistan ja Põhja-Korea. Tuumarelva 
võimaldanud  sel e  valmimist,  kuigi  või sel e programmi olemasolu kaht-
sakslased olid projekti lõppfaasis ning  lustatakse ka Iisraelil ja Iraanil. Uute 
see relv võinuks muuta ni  Teise maa-
tuumari kide korral on paljudel juh-
ilmasõja kui ka kogu ajaloo kulgu. 
tudel  tegemist  ri kidega,  kel e  juhti-
Ameerika  Ühendri kide  tuumapom-
missti l  on  kaugel  demokraatlikust. 
miprojekt,  mis  valmistati  ette  Teise  Seetõttu  on  nende  tuumarelv  maail-
maailmasõja  ajal  ning   kandis   kood-
male ohtlik. 
nime  Manhattan,  oli  edukas.  Tuu-
Tuumarelva  väljatöötamine  on  kee-
mapommi  katsetati  16.  juulil  1945.  ruline,  sest  Rahvusvaheline  Aato-
aastal Alamogordo kõrbes. Ameerika  mienergeetika Agentuur teeb tõhusat 
Ühendri kide  president   Harry   Tru-
kontrol i, pealegi on toormel – rikas-
man kasutas mõni päev hiljem  Pots -
tatud uraanil ja plutooniumil – kõrge 
dami  konverentsil  võitjate  läbirääki-
hind (alates 60 miljonist USA dol arist 
mistel tuumapommi edukat katsetust  kilogrammi kohta). Tuumarelv ei teki 
kui  mõjukat  argumenti,  kuna  teistel  tühjale kohale, lõhkepea väljatöötami-
li tlastel  (Suurbritannial,  Nõukogude  ne võtab vähemalt 4–5 aastat ning sel-
Li dul, Prantsusmaal) seesugune relv  leks kulub 10 miljardit USA dol arit. 
puudus. 
Lisaks tuleb välja töötada tuumarelva 
Kui Suurbritannia oli alustanud oma   kandur  ning sobitada see lõhkepeaga 
tuumapommi  ettevalmistamist  juba  (paral eelselt  lõhkepea  väljatöötami-
Teise  maailmasõja  ajal,  si s  Nõuko-
sega),  mil eks  kulub  lennukipommi 
gude  Li t  tegi  seda  al es  1945.  aasta  puhul  1–2  aastat  ja  bal istilise  raketi 
augustis.  Eestilgi  on  olnud  oma  osa  puhul  4–5  aastat.  Sel est  saab  järel-
Nõukogude  Li du  tuumapommi  val-
dada, et nn tulevased tuumari gid on 
mimises, sest Sil amäel toodeti aastail  pi sava  kontrol i  al   ning  enamikul 
1948–1952  diktüoneemakildast  22,5  juhtudel   sunnitakse   need  ri gid  oma 
tonni  uraani,  kuid  seda  oli  vähe,  ar-
tuumaprogrammi katkestama. Terro-
vestades  vajaminevat  uraani  kogust.  ristidel on võimatu tuumarelva  varja -
Kõik rakendasid ni  palju kui võima-
tult toota. 
lik võidetud Saksamaa tuumapommi  Eesti Vabari k on ühinenud  tuumarel -
tehnoloogiat  ja  vangistatud  teadlasi,  va keelustamise lepinguga 1993. aas-
samal ajal spiooniti üksteise järele. 
tal.
Tänapäeval  kuuluvad  nn  vanad  tuu-
Tuumarelva  moodustavad  tuuma-
mari gid – Ameerika Ühendri gid, Ve-
lõhkepea  ning  selle  kohaletoime-
nemaa,  Suurbritannia,  Prantsusmaa  tamise  vahend.  Kui  esialgu  kasutati 
15 
MASSIhÄVITUSRELVAD
tavalist  lennukipommi,  si s  tänapäe-
plahvatusenergiaga ning 1 MT  ener -
val on sel eks enamasti juhitav bal is-
gia on võrdne 1 000 000 tonni TNT 
tiline  või  taktikaline  rakett.  Väikese  plahvatusenergiaga.  Trinitrotrotüüli 
võimsusega tuumapomm toimetatak-
kasutatakse  tavarelvastuses  lõhkeai-
se sihtmärgile ka üle 150 mm suurtü-
nena. Võrdlusena võib öelda, et tanki-
kimürskudega.
vastases mi nis on tanki kahjutuks te-
Tuumarelvas  kasutatakse  aatomi-
gemiseks  ainult 5 kg trinitrotrotüüli.
tuumade  lõhustumisel  või  liitumi-
Tuumarelva  plahvatuse  võib  initsiee-
sel eralduvat energiat. Tuumarelv on  rida  kas  õhus  (atmosfääri  ülakihti-
teinud läbi kolm arenguetappi ning on  des),  maa  peal,  maa  al   või  vee  al . 
saavutanud uue võimsuse (tabel 10.2).  Tuumaplahvatuse mõjul tekib ere val-
Tuumarelva lõhkepea võimsust mõõ-
gussähvatus, mis on nähtav ka päeval 
detakse  kilotonnides  (kT)  või  mega-
kümnete kilomeetrite kaugusele, see-
tonnides (MT). 1 kT energia on võrd-
järel tekib taevas kerakujuline valguse 
ne 1000 tonni trinitrotrotüüli (TNT)  pi rkond koos seenekujulise pilvega.
Tabel 10.2. Tuumarelva arenguetapid
Tuumarelva 
Valmi-
Võim-
põlvkonnad
misaasta
sus
Toimemehhanism
I põlvkond – 
Energia vabaneb raskete 
tuumarelv
1945
Kuni 
500 kT tuumade (U235, U233 või 
Pu239) lõhustumisel
Energia vabaneb kahes 
staadiumis: raskete tuu-
II põlvkond – 
made (U235, U233 või 
termotuumarelv 
1952
Üle 
100 kT Pu239) lõhustumine; ker-
gete tuumade (D, T ja Li) 
liitumine
Energia vabaneb kolmes 
III põlvkond – mo-
staadiumis: raskete 
difitseeritud efektiga  
tuumade (U235, U233 
tuumarelv (suurem 
Peaaegu  või Pu239) lõhustumine; 
lööklaine, saastus , 
1970
piira-
kergete tuumade (D, T ja 
kiirgus) (neutroni-
matu
Li) liitumine; väliskesta 
pomm )
(U238) raskete tuumade 
lõhustumine
155 
MASSIhÄVITUSRELVAD
Tuumarelva kahjustavad mõjud
Valguskiirgus  – umbes 35% plahva-
kõrghooned, üle keskmise vastupida-
tuse  energiast.  Mõjub  isikkoosseisule,  vusega on madalad kivihooned, suuri-
tekitades põletushaavu (nt kõige oht-
ma vastupidavusega maasse kaevatud 
likumad III astme põletushaavad teki-
ehitised. Lööklaine levikut takistavad 
vad keskmise tuumapommi (100 kT)  künkad,  tihedad  metsasalud ja muud 
plahvatuse  korral  5  km  raadiuses,  tõkked. Lööklaine soodustab tulekah-
kergemad I astme põletushaavad aga  jude teket. 
8 km raadiuses) ning nägemise ajutist  Pärast lööklainet tekib hõreduslaine. 
või alalist kaotust. Materiaalsete väär-
Purustusi ja vigastusi tekitava jõu mää-
tuste  kahjustusi  põhjustavad  suured  rab lööklaine ülerõhk ja hõreduslaine 
tulekahjud.
alarõhk. Isikkoosseisu vigastusi põh-
Valguski  rguse   al ikaks  on  tulekera  justavad otsene lööklaine, paiskumine 
taevas.  Tulekera  mõõtmed  on  takti-
vastu takistusi ning laialipaiskuvad ja 
kalise  tuumarelva  puhul  mõnisada  kukkuvad  esemed.  Kaitseks  lööklai-
meetrit ja strateegilise tuumarelva pu-
ne  eest  tuleb  isikkoosseisul  varjuda, 
hul mitu kilomeetrit. Tulekera tempe-
hoidudes  eemale  ehitistest,  mis  või-
ratuur on üle 10 miljoni kraadi ning  vad variseda, ning heita maapinnale, 
see  püsib  3–30  sekundit.  Valguski r-
jalad  valgussähvatuse  poole.  Näiteks 
guse  intensi vsus  väheneb  võrdeliselt  tekitab keskmine 100 kT tuumapom-
kauguse   ruuduga .  Et  valguski  rgus   mi lööklaine isikkoosseisule vigastusi 
ei  läbista  läbipaistmatuid  materjale,  avamaastikul 3 km, soomukis 1,8 km 
kaitseb nende taha varjumine kahjus-
ja varjendis 0,6 km raadiuses epitsent-
tava toime eest. Kaitseks sobivad ma-
rist.  Kirjeldatud  tuumapommi  löök-
dalad  müüritised,  plahvatuslehtrid,  laine muudab soomukid 1000 meetri 
kraavid  jne. 
ja  autod  1700  meetri  kaugusel  epit-
Lööklaine  –  umbes  50%  plahvatu-
sentrist kasutuskõlbmatuks.
se  energiast.  Üleheliki rusega  õhu-
Läbistav  (radioaktiivne)  kiirgus  – 
mass  li gub  plahvatuskeskmest  laia-
umbes 15% plahvatuse energiast. Ra-
li. Lööklaine ki rus väheneb kauguse  dioakti vne  ki rgus  (gammakvandid 
kasvades.  Kui  esimese  1000  meetri  ja  neutronid,  mis  vabanevad  lõhus-
läbimiseks  kulub  1,5  sekundit,  si s  tuvatest  või  li tuvatest  aatomituuma-
3000  meetri  läbimiseks  kulub  juba  dest) kestab pärast plahvatust umbes 
7  sekundit.  Lööklaine  purustusjõud  10–15  sekundit,  intensi vsus  sõltub 
oleneb plahvatuse li gist (õhus toimu-
tuumaplahvatuse  li gist,  kaugusest  ja 
va  plahvatuse  korral  on   purustused   muudest faktoritest. Inimene läbista-
suuremad), tuumarelva võimsusest ja  vat ki rgust ei tunne. 
maastiku reljeefist.
Radioakti vset  ki rgust  mõõdetakse 
Lööklaine  tekitab  purustusi  suurel  dosimeetriga.  Läbistav  ki rgus  teki-
pindalal. Kõige rohkem on ohustatud  tab  kõrge  radiatsioonitaseme  korral 
156 
MASSIhÄVITUSRELVAD
ki ritustõbe ning madala radiatsiooni-
Maksimaalne ühekordne lubatav  doos  
taseme  puhul  vähki.  Ki ritusdoosi  on 4 päeva jooksul 50 cGy-d ning aas-
ühik  on  grei  (Gy)  –  see  on  ki  ritus ,  ta jooksul 300 cGy-d. Aastase ki ritus-
mil e inimene saab mingi aja jooksul.  doosi saab, kui vi bida 100 kT tuuma-
Ki ritustõbi tekib, kui ööpäeva jooksul  pommi plahvatuse epitsentrist umbes 
saadud doos on üle 1 Gy. Ki ritustõbi  2 km kaugusel. Radioakti vset ki rgust 
kahjustab  luuüdi  ( vereloome ),  soo-
vähendavad poole võrra erinevad ma-
lestikku, kopse, kesknärvisüsteemi ja  terjalid,  nagu  3–4  cm  soomusteras 
nahka ning tekitab juuste väljalange-
või 150 cm kohevat värsket lund. Ra-
mist.  Ki ritustõve  algnähud  on  isu-
dioakti vse  ki rguse  vähenemist  ise-
tus, üdine nõrkus, halb enesetunne ja  loomustab  materjali  nõrgestustegur 
kerge  palavik . Need tekivad 1–6 tunni  (Pf = ki rgus kaitse taga / ki rgus kait-
jooksul pärast ki  rituse  saamist. Mida  se  ees).  Ni   on  soomukil  sel eks  0,9, 
suurem  on  doos,  seda  ki remini  ja  mitmekorruselisel  raudbetoonelamul 
tugevamalt nähud ilmnevad. Kui nä-
0,3. Kaitseks läbistava ki rguse eest on 
hud ilmnevad vähema aja kui 1 tunni  isikkoosseisul  vaja  varjuda  suurema 
jooksul,  on  tegemist  eluohtliku  doo-
nõrgestusvõimega  materjali  taha,  nt 
siga.  Algnähud  kaovad  ligikaudu  24  raudbetoonelamusse,  keldrisse,  var-
tunni jooksul. Näiteks areneb 3,5 Gy  jendisse jne.
ki ritusdoosi  puhul  munandite  pi r-
konnas   mõne  nädala  jooksul  välja  Radioaktiivne saastumine tekib tuu-
täielik impotentsus ning 5 Gy ki ritus-
maplahvatuse  pi rkonnas  läbistava 
doosi korral silmadele tekib täielik ja  ki rguse initsieeritud ki  rgusest  ja ra-
pöördumatu pimedus.
dioakti vsete  osakeste  sadestumisest 
pikaks  ajaks.  Seetõttu  võivad  saastu-
nud  alad  jääda  inimese  kasutamata 
kümneteks aastateks. Näiteks on Tšer-
nobõli tuumaelektrijaamas toimunud 
katastroofi  tõttu  (1986)  tuumajaama 
ümbritsevate  alade  radiatsioonitase 
senini  inimesele ohtlik. 
