Kord nädalas üks daam teeb maniküüri. Kord aastas on ta enda vastu aus. Sa elad minus, kuid ei maksa üüri. Siinkohal tuleb teha mõtlik paus. Daam kasutab vaid valgeid taskurätte. Täis saladusi on ta buduaar. Siin avaned, kuid end ei anna kätte. Me vahel pole muud kui vikerkaar. Üks daam ei kerja. Tal on kõike küllalt, ka siis, kui tahaks valust oiata. Et olla daam, ma vaikima pean üllalt. Kui plahvatan, siis ette hoiatan. Su mindud tee Su mindud tee jäi minu sisse see tume mets ja jahtund maa ma tulen taas su sammudesse ja ma ei tea mis minust saab Lõpp Ma ootasin sind sellel külmal päeval. Ma tean, et sa ei teadnud. Nüüd siis tea: ma ootasin sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootasin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati. Väljaspool meid endid ma teadsin, sa ei tule nagunii. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud,
8 Kirjandus Annaabi. Doris Kareva - referaat. http://www.annaabi.com/Doris-Kareva-referaat-m14249.html 16.04.12 Kareva, Doris 1987. Päevapildid. Tallinn: Eesti Raamat. Vikipeedia. Mats Traat http://et.wikipedia.org/wiki/Mats_Traat 08.04.12 9 Lisa 1 Luuletused Su mindud tee Su mindud tee jäi minu sisse see tume mets ja jahtund maa ma tulen taas su sammudesse ja ma ei tea mis minust saab (Kareva 1987: 15) Mossitus tahtmatult lõikan end lahti
on tõsiselt in. Maskuliinsusega mängimine ei ole sel talvel patt! Kontsad on kas jässakad ja rasked või siis küll peenemad, aga sel juhul kummalise kuju või detailidega (näiteks on uskumatult kiidetud moeröögatuseks kujunenud Nicholas Kirkwood'ilt Rodartele disainitud küünlavahakonts). Värvid peaksid hallis sügises ning kiiskaval lumel sel sügistalvel kindlasti silma torkama! Traditsioonilisest mustast on aina rohkem mööda mindud, kuigi ega ta kuskile kadunud pole. Tõeliselt tundliku trenditajuga naine kannab sel sügis talvel klassikalise joonega kinga. Muide, ka ümar nina on taandumas, väidetavalt on kõige moekamateks taas just terava ninaga kingad. Bag satchel Bag lamb returned Doctor bag Favor of faux fur zebra bag Vintage bag Bag "sheep" A crocodile bag Tänan kuulamast(:
Tallinna Reaalkool Madis Somelar 15. september 2015 1) Küttimiselt ja koriluselt on üle mindud viljelusmajandusele. 2) Kirja kasutamine. 3) Kõrgetasemeline kultuur. 4) Välja on kujunenud sotsiaalsed klassid varanduslik ebavõrdus. 5) Riiklus. Egiptus Niiluse and; saduf Ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse ca 3000 eKr. Rajas (või tema poeg) pealinna Memphise. 1. dünastia valitseja. Ülem-Egiptuse valitseja. Hor-Aha isa. 3000-2650 eKr varadünastiline periood; 2650-2130 eKr Vana riik; 2130-1950 eKr I vaheperiood; 1950-1650 eKr Keskmine riik;
Ma armastan Sind tõrksat, kuninglikku ning traagilist. Click icon to add picture Jääb mõne hetke mõistatuslik ilu Click icon to add pictureme hinge kumendama ka veel siis, kui kõik on kadunud. Meeleheite ringid järk-järgult kaovad tumenevas vees. Click icon to add picture Click icon to add picture Su mindud tee jäi minu sisse see tume mets ja jahtunud maa ma tulen taas su sammudesse ja ma ei tea mis minust saab. Click icon to add picture Click icon to add picture Ja kuigi ma kuulsin,
(2.peatükk, 8.paragrahv, 3.lõige) Äriühingu juhina sõlmiksin noormehega tähtajalise töölepingu. (2.peatükk, 9.paragrahv). Ülesanne 11 Tööleping oli sõlmitud liialt rutakalt ning läbimõtlematult. Esiteks ei ole tööandja kogunud lepingu sõlmimise eelselt piisavalt informatsiooni töötaja tausta kohta. Kuna varasemalt polnud teada, et töötaja on alaealine, on kindlasti eksitud tööaja reguleerimisel ning võimalik, et on vastuollu mindud ka alaealise koolikohustuse takistamisega. Ülesanne 13 Kuna Bertaga vormistati suuline tööleping, mille kestus oli lühem kui 2 nädalat, puudub töösuhet tõestav kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm. Sellest tulenevalt on Bertal võimalik raha sisse nõuda ainult sellisel juhul, kui kokkleppe on mingil muul viisil tõestatav. Kuna palga osas oli aga samuti kokkulepitud suuliselt, ei ole Berta võimalused oma eesmärgi saavutamiseks just kuigi kõrged.
Suur osa väljarändest on ajaloos toimunud Prantsusmaale, sest 1893. aastal sai Elevandiluurannikust Prantsusmaa koloonia. Väljarännet ehk tõukepõhjusteks Elevandiluurannikult minema minemiseks võib olla halvad elamistingimused, mis ei ole Aafrikas ainulaadne. Seal võib palganumber ka natuke väike olla. Samuti on aafrika riikides näljahädad põhjustanud väljarännet. Elevandiluuranniku elanike arvu on ajaloos kahandanud peamiselt orjakaubandus, mille tulemusena on mindud Ameerikasse, mis on olnud sundränne. Elevandiluurannikul elab üle 60 eri rahvuse. 42% Elevandiluuranniku inimestest kuuluvad Akani gruppi, kes elavad peamiselt riigi ida- ja keskosas. 17% inimestest rahvastikkust moodustavad Voltaigued(Gur). Teise 17% moodustavad Põhja-mandesed ning 10% Lõuna- Mandesed. Mitte aafriklasi on seal umbes 3%, kes enamjaolt on prantsusmaalt sisserännanud. Immigrandid moodustavad 12% riigi populatsioonist
parandamiseks · 1958 Veebruaris likvideeriti masina-traktorijaamad ning nende põllumajandustehnika müüdi kolhoosidele · 1962. a hakati tööstuse juhtimist jälle üleliiduliselt tsentraliseerima · 1965. a kaotati rahvamajandusnõukogud · 1970.-tel aastatel said paljud kolhoosid peaosa oma tuludest tööstustegevusest · 1964. a oli Eestis põllumajanduses üle mindud rahapalgale · 1978. aasta lõpul venestussurve tugevnes suuresti · 1968. aasta paiku sai alguse dissidentlus Eestis · 1972. a nõudsid dissidentide grupid Eesti iseseisvuse taastamist · 1980. a oolinoored protestisid meeleavaldustega venestamissurve vastu · 23. augustil 1987 Tallinnas Hirvepargis peetud miiting taotles avalikult Eesti iseseisvuse taastamist · 1988-1989 toimus nn laulev revolutsioon · 1990
Kes ja kuidas säilitab kultuuri? Kultuur on inimtegevus ja selle tulemus. Kultuuri valdkondadeks on näiteks traditsioonid, oskused, uskumused, teadmised jne. Kes ja kuidas säilitab kultuuri agraar-, industriaal-, ja postidustriaalses ühiskonnas? Agraarühiskonnas säilitab kultuuri usk, kohalikud inimesed. Olulisel kohal on kirik ja sealne kirikõpetaja, kes õpetab kultuuri, moraali. Kirikusse peavad inimesed minema iga pühapäev ja kohe on teada kui keegi puudub. Rahvast hoiab ühtsena üritused, mis on kõik kalendrialusel ja toovad inimesed kokku. Korraldatakse palju ise pidusid, seal lauldakse külaelust ja kiriklikest asjadest. Peod toimuvad oma talus, külas, kiigeplatsil, looduses, kuskile mujale ei mindud-puudus vajadus. Elatakse koos, pered on suured ja igaüks teeb tööd. Igal piirkonnal on oma kultuur, erisusi ei sallita, ollakse väliskultuuri vastu. Industriaalühiskonnas säilitab kultuuri ü...
