(www.zbi.ee) Kirp Kirp suurendatult. (tarbija24) Toitumine Kirpude peamiseks toiduallikaks on elusolendite veri. On olemas kirpe kes söövad vaid inimeste, koerte või siis kasside verd. Veri on kirpudele väga tähtis, ilma selleta ei valmi emase kirbu kehas munad, sageli ongi veri selle põhjustajaks miks ei teki kirbu kehas suguhormoonid. Kirp võib elada ilma toiduta pikka aega. Tehti katse kus peeti kirpe, ent süüa neile ei antud. Kirbud pidasid vastu umbes aasta. Kui kirpe hoiti lagunenud orgaaniliste ainetega täidetud ruumis, pidasid nad vastu poolteist aastat.(www.zbi.ee) Paljunemine Ilma vereta ei valmi emase kirbu kehas munad. Pärast suguühet muneb emane kirp (sõltuvalt liigist) 20-500 muna. Tegevus toimub aga koguaeg peremehe kehal, emane poetab munad väikeste kogumikena tema elupaika. Emased kirbud võivad ka mitu korda muneda, munemise vahel peavad nad aga verd imema.
Uuemõisa 2009 Kirbulised on selts parasiitseid putukaid, keda on maailmas umbes 2400 liiki. Kesk- Euroopas on neid umbes 70. Nende pikkus on 1,5 kuni 4,5 millimeetrit. Kirpude pea, rindmik ja tagakeha on omavahel tugevasti kokku kasvanud, nendevahelised piirid on ebaselged. Keha lülistus on selge. Pea on kirbulistel väike, kumer, tugevasti vastu rindmikku liibunud. Tundlad on lühikesed, silmad on nõrgalt arenenud. Kirbuliste suised on pistmistüüpi, suunatud alla. Kõik kirbud on imetajate ja lindude ektoparasiidid. Valmikute toiduks on peremeeste veri, mille saamiseks kirbud tema naha läbi hammustavad ja siis tekkinud augu kaudu imevad. Kirpude külgedelt lamenenud keha võimaldab neil osavalt peremehe karvade või sulgede vahel liikuda. Tavaliselt eelistavad kirbud mingit kindlat linnu- või loomaliiki, kuid õiget peremeest pole parasjagu leida, võivad nad imeda ka teiste loomade verd. Näiteks ründavad inimest sageli kassikirp ja koerakirp.
Kirp Millest me räägime? Kuhu kuulub kirp? Kes on kirbulised? Kirbuliste iseloomulikud tunnused Kus nad elavad? Millest nad toituvad? Kuidas nad paljunevad? Kirbu kahjulikkus loodusele ja inimesele Huvitavat Kokkuvõttev lünktekst Kuhu kuulub kirp? Kirbud on putukad, kes kuuluvad: loomade riiki lülijalgsete hõimkonda putukate klassi kirbuliste seltsi Kes on kirbulised? Kirbulised on parasiidid Maailmas on neid umbes 2400 erinevat liiki Umbes 70 neist on Kesk-Euroopas Eestis on väga tavalised koerakirp ja kassikirp, haruldasem aga inimesekirp Suurim kirp Eestis on kuni 5 mm pikkune mutikirp Kirbuliste iseloomulikud tunnused Kirpude pea, rindmik ja tagakeha on üksteisega kokku kasvanud
Parasitism, teisisõnu nugilisus, on kahe organismi vaheline suhe, kus üks organism kasutab teist enda elutegevuseks. Parasiit on see kes elab peremehe, nt inimese, arvelt. Vahel areneb parasiidi vastne vaheperemehes, kes on täiskasvanud parasiidi peremehest erinev. Parasiit toitub peremehe kehavedelikudest, kudedest ja muust sellisest. Parasiidid võivad elada peremehe peal või kehas sees. Tuntud on laiuss kes elab inimese sooles. Keha pinnal elavad puugid, lutikad, täid ja kirbud. Sammuti elab neid ka taimedel nt lehetäid ja -kirbud. Täi elab looma karvades ja toitub tema verest pikka aega. Nii ta kurnab looma aga ei tapa. Osa parasiite ei toitu peremehest vaid kasutavad teda lihtsalt ära. Näiteks kägu muneb oma munad teise linnu pessa ja lükkab teise linnu munad pesast välja. Nii kasvatavad võõrvanemad käopoja üles. On ka transpordiparasiidid, kes kasutavad teist loooma või putukat selleks, et liikuda uude kohta. Parasiidid
