..ida, o...alik, lõu...as, i...a, igasu...useid. 2. KIRJUTA P VÕI B Tule tup...a! Hoo...lema, tii...u, la...sed, lõ...uks, vii...ib, hoo...les, är...les õ...etajana, õ...ilased, heliko...terit, koo...asti antiloo...ide, koo...ad 3.KIRJUTA T VÕI D Pi...i, en..., en...ale, maali...es, ülemjuha...ajal..., kas tea...e?, kallu...ada, näi...ab, hele...amini, hämmel...unult, rii...ed, lin...ude, looma...e kä...istamist, kä...in, hii...lane, raa...io, pil...istada, esin...amas, hõbe...ase, hun...ikoer, kabine..., oia...as, harsaltsel..., töö...ab hõbe...ased, hale...alt, tor...i, sõi...is, leh...i, toominga...e, Ei...e, spor...ialad, höbe...ase, hale...alt, muu...us, huvi...avat, tun...ud, ilusa..., töö...ab, Tobe...ad, sale...at, pude...ad, lähe...al, õde...ega, rohttaime...est, ai...ake, vii...ikas, Majahoi...ja, püksi..., kondi..., kõmpi...es, peal..., ime...les hääl..., hooksamal..., hii...lane, nõn...a, rän...ab, esin...amas, elevan..
Mondrian,Malevitch Tekkimine:1)otsiti uusi kirjutamisvõtteid 2)kunstniku isikliku filosoofia otsingud 3)ühisk uued suundumused DADAISM 1916-22: Isel: 1)rangelt võttes polnud kunstistiil 2)ei seadnud eesmärgiks uue kunsti loomist-see ongi uudne 3)eitada senist kunsti 4)ideaaliks oli ,,suur eimiski, tühjus, auk" 5)bruitism-esemete üheagne kakofooniline kokkumäng 6)imponeeris juhuslikkus maalis ja skulptuuris 7)programmiks oli selle puudumine Esin: J(hans) Arp(zürich)- tegi puust kujundeid, kolaazid rebitud paberist F.Picabia(newyork)- maal, reprod tehnilistest joonistustest, esemed ,,Tuletikunaine" G.Grosz(berl)- dadaistlik fotomontaaz K.Schwittwrs(hannover)-"maalile" lisatud esemed(nöörijup,võrkaiatükid) M.Ernst(kölnis) grotesk purustava militarismi üle T.Tzara(pariis); M.Duchamp(newyork)- nn Ready-made- valmis objekti eksponeerimine kunstiteosena. Pissuaar ,,Purskkaev", ,,Mona Lisa".
rannikult sis e m a a suuna s tasapisi tõus e b. Ranniku lähe luiteah d al leidub elikk mad e, alikku läbivad otsa m o r e e ni ja d e o osid e read. Kohati esin esuuri b soid , mis paiknev a d mandrijää servakuhjatiste ning ranna m o o d u sti ste taga. Virtsu ja Pärnu Jaagupi vah elis el alal saar onelisi rohk
Marie Curie ; halog e niidid: Be halog e niidid on polüm e e r s e ehitus e g a , tähtsaim a d on BeCl2 ja BeF2.; MgCl 2 (esin e b sag eli kristallhüdraadina, saad ak s e m er e v e e s t ) . Kasutataks e ma gn e si a alts e m e n di tootmis el: MgO + MgCl 2 + H 2 O 2MgClOH ; Ca Cl 2 (esin e b sag eli kristallhüdraatiden a ); ve e s hästilahustuv ,saad ak s e sood a tootmis e kõrvalproduktina . CaF 2 esin e b loodu s e s (fluoriit, sulapa gu ) saad ak s e ka tööstuslikult; Raadiu mi kasutataks e sag eli halog e niidid e (kloriidi, bromiidi) kujul. Sulfaadid: BaS O 4 loodu s e s (minera al barüüt), kuid rohke m saad ak s e kunstlikult, tähtis mitm et e pab eris ortide täiteainen a , valge õlivärvi komp o n e nt . MgSO 4 loodu s e s mer ev e e s , mitm ete mineraalid en a , kasut. MgO saa mi s el
Litosfäär-kuni 200 km välim kest,hõlmab kogu maak ja vahevöö ülaosa.ül osa moodust maak,al piir ei ole kindlalt piiritletav.litosflaamad-astenosfääri peal "ujuvad" hiigl plaatjad plokid.laamtektoonika-teooria,õpetus litosf laamade tekkimisest,liikumisest,vastastmõj ja hävimisest,kirjeld laamade liikum ja jõude,mis seda põhj.pinnamood e reljeef-litosf,astenosf,litosf laamadpinnav tekke alusel-struktuursed-maa sisejõudude toimel,murenemis-kivim pealispinna purun v lahustum tagaj,kulutus- lumi,veis,tull,kivim murenemine,kuhje-kivim osakesed liiguvad kõrgemalt madalamale ookeaniline maakoor-5-10 km,settekivimite kiht,basaldikiht.mandriline-40.80km,settekivim kiht,graniidiki,tasaldiki.. .laamade liik üksteise suhtes-rift;samalajal põrkuvad teineteisest eemale rebitud laaamade teised küljed kokku oma naabritega;tekkivad lõhedkuumad punktid-maa tuuma ja vahevöö kontaktalal olev kohad,ümbrusest oluliselt kuumemad,nende kohal vahevöös leiavad as...
