VEAOHTLIKUD SÕNAD kontsert -kontserdi – kontserti - mitmuse omastav kontsertide teemant – teemanti – teemanti - mitmuse omastavav teemantide leitnant – leitnandi – leitnanti - mitmuse om leitnantide vilu – nüri – mõru –tragi – südi NB! Käänamisel: mõrut – mitte mõrudat, tragisse – mitte tragidasse majja, ojja tujju, ajju - lühike sisseütlev Asesõnade käänded – kellessegi, kelleski, kellestki, kellelegi, kellelgi, kellegagi; emb- kumb, emma-kumma, emba-kumba, emmasse-kummasse ... üks – ühe – üht(e) kaks – kahe – kaht(e) viis – viie – viit kuus – kuue – kuut sada – saja – sada e sadat tuhat – tuhande – tuhandet e tuhat sadakond – sadakonna – sadakonda kümmekond – kümmekonna – kümmekonda õudne – õudse – õudset juus –juukse – juust küüs – küüne – küünt kaas – kaane – kaant laas – laane – laant küün – küüni – küüni (heinaküün) kaan – kaani – kaani (verekaan) veenda – veennud / möönda – möönnud murdma – m...
eestlaste pataljon laiali. Saksa okupatsiooni tulekuga lõpeb eesti väeosade moodustamine. Sakslased korjavad Tartu pataljonilt ära relvad ja saadvad pataljoni laiali. Kõik ohvitserid vangistatakse, nende hulgas ka Kuperjanov, ning saadetakse jalgsimarssil Riia poole. Valgas õnnestub Kuperjanovil, vaatamata sakslaste tugevale valvele, põgeneda ja pöörduda tagasi Tartusse. Kuperjanovi partisanide pataljon 1918. aasta 23. detsembril saab leitnant Julius Kuperjanov 2. diviisi ülemalt kolonel Limbergilt loa erakorralise partisanide salga moodustamiseks. Partisanide salga loomise mõte tekkis Kuperjanovil seoses üldise peataoleku ja korralageduse tõttu, mis valitses 1918. a. detsembri viimastel päevadel kogu lõunarindel. Kahtlus oma riigi loomise edusse ning hirm jääda punaste kätte, sundis paljusid jõukaid kodanikke põgenema üha läheneva rinde eest Tallinna. Rahvas suhtus sõjaväe tegevusse ja
*VÕK Viru Üksik-jalaväepataljon, *VÕK Rahuoperatsioonide keskus, *VÕK Üksik-sidepataljon, *VÕK Üksik-vahipataljon, *lahinguteostuse väljaõppe- keskus, *Suurtükiväegrupp, *Õhutõrjedivisioon, *Pioneerpataljon, *Kaitseväe keskpolügoon, Auastmed: (alamast kõige kõrgemani) Ajateenijate: Reamees, kapral, Nooremseersant, Seersant, Vanemseersant Kindralohvitseride: Nooremveebel, veebel, vanemveebel, staabiveebel, ülemveebe Ohvitserid: lipnik, nooremleitnant, leitnant, kapten, major, kolonelleitnant, kolonel, brigaadikindral, kindralmajor, kindralleitnant, kindral mereväe ajateenijate: madrus, venemmadrus, nooremmaat, maat, vanemmaat mereväe ohvitserite: lipnik, nooremleitnant, leitnant, kapten, kaptenmajor, kapten- leitnant, mereväekapten, kommodoor, kontraadmiral, viitseadmiral, admiral
moodustama partisanide väesalka. Kui levis kuuldus, et Kuperjanov Puurmanis võitlussalka formeerib, hakkasid siia kogunema kaitseliitlased kõikjalt Tartumaalt. Palju täienes pataljoni koosseis vabatahtlike arvel, kelle hulgas oli palju koolipoisse. Kuna lossi kogunes üle mitmesaja mehe, siis jagati kokkutulnud nelja roodu ning väeosast moodustus üksikpataljon. Pataljoni juhiks sai J. Kuperjanov. I roodu ülemaks sai lipnik R. Riives, II leitnant E. Saar, III alamkapten R. Kuslap ja IV leitnant J. Unt. Varuroodu ülemaks ja ka Puurmani komandandiks määras Kuperjanov leitnant J. Soodla. Asutati ka ratsakomando, mida juhtis alamkapten K. Tiimann.7 Suurim probleem pataljoni moodustamisel oli relvade puudus. Ei jätkunud püssegi, kõnelemata muust. Kergeid kuulipildujaid oli ainult 2. Varustuse ja moona kandsid kokku mehed ise ja ümberkaudsed inimesed. Otsiti välja relvad, mis olid peidetud revolutsioonipäevil. Need olid aga tihti roostes või üldse kõlbmatud.8
Temast jäi ühtlasi maha ka tütar Inge, teose peategelane. Inge isa ja ema on surnud, ta elab koos vanaisaga kirikumõisas, ent vanaisa ameti mahapaneku tõttu on nad sunnitud kolima. Inge on värskelt gümnaasiumi lõpetanud noor naisterahvas. Ta on olnud pikalt armunud ühte naaberkülas elavasse lennuväelasesse, mees nimega Andres Vanatoa, kes kahjuks juba abielus on. Uus praost Paju on noor, õrna väljanägemisega mees. Tal on noor naine ja lennuväes teeniv vend, leitnant Paju. Asjaolu, et uue praosti vend lennuväelane on ja mundris kirikumõisa õuele ilmub ajab Inga esialgu segadusse eemalt lähenedes peab Inga leitnant Paju ekslikult Andres Vanatoaks ja kohkub, kui oma eksimusest aru saab. Leitnant Paju paistab olevat seelikukütt, naistehurmaja. Kirikumõisa saabudes hakkab ta pea kohe Ingele silma heitma ja nagu Ingele tundub, siis suhtleb ta ka oma vennanaisega väga soojalt ja meelitavalt.