SELGROOTUD II KORDAMISKÜSIMUSED 1. Nimeta lülijalgsetele iseloomulikud tunnused Keha on lüliline, kitiinainest kest, lülilised jätked(jalad, tundlad jm.) 2. Nimeta lülijalgsete põhirühmad, too näiteid (igast rühmast 3) VÄHID nt: jõevähk, mullakakand, krabi ÄMBLIKULAADSED nt: tarantel, ristämblik, vesiämblik PUTUKAD nt: sipelgad, mardikad, liblikad, lepatriinud, sääsed, kirbud 3. Kus elavad vähid, too näiteid. Meres-homaar, krabi, krevett Magevees- jõevähk, vesikakand, vesikirp Maismaal- mullakakand, keldrikakand, kookosevaras ja TRIINU 4. Kirjelda jõevähi välimust (katted, kehaosad, nende osad) Nende keha katab kitiinist koorik, mis sisaldab lupja, värvuselt rohekas-pruun, keha koosneb 2. osast-pearindmik(2p.tundlaid, nokis, 1p liitsilm, suu, käimisjalad) ja tagakeha(6 lüli, 5p. ujujalgu, 5-osaline sabauim) 5
Must surm Mustaks surmaks nimetatakse katku, mis on kergesti leviv nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Yersinia Pestis. Nime on saanud bakter oma avastaja Alexandre Yersini järgi, kes selle 1894. aastal avastas ja vastuseerumi välja töötas. Katku levitavad närilised, eriti rotid ja ümisejad. Neil parasiitidena elavad kirbud nakatavad inimesi. Katku võivad nakatuda ka jänesed, oravad, kassid ja koerad. Läbi sajandite on katku tagajärjel surnud enam kui 200 miljonit inimest ning see on põhjustanud vähemalt kolm pandeemiat, millest viimane leidis aset 1855. aastal Hiinas. Tänapäeval on katku levik kontrolli all ning Euroopa närilised katkubaktereid ei levita, kuid mujal maailmas registreeritakse igal aastal 2000 katku haigestumise juhtu, peamiselt Aasias ja Aafrikas.
Kutsikatele sobivad hästi ka pastad, mis võivad olla nii ainult solkmetesse (ja muudesse ümarussidesse) mõjuvad kui laia toimega komplekspreperaadid. Nii pastad kui tabletid on lühiajalise toimega: ravim soolestikust eriliselt ei imendu ja mõjub nii kaua kuni roojaga väljutatakse. Lisaks on olemas Stronghold: see on süsteemne ravim, mis imendub vereringesse ja toimib nii välis- kui siseparasiitidele. Stronghold tapab solkmed, aitab hävitada kuulmelesti, tapab sügelislestad ja kirbud. Strongholdil on kaks suurt eelist: seda saab manustada mugavalt turjale tilgutades ja toime kestab tervelt kuu aega. Üks miinus on ka: ei mõju paelussidele. Kuna Eestis on registreeritud ja saadaval arvukalt usside hävitamiseks mõeldud ravimeid, ei ole registreerimata ravimite nn. off-label kasutamine kuigi mõistlik tegevus. Ühest sellisest on siin eespool korduvalt juttu olnud. Ivermektiin (Ivomeci toimeaine) ei ole Eestis registreeritud koertel-kassidel kasutamiseks.