Need on väga õhukesed kõrge huumuse- ja toiteainesisaldusega,kuid väga kivised ja põuatunflikud.Sp. tahetakse neid säilitada loodusliku taimkatte all ja põldudeks mitte harida. Rähkmullad Põ & Lõ-E peaaladel mida katab maksem mofddnihorisont. Iseloomulik on kõrge huumuse-,toitaine ja teravaservalise peamurendi(räha)sisaldus.Kohtades, kus on säilinud looduslik taimkate, levivad neil liigirikkad puisniidud&salumetsad.Pruunmullad esin. Kesk-E&Pandivere kõrvustiku moreentasandikel.Koostiselt&ehituselt E kõige paremad põllumullad.Kus on säil.looduslik talmkate,levi.liigirikkad puisniidud&salumetsad. Leetund mullad on iseloomulikud keemiliselt koostiselt vaestele liivadele(tunnuseks on valkjashall e. Väljaühtehorisont).Näivleetund mullad levin.Lõ&Kesk-E moreenitasandikel. Tekkivad savikale v kahekihilisele lähtekivimile mis ei lase vihma-lumesulamisvett kergesti sügavamele liikuda. Gleimullad suurelt levind&om
Päristuumrakk.- vast. Raku tuuma esin jaot org 2 rühma: eel(prokarüoodid)- ja päristuumsed(taime- seene- loomariik. Rakk- rakumemb, tsütoplasm, organell, tuum- regul raku elutegevust. Tsütoplasm - vesi(60- 90%), selles on lah paljud org ja anorgained( tasakaalus Ph). Sisald: aminohap, nukleotiide,mono- ja oligosahh, organi happeid, esind kõik biopolüeerid, polüsahh, valgud, nukleiinhapp. Ül:seob kõik rakuorganellid tervikuks, toitainete laiali kandmine, jääka eritumis koht, sisal pigmente. Rakutuum - ümbris koos 2 membraanist, milles pooride kaudu toimub ainevah tuuma sisemusse ja välja. Tuumasisene plasma- karüoplasm- sisald DNA ja RNA-d ja mitm ühendeid. Kromosoom on oluline tuuma osa. Toimub rRna sünt ja ribosoomide mood. ÜL:Rakutuum regul kõiki rakus toimuvaid protsesse, sisal ja säilit raku pärilikku infot, juhib raku elutegevust.. Kromosoom - 46, 23 paari, homoloogilised kromos sisald samu pärilikke tunnuseid määravaid geene, eran...
5. Peptiidside formeerumine, sideme omadused (NB! Osalise kaksiksideme esinemisest tingitud omadused). Peptiidi tekke tingimuseks on amiidsideme moodustumine ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel, mille käigus eraldub vesi. Omadused: esineb harilikult trans-koformatsioonis. On iseloomult osaline (40%) kaksikside. Tänu kaksiksideme iseloomule on 6 peptiidsidee aatomit asendunud planaarselt. Peptiidi põhiskelett on kergelt laetud. Osalise kaksiksideme esin. Ting. Om. Puhas kaksikside C ja O vahel võimaldab vaba pöörlemist ümber C-N sideme, kuid mitte juhul kui on C=N 6. Peptiidid mõiste, nimetuste kujunemine. Peptiidid on molekulid, mis koosnevad peptiidsidemete abil ühendatud 2 või enamast aminohappest. Neid ühikuid nim aminohappejääkideks. Sõltuvalt jääkide arvust tuleb ka nimetus nagu 2 jäägiga dipeptiid, 3 tripeptiid ja suuremate jääkide arvu puhul 12-20 oligopeptiid ja 20-10000 polüpeptiid ja peala 10000 juba valk.