Radioakti vse  saastumise  puhul  on 
tegemist  alfa-,  beeta-  ja  gammaki r-
gusega. Saastunud ala suurus ja kuju 
sõltuvad plahvatuse li gist ning ilmas-
tikuoludest  (tuule   suunast   ja  ki ru-
sest).  Radioakti vse  saastumise  taset 
näitab  ki rgustase  ehk  ki rgusannus, 
Dosimeetrit  RAD-60  kasutavad  Eesti  kaitseväe 
missiooniüksused.  Dosimeeter  mõõdab  radiat-
mida võib saada ajaühikus (greid se-
siooni taset ja kogudoosi ning säilitab andmeid. 
kundis – Gy/s). Mida kõrgem on ki r-
Dosimeetri  saab ühendada arvutiga, et uuenda-
da  isikkoosseisu  radiatsioonidoosi  andmebaasi 
gustase, seda lühem on aeg, mil e väl-
digitaalselt
tel  võib  saastunud  alal  vi bida,  ilma 
157 
MASSIhÄVITUSRELVAD
et  tekiks  ki ritustõppe  haigestumise  Eestis  suurem  kui  Lõuna-Eestis.  See 
ohtu. Doos, mis saadakse radioakti v-
teeb ki rgusohu märkamise, mõõtmi-
selt  saastatud  alal, on võrdne ki rgus-
se ning sel est tulenevalt ka LLRi ohu 
taseme ning alal vi bitud aja korruti-
tõlgendamise keeruliseks. 
sega. 
Peale  loodusliku  taustaki rguse  põh-
Elektromagnetimpulss  kaasneb  õhus  justavad  LLRi  tööstuses  ja  meditsi -
toimuva ning maapealse tuumaplah-
nitehnikas kasutatavad ki rgusal ikad. 
vatuse ioniseeriva ki rgusega.  Elektro -
Erilist ohtu kujutavad need sõjatege-
magnetimpulsi  mõjuala  sõltub  plah-
vuspi rkondades, kus algul ohutu al i-
vatuse  kõrgusest  –  kui   plahvatus   on  ka kattekiht võib viga saada ning välja 
kõrgemal  kui  50  km,  võib  mõjuala  saata pi ramatul hulgal ki rgust. Säära-
ulatuda  mitmesaja kilomeetrini, kuid  seid ki rgusal ikaid on leitud kül altki 
mõju  on  lühiajaline.  Elektromagnet-
palju sõjategevusest räsitud Balkanilt 
impulsi  põhjustab  tuumaplahvatuse  ning need on ohtlikud ni  kohalikele 
ajal  tekkiv  tugev  elektronide  voog,  inimestele kui ka seal teenivatele ra-
mis omakorda tekitab tugeva elektri-
huvalvejõududele.  Võib  juhtuda,  et 
välja.  Elektromagnetimpulss  vi b  ri-
ni sugune  al ikas  satub  prügimäele, 
vist välja elektri-, side- ja mitmesugu-
kust see rändab kas metal ikokkuostu 
sed  elektroonikaseadmed  (antennid,  või elanike kätte. Tagajärg on inimes-
juhtmed ,  pooljuhtseadmed),  mistõt-
te  saadud  suured  ki rgusdoosid.  Kui 
tu  sõjaväevarustusele  on  kehtestatud  keegi  leiab  ilma  valveta  radiatsioo-
eraldi  elektromagnetimpulsile  vastu-
niohumärgiga  seadme  (joonis  10.1), 
pidavuse nõuded, sestap on seadmete  peab sel est ki resti eemalduma ning 
hind kõrge. 
helistama  hädaabinumbril.  Samal 
Et  tänapäeval  ei  ole  tuumarelva  ra-
ajal tuleb ohutult kauguselt (vähemalt 
kendamine enam ni võrd tõenäoline,  100  m)  jälgida,  et  keegi  ei  läheneks 
si s tuleb vaadelda ka radioakti vsete 
ainete kasutamist tööstuses ja medit-
si nis,  vaesestatud  uraani  kasutamist 
mürskudes ja nn räpast pommi ning 
neist tulenevaid ohte.
Madalatasemeline radioakti vne ki r-
gus (LLR – Low Level Radiation) tekib 
mis tahes põhjusel, v.a vahetu tuuma-
ki rgus  või  tuumarelva  plahvatusele 
järgnev  vahetu  radioakti vsete  ainete 
emissioon. LLR on alati olemas taus-
taki rgusena,  ent  sel e  ulatus  variee-
rub  maailma  eri  pi rkondades  oluli-
selt. LLR võib varieeruda ka väikeses 
pi rkonnas, nt on see Põhja- ja Kirde-
Joonis 10.1. Radiatsiooniohumärk
158 
MASSIhÄVITUSRELVAD
seadmele  enne,  kui  saabub  pääste-
tuleb hinnata olukorda. Enesekaitseks 
teenistus.
peab  kohe  panema  pähe  gaasimaski 
Meedias on kirjutatud mõningaist vae-
ning  mõõtma  ki rgustaset  dosimeet-
sestatud  uraaniga  seotud  juhtumeist.  riga.
Vaesestatud  uraan  on tihe, kergelt ra-
On räägitud ka nn räpasest pommist 
dioakti vne  metal ,  mida  kasutatakse  (ingl dirty  bomb ). Tegemist on relva-
USA  ja  teiste  ri kide  relvajõududes  ga, mida sõjategevuses ei rakendada, 
laskemoona, soomuse jmt  koostisosa -
kuid  mida  võivad  kasutada  terroris-
na.  Väline   kokkupuude   vaesestatud  tid.  Räpane  pomm  on  valmistatud 
uraaniga ei tekita üldiselt probleeme,  kättesaadavast  radioakti vsest   mater -
kuid see võib ol a ohtlik, kui seda sisse  jalist  ning  see  paiskub  laiali  tavalise 
hingata, al a neelata või kui see satub  lõhkeaine  toimel.  Plahvatuse  ajal  ei 
naha al a. Tul e sattununa võib see te-
toimu tuumareaktsiooni. Et esmapil-
kitada ohtlikku suitsu, seega tuleb põ-
gul  on  tegemist  tavalise  omavalmis-
lengu korral vältida al atuult jäämist.  tatud  pommiga,  ei  peeta  enamasti 
Põlevast  vaesestatud  uraanist  tuleb  tarviklikuks  kohe  radiatsioonitaset 
hoiduda vähemalt 50 m kaugusele. 
mõõta. Tagajärjeks on radioakti vsete 
osakestega reostatud suur ala (olene-
Vaesestatud  uraan  annab  väga  nõr-
valt pommi võimsusest). Kui säärane 
ka  radioakti vset  ki rgust,  mida  saab  pommiplahvatus juhtub käidavas ko-
mõõta radioakti vse ki rguse mõõdi-
has linnas, saab ki ritada palju inimesi 
kuga.  Vaesestatud  uraani  sisaldavad  enne,  kui  see  avastatakse.  Reostatud 
ohtlikud objektid on laskemoona soo-
ala puhastamine on suur töö ning see 
must  läbistavad  osad,  tankisoomuse  tekitab elanikkonnas kaitsetustunnet; 
tugevduskiht  ning  mõnes  sõjalennu-
seetõttu võib kergesti puhkeda  paani -
kis kasutatav tasakaalustav vastukaal.  ka, mis on üks terroristliku tegevuse 
Vaesestatud  uraani  olemasolu  puhul  eesmärke. 
Biorelv
Tänapäevases mõistes on biorelv 
töötada.  Seda  võib  teha  igasuguses 
massihävitusrelv, mille  kahjustav  
biotehnoloogialaboris. Ka bakterikul-
toime  rajaneb  haigust  tekitavate 
tuuride kasvatamine on odav ja ki re 
bioloogiliste   ründevahendite  ka-
protsess  ning  seda  on  lihtne  varjata 
sutamisel, milleks on haigust te-
farmaatsia-  või  biotehnoloogiatöös-
kitav  bakter  või  viirus  või  bioloo -
tuse sildi taha. Seega on tegemist vae-
gilist päritolu (taimede, loomade 
se  ri gi  tuumarelvaga,  kuna  biorelva 
või mikroobide tekitatud)  toksiin  
võivad toota peaaegu kõik ri gid ning 
(kr toxikon noolemürk).
enamik terroristlikke rühmitusi. 
Võrreldes  teiste  massihävitusrelva-
Kui  biorelva  toodetakse  oda-
dega  on  biorelva  kõige  lihtsam  välja  va  tehnoloogiaga  ega  peeta  silmas 
159 
MASSIhÄVITUSRELVAD
julgeolekunõudeid,  on  võimalikud  levi toksi nid  inimeselt  inimesele ega 
lekked , mis on  ohuks  tootjari gi elani-
loomalt  inimesele,  kuna  tegemist  on 
kele. Haigusetekitaja võib muteeruda ja  mürkainete,  mitte  mikroorganismi-
väljuda täielikult kontrol i alt, bioloogi-
dega; neid võib pidada keemia- ja bio-
list ründeainet võidakse laborist ka va-
relva vahepealseks vormiks. Lisas 10.2 
rastada.  Sel es  valguses  on  arusaadav  on  kirjas  erinevate  bioründerelvade 
Ameerika  Ühendri kides  2001.  aas-
omadused.  Arvestada  tuleb  sedagi, 
tal  terroristlikel  kaalutustel  anthrax’i  et  tihti  on  bioründerelvast  tekkivatel 
pulbriga  täidetud  kirjade  levik,  mis   haigustel  peiteaeg, mil e ajal haiguse-
vahepeal    halvas   osaliselt  Ameerika  kandja näeb välja kui terve inimene, 
Ühendri kide  postisüsteemi  ning  te-
kuid ometi  levitab  haigust. 
kitas  elanike  seas  paanikat.  Biorelva  Biorelva kasutamise puhul kerkib ala-
arengu ajaloost saab lugeda lisast 10.1.
ti küsimus, kas ei ole tegemist lihtsalt 
Biorelva  puhul  on  kõige  problemaa-
looduslikest  teguritest  tingitud  hai-
tilisem  kohaletoimetamise  vi s,  sest  gestumisega,  kuna  sümptomid  on 
bakterid  ja vi rused on tundlikud tem-
samad.  Näiteks  kui  Afganistanis  on 
peratuuri,  ni skuse  ja  valguse  muu-
katkupuhang, võib see Maailma Ter-
tuste  suhtes  ning  võivad  välja  surra.  vishoiuorganisatsiooni  andmeil  ol a 
Enamikul juhtudel pihustatakse neid  looduslik, kuna tegu on katku leviku 
lennukilt või lisatakse sabotaažiaktina  pi rkonnaga.  Biorelvarünnaku  kind-
veereservuaari,  ventilatsioonisüstee-
lakstegemiseks  on  vaja  meditsi nili-
mi ja mujale.
si vaatlusi, erinevate kahtluste korral 
luureinfo analüüsi jne. Kui radiatsioo-
Biorelvana  kasutatavad  bakterid  on  ni ja keemiarelva saab  avastada  reaal-
anthrax’i, katku,  tulareemia  ja brutsel-
ajas, si s biorelva avastamise seadmete 
loosi  tekitajad . Samal ajal on vi rused  loomisel tehakse al es esimesi samme. 
rõugete ja entsefali di tekitajad, Ebo-
Võimaliku biorelva kasutamise puhul 
la vi rus põhjustab aga hemorraagilist  on vaja jälgida hügieenieeskirja, des-
palavikku. Toksi nidest on tuntumad  infitseerida kogu varustus ning taga-
botulismitoksi n,  ritsi n,  stafülokok-
da haigetele ravi ( isoleerida  tervetest, 
kide  enterotoksi n  ja  mükotoksi nid.  karanti n),  et  vältida  haiguspuhangu 
Erinevalt  bakteritest  ja  vi rustest  ei  levimist.