1. Klassitsism tekkis Prantsusmaal 17 saj. 2. Absolutism on, kui on piiramatu võimuga ainuvalitseja (kuningas). 3. Klassitsismi iseloomustus: palju armukesi, peeglid, soengud, ei pestud, lõhnaõlid, kirbud, täid, hoorad, Versailles. 4. Moliere oli tuntud Prantsuse näitekirjanik ja näitleja. 5. Moliere'i loomingust on vähe säilinud, sest paljud tema tööd (käsikirjad) läksid kaduma. Tol ajal ei hinnatud ega tuntud teda. 6. Moliere'i peetakse raskemaks autoriks, sest tema looming on kaduma läinud. Ta tegi tõsiste asjade üle nalja ja oli eelkõige näitelja (enda arvates). 7. Moliere'i komöödia tunnusjooned: peegeldas Prantsuse elu ja kombeid, olustikuliselt
maaidandate poolt määratud linnafoogtiga Hoolitsemine kirikute ja koolide eest Tsunftid ja gildid Korporatiivne ühing Kontrollisid tootmist, kehtestasid reegleid, määrasid hindu ja vajadusel keelasid ka tootmise Tsunfid ja gildid liikmed olid linna kodanikkond Moodustasid liikmedest ka linna kaitsesalke Muud linnaelanikud Sunnimaine talupoeg- sai isiklikult vabaks, kui elas aasta otsa linnas Ohud linnas Rotid ja kirbud 6 Ikaldused ja nälg Koos palju inimesi- ebasanitaarsed tingimused Kirik Hakkas leplikumalt Padise keskaegse suhtuma kiriku varemed prostitutsiooni Usutõe allikas keskajal oli Piibel Kirik seadis toitumist reguleeriv norm, milleks oli PAAST Linnakoolid Haridus kuulus kiriku mõjusfääri Õpilased olid järjest rohkem vaimulikku
hariduse tegelikku olemust." Ta toob näiteid mitmest tippjuhist miljardnärist, kes hoolimata sellest, et nad pole kunagi omandanud kõrgharidust läheb elus vägagi hästi. Sellest tuleb välja fakt, et kool ei võrdu alati eduga. Kuigi ta ei ütle seda otseselt välja on ta jutust aru saada, et ta ta arvab, et kool pole väga vajalik koht kus oma elust aastaid raisata. Teine autor ( Tom Valsberg "õpilased on kirbud" 2004) arvab, et ühiskonda viivad edasi uudsed inimesed kes julgevad piire katsuda. Autor on kirjutanud, et "Eks range õpetamise tulemusel on keskooli lõpuks õpilane nagu õpilase lemmikloom, kes aastate jooksul on kasvanud oma õpetaja nägu." Õpetajate käes on võim hinnete üle ja kuna hinnetest oleneb koolilapse saatus, siis on muidugi õpetaja käes ka suur võim. Noori on ka kergem vormida kui vanemaid isikuid.
Lümfisõlmed tursuvad ja muutuvad valulikuks. Muhud tekivad kubemes, kaenla all ja kaelal. Tekivad palavikulised külmavärinad, peavalu ja väsimustunne. Muhkkatku põdeja muhud Ravimi puudumisel sureb 60% muhkkatku haigestunutest. Ravi korral sureb 15% haigestunutest. Katku kahtlusega inimene isoleeritakse. Katku raviks kasutatakse antibiootikume. Katku levitavad närilised. Närilistel elavad kirbud nakatavad inimesi. Katku surnud inimesed maeti suurtesse ühishaudadesse. Katkuhaudade peale uusi inimesi ei maeta. Tänapäeval on katku levik kontrolli all, Euroopa närilised katkubaktereid ei levita. Mujal maailmas registreeritakse igal aastal 2000 katku haigestumise juhtu. Katku surm Haapsalu lahes Küla inimestest tühjaks Inimesed peitnud end katku eest Oru vallas Keedika külas murdnud metsadesse
viirukid nende kasutamine sobiks Bakterid, viirused, X Käsi tuleks hoolikalt pes seened puhastada niiskete lapp X Jälgida hoolikalt eg Bioloogiline Kirbud, täid töökollektiivis kellelgi neid GMO toit X Jälgida pakendite pe märgistusi, silte Sundasendid X Töö keskele tuleks teha p liigutada ennast
munadest meelsasti ka lindude poegi. Suve teiselpoolel korjab orav endale toiduvarusid. Orav peidab toiduvarud puuõõnde või sambla alla, kust need hiljem lõhna järgi üles otsitakse. Pesaehitus: Orav teeb okstest pesa tüve lähedale puude latva . Ta võib selleks kasutada: vanu varesepesi, puuõõnsusi ja vahest ka suuremaid lindude pesakaste. Orav vooderdab pesa kuiva rohuga. Rohu sees armastavad elada kirbud. Seetõttu on oravad sunnitud tihti elukohta vahetama. Tavaliselt on ühel oraval mitu sellist pesa. See hoiab väga hästi sooja. Sigimine: Orav kasutab lindudepesi, pesakaste puuõõnsusi oma pesaks. Sageli on ühel isendil mitu pesa. Tavaliselt poegib kaks korda aastas. Orava tiinus kestab 35...40 päeva. Pesakonnas on tavaliselt 4...5 poega, kes sünnivad märtsis ja juulis. Pojad: Vastsündinud oravad kaaluvad 7..