tema väärtust on 1,6*10 -27kg. 1s + s side ja 3 üksteisega risti olevat olevat s-p sidet. Tegelikult a iseloomustab mok-de vahelisi mõjujõude. Aatommass on suhtarv, mis näitab mitu korda on elemendi aga on tõestatud 4 ühesuguse keem-se sideme olemasolu, mis tek Reaalgaasi iseloom, kriitilise oleku esin. ja kriitilised parameetrid. aatommass suurem 1/12 12/6C aatommassist, kuna ta on suhtarv eri tüüpi orbit-de liitumise teel hübriidorbit-deks. Mille kattumine Kriit-s olekus läheb gaas üle vedeli-ks ilma, et ta om-d muutuksid. ilma ühikuta suurus. N: Ar(O)=16 sidemete tekkel on suurem s ja p orbitaalidel eraldi. 1s-orbitaali ja 4.4 Vedelikud.
pinnaveekogum, (järv, veehoidla, oja, jõgi või kus põhjaveekiht lõikub maapinnaga. Maapinnale kevadistest tavaliselt väiksemad, mõnel aastal kanal, oja-, jõe- või kanaliosa, siirdev või väljumise iseloomu järgi jagunevad allikad vastupidi. Ka suvel võivad valingvihmad põhj rannikuveeosa) põhjav kogu allpool maapinda tõusuallikaiks (neist pääseb survepõhjavesi lühiaegseid tippvooluhulki. Minvooluhulgad esin küllastumusvööndis olev v, mis on otseses vettpidava pinnasekihi alt välja), langeallikaiks jõgedes siis, kui jõed toituvad ainult põhjaveest. kokkupuutes mulla või mulla aluskihiga (surveta põhjavee väljavoolukohad) Hüdrograaf Eesti jõgedes on kaks veevaest perioodi suvine põhjaveekiht üks või mitu maa-alust võrk, jõe valgla: Mingil maa-alal paikn jõed, ja talvine. Enamasti on vett kõige vähem suvel,
22 . Majoritaarne e. ena m u s v alimis e süste e m Valituks osutub kandidaat ,ke s saab oma valimisringkon n a s kõig e ena m hááli.(Suurbritannia) Proportsionaalne süsteem-Iga partei saa b parlam e n di s kohti proportsinaals elt kogu riigi ulatus e s kogutud háálte arvud el e. (Ee sti) 23. Proportsionaalse süsteemi iseárasused : · Kandidaat pole sõltumatu ,vaid esin e d a b om a erakon n a seisuko hti. · Valija hááli kantaks e ühelt kandidaa dilt teis el e üle. · Parlam e nti páás e m i s e l pole táhtis ainult kandidaadile antud háálte arv, vaid ka tema asutus partei valimisnim e kirjas. 24 .Riigikogu peamised ülesanded: · Men etled a ja vastu võtta se a d u s e d . · Ratifitse erida válislepingu d. · Kinnitada riigie elarv e.
Tõe p o ol e st, Ares on põlatud kogu ,,Ilias e'' ulatus e s . Hom er o s nimetab teda tapahimulis e k s , verejanulis ek s, surelike keha stunud ne e d u s e k s ; sa m uti ka nii imelik, kui se e ei ole argpük siks, kes röö gib valu tunde s ja põg e n e b koh e, kui haavata saab. Lahingu s on Ares el oma saatjasko n d, kes pea b sis en d a m a s üdidu st. Roo mla st el e m e el dis Mars rohk e m kui kre ekla st e Ares. Ares esin e s m üütide s väh e. Ühes loos on ta Aphrodite armuk e, ent ena m a sti on Ares vaid s õjas ü m b ol. Ares ei ole kindlapiirilen e isiksu s. Te m al ei olnud e elistatud linna. Märkige m , et tema lind oli rasakull. Koerat õu nim el e tegi kahju asjaolu, et se e loo m oli püh en d atud Ares el e . 13 Hephaistos (Vulcanus)
17 Sõnamoodustus. Eesti keele sõnade ülesehitus ja moodustamine Nendest reeglitest on siiski mõningaid erandeid. On olemas tüvesid, mis eraldi sõnana ei esine, vaid esinevad ainult koos tei- se tüve või tuletusliitega. Selline sõna on näiteks ürg- (ürgvana, ürgne) ja haja- (hajameelne, hajali). On isegi selliseid tüvesid, Sõnade hulk keeles on väga suur. Näiteks suuremahulises sõna- mis esinevad ühes ainsas sõnas: ...
