SPIRITISM Mis see on? : See on kristlik usulahk, mis sai alguse Prantsusmaal 19.sajandi keskpaigas. Spiritism tähendab vaimu studeerimist, suhtlemises füüsilises kehas olevate vaimude (s.t. inimeste) ja füüsilises kehas mitteolevate vaimude vahel. Ehk siis usulahk, mis usub vaimude ja inimeste vahelisse suhtlemisse. Selgitab uusi, põhjalikumaid tõekspidamisi Jumalast, universumist, inimesest, vaimudest ja seadustest, mis valitsevad elu üle. Spiritism selgitab veel seda, kes me oleme, kust tuleme, kuhu läheme, mis on meie eksisteerimise eesmärk ja mis on valu ja kannatuse põhjus. Spiritism on levinud paljudes maades üle maailma, sealhulgas Hispaanias, USA's, Jaapanis,
Kristlus Sander Meentalo Mis on kristlus? Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund mille keskmeks on Jeesuse Kristuse elu ja õpetused Kristlusel on enim järgijaid maailmas Kristluse erinevad vormid Kristlus jaguneb paljudeks usutunnistusteks Neist tuntumad on : Katolitsism Õigeusk Protestantism Kristluse ajalugu Kristlus oli algselt Judaismi usulahk Vanaks Testamendiks kutsutakse Juutide pühakirja Tanahi Aastal 380 sai Kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks 1054.a. lõhenes Katolitsismiks ja Õigeusuks. 16. saj. eraldusid Katoliku kirikust Protestantlikud usutunnistajad Piibel Kristlik Piibel koosneb kahest osast Uuest Testamendist kus keskendutakse Kristuse eluloole ja õpetusele Ning Vanast testamendist kus keskendutakse juudi rahva ajaloole Vanimad kristlikud piiblid on kreekakeelsed käsikirjad 4. saj. pKr.
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja petused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning ksitleb seega phakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Suur neljapev thistab pha htusmaaega. ldine tava on vaestele almuste jagamine, mitmel pool on tavaks, et sjaristitutel vi koguduse lihtliikmetel peseb preester jalgu Kristuse mlestuseks, kes pesi htul enne ristilmist oma jngrite jalgu, keelatud oli kra ja mra tegemine. Suur reede kui Kristuse surmapev on aasta nnetu pev, nagu reedene pev on tervikuna nnetuim ndalapev
Kristlus Ingrid Heinala, Triinu Mäll KKP2 Mis on kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja LõunaKoreas. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Ristiusu tuntuim sümbol on rist. Kristlus õpetab, et Jeesus Kristus kõndis maa peal, olemuselt Jumal ja ometi läbinisti inimene ja suri ristil. Kristlusel on palju harusid (kirikuid ja denominatsioone) AJALUGU Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad. Esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks.
· Aafrika kunst ning käsitöö hõlmavad skulptuuri, maali, keraamikat, kostüüme ning peakatteid. · Aafrika kultuuris on alati inimese välimusele rõhku pandud, seega on juveelid ja maskid tähtsad isiklikud aksessuaarid. Traditsioonilisi Aafrika animistlikke usundeid järgib tänapäeval u 100 miljonit aafriklast. Ristiusk jõudis Põhja-Aafrikasse 1. sajandil ning levis sealt 4. sajandiks Sudaani ja Etioopiasse. Etioopias on säilinud kristlik usulahk. Kümmekond sajandit hiljem jõudis kristlus troopilisse Aafrikasse ja tänapäeval on Aafrika mandril ligikaudu 340 miljonit kristlast. Populaarsuselt teine religioon on Aafrikas islam. Tänapäeval on moslemeid kõikjal Aafrikas, kokku u 285 miljonit inimest. Inimeluks soodsaimad alad põhja- ja lõunarannik ja Ida-Aafrika. Eeskätt põllumajandusliku ja mineraalse tooraine tootja (puuvill, kohv, kakao, maapähkel, kautsuk, maitseained, tee, liha, vill, nahk)
Nikolai I(valitses 1825- 1855): Püüab ühtsustada äärealade Peamine eesmärk kehtiva poliitilise korra poliitilist ja kultuuripärast eripära säilitamine ja kindlustamine. Venemaaga. 1832.a kirikuseadusega piirati luteri Haritlaste seas ja salongides arutelu kiriku eesõigusi, ametlik usk Venemaa tuleviku üle: läänlased ehk impeeriumis õigeusk, luterlus Euroopalike vaadetega; slavofiilid ehk lubatud usulahk. Venemaa ainulaadsuse kaitsjad. Peeter I tegevuse hindamine. Balti erikord püsis ja tugevnes siiski. 1840-te algul viljaikaldus ja näljahäda, levisid kuuldused tasuta maast Venemaal- väljarändamine- 1845.a usuvahetusliikumine- usk