katastroofe. Selle haiguse tagajärjel suri kolmandik Lähis-Ida ja Euroopa elanikest. Must surm tappis ainuüksi Euroopas 25 miljonit inimest ning ka Aasias kindlasti miljoneid. Tegu oli muhkkatku ühe vormiga, millele anti nimi nahale tekkivate mustade paisete järgi. Paised (katkumuhud) tekkisid ka kubeme piirkonda ja kaenlaalustesse. Ohvrid surid tavaliselt mõni tund pärast sümptomite ilmnemist. Katku kandsid edasi rottidel elutsevad kirbud, kes elasid ka inimestel. Hiljem muutus must surm kopsukatkuks ja levis inimeselt inimesele puudutuste ja aevastamise teel. Katku vastu polnud end kuidagi võimalik kaitsta ning haigus tappis nii rikkaid kui vaeseid. Katkuohvrite laipade kiire äraviimine oli väga tähtis, isegi kui inimesed ka oma lähedasi veel leinasid. Tänavatel käisid ringi karjujad, kes hüüdsid: "Kandke surnud välja!" Öösiti laaditi vankrid laipu täis ja viidi matmiseks ära. Must surm levis linnades
Selgrootute toitumisviisid Filtreerijad sõeluvad veest toiduosakesi või väikeseid organisme Nad on vee ökosüsteemis väga olulised puhastajad Käsnad, karbid, hulkharjasussid Osa loomi elab toiduallika pinnal või sees – vihmaussid, putukavastsed Vedelikust toitujad imevad taimest või loomast toitaineterikast vedelikku – liblikad, mesilased, lehetäid, sääsed, kirbud, ämblikud Enamik loomi neelab tahkeid toidupalu – terveid loomakesi või taimede-loomade tükke. Abivahendid – kõrverakud, kombitsad, hõõrel, sõrad, lõuad, haukamissuised jne. Erinevad seedimisviisid. Oska tuua näiteid. Rakusisene - seedimine toimub rakkudes, saavad süüa ainult väikesi osakesi. Nt: Käasnad Ühe avaga seedimine - seedimine toimub väljaspool rakke (seedesüsteemis), võivad süüa suuremaid toidupalu , üks ava
Mardikalised- (nt põrnikad, jooksikud, kärsakad) Mardikalised on loomariigi liigirikkaim selts. Neil on kattetiivad (tugevad ja paksud eestiivad), tagatiivad on kilejad lendamiseks. Enamik mardikalisi on maismaalised, kuid osade mardikate elutegevus on seotud ka veekeskkonnaga. Mardikalisi elab palju ka inimelamutes. Mardikalised on haukamissuised. Nad on kohastunud tahke toidu manustamiseks. Nad hammustavad ja närivad oma toitu. Ja ülejäänud putukad on nt kiilid, ritsikad, kirbud. Neil on oma jagunemine aga, kuna neid putuka liike on nii vähe siis eraldi jagunemist neile ei tehtud. Hingamine Kõik putukad hingavad trahhesüsteemi abil. Traheed on kitiinsed torud, mis ulatuvad kohati kuni üksiku rakuni ja mida mööda liigub õhk ning süsihappegaas. Trahheesüsteem avaneb kehapinnale kümne hingeava (stigma) kaudu kehapinnale. Stigmad on õhukindlalt suletavad vastava kaane abil.
.................................................................................................................................... 4. Orava kehapikkuseks on 20-25 meetrit. .................................................................................................................................... 5. Oravad suudavad liikuda puude peal väga kiiresti. .................................................................................................................................... 6. Kirbud ei häiri orava elamist. .................................................................................................................................... 3.) Mida söövad alljärgnevast oravad? Tõmba õigele vastusele joon alla! 1.Tigusid 2. Seemneid 3. Komme 4. Kapsapäid 5. Pähkleid 6. Rotte 4.) Vasta küsimustele! 1
3. Toksilisus need ained ei tohi olla lastele kättesaadavad. (Pesupulbrid, pesugeelid, nõudepesu tabletid, pesuloputusvahendid, domestos, saniit, galgon jne.. ) 4. Lokaalne toime sissehingatava õhuga. (N: happe, katlakivi eemaldaja, äädikas) 3. Bioloogilised ohutegurid: 1. Bakterid- aevastamisel piisknakkus 2. Viirused-gripp 3. Seened-hallitus, majasvamm 4. Endoparasiidid inimestel võivad esineda kirbud, täid, siseparasiidid, kes ei pea hügieeni reeglidest lugu. Bioloogiline ohutegur võib põhjustada nakkushaigust, allergiat ja mürgitust. Bioloogiliseks ohuteguriks on ka putukad, haige loom või inimene bakterikandja või vahe peremees. Nakkatumine võib toimuda õhu kaudu. Füsoloogilised ohutegurid Pikka aega istumine ühekoha peal (loengud) sundasend. Töökoha kujundus, valgus peab tulema otse. Puhke aeg on vajalik. Toitumise võimalus.