`pugema' · o järgsilbis, kui esisilbis ä, e, i, o või u: nägo `nägu', sugo `sugu', molo `molu', ilo `ilu', elo `elu' · Palatalisatsioon: kam'sik `kampsun', keväden'i `kevadeni' Morfoloogia · Ains os Q1 sõnades da-, dä-lõpuline: emada, tädidä, muda `mind', suda `sind', tädä `teda' · -nud/-nod: tehnod `teinud', lugenud · Eitusverbi pööramine minevikus: esin `ma ei', esid `sa ei', es `ta ei', esimä `me ei', esitä `te ei', esid `nad ei'. · je-illatiiv: kodoje `koju' · Kodaveres n-inessiiv (puolen `pooles', elon `elus'), mujal -s. · Kodaveres s-translatiiv (mehes `meheks'), mujal -st (aigest `haigeks') · Kodaveres i-mitmus (naesile `naistele'), mujal -de. Idamurde ja lõunaeesti ühisjooned · tk > kk: sõkkuma `sõtkuma' · ae > aa: naaran `naeran'
rahvaviisid e kogu mi s m atka 1905 d el1911. Aastal1912 asu s Pe et er Süd a ela Tallinna m a , kus andis põhiliselt eratund e ning esin e s orelikonts ertid e g a. 19191920 töötas ta Tallinna Kõrg e m a s Muusikako oreli olis ja komp o sitsioo ni õp p e j õ u n a. Muus e u mi algatajak s oli e e sti kunstnik ja vanavara koguja August Pulst . Muus e u m asub Tallinna
tuntud kahekoh ali Valitsus numbrili se on esin se departe da tähisega mangus tud igas .N kasutata eid (préfet) p
neist on eristatud 3 erinevat aminohapet, mis neelavad erineva lainepikkusega UV kiirgust ja kaitsevad sellega peremeesorganismi (koralli). Bioluminestsents Isegi sügavu st e s , kuhu päike s e v algu s ei suuda tungida, män gib valgu s olulist rolli. Paljude s mikroorganis mid e s , selgrootute s ja kalade s tood etaks e sp etsiifiliste ke e miliste reaktsioonid e käigu s nn. külma valgu st biolu min e st s e nts. Nähtus ei esin e ainult suurte s m er e s ü g a vu st e s vaid ka vee pinn al ja mais m a al. Näiteks juba vanal ajal tuntud öine mere helendamine on põhjustatud erinevate dinoflagellaatide poolt (1830), tuntuimaks esindajaks Noctiluca miliaris (12mm). Valgus tekib biokeemiliste reaktsioonide tagajärjel: lutsiferiini ensümaatilise oksüdeerimise käigus (ATP, O2, H2O) eraldub valgus. Bioluminestsentsi tekkimisel eraldub 8095% energiast
ohtralt sajab. Kevadised on kõige suuremad, nende suurus oleneb peamiselt lumeveevarust. Mõju avaldavad ka teised tegurid: lume sulamiskiirus, pinnase külmumise ulatus ning valgla iseloom (pinnamood, metsasus, järvisus jm). Kevadsuurvee ajal voolab ära 3040% aastaära-voolust. Mida suurem valgla, seda kestvam suurv. Sügissuurvee vooluhulgad on kevadistest tavaliselt väiksemad, mõnel aastal vastupidi. Ka suvel võivad valingvihmad põhj lühiaegseid tippvooluhulki. Minvooluhulgad esin jõgedes siis, kui jõed toituvad ainult põhjaveest. Eesti jõgedes on kaks veevaest perioodi suvine ja talvine. Enamasti on vett kõige vähem suvel, kuigi on ka erandeid: Narva ja Ahja jõgi, mõned karstijõed ning Endla soostiku jõed, kus talvine miinimum on väiksem. Suvine madalvesi algab tavaliselt juunis, läänerannikul ja saartel juba mais, Emajõel aga Võrtsjärve tasandava toime tõttu alles juulis-augustis, ning kestab sept-oktoobrikuuni