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas Kristluse ajalugu Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. 1054 aastal jagunes kristlus kaheks: 1) Lääne katoliiklik kirik. Keskusega Roomas. 2) Ida ortodoksne kirik. Keskuseks oli algul Konstantinoopol ja hiljem sai selleks Moskva. Lääne katoliiklik kirik. Vatikan Ida ortodoksne kirik. Moskva Katoliiklus Õigeusk Kristluse ajalugu Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes
õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon[1]. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas[2] ja Lõuna-Koreas[3]. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlus Aabrahamlikuks religiooniks. Nimetus "kristlane" (kreeka keeles ) tähendab "Kristusele kuuluvat" või "Kristuse pooldajat"[4], ning seda kasutati esmakordselt Antiookia (praegune Antakya) jüngrite puhul (Apostlite teod 11:26). Mõiste "kristlus" (kreeka keeles )
trükipress, ilmus esimene ajaleht. 19 sajandi II poolel avati Teheranis Teaduste Maja, mis oli polütehniline kool, jagati peamiselt tehnilisi ja loodusteaduslikke teadmisi. Pärsia kirjavarasse ilmusid uued teemad (rahvuslus, demokraatia, sotsiaalne õiglus) ja uued vormid (romaan, lühijutt). Uued usuliikumised 18 saj. algas Araabia poolsaarel võitlus usulise leiguse ja Koraani ebapiisava tundmise vastu. Euroopas sai see usulahk oma rajaja Mohammed ibn Abd al-Vahhabi nime järgi tuntuks kui vahhabiidide liikumine. Nad nimetasid end tõelisteks moslemiteks, mõistsid hukka igasugused uuendused ja nõudsid tagasipöördumist algislami juurde, pühasõja taasalustamist muhamediusu levitamiseks. Kujunes vahhabiitlik Saudi riik. Pärsias puhkes 19 sajandi keskel protestiliikumine valitseva reziimi vastu, mida juhtis Sajjid Ali Muhammad Sirazi, keda tunti hüüdnime Bab all. Sirazi õpetuse mõjul
14 Perekond Perekonna tüübid Tuumikpere- abielupaar ja nende lapsed Laiendatud pere-abielupaar, nende lapsed, nende sugulased Abielu tüübid Monogaamia-üks mees ja üks naine Polügaamia-rohkem kui kaks abikaasat Polügüünia-üks mees, mitu naist Polüandria- üks naine, mitu meest Kultuuride sagedus ideaalse abielutüübi järgi Monogaamne 24% Pologüünne 75% Polüandriline 1% (Tiibet) Eesti Vabariigi perekonnaseadus paragrahv 4. Mitme samaaegse abielu keeld-abielu ei või sõlmida isikute vahel, kellest üks on juba abielus. Abikaasa valiku printsiibid Eksogaamia- abikaasa valitakse völjastpoolt oma sugulaste gruppi. See printsiip hoiab ära intsesti e verepilastuse Endogaamia- abikaasa valitakse nende inimeste seast, kes kuuluvad valija...
1765- astuti välja tempelmaksuseaduse vastu 1774- Am. Asumaade I kontinentaalkongress 1776 4. juuli- kontinentaalkongress võittis vastu Iseseisvusdeklaratsiooni 1775-83- Iseseisvussõda, mille lõpetas Versailles' rahu. Suurbritannia tunnistas Am. Asumaad vabaks 1781- asumaade asemele tekkinud riigid tegid konföderatsiooni(riikide liidu) Pennsylvania- Sektide koondumiskoht, rajas jõukas kveeker William Penn metodism- 18. saj Inglismaal kujunenud usulahk 1830- rajati mormooni kirik Benjamin Franklin(elas 1706-90)- valgustusideoloogiat esindaja, 1754 esitastas P-A kolooniate liidu projekti, mille kohaselt kuuluks võim parlamendile(Suurele Nõukogule) Thomas Jefferson(elas 1743-1826)- valgustaja, kes arvas, et ühiskond peaks koosnema farmetitest ja käsitöölistest, pooldas orjuse kaotamist George Washington- USA esimene president(1789-97), Seadusandlik kogu loodi, mille peaks oli kuberner, kohtuvõimu organiks sai Ülemkohus
Hugenotid - From the 16th to the 18th century the name Huguenot was applied to a member of the Protestant reformed church in France. historically known as the French Calvinists. Metodism - Metodism või metodistlik liikumine on rühm ajalooliselt seotud kristlikke protestantlikke usulahke. Mormoonid - Mormoonid (tuntud ka nimede all viimsepäevapühakud, viimse aja pühad, viimse aja pühade liikumine ja mormoonlus) on 1830. aastal Joseph Smithi poolt Ameerika Ühendriikides rajatud kristlik usulahk, mis ei tunnista traditsioonilist kristlikku arusaama Jumala kolmainsusest. tööstuslik pööre - Tööstuslik pööre ehk tööstusrevolutsioon oli periood 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil, mil toimusid suured muudatused põllumajanduses, tootmises, kaevandamises ja transpordis, mis kõik mõjutasid ühiskonna sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist olukorda. Pööre sai alguse Suurbritanniast, levis Euroopasse, Põhja- Ameerikasse ning lõpuks üle terve maailma.
· Esimene reformaator Ulrich Zwingli · Keskus Zürich · Karmistas tunduvalt Lutheri õpetust · Hukkus kodusõjas 1531 · Reformatsiooni jätkas Jean Calvin · Täiustas väljakujunenud õpetust veelgi · Pooldas jumalikku ettemääratust · Piirati lõbustusi · Reeituti ainult musta · Ei sallitud teiseusulisi · Elama pidi tagasihoidlikult ja alandlikult · Tekkis esimene usulahk kalvinism /Prantsusmaal-hugenotid,Inglismaal- puritaanid,Sotimaal-presbüterlased Reformatsioon Inglismaal: · Algatas kuningas Henry VIII (1509-47) · Soovis lahutada abikaasa Aragoni Katariinast · Tahtis abielluda Anne Boleyn'iga · Sündis tütar Elizabeth (hilisem Elizabeth I) · Anne hukati riigireetmise eest ei sünnitanud poega · Kokku 6 abikaasat · 1534- supremaatia akt ( Act of Supremacy)
USA SÜND. Kolooniate kujunemine Inglismaa esimesed kolooniad rajati Ameerika idarannikule 17.saj alguses. Suurem osa väljarändajaid oli lahkunud usulistel ja poliitilistel kaalutlustel, aga ka majanduslikel põhjustel. Millised asjaolud kujundasid sisserännanute mentaliteeti? 1)Sageli seiklejad, kes lootis leida kulda. 2)Usulistel ja poliitilistel põhjustel väljarännanud (Inglismaalt puritaanid); neil olid kaasas tööriistad; usulahkude liikmed (kveekerid protestantlik usulahk ,,värisejad") jt. 3)vaesed, kes otsisid tööd ja leiba 4)ettevõtlikud ärimehed, kes otsisid vabamaid tingimusi, 5) kurjategijaid. 6)1619st toodi sisse neegerorjad. (vt Atlas 60) Miks indiaanlased ei suutnud kaitsta oma maad? Palju hõime, eripalgelised elatusalad. Hõimuliidud kujunesid, kuid mitte veel ühtne rahvas. Naiivsed, ei kujutanud ette, et maad saab osta-müüa. Relvastus vaid vibu, noole, sõjakirves; omavahelised tülid. 18
Amisid · Usulise valiku vabadus Elavad peamiselt Ameerika Ühendriikides · Riigi ja kiriku lahusus (u.200 000 inim.) · Jumalateenistuse keskne osa on jutlus Kristlik usulahk · Maailmas tänapäeval üle 110 miljoni baptisti ja Ei kasuta moodsat tehnoloogiat u 220 000 kogudust (elekter,telefon,autod) Paljud tavad ja kombed pärinevad 17. Sajandist Budism Puuduvad kirikud · Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni
Evangeelium- Uue Testamendi kirjandusliik, kuulutus Jeesus Kristusest Sümbol- märk, tunnusmärk, märksõna Fatalism- usk saatuse määratusse Sümboolika- kujundite kasutamine, kujundite süsteem Fenomenoloogia- teadusharu, mis püüab leida paraalleelnähtusi ja vastavusi Samaan- teadja, targa nimetus põhjarahvastel Fetis- ese, millel olevat maagiline jõud Siitlus-islami usulahk, mis peab kaliifideks üksnes Muhamedi nõbu ja Filosoofia-mõtteteadus, mis on suunatud kõige teadaoleva ja teaduse kõige väimeest Ali ning tema järglasi olemuslikumate ja üldisemate probleemide lahendamisele Tabu- püha, keelatud, puutumatu Hedonism- arusaam, et vaid heaolu ja nauding on omaette väärtused Talmud- juutide pärimuste kogu
Rituaal- on usundi teostamine mingisugusel viisil. 20. Ordu kindlate reeglite järgi organ. kinnine ühing. 21. Ristiusu sakrament pühitsemine, saadakse kiriku liikmeks. (ristimine) 22. Meeleparanduse sakrament antakse andeks in. patud. (pihtimine) 23. Armulaua sakrament (ohvri sakrament). 24. Abielu sakrament laulatus. 25. Vaimuliku seisuse sakrament sellega pühitsetakse vastav in. vaimulikkuu seisuse liikmeks. 26. Haigete salvimise sakrament e. viimane võidmine 27. Usulahk ususekt on õpetlike, rituaalsete ja kiriku halduslike erimeelsuste põhjal kujunenud põhikirikust erinev suund. 28. Sektantlus usulahku kuulumist. 29. Baptism in. tuleb ristida täisealisena, vee alla, looduslikus kohas. 30. Methodism range, eetiline doktriin. In. elu peab olema allutatud 10käsule. 31. Adventism taastulek, ootasid Jeesuse teist tagasitulekut. 32. Jehovistid Jehoova tunnistajad. 33
Saientoloogia ei ole toonud kuulsustele, aga mitte ainult lusti ja lillepidu. Tom Cruise'il keelati Saksamaal sõjaväebaasides uue filmi võtted, sest Saksamaal peetakse saientoloogiat rahva väljapressijate ühenduseks. Samuti ei olnud kerga ka ta naisel Katie Holmesil, kes pidi läbi tegema vaikse sünnituse. Saientoloogid nimelt usuvad, et sünnitus on trauma ning, et laps peab ilmale tulema ilma igasuguse kärata ja saama võimaluse ise tasakesi ümbrust uurida. Usulahk keelab ka nutva lapse lohutamise. Saientoloogid kasutavad laste rahustamiseks hüpnoosi, väites, et see aitab neil maailma selgema pilguga näha. Tuntud filmikuulsused kutsuvad üles oma töökaaslasi loobuma antidepressantidest. Seltskonnaajakirjandusele meeldib nende usuliste väljavaadete osas palju arutleda. Saientoloogia laialdane levik: Saksamaal oli see väga levinud. Inimsed võtsid suuri laenusid selleks,et arendada end saientoloogia printsiipidest lähtudes. Kursused
õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon[1]. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas[2] ja Lõuna-Koreas[3]. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlus Aabrahamlikuks religiooniks. Nimetus "kristlane" (kreeka keeles ) tähendab "kristusele kuuluvat" või "kristuse pooldajat"[4], ning seda kasutati esmakordselt Antiookia (praegune Antakya) jüngrite puhul (Apostlite teod 11:26). Mõiste "kristlus" (kreeka keeles ) vanim säilinud
Näiteks Lõuna-Aafrikas on kasutusel 11 ametlikku keelt, millest üks on inglise keel. Aafrika neli peamist keelkonda on Afroaasia, Niiluse-Sahara, Nigeri-Kordofani, Khoisani. Religioon Traditsioonilisi Aafrika animistlikke usundeid järgib tänapäeval u 100 miljonit aafriklast. Ristiusk jõudis Põhja-Aafrikasse 1. sajandil ning levis sealt 4. sajandiks Sudaani ja Etioopiasse. Etioopias on säilinud koptide kristlik usulahk. 15. sajandil jõudis kristlus troopilisse Aafrikasse ja tänapäeval on Aafrika mandril ligikaudu 340 miljonit kristlast. Islam, populaarsuselt teine religioon Aafrikas, jõudis siia 7. sajandil Vahemere rannikult. Aja jooksul levis islam edasi idarannikule ja Ida-Aafrikasse. Tänapäeval on moslemeid kõikjal Aafrikas, kokku u 285 miljonit inimest. Aafrika rahvad ja hõimud Põhja-Aafrika on kuulunud ülejäänud Aafrikaga ühte tõepoolest üksnes geograafiliselt, aga
Pilaatuse all, löödi risti, suri ja maeti maha. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda, tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taeva, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. Samuti usutakse Püha Vaimu, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Kristluse levikule ja põhjendamisele panid koos Jeesusega aluse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Budism on traditsioonilise dateeringu järgi 563483 eKr Põhja-Indias elanud Siddhrtha Gautama õpetusest alguse saanud usund ja filosoofia, üks vanim maailmareligioonidest.
Amisid Amisid on peamiselt Ameerika Ühendriikides elav traditsioonilist elustiili harrastav etniline grupp ja kristlik usulahk. Amisid on tuntud selle poolest, et enamasti ei kasuta nad moodsat tehnoloogiat nagu elekter, telefon ja autod. Paljud nende tavad ja kombed pärinevad 17.sajandi lõpust. Peale selle on nad maailmas kõige kiiremini kasvav rahvas, sest nende peredes on keskmiselt 6-8 last. Neid peetakse maailma kõige stressivabamateks ja õnnelikumateks inimesteks. Sõna ,,amis" tuleneb Sveitsi usujuhi Jakob Ammani perekonnanimest. Ta asutas 1693.a. Protestantlik-anabaptistliku konfessiooni
jpm Orlandus Lassus: looming: impulsiivne väljenduslaad, dünaamilisus ja värvirohkus. Vähendatud/suurendatud intervallid zanrid: lustlikud ilmalaulud, passioonid, reekviemid, kaebelaulud teosed: ,,Mu armas preili", ,,Kaja" mõju: täna tema õpilastele püsis polüfooniatehnika ning jõudis tulevaste heliloojate (Bach, Schütz) loomingusse 6. HILISRENESSANSI KIRIKUMUUSIKA Protestantism: Usulahk, mis tekkis 1517 aastal, kui Martin Luther tuli välja naelutas oma kuulsad 95 teesi kiriku uksele. Luteri koraal: saksa protestantlik kirikulaul. Aluseks stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv viis. Mitmehäälsed kooriseaded. Vastureformatsioon: nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist, arutati polüfoonilisest muusikast loobumist. Keelati ilmalikud laenud. Giovanni Pierluigi da Palestrina looming: vaimulik
kehastus. Kogudus kristlaste ühendus Sino kirikukogu, piiskoppide ja peapiiskoppide kokkutulek, kus arutati tähtsamaid kiriku küsimusi. Dogmaatika tõestuseta seisukohti käsitlev teoloogia haru. Apostellik usutunnistus kirikukogudel vaidluste tulemusena välja töötatud seisukohtade kogum, kuidas Piiblit tõlgendada. Hereesia ketserlik väärõpetus, kirikukogul vähemusse jäänud seisukohtade pooldajad. Ariaanlus usulahk, mis rõhutas, et Kristus on loomult inimlik. Askees kasin elu, mille kaudu loodeti end täiuslikult Jumalale pühendada. Eremiit askeesis elav isik. Tunnistati ainult ainujumalat : Jeesus Kristus Tagakiusamised sunniti ohverdama, sunniti surma ähvartustel usust lahti ütlema, hukati. Kristluse levik Levikut soodustasid : 1. Kuulutati Jumalariiki kõigile 2. Ei tehtud vahet vaeste ega rikaste vahel 3. Rändjutlustajate tegevus 4. Segaduste ajad Roomas.
Lääne kultuuri mõju Türgi islamiühiskonnale oli eriti märkimisväärne 19. sajandil. Hakkasid ilmuma esimesed ajalehed. 19. saj II poolel rajati Euroopa eeskujul haridusministeerium, seati sisse kohustuslik tasuta algharidus, alustasid tegevust Osmani Teadusühing, Istanbuli ülikool. Türgi ühiskond oli 19. saj jõudnud suurte muutuste künnisele. Uued usuliikumised 18. saj algas Araabia poolsaarel võitlus usulise leiguse ja Koraani ebapiisava tundmise vastu. Euroopas sai see usulahk oma rajaja Mohammed ibn Abd al- Vahhabi nime järgi tuntuks kui vahhabiidide liikumine. Nad mõistsid hukka igasugused uuendused, nõudsid tagasipöördumist algislami juurde, püha sõja tasakaalustamist muhamediusu levitamiseks. Vahhabiidid sõlmisid poliitilise liidu mõjuka Saudi suguvõsaga, mille tulemusel kujunes vahhabiitlik Saudi riik. Pärsias puhkes 19.saj keskel protestiliikumine valitseva reziimi vastu. Seda juhtis
1857. aastal J.V.Jannsen ,,Perno Postimees" 1843. aastal Kuusalu kirikuõpetaja E. Ahrens koostas uue eesti keele grammatika võttes aluseks Põhja-Eesti kirjakeele nn uus kirjaviis Rahvuslik kirjandus: K.J.Peterson I rahvuslik poeet, F.R.Faehlmann kogumise algataja, F.Rkreutzwald eepose ,,Kalevipoeg" koostaja 1. Millised muutused toimusid luteri kiriku seisundis? Luteri usk ei olnud enam riigi usk Baltimaal, oli keskvalitsuse poolt lubayud usulahk. 2. Miks oli Maltsvesti liikumine osades maakondades populaarne? 3. Mis iseloomustab balti saksa kultuurielu? Keskuseks oli Tartu, tekitati joonistuskool 4. Millised tegurid soodustasid rahvusliku haritlaskonna kujunemist? Tekkis estofiilide liikumine, ülikoolis seati ametisse eesti keele lektor. Loodi Õpetatud Eesti Selts, Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Tekkisid rahvakoolide õpetajad 5
suured kirikud on aga üksmeelsed kristluse kesksetes õpetustes. Kristluse järgijaid leidub tänapäeval igal mandril, see on suurim maailmareligioon. Kuid sellest hoolimata teame meie, eestlased, sellest vähe, olles isegi luterlased. Ka mina sain selle referaadi koostamisel mõned uued faktid ristiusu kohta teada. Selles referaadis kirjeldan, kuidas üldse kristlus tekkis ning kuidas ning kui kaugele on ta nüüdseks levinud. Kristluse tekkimine Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. 1. sajandil eKr allutati Palestiina Rooma ülemvõimule. Roomlased olid teadlikud juutide erandlikust monoteistlikust religioonist ja käsitlesid neid seetõttu erijuhtumina. Pikka aega ei nõutud juutidelt rooma jumalate austamist ning Juuda valitsejatele jäeti suuremad volitused oma maa siseasjade üle otsustamiseks. Alles oma valitsusaja lõpul määras toonane Rooma valitseja Augustus ametisse Juuda
.. Neil on õigus aga kristlus on usk ja usk põhinebki ainult uskumisel. Seda on sellest arusaamiseks kõige rohkem vaja. Vaidlejaid ja uskumatuid leidub ka siis, kui asja on oma uskumatu silmaga ka ise pealt nähtud. Alati saab vastu väita ja protesteerida. Mina ei tea, kas ma usun aga kui ma tunnen sellist põhjendamata hirmu, siis ilmselt ükskõikne ma ei ole. Kust on kristlus üldse alguse saanud? Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Kristluse levikule ja põhjendamisele panid koos Jeesusega aluse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Praegu on kristlusel üle kahe miljardi pooldaja (kristlase) ning ta on suurim maailmareligioon. Kristliku usu lahtiseletamisega tegeleb kristlik teoloogia ehk usuteadus ning kristluse ajalooga Kiriku ajalugu (kirikulugu).
Cornwall. Liverpool. Kuninglikud botaanikaaiad (1759). 7) Seleta ja kasuta kontekstis järgmisi mõisteid: Magna Charta- Inglismaa kuninga John Maata 15. juunil 1215 välja antud õigusakt, millega piirati Inglise monarhide absoluutset võimu; Puritaanid- "puhtausuline" ehk range usulise elukorraldusega protestantliku usulahu liige Inglismaal 16. ja 17. sajandil. Independendid-1580. aastail kujunenud Inglise protestantlik usulahk. Inglise 1640.60. aasta revolutsiooni ajal poliitiline vool, puritaanide vasak tiib, leppimatud kuningavastased. , õiguste bill- deklaratsioon, millega kinnitati parlamentaarse monarhia seisukohad , toorid konservatiivid, viigid liberaalid. Nii nimetati neid enne 1832 aasta parlamendireformi, tööstusrevolutsioon-periood 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil, mil toimusid suured muudatused põllumajanduses, tootmises, kaevandamises ja transpordis,
• Dioskorides – vanakreeka arst, leiutas pehmed võided, nädalaga terveks • Haavatohter – tubli, aitas, kasutas dioskoridese võtteid. • Abaarid vs Bulgaarid – bulgaarid võitsid, tapsid kõiki, kapten tappis 1 mehe, sest ei austanud Cu-d vägistades kaptenit. • Kõnemees – toit, preester = antikristus • Kõnemehe naine – viskas midagi kaela Candidele, aknast • Anabaptistid – taasristijad, eitasid lapseristimist, usulahk Saksamaal • Inimene – 2 jalgne, sulgedeta oled, Plantoni kirjeldus. • Jacques – anabaptist, aitas Candidet – andis leiba + õlut + kinkis 2 floriini, maksis Panglossi ravi eest • Paquette – paruniproua austaja, pärinev sigimise haigus, 2 kuud hiljem Lissaboni (võttis P&C kaasa), aitas juhtida laeva, suri kukkumisest üle parda. Oli ka veneetsias, võrgutatud munga poolt, teenis raha erinevate meeste juures, talumaja - tikkis
Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlus Aabrahamlikuks religiooniks. Nimetus "kristlane" (kreeka keeles ) tähendab "kristusele kuuluvat" või "kristuse pooldajat", ning seda kasutati esmakordselt Antiookia (praegune Antakya) jüngrite puhul (Apostlite teod 11:26). Mõiste "kristlus" (kreeka keeles ) vanim säilinud
William Shakespeare (1564 1616) Eluloo põhifaktid Shakespeare elust teatakse kindlalt erakordselt vähe; nii vähe, et see on andnud alust kahtlustele, kas sellist kirjanikku nagu Shakespeare üldse olemas oli või on tegemist mitme autori ühistööga. Olgu kuidas on, lugejate jaoks on tähtis, et sellised suurteosed on maailmakirjanduses olemas. William Shakespeare sündis 1564. aastal Kesk- Inglismaal Stratford upon Avonis, kuupäev pole küll kindel, kuid selleks on peetud 23. aprilli. Ta oli oma pere kaheksast lapsest vanim. Williami isa John Shakespeare oli linnas väga austatud mees, kuid kui poiss oli 12-aastane, läks Johni firma pankrotti. William Shakespeare õppis Stratfordi Grammatika koolis. Edasise haridustee kohta andmed puuduvad. 27. novembril 1582. aastal abiellus William talutütar Anne Hathawayga. 26. mail 1853 sündis neil tütar Susanna ja kaks aastat hiljem kaksikud Judith ja Hamneth. Hamneth suri 11-aastaselt. (NB! Nimed on...
Ristiusu tekkeaeg on 1. saj. pKr. Ristiusul on kolm põhisuunda - õigeusk, katoliiklus ja protestantlus. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon . Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna- Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas . Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Ristiusu tuntuim sümbol on rist. Uskumused Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja neitsi Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja maeti maha. Usutakse, et Jeesus
esitatud asja erinevust. - Kinnistunud käitumismustrid - käitumine, mis toimub tihti jäikade ja mehaaniliste mustrite järgi. 2 Vastastikkus Laialt levinud ja tugev kohusetunne oli inimkonna sotsiaalses arengus määratud äärmisel oluline, sest see tähendas, et üks inimene võis teisele midagi andes kindel olla, et see kingitus ei lähe kaotsi. - Hare Krishna - ida usulahk, mille sajanditepikkused juured ulatuvad India linna Calcuttasse. Quid pro quo - midagi millegi eest; vastutasu. Ühiskonnas kehtib kohustus anda, kohustus vastu võtta ja kohustus tagasi anda (Mauss). «Tagasilükkamine-siis-taandumine» tehnika («uksega näkku») - esitada suurem palve, millest inimene üsna kindlasti ära ütleb, siis esitada väiksem palve, millest tegelikult oligi algusest peale huvitatud.
Avati esimene trükikoda (1822) ning hakkas ilmuma esimene ajaleht ,,Egiptuse Sündmused". Pärsia. 16.-18.saj pidurdus hariduse ja teaduse areng, kirjandus ja kunst jälgisid klassikalise islamikultuuri radu.Pealinna Isfahanisse ehitati losse,moseesid,sildu,aedu,paviljone, kaarväravaid jne.1817.a käivitati Tabrize trükipress.Ajakirjanduse levik sai alguse 19.saj II poolel.18.saj algas Araabia poolsaarel võitlus usulise leiguse ja Koraani vähese tundmise vastu.Euroopas sai see usulahk oma rajaja Mohammed ibn Abd al-Vahhabi nime järgi tunduks kui vahhabiidide liikumine.Nad nimetasid end tõelisteks moslemiteks-siiite pidasid aga usust taganejateks.Nad mõistsid hukka uuendused, nõudsid tagasipöördumist algislami juurde ja püha sõja taasalustamist muhamediusu levitamisega.1870.a sai alguse panislamism. Selle usulise ja poliitilise liikumise idee isaks peetakse Türgi valgustajat Namik Kemali, kes
õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas,Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlusAabrahamlikuks religiooniks. Nimetus "kristlane" tähendab "Kristusele kuuluvat" või "Kristuse pooldajat", ning seda kasutati esmakordselt Antiookiajüngrite puhul (Apostlite teod 11:26). Mõiste "kristlus" vanim säilinud kasutus on kolmanda. Antiookia piiskopi või patriarhi Ignaatiuse poolt. Ristiusu tuntuim sümbol on rist.
õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlus Aabrahamlikuks religiooniks. Nimetus "kristlane" (kreeka keeles ) tähendab "Kristusele kuuluvat" või "Kristuse pooldajat", ning seda kasutati esmakordselt Antiookia (praegune Antakya) jüngrite puhul (Apostlite teod 11:26). Mõiste "kristlus" (kreeka keeles ) vanim säilinud
taevasse rüütatu; dzainistid kes järgivad Mahavirat, usuvad alastuse vooruslikkusse. Neid on kõige rohkem Lõuna_indias, avalikkuses liikudes kasutavad nad siiski sageli rõivaid. hindu valgusepüha kannatus võitja; dzainismi usujuhid, kes on saavutanud virgumise, kirgastumise ja kõiketeadmise, olles ületanud sansaara. Neid nimetatakse ka trithankaradeks. Juutide väljaränne Egiptusest olid väike (mõni tuhat liiget) ja kinnine judaistlik usulahk Palestiinas 2. sajandil eKr. Nad elasid maailmast eraldatuna kõrbe rajatud kloostrites. Esseenide vaated on tugevasti mõjutanud varast kristlust. armulaud Väeline ese palverännak Mekasse Judaistlik ususeadus (Toora, Talmud) islami toidureeglid islamis keelatud toit (sealiha, teadmata viisil surnud/tapetud loom, veri, alkohol kõige konservatiivsem kogukond ortodoksseid juute vt. JHWH valgustus; on 18. sajandi lõpul tekkinud juudi religioosne valgustusliikumine, ilmaliku hariduse pooldajad,
vaimudesse. Religioon ehk usund on usk üleloomulikesse olendeisse või jõududesse ja nende austamine. Religiooni olemuse üle on vaieldud nii teoloogias kui ka väljaspool teoloogiat. Suurimad religioonid Kristlus on religioon, mille rajajaks peetakse 1. sajandil elanud Jeesus Kristust ning mis väidab, et Jeesus Kristus on Jumala poeg ja messias ning kogu inimkonna Issand ja ainus lunastaja. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas oma emareligioonist suuremaks. Budism on 6.-5. sajandit enne meie aega Indias tekkinud usulis-filosoofiline õpetus, mille rajas Buddha. Budism koosneb kanoonilistest tekstidest. Islam ehk islamiusk on monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Judaism ehk juutlus on juudirahva religioon. Judaismi uskumused ja ajalugu on
Kaks tuhat aastat ajupesu on end oskuslikult söövitanud sisse inimeste mõttemaailma. Kristlus on loodud kasutades ära inimeste vajadust armastuse järgi. Armastuse energia on see positiivse poolusega jõud, mis paneb meid liikuma. Selles referaadis kirjeldan, kuidas üldse kristlus tekkis ning kuidas ning kui kaugele on ta nüüdseks levinud. 2 Kristluse tekkimine Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. See käsitleb seega pühakirjana ka juutude Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlus Aabrahamlikuks religiooniks. Kristluse levikule ja põhjendamisele panid koos Jeesusega aluse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Kristlus on usund, mille rajaja oli Naatsaretis sündinud ja 1
Kaks tuhat aastat ajupesu on end oskuslikult söövitanud sisse inimeste mõttemaailma. Kristlus on loodud kasutades ära inimeste vajadust armastuse järgi. Armastuse energia on see positiivse poolusega jõud, mis paneb meid liikuma. Selles referaadis kirjeldan, kuidas üldse kristlus tekkis ning kuidas ning kui kaugele on ta nüüdseks levinud. 2 Kristluse tekkimine Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. See käsitleb seega pühakirjana ka juutude Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlus Aabrahamlikuks religiooniks. Kristluse levikule ja põhjendamisele panid koos Jeesusega aluse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Kristlus on usund, mille rajaja oli Naatsaretis sündinud ja 1
Kristlased ja Rooma riik.................................................................. lk 8 Apostel Paulus ja ristiusk..................................................................lk 9-10 Uue testamendi kujunemine...............................................................lk 11-13 Kasutatud kirjandus........................................................................ lk 15 2 Ristiusu teke Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Muude Vahemere idaranniku maade hulgas allutati 1. sajandil eKr Rooma ülemvõimule ka Palestiina. Roomlased olid teadlikud juutide erandlikustmonoteistlikust religionist ja käsitlesid neid seetõttu erijutumina. Pikka aega ei nõutud juutidelt Rooma jumalate austamist ja ka Juuda valitsejatele jäeti esialgu nimeline iseseisvus ning koos sellega
J. Greenbergi uurimuses on Aafrikas . hinnanguliselt 1500 keelt Usundid ja pühad: Traditsioonilisi Aafrika animistlikke usundeid järgib tänapäeval u 100 miljonit aafriklast. Ristiusk jõudis Põhja-Aafrikasse 1. sajandil ning levis sealt 4. sajandiks Sudaani ja Etioopiasse. Etioopias on säilinud koptide kristlik usulahk. 15. sajandil jõudis kristlus troopilisse Aafrikasse ja tänapäeval on Aafrika mandril ligikaudu 340 miljonit kristlast. Islam, populaarsuselt teine religioon Aafrika mandril, saabus siia 7. sajandil Vahemere rannikult. On levinud põhiliselt Põhja-Aafrikas, Sahara kõrbes olevates riikides, mis jäävad Mustast Aafrikast põhja poole ja järelikult ei mõjuta nad oluliselt usulist tausta Kesk- ja Lõuna-Aafrikas. Aja jooksul on islam levinud edasi idarannikule ja Ida-Aafrikasse
Lahendused: üritada vältida relvakonflikte enda ja naaberriikidega. 15) Selgita Euroopa rändekriisi olemust ja põhjuseid. Rändekriis- immigratsiooni suurenemine algas 2015( araabia kevad2011) Sündmusteahel: 1. Araabia kevad- vabanemine ditaatoritest Põhja-Aafrikas ja Lähi-Idas diktaaktrlikest reziimidest (Egiptus esimesena). Algas 2011; Süüria diktaatkor Bashar al-Assad keeldus diktaktuurivõimust, tekkis kodusõja olukord. ISIS- ekstreemne usulahk (islamivõim, tahavad valitseda maailma äärmuslike põhimõtedega) Süüria diktaktuurivõim VS ISIS. Venemaa õhutas sõda Süüria poolt. USA ei soovi end sekkuda. 2. Euroopa piirid olid nõrgalt kindlustatud, sest nendes riikides oli ka probleemid (Kreeka majanduskriis) Tulid ka teised inimesed, kes ei olnud sõjapõgenikud ● Saksamaa on kõige rohkem võtnud sõjapõgenikke vastu (suhtuvad liberaalsemalt kui teised riigid).