toiduahel 17. Organismide vahelised suhted * Sümbioos on erinevate liikide kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni käigus. nt sipelgas ja lehetäi * Kommensialism on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kasu ega kahju. nt hai ja imikala * Parasitism - parasiit saab peremees organismile toitu ja elab tema peal või sees, tekitades talle kahju. nt paeluss, sääsk, puuk, kirbud, täid * Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe. nt: karihiir ->putukad nirk -> uruhiir mutt -> vihmauss ämblik ->kärbes haug -> särg * Taimtoidulisus - näitab suhet taimtoidulise looma e. herbivoori ja taime vahel * Konkurents on liigi sisene ja liikide vaheline olelusvõitlus piiratus keskkonna ressurside pärast 18. Loetle suhteid , mis on ühele poolele kasulikud ja teisele kahjulikud kisklus , taimtoidulisus , parasitism , ( konkurents ) 19. Loetle aineringeid veeringe süsinikuringe
3. Laviini ei saa peatada, kui see veereb; kes seda püüab, jääb ise alla. 4. Kellel pikk tee jalge all, selle kandam olgu kerge. Samuti kui põgenemisel ... 5. Kahetsus on kõige kasuta um asi maailmas. Midagi ei saa tagasi tuua. Midagi ei saa heaks teha. Muidu oleksime me kõik pühakud. Elul polnud kavatsust meid täiuslikeks teha. Täiuslik kuulub muuseumi. 6. Inimene on suur oma kavatsustes, kuid nõrk nende teostamises. 7. Küll kirbud ennast päästavad, kui lammast ohverdatakse. 8. Mille unustad, sellest tunned hiljem puudust. 9. Kes armastuses imet ei usu, on kadunud hing. 10.Naistega ei tohi vaielda. Alati jääd kaotajaks pooleks. Loogika on nende käes sulaselge vaha. 11. Kõik, mida rahaga saab joonde ajada, on odavalt saadud. 12. Ja inimesele on antud ainult üks lühike elu, ja see kaob ... 13. Imelik, et saab surra kui armastad. 14
Ritsiklaste sugukonnas on nii taim-, sega-, kui ka röövtoidulisi. Kirbulised Kirbulised ehk siphonaptera on selts parasiitseid putukaid. Neid on maailmas kuskil 2400 liiki. Kirbuliste pikkuseks on 1,5 kuni 4,5 millimeetrit. Kirpude tagakeha, rindmik ja pea on omavahel tugevasti kokku kasvanud. Pea on kirbulistel väike. Sellel on vähe arenenud silmad ja lühikesed tundlad. Suised on kirbulistel pistmistüüpi ja suunaga alla. Valmikute toiduks on peremeeste veri. Tänu sellele, et kirbud võivad minna ühelt loomaliigilt teisele võivad nad olla väga ohtlikud haiguste edasikandjatena. Kõige tuntum haigus on katk. Putukate tähtsus Putukad on tähtis osa aineringist: · Toiduks suurtematele loomadele · Paljud putukad on kõdu- ja raipetoidulised. · Osad putukad söövad parasiite. Putukat on tähtsad tolmendajad. Inimene saab otsest majandusliku kasu mõnest putukaliigist. Putukad on kahjulikud, sest nad levitavad haigusi ning on taime- ja loomakahjurid.
korsette.Tähtsad materjalid olid atlass ja satään. Populaarsed olid volangid, millele lisandusid seosed, lindid ja lilled, isegi elavad lilled. Peamine tähelepanu pöördus seelikule, moodi tuli kuppelvormiga rehvseelik, mis püsis moes väikeste muudatustega 70 aastat.(lisa 1) Pesti ennast vähe ja halva lõhna peitmiseks kasutati ohtralt parfüümi. Kuna hügeen polnud sellel ajal tähtis levisid lihtsalt paljud haigused nt sügelised ja kirbud. 3. Arhitektuur Rokokoo stiili arhitektuuris ei panusatud tähelepanu väga välisilmele kuid hooned olid väga uhked seespoolt. Siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Kasutati palju lühtreid,peegleid,õrni toone,lilli ja kulda.Üks suurimatest tunnustest oli merekabrid.(lisa 2) Rokokoo arhitektuur on suunatud interjöörile. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest
kellele minategelane kogu oma loo ära rääkis Peategelane ja ühiskond Sallimatus vihkas armastajaid ümberringi, kõike head Võitlus ühiskonnaga eesmärk teha ennast nähtavaks Puudub minategelase koht selles maailmas Postmodernism teoses Illusioonid, fantaasia Tegelikult on kõik maad muutunud viirastuslikuks varemekõrbeks, kus nomaadide karjad hulguvad ühe vaatamisväärsuse juurest teise juurde, pühkides üle mandrite, hüpates kontinendilt kontinendile nagu kirbud. Ajaline korrastamatus Kust ma tulnud olen, mina ja mu kuritegu, mina ja Franz, mina ja vanaema, keda ma eile unes nägin... Nägin jh, vanaema ja Milvinimelist kassi, mõlemad on tegelikult surnud, kuigi Milvi osas ei või kindel olla, ta läks kaduma, võibolla hiilib siinsamas lähedal. Ja kes seda vanaemagi teab! Emil Tode alias Tõnu Õnnepalu Tõnu Õnnepalu (kirjanikunimega Emil Tode või Anton Nigov) sündis 13. sept. 1962. aastal Tallinnas
tõsielulise pildi. Lugu toimus keset II maailmasõda. Enamuse noortest sõduritest on koolipingist otse lahingusse visatud. Samuti ka peategelane Ernst Graeber, kes juba kaks aastat on olnud rindel, ilma et oleks vahepeal kodus käinud. Ma kujutan ette, et ühel 19aastane poisile on sellise muutusega harjumine väga raske. See tekitab kindlasti pingeid, et peab iga päev nägema surma enda ümber, pole pesemisvõimalisi ning täid ja kirbud elutsevad kehal. Nüüd, mil olukord on eriti pingsaks muutunud, saab ta lõpuks pääsu koju, ta sai olla 14 päeva kodus ning siis uuesti naasema rindele. Ta ootab seda õhinaga. Viimaks peale pikka rongisõitu jõuab ta oma kodulinna. Kodutänava poole jalutades hakkab Ernst kõrbelõhna tundma. Esmalt ei tee ta sellest suurt välja, haisu tugevnedes aga hakkab miski tema sees kripeldama. Jõudnud kodutänavale, leiab ta eest kaose
maksmist. 1360.aastal sõlmitud rahu tulemusel läks suur osa Edela- Prantsusmaast inglastele. Ja siis ilmus "must surm" Must surm tappis ainuüksi Euroopas 25 miljonit inimest ning ka Aasias kindlasti miljoneid. Tegu oli muhkkatku ühe vormiga, millele anti nimi nahale tekkivate mustade paisete järgi. Paised (katkumuhud) tekkisid ka kubeme piirkonda ja kaenlaalustesse. Ohvrid surid tavaliselt mõni tund pärast sümptomite ilmnemist. Katku kandsid edasi rottidel elavad kirbud, kes elasid ka inimestel. Hiljem muutus must surm kopsukatkuks ja levis inimeselt inimesele puudutuste ja aevastamise teel. Prantsusmaal... 1358.aastal puhkeb Pariisis ülestõus- zakerii (talupoja pilkenimi Jacues), sest talupoegade ja linlaste makse tõsteti. Ülestõus suruti maha. Samal ajal Inglismaal Valitses Richard II. 1381.a. puhkes ülestõus, mida juhtis käsitööline Wat Tyler Läbirääkimistel lihtrahva juht(Wat Tyler) tapetakse ja ülestõus surutakse maha.
tüüfust 5018 inimest, nendest 4676 ajavahemikul 1907–1909. Nakkuse intensiivne levik vaibus siiski enne Esimese maailmasõja puhkemist ja 1911.–1914. a haigestus ainult 47 inimest. Katk Katk on mikroobi Yersinia pestis põhjustatud äge nakkushaigus, mida iseloomustab palavik, lümfisüsteemi ja kopsude kahjustus ning raske intoksikatsiooniseisund. Katku levitavad närilised, eriti rotid ja ümisejad. Neil parasiitidena elavad kirbud nakatavad inimesi. Katku võivad nakatuda kajänesed, oravad, kassid ja koerad. Katku kahtlusega inimene isoleeritakse ning hoitakse isolatsioonis diagnoosi kinnitamiseni. Raviks kasutatakse antibiootikume. Koolera Koolera on nakkushaigus, mille tekitajaks on kooleravibrioonid. Nad on gramnegatiivsed, bakterid, kes vajavad elutegevuseks aeroobset keskkonda. Haigusetekitaja siseneb organismi suu kaudu ning
vaheetappideta. Vaegmoone: muna -> vastne -> valmik (prussakad, täid, lutikad) Täismoone: muna -> vastne -> nukk -> valmik (liblikad, kärbsed, kirbud) Vananemine algab inimesel viljasumise hetkest ning haarab organismi tervikuna. Vananemine on geneetiliselt määratud, kuid on oluliselt mõjutatud väliskeskkonna poolt: päevitamine; haigused; toitainetevaegus; kehavõõraste ainete kuhjumine; rakkude jagunemisvõime langus. Surm on organismi elutegevuse pöördumatu lakkamine: agoonia teadvusehäired, südame rütmihäired, kopsuturse, krambid;
saavad neilt vastu magusat eritist. Endosümbioos: üks organism elab teise kehas, nt bakterid, mis lagundavad taimtoiduliste loomade maos tselluloosi. Kommensalism (+ 0) : Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu. Näiteks: Samblik ja puu, orhidee ja puu, takjas ja imetaja. Parasitism (+ -): Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik (parasiit), kuid teisele kahjulik (peremees). Ektaparasiidid : Sääsed, kirbud, täid. Endoparasiidid : Maksalutikad, paeluss, salmonella bakter. Kisklus (+ -): Röövloom (kiskja) sööb saaklooma ära. (Lehetäi lepatriinu) Herbivooria (+ -): Taimtoidulise looma- ja taimeliigi vahelist toitumissuhet nim. herbivooriaks. Konkurents (- -) : Sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. (Tihedalt kasvavad puud konkureerivad valguse, vee ja toitainete osas ; loomad toidu, elupaiga, territooriumi või emaslooma pärast.) Amensalism (- 0)
eluiga määratud geneetiliselt ja seda mõjutavad ka keskkonnategurid Loomadel lootejärgse arengu tüübid- otsene ja moondega (rühmitamine) Otsene- roomajatel, lindudel, imetajatel, ämblikel, rõngasussidel Moondeline- kalad, kahepaiksed, putukad, vähid, meduusid, lameussid Putukate moondeline areng jaguneb täis- ja vaegmoondeliseks Täismoondelised- sääsed, mesilased, sipelgad, liblikad, kärbsed, kirbud, mardikad, põrnikad Vaegmoondelised- tirtsud, ritsikad, täid, kiilid, lutikad, prussakad, tarakanid
Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. Tema individuaalseks arenguks e ontogeneesiks. (ei ole alguseks viljastumine, vaid vanemorganismist eraldumine, lõpeb surmaga.) Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Sellist nähtust nim. Partenogeneesiks. Viimane esineb loomadel(täid,mesilased,kirbud) ja taimedel(võilill, kortsleht). Enamikul selgrootutel loomadel ja mitmetel selgroogsetel on kehaväline viljastumine. (kelle munarakud viljastuvad vees.) Kehasisene viljastumine esineb lülijalgsetel ning roomajatel, lindudel ja imetajatel. Munarakk on munasarjas kuni ovolutsioonini ümbritsetud teda toitvate rakkude kihiga, mis moodustavad põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Lisaks munaraku toitmisele eirtab folliikul ja
tekkis XIII saj.Salamanca ülikool (1218) – arstiteaduse keskus HispaaniasUppsala ülikool (1477) Laiendatud kava: 1) Katkuepideemia-Aastatel 541–542 tabas Itaaliat katkuepideemia, mis hävitas suure hulga elanikkonnast. 14. sajandil tappis katk umbes kolmandiku Euroopa elanikest. Katk jõudis Euroopasse 1347. aastal Krimmi ja Itaalia kaudu Aasiast. Katku levitavad närilised, eriti rotid ja ümisejad. Neil parasiitidena elavad kirbud nakatavad inimesi. 2) Itaalia linnade õitseng- 3) Medicid Firenzes. Medici oli Firenze pankuri- ja valitsejasuguvõsa, tuntud 13. sajandi algusest.Medicid pärinesid tõenäoliselt talupoegade seast, kuigi perekonnalegendi järgi oli nende esivanemaks Karl Suure kaaskonda kuulunud rüütel, kes tapnud Põhja- Itaalias hiiglase. Spekuleeritud on ka selle üle, et Medicite esivanemad olid arstid või apteekrid, kuid see versioon pole eriti suurt toetust leidnud