Keemiarelv
Keemiarelva  moodustab  rün-
Kanduriteks  on   lennukid   (pom-
demürk  ja  selle  kandur.  Rün-
mid, aerosoolipihustid), erinevad 
demürk  on  keemiline  ühend 
raketid   ja  suurtükiväe  lahingu-
vastase  elavjõu  hävitamiseks, 
moon .
elavjõu  võitlusvõimetuks  muut-
miseks  või  maa-alal   taimestiku  
Lisas 10.3 on antud ülevaade keemia-
ja/või   loomastiku   hävitamiseks. 
relva arengust ning ajaloost.
160 
MASSIhÄVITUSRELVAD
Ründemürke saab li gitada keemilise  Ründemürkide  levinuim  li gitus  on 
püsivuse järgi, st kui pika aja jooksul  nende  füsioloogilise  mõju  järgi  (lisa 
säilitavad nad oma kahjustava toime.  10.4). Peaaegu kõik ründeained tun-
Sel e alusel jaotuvad ründeained:
givad  inimesse hingamisteede, limas-
1) püsivateks ründemürkideks (üle 24  kestade,  naha  ja   seedetrakti   kaudu. 
tunni, nt ipri t);
Sel e  ärahoidmiseks  tuleb  tarvitada 
kaitsevahendeid.  Kui  närvimürkide 
2) ebapüsivateks ründemürkideks (al a  puhul  aitavad  atropi nil  põhinevad 
24 tunni, nt sari n, tabuun,  somaan ).
vastumürgid, si s sööbemürkidele ega 
Et iga keemilise ühendi püsivus sõltub  lämmatavatele ründemürkidele vastu-
tingimustest,  mil es  teda  säilitatakse,  mürke ei ole, aitab ainult kaitseri etus, 
on põhilised ilmastikuolud (õhu tem-
mis  koosneb  keemiakaitseülikonnast 
peratuur, rõhk, ni skus, tuule li kumi-
ja gaasitorbikust.
se ki rus).
Oht kokku puutuda keemilise ründe-
Sõjaliselt jagatakse ründemürgid:
ainega on väike, kuid terroristidki on 
kasutanud  keemiarelva  –  28.02.1995 
1) tapvateks ründemürkideks (nt sa-
korraldas  Tokyo  metroos  sari nirün-
ri n, somaan);
naku  äärmuslik   usulahk   Aum   Shin -
2) ajutisi kahjustusi tekitavateks rün-
rikyo eesotsas oma  guru  Shoko Asa-
demürkideks,  mil e  tagajärjel  on  haraga;  surma  sai  11  inimest,  1000 
vaenlase isikkoosseis teatud aja võit-
vajas haiglaravi ning 5500 inimest sai 
lusvõimetu (nt LSD 25, Bz). 
mürgistuse.
Ründemürke  iseloomustav  suurus  Tõenäosus  kokku  puutuda  ärritava 
on  LC  ründemürgi  kontsentrat-
ainega  on  aga  tänapäeval  suur,  kuna 
50  
sioon  (mg/m3  ühe  minuti  jooksul),  tsivi lkasutuses  on  enesekaitseks  pi-
mis toob kaasa isikkoosseisu 50% su-
sargaasibal oonid  ning  politseigi  ka-
remuse,  ja  LD   ründemürgi  doos  sutab  massikorratusi  laiali  ajades 
50
(mg  kehakaalu  kg  kohta  ühe  minuti  pisargaasi. Säärasel juhul on mürgis-
jooksul), mis toob kaasa isikkoosseisu  tuse tunnused valu  silmis , valguskar-
50% suremuse.
tus,  naha  kihelus  ja  punetus,  väike-
sed  vil id  ning  valu  ninas  ja   kurgus . 
Pisargaasiga  kokku  puutudes  ei  tohi 
silmi hõõruda, sest  pisaravool  vi b pi-
sargaasi  aerosoolitilgad  silmast.  Kui 
käed  on  pisargaasiga  koos,  hõõru-
takse pisargaasi aerosoolitilgad silma 
sarvkesta . 
Pisargaasi puhul tuleb pesta silmi ning 
loputada  suud  ja  nina  rohke  jooks-
Ründemürgi VX LC  kogus võrrelduna 
va  veega,  et  ki rendada  aerosoolitil-
50
10sendisega
kade  eemaldumist  limaskestalt,  ning 
161 
MASSIhÄVITUSRELVAD
lahkuda kohast, kus pisargaasi kasu-
tati. Sattudes  alale , kus on juhuslikult 
tarvitatud  rohkesti  pisargaasi  (mas-
sikorratused),  tuleb  sealt  ki resti  ära 
minna,  võimaluse  korral  teha  ri dest 
taskurätik veega märjaks ning hingata 
läbi sel e.
Tänapäeval  moodustavad  eraldi 
ohuklassi  mürgised  tööstuskemikaa-
lid.  Kui  keemiarelva  puhul  on  välja  Eesti  kaitseväes  kasutatav  keemialuuremonitor 
arendatud   universaalsed   luuresead-
Environics 90-D.  Seadmega  on võimalik määrata 
med, si s mürgiste tööstuskemikaalide  keemilisi ründeained klassiti (lämmatavad, söö-
bivad  jne).  Seade  töötab  automaatselt,  avastab 
puhul puuduvad sõjaväel  universaal -
keemilise  ründeaine,  kui  seda  on  õhus  2%  sur-
sed  seadmed,  mil ega  neid  avastada.  mavast kogusest, võimaldades võtta kaitsemeet-
Üks  põhjusi  on  keemiliste  ründeai-
meid
nete pi ratud arv, mida on al a kahe-
Sel e ärahoidmiseks on sõjaväel TBK-
kümne,  mürgiseid  tööstuskemikaale  kaitse (TBK – tuuma-, bio- ja keemia-
on aga tuhandeid. 
relv)  spetsialiseeritud  üksused,  kes 
Mürgised tööstuskemikaalid on muu-
avastavad ka mürgiseid tööstuskemi-
tunud  suureks  probleemiks  rahuval-
kaale. 
vemissioonidel,  kuna  sõjategevuses  Kui  teie  läheduses  juhtub  õnnetus 
on  purustatud  palju tehaseid, sh kee-
mürgise  tööstuskemikaaliga  (ammo-
miatehaseid, ning  loodusesse  (pinna-
niaak,  kloor ), peab kohe õnnetusko-
sesse,  põhjavette,  õhku)  on  sattunud  halt eemalduma; ruumis ol es on vaja 
erinevaid  mürgiseid  tööstuskemi-
sulgeda aknad, lülitada välja ventilat-
kaale, mistõttu tekib oht ni  kohalike  sioon ning teatada õnnetusjuhtumist 
elanike kui ka rahuvalvajate tervisele.  päästeteenistusele.
Kaitsevahendid
Esmane  kaitsevahend  mürgise  suit-
ja eel, esimesed patendid võeti gaasi-
su vastu oli keskajal veega ni sutatud  maskile 1887. aastal. Esialgu kasutati 
rätik, mis kaitses nina ja suud. Esime-
sõjas uri niga ni sutatud rätikuid, mis 
se  gaasitorbiku  autoriks  tuleb  pida-
kaitsesid kloori eest. 
da  tuntud  saksa  loodusteadlast  Ale-
1915.  aastal  valmisid  esimesed  tä-
xander von Humboldti, kes lõi 1799.  napäeva  gaasitorbikute  esivanemad. 
aastal  gaasitorbiku  kaevuritele,  kuna  Arvestades hobuse tähtsust Esimeses 
kaevandusšahtides  eraldus  kivimite  maailmasõjas, toodeti gaasimaske ka 
lõhedest mürgiseid  gaase . 
neile. 
Tänapäevased  keemiarelva  kaitseva-
Gaasimask oli valmistatud kas kum-
hendid  tekkisid Esimese maailmasõ-
meeritud  presentri dest  või   nahast , 
162 
MASSIhÄVITUSRELVAD
mis ei taganud pikaajalist kaitset. Gaa-
simaski silmaavad olid väikesed, mis-
tõttu  sõdur  nägi  ette  ainult  pi ratult. 
Gaasimaskis  oli  raske  kõnelda  ning 
mask ja kurn olid ühendatud vooliku-
ga, mis tegi gaasitorbikuga sõduri veel 
kohmakamaks. 
Esmased keemiakaitseri etused hoid-
sid nahka nahamürkide eest ning ta-
kistasid  mürkainete  imbumist  läbi 
naha. Algul oli tegemist kemikaalidega 
immutatud  või kummeeritud presen-
diga, hiljem asendus see eri kummi-
segudest  valmistatud  keemiakaitse-
ülikonna ning gaasimaskiga. Eestiski 
tootis   tehas   Arsenal   kahe  maailma-
sõja vahel Eesti kaitseväe tarvis gaasi-
maske, mida eksporditi ka Lätisse.
Keemiakaitsevahendid arenesid koos-
kõlas massihävitusrelvaga ja teiste va-
rustuselementidega.  Kui  esialgu  oli  Esimese maailmasõja aegne keemiakaitsevarus-
tus – gaasitorbik ja keemiakaitseriietus
kaitsevarustus mõeldud ainult keemia-
relvakaitseks, si s tänapäevane varus-
Keemiakaitseülikond  on  valmistatud 
tus kaitseb ka bioründeaine ja radio-
filtreerivast   ning  absorbeerivast  söe-
akti vse tolmu eest. 
kihiga   ri dest,  mis  tagab  pikaajalise 
Kaitseväelase  gaasimask  on  kõne-
kaitse; hinna poolest võib seda võrrel-
membraaniga, nägemisulatus on pea-
da Bossi ülikonnaga. Need kaitseüli-
aegu  90%  ning  nägemise  korrigee-
konnad  on disainitud ning õmmeldud 
rimiseks  on  võimalik  kanda  pril e.  Eestis. Absorbeeriva söefiltriga ri dest 
Gaasimaskil on  lisaseade , mis võimal-
kaitseülikonnas  täidab  sõdur  temale 
dab  tarbida  vett,  mis  on  eriti  tähtis,  pandud ülesandeid pikemat aega kui 
sest  keemiakaitsevarustuses  toimub  ilma õhuvahetuseta kummist ülikon-
inimkeha  dehüdratatsioon.  Gaasi-
nas. Moodsa ülikonna puhul on sõdu-
torbiku  kurn  on  valmistatud  kergest  ri veekaotus palju väiksem ning tänu 
plastist  ning  lisaks  keemilisele  rün-
sel ele on sõdur kauem võitlusvõime-
deainele tagab see kaitse ohtlikumate  line. 
võimalike mürgiste tööstuskemikaali-
Kaitseväelane  on  varustatud  indivi-
de eest. Kurna võib kinnitada ni  vasa-
duaalsete  degaseerimispakkidega,  et 
kule kui ka paremale küljele olenevalt  esmaselt  degaseerida  nahka  ja  isik-
kaitseväelase laskeharjumusest (vasa-
likku  varustust.  Luurevahenditest  on 
ku- või paremakäeline).
kaitseväelasel olemas indikaatorpaber, 
163 
MASSIhÄVITUSRELVAD
mis  võimaldab  avastada  pi skadena 
esinevat  keemilist  ründeainet   kolo -
rimeetriliselt,  ning  dosimeeter,  mis 
salvestab  saadud  kogudoosi.  Kaitse-
varustus  raskendab  kaitseväelase  te-
gevust lahinguväljal, sest kaitsevarus-
tuses  kulutab  kaitseväelane umbes 2,5 
korda  rohkem  energiat.  Seetõttu  ku-
lub ülesande täitmiseks rohkem aega 
ning raskem on ka suhelda.
Eesti kaitseväelane kaitsevarustuses
Massihävitusrelvakaitse
Massihävitusrelvakaitse  kasvas  väl-
seta. Mõlemal poolel sõdivad sõdurid 
ja  Esimese  maailmasõja  ajal  loodud  olid varustatud individuaalsete kaitse-
keemiakaitseüksustest,  mis  loodi  vahenditega. Ka Nõukogude okupat-
enamasti  aastail  1916–1917.  Suurem  siooni ajal oli Eestis okupatsioonivä-
osa neist oli maaväe koosseisus, kuid  gede  koosseisus  TBK-kaitsepataljon, 
Suurbritannias on senini õhujõudude  mis paiknes Pärnus.
koosseisus  Esimese  maailmasõja  ajal  Samal ajal hakati avama keemiakaitse 
loodud  Royal  Air  Force  Regiment, mis  väljaõppekeskusi.  Paljudel  juhtudel, 
on Suurbritannia põhiline TBK-kait-
eriti  väiksemates  ri kides,  rajati  kee-
seüksus. 
miakaitse koolituskeskused pioneeri- 
Kahe maailmasõja vahel vastutas Ees-
( inseneri -)  väljaõppekeskuste  juurde. 
tis keemiakaitse eest pioneeripataljon,  Ka Eesti kaitseväes on plaanitud pio-
kus oli G(aasi)-kompani , ent ka Kait-
neeripataljoni  pioneerikoolis  avada 
seli dus oli Tal inna Maleva koosseisus  lähitulevikus  TBK-kaitsejaoskond, 
gaasikaitsekompani . Et Teises maail-
et  ohvitserid  ja  al ohvitserid  saaksid 
masõjas keemiarelva ei kasutatud, olid  TBK-kaitse täiendusväljaõpet. Arves-
üksused  lahinguvalmis,  kuid  tegevu-
tades  Eesti  kaitseväe  väiksust,  ei  ole 
16 
MASSIhÄVITUSRELVAD
kavas õpetada KVÜÕAs eraldi TBK-
teainetest.  See  rühm  tegutseb  koos 
kaitse ohvitseri eriala, sest vajadus põ-
pioneeripataljoniga  jalaväebrigaadi 
hikohaga tegutsevate TBK-kaitse oh-
koosseisus. 
vitseride järele ei ole suur. Senini on 
Eesti kaitseväe TBK-kaitse ohvitseriks  TBK-kaitse ei ole ainult TBK-kaitse-
õpitud  kas  Saksamaal  Sonthofenis  üksuste ülesanne, igal üksusel on ole-
asuvas  või  Ameerika  Ühendri kides  mas esmane TBK-luure ja keskkonna 
Fort   Leanardos  asuvas  TBK-kaitse  radioakti vsetest saasteainetest puhas-
väljaõppekeskuses.
tamise  võime.  TBK- kaitsega   tegeleb 
neis  üksustes  kaitseväe  sisemäärusti-
TBK-kaitseüksusi  peetakse  la-
ku  järgi  pioneeriohvitser,  kel ele  see 
hingutoetusüksusteks ning nende 
on  lisakohustus.  TBK-kaitse  koolitus 
eesmärk on toetada manööverük-
kuulub iga kaitseväelase, sh ajateenija 
susi lahingutegevuses. 
baasväljaõppesse. Ka täiendusväljaõp-
Paljudes  NATO  ri kides  on  arvesta-
pes saavad ohvitserid ja al ohvitserid 
tud kompani suurune TBK-kaitseük-
TBK-kaitse  lisakoolitust,  kuidas  te-
sus brigaadi toetuseks ning pataljoni-
gutseda massihävitusrelva kasutamise 
suurune  üksus  korpuse  toetuseks.  puhul.
NATO-l  on  ki rreageerimisüksus-
Eesti  kaitseväes  plaanitakse  ja 
te  hulgas  paljurahvuseline  CBRN- 
juhitakse  TBK-kaitset  Kaitse-
(keemia-, bio-, tuuma- ja radioakti vse 
jõudude  Peastaabi   operatiiv -  ja 
ründeaine) kaitsepataljon, kes on suu-
väljaõppeosakonnas  lähtuvalt 
teline  reageerima  vi e  päeva  jooksul 
NATO TBK-kaitse doktriinist.
mis tahes maailmaosas. Lähitulevikus 
on  Eesti  kaitseväes  pioneeripataljoni  Massihävitusrelva ohu korral tsivi lela-
koosseisu plaanitud TBK-kaitserühm,  nikkonnale vastutab sel ekohase kait-
kel el on TBK-kaitse raporteerimis- ja  setegevuse eest Eestis Päästeamet, kel-
hoiatussüsteem,  TBK-luure  ja  TBK-
le al uvuses on keemia ja radiatsiooni 
dekontamineerimisvõimekus  ning  luure üksus ning dekontamineerimise 
kes on võimeline puhastama vett  saas -
üksus. 
165 
MASSIhÄVITUSRELVAD
Küsimused
1. Mitu USA dol arit kulub 5 km2  puhastamiseks  vaenlasest tavarelvaga ning 
kui palju keemiarelvaga?
2. Mitu tankimi ni, mil es on 5 kg trotüüli, kulub, et saada ni sama võimas 
plahvatus kui maksimaalse võimsusega I põlvkonna tuumapommiga?
? 3.  Kumb  ligub 3000 m kaugusele kiremini, kas heli või tuumapommi lööklai-
ne?
4. Mil ine biorelv ei ole  elusorganism ?
5. Mida ei tohi kindlasti teha, kui puututakse kokku erinevate pisargaasidega?
6. Mil ega immutati rätikud kaitseks kloori eest Esimeses maailmasõjas?
7. Kui palju energiat kulub kaitseväelasel lahinguväljal rohkem, kui ta on 
kaitseri etuses?
8. Mis sõjaväelise erialaga (ka Eesti kaitseväes) on TBK-kaitse paljudel juhtu-
del lõimitud?
9. Mis tüüpi on TBK-kaitseüksused? 
166 
MASSIhÄVITUSRELVAD
Lisa 10.1 
Biorelva ajalugu
Esimesed  teated  biorelva kasutamise kohta Euroopas on pärit anti kajast. 
184. aastal eKr lennutas Hannibal merelahingus Pärsia kuninga Eumenes 
II vastu vi mase laevadele mürkmadudega täidetud potte. Et Hannibali 
vastased pidid võitlema kahe vaenlasega, kaotasid nad sel e lahingu. 
Bioloogilised ründeained ei olnud tundmatud ka tatarlastele, kes 14. sa-
jandil tänapäeva Ukraina linna Feodossija pi rates lennutasid katapulti-
dega üle linnamüüride katku surnud inimesi, et tekitada katkupuhangut 
linna kaitsjate hulgas. Samasugust taktikat rakendasid venelased Põhjasõ-
jas 1710. aastal – Tal inna pi ramisel loobiti üle linnamüüri katku surnute 
laipu, lootes tekitada linnas katkupuhangut. 
Ameerika val utamise ajal kasutasid esimesed kolonisaatorid efekti vselt 
biorelva indiaanlaste vastu. Ni  jagas hispaanlasest  konkistadoor  Pizarro 
16. sajandil indiaanlastele rõugetega nakatatud ri deid. Samamoodi  jaota -
sid britid rõugetega nakatunud tekke  1763 . aastal neile vaenulikele indiaa-
ni hõimudele.
Bioloogiline  ründeaine  tänapäeva  mõistes  arenes  välja  19.  sajandil,  mil 
toimus läbimurre mikrobioloogias, kui pärast saksa professori Kochi töid 
oli võimalik eraldada ning kasvatada vajaminevaid patogeene (haigussei-
sundit põhjustavaid mikroobe). 
Väidetavate  asitõendite  alusel  kirjutasid  Saksamaa  vaenlased  Esime-
se maailmasõja ajal ja vahetult pärast seda, et Saksamaal olevat Esime-
se maailmasõja ajal olnud ambitsioonikas biorelvaprogramm. Saksamaa 
olevat proovinud eksportida bioloogilise ründeainega nakatunud (Bacil-
lus  anthracis  ja Pseudomonas Pseudomal ei) veiseid ning hobuseid Ameeri-
ka Ühendri kidesse, Venemaale ja teistesse ri kidesse ning korraldanud 
kooleraepideemia Itaalias ja katkuepideemia Peterburis. Saksamaa ei võt-
nud biorelva kasutamist omaks, samuti ei leidnud Rahvasteli du Ajutise 
Segakomisjoni alakomitee 1924. aastal tõendeid, mis kinnitanuksid Sak-
samaa biorelvaprogrammi olemasolu. Tegemist oli sõjaaegse propaganda-
ga, et näidata vaenlast halvemast küljest.
Teises  maailmasõjas  kasutasid  biorelva  ainult  jaapanlased  Mandžuurias 
(Hi nas). Seda levitati lennukipommidega, mis olid täidetud katku naka-
tatud kirpudega.
167 
MASSIhÄVITUSRELVAD
Külma sõja ajal arendati biorelva mõlemal pool raudset eesri et, arvesta-
mata 1925. aastal Genfis sõlmitud biorelva kasutamise keelustamise le-
pingut, mil ega oli li tunud enamik ri ke. Kuid  Genfi  protokol  ei keelus-
tanud biorelva arendamist. Samal ajal oli Genfi protokol  aluseks 1972. 
aastal vastu võetud bioloogilise relva ja toksi nide keelustamise konvent-
sioonile (Biological and Toxins Weapons  Convention ), kuid sel el puudub 
kontrol imehhanism. Erinevalt Genfi protokol ist sisaldab  konventsioon  
üksikasjalikke biorelva ja sel e kohaletoimetamise vahendite kirjeldusi. 
Konventsiooniga on ühinenud 169 ri ki, neist 153 on sel e ratifitseeri-
nud. Eesti on konventsiooniga ühinenud ja ratifitseerinud sel e 1993. 
aastal. 
Biorelvaprogramm oli olemas väljaspool NATO ri ke ning on arvatavas-
ti mingis mahus säilinud Venemaal,  Valgevenes  ja Hi nas, kuigi need 
ri gid  on  ühinenud  1972.  aasta  ÜRO  konventsiooniga.  Teadaolevalt 
arendavad tänapäeval oma biorelvaprogramme Li büa, Süüria,  Egiptus , 
Iisrael, India, Pakistan,  Iraan  ja Põhja-Korea. Kõrvutades nimetatud ri -
ke tuumaprogrammiga tegelevate ri kidega, leidub palju ühiseid nime-
sid. Teatavasti ei paista nende ri kide valitsused silma oma demokraatli-
ke põhimõtetega.