Paan Knut Hamsun Peategelased : Leitnant Glahn, Edvarda, Doktor, Härra Mack, Eeva Tegelased : Koer Äsop, Sepp, Parun Tegevus toimub Norras Nordlandi ja Sirisundi kandis. Endine armeelane Leitnant Glahn elab eraklikku ja looduslähedast elu Nordlandi metsades, kus tal on oma hütt ja koer nimega Äsop. Nad käivad koos jahil ja kalal, et ära elada: ,,Ma ei lase mitte selleks, et tappa, ma lasen selleks, et elada. Täna on mul tarvis üht metskitse, sellepärast ei lase ma mitte kaht, vaid teise lasen homme. Miks peaksin ma mitu tükki laskma? Ma elan metsas, ma olen metsa poeg." Leitnant on väga positiivne inimene ja näeb ka kõigis asjades alati midagi positiivset.
tulemise äärepealt unustanud, aga nüüd, kus ma temaga kokku ei saanud, tundsin üksindust ning masendust." Henry ei teadnud siis veel, et ta on armunud, kuid see peegeldus tema üksindustundest. ,,Jube makaroniõgja`´-seda mainis Henry omamoodi naljaga Rinaldile. ,,Kas on suudetud mõnda sõda seisma panna``?-see oli preestri küsimus kui nad arutasid Henryga sõja üle. 2. Lühikokkuvõte: Ameerika leitnant Frederic Henry, kes teenib Itaalia sõjaväe sanitaarteenistuses, teeb läbi rasked sõjakatsumused ja hakkab mõistma tapatalgute mõttetust. Ta lõpuks saab aru,et sõda sõdivad riigivalitsejad kes tahavad saad juurde maad ja võimu ja keda ültse ei huvita rahva heaolu ning inimelul ei ole mingit väärtust.Henry siis otsustab sõjast loobuda ja põgeneb.Kui Henry leiab oma armastatud ülesse ja nad veedavad ilusa talve Sveitsis. Catherine sünnituse ajal tuleb välja
Paju mõisa) maadel, praegusest Valga linnast 6 km Tartu poole. Lahingu peamiseks põhjuseks oli Valga linna vabastamine Punaarmee rüütlite, lätlaste käest. Lahingus võitlesid omavahel Tartu-Valga grupp ja Läti punased kütid. Paju mõis oli viimane kaitsepositsioon Punaarmeele Valga all ning seda kaitses 1200 läti punast kütti Emils Vitolsi juhtimisel. Punaarmeel oli seal 32 kuulipildujat, 4 suurtükki ja soomusrong. Eestlased võitlesid 693 mehepojaga (partisanide pataljon leitnant Julius Kuperjanovi juhtimisel ja Soome vabatahtlikud Põhja Pojad) ning eestlastel oli 22 kuulipildujat ja 6 suurtükki. Eesti väed ründasid mõisa. Ühe päeva jooksul tõrjuti nende rünnakud tagasi, hämariku ajal tungisid Eesti väeosad aga mõisa ning vallutasid selle käsitsivõitluses. Lahing oli üks Eesti Vabadussõja verisemaid. Eestlaste poolel oli langenuid ja haavatuid kokku 156 (nende hulgas ka haavata saanud leitnant Julius Kuperjanov) ning Punaarmee kaotas umbes 300 sõdurit
Julius Kuperjanov Referaat Koostas: Ardo Tammoja Viljandi 2009 Sisukord Kasutatud kirjanuds - ...................2 Julius Kuperjanov ............................3 Sõjamehekarjäär..................... 3 - 4 Teenistuskäik..................... 5 Teenetemärgid....................... 5 Kui Kuperjanov tuli................ 5 - 8 Abikaasa saatus............................ 8 Paju lahing ja leitnant Kuperjanovi langemine.......................... 9 Paju lahingu mälestuse jäädvustamine............................. 9 - 10 Põrandaalune Tartumaa kaitseliit....................................... 10 - 11 Kuperjanovi partisanide pataljon................................... 11 - 14 Kuperjanovi viimane lahing............................................... 14 - 15 Kasutatud kirjanuds - internet 2 Julius Kuperjanov
Viimase tütar Gertrude andis need omakorda oma abikaasale, kelle nimi oli Vegesack. Gertrud Holstfer, Daniel Vegesacki lesk, kes 1637. aastal oli abiellunud oma teise abikaasa Wolmar Urkülliga, müüs samal aastal (oma esimesest abielust sündinud laste Johann Christophi, Barbara ja Anna Vegesacki nõusolekul) kõnealused väikemõisad Padoferi, Tirmasti ja Ubenormi nime all 300 taalri eest kolonel Heinrich Flemmingule. Aastal 1682 kuulus Kärde ja Tirma mõis leitnant David Christoph von Zwillingule, kes suri ilma pärijateta. Pole selge, kas Kärde mõisa võis pärida tema õde, proua Neubau, kes 1729. aastal veel elas, kuid on teada, et 1734. aastal olid pärijateks Zwillingud ja Fersenid ning Tirma kuulus leitnant Gröndahlile. 1739. aastal läks mõis parun Roseni kätte. 12. märtsil 1782 müüs parun Carl Gustav Rosen valdused 25 000 hõberubla eest komissar Carl Gustav von Baranowile ning 5. juulil 1796 andis
Maa- ja õhuväe auastmed on ühesugused, ainult ,et maaväe auastme taust on pruuni-hallikat värvi, ning õhuväe hele-sinise taustaga. Kindral on kõrgeim auaste, ning madalaim on reamees. Maa- ja õhuväe auastmed : Kindralid/ admiralid Kindral Kindralleitnant Kindralmajor Brigaadikindral Ohvitserid Kolonel Kolonelleitnant Major Kapten Leitnant Nooremleitnant Lipnik Allohvitserid Ülemveebel Staabiveebel Vanemveebel Veebel Nooremveebel Vanemseersant Seersant Nooremsersant Sõdurid/madrused Kapral Reamees Mereväe auastmed : Admiral araabia keeles tähendab merede valitseja, emiir. Kõrgeim auaste Eesti mereväes. Viitseadmiral Kontradmiral Kommodoor