kahjulik. Parasitismi korral saab üht liiki organism kasu, kuid kahjustab teist osaliselt. Sellist kooselust kasu saavat liiki nimetatakse parasiidiks ning kahjustavat liiki paremeheks. Parasitism on küll peremehele kahjulik, kuid enamasti parasiit teda ei hävita - mõlemal on kujunenud vastavad kohastumused. Inimese soolestikus elav solge kasutab seal leiduvat toitu, kuid tekitab sellega inimesele tervisehäireid. Inimese parasiidid on ka sääsed, kirbud, lutikad ja täid. Parasitismi liigid Obligatoorsed parasiidid: Fakultatiivsed parasiidid: Peavad kindlasti teatud eluperioodil Toituvad võimaluse korral peremehest toituma. peremehest, kuid peremehe puudumisel saavad ikkagi edasi Lisaks solkmele on obligatoorne areneda. parasiit ka paeluss. Kumbki ei saa peremeesorganismi sattumata edasi Inimese verd imev sääsk on areneda ja paljuneda
· Bakterhaiguste vältimisel on oluline osa nii organismi loomulikel kaitsesüsteemidel kui ka bakterhaigusi ennetaval vaktsineerimisel. · Bakterhaigusi ravivad arstid antibiootikumidega. Bakterid satuvad inimorganismi: 1. sissehingatava õhuga (tuberkuloosi tekitaja) 2. toidu ja joogiga (düsenteeria tekitaja) 3. läbi vigastatud naha (teetanuse tekitaja) 4. läbi vigastatud limaskestade otsesel kokkupuutel haigega (süüfilise tekitaja) 5. siirutajate vahendusel (kirbud siirutavad katku) hingamisteed kopsupõletik, tuberkuloos, difteeria nahk vistrikud ja pidalitõbi suguelundid süüfilis jt närvisüsteem meningiit, teetanus e kangestuskramptõbi seedekulgla salmonelloos, düsenteeria, tüüfus, koolera
kooselu koloonias(sebrad,pingviinid)Koos parem end kaitsta,sadeli elatakse kolooniates ainult mingil eluperioodil(kajakas,kaldapääsuke)Sageli väljakujunenud tööjaotus. Organismide kahjulik kooselu:1)Parasitism-Kahe eriliiki organismi toitumissuhe,kus üks pool saab kasu ja teine kahju. Parasiidi kandjat nim peremeheks,teise organismi arvel elavat parasiidiks.Osa parasiite elavad teise organismi sees.(paeluss,solkmed).Paljud parasiidid elavad taimede pinnal või loomade kehal.(kirbud,täid,puugid)Sageli on parasiidid seotud kindla loomaliigiga(kassikirp ja inimese kirp, pesaparasiidid-kasutab teise liigi pesa),transpordiparasiidid-kasut.teisi selleks,et liikuda uude elupaika.2)Kisklus-üks loom sööb teise ära.Kiskja see kes sööb,saakloom keda süüakse(lõvi,hunt).Röövloomi on vähem kui saakloomi.3)Konkurents-Võistlus isendite vahel eluks vajalike ressursside pärast.Liikide sisene või väline.Ühe liigi vaheline konkurents:toidu,kasvuruumi,territooriumi pärast
3) Maismaaloomad hingavad kopsudega (kiritigu) või trahheedega (ämblikud, meemesilane, liblikas, kiil, maipõrnikas) 9.Putukate tähtsus looduses ja inimeste elus: 1) õistaimede tolmeldajad (kimalane, mesilane, liblikad, kärbsed) 2) reguleerivas taimede ja loomade arvukust (kapsaliblikas, õunamähkur) 3) toiduks väga paljudele loomadele (sipelgasiil, sinitihane, arusisalik, kägu) 4) lagundavad väljaheiteid, teised surnud loomi või taimi 5) haiguste levitajad (kirbud, sääsed, kärbsed, täid) 6) saadakse mett, vaha, mürki, taruvaiku jm (meemesilane) 7) saadakse siidi (siidiliblikas) 8) tolmeldavad kultuurtaimi (kodumesilane, kimalane, liblikas) 9) kahjurputukad hävitavad suure osa saagist (kapsaliblikas, kartulimardikas, hernemähkur)
endast vähemalt 5 cm läbimõõduga punetavat laiku, mis tekib 60-80% nakatunutest puugi hammustuse kohale 1-4 nädala jooksul pärast puugihammustust, aja möödudes lööve kaob. 4.Allergilised nahalööbed: reaktsioon kemikaalidele, kosmeetikavahenditele,ravimitele, toidule, tavaliselt tekib sügelev paapul 5. Lööbed putukahammustustest: kirbud, lutikad, täid, sääsed, mesilased, herilased, tavaliselt sügelevad paapulid Patsiendi uurimine ja küsitlemine: Lööbega patsiendil on oluline anamneesi võtmine (millal lööve algas, mis haigustunnused eelnesid lööbe tekkele, kas on ka varasemalt olnud taolist löövet, kas on käidud reisil, kas on olnud kokkupuudet sarnaste haigustunnustega inimestega, kas on vaktsineeritud) ning naha vaatlus, seega tuleb patsient lahