RIIGIKAITSE 1. 1.Mida uurib Eesti sõjaajalugu? Sõjaajalugu uurib sõjanduse eri valdkondi, nende toimet ja tagajärgi ühiskonnale minevikus (s.t. pole ainult sõdade ajalugu). Eesti sõjaajalukku kuuluvad kõik Eesti pinnal või eestlaste ja teiste siinsete rahvuse esindajate osavõtul toimunud sõjasündmused ning nende mõju ja tagajärjed ühiskonna arengule. 2.Nimeta põhjused, miks kaotati muistne vabadusvõitlus 13.saj? Eestlaste lüüasaamisele aitas kaasa poliitiline hajutatus, välispoliitiline isoleeritus ja sõjatehniline mahajäämus (polnud vastasega võrdsel tasemel varustuse poolest). 3.Millal algas ja lõppes Vabadussõda? 28.november 1918 03.01 1920 hakkas vaherahu kehtima 4. Kes oli Johan Pitka ja milles seisneb tema tähtsus Eesti Vabadussõjas? Johan Pitka oli Eesti kontradmiral, Eesti mereväe looja ning esimene ülem Vabadussõjas. Samuti oli ta üks vabadusvõitluse juhte 1944.aastal. Johan Pitka ol...
Andres Tarand (hilisem erakonna Mõõdukad ja Rahvaerakonna Mõõdukad esimees). Tarandi valitsuses esindasid Mõõdukaid regionaalminister Eiki Nestor, reformiminister Liia Hänni ja põllumajandusminister Aldo Tamm. 1995. aasta parlamendivalimistel tabas Mõõdukaid tagasilöök - esindatus Riigikogus kahanes kaks korda kuue kohani. Opositsioonierakonnana asuti tegelema erakonna ülesehitamisega, mis osaliselt väljendus ESDP ja Eesti Maa-Keskerakonna liitumises 1996. aasta sügisel. Erakonna nimeks sai valimistelt rahvale tuttavaks saanud Mõõdukad. Parim tulemus Riigikogu valimistel Kolm aastat hiljem saavutas valimisvõidu valimiste eel koostöökokkuleppe sõlminud Isamaaliidu, Reformierakonna ja Mõõdukate blokk, mille valitsust hakati nimetama kolmikliiduks. Riigikogus seekord koguni 17 kohaga esindatud Mõõdukatele kuulus valitsuses viis ministrikohta. Juba
EUROÜLIKOOL Keskkonnakaitse teaduskond Teema: GMES (Global Monitoring for Environment and Security) Referaat Eliko Roomet Keskkonnakaitse teaduskonna II kursuse üliõpilane Juhendaja: Peep Krusberg 2008 GMES (Global Monitoring for Environment and Security) Sissejuhatus "Ühised suured kosmoseprojektid on olulised, kui Euroopa tahab jääda majanduslikuks ja poliitiliseks suurjõuks," kinnitas Euroopa Komisjoni tööstusvolinik Günter Verheugen. GMES-I eesmärk on pakkuda pidevalt keskkonna ja julgeolekuga seotud usaldusväärseid ja õigeaegseid teenuseid, mis rahuldaks poliitikakujundajate vajadusi. 30 tehiskaaslasest koosnema hakkav GMES võimaldab k...
Vene Erakond Eestis (VEE) Stanislav Tserepanov Nikolai Maspanov Oleg Sidelnikov Nikolai Maspanov Eduard Sedasev Sergei Kuznetov 21.12.2002 - ... 05.06.1999 - 21.12.2002 08.05.1999 - 05.06.1999 09.03.1996 - 08.05.1999 03.03.1996 - 09.03.1996 01.10.1994 - 03.03.1996 logo: [ www.rusparty.ee ] vene vähemus Asutatud 01.10.1994. Peab ennast 1920. a. loodud Vene Rahvusliku Liidu õigusjärglaseks. 09.03.1996 ühineb VEE-ga Vene Rahvapartei (VRP). 25.10.1997 moodustavad rühm VEE-st lahkunud liikmeid Vene Ühtsuspartei (VÜP). 21.12.2002 ühinevad VEEga Vene Balti Erakond Eestis (VBEE), Vene Ühtsuspartei (VÜP) ja Erakond Eestimaa Ühtsus (EÜ). Oktoober 2007 kiidab erakond heaks ühinemise Konstitustioonierakonnaga (KP). Lõplik ühinemine peakskinnitatama ühisel kongressil 08.12.2007. Konstitustioonierakond (KP) kaalub samal ajal ka liitumist Eesti Vasakparteiga (EVP), kelleg aga liitumise välistab Vene Erakond Ees...
SOOME VABARIIGI VÄLIS ja JULGEOLEKUPOLIITIKA Kirjatöö Sissejuhatus Otsustasin kirjutada Soome Vabariigi välis ja julgeolekupoliitikast, sest Soome on meie naa- berriik ning meil on ka osaliselt sarnane ajalugu. Välis ja julgeolekupoliitika on omavahel ti- hedalt seotud ja nad suuresti sõltuvad teineteisest. Kirjatöö esimeses pooles toon ma välja Soome Vabariigi välis ja julgeolekupoliitika täht- samad aspektid, suunad ja ka teostajad. Samuti kirjeldan, milline on Soome julgeolekukesk- kond, kaitselahendus ning ka osalus ülemaailmses kriisireguleerimises. Veel kirjutan Soome julgeoleku ja kaitsealasest koostööst teiste riikide ja organisatsioonidega. Töö teises pooles kirjeldan Soome suhteid kolme maailma juhtivama suurvõimuga nii majanduslikult, poliitiliselt kui ka sõjaliselt (Venemaa, USA, Hiina). Samuti analüüsin, miks on suhted just sellised ning mis on neid mõj...
Maaelu arendamise perspektiivid suurenevas Euroopas: Ühise põllumajanduspoliitika ja põllumajandusliku ülemineku mõju uutele Euroopa Liidu liikmesriikidele Sissejuhatus Selle töö eesmärgiks on luua asjakohane teoreetiline raamistik maaelu arendamisega seotud küsimustele suurenevas Euroopas ning analüüsida maaelu arendamise perspektiive Euroopa Liidu (EL) liikmesriikidele 2004. aastal lisandunud riikides. Euroopa Liidu laienemine Kesk- ning Ida-Euroopa(KIE) riikide seas on märkimisväärselt mõjutanud nende põllumajanduse ning maaelu arengu poliitikaid. Üks rohkem vaidlust pakkunud teema seoses EL laienemisega on olnud küsimus, kas liitunud KIE riigid peaksid saama täieliku ligipääsu Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) toetustele, eriti otsetoetustele ning struktuurifondidele. Hiljutised uuringud hindavad EL-i mõju eelarvekärbetele KIE riikides ning kaubanduses. On üllatav, et maaelu arendamine uutes liikmesriikides on ...
EESTI AJALOO ALGUS 10500 eKr- Jääaja algus 9000 eKr –vanim asulakoht 1208-1227 –vabadusvõitlus Põhjused: vene trantsiit –Daugava jõe kaudu kaubavedu 1227-..... eesti keskaeg (mujal maailmas oli see keskaeg juba ammu) 1558-1629 suurte sõdade ajajärk- põlisrahvad kehvas ajajärgus-vajadused sakstel suuremad, mida talupoeg ei jõua enam maksta Liivimaa ise jõukas, armee vilets konfliktid liivimaa ja venemaa vahel. Sõdu oli palju kõik naabrid oli jaol: vene, poola, rootsi, taani. 1558-1583-liivi sõda osalised venemaa võitis, -kohe sekkusid poola, rootsi, taani, sest transiidist olid kõik huvitatud. 1563-1570 põhjamaade seitsmeaastane sõda 17 sajand (alates1629) - Rootsi aeg 1660-rootsi kõige tugevam. Rootsi käes soome lahe rannik (soome, ingveri jane.) Rootsi aja lõpetas Põhjasõda (1700-1721) eestis oodati rootsi aega tagasi-eestlaste jaoks head ajad 1710-1918 Vene aeg (ka tsaaride aeg)(kaotati pärisorjus (1816-1819) Balti erikord-balti...
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraa...
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpet...
o pick up the usedcardboardfrom localbusnesses s h r e d d l nmg a c h i n eT' h es h r e d d ecda r d b o a rldst h e n p r o b l e mo f o u r e n d a n g e r esdp e c i erse a l l yl s u s e i t t o m a k e w a r m b e d d i n gf o r t h e i r a n i m a l s : o u ' r ea b s o l u t e Jr iyg h t F r a n M o s tp e o p J a e r ea w a r et h a t c e r t a i na n l m a l s
o pick up the usedcardboardfrom localbusnesses s h r e d d l nmg a c h i n eT' h es h r e d d ecda r d b o a rldst h e n p r o b l e mo f o u r e n d a n g e r esdp e c i erse a l l yl s u s e i t t o m a k e w a r m b e d d i n gf o r t h e i r a n i m a l s : o u ' r ea b s o l u t e Jr iyg h t F r a n M o s tp e o p J a e r ea w a r et h a t c e r t a i na n l m a l s
o pick up the usedcardboardfrom localbusnesses s h r e d d l nmg a c h i n eT' h es h r e d d ecda r d b o a rldst h e n p r o b l e mo f o u r e n d a n g e r esdp e c i erse a l l yl s u s e i t t o m a k e w a r m b e d d i n gf o r t h e i r a n i m a l s : o u ' r ea b s o l u t e Jr iyg h t F r a n M o s tp e o p J a e r ea w a r et h a t c e r t a i na n l m a l s
o pick up the usedcardboardfrom localbusnesses s h r e d d l nmg a c h i n eT' h es h r e d d ecda r d b o a rldst h e n p r o b l e mo f o u r e n d a n g e r esdp e c i erse a l l yl s u s e i t t o m a k e w a r m b e d d i n gf o r t h e i r a n i m a l s : o u ' r ea b s o l u t e Jr iyg h t F r a n M o s tp e o p J a e r ea w a r et h a t c e r t a i na n l m a l s
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