168 
MASSIhÄVITUSRELVAD
Lisa 10.2 
 Bioründerelvade omadused
Biorün-
deaine
Nakkavus
Suremus
Vaktsineeritavus 
ja peiteaeg
Kestvus
Levitamis-
viis
Võimalik;
Nakatunud 
Katk
Suur
Suur (kuni 
2–6 päeva ( muhk -
2–3 
90%)
katk); 3–4 päeva 
päeva
putukad, 
(kopsukatk)
aerosool
Anthrax 
Keskmine 
Võimalik;
ehk Siberi 
kuni suur (ei 
Suur (kuni 
3–5 
katk
levi inimeselt 
100%)
3–5 päeva
päeva 
Aerosoolid
inimesele)
Keskmine 
Võimalik;
Tulareemia
kuni suur (ei 
levi inimeselt 
Keskmine
1–10 päeva
2 nädalat 
ja enam
Aerosoolid
inimesele)
Suur (ei levi 
Võimalik;
Näda-
Brutsel oos
inimeselt 
Väike
mõni nädal kuni 
lad kuni 
Aerosoolid
inimesele)
mõni kuu
kuud
Suur (ei levi 
Nakatatud 
Võimalik;
Näda-
Tüüfus
inimeselt 
Suur
lad kuni 
putukad 
inimesele)
1–2 nädalat
kuud
( kirbud , 
täid)
Ebola 
Suur (levib 
Peaaegu võimatu;
1–2 nä-
Levib õhu 
vi rus
inimeselt 
Suur
inimesele)
7–9 päeva
dalat 
kaudu
Suur (levib 
Võimalik;
Rõuged
inimeselt 
Suur
1–2 nä-
Levib õhu 
inimesele)
7–17 päeva
dalat
kaudu
Sabotaaži-
Võimalik ravi 
aktid  veeva -
Botulismi-
24–72 
(vastumürgid);
rustuses või 
toksi n
Ei levi
Suur
tundi (ka 
toiduaine-
tunnid kuni päevad
kuid)
tööstuses, 
aerosoolid
Ravi peaaegu 
Ritsi n
Ei levi
Suur
võimatu;
Mõni 
mõni tund
päev
Aerosoolid
Sabotaaži-
Stafülo-
Mõni 
aktid veeva-
kokkide 
Toetav ravi;
päev kuni  rustuses või 
enterotok-
Ei levi
Väike
mõni päev kuni 
mõni 
toiduaine-
si n B
mõni nädal
nädal
tööstuses, 
aerosoolid
Sabotaaži-
aktid veeva-
Müko-
Mõni 
rustuses või 
toksi nid
Ei levi
Suur
Toetav ravi;
mõni tund
tund
toiduaine-
tööstuses, 
aerosoolid
169 
MASSIhÄVITUSRELVAD
Lisa 10.3
Keemiarelva ajalugu
Arvamus, et keemiline ründeaine on vi maste sajandite sõjaline arendus, 
on vale, sest juba 429. aastal eKr tarvitasid spartalased Peloponnesose sõ-
jas  pigi  ja väävli segu, et tekitada mürgist suitsu. Hi nlased kasutasid 178. 
aastal  sõjapidamises  vaenlaste  vastu  arseeniühendeid  sisaldavat  suitsu, 
mida kutsuti hinge jahtivaks uduks. Kui vaenlased seda sisse hingasid, 
tekkis mürgistus, mis lõppes tihti surmaga. Kui Hi nas oli keemiarelva 
(mürgise suitsu jms) kasutamine üks sõjapidamise vi se, si s Euroopas ei 
olnud see traditsiooniline, vaid tegemist oli üksikjuhtumitega.  Rooma  ju-
ristid  olid seisukohal, et võideldakse relvadega, mitte mürkidega (ld ar-
mis bel a non venenis geri). Eriti käis see juhtumite kohta, kus mürgitati 
kaevusid kemikaalide või loomakorjustega, et võtta vaenlaselt võimalus 
hankida oma üksustele värsket vett. Samal ajal ei takistanud see Rooma 
väepealikuil vajaduse korral kaevusid mürgitamast sõjalise taktikana Väi-
ke-Aasias pärast võitu Aristonikose üle tema sõjaväest järelejäänud ük-
suste vastu. Ni  tekkis Rooma ri gil uus koloonia.
15. sajandil renessansiajal tegi  teadlane  ja kunstnik Leonardo da Vinci et-
tepaneku kasutada arseensulfiidi ja vaserooste pulbrisegu väikestes süü-
tegranaatides  vaenlaste  laevameeskondade  vastu,  kes  oleksid  kinnistel 
laevatekkidel lämbunud. Kahjuks on tänaseni teadmata, kas Leonardo da 
Vinci ettepanekut on kunagi kuulda võetud. 
17. sajandil arenes keemiarelv Euroopas sõdade vältel. Paljudel juhtudel 
täideti kahurikuul erinevate mürgist suitsu tekitavate segudega, et lisaks 
kahurikuuli  purustusjõule  sureks  vaenlase  sõdureid  ka  mürgistuse  või 
lämbumise teel. Briti keemik Lyon Playfair tegi 1854. aastal ettepaneku 
kasutada  kakodüültsüani diga  täidetud  mürske  Krimmi  sõjas  lahingus 
Sevastoopoli al  Vene laevastiku vastu. Ettepanekut toetas ni  Briti mere-
väe ülem admiral  Thomas  Cochrane kui ka  peaminister  lord Palmerston, 
kuid Briti relvastusosakond lükkas ettepaneku tagasi kui halva lahinguta-
va ning pidas seda ni sama põlastusväärseks kui vaenlase kaevude mür-
gitamist. 
Ameerika  kodusõjas  soovitas  New  Yorgi  kooliõpetaja  John  Doughty 
kasutada vedela klooriga täidetud 254 mm kahurimürske, mil est oleks 
vabanenud mõni kuupmeeter puhast kloori. Kuid varustusülem brigaa-
dikindral James W. Ripley oli immuunne uute ideede suhtes ning seda 
ideed el u ei vi dud. 
170 
MASSIhÄVITUSRELVAD
Vi mased  kaks  juhtumit  iseloomustavad  juba  tänapäevase  keemiarelva 
arengut, kuna tegemist ei olnud põhiliselt suitsul baseeruva keemilise rün-
deainega, vaid eraldi keemilise ainega.
Keemiarelv arenes eriti ki resti enne Esimest maailmasõda ning sel e areng 
jätkus sõja ajal. Esimesena kasutas pisargaasiga täidetud granaate  Prant -
susmaa 1914. aasta augustis Saksamaa vastu. Saksamaa kasutas laiaula-
tuslikult keemiarelva esimest korda 1915. aasta 22. april il lahingus Yprese 
al  –  gaasilise  kloori tõttu kandis vastaspool suuri kaotusi. Gaasilist kloori 
oli sõjas raske kasutada, kuna see sõltus tuule suunast ning oli kergesti 
avastatav värvuse ja lõhna järgi. Juba detsembris 1915 rakendas Saksamaa 
uut keemilist ründevahendit – fosgeeni, mis mõjus samuti hingamisteede 
kaudu. Kõige tuntum ning mürgisem keemiline ründeaine Esimeses maa-
ilmasõjas oli ipri t, sest erinevalt kahest eelmisest mõjus ipri t ka läbi naha 
ning oli nahka kahjustava toimega. 
Esimese maailmasõja ajal toodetud keemilisi ründemürke võib pidada I 
põlvkonna ründemürkideks, sest neid oli lihtne toota ning neid rakendati 
ka tsivi lotstarbel keemiatööstuses. 
Esimese maailmasõja ajal ei peetud Eesti pinnal ühtki lahingut, kus oleks 
kasutatud keemiarelva. Seda laadi juhtumeid on teada aga Vabadussõja 
päevilt. Esmajuhtum oli 1918. aasta 28. novembril, mil Saksa patareid ka-
sutasid Narva lahingus keemiarelva. Ka Punaarmee tarvitas 1919. aasta 
sügistalvel Eesti üksuste vastu keemiarelva, kuid Eesti kaitseväele enamas-
ti kaotusi ei tekitatud. Eesti Vabari gi kaitsejõud rakendasid keemiarelva 
Punaarmee vastu, kuid keemiarelval Eestis sõjategevusele mainimisväär-
set mõju ei olnud.
Eestis  hakati  uuesti  keemiarelvaga  tegelema  pärast  Vabadussõja  lõppu 
1923. aastal. Sõjaministri loodud komisjon leidis detsembris 1923, et 30% 
suurtükimürskudest tuleb täita keemiliste ründeainetega. Esialgu plaaniti 
rajada keemilise ründeaine tootmiseks tehas, kuid asi soikus 1926. aastal 
rahapuuduse tõttu. Väiksemas mahus jätkusid tööd 1924. aastal asutatud 
Varustusvalitsuse  keemiaosakonnas.  Esimesed  keemilised  ründeained 
– kloorpikri n ja broombensüül – valmisid 1925. aastal ning juba 1928. 
aastal olid Eesti kaitseväe varudes arvestatavad keemiarelvakogused. Kee-
miarelva G(aasi)-kompani  oli pioneeripataljoni koosseisus.
Kahe  maailmasõja  vahel  sõlmitud  Genfi  protokol   keemiliste  ründeai-
nete kasutamise keelustamise kohta ühinenud ri kide vahel põhines Esi-
mese maailmasõja  kogemusel . Lämmatavate, mürk- või muude gaaside 
171 
MASSIhÄVITUSRELVAD
ja kõigi analoogsete vedelike, ainete ja toimimisvi side kasutamise sõjas 
mõistis tsiviliseeritud maailm hukka. Ni   keelustati  nende kasutamine sõ-
japidamises. Kuigi Eesti ühines Genfi protokol iga 1931. aastal, prooviti 
veel kord samal aastal rajada ipri ditehast. Koostöös Tal inna  Tehnikumi -
ga valmis 1932. aastal kaitseväe tel imusel üliõpilase P. R. Ernesaksa lõ-
putöö „Ypri di wabriku sisseseade 1 tonni ypri di walmistamiseks päeva 
jooksul”. Tehas jäi si ski ehitamata ning projekti autor lahkus peagi Saksa-
maale erialatööle. 
Eesti ühinemine Genfi protokol iga ei takistanud keemiarelva arendamist 
ega tootmise plaanimist, sest protokol  keelas ainult keemiarelva kasuta-
mise  sõjategevuses  protokol iga  ühinenud  ri kide  vastu.  Geopoli tiliselt 
ümbritsesid Eestit ri gid, mis olid ühinenud Genfi protokol iga, kuid Nõu-
kogude Li t jätkas ni  oma keemia- kui ka biorelvaprogrammi ki rendatud 
arendamist, mis tingis Eesti-poolseid vastusamme.
Kahe maailmasõja vahel loodud keemilised ründeained olid juba kõrge-
ma tasemega ning enamasti oli neil ainult sõjaline otstarve. Näitena võib 
tuua 1937. aastal sünteesitud tabuuni ja 1939. aastal sünteesitud sari ni. 
Keemiarelva kasutas ni  Hispaania Maroko vastu aastail 1921–1927 kui ka 
Itaalia Etioopia vastu 1935. ja 1936. aastal. Need keemilised ründeained 
olid enamasti samad, mis Esimeses maailmasõjas. 
Kuigi enamikus ri kides loodi suured keemiarelvaarsenalid ning arenda-
ti keemiarelva edasi, ei kasutatud seda Teises maailmasõjas (peale Jaapa-
ni, kes rakendas keemiarelva pi ratud mahus sõjategevuses Hi na vastu). 
Üks põhjusi oli, et kõigil Teises maailmasõjas osalevatel ri kidel olid üsna 
suured keemiarelvavarud, kuid pi ratul hulgal kaitsevahendeid. Lisaks oli 
sõlmitud enne Genfi protokol , mis keelustas ühinenud ri kidel lepingu-
ga ühinenud ri kide vastu keemiarelva kasutada. Mõtlema panid Esime-
se maailmasõja kogemused (ka  Hitler  oli saanud Esimeses maailmasõjas 
läänerindel  gaasimürgituse).  Kui  vaadata  Esimeses  maailmasõjas  kee-
miarelva tõttu langenuid ning vigastatuid, si s on vahe suur. Keemiarel-
va kasutamise tõttu sai surma 85 000 ning vigastada 1 176 500 inimest 
– vahe on ligikaudu 14kordne. Arvestades Esimese maailmasõjas sõja-
väljadel inimkaotusi, on keemiarelva läbi langenuid umbes 1% (koguarv 
8 951 346 langenut), ent vigastatute arv on vi s korda suurem (5,25%, kogu-
arv 22 379 053 vigastatut).
Genfi  protokol   on  1993.  aastal  vastu  võetud  keemiarelva  keelustamise 
konventsiooni (Chemical Weapons Convention) eelkäija. Erinevalt teistest 
lepingutest on keemiarelva keelustamise lepingul kontrol imehhanism – 
172 
MASSIhÄVITUSRELVAD
eelnimetatud konventsiooniga li tunud ri gid asutasid 1997. aastal kont-
rol organi (The Organisation for the Prohibition of Chemical Weapons – 
OPCW). Konventsioon on väga täpne, sel es on nimekirjad keemiarelva 
tootmiseks  kasutatavatest  kemikaalidest ning kontrol imehhanism nende 
kasutamise üle. Keemiarelva keelustamise konventsiooniga on ühinenud 
175 ri ki, Eesti on ühinenud konventsiooniga 1993. aastal. 
Konventsiooni  järgi  on  sel ega  ühinenud  ri kides  plaanitud  hävitada 
keemiarelvavarud 2007. aastaks, kuid nüüdseks on  selgunud , et plaanitud 
hävitamisgraafik ei ole reaalne. Üks ri ke, kes maadleb graafikust kinni-
pidamisega, on Venemaa, kus külma sõja ajal toodeti tohutud kogused 
keemiarelva, mil e varud on vaja hävitada. Sel e põhjuseks, miks  graafi -
kust kinni ei peeta, toovad ri gid raha. Kui keemiarelva tootmine ei ole 
kal is, on sel e hävitamine ohutul vi sil väga kal is. Ni  nagu Esimese ja 
Teise maailmasõja võitnud ri gid hävitasid Saksamaa keemiarelvavarud 
Läänemerre uputades, ei ole võimalik tänapäeval keemiarelvi hävitada. 
Keemiline ründeaine tuleb eraldada kandurist ning seejärel ohutult (nii 
inimesele kui ka keskkonnale) lagundada ohututeks komponentideks.
Läänemerre  uputatud  keemiarelva  on  uuritud  Helsingi  konventsiooni 
raames ning on jõutud järeldusele, et sel e ülestõstmine on ohtlikum kui 
merepõhja jätmine. Eesti territoriaalvetes on Eesti merevägi korraldanud 
koostöös NATO ri kide ning Soome ja Rootsiga peaaegu igal aastal ala-
tes 1995st mi niotsimisõppusi, mil e vältel on tehtud kahjutuks peamiselt 
kahe maailmasõja aegseid lõhkekehi, kuid senini ei ole leitud ühtki kee-
miarelvaga täidetud lõhkekeha. Ka olemasolevad andmed ei kinnita kee-
miarelva uputamist Eesti territoriaalvetes. Tuntumad keemiarelva  uputa -
mise kohad Läänemeres on Bronholmi (Taani) saare ümbruses ja Norra 
lõunatipus ranniku lähedal.
173 
MASSIhÄVITUSRELVAD
Lisa 10.4
Ründemürkide toime ja omadused
Ründemürgi 
liik
Tuntumad esindajad
Toime
Omadused
Kõik lenduvad ebapü-
sivad (mõni tund) 
vedelikud, v.a VX, mis 
Sariin (GB), somaan 
on püsiv.
Närvimürk
(GD), tabuun (GA), 
Kutsuvad esile närvi-
Värvitud (sariin, so-
VX, Vx
halvatuse
maan, VX), punakas-
pruun (tabuun), lõhna-
tud (sariin, somaan, 
VX), puuviljalõhnaga 
(tabuun)
Kõik on vedelad ja pü-
Söövitavad nahka ja 
sivad, küüslaugu- või 
Sööbemürk
Ipriit (HD), 
sinepilõhnaga (ipriit), 
lewisiit (L)
limaskesti, tekitavad 
koekärbust
tumepruun, geraa-
niumi lehtede lõhnaga 
(lewisiit)
Fosgeen ja difosgeen 
on värvitud lendu-
Kloor (Cl), fos-
vad vedelikud, mis 
Lämmatavad 
geen (CG), difosgeen 
moodustavad valge 
mürgid
(DP), erinevad läm-
Tekitavad kopsuturset pilve; imalalt ma-
mastikoksiidid
gusa maitsega, värskelt 
niidetud heina lõhnaga 
(Cl ja NOx vt keemia-
õpikust)
Üldmürgised 
Blokeerivad hapniku-
Värvitu, lenduv, ebapü-
mürgid
Sinihape (AC)
vahetust (koehinga-
siv vedelik, mõrumand-
mist) raku tasemel
lilõhnaga
Ei ole üldjuhul sur-
mavad, muudavad 
vastase ajutiselt 
Psühho-
võitlusvõimetuks, 
Valge kristalne pulber , 
troopsed 
LSD 25, Bz
kutsuvad esile hal-
kergelt kibeda maitsega, 
ained
lutsinatsioone või 
vees ei lahustu
depressiooni, mõju-
vad biokeemiliselt 
kesknärvisüsteemile
Pisargaasid: CS, CR, 
Ei ole surmavad, 
Ärritavad 
CN. Oksendust teki-
äärmiselt ärritavad, 
Terava lõhnaga, kasuta-
ained
tavad: DA, DC, DM 
väga kiire ja lühiajal-
takse aerosoolidena
(adamsiit)
ise mõjuga
17 
11. Keskkonnakaitse kaitsejõududes
Keskkonnakaitset   korraldavad  õi-
lähtub  ri gi  keskkonnastrateegiast  ja 
gusaktid  –  ni   ri klikud  kui  ka  rah-
keskkonnategevuskavast.
vusvahelised   lepingud   ja  konvent-
Kaitsejõudude  keskkonnakontsept-
sioonid  –  kehtivad  ka  kaitsejõudude  sioon  on  seadnud  eesmärgiks  plaa-
kohta. Kaitsejõud on  koostanud  oma  nida  keskkonnakaitset,  arvestada 
valdkonna  eripära  arvestava  kesk-
keskkonnariske  ja  korraldada  kesk-
konnapoli tika  “Eesti  kaitsejõudude  konnaalast  väljaõpet  kaitsejõudude 
keskkonnakaitsekontseptsioon”,  mis  tegevusaladel.
Kaitsejõudude tegevuse mõju keskkonnale
Ühe  keskkonnaprobleemina  on  ri gi  Suur  keskkonnareostuse  al ikas  võib 
keskkonnastrateegias  nimetatud  mi-
ol a  ka  sõjategevus.  Näiteks  võivad 
litaarobjektide  jääkreostust.  Sel el  on  purustatud   objektidest   lähtuval  õhu- 
oma  ajalooline  tagapõhi,  sest  endi-
ja veereostusel ol a väga mastaapsed ja 
se  Nõukogude  Li du  sõjaväe  tekita-
inimeste tervisele ohtlikud tagajärjed.
tud keskkonnareostust kõrvaldatakse  1991. aasta Lahesõda on peetud üheks 
ikka veel.
suuremaks  ökosõjaks ja keskkonnaka-
1992. aastal alanud endise Nõukogu-
tastroofiks. Iraak kasutas naftat relva-
de  Li du  sõjaväe  tekitatud  keskkon-
na Kuveidi vastu: 11 miljonit barrelit 
nakahjude  hindamise  tulemused  on  naftat juhiti Pärsia  lahte  ja 67 miljonit 
näidanud,  et  suurel  osal  objektidel  tonni  naftat  süüdati  põlema  Kuveidi 
on pinnas saastunud naftasaadustega,  naftapuurtornides. Pärsia lahele moo-
järgnevad  metal ijäätmed,  ehitusma-
dustus  õlikiht,  mis  tappis  veelinde 
terjalide jäätmed,  plast - ja kummijäät-
ning  muutis  vee  elutuks  ja  mitmeks 
med ning kemikaalid.
aastaks  kasutuskõlbmatuks.   Nafta  
55 olulise reostusega nõukogudeaeg-
põlemisel paiskus õhku üle 2 miljoni 
se  militaarobjekti  hulgas  on  kümme  tonni  tahma  ja ni sama palju väävli-
esimest  objekti  Tapa,  Ämari,   Raadi ,  ühendeid. Väävliühendid põhjustavad 
Sauga   ja  Paralepa  lennuväli,  Paldiski  aga teatavasti happevihmasid.
katlamaja   ja  Lõunasadam,  Rakvere  Väeosade  tegevus  võib  keskkonda 
pi rivalvelennuväli ja raketibaas, Kei-
mõjutada mitmeti. Ni  on keskkonna-
la-Joa raketibaas, Husari õlijärv ning  mõju peamised al ikad kemikaalide ja 
pi rivalvesadama kütusehoidla Tal in-
lõhkeaine säilitamine ning transport, 
nas.  Nendel  objektidel  on   reostunud   jäätmete, sh ohtlike jäätmete käitlemi-
pinna- ja põhjavesi. Nõukogude sõja-
ne,  kütuste  kasutamine  ja  hoidmine, 
vägi on keskkonnale tekitanud kahju  ent ka välilaagrite ja õppuste korral-
üle 50 miljardi krooni eest.
damine looduses.
175 
KESKKONNAKAITSE KAITSEJÕUDUDES
Üks  kaitsejõudude  keskkonnakont-
namõjuga,  kaitstes  ja  säilitades  loo-
septsiooni  eesmärke  on,  et  rahuajal  dusväärtusi  kaitsejõudude  kasutuses 
tegutsetakse  keskkonnaseaduste  raa-
oleval maal.
mides  vähima  võimaliku  keskkon-
Harjutusväljakute mõju keskkonnale
Kõige  rohkem  äratavad  üldsuse  tä-
lõhkamispaik.  Metsa   majandamine  
helepanu   kaitsejõudude  väliõppused,  sel el  alal  pole  otstarbekas.  Täieliku 
mis nõuavad eri ametkondade, koha-
kahjustuse alal raiutakse kasvav mets 
like omavalitsuste ja elanike koostööd.  ja edaspidi metsa ei majandata;
Kaitsejõudude Peastaap on plaaninud  2) osalise kahjustuse ala – sihtmär-
võtta  Aegvi du  polügooni  kasutuse-
kide  paigaldamise  ala,  käsirelvadest 
le  keskpolügoonina.  Keskpolügooni  laskmise   kohtade   ja  tulepositsiooni-
jaoks on juba välja töötatud keskkon-
de ala, kus kasvav mets saab kuulidest 
nakaitsejuhend, mis reguleerib kaitse-
ja  kildudest  osaliselt  kahjustada.  Si a 
väe tegutsemist looduses.
kuuluvad  ka  lõhketööde  tegemise  ja 
Igasugusele  loodust  kahjustavale  ri -
käsigranaadi heitmise koht, kuid met-
gikaitselisele tegevusele peab eelnema  sa majandamine on sel alal si ski või-
valitud  maa-ala  keskkonnaväärtuste  malik;
hindamine  ja  võimaliku  keskkonna-
3) kahjustusteta ala – maa-ala osalise 
mõju prognoos ning meetmete kava,  kahjustuse ala ja harjutusväljaku pi ri 
et  vältida  keskkonna  kahjustumist.  vahel  (laskeväljade  teenindusalad  ja 
Ri gikaitselise tegevuse mõju loodus-
õppeväljad), kus ei tulistata lahingu-
keskkonnale tuleb minimeerida ni , et  moonaga.
see võimaldaks samal ajal korraldada 
vajalikku väljaõpet ning kasutada har-
Harjutusväljakute  laskepaikadele  ja 
jutusväljakuid korduvalt.
lasketi rudele esitatavad nõuded ning 
Ri gikaitsemaal (ri gi  omanduses  ole-
nende  kasutamise  kord  on  regulee-
val  ri gikaitse  eesmärkide  täitmiseks  ritud  kasutuseeskirjaga,  mil es  muu 
vajalikul maal) kehtivad metsa kasu-
hulgas  on  sätestatud  keskkonnakait-
tamise kohta leebemad reeglid võrrel-
senõuded.
des era- või ri gimetsaga ning seal on  Harjutusväljaku 
kasutuseeskirja 
lubatud ka pi ratud keskkonnamõjuga  keskkonnakaitsenõuded
tegevus (nt metsa osaline kahjustami-
ne).
Harjutusväljaku kasutamise keskkon-
nakaitsenõuded sisaldavad metsa ka-
Harjutusväljakutel  kasvava  metsa  sutamise  suuniseid.  Harjutusväljaku 
lubatava  kahjustuse  astmed :
kasutamine  tuleb  kooskõlastada  ko-
1) täieliku kahjustuse ala – kaugtu-
haliku  omavalitsuse,  Ri gimetsa  Ma-
lirelvade  sihtmärgialad,  kuhu  lange-
jandamise Keskuse metskonna ja era-
vad  suurtükimürsud  ja  mi nid,  ning  maade omanikega.
176 
KESKKONNAKAITSE KAITSEJÕUDUDES
Lahinglaskmisest  ning  lõhkamisest 
teavitatakse avalikkust raadio ja tele-
visiooni  kaudu  harjutusele  eelneval 
päeval, samuti  kohalikes  ajalehtedes.
Metsa  kasutamiseks  lepitakse  harju-
tuspaiga haldajaga kokku, kuhu ja mis 
ulatuses  rajatakse  lõkkepaigad,  kus 
kogutakse kasetohtu ja kust võetakse 
vett, kas kasutatakse oksi maskeerimi-
seks, kas langetatakse puid jne.
Harjutusalal  tuleb  säilitada  harjutus-
eelne   olukord.  Kui  harjutuse  ajal  te-
kitatakse kahju väljaspool ri gikaitse-
maad asuvale  metsale , si s tuleb kahju  Joonis 11.1. Kaitseväelane koristustöödel
hüvitada.
lispuude,  rändrahnude,  koobaste  jt), 
Harjutuseks  kasutatud  maa-ala  tu-
kaitsealuste  li kide  (nt  lendoravate, 
leb  koristada :
kotkaste, must-toonekurgede) ja vää-
1)  traadid , tähistuslindid kokku keri-
riselupaikade  (ehk  eriti  li girikaste 
da, kasutamata küttepuud ri ta  laduda   alade)  kohta  ning  kantakse  sel eko-
või kaasa võtta; 
hane  info  kaitseväe  topograafilisele 
kaardile, vajaduse korral tähistatakse 
2) prügikotid metsast kaasa võtta, sest  need looduses ja fikseeritakse harju-
jäätmete  metsa  ladustamine  ja  mat-
tusväljaku kasutuseeskirjas.
mine on keelatud;
3) teekahjustused kõrvaldada;
Määratakse kindlaks, missuguseid tu-
lekaitsemeetmeid on tarvis võtta ning 
4)  rajatud  välikäimlad  kinni  ajada  kuidas tuleb tegutseda  metsatulekahju  
ning mätastega katta;
korral.
5) lõhkemata lõhkekehad üles otsida 
ja ettenähtud korras kahjutustada.
Koostatakse hinnang harjutuse mõju 
kohta  loomadele  ja  lindudele  poegi-
Enne  harjutuse  korraldamist  kogu-
mis- ja pesitsusperioodil ning lepitak-
takse  teavet  harjutusväljakul  kaitsta-
se kokku metsa majandamises ja jahi-
vate  looduse  üksikobjektide  (nt  põ-
pidamises harjutusväljakul.
Metsas käitumise kohta kehtivad üldpiirangud
Metsas on keelatud:
1) ilma loata raiuda kasvavaid puid ja  3) lõigata oksi kogudes kuuseoksi tü-
süüdata lõkkeid;
vele lähemalt kui 10 cm;
2)  jätta  lõke  laagripaigast  lahkudes  4) kaevata välikäimlat puude või vee-
kustutamata;
kogu vahetusse lähedusse;
177 
KESKKONNAKAITSE KAITSEJÕUDUDES
  5) lüüa puudesse naelu, jätta maha  Metsas on lubatud:
traate,  nööre  või  kahjustada  puid 
muul vi sil;
1) li kuda mööda olemasolevaid teid 
jalgsi, suuskadel või autoga.  Soomuki -
  6) ankurdada  vintsi  enne kaitsmata  tega võib sõita sel eks ettenähtud koh-
puutüve külge;
tades, mis on fikseeritud harjutusväl-
 7) jätta kokku kogumata ja kaasa võt-
jaku kasutuseeskirjas;
mata toidujäätmed ja  praht ;
2) kaevata üksikvõitleja laskepesi, mis 
  8) põletada metsas keskkonda saas-
pärast kasutamist uuesti kinni aetak-
tavaid jäätmeid;
se;
  9) jätta kõrvaldamata tekitatud tee-
3) rajada kokkulepitud mahus ja koh-
kahjustused;
tades laagripaiku;
10) sõita maastikul istandikes ja kee-
4) varuda ning kasutada kokkulepitud 
lumärkidega tähistatud aladel;
mahus oksi ja kasetohtu;
11) hävitada vääriselupaiku ja nende  5) korjata maast hagu;
moodustamise eelduseks olevaid võt-
6) varuda metsa kõrvalsaadusi (seeni, 
meelemente (vanad puud, põõsad, ki-
marju,  ravimtaimi)  nende  saagikust 
viaiad ja al ikad);
kahjulikult mõjutamata.
12) tankida kütuseid või õlisid märg-
alade  ja  veekogude  vahetus  lähedu-
ses;
13) rikkuda al ikate, ojade jm veeko-
gude kaldaid.
Tuleohutuse tagamine õppuste ajal
Kuivaperioodil , kui metsades on suur  korral  katkestab  harjutusväljaku  ka-
tuleoht ,  tuleb  harjutusväljakul  või  sutamise  eest   vastutav   ülem  metsas 
muus  õppusekohas  korraldada  tu-
ni sugused  õppused,  kus  kasutatakse 
lejärelevalve.  Sel eks  moodustatakse  lahtist tuld, lastakse tulirelvadest süü-
tulevalvepunktid,  mis  on  paigutatud  tava toimega  kuule  või mürske, tehak-
ni , et kogu harjutusväljak oleks järe-
se lõhkamist vms.
levalve al .
Laskepaikade  sihtmärgialade  ümber 
Metsatulekahju puhkemise korral tea-
luuakse  võimaliku tulekahju levimise 
tatakse sel est kohe telefonil 112.
tõkestamiseks   sobivate   mõõtmetega 
Tuleohtlikul  ajal  ei  tohi  metsas  teha  puhvertsoonid  (tulekaitseribad),  kus 
lahtist tuld sel eks kohandamata koh-
koostöös metsa majandajaga raiutakse 
tades.  Metsade  erakordse  tuleohu  ladvatule leviku vältimiseks  okaspuud , 
178 
KESKKONNAKAITSE KAITSEJÕUDUDES
säilitatakse  ja  vajaduse  korral  kulti-
veeritakse  vähema  tuleohtlikkusega 
lehtpuud . Metsaalune koristatakse, et 
vältida pinnatule teket ja võimalikku 
levikut.
Harjutusväljaku  teevõrk  kujundatak-
se ni , et kõik  potentsiaalsed  tuleoht-
likud  alad  oleksid  tuletõrjetehnikale 
ligipääsetavad, peale sel e peab tähis-
tama tuletõrje veevõtukohad.
Harjutusväljakut plaanides ja kasuta-
Joonis 11.2. Metsas lõkke tegemine vajab 
des  tuleb  arvestada,  et  ranna  ja  kal-
ettevaatusabinõusid
daga  külgnevate  alade  kasutamise  sutatakse, tekitatakse või ladustatakse 
kohta on kehtestatud pi rangud. Ran-
ohtlikke aineid või mil est lähtuv kah-
nale või kaldale ei ole lubatud rajada  julik mõju ulatub veekaitsevööndisse 
tootmisobjekte  ega   ladusid ,  kus  ka-
või supelranda.
Keskkonnavastutus kaitsejõududes
Keskkonnariske  võetakse  arvesse  ra-
Ülematel on kohustus tagada ni  ük-
huaja õppuste, väljaõppe ning sõjaliste  suste ohutus kui ka ülesande täitmise 
operatsioonide  plaanimise  ja  korral-
minimaalne  risk.  Ülemad,  kes  vi bi-
damise ajal. Kuigi peamine keskkon-
vad  koos  kaitseväelastega  välisri gis, 
navastutus on üksuste ülematel, lasub  peavad  tundma  ka  seal  kehtivaid 
täitmise  kohustus  ni   kaitseväelastel  keskkonnakaitsenõudeid.
kui ka kaitseväe personalil.
Küsimused
1. Missugune on väliõppuste mõju looduskeskkonnale ja kuidas seda 
minimeerida?
?2. Tooge näiteid sele kohta, mida tohib ja mida ei tohi metsas teha.
3. Kuidas korraldatakse metsas õppuste ajal tulejärelevalvet?
4. Mida tuleb teha pärast väliõppuse lõppemist, et vältida keskkonna 
kahjustamist?
5. Kes vastutab kaitseväes keskkonnakaitsenõuete täitmise eest?
6. Mida saavad teha ajateenijad ja kaitseväe personal keskkonnakaitsenõue-
te täitmiseks oma igapäevases tegevuses, harjutusväljakul ja õppepolügoonil 
tegutsedes?
179 
Tähtsamad mõisted
ajapikendus – kutsealuse tegevteenis-
distsiplinaarvastutus  –  ülema  õigus 
tusse kutsumise edasilükkamine mää-
kohaldada al uva suhtes distsiplinaar-
ratud ajaks või teatud tingimustel
karistust  olenevalt  al uva  toimepan-
ajateenija – ajateenistuskohustusi täit-
dud süüteo laadist ja raskusest
ma kutsutud kaitseväekohustuslane
divisjon  –  maaväepataljonile  vastav 
aktiivkaitsega soomustehnika – soo-
väeüksus õhuväes
mustehnika  on  pealt  kaitstud  lõhke-
Eesti Laskurkorpus – Teise maailma-
laengutega,  mis  plahvatades  juhivad  sõja ajal Punaarmeesse mobiliseeritud 
kõrvale  kumulati vse  granaadi  ener-
eestlastest ja Nõukogude Li du koda-
gia
nikest  moodustatud  väekoondis,  kes 
allüksuse kursus – kursusel õpitakse  võttis  osa  Eesti  taasokupeerimisest 
koos tegutsema jao, rühma ja kompa-
1944. aastal
ni  koosseisus
Eesti  Leegion  –  eestlastest  formee-
asendusteenistuslane  –  kaitseväeko-
ritud  Relva-SS  väekoondis.  Sel est 
hustuslane,  kes  täidab  kaitseväetee-
moodustati hiljem 20. SS-relvagrena-
nistuskohustust asendusteenistuses
deridivi s, kes võitles 1944. aastal Eesti 
biorelv ehk bioloogiline relv – mas-
pi ride kaitsel ja 1945. aastal Sileesias
sihävitusrelv,  kasutatakse  raskeid  ja  Eesti  rahvusväeosad  (1917–1918) 
eluohtlikke  haigusi  põhjustavaid  ela-
– Jaan Tõnissoni, Konstantin Pätsi jt 
vaid mikroorganisme (baktereid, vi -
algatusel  Vene  armeest  kokkukogu-
rusi,  riketsiaid  ehk  tõvestavaid  lihtsa  tud eestlastest moodustatud üksused, 
rakuehitusega  pisibaktereid  ja  seeni)  kes panid aluse Eesti Rahvaväele, hili-
ning  bakteriaalse,  loomse  ja  taimse  semale kaitseväele
päritoluga toksi ne
efektiivne  laskekaugus  –  laskekau-
dioptersihik – kahest rõngast või rõn-
gus,  mil e  puhul  relva  tuli  on  kõige 
gast  ja kirbuga rõngast koosnev sihti-
suurema mõjuga
misseade
erialakursus – kursusel õpitakse eri-
direktsiooninurk  –  horisontaalnurk  alaspetsialisti  (laskuri,  kuulipilduri, 
kaardil telgmeridiaani positi vse suu-
autojuhi jne) teadmisi ja oskusi
na ja määratava suuna vahel, loetuna 
põhjasuunast päripäeva
eruväelane  –  kaadrikaitseväelane, 
distsiplinaarsüütegu  –  seaduse  ja  keda vanuse või terviseseisundi tõttu 
sel e  järgi  kehtestatud  õigusaktide  ei arvestata reservväelasena, kuid kes 
või  teenistuskohustustega  ettenähtud  on registris arvel kuni surmani
nõuete  süüline  täitmata  jätmine  või  eskadrill  –  maaväepataljonile  vastav 
nende mittekohane täitmine
õhuväeüksus
180 
TÄhTSAMAD MÕISTED
fugassgranaat  –  vastase  elavjõu  või  kaitseväeteenistus – avaliku teenistu-
ehitiste  vastu  kasutatav   granaat ,  mis  se  erili k.  Kaitseväeteenistuseks  pee-
annab vähe kilde
takse  teenistust  kaitseväes,  Kaitseli -
granaadiheitja  –  soomustehnika  ja  dus ning teistes seaduse järgi loodud 
elavjõu vastu kasutatav suure kali bri-
sõjaväeliselt  korraldatud  asutustes  ja 
ga tulirelv, mis tulistab eri tüüpi gra-
üksustes  sõjaväelise  auastmega  ame-
naatidega
tikohtadel.  Kaitseväeteenistuse  li gid 
on  tegevteenistus  ja   reservteenistus . 
hädaolukord  –  sündmus  või  sünd-
Tegevteenistuse li gid on ajateenistus, 
muste ahel, mis ohustab ri gi julgeole-
lepinguline teenistus ja osavõtt õppe-
kut, inimeste elu ja tervist, kahjustab  kogunemisest
oluliselt  keskkonda  või  tekitab  ula-
tuslikku  majanduskahju  ning  mil e  kaitsevägi – kaitsejõudude osa, kes on 
lahendamiseks  on  vaja  ri giasutuste  pidevas  valmisolekus  ri ki  sõjaliselt 
kooskõlastatud  tegevust.  Raskemad  kaitsma.  Reservsõjaväe  põhimõttel 
hädaolukorrad on eriolukord, erakor-
ülesehitatud Eesti kaitsevägi koosneb 
raline  seisukord ja sõjaseisukord
ni   teenistuses  olevatest  kaitseväelas-
JR-200 – 1943. ja 1944. aastal Soomes  test kui ka reservväelastest
eesti vabatahtlikest moodustatud jala-
kaliiber – relva raua õõne läbimõõt
väerügement, kes võitles Karjala kan-
keemiarelv – massihävitusrelv, mis si-
nasel ja 1944. aasta augustis-septemb-
saldab ründemürki, mil e aluseks on 
ris Eesti kaitselahingutes
toksiliste  keemiliste  ühendite  mõju 
kaardi mõõtkava – näitab, mitu kor-
inimorganismile.  Ründemürk  on 
da  on  joone  pikkus  kaardil  väiksem  sünteetiline keemiline ühend vastase 
sel ele vastavast pikkusest maastikul
elavjõu hävitamiseks, elavjõu võitlus-
kaitsejõud – ri gi sõjaväeliselt korral-
võimetuks muutmiseks, maa-alal tai-
datud ja relvastatud  struktuurid  
mestiku  ja/või  loomastiku  hävitami-
seks 
kaitseväedistsipliin – seaduste, kait-
seväes kehtivate määrustike, neist ala-
kildgranaat  –  vastase  elavjõu  vastu 
mate õigusaktide ja ülemate käskude-
kasutatav granaat, mis annab plahva-
ga  kehtestatud  teenistuskohustused  tades tapvaid ja haavavaid kilde
ning kaitseväe kord, mida peavad täp-
kollektiivkaitse  –  ri gi  või  ri kide 
selt täitma kõik kaitseväelased
grupi  õigus  kaitsta  teist  ri ki,  kel ele 
kaitseväekohustuslane  –  aja  kestel,  on kal ale tungitud, kuni ÜRO Julge-
mil  kodanik  on  kohustatud  täitma  olekunõukogu  on  võtnud  vajalikud 
kaitseväeteenistuskohustust,  on  ta  meetmed rahvusvahelise rahu ja sta-
kaitseväekohustuslane
bi lsuse tagamiseks
kaitseväelane – tegevteenistuses olev   kumulatiivne   granaat  –  granaat, 
Eesti kodanik
mil es lõhkelaengule (koonilise) kuju 
181 
TÄhTSAMAD MÕISTED
andmisega on plahvatuse energia ju-
nooremallohvitseri (jaoülema) kur-
hitud etteantud suunas
sus – kursusel õpitakse juhtima küm-
kutsealune  –  jooksva  aasta  vältel   nest   mehest  koosnevat  jagu  rahu-  ja 
16aastaseks  saav  kaitseväekohustus-
sõjaaja tingimustes
lane  kuni  ajateenistusse  kutsumiseni  punktorientiir – maastikul asuv teis-
või ajateenistusse kutsumisest vabas-
test selgelt eristatav objekt
tamiseni
püssgranaat – käsitulirelvaga tulista-
kutseline  sõjavägi  –  sõjaväemudel,  tav spetsiaalne granaat. Kasutusel on 
mis  põhineb  lepingulises  teenistuses  ni    spetsiaalsed   relva  külge  kinnita-
olevatel kaitseväelastel ehk kutselistel  tud granaadiheitjad kui ka relva raua 
sõduritel
otsast  lastavad  granaadid.  Vi maseid 
käsk – ülema või kõrgemas auastmes  lastakse sõltuvalt tüübist kas lahingu- 
kaitseväelase teenistusalase tahte väl-
või paukpadruniga
jendus sõnas, kirjas või märguandes
relv – seadis või ese, mis on ette näh-
lahtine  sihik  –  kirbust  ja  sihikust  tud elusolendi või materiaalsete väär-
koosnev sihik
tuste kahjustamiseks või hävitamiseks. 
Relvi eristatakse otstarbe järgi (nt sõ-
Landeswehr (1918–1919) – Läti, põ-
javäe-, jahi- ja spordirelvad) ning toi-
hiliselt Kuramaa baltisakslastest 1918.  mevi si järgi (külm- ja tulirelvad). Sõ-
aasta sügisel Saksa ri gi toel moodus-
javäerelvadel tehakse vahet ka väeli gi 
tatud omakaitseväeosa, kes koos Sak-
järgi.  Tänapäeval  eristatakse  veel  ta-
sa üksustega  kukutas  Läti seadusliku  varelvi ehk konventsionaalseid relvi ja 
valitsuse  ning  proovis  oma  sõjalis-
mittekonventsionaalseid relvi
poli tilist  mõju  laiendada  ka  Eestile 
(Landeswehri sõda)
relvakonflikt   ehk  relvastatud  konf-
likt  –  rahuajal  kahe  või  enama  ri -
magnetiline  asimuut  –  horisontaal-
gi väeüksuste või ri gisisese kahe või 
nurk  magnetilise  põhja-lõunasuuna  enama relvastatud grupeeringu vahe-
ja  maastikul  määratava  suuna  vahel,  line pi ratud ulatusega võitlus, mil ele 
loetuna päripäeva
ei  eelne  sõja  kuulutamist,  kuid  mil-
magnetiline deklinatsioon (magnet-
lest võib välja kasvada ri kidevaheline 
nõela kääne) – magnetilise ja geograa-
sõda või kodusõda
filise meridiaani põhjasuuna vaheline  reservsõjavägi – sõjaväemudel, mil e 
nurk, mida mõõdetakse päripäeva
puhul  üksused  õpetatakse  välja  ko-
massihävitusrelv  –  tekitab  kohe  või  hustusliku ajateenistuse ja reservi õp-
hiljem suuri inimkaotusi  hukkunute ,  pekogunemiste vältel
haavatute  ja  vigastatute  näol.  Olene-
reservväelane – kaitseväekohustusla-
valt relva li gist võib põhjustada roh-
ne,  kes  oma  terviseseisundi  ja  vanu-
keid   materiaalsete  väärtuste  purus-
se  poolest  on  tunnistatud  kaitseväe-
tusi.  Massihävitusrelva  peali gid  on  teenistuskõlblikuks  ning  arvatud 
biorelv, keemiarelv ja tuumarelv
kaitseväe reservi
182 
TÄhTSAMAD MÕISTED
reservrühmaülema  baaskursus  –  totaalkaitse  põhimõte  –  ri gikaitse 
kursus,  kus  nooremal ohvitseri  kur-
eesmärkide saavutamiseks on raken-
suse läbinud ajateenijad õpivad rahu-  datud  seaduses  sätestatud  alustel  ja 
ja sõjaaja oludes juhtima rühma ehk  korras kogu rahvas ning rahva ja ri -
nelja jagu
gi  jõual ikad.  Totaalkaitse  ühendab 
rivi  –  kaitseväelise  korra  ja  organi-
tervikuks  ri gi  sõjalise  kaitse,  tsivi l-
seerituse alus, kaitseväelaste ja al ük-
kaitse, majandusliku kaitse, sotsiaalse 
suste  (väeosade)  määrustikupärane  kaitse ja psühholoogilise kaitse
paigutus  nende  ühistegutsemiseks  tuumarelv  –  nüüdisaja  kõige  võim-
jalgsi või sõidukitel
sam  massihävitusrelv.  Tuumarelvas 
salv – relva osa padrunite mahutami-
kasutatakse  aatomituumade  lõhustu-
seks ja etteandmiseks laskmise ajal
misel või li tumisel eralduvat energiat 
siss ehk partisan – vastase võimu ja  valmidusreserv – reservväelased, kes 
kontrol i al  oleval maa-alal vastupanu  on vi mase aasta jooksul läbinud aja-
osutav vabatahtlik relvastatud võitleja,  teenistuse ning on määratud kaitseväe 
kes ei kuulu regulaarväe koosseisu
sõjaaja struktuuri üksusesse ametiko-
hale.  Reservväelane  võidakse  pärast 
sõduri baaskursus – kursusel oman-
reservi  arvamist  määrata  üheks  aas-
dab ajateenija üksikvõitleja põhitead-
taks valmidusreservi
mised
valmisoleku reserv – reservväelastest 
tandempealine  kumulatiivne  gra-
vabatahtlikkuse  alusel  moodustatud 
naat – kahe lõhkepeaga granaat, mis  spetsiaalne üksus, et tagada kaitseväe 
on  mõeldud  vastase  akti vkaitsega  kõrgendatud valmisolek
soomustehnika hävitamiseks
vastuvõtva riigi toetus (ingl Host Na-
tankitõrjerakett  –  vastase  soomus-
tion  Support – HNS) – vajaduse korral 
tehnika  hävitamiseks  kasutatav  juhi-
appi või õppustele tulevate li tlasväge-
tav või sihtmärgile  sihitav  ehk juhita-
de  turvaline  ja  asjakohane  vastuvõtt 
matu lühimaarakett
lennuväljadel või sadamates
topograafiline  kaart  ehk  topokaart  ülem – kaitseväelane, kes on seaduse 
– maastiku üldistatud kujutis, kaardil  ja sel e alusel kehtestatud õigusaktide-
on  kujutatud  maastiku  pinnamoodi,  ga sätestatud korras määratud alaliselt 
veekogusid,  taimkatet,  asulaid,  teid,  või ajutiselt juhtima temale teenistus-
halduspi re jms
likult al uvate kaitseväelaste tegevust
183 
 
Eesti kaitseväe auastmetunnused õlakutel
Maaväe ohvitseride auastmetunnused õlakutel
brigaadikindral        kindralmajor         kindral eitnant              kindral
                             major                 kolonel eitnant            kolonel
        lipnik               nooremleitnant             leitnant                      kapten
18 
Maaväe kaadriallohvitseride auastmetunnused õlakutel
                                  staabiveebel                           ülemveebel
             nooremveebel                      veebel                           vanemveebel
Maaväe ajateenijate auastmetunnused õlakutel
           nooremseersant                     seersant                       vanemseersant
185 
                                    reamees  
                                kapral
Õhuväe auastmetunnused erinevad maaväe omadest sinise alusvärvi poolest.
Maaväe ja õhuväe mütsimärgid
Maaväe meeskaitseväelase 
Maaväe kaitseväelase suve- 
tava- ja õhtuvormimütsil 
ja talvemütsil ning naiskait-
olev mütsimärk
seväelase tavavormimütsil 
olev mütsimärk
Õhuväe meeskaitseväelase 
tava- ja õhtuvormimütsil 
Õhuväe naiskaitseväelase ta-
ning talvemütsil olev müt-
vavormi- ja talvemütsil ning 
simärk
kaitseväelase suvemütsil olev 
mütsimärk
186 
Mereväe ohvitseride auastmetunnused õlakutel
   kommodoor            kontradmiral 
 vi tseadmiral              admiral
                      kaptenmajor 
kaptenleitnant        mereväekapten
        lipnik                 nooremleitnant               leitnant                      kapten
187 
Mereväe allohvitseride auastmetunnused õlakutel
                             staabiveebel                               ülemveebel
               nooremveebel                  veebel                   vanemveebel
Mereväe üleajateenijate auastmetunnused õlakutel
       madrus                    nooremmaat                   maat 
          vanemaat
188 
Mereväe ajateenijate auastmetunnused õlakutel
              nooremmaat     
        maat   
             vanemmaat
 
 
          madrus   
       vanemmadrus
Mereväe mütsimärgid
Mereväe ohvitseri tava- ja 
Mereväe kaadrikaitseväelase 
õhtuvormimütsil ning tal-
tava- ja õhtuvormimütsil ning 
vemütsil olev mütsimärk
talvemütsil olev mütsimärk
189 
Kooli nimetus:
Õpiku number:
Õppeaasta
Õpilase ees- ja perekonnanimi
Klass