Igas peatükis on erinev keskne karakter. Veidi rohkem pöörab romaan tähelepanu 80-aastasele praostile August Tammikule ning tema 18-astasele lapselapsele Ingele. Teose alguses jätab vana praost hüvasti oma kodu Palunurme kirikumõisaga ning veedab oma viimsed elukuud jõuka perekonna Sibelrgleichide mereäärsess suvemajas. Enne kirikumõisast lahkumist tähistatakse Palunurmes jaanipäeva, millest võtab osa ka äsja saabunud uus kirikuisa oma perekonna ning noorema venna leitnant Pajuga. Esimestest kohtumisest peale tundub leitnant Ingele liiderliku ja liialt flirtiva noormehena. Seetõttu on ta võtnud nõuks mehele koht kätte näidata. Enne, kui tal selleks võimalus avaneb, on aga aeg lapsepõlvekoduga hüvasti jätta. Inge, kelle ema ja meremehest isa aastaid tagasi uppusid, sõidab linna ning saab Sibergleichidega suvemaja osas kokkuleppele. Üllatuseks on aga Sibelrgleichide peretütar Gerda vahepeal kihlunud tollesama leitnandiga
mereväe auastmeteks. Jõgeva NK ja KT Maaväg i ja õ huväg i S õ durid Kapra l Reamees No o re mallo hvits e rid Vanemseersant Seersant Nooremseersa nt Vane mallo hvits e rid Ülemveebel Staabiveebel Vanemveebel Veebel Nooremveeb el No o re mo hvits e rid Kapten Leitnant Nooremleitnant Lipnik Vane mo hvits e rid Kolonel Kolonelleitnant Major Kõ rg e mad o hvits e rid Kindral Kindralleitnant Kindralmajor Brigaadikindral Me re väg i Madrus e d Vanemmadrus Vanemmadrus (ajateenija) Madrus No o re mallo hvits e rid Vanemmaat Maat Nooremmaat Vanemmaat (ajateenija) Maat
järgmine päev saabus Tallinnast Kaitsepataljon. Paju lahing Mida lähemale jõudsid Eesti väed Valgale, seda raskemaks muutusid võitlused. Vaenlane oli juurde toonud uusi vägesid Lätist, kuid Eesti mehed olid näljased ja väsinud. Kuid sellest hoolimata ei tahtnud eestlased loobuda ja tungiti edasi. Siis jõuti Paju mõisa alla. Soomus- rongid ei saanud siin partisane toetada, kuid sellest hoolimata tungis 3.kompanii leitnant J.Soodla juhatusel otse taganevate venelaste kannul 30.jaanuaril Paju mõisa sisse. Õhtul hakkas vaenlane peale tungima. J.Soogla pani viimse võimaluseni vastu, kuid oli sunnitud lõpuks lahkuma. Samal päeval jõudsid kohale Soome ''Põhjapojad'', kolonel Hans Kalmi juhatusel. Soomusrongid ja ka partisandid läksid tema käsutusse. Kalm tahtis partisanidele puhkust anda, et nad pisut koguksid end, aga Kuperjanov oli sellele vastu. Seega pidi 31.jaanuaril
,,Korraga ma mõistsin, et minu jaoks on sõda lõppenud. Aga seda tunnet, et sõda oleks tõesti lõppenud, mul ei olnud. Mul oli poppi tegeva koolipoisi tunne, kelle mõtted lähevad ikka ja jälle koolimajas toimuva juurde." Henry oli sõjast küll pääsenud, kuid teda huvitas siiski südames kuidas teistel seal läheb ning ta oleks südames tahtnud sõjas oma kaaslastele veel edasi toeks olla, kuid armastus tema südames oli sõjast tugevam. 2. Lühikokkuvõte: Ameerika leitnant Frederic Henry, kes teenib Itaalia sõjaväe sanitaarteenistuses, teeb läbi rasked sõjakatsumused ja hakkab mõistma tapatalgute mõttetust. Ta saab aru, et sõda peavad riigivalitsejad, kes kasutavad sõdureid ja rahvast vaid söödana sellel teel, kus üks riik tahab võimust võtta teise üle. Valitsejad ei mõtle korrakski oma rahva heaolu peale ning see on nende jaoks lihtsalt üks mäng, kus inimelud ei oma mingisugust väärtust. Ühel hetkel otsustab
tegelasena. Alice oli sündinud 1894. Ta küüditati 1941 ja mõrvati 1942. aastal Nõukogude Liidus. Mälestuse jäädvustamine Julius Kuperjanovi nime kannavad tänavad Tartus, Valgas ja Põltsamaal. Samuti loodi 23. detsembril 1938. aastal kolonelleitnant J. Soodla eestvõtmisel Kuperjanovi Partisanide Polgu Selts, kelle järglaseks tänases taasiseseisvunud Eesti Vabariigis peab end J. Kuperjanovi Selts. Selts asutas 2010. aastal leitnant Kuperjanovi teeneteristi ja leitnant Kuperjanovi mälestusmedali, millega autasustatakse neid kodanikke, kelle tegevus Eesti põliselanike heaolu eest on olnud läbipaistvalt aus, sihipärane ning ennastohverdav.
detsembrist 2011 on Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras. Kaitseväe juhataja juhib kaitsväge nii rahu kui sõja ajal ning vastutab kaitseväe valmisoleku eest täita riigikaitselisi ülesandeid. Kaitseväe juhataja nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikogu. 4. Millises vanuses Eesti meeskodanikud on kaitseväekohuslased? Meestel on 17.-60. eluaastani kaitseväeteenistuse kohustus. 5. Nimeta vähemalt 5 ohvitseri auastet alustades kõige kõrgemaga! Kindral Kindral Leitnant Kolonen Kolonen Leitnant Major 6. Kui vanu kutsealuseid võib kutsuda ajateenistusse? Kohustuslikus korras kutsutakse ajateenistusse noormehed vanuses 18-27, naistel on võimalus oma algatusel ajateenistus läbida. 7. Nimeta 5 põhjust, mille puhul antakse ajateenijale ajapikendust? Kool, perekondlik haigus 8. Millised on ajateenija 3 kohustust? Ajateenija on ajateenistuses viibimise ajal kohustatud täitma teenistuskohustusi ja kaitseväes kehtivaid õigusakte
PROBLEEMID: · Vihavaen Barricinide ja della Rebbiate vahel · Orso aukohus isa mõrtsukale kätte maksta, kuigi ta ise seda ei soovinud. · Lydia armastus Orso vastu ning algne soov seda maha suruda päritolude erinevuse tõttu. SISUKOKKUVÕTE: Itaalia tavapärasusest tüdinud kolonel Nevil ja tema tütar Lydia otsustavad sõita metsikule Korsika saarele, et kogeda midagi, mida nende tutvuskond varem kogenud pole. Reisil saarele kohtuvad nad erru saadetud leitnant Orso della Rebbiaga, kes neile lahkelt saart tutvustab. Leitnandi ja Lydia vahel on märgata sädemeid, kuid enne, kui midagi juhtuda jõuab, pöördub Orso oma õe Colomba soovil tagasi kodukülla. Ühiskonna ja õe survel on Orso sunnitud alustama sõda tema isa mõrvas süüdi oleva perega ning tapab pere ainsad järeltulijad. Paguluses veedetud aja jooksul kihluvad leitnant ja Lydia ning õigeksmõistetuna ootab kaht armastajat, Colombat ning kolonel Nevil'i ees sõit tagasi tsivilisatsiooni
Paul üritab kõigest väest teda seljas tagasi viia, et ta ravile kiiresti saaks. Sidumispunktis selgub, et Kat on teel granaadikillu pähe saanud ja surnud. See on raamatu peategelasele kõige rängem hoop. Paul läheb tagasi rindele, kuid natuke hiljem sügisel hukkub ka tema. 5. Peategelased: Paul Bäumer, Stanislaus Katczinsky, Albert Kropp Kõrvaltegelased: köögitoimetaja Heinrich, kooliõpetaja Kantorek, Franz Kemmerich, Pauli ema, õde ja isa, allohvitser Himmelstoss, leitnant Bertinck, Josef Hamacher, Peter, Franz Wächter, Lewandowski, Marja Lewandowski, Haie Westhus, Müller, Leer, Detering, Tjaden, Mittelstaedt. Paul Bäumer- ta oli 19 aastane noor koolipoiss, kellele meeldis kirjutada ja raamatuid lugeda. Ta oli keskmise kehaehitusega ning pärit natuke vaesemast perekonnast. Tal on isa, vanem õde ja ema, kes on haigestunud vähki. Tema kõige paremaks kaaslaseks sõjas on Stanislaus Katczinsky
Paul üritab kõigest väest teda seljas tagasi viia, et ta ravile kiiresti saaks. Sidumispunktis selgub, et Kat on teel granaadikillu pähe saanud ja surnud. See on raamatu peategelasele kõige rängem hoop. Paul läheb tagasi rindele, kuid natuke hiljem sügisel hukkub ka tema. 5. Peategelased: Paul Bäumer, Stanislaus Katczinsky, Albert Kropp Kõrvaltegelased: köögitoimetaja Heinrich, kooliõpetaja Kantorek, Franz Kemmerich, Pauli ema, õde ja isa, allohvitser Himmelstoss, leitnant Bertinck, Josef Hamacher, Peter, Franz Wächter, Lewandowski, Marja Lewandowski, Haie Westhus, Müller, Leer, Detering, Tjaden, Mittelstaedt. Paul Bäumer- ta oli 19 aastane noor koolipoiss, kellele meeldis kirjutada ja raamatuid lugeda. Ta oli keskmise kehaehitusega ning pärit natuke vaesemast perekonnast. Tal on isa, vanem õde ja ema, kes on haigestunud vähki. Tema kõige paremaks kaaslaseks sõjas on Stanislaus Katczinsky
Lõbusad Sõdurilood Raamatu tegevus toimub Venemaal. Raamatu peategelane on aega teeniv sõjamees Basmakov, kellega tihti midagi naljakat või veidrat juhtub. Basmakovi dessantväelasekuuel on üks külg roheline ning teine külg valge. Reamees Basmakovit peeti hädavareseks ja rühmakomandör hoidis teda ülemuste silma alt eemale. Kui uus komandör leitnant Petuhhov tuli, lõppes see asi ja Basmakov pidi hakkama kõikides asjades kaasa lööma. Järgmistel õppustel pidi nende rühm hüppama langevarjuga lennukist alla. Reamees Basmakov sattus kogemata sooja õhu voolusesse. Sellepärast tõusis ta allapoole minemise asemel ülespoole. Ta lendas edasi ja jättis kõik meelde, mida all nägi. Pärast rääkis ta kõik, mida nägi, ära ja leitnant Petuhhov avaldas talle kiitust. Peale seda ei peetud teda enam hädavareseks.
• Ülem: nooremleitnant Mati Mäe • Relvastus/varustus: 90mm tankitõrjekahur Harju maleva miinipildijarühm • Ülem, lippur: Indrek Grüünberg • Relvastus/varustus: 81mm miinipilduja Õhuseiredivison • Ülem: lipuohvitser Hardy Remmeldas • Lippur: staabiveebel Andres Riisaar • Relvastus/varustus: Grownmaster 400 Toestus väejuhatuse logistika väepataljon • Ülem: koloneleitnant Andres Kraav • Lippur: leitnant Oliver Tüür • Relvastus/varustus: väliköögid, recovery masin Orkestrid • Politse- ja piirivalveameti oekester, dirigent leitnant Simur Vasnar • Ameerika Ühendriikide õhuväe orkester, dirigent veebel John Thoson • Kaitseväe orkester, dirigent kolonenleitnant Indrek Toompere
Viljandit ja Pärnut 1919. aasta esimestel päevadel hakkasid Eesti üksused punaseid tagasi suruma, toimunud pööre osutus püsivaks ning sellel oli mitmeid põhjuseid: 1. Aasta vahetusel olid Tallinnasse saabunud Soome abiväed Hiljem saabus vabatahtlike ka Rootsist ja Taanist See avaldas tohutut psühholoogilist mõju. 2. Vabatahtlike väeosi moodustus ka Eestis, neist kõige kuulsamaks sai leitnant Julius Kuperjanovi partisanide pataljon, kuid suurepärase võitlusvõimuga paistis silma ka Kalevlaste Maleva, Skautpataljon jmt. Oluline osa oli rindele läinud arvukatel vabatahtlikel ja koolipoistel 3. Eestisõjaväe juhtimises pandi maksma kindel kord. Vägeisd juhtis ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoner, tema staabi ülem oli Jaan Soots. 4
klassi väljasõit Tallinna lennusadamasse, kus toimus eesti armee tehnikate näitus. Väljasõit pidi olema kell 9:00, aga kuna mõned õpilased tulid hilja ja bussijuht läks limonaadi ostma me sõitsime välja ainult umbes kell 9:15. Kahe tunni pärast me saabusime Tallinna lennusadamasse, kus vaatasime eesti armee tehnikat. Seal olid erinevad sõjaväe autod, relvad ja laevad. Ka kaks ajateenijad tegid suurepärast teed, mis võiksdid võtta kõik, kes tahtsid. Oli seal ka üks leitnant, kes rääkis palju kasulikut informatsiooni sõjaväe kohta. Me olime seal ainult poolteist tundi, aga saime teada sõjaväest väga palju uut. Pärast näitust sõitsime ühele parkla ja meil oli veel umbes poolteist vaba aega. See oli väga põnev väljasõit ja näitus, kuigi ilm ei olnud väga hea - sajas vihma.
“La Mare Au Diable” (1846) “The Paving Stone” (1862) “A Winter in Majorca” (1842) “Le Mariage de Victorine” (1851) Tähtsus Müstiline naine Skandaalsed teooriad Ilukirjandus, Victor Hugo Mitmeküglne Tsitaat “On ainult üks õnn elus, armastada ja olla armastatud.” – George Sand Avastused 1.) Kandis meeste riideid avalikult 2.) Suitsetas avalikult 3.) Abikaasa, Prantsuse sõjaväes leitnant Kasutatud kirjandus Vikipeedia, 01.11.2015 https://en.wikipedia.org/wiki/George_Sand Authorama, 01.11.2015 http:// www.authorama.com/famous-affinities-of- history-iv-6.html The New York Times, 01.11.2015 https:// www.nytimes.com/books/first/j/jack-sand .html
Pataljon juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, rahvusvahelistest lepingutest, teistest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. Pataljoni koosseisu kinnitab kaitseväe juhataja, lähtudes kaitseministri poolt pataljonile kehtestatud sõjaväelise auastmega ametikohtade ning muude riigiteenistujate üldarvust. Pataljoni koosseisu kuulub staap, 6 õppekompaniid ning staabi-ja tagalakeskus. Partisanide pataljon asutati ametlikult 23. detsembril 1918, mil leitnant Julius Kuperjanov sai loa partisanide salga asutamiseks. Salga loomise mõte tekkis Kuperjanovil seoses üldise peataoleku ja korralageduse tõttu Vabadussõjas, mis valitses 1918. a. detsembri viimastel päevadel kogu lõunarindel. Endise maailmasõjaaegse luurekomando ülemana tundis Kuperjanov erilist huvi partisanisõja vastu, mistõttu andis ta oma väeosale nimetuseks Partisanide pataljon. Vabadussõja keerises, oli pataljoni asutaja Julius Kuperjanoviga ühinenud väike,
John Fitzgerald Kennedy Karl Jargo · John Fitzgerald Kennedy (Mai 29, 1917 November 22, 1963) , tuntud ka initsiaalide JFK all. · Ameerika Ühendriikide 35.president. · 1941 1945 teenis USA Mereväes · Kõrgeim auaste mille sai oli Leitnant · Võitles II maailmasõjas, Solomoni Saarte kampaanis. · Kennedy oli sünnist saati terviseprobleemidega. · Kennedy käis kuni kolledzini erakoolides. · Lõpetas Harvardi Poliitika erialal 1940. · Töötas sõjaväe ajakirjanikuna enne kui läks poliitikasse, Esindajatekodasse. · John Kennedy oli demokraat. · Ta oli senaator 19531960. · 1960. aasta presidendivalimistel võitis ta Richard Nixonit ja sai presidendiks. · Tema presidendiksoleku ajal toimus Kuuba kriis.
· 1897. Viljandi linnakool · Rahapuudus · 1902 õpib Vilno jalaväe junkrukoolis · 1909 Peterburi Sõjaväeakadeemia Teenistus · Teenistus Vene tsaariarmees: 1901 110. Kaama jalaväepolk Kaunases 1903 Allohvitseriks 1904 Vanemveebel 1905 13. Jerevani Tema kõrguse ihukaitsegrenaderide polk (nooremohvitser) 1906 august-oktoober staabikomando ajutine ülem Teenistus 1907-1908 Tbilisi raudteejaam 1908 Leitnant 1913 Staabikapten 1914 Kapten (Eestis sõjaväe major) 1915 21. diviisi vanemadjutant 1916 alampolkovnik Laidoner Eestis · 1918. 1. jaanuaril saabub Tallinna · 23. detsembril Eesti Sõjavägede ülemjuhatajaks · 1. detsembril 1924. aastal nimetati Laidoner taas Sõjavägede ülemjuhatajaks · 12. märtsil 1934 kolmas kord Kaitsevägede ülemjuhataja · 24. veebruaril 1939 ühendati kindraliks Elu pärast teenistust · 22. juunil 1940 tagandati
Maaväe auastmed jagunevad järgmiselt: Sõdurid alustavad reamehest ning saavad edasi kapraliks. Edasi tulevad nooremallohvitseride auastmed, mille esimene variant on nooremseersant, selle järgneb seersant ning lõpuks võib saavutada vanemseersandi tiitli. Vanemallohvitserid on veeblid. Alustatakse nooremveeblist, saadakse veeblistaatus, sealt edasi vanem-, staabi- ja ülemveebel. Edasi tulevad tähtsamad auastmed. Nooremohvitseride esimene auaste on lipnik, selle järgnevad nooremleitnant, leitnant ja kapten. Vanemohvitserid võivad olla kas majorid, kolonelleitnandid või kolonelid. Eesti maaväe kõige tähtsamad auasted kuuluvad kõrgematele ohvitseridele. Nimelt need on brigaadikindral, kindralmajor, kindralleitnant ja kõige kõrgem auaste, kindral.
Eisenhower Sissejuhatus • Dwight David Eisenhower • 14. oktoober 1890 – 28. märts 1968 • West Pointi Sõjakool, 1915 • Abiellus 1916 • Kaks last • Sõjaväelane, leitnant, poliitik http:// www.history.com/topics/us-presidents/dwight-d-eis http://en.wikipedia.org/wiki/Dwight_D._Eisenhower enhower Dwight. D. Eisenhower http://en.wikipedia.org/wiki/Military_career_of_Dwight_D._Eisenhower Eisenhower poliitikas • 1942 – 1943, Operatsioon Torch • 1944 – 1945 edukaks kujunenud sissetung • 1948 – New Yorki Columbia Ülikool • 1950 – NATO • 1953 – 1961 USA 34. presitent
ÜLLAR SAAREMÄE KAROLIINA HANGA 10.S ISIKLIK • SÜNDIS 23. NOVEMBER 1969 KOHTLA-JÄRVEL • ABIELUS KRISTI SAAREMÄEGA • VARASEMAST KOOSELUST NÄITLEJA TIINA MÄLBERGIGA ON TAL POEG KARL ROBERT JA TÜTAR MARII INGRIIN. • TÖÖTAB RAKVERE TEATRIS 1996. AASTAST. • 1991 - 1996 UGALA TEATER, NÄITLEJA • VOKALIST. HARIDUS • 1988 LÕPETAS KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUMI • 1992 LÕPETAS KÕRGEMA LAVAKUNSTIKOOLI. • 1996. AASTAST RAKVERE TEATRI PEANÄITEJUHT • TALLINNA RIIKLIKU KONSERVATOORIUMI LAVAKUNSTIKATEEDER XV LEND 1992 • KOHTLA-JÄRVE I KESKKOOL OSAD TUNNUSTUSED • VOLDEMAR PANSO NIMELINE AUHIND 1991 • EESTI TEATRILIIDU AASTAPREEMIA PARIM MEESNÄITLEJA 2008 • KARL ADRA NIMELINE AUHIND 2011 • VABARIIGI PRESIDENDI VALGETÄHE IV KLASSI TEENETEMÄRK 2015 • AASTA VABATAHTLIK 2008 • RAKVERE TEATRI KOLLEEGIPREEMIA PARIM LAVASTAJA 2009 MÕNED ROLLID • SURNUD LIBLIKATE TANTS (JÜRVEN) • JUTUSTUS TÕELIS...
Sõjaväemudelid :elukutseline(d) relvajõud Reservväed: need mobiliseeritakse ainult ohu korral üksustesse. Miinipilduja patareis on : tagalarühm,-siderühm Kolm jalaväekompanii moodustavad jalaväepataljoni põhja. Tagalakompanii tegeleb söögi, pesu,postkast, surnute matmisega. Üksikvõitleja kes koos paarilisega, moodustavad lahingupaari. Pooljagu on 4-6 kaitseväelast Jagu moodustab kahest pooljaost, kelle ülem on seersant. Rühm koosned 3 jaost ja selle ülem on leitnant.(30-35 meest) Brigaad, mis koosneb 3-4 jalaväepataljonist(6000-8000 meest) Diviis, mis moodustub 3-4 brigaadist Korpus, kuhu kuulub 3-4 diviisi Armee- koosneb 150000---- Kaitseväeteenistus ja kaitseväe distsipliin.! Kaitseväeteenistus on teenistus kaitseväes. Selle liigid on:tegevteenistus,-teenistus reservis. Eesti kodanik on kaitseväekohustuslane 16- kuni 60 eluaastani. Tegevteenistuse liigid on :ajateenistus,-lepinguline teenistus,-osavõtt õppekogunemisest
2 SLAID Üllar Saaremäe (sündinud 23. novembril 1969 Kohtla-Järvel) on eesti näitleja ja lavastaja, punkansambli Streptococcus Pyogenes vokalist. 3 SLAID Fakte eluloost 1988 lõpetas Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi[1]. 1992 lõpetas Kõrgema Lavakunstikooli. Töötas aastatel 1991–1996 "Ugalas" 1996. aastast Rakvere Teatri peanäitejuht 2 SLAID Isiklikku: Üllar Saaremäe abikaasa Kristi Saaremäe, kunstnikunimega Kristi Leppik, on vabakutseline kunstnik. Varasemast kooselust näitleja Tiina Mälbergiga on tal poeg Karl Robert ja tütar Marii Ingriin. Töötab Rakvere Teatris 1996. aastast. 4 SLAID Haridus: Kohtla-Järve I Keskkool Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateeder XV lend 1992 Varasemad töökohad: 1991 - 1996 Ugala Teater, näitleja 5 SLAID Tunnustus: Voldemar Panso nimeline auhind 1991 Rakvere Teatri kolleegipreemia parim meesnäitleja 1999, 2006, 2007 Rakvere Teatri kolleegipreemia parim lavastaja 2009 Ants Lauteri nimeline auhind 20...
aastal ning romaanile sai koheselt osaks suur menu. ,,Läänerindel muutuseta" on Remarquei isiklikest lahingu kogemustest Esimeses maailmasõjas. Romaan "Läänerindel muutusteta" räägib 19-aastastest koolipoistest sõjas. Neil polnud mingeid elukogemusi, oli vaid koolitarkus, millest rindel ei piisanud. Kõik see, mis senini oli neile tundunud tähtis, muutus nüüd mõttetuks ja noored ise ning nende mõttemaailm muutus. Tegelased: Paul Bäumer, Katczinski, Kropp, leitnant Bertinck, Tjaden, Himmelstob. Romaani minategelaseks on Paul Büumer, kelle seiklusi ja sisemist muutumist romaan kirjeldab. Puhkusele sõites tundub endine elu talle võõrana. Kui ta läheb tagasi rindele, paistab talle, et tal pole mitte ainult tulevikku, vaid ka minevikku. Olemas on ainult rinne, kaaslaste hukkumine ja surmahirm. Romaanis meeldis mulle, kuidas oli kirjeldatud noore sõjas oleva mehe psühholoogilist muutumist ning nende ükskõikseks muutumist ning reageerimist vaid
1)Millal toimus vabadussõda? Vabadussõda toimus 1918 –1920 Vabadussõda algas 28. novembril 1918, kui Punaarmee ründas Narvat. 2)Miks algas vabadussõda? Sest Nõukogude Venemaa ei tunnustanud Leedu ja Läti iseseisvust ning alustas 1918 sõda Baltikumi vallutamiseks. 4)Kes oli sõja algul edukam? Sõja algul oli edukam venemaa, kes vallutas Narva, Võru, Rakvere ja Tartu. 1919. a jaanuari alguseks jõudis Punaarmee Tallinnast mõnekümne kilomeetri kaugusele. 5))Miks näis sõja algul Eesti Vabariigi olukord lootusetu? Ainuke Eesti ohvitser, kes langes Vabadussõjas diviisiülemale vastaval ametikohal. mil vastloodud Eesti Vabariigi olukord näis pea lootusetuna 6)Kes oli Johan Laidoner? Johan Laidoner oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik ja ülemjuhataja. 7)Miks hakkas eestlastel varsti sõjas hästi minema? Laidoner, Inglise laevastik, relvastus, abi Soomest, soomusrongid. 8)Paljud koolipoisid ja üliõpilased läksid vabat...
Väga tähtis osa selles oli Tallinnas ehitatud 3 soomusrongil, mille üldjuht oli kapten Anton Irv. 9. jaanuaril vabastati Tapa. Järgnes pealetung Tartu suunas. Tartu vabastati 14. jaanuaril. Maarinde ja Utrias maandatud meredessandi üheaegse pealetungiga vabastati 18. jaanuaril Narva. Narva jõe joonel rinne stabiliseerus ning sõjategevuse raskuspunkt kandus Lõuna-Eestisse. 30. jaanuaril peeti lahing tähtsa raudteesõlme Valga pärast (vt Paju lahing). Leitnant J. Kuperjanovi juhtimisel võidelnud partisanid ja Soome Põhja Pojad vallutasid ägedas lahingus Paju mõisa viimase Punaarmee tugipunkti enne Valgat. J. Kuperjanov sai lahingus surmavalt haavata.............................................6 Vastupealetung........................................................................................................... 7 Pärast poolteist kuud kestnud taandumist leidis Eesti armee endas jõudu, et astuda Punaarmeele vastu. 1918
Gambia Gambia on Aafrika lääneosas asuv väike riik. Pealinn on Gambial Banjul, mille nimi oli kuni 1973. aastani Bathurst. Suurim linn on Serrekunda. Peamine keel on inglise, kuid räägitakse ka kohalikke keeli nagu mandingo, volofi ja fuli. Gambia rahvaarv on ca 1,7 miljonit, riigi pindala on 11 000 km 2 . 17. sajandi lõpul ja kogu 18. sajandi jooksul võitlesid Suurbritannia ja Prantsusmaa poliitilise ja majandusliku ülemvõimu saavutamise nimel Gambias. Praegused piirid pandi kokku peale Suurbritannia-Prantsusmaa vahelist kokkulepet. Aastal 1888 sai Gambiast eraldiseisev Suurbritannia koloonia, 1889. aastal aga kuninglik koloonia. 1901. aastal sai Gambia oma täidesaatvad ja seadusandlikud nõukogud ning liikus järk-järgult suurema iseseisvuse suunas. Pärast Teist maailmasõda kiirenes konstitutsioonilise reformi käik. Sellele järgnesid üldvalimised 1962. aastal, valitsus astus ametisse 1963. aastal. Gambia saavutas i...
· 18.saj II pool-ooperi juht positsioon läheb Itaaliast Austriasse. · 1 tõeline ooperihelilooja oli C.Monteverdi · 17-18saj. Tegutses palju ooperiheliloojaid:A.Scarlatti,G.F Händel,H.Purcell jne. Don Jose Escamillo · tahab Carmenit, kuid Carmen pole tast huvitatud · toredoor · Don Jose konkurent Micaela · Päästab Carmeni Don Jose eest · Don Jose naine Zuniga · ähvardab relvaga · Don Jose konkurent · leitnant tubakavabrikus · ihaldab Carmenit Carmen · tugeva iseloomuga · talle meeldis,et ta oli ihaldusväärne · rõõmsameelne · tema elu ei jäänud kellelegi märkamatuks · väärtustab vabadust,sõltumatust · pidas end esmatähtsaks ja siis tulid teised Salakaubavedaja · Carmen ja Don Jose põgenevad koos mägedesse Don Jose · sirge,uhke pilk · armastuse tõttu kaotab selge mõtlemise
Rembrandti naist uhkes kleidis ning kannab kuldseid ehteid kõrvas ning käel. Saskia asetseb küljega. Naine on pildil üpris tõsine kuid õnnelik. Suuri probleeme tekitas ''Öine vahtkond'', mis oli tellimustöö. Rembrandt näitas välja seal oma uusi mõtteid kuid sellega ei oldud rahul. Maal kujutab mitmeid Amsterdami sõdureid, kes oleks nagu kiiruga voodist välja aetud. Põhiplaanile on toodud kapten Frans Banning Cocq ja leitnant Willem van Ruetenburgh. Kuid kui võrrelda seda ''Doktor Tulpi anatoomialoenguga'' siis ''Öises vahtkonnas'' on ta lisaks kapteni ja leitnant rõhutamisel, rõhutanud nende taga olevat kuldses kleidis tüdrukut. Paljudele ei meeldinud selline mõte ning tellija polnud nõus maksma. Asi jõudis isegi kohtuni välja. Inimesed arvavad ekslikult, et tegevus toimub öösel, kuid tegelikult on Rembrandt seda kujutanud lõunasel ajal.
JULIUS KUPERJANOV K E S O L I J U L I U S KU P E R J A N O V ? Julius Kuperjanov sündis 11.oktoober 1894.aastal Venemaal, Pihkva kubermangis, Ljohhova külas –suri 2. veebruar 1919 Tartus. Ta oli eesti väejuht, Eesti Vabadussõja kangelane. Auastmelt oli ta leitnant (Saksa okupatsiooni ajal ja mõjul nimetati teda vastava Saksa auastme järgi ülemleitnandiks). JULIUS KUPERJANOV ISIKKLIK ELU Julius Kuperjanov esimesed 9 lapsepõlve aastat möödusid sünnikohas, kuid algkoolihariduse viletsa kättesaadavuse ning laste venestumise hirmus tõi isa Daniel pere tagasi Eestimaale. Elama asuti ema Liisa esivanemate Lalli tallu.Pärast 5 aastat kestnud õpinguid Sipe ministeeriumikoolis, astus ta 1910. aastal Tartu Õpetajate seminari
juba Tallinnasse, Paidesse, Põltsamaale, Viljandisse ja sõjaväe ülemjuhataja Polkovnik Johan Laidoner Pärnusse Vastupealetung 7. jaanuaril 1919 aastal läks Rahvavägi üle vastupealetungile Kõigepealt suudeti vabastada enamus PõhjaEestis Tapa, Kunda, Rakvere ja Jõhvi. 18. jaanuaril tungisid Soomest saabunud vabatahtlikud Narva ning tõrjusid Rahvaväed üksusega Punaarme Narva jõe idakaldale 14. jaanuar hõivasid soomusrongid ja leitnant Julius Kuperjanovi partisandid ootamatult Tartu. Punaarmee tõi kohale värskeid jõude ja pidas tõsiseid lahinguid LõunaEestis. 1. veebruaril jõudis Rahvavägi Võru ja Valgani, seega oli Eesti pind vaenuvägedest puhastatud Mõned pildid kasutatud relvadest Landesweri sõda Läti Ajutine Valitsus polnud suutnud luua piisavalt sõjajõude ja seega pidi
et sõjaolukorras võivad venelased kahe päevaga Tallinnasse jõuda, aga nad surevad siin. Tähendus - vanemohvitseri kõrgeim auaste paljude riikide sõjaväes Allikas õhtuleht 17. Eesti veebel asub õpetama Iraagi allohvitsere. Tähendus - allohvitseri auaste Eesti kaitseväes Allikas delfi 18. Sõdureid karistanud kapral kaotas töökoha. Tähendus - noorema juhtivkoosseisu auaste mõne riigi sõjaväes Allikas delfi 19. Taavi Rõivas on nüüdsest leitnant. Tähendus - paljude riikide sõjaväes üks nooremohvitseri auastmeid Allikas delfi 20. Vene kindral tahab tsetseene hukata Tähendus - kõrgem ohvitseri auaste maa- ja lennuväes Allikas - delfi
Vabaduse kullakoormad Näitus ,,Vabaduse kullakoormad", on koostatud koostöös Pärnu Muuseumi ja Eesti Panga muuseumiga. Kullavoori loo aluseks on vooriülema leitnant Jüri Kibbari hilisemas eas kirjutatud mälestused,mille kasutamist võimaldas tema tütar Vally Järve. Tegu on dokumentaalse ja vahetu materjaliga, mis hoolimata vanusest on vähetuntud. Näitus ,,Vabaduse kullakoormad" on koostatud, et meenutada 90 aastat tagasi toimunud sündmusi Eesti Vabariigis, mis nägi alles esimest rahuaega ja valmistus sõjaseisukorrast väljuma. Tartu rahu ratifitseeris Vene Föderatsiooni
28. oktoobril 1928 andis Narva linn 4. pataljonile lipu, olles Vabadussõjas Narva peamine kaitsja 1940. aasta juunis likvideeriti väeosa Nõukogude Liidu okupatsiooniga. 4. Taasloomine ja paiknemiskohad Pärast Eesti taasiseseisvumist otsustas Vabariigi Valitsus 22. mai 1992. aasta määrusega nr 155 formeerida Kaitsejõudude jalaväepataljon traditsioonilisse paiknemiskohta Jõhvi. 5. Ülemad pärast taasiseseisvumist 25.08.1992—08.12.1993 härra Peeter Prans 09.12.1993—19.08.1996 leitnant Indrek Sirel 20.08.1996—31.10.2004 kapten Jüri Järveläinen 01.11.2004—30.07.2006 major Neeme Kaarna 31.07.2006—31.01.2010 major Urmet Reimann Viru 01.02.2010—30.05.2012 major Janno Märk 01.06.2013—19.06.2015 kolonelleitnant Eero Kinnunen 20.06.2015– ... kolonelleitnant Arno Kruusmann 6. Keda valmistab ette ja spetsiifika Viru jalaväepataljoni eesmärk on viia ellu kaitsetegevusi talle eraldatud vahenditega ettenähtud vastutusalal. Selleks õpetatakse pataljoni
Paldiski Gümnaasium Tõnis Halling Ernest Hemingway Essee Juhendaja: Õp. Heigo Ausmees Paldiski 2009 Raamat on : Ernest Hemingway ,,Hüvasti relvad" ning väljaande aasta on 2008 Teose peategelane on Ameerika leitnant Frederic Henry , kes teenib Itaalia sõjaväe sanitaarüksuses. Raamatu autor räägib raamatus enda eluloost Hispaania kodusõja ajal. Raamat ise räägib sellest , kuidas ta kunagi teenis Itaalia sõjaväe sanitaarüksuses ning ta armus ühte kenasse neidu nimega Catherine Barkley. Alguses tahtis ta lihtsalt natuke n.ö ,,lõbutseda" temaga , aga hiljem ta armus temasse. Ühel päeval , kui nad olid parajast valmis uuesti sõjaga alustama saatsid
Vabadussõda Sõja tekke 11.novembril 1918. aastal kirjutas Saksamaa alla Compiegne´i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja ja ühtlasi ka Saksa okupatsiooni Baltimaades. Samal päeval tuli Tallinnas uuesti kokku Eesti Ajutine Valitsus, võttes Eesti valitsemise enda kätte. Kuid nüüd hakkas vastiseseisvunud väikeriike ohustama Venemaa, sest seal võimutsevad enamlased püüdsid iga hinna eest vallandada kommunistlikku maailmarevolutsiooni ning taastada endise Vene impeeriumi vägevust. Sõja algus 28.november 1918Punaarmee vallutas Narva Vallutati ka Jõhvi, Rakvere, Tapa, Valga, Võru ning Tartu Sellega oli alanud Eesti Vabadussõda Välisabi 12. detsembril 1918 Tallinna ilmunud Briti eskaader, mis kaitses pealinna mere poolt. Abi saabus ka Soomest, kellelt saadi nii relvi kui rahalist laenu. Briti laevastik Nii Soomest, Rootsist ja Taanist tulid ka vabatahtlikud sõdurid ...
A 2. millal tulid eestis võimule enamlased? 23-25 okt 1917 enamlaste raformid: maapangad ja tööstusettevõtted riigistati, natsionaliseeriti piirati kodaniku sõna ja südametunnistusvabadust suleti opositsioonilisi ajalehti keelati rahvakogunemised arreteeriti ja saadeti välja rahvuslikke ja baltisaksa tegelasi 3. kuidas on eesti vabariigi tekke ja vabadussõjaga seotud järgmised isikud? J.tõnisson - juhtis eesti rahvaerakonda, eesti välistelegatsiooni juht J.poska - allkirjastas tartu rahu lepingu, tallinna linnapea K.päts - kuulutas välja eesti vabariigi pärnus, ajutise valitsuse peaminister, päästekomitee liige J.pitka - oli soomusrongide juht O.strandman - ajutise valitsuse juht 1919 4. kellega ja millal tuli eestlastel võidelda vabadussõjas? võnnu lahing 23.06 1919 võideldi sakslastega paju lahing 31.01 1919 võideldi punaarmeega narva kaitselahingud 1919 võideldi punaarmeega landesweri sõda 1919 võideldi baltisaksalstega 5. anna se...
KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Ivar Vipper KUPERJANOVI JALAVÄEPATALJON Keila 2009 Ajalugu Kuperjanovi partisanide pataljoni ametlikuks sünnipäevaks on 23. detsember 1918. a, mil leitnant Julius Kuperjanov tookordselt 2. diviisi ülemalt kolonel Limbergilt sai loa erilise partisanide salga moodustamiseks. Kuna vabatahtlikke oli palju, siis peatselt muutus Kuperjanovi jalaväepataljon iseseisvaks pataljoniks kõikide juurdekuuluvate komandodega ning nimetati hiljem, peale langenud juhi surma tema mälestuseks "Ülemleitnant Kuperjanovi partisanide pataljoniks". Maailmasõjaaegse luurekomando ülemana tundis Kuperjanov erilist huvi just partisanisõja vastu ning ristis seepärast oma väeosa partisanide patalj...
Lapsepõlv Marlene Dietrich, pärisnimega Marie Magdalene Dietrich, sündis 27. septembril 1901. aastal Saksamaal Berliini rajoonis Schönebergis. Ta oli noorem kahest tütrest, õde Elisabeth oli aasta vanem. Tema vanemad olid Louis Erich Otto Dietrich ja Wilhelmina Elisabeth Josephine Felsing. Dietrichi ema oli jõukast Berliini perest, kellele kuulus kellavalmistamise ettevõte, tema isa oli politsei leitnant, kes suri 1911. aastal. Isa parim sõber Eduard von Losch, kes oli aristokraadist vanemleitnant, kurameeris Dietrichi emaga ja abiellus temaga 1916. aastal. Dietrich tutvus ka Von loschi sugulastega, kelle seas oli ka krahve ja printsesse, see jättis sügava jälje ka tema väärtushinnangutesse. Losch suri Esimeses Maailmasõjas saadud vigastustesse. Von Losch ei adopteerinud Dietrichi lapsi ametlikult. Pärast kasuisa surma kolis Dietrich ema ja õega sugulaste juurde Dessausse.
maetud Harala kalmistule. Inimeste elulood annavad ülevaate eesti rahva saatusest 20. sajandil. Enamikku Traadi lühiproosat ja romaane võib lugeda kui ajalookroonikat, sest autor on nende kirjutamisel lühtunud arhiiviürikutest, dokumentidest, perekondlikest, pärimustest. GARANTIID Keset kestendavaid tunde tundeöö aastatuhat, suletud surelikkusesse. Kõrk, etteantult pettunud õrnemas soos, pidades sõbraks puid, õhku ja taevast, poeb metsaonni leitnant Glahn: sügise ruske südamik asendab südame küpsust. Tööhobune, esindamata eesel, astub vaguralt vagu ? meelemuutuseta üksluises vihmasajus. KÜLMAKERKED Igas ajas on palju uksi. Vaimusilmaski ei avata kõiki. Unustus hõlmab iga kivi, kviitungit, geeni. Unustusse mattuvad aiad, unustus imbub taevasse, merre, unustus sööbib unustussegi. Üha pikenevat tee ? kuhu küll? Jalge all külmunud muld lindude varbajälgedega. Malletu maine mannetab ülemaise. Kui igavene jõuad olla sinagi,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