Kuigi alguses olid Jumala pärijad juudid, aga kuna nad ,,olid paadunud ja ei võtnud evangeeliumi vastu"26, said Jumala pärijateks kristlased. 21 Lane 2002, lk. 24 22 Lane 2002, lk. 22-23 23 Lane 2002, lk. 25 24 Lane 2002, lk. 30 25 SAARD Riho. Euroopa üldine kiriku ajalugu. Kirjastus Argo, 2005, lk. 17-20 26 Saard 2005, lk. 20 5 Apostel Paulusel (surnud 64a.) oli plaan lahutada naatsaretlaste (juudakristlaste) usulahk juutlusest juba enne tema kristlaseks saamist ja see tal ka õnnestus. Peale oma pöördumist hülgas ta keskse judaismi sümboli ümberlõikamise.27 Juudid hülgasid aga koos Jeesusega ka temaga seotud pääste.28 Kristliku kiriku oluliseks erinevuseks võrreldes teiste religioonidega, oli see, et ta rohkem kui Jeesuse ideede kuulutamisele, pühendus Jeesuse enda kuulutamisele. Oluliseimaks sai Jeesuse surm, mida Paulus oma kirjades nimetab lunastuseks. Põhiküsimuseks: kas
õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlus Aabrahamlikuks religiooniks. Nimetus "kristlane" tähendab "Kristusele kuuluvat" või "Kristuse pooldaja. Kristluse sümbol on rist. Ajalugu - Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks
astuda sellele kogemusele tuginedes reaalseid samme olukorra parendamiseks. Iseväärtus Elurikkusel (ja liikidel kitsamalt) on iseväärtus. Liigi säilimine on tähtis ka siis, kui ei too inimesele otsest majanduslikku või puhtpraktilist kasu. Kordamisküsimused: Eetika laienemise kontseptsioon. Inimese vastutus ulatub kaugemale tema enda isikust, jõudes üha hõlmavamate tasanditeni. Üksikisik perekond sotsiaalne rühm, hõim, sugulased rass, rahvus, usulahk kõik inimesed kõik loomad kõik elusolendid ökosüsteemid ja Maa. Konfliktiohjamine, huvirühmad Mõisted: Konflikt - on huvide, vajaduste või väärtushinnangute kokkupõrge. Huvirühm - potentsiaalne konflikti osapool. Inimesed, keda konflikt otseselt puudutab. Huvirühmad on kõik, keda vastav konflikt või probleem otseselt puudutab. Kaasamine - huvirühmade / erinevate osapoolte osalemine erineva taseme
risti, suri ja maeti maha. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda, tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taeva, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. Samuti usutakse Püha Vaimu, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Kristluse levikule ja põhjendamisele panid koos Jeesusega aluse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Uue Testamendi Apostlite tegude raamatu (11:26) järgi hakkasid Kristuse järgijaid kristlasteks nimetama algselt Antiookia (praegu Antakya) linna mittekristlased: Ja see oli Antiookias, kus Jeesuse õpilasi hakati esimest korda nimetama kristlasteks.
AJALUGU 06.09.2011 · Sissejuhatus. · Ajalugu jaotatakse 5 suureks perioodiks · Muinasaeg-maakera tekkest 5.aastatuhandeni · Vanaaeg-esimeste riikide tekkest aastani 476AD(anno domino) · Keskaeg-476-16.sajand · Uusaeg-16.sajand-1900 · Lähiajalugu-1900-2000 · MUINASAEG · Algas umbes 5 miljonit aastat tagasi, kui elas esimene inimes taoline olend- australopiteekus · Areng kiireneb kiviaja tulekuga umbes 2,5 miljonit aastat tagasi · Umbes 250 000 aastat tagasi arenesid välja neandertaallased. Kaovad mõistatuslikult umbes 40 000 aastat tagasi · HOMO SAPIENS · Tänane inimene, kes ilmub maale umbes 200 000 aastat tagasi.Arvatakse, et euraasias, kustkohast liigub edasi mujale. · Toetab täielikult Darwini teooriat, et inimene on arenenud ahvist. · Oskab töödelda kivi, joonistada ning nikerdada. · Asustus laieneb jääaja lõpuga 12 000 aastat tagasi. · TSIVILISAT...
19.saj oli valitsevaks ilmalik kirjandus. (selle peamiseks levitajaks kalendrid) Püsivale eestikeelsele kirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jannsen, kes 1857.a hakkas toimetama Perno Postimeest.(Ühtne kirjakeele võidulepääs) 19.saj säilitas luteri usk algselt oma varasema valitsemiskorralduse ja laialdase autonoomia. 1832.a oli ülevenemaaline kirikuseadus, millega luteri usk kaotas oma senise positsiooni. Luteri usk polnud enam riigiusk Baltimail, vaid üks keskvalitsuse poolt lubatud usulahk. Ametlikuks riigiusuks sai kreeka-katoliku õigeusk. (hoogustus vennasteliikumine; Maltsveti liikumine- Juhan Leinberg) Pilet 6 Eesti ala valitsemine 18.saj, Balti erikord 1700-1710 toimus Põhjasõda, mille võitsid venelased. Algas Vene aeg. Soovides saada balti aadli poolehoidu alustasid venelased juba Põhjasõja ajal restitutsiooniga- riigimõisate tagasi andmisega nende endistele omanikele. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati 1721
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