Tule tegemiseks kasutati tulekivi. Neoliitikumist, Mesoliitikumis oli nii. Raud on tugevam kui pronks. Raud on selline materjal,mis kasvatab tööviljakust, saagikus paraneb. Sellest materjalist tööriistad lubavad raskemate tingimustega muldasid harima. Eestis hakatakse ka ise rauda tootma. Raud hakkab selletõttu rohkem levima, vahet välja kivist ja luust tööriistad. Asustus on koondunud sisemaa poole, põlluharimine on muutunud põhiliseks tegevusalaks. Ühtlasi on mindud üle põlispõllundusele. Muinaslinnused paiknesid Eesti idaosas, kuna venelased olid ohtlikud naabrid. Eestlased muinasaja lõpul Ühe adraga toideti üks pere. Pere 10-15 inimest. Kolmeväljasüsteem, sest talivili tuli. Asustus oli laialdane, ainult soostunud ala oli asustamata. Rannikualadel tegelti loomakasvatusega ka. kalapüük ja küttimine. Mujal oli valdavaks (lõuna-eesti) põllumajandus. Kärajad- meestekogu. Krunditi põllud 19. sajandil
linnavalitsuse töötajatele keda sai toitlustatud ja õhtul oli restoran kus põhiline klient oli vene rahvusest meremees.Ja kuna sai töödatud sellises kohas ei olnud meil kunagi söögipuudust perel oli alati kõht täis head ja paremat oli külmikus.Kõike oli saada kui sul oli suur tutvusringkond kuna sai töödatud sellises kohas oli neid tuttavaid ka palju. Kõik mis tööl inventuuriga üle jäi sai omavahel ära jagatud nii, et kui õhtul koju sai mindud siis olid kotid head-paremat täis. Tööd oli tol ajal väga palju .Restorani ukse taga oli igal õhtul järjekord palju peeti sünnipäevasid ,pulmapidusi meie restoranis. Tegime ka kulinaaria kaupluse jaoks tooteid rulaadid ,seapraed, salatid jne--neid sai tehtud iga päev väga palju. Kogu aeg osteti kauplusest kõik ära kuna tavalistes toidupoodides ei olnud müügil poolfabrikaate.Sellised olid üldiselt tööasjad.
on ametiühingud nõrgad. Nad ühendavad vähemat arvu inimesi ja selle tõttu ei lähe nad nii kergesti streikide peale nagu mujal LääneEuroopas. Näiteks Soomes on ametiühingu liikmed rikkamad ja streikiv ametiühinguliige ei kaota sissetulekutes midagi. Eesti ametiühinguliikumine pole võimeline saavutama laia mõjujõudu. Thatcherismiaegses Suurbritannias erastati viimastel aastakümnetel tööerakondlaste poolt natsionaliseeritud ettevõtted. Sama teed on mindud ka Eestis. Eesti riik ei tohiks enam loobuda neist infrastruktuurifirmadest, mis meil senini veel alles on. See on andnud võimaluse erafirmadel rikastuda. Kindlasti on kõigil eredalt meeles, kuidas erastati Eesti Raudtee, mis hiljem osteti uuesti tagasi. Arvan, et riigi hallata oleks pidanud jääma ühistranspordi firmad, saarte laevaliinid ja ravimite hulgikaubandus. Thatcheri edu põhjuseks olid tema karmide reformide positiivsed tagajärjed
Vormilt argine ja lõdva struktuuriga Mereröövlist parun (Saaremaa pajatus) Tagamöisa parun Puksim oli olnd suur mereröövel, kes pannud mere äärde tulesid, et laevad nende järgi kurssi vöttes söidaksid karidele, kus siis neilt käidi kaupu röövimas.Kui laev oli söitnud karile, siis Puksim oma sulastega söitnud laeva juurde ja püüdnud köigepealt laeva vandid läbi raiuda, et laev ei saaks pögeneda, kui tal önnestub karilt pääseda. Olid vandid läbi raiutud, mindud laevadele ja visatud laeva meeskond üle parda ja tarvilikud asjad laaditi paatidesse ja viidi maale. Maale peideti varandus esialgu ära, sest kardeti, et valitsus vöiks saata vaatama, kas kusagil leidub röövitud varandust. Kord olnd röövimisel Puksimaga isegi ühes kirikuöpetaja Meeder. Enne surma oli Puksim käskind end teistpidi matta, kui teised on maetud Kihelkonna kalmistul. Teistel on pääd mere poole, kuna ta käskind end nii matta, et jalad oleksid mere poole.
Piiride taju näitab inimese tarkust Igaühel on oma sisemised piirid, mida me ei ületa. Kõigil on see individuaalne. On piire, mida ei suudeta ületada südametunnistuse pärast ja on piire, mida ei saa ületada seaduste ja reeglite tõttu. Iga inimene tunnetab oma piire omamoodi. See, mis on minu jaoks õige, võib olla kellegi teise jaoks täiesti vastuvõetamatu. Igaüks teab ise, kus see piir neil jookseb. Tihti ei suuda ma kindlaid asju teha südametunnistuse tõttu. Pole vahet, kas keegi ei näe või ei kuule, aga kui ma ise tunnen, et mu teguviis on vale, siis ma ei suuda seda oma südametunnistuse tõttu teha. Me kõik teame ise, milleks me oleme suutelised ja milleks mitte. On olnud indiviide, kellel puudub täielikult südametunnistus, või vähemalt niiviisi on tundunud. Taolised isikud ongi need, kes tunduvad rumalad oma tegude pärast. On ka selliseid piire, mis kujutavad endast teise inimese tunnete haavamist. Igal inimese...
mõttemaailm. Olles majanduslikult nõrk ja tahtejõust jääb puudu, ei suudeta loomulikult oma eluunistusi täita. Tuleb üritada oma mõtteid teostada ,mitte nii kergelt loobuda nagu sageli tehakse. Valida on, kas ainult unistada või tõesti püüelda nende poole. Inimese iseloom on tema saatus . Oleneb, kuidas inimene on oma elu elanud. Täisväärtuslikult,olles kasutanud avanenud võimalusi või on kaldutud õigelt teekonnalt kõrvale ning mindud lihtsama vastupanu teed. Kergem ei pruugi alati olla parem. Saatus on olemas, kuid sel on omad vingerpussid. Kõik hea võib äkitselt pöörduda, sest elu on juba kord tõusude ning mõõnade jada. Õigesti elatud elu suureks tunnuseks on inimese rahulolu. Selle saavutab iga inimene ernieval ajal ning põhjused tunda rahulolu, on samuti erinevad. Võimalik, et põhjusteks on hea töökoht,haridus, perekond, kõrge palk, tunnustus eneseületuste,saavutuste eest. Rahulolu
Kas see on tõsi või on igal tsivilisatsioonil täiesti omapärane tekkelugu? Kõik esimesed tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede äärealadele, näiteks Mesopotaamias, Egiptuses, Indias, Kreeta saarel või Hiinas. Põhjus on lihtne, jõgede ümbruses olid viljakad põllumaad ja head tingimused ühiskonna rajamiseks. Igat tsivilisatsiooni iseloomustab ka loovalt kultuurilt üleminek tarbijalikule kultuurile. Tsivilisatsioonide tekkepiirkondades oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele ja metallitöötlusele. Need kaks olid ka peamised tsivilisatsioonide tekkepõhjused. Igas tsivilisatsioonis kujunes lühikese ajaga kihistunud ühiskond – rikkamad inimesed moodustasid ülemkihi, kelle seas oli ka ühiskonna juht või pealik. Rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid. Pealikut austasid kõik ning ülemkiht koos pealikuga
Samas on eestis ka mitmeid murdeid, mis väänavad natuke eesti keelt. Eesti keele murded kaunistavad riigikeelt. Tuleks piirata vene koolide arvu eestis ning hoolitseda et kõik eesti kodaniku oskaksid eesti keeles suhelda. Paljud eesti inimesed üle läinud rääkimisest kirjakeelele, kus inimesed ainult interneti teel üksteisega suhtlevad. Sealsed väljendid on väga lühidad ningsõnu väänatakse igas suunas, mis ei moodusta enam terviklikke sõnu ja lauseid. Samuti on üle mindud sõnadele/väljenditele, mis tulenevad teistest võõrkeeltest, enamjaolt just inglise keelest. Need kahjustavad ilusat eesti keelt. Me peame olema uhked eestlaste üle, kes on midagi leiutanud ning sellega ka eestit tutvustanud ülejäänud maailmale. Teame, et tuntud suhtlusportaali Skype autoriteks on kolm eestlast. Samuti on sport nimega kiiking pärit eestist, mis on maailmas üha rohkem populaarsust kogumas. Kaks eesti
Nii uskumatuna näib ... Asjad, mis näivad uskumatud on iga indiviidi jaoks erinevad. Iga inimene tõlgendab seda teistmoodi. Meil kõigil on unistusi, mõtteid, mis enamasti tunduvad meie endi jaoks üsna uskumatud. Minu enda jaoks tunduvad hetkel elus kaks asja täiesti uskumatud. Esiteks, sõprade ja lähedaste olemasolu tähendus, nende armastus ja lähedus. Teises see, kuhu ma jõudnud olen, kus ma praegusel eluetapil olen. Sõbrad ja lähedased inimesed moodustavad täiesti lahutamatu osa meie igapäevaelust. Tihti just lähedaste mõju on see, mis paneb inimesi rohkem püüdlema ja pingutama oma unistuste poole. Soojad ja südamelähedased suhted annavad meile juurde nii inspiratsiooni kui ka jõudu. Eraelus olevad probleemid ning negatiivsed tunded võivad samamoodi olla seotud inimestega meie ümber. Kui inimeste vahel on suhted liimist lahti, on seda ka välja näha. Kirjaniku Marianne Harju raamatust ,,Talvehullus" sa...
roomakatoliiklikes maades. Vastlavurr (urr, urriluu, uuriluu, unn) Sea sääreluu keskele tehti auk, aeti nöör läbi ja tõmmati see siis hooga undama. Hiljem muutus tavaks asendada kondid nööpidega suure nööbiga sai ligilähedaselt samasuguse vurri teha. Keelud Naistetööd olid keelatud, eriti ketramine ja ringliikumisega seotud tööd, sest muidu tuli lambakahju. Võis aga punuda paelu ja teha nööri. Tule süütamine oli keelatud, sest see kahjustas kariloomi ja hobuseid. Ei mindud külla. Toidud Saartel söödi vastlapäeval seitse korda. Üldiselt valmistati hommikuks vastlapuder enamasti tangupuder. Lõunaks või õhtuks olid seajalad ubade või hernestega. Selle päeva road valmistati lihast. Eraldi pakuti veel soolaube. Odrast vastlakaraski vahetasid 20. sajandil välja vahukoore ehk vastlakuklid, Mulgimaal oli kombeks valmistada vastlakorpe. 19. sajandi tavade juurde kuulus äsjaküpsetatud leiva söömine, mida kasteti lihavedelikku.
Kalevipoeg 7 Tagasisõit; Laul merest; Ema laul Päike paistis ja linnud laulsid. Kalevipoeg ärkas ning hakkas möödunut meenutama. Ta tõusis ning hakkas kiirel sammul kodu poole minema. Ta kõndis randa 3 päeva. Merekaldal oli ahelates Tuurlar-Taadi paat, mille Kalevipoeg päranduseks ja lepituseks endale võttis. Ta hakkas sellega üle vee kodu poole minema. Ta ei väsinud ära ja muudkui sõudis edasi. Ta hakkas laulma tüdrukutest ja õnnest. Meretuuled viisid paadi edasi Viru poole. Oli juba kesköö ja äkitselt tõusis merepinnast välja kuju, kelle Kalevipoeg ära tundis. Neiu oli Kalevipojaga koos olnud kuid hiljem merre uppunud. Lainete vahelt kostab tema laulu, Kalevipoeg lõpetab aerutamise ning jääb kuulama. Ta laulis kuidas ta öösel mere äärde läks, unustades ülekohtu ja halva kuid sisse kukkunud ning uppunud. Kalevipojal hakkas temast kahju kuid sõudis siis ikka lauldes edasi. Ta laul...
sõpradega. Inimsuhted on jäänud tagaplaanile. Raha ei tohiks olla eesmärk, see on vaid vahend, millega saab elukvaliteeti tõsta. Mulle õpetati juba esimesest klassist, mis vahe on soovil ja vajadusel, soov on see, mida kiputakse esimesena tahtma ja väärtustama kõige rohkem, aga vajadus on tegelikult kõik see mida inimene vajab ja peaks oluliseks pidama, näiteks perekonna turvalisus, söök ning kindel katus pea kohal. Sõjajärgsel ajal ei osatudki muud tahta. Raha tõttu on mindud liiga ahneks ning tänapäeval on see muutunud paraku kõige tähtsamaks väärtuseks. Meil näib olevat mingi sisemine veendumus või vähemasti lootus, et on olemas absoluutne, igavene väärtus, mille aluseks on hinnangust sõltumatud püsiväärtused. Ometi oleme näinud, kuidas väärtused murenevad veel kiiremini, kui kerkivad hinnad hüperinflatsioonis. Ühed sätivad oma väärtustepüramiidi tippu jumala, teised kalli inimese, kolmandad mõne idee, et raha teenida
1765 aastal kehtestusid Liivimaal nn talurahvakaitseseadused ehk positiivsed määrused, millega sätestati järgmist : talupojal on õigus vallasvarale, mõisakohustused täitnud talupoeg võib oma ülejäägid turustada, talupoegade koormisi ei tohi mõisnik suvaliselt suurendada, kodukariõiguse ülempiiriks määrati 30 hoopi, talupojal on õigus kaevata oma mõisniku peale. 1784 - nn pearaharahutused( talupojad mõistsid seda kui mõisakoormistest vabastamist ning paljudes mõisates ei mindud enam tööle) tekkisid vahepeal võitlused talupoegade ja soldatite vahel, millest suurim on nn Puuaiasõda Räpina mõisas. Talupoeg kui ka maa olid mõisniku omad, majanduse aluseks mõisamajandus.
SLOVAKKIA Sametrevolutsioon. 1989.a. Presidendiks sai Vaclav Havel, hakati üles ehitama demokraatiat. Ceausescu nõudis Moskvalt sõjajõu kasutamist, kuid kasutult. RUMEENIA Vallandus rahvaülestõus. Ceausescu ei suutnud seda maha suruda, seejärel ta arreteeriti 1989.a. ning hukati. Ei mindud kaasa uuenemisprotsessiga. SAKSA DV Ulatuslik massiliikumine. 1989.a. Honeckeri tagasiastumine ja Berliini müüri lõhkumine. Kahe Saksamaa ühinemine. S. Milosevic tahtis luua SuurSerbia riiki. 1990.a. JUGOSLAAVIA Lagunes Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia, 1991. Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina
Neid ei saanud keegi mobiliseerida ja nad said tegutseda iseseisvalt. 14.06.1941 toimus suur eestlaste massiküüditamine. Täisealised mehed saadeti vangilaagritesse, enamik neist suri seal. Nende perekonnad lahutati neist ja saadeti asumisele Siberisse. Küüditamisel oli mehi ja naisi võrdselt. Juuniküüditatutest oli kodumaale tagasijõudjaid vähe. Ma usun, et küüditamise vastu ei saadud midagi eriti teha, sest küüditades kasutati kindlasti vägivalda, kui vabatahtlikult kaasa ei mindud. II maailmasõja ajal tegutsesid Eestis ka hävituspataljonid, mis olid loodud selleks, et karistada kõiki, kes ei olnud venelaste poolel. Hävituspataljonidesse kuulusid põhiliselt EKP, miilitsa ja komsoli mehed ning kohalikud vabatahtlikud, kes pooldasid Punaarmeed. Hävituspataljonide kaudu mõrvati palju inimesi, ilma, et neid oleks süüdi mõistetud vms. Paljud eestlased tahtsid kuuluda hävituspataljonidesse sel põhjusel, et nad olid sakslaste vastased.
Vanimate tsivilisatsioonide erinevused ja sarnasused Tsivilisatsioonid tekkisid siis, kui piirkonnas oli üle mindud viljelusmajandusele ja kasutama oli hakatud ka metalli. Oli kujunenud ühiskondlik tööjaotus ja kujunesid välja erinevad majanduslikud klassid . Enamus tsivilisatsioonides tunti kirja ja sellega kaasnes ka kõrgkultuuri areng. 3000 aastat eKr tekkisid Mesopotaamias ja Egiptuses esimesed tsivilisatsioonid. Millised on vanimate tsivilisatsioonide erinevused ja sarnasused? Vanimad tsivilisatsioonid kujunesid välja suurte jõgede ääres. Egiptuse tsivilisatsioon
pinnal, Saksa vägede kooseisus ning hiljem saadeti nad laiali. Sõjavõimude alluvuses moodustati idapataljone. Politseivõimud aga politseipataljone. 1942. aastal värvati Eesti SS-leegionisse vabatahtlikke, kuid Saksa poliitika oli neile vastukarva. Seejärel asendati leegion osaliste sundmobilisatsiooniga. Hiljem sai selle nimeks Eesti SS-diviis, mis allus sakslastele. Kuulutati välja üldmobilisatsioon, sest Punaarmee oli lähenemas Eesti piirile. Teenistusse ei mindud vastumeelt, sest tarvis oli kaitsta Eestit, kui kodumaad. Mobiliseerituid koondati piirikaitserügementidesse. Enamik saksa pool sõdinuid hävis Punaarmeega võitluse. Saksamaa kapituleerudes langesid Eesti sõdurid Punaarmee vangi. Kolmandaks võimaluseks oli meestel võimalus ühineda soomlastega. Nende sooviks oli saavutada Eestis iseseisvus. Mõte koostööst Venemaa või Saksamaaga neile ei meeldinud. Moodustati Erna luuregrupp, mis tegutses kodumaal Suvesõja ajal
SiSSEJUHATUS Tehnika areng on muutnud ühiskonna elukorraldust. Kõikvõimalikud leiutised alates mobiiltelefonist , arvutist kuni mp3 mängijate ja intelligentsete külmkappideni hoiavad aega kokku ja teevad elu lihtsamaks. Inimkonda ootab ees täpselt selline tulevik, nagu ulmefilmidest näha võib. MOBIIL: Samas oleme me paljuski nende mugavate asjade ohvriks langenud, näiteks on kellegil kindlasti tööle/kooli minnes mobiiltelefon koju ununenud, ning sellele uuesti järgi mindud. Saaksime ju päeva ka telefonita hakkama, ent see on nagu külge kasvanud kui teda pole, tunned end alasti. Uuendusi tekib iga päev ja enamasti on nende ideeks elu lihtsustamine. Nutikad telefonid, millega saab kõik internetiasjad diivanilt tõusmata korda ajada, ei ole enam ammu mingi uudis TELEVIISOR: Rohkelt on muutusi on ka teinud paljude lemmik televiisor. kui võrrelda vasakul käepoolel olevat televiisorit ning parempoolset, saaks öelda parempoolse kohta kindlasti ,et tehnoloogia
eramõisatele. Vene ajal toimus pearaharahutused, jõulisemalt toimus see esimest korda 1784. aastal. Nüüd hakkasid kroonumõisate ja ka paljud rüütlimõisate talupojad ise maksma pearahamaksu. Kuigi rüütlimõisates oli see rohkem mõisnike kanda, ning selle arvelt suurendasid nad talurahva teokoormisi. Talurahvas sai aga sellest nii aru, et nüüd maksavad nad ise ja siis on teotööst priid. See aga vallandas esimese tõsisema väljaastumiste laine. Ei mindud enam teotööle. Talurahva korralekutsumiseks saadeti mõisatesse sõjaväeosad. Nüüd toimusid konfliktid talupoegade ja Vene soldate vahel. Talupojad siiski sõdurite vastu ei saanud ning nii mõnigi jättis oma elu. Ühesõnaga oli koguaeg kõne all pärisorjusest vabastamine. Oluliseks osaks sai ka G.H. Merkeli raamat, mis jõudis ka Vene troonipärija Aleksandri lauale. See mõjutas tema edaspidiseid otsuseid Eesti- ja Liivimaa agraarolude muutmiseks. 1802.-1804
eramõisatele. Vene ajal toimus pearaharahutused, jõulisemalt toimus see esimest korda 1784. aastal. Nüüd hakkasid kroonumõisate ja ka paljud rüütlimõisate talupojad ise maksma pearahamaksu. Kuigi rüütlimõisates oli see rohkem mõisnike kanda, ning selle arvelt suurendasid nad talurahva teokoormisi. Talurahvas sai aga sellest nii aru, et nüüd maksavad nad ise ja siis on teotööst priid. See aga vallandas esimese tõsisema väljaastumiste laine. Ei mindud enam teotööle. Talurahva korralekutsumiseks saadeti mõisatesse sõjaväeosad. Nüüd toimusid konfliktid talupoegade ja Vene soldate vahel. Talupojad siiski sõdurite vastu ei saanud ning nii mõnigi jättis oma elu. Ühesõnaga oli koguaeg kõne all pärisorjusest vabastamine. Oluliseks osaks sai ka G.H. Merkeli raamat, mis jõudis ka Vene troonipärija Aleksandri lauale. See mõjutas tema edaspidiseid otsuseid Eesti- ja Liivimaa agraarolude muutmiseks. 1802.-1804
nina räpasesse töösse. Kuid kui vintis peaga pubis valede meestega sõprust sobitada ning paar kopikat laenuks võtta, polnud pääsetee sugugi kerge. Lootust oli vaid raha tasapisi tagasi tasuda ning oma elu endist viisi edasi elada. Tihtilugu aga mured ja viha tavaliselt sellist teed pidi ei viinud; pigem kiskusid allamäge, kuni pääseteed ei leidnud. Kas raha nimel tuleb end tirida sellisele teele? Alati on olemas lahendus, mis ei pea olema vargus. Halvale teele mindud, kas sai minna veel jubedamaks? Jubedus võis olla see, kui naine valetas kohtusaalis oma armastatu ees, et teda mite kaotada. Kuid valed tulid päevavalgele ning said oma teenitud palga. Tol ajal oli kombeks panna kasvõi väikese vale või varguse eest pokri ning saata kaugele ära. On olemas midagi veel rohkem julmemat? Julm oli see küll, kuid igas halvas leidus midagi head. Neid "laulatati" enne kurba lahkuminekut, mida nad olid tahtnud teha ammu-ammu, kuid selleks polnud julgust
Ka perekondlikud koosviibimised on tänapäeval suhteliselt harv nähtus, sest vanemad on enamuse ajast tööl, et teenida raha. Seega on väga vähe aega, et olla koos perega või sõpradega. Inimsuhted on jäänud tagaplaanile. Raha ei tohiks olla eesmärk, see on vaid vahend, millega saab elukvaliteeti tõsta. Kuid tegelikult kõik mida inimene vajab, on perekond, söök ning katus pea kohal. Sõjajärgsel ajal ei osatudki muud tahta. Isegi süüa sai osta talongide alusel. Raha tõttu on mindud liiga ahneks ning tänapäeval on see muutunud kõige tähtsamaks. Teine asi, mis on ajaga oluliselt muutunud, on välimuse väärtustamine. Välimist ilu peetakse tänapäeval palju tähtsamaks kui sisemist. Inimesega ei räägitagi, kui ta näeb teistest erinev välja, selline, mis pole tänapäeva mõistes ,,ilus". Teoses ,,Dorian Gray portree" oli samuti Dorian kogu elu noor ja ilus, samal ajal kui portree temast iga patuga vananes. Ka rahvariiete ja koolivormi kandmine
on nii-öelda pehme, tekib iiveldus ja peavalu, silmad vesitsevad, nägu läheb punaseks, pupillid laienevad jne. Nagu teada järgmisel päeval on muidugi pohmell. Alkohoolne jook uimastab, tekitab sõltuvust, sisaldab etanooli, on kalori rikas jook ning narkootiline aine. Sõltuvus on aga juba krooniline ja eluaegne haigus. Joomise tagajärjed on tihtipeale väga rasked, sest purjuspäi inimesed on palju avariisid teinud, on mindud kaklema kellegagi, on olnud koduvägivald, inimeste solvamised, tekkinud depressioon, tervisehäired, halvimal juhul ära surnud. Näiteks maks lakkab töötamast lõpuks, kuna rasv blokeerib verevoolu tööd. Suurtes kogustes alkoholi tarbimine toob kaasa kas ala- või ülekaalulisuse. Kesknärvisüsteem saab väga kahjustatud. Alkoholi kuritarvitamine toob kaasa südame häired, see tähendab, et inimene hakkab raskelt hingama, tekib jõuetus, higistab palju jne
Pärast Teist maailmasõda · 50-ndatel aastatel kuulutati välja India vabariik. 1956. a Pakistan Islami vabariigi. India Rahvuskongress - juhtis India rahvaid, kes jätkasid iseseisvusvõitlust. Jawaharlal Nehru India hilisem kauaaegne peaminister. Kodanikuallumatuse kampaania loobuti indialastele kahjulike seaduste täitmisest, tööst riigiasutustes ja alkoholi tarbimisest, ei ostetud Inglise kaupu ega mindud õppima inglaste asutatud õppeasutustesse, korraldati tööseisakuid ja meeleavaldusi. Pärat Teise maailmasõja lõppu 1947. aastal otsustas Suurbritannia valitsus jaotada India usu põhjal kaheks dominiooniks : hinduistlikuks Indiaks ja islamiusuliseks Pakistaniks. Hindude kõrval elavad Indias moslemid, kristlased, sikhid ning mitme teise udundi pooldajad. Indias valitses 1965. a üldiselt demokraatlik kord, Pakistani juhtisid aga põhiliselt
põlvkonnast, ei mõistnud, miks ugrilane nii palju töötab. Tema maailmavaated olid teised kui ugrilase omad, sest tema nautis elu ja keskendus kunstile, mitte raskele füüsilisele tööle. Võrreldes 15. sajandi noori ja tänapäeva noori, siis nende maailmavaated on põllumajanduse suunalt teinud hüppelise sammu tehnikamaailma. Tänapäeva noori on kutsutud nuti- ja tehnikapõlvkonnaks, sest nende lapsepõlv on tiirlenud ainult arvuti taga ning sellest kaugemale pole mindud. Tänase päeva noored elavad ümber tehnika ja on ümbritsetud erinevatest nutiseadmetest ning öeldakse, et see on noored ära rikkunud. Karm reaalsus on see, et tehnika ei kao kuhugi, vaid aina uueneb ning isegi kaheaastased lapsed suudavad omapäi avada nutiseadme ning mängida seal erinevaid mänge. Nutipõlvkonna noorte suunas loobitakse pidevalt palju kriitikanooli, kuid paljud sotsioloogid on leidnud, et noored on
sõjas on kõik lubatud. 3 2.POPULAARSEMATE KEEMIARELVADE MÕJU INIMESELE Keemiarelvi saab omandada iga riik, kellel on vähegi korralikum labor ja mõni targem keemik. Gaase ja muus olekus neuroparalüütilisi mürke saab toota üpris kergelt (Robbins,2013). Võib öelda, et see on nii tavaline, et sellega võib kokkupuutuda ka tavaelus. Lihtsast klubiõhtust võib saada väga valuline hommik, kui õhtul on mindud oma piiridega kaugele ja turvamehed on pidanud kasutama korralekutsumiseks pipragaasi. Pipragaas sunnib silmad sulgema ja tekib valulik köha, võib ette tulla ka krampe ja kordinatsioonihäireid (Tosso, 2004). Seda kasutatakse ka suuremate rahvahulkade korralekutsumiseks. Esimese massihävitusrelvana kasutatud kloor (Cl) mõjub halvasti nii silmadele, kui kopsudele, kus ta reageerib ja tekitab hapet (Robbins, 2013). Kloori vastu oli aga lihtsaks
eest. Aga ükski inimene ei ela ilma armastamata, kuigi näiteks ilma mõistuseta elavad paljud. Ja armastust on inimesel vaja, tal on vaja seda tunda, et ta on ka armastatud. Ja tal on vaja seda tunnet rohkem kui mõistust. See tuleb inimese loomusest. Aga ka armastus sõna otseses 2 mõttes võib olla halb. Armastuse ja vihkamise vahel on piir ju väga õhuke. Ja armastuse nimel on maailmas palju suuri tegusid tehtud: tapetud, vabasurma mindud jne. Aga sellegi poolest pole sellest ilusamat tunnet. Kokkuvõttes saan õelda oma arutelu tulemusena, et nii armastus kui ka mõistus on mõlemad maailmas kõige määravamad jõud. Pealkiri ütleb, et :" Mõistusel on väärtus ainult armastuse teenistuses". Mina arvan, et mõistusel on siis isegi rohkem väärtust, kui mängus pole armastust, kuna armastus ajab inimesed hulluks. Olen oma arutelu jooksul leidnud mõlemas asjas ainult suhteliselt negatiivseid külgi
teisiti. Ilmselt olid Vene ja Saksa väed väsinud pidevast sõdimisest. Abiväge tuli meile ka Soomelt. Suuremad Euroopa riigid said kätte meie 1918. aastal nendeni viidud teated meie iseseisvast uuest riigist ning toetasid meid samuti nii moraalselt kui sõjamoonaga, Johann Laidonär suutis Eesti sõjaväed paigutada nii, et 6. jaanuaril hakati agaralt ja efektiivselt oma alasid tagasi võitma. Tungiti isegi Petrogradi ja Riia alla. Siiski edasi ei mindud, sest põhieesmärk oli saavutatud - Võõrväed olid Eestist välja aetud. Niisiis arvan, et kuigi Eesti iseseisvumine on nii ime kui ka asjade loomulik areng, kaldun siiski rohkem esimese variandi poole. Meie kodumaa pidi iseseisvuma varem või hiljem - siis kui aeg selleks küps on. Kuid tol ajal näis see suhteliselt võimatuna, Aga eestlaed suutsid võidu saavutada koos abiväega ning saimegi endale iseseisva riigi.
Sellised mõtted mõlguvad peas ka Joosep Laiksool, kes sõitis surnuks kolm inimest. Ta on õelnud, et tahab lahkuda just seetõttu, et ta ei saa siin enam rahus elada, teda peetakse automaatselt halvaks inimeseks. Kuid kas me tõesti peaks lihtsalt unustama need kolm inimest, kelle elu ta võttis? Ning oma mineviku eest ei saa põgeneda, see jälitab inimest varjuna kõikjal. (7) Viimaseks kuid kõige pahelisemaks põhjuseks on isiku konfliktid seadustega. Kui nendega on pahuksisse mindud ning Eestis ei ole enam ees ootamas muud, kui erinevad karistused ja vangla, loodetakse välismaal oma elu segamatult jätkata. Inimestel, kes oskavad end hästi varjata, läheb see plaan kindlasti läbi, kui paljud sellised põgenikud saadakse siiski kätte. Nagu öeldakse, julged teha, julge tunnistada. Põhjuseid Eestist lahkumiseks on palju. Kuid ma olen veendunud, et põhjuseid siia jäämiseks on veelgi rohkem. Eesti on siiski meie kodumaa ja me peaks seda austama ning
Mesopotaamia ja Egiptuse sarnasused ja erinevused Nii Muinas Egiptus kui ka Mesopotaamia said alguse 3000 eKr ning langesid Pärsia võimu alla u. 500 a. eKr. Egiptus ja Mesopotaamia arenesid väga erinevalt, see sõltus nende geograafilisest asendist. Mõlemad tsivilisatsioonid on tänapäeva ajalukku suure jälje jätnud. Millised erinevused ja sarnasused nende vahel olid? Muistne Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni ning jagunes Alam- ja Ülem Egiptuseks. Peamine ühendustee nii maa eri piirkondade kui ka Egiptuse ja Nuubia vahel oli Niilus. Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksu aladel tänapäeva Iraagis. Põhja ja kirde poolt piirnes Mesopotaamia Iraani kiltmaa ääremäestikega, lõunas ja edelas ulatus aga Araabia kõrbeni. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja ulatuslikum põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niiluse regulaarsetele üleujutustele, millest jäi maha pehme ja v...
1954. aastal jaguses Vietnam kaheks riigiks: NSVL ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ja USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks. Viimase pealinn oli ebademokraalik ja diktaatorlik, mis soodustas kommunismi levikut. 1957 algas Põhja-Vietnami valitsuse, eesotsas Ho Chi Minhiga, toetusel partisanisõda. Punapartisane nimetati vietkongideks. USA pommitas Põhja-Vietnami, aga maavägedega sisse ei mindud, kuna kardeti, et NSVL saab enda alla kogu Ida-Aasia. Sõda muutus väga veriseks ja julmaks, tapeti nii lapsi, naisi kui ka vanureid. Maailm ja USA nõudsid sõja lõpetamist. Richard Nixon alustas sõja ,,vietnamiseerimist" ehk andis sõjapidamise üle kohalikele. 1973 sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased lahkuma. Kuid kodusõda kestis edasi. Lõunavietnamlased said lüüa ja kehtestati kommunistlik reziim. Pooled
raiumine, tuleriidal elusalt põletamine, keevasse vette inimese viskamine. Kui inimene peale neid hukkamisviise ellu jäi mingil imekombel, siis sai kindlalt veenduda, et ta on nõid, kuna selliseid asju ei tohiks tavaline inimene üle elada. Kui inimene hukkus, siis tuli välja, et ta oli ikka normaalne tavaline inimene, kes oli süüst vaba, kuid siis oli juba hilja see teadmine hukkajate jaoks. Tihtipeale süüdistati ka naabrit nõiaks olemises, kui oldi mindud tülli üksteisega. See oli lihtsaim viis teisest inimesest vabanemiseks ning enamasti toodi ka välja veenev põhjus, miks peaks naaber süüdi olema. Kui keskaja lõpuni tegeleti peamiseks tööstusharuks käsitöö, siis hiljem hakkas tekkima juurde palju manufaktuure mis mõjutasid oluliselt majanduse arengut. Välja hakati vahetama seni olnud inim- ning loomtööjõudu. Rajati masinaid, mis tegid tootmise
4.*Kuna metallist tööriistad olid teravamad ja vastupidavamad oli tööviljakus suurem ja suudeti toota rohkem kui endal tarvis oli. Arenes tööjaotus ja arenes kaubavahetus. Tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgenesid, kujunes varanduslik ebavõrdsus-tekkis klassiühiskond. 5.Esiaja kultuurisaavutused: Altamira ja Lascaux koopamaalid, luust ja kivist pisiskulptuurid (Willendorfi Venus) 6.Tsivilisatsiooni tunnused: 1.Küttimisel ja koriluselt oli üle mindud viljelusmajandusele- karjakasvatus ja põlluharimine, levis ulatuslikum metallikasutus. 2.Varanduslik kihistumine 3. Oli välja kujunenud riiklus (rikkam ülemkiht oli saanud valitsevaks klassiks, mis juhtis ja kontrollis kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil) 4. Oli kasutusel kiri (see oli hea riiklikuks korralduseks) 5. Kiri lõi eeldused vaimseks tegevuseks (pandi kirja pärimused ja uskumused- kujunes kõrgkultuur, arenes teadus ja kirjandus)
Õpetaja korjab lastelt pillid ja palub neil tagasi toolidele istuda. Õpetaja palub laste käed panna ette ja teha nendest väike linnupesake. Õpetaja jagab igale lapsele ühe linnumuna sokolaadikommi, mille lapsed hiljem võivad ära süüa. Õpetaja tänab ja kiidab lapsi meeldiva tunni eest. Laste muusikalise ja liikumistegevuse vaatlus Surju lasteaed Vaatlesin muusikalist tegevust 09.04.2019 praktikal viibides Surju lasteaias. Muusikaline tegevus toimus rühmas sees, eraldi saali ei mindud. Rühmas olid 2-4 aastased lapsed ja neid oli sellel päeval kokku 10. Lapsed istusid toolidel ja muusikaõpetaja oli põlvili nende ees vaibal. Tund hakkas tervituslauluga “Tere kogu meie pere, tore tund meid ootab ees, laulan kaasa olen virk ...“ Tervituslaulu laulsid kaasa kõik lapsed. Teiseks lauluks oli “TEE JÄRELE!“ See laul algas sedasi “Mina plaksuta, mina plaksutan, mina plaks, plaks, plaksutan. Mina mängin nii, mina mängin nii ...“ Seda laulu tehti koos liigutustega.
küsimuses saavutanud üksmeelt. Üks põhjustest on arvatavasti selles, et esimeste tsivilisatsioonide tekkimise ajal puudus veel kiri ja sellepärast ei saa teadlased iga üksiku tsivilisatsiooni tekkimist uurida, kuna puudub vajalik arheoloogiline materjal. Üksmeel valitseb ühiskondliku arengu üldsuundade küsimuses. Varajastel tsivilisatsioonidel eristatakse viis tunnusjoont, nendeks on: korilus ja küttimine on jäänud tagaplaanile ja üle on mindud viljelusmajandusele. See langeb ühtlasi ühte ka metalli kasutusele võtmisega ehk varajase pronksiajaga. Ühiskond on varanduslikult kindlustatud. Ühiskond on organiseeritud, välja on kujunenud riikluse alged. Üheks väga oluliseks tunnusjooneks on ka kirja olemasolu. Viimaseks tunnusjooneks on see, et kuna inimesed olid suutnud ennast toiduga piisavalt kindlustada, siis olid ühtlasi loodud eeldused vaimseteks tegevusteks.
100000olid nüüdisin asutanud ka Lähis-Ida, kust nad levisid Aasiasse ja Euroopasse. 60-50000 asutasid in Austraalia.45000sai alguse nüüdisin asustus Euroopas. 15000levis inimasutus Euroopa ja Aasia põhjaosasse. Viljakas poolkuu ala- mägede ümbruskond kus sai alguse põlluharimine. Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas küllaldaselt vihma ning tingimused viljakasvatuseks olid soodsad. Tsivilisatsiooni tunnused: piirkonnas oli üle mindud viljelusmajandusele, kujunenud ühiskondlik tööjaotus, ühiskond jagunes erinevateks klassideks, oli kujunenud riiklus, tunti kirja, kõrgkultuur. Ühiskonna hierarhia: orjad, talupojad, käsitöölised, kirjutajad, sõdurid, preestrid, vaarao. Maat- harmooniline tervik maailmas. Egiptuse asend: Egiptus paikneb Aafrika kirdeosas Niiluse kaldail. Vaid Niiluse äärne ala on viljakas, mujal laiub tühi kõrb. Asendist ja
Muidugi eelkõige sellepärast, et toode oleks kvaliteetne, kuid milline praht sellest järgi jääb. Isegi ümberkäitlemine ei päästa loodust saastumisest. Ümberkäitlemiselegi kulub energia ning visadus, mida aga inimestel napib. Lõviosa energiast toodetakse just taastumatutest energiallikatest. Inimesed on laisemaks muutunud. Senine elu tundub toimivat ning on väga mugav. Mitte ükski vihmapiisk ei pea ennast uputuses süüdlaseks. Inimeste põhjustatud kahjud on suured. Kallale on mindud ,,Maa kopsudele" ehk metsadele, mille puit küll annab meile mööblit, paberit, muid tarbekaupu, aga ka näiteks soojust ja valgust. Ometigi on selle põletamise saadus ehk süsihappegaas suurim oht meie kliima säilimisele. Lisaks on tihti uudistes kuulda jälle mõnest naftatankerist, mis karile sõitnud ning millest nafta merre voolanud. Selle tulemusena hukkuvad kalad ja linnud. Reostus on kalda pealgi suur. Freoonid, mis näiteks meie külmkappegi töökorras hoiavad,
Suurenesid karjad. Põlispõllundus (oder,nisu,rukkis,kaer). Hajali asetsevad talud. Suur rahvasterändamine- tänu gootide rajatud riigi hävitamisele Attila poolt. 5-11saj rahvasterändamine ja viikingiaeg (800-1050eKr) põhja poole hakkasid tungima balti võimud, slaavlased laiendasid asumaid, taaselustus Skan. Huvi eesltaste vastu- röövretked, sõdimised. Vana- vene allikad nim eestlasi tsuudideks. Arvukalt linnuseid. Põllu ja kesa vaheldumine regulaarne- oli üle mindud kaheväljasüsteemile, raudader. Elamu üheruumiline, rõhtpalkidest, seinad tihendatud saviga. Peitleiud- hõbemündid, midagi rahataolist. Tarandkalmete asemel ebakorrapärased kivi... Relvad- odad, jalused. Jaroslav tark 1030 sõjaretk Tartu alla. Kedrakeraamika. 1061 a sossolid põletasid linnuse ja maja maha ning ründasid pihkvat. Eesti muinasaja lõpul Läti Henriku kroonika. Suhtleliselt kiire arengu aeg. 150-200 tuhat inimest. 11-12 saj külad kasvasid
Alates III aastatuhandest eKr hakas mõnes maailma piirkonnas kujunema tsivilisatsioon. Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. Sageli nim. Esimesi tsivilisatsioone ka varasteks kõrgkultuurideks. Inimühiskond oli rohkem organiseeritus, mis omakorda ilmnes riiklikus korralduses. Varane tsivilisatsioon ja riik olid lahutamatult seotud. Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused: 1)Piirkonnas oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele. Tsivilisatsioonid on põlluharijate ning karjakasvatajate ühiskonnad. Enamasti llanges tsivilisatsioonide algus varasesse pronksiaega, niisis kerkisid nad esile ulatuslikuma metallikasutse algusega umbes ühel ajal.; 2)Ühiskonna selge varanduslik kihistumine.; 3)Kujunenud riiklus osad rikkamad olid nn valitsev klass, kes kontrollisid enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil.
Teises osas peatutakse individuaalsusel ja selle mõjul organisatsioonile. Antakse lühike ülevaade tähtsamatest isiksuseteooriatest (suurema tähelepanu alla on võetud Bandura õppimisteooria), räägitakse väärtustest ja hoiakutest, tajust, motivatsioonist, tööga rahulolust ja otsustamisega seonduvatest probleemidest, pikemalt peatutakse eestvedamise teooriatel. Kolmas peatükk on pühendatud suhtlemispsühholoogiale. Kiiresti on üle mindud suhtlemisvahenditest, -stiilidest, -tõketest jms. Põgusalt peatutakse enese- kehtestamisel, läbirääkimistel, kuulujuttudel (sic!), pikemalt ametialasel suhtlemisel ja konfliktidega seonduval. Neljas (ja tundub, et ka kõige asjalikum) osa on rohkem sotsiaalpsühholoogiline. Käsitlemist leiavad mitmed grupi ja organisatsiooni protsessidega seotud inimkäitumise seaduspärasused (grupi tunnused, grupiomadused, grupisisesed protsessid;
noored ju niikuinii kodumaalt minema. Samas teisest küljest- mis lähteriigile kahjulik, see võib sihtkohariigile kasulik olla. Saab ju viimane immigrantide näol rohkem maksumaksjaid ning pikema aja jooksul suureneb ka sündide arv. Igati positiivne on ka see, et tööjõuturg mitmekesistub. Samuti on sisserändajad kohalikest odavam tööjõud ja peamiselt tegelevad sellega, millega kohalikud tegeleda ei soovi. Näiteks ka Eestist on mindud Iirimaale kalkuneid sulgedest puhtaks kitkuma ning ollakse töö ja teenistusega rahul. Kuid nagu lähteriigil, nii on ka sihtkohariigil migratsiooniga seotud negatiivseid tagajärgi. Kuna riiki sisserändajad on nõus töötama madalama palga eest kui kohalikud, võivad viimased tööst ilma jääda. Seega on loomulik, et tekivad konfliktid kohalike ja immigrantide vahel ning seda ka kultuuri-tasandil. On ka ju Eestis kuulda, näha ja tunda eestlaste ja venelaste vahelisi pingeid ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