Survelised otsamoreenid, kuhjelised e puistelised om. 20. Mis on oos? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) Glatsiofluviaalne kuhjevorm. Pikk, kitsas ja suhteliselt kõrge vallilaadne pos pinnavorm (vallseljak). Es kuni 35m kõrged, 50-80 m laiad jalamilt, olles tavaliselt harja kohal vaid mõned m laiad, kuni 420 nõlvakaldega. Koon glatsiofluviaalsetest setetest- jämedateral liiv, kruus, veeristest, munakatest, võib esin rahnusid. Setetele isel põimjas kihilisus. Harioosid, lavaoosid, kometoosid, helmesoosid. Lä- ja Kesk-E. 21. Mis on voor? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited). Glatsiaalne kulutus- kuhjevorm. Ovaalse v piklik-ovaalse põhikuju radiaalkünnised ja seljakud, mis koon valdavalt moreenidest ning on kujun aktiivse liustiku kulutaval ja kuhjaval tegevusel. Pikkus võib ulatuda
,,Puud ja metsad on kõige kallim aare, mida loodus on inimesele andnud" (Plinius) Puitkütus M Maht õõtühikud, nendevahelised seosed. Olulisemad mõisted m3 kuupmeeter, tm (m3) tihumeeter üks m3 õhuvahedeta puitu. Võib arvestada koorega või koore- ta. Puidu ruumala (mahu-) ühik, millega arvestatakse ka puistu tagavara. rm ruumimeeter e riidakuupmeeter üks m3 puitu koos õhuvahedega (virnmaterjali mõõtühik). Selle asemel kasutatakse ka mõistet riidakuupmeeter ehk steer, pm e pm puistekuupmeeter - ühe m3 suuruses mahus (puistangus) vabalt sisalduv 3 puitkütuse (tavaliselt hakkpuidu) kogus. Soojushulk Energia 1 kJ (kilodzaul) = 0,239 kcal (kilokalor), 1 kWh = 860 kcal, 1 kcal = 4,178 kJ. 1000 kcal = 1,16 kWh. Võimsus (soojushulk ajaühik...
29% hall 37% pruun roheline 16% 18% Mediaan 174 Asümmeetriakordaja: 0.428911 Mood 170 Järsakus e. ekstsess: 0.288036 173 Otsus, kuna asümmetriakordaja on positiivne ning keskmine pikkus on suurem, kui mediaan ja mood, siis esin una järsakus on positiivne, siis pikkuste jaotus on terava tipuga. Jaotushistogramm 0.60 0.50 0.40 Osakaal 0.30 0.20 0.10 0.00 [155;162] (162;169] (169;176] (176;183] (183;190] (190;197]
suuda ega tahagi vaban. Tööt. arvasid, et juhte tuleb kõige rohkem edasi arend. järgnevates vald- kondades: · tööt.vah. suhted; · juhi ajakohastam.; · firmaga seond. teadm. täiendam.; · probl. ja konfliktide lahendam.; · esitlemisosk. parandam. 17 13. Thomas-Kilmanni konfliktimudel. Konflikt in.vah. vastuolu, milles tekkinud pinge ajend. osalisi üksteise vastu teguts. Konfliktid võivad esin. kõigil org. tasanditel ja nendes osalejate hulk varieerub. Thomas-Kilmanni konfliktimudelis käsitl. 5 peam. konflikti lahend. võtet: 1) Konkureerim. seisn. jõuliste võtete kasutam. oma seisukohtade kaitsm. ja läbisurum. Tuginet. ametl. võimule ja autoriteedile ning rakend. resoluutsust ja rünnakut. Efektiivne kiiret otsustam. nõudvates oluk. ja ebapopul. tegev. korral (kulude vähend.) ning tingi- mustel, mil vastaspool omab ebaõiglaseid eeliseid.
o järgsilbis, kui esisilbis ä, e, i, o, u: nägo ‘nägu’, sugo ‘sugu’, molo ‘molu’, ilo ‘illu’, elo ‘elu’; palatalisatsioon: kam’sik ‘kampsun’, keväden’i ‘kevadeni’: Morfoloogia ainsuse os Q1 sõnades da-, dä-lõpuline: emada, tädidä, muda ‘mind’, suda ‘sind’, tädä ‘teda’; -nud/-nod: tehnod ‘teinud’, lugenud; eitusverbi pööramine minevikus (ka L-E): esin ‘ma ei’, esid ‘sa ei’, es ‘ta ei’, esimä ‘me ei’, esitä ‘te ei’, esid ‘nad ei’; je-illatiiv: kodoje ‘koju’; Kodaveres n-inessiiv (puolen ‘pooles’, elon ‘elus’), mujal –s; Kodaveres s-translatiiv (mehes ‘meheks’), mujal –st (aigest ‘haigeks’); Kodaveres i-mitmus (naesile ‘naistele’), mujal –de; Idamurde ja lõunaeesti ühisjooned tk – kk: sõkkuma ‘sõtkuma’; ae – aa: naaran ‘naeran’;
-1IV Loeng Poliitiline kultuur. Avalik arvamus. Kodanike-ühiskond ja liikumised Poliitiline kultuur Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete, uskumuste ja müütide muster. Poliitilise kultuuri mõistet kasutatakse kahes tähenduses. n Hinnanguline: kasutatakse igapäevakõnes (vrd. kultuurne) n Analüütiline või võrdlev: poliitilisel kultuuril on koostisosad, mille alusel riike võrrelda Eesti poliitiline kultuur(sus)? Terminiga eksinud ajaleht sai kohtuasja Mustvee kultuurikeskuse juhataja Jevdokia Abakanova kaebas kohtusse Jõgeva maakonna ajalehe Vooremaa, kuna lehe teatel sõimanud naine kohalikku orkestrijuhti s*tapeaks, tegelikult nimetas naine meest aga p*sanäoks. Ajalehe andmeil selgus tõepoolest, lugejakirja autor eksis. Mustvee linnavolikogu liikme Lembit Kivimurru kinnitusel sõimas Abakanova Jaanust hoopis p*sanäoks Poliitiline kultuur analüü...
Poliitika 1. Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on eesti keeles poliitika, mis väljendub võimuvõitlusena. Policy on tegevuskavade elluviimine. 2. Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemise puhul lahendatakse igapäevaselt poliitikaküsimusi, kuid poliitika uurimise puhul püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 3. Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? Valitsus on täidesaatva võimu institutsioon. Administratsioon on erinevad riigi valitsemist korraldavad organid, täitva võimu e valitsuse asutused. Bürokraatia on juhtimise ratsionaliseeritud ja depersonaliseeritud süsteem, mis kindlustab ettevõtete jms tegevuse maksimaalse täpsuse ja efektiivsuse. Juhtimine on tegevuse juhatamine, lähedane mõistele administratsioon, sest see juhibki tegevust. 4. Kuidas on tekkinud tänased poliitik...
19. Inglise multikultuursus ja Prantsuse assimilatsioon Euroopas on immigrante püütud integreerida mitmeti. Kaks äärmust on järgmised: Inglise multikultuursus. Brittide ellusuhtumise aluseks on põhimõte “ela ise ja lase teistel elada”, lisaks üldiselt aktsepteeritud seaduskuulekus oma riigi suhtes. Sellest johtuvalt on hilisasukate rahvusrühmadel lastud elada “omas kultuuris”, niikaua kui nad järgivad Briti seadusi. Kui vaadata minevikku, siis inglased ei sekkunud ka oma koloniaalvalduste kohalikku kultuuri pea üldse, välja arvatud mõnede kommete keelamine (näiteks lesepõletamine Indias). Prantsuse assimilatsioon. Prantsusmaal peavad kõik muutuma prantslasteks, sõltumata päritolust ja taustast. Ideeliselt lähtub see vabaduse, võrdsuse ja vendluse loosungist. Prantsusmaal on keelatud isegi statistika elanikkonna etnilise päritolu kohta. Kui vaadata minevikku, siis prantslased tahtsid oma kolooniates luua ...
tegevu- se tulemuse eest: tulu-, kulu-, kasumi ja investeeringukeskus; tulemuskeskus: toob tulemuse välja; vastutuskeskus: vastutab välja toodud tulemuse eest; 2. Vastutuskeskused hõlmavad kõiki e/v valdkondi (varutus, turustus, tootmine jne.). 3. E/v-l on juhtimiskeskus, mis vastutab kogu e/v tegevuse eest. 4. Vastutuskeskusi luuakse eri krit. järgi (tegevusvaldkonnad, müügipiirkonnad jne.). 5. Vastutuskeskuste vahel võib esin. omavah. sõltuvust. Vastutuskeskused - org. eraldatud lülid, juhid vastutavad kindla valdkonna tulemuste osas. Liigit. vastavalt vastutuse mahule: 1) Kulukeskus (kulud) - org. osa, milles tegevuse käigus tekivad ainult kulud ning kus neid juhit. ja mõjut. Erist. kulukeskuseid tootmistegevuses, kus sisendeid saab igale väljundile täpselt määrata. Suuremad kulukeskused võivad koosn. väiksematest. Tüüpil. kulukeskused: rp. ja haldusosak
ühendid, mis sadestuvad ning on eraldatavad filtrimisel. Nüüdisajal kasut ulatuslikult ioniite (Na või H kationiiti), mis vahetavad ioone (Na+, H+) lahuses olevate Ca ja Mg ioonidega. Fosfaatpehmendusmenetlusel reageerivad fosfaatioonid Ca ja Mg ioonidega, andes rasklahustuvaid ühendeid. 20. IIIA rühma elemendid (B, Al): leidumine, lihtainete saamine, omadused ja kasutamine. Boor- kuulub vähelevinud elementide hulka, mis looduses lihtainena ei esin. Tähtsamaiks ühendiks looduses on booraks ja boorhape H3BO3, mis on ainus mineraalhape, mis esineb looduses puhta ainena. Maakoores levimuselt 37. Kohal, merevees üle kahe korra vähem. Boorhapet leidub mõnede mineraalveeallikate vees. Boori kaevandatakse booraksi Na2B4O7·10H2O ja kerniidina Na2B4O7·4H2O, mis edasi happe toimel viiakse booroksiidiks B2O3 ning redutseeritakse metallilise magneesiumiga. Puhtama saaduse saamiseks redutseeritakse gaasilisi booriühendeid (nt BCl3) vesinikuga
Aritm keskmiste kovariatsiooni hinnatakse kujul: s ( xi , xk ) = n(n -1) j =1 xi , j - xi xk , j - xk Selle võrrandi,kus xi,j ja xk,j on suuruste Xi ja Xk üksikmõõdisedrakendus on kovariatsiooni A-tüüpi hinnang.Kui mõdised ei korreleeru peax arvut korvalats.hinnang olema 0-läheneb2 sisendsuuruse võib esin korrelatsioon ,kui nende mõõtmisel kasut samu mõõtevahendeid, etalone ,lähteandmeid,millel on oluline stndrdmääram.Võimal korral tuleb kovariatsioone hinnat eksperimentaalselt muutes korrel-vaid sisendsuurusi või kasut-des B-tüüpi hinnangut. Kovariats on 0, kui ükski sõltumatu suurus funkts-des g1 ja g2 ei ole ühine. Kui 2 sisendsuuruse korrelatsiooni ei saa vält,võib
7 1. BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1. EIu omadused Koige tilciisemas kdsituses on bioloogia (kreeka k. bios - elu + lo.gos - m6iste, kiisitus) teaclus, mis uurib elu. Seet6ttu kuuluvad biotoogide huviorbiiti elu koikr,6imalikud r-ormicl ja nende elutegevusega seotud ilmingud. Esmapilgul tundub, et ei ole kuigi raske eristada elusobjekti elutust. On ju organismidel terve rida ainuomaseid tunnu- seid, mis looduse eluta osal ja inimese poolt loodud tehissiisteemidel puuduvacl. Liihemal uurimisel selgub aga, et tegelikkuses on peaaegu voimatu tommata tihest piiri elusa ja eluta looduse vahele ning leida uhte p6hitunnust, mis neid eristaks. Elu mdlratlemine on v6imalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Mil les viiljendub elu organisatoorne keerukus? Suur osa organismide koostises olevaid mole- keemilised omadr-rsed. Seetottu on molekulid kule esineb k...
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja...
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja ...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid......................................
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspo...
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpet...
dx. Vastus: + C. cos2 x 2 dx 11.23. 2 . Vastus: -2 1 + cot x + C. sin x 1 + cot x ex dx 11.24. . Vastus: ln(ex + 2) + C. ex + 2 2 1 2 11.25. xe-x dx. Vastus: - e-x + C. 2 11.26. cos xesin x dx. Vastus: esin x + C. 23x-1 11.27. 23x-1 dx. Vastus: + C. 3 ln 2 ln x ln2 x 11.28. dx. Vastus: + C. x 2 dx 11.29. . Vastus: ln | ln x| + C. x ln x dx 1 11.30. . Vastus: arctan 2x + C.
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid ...
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendami...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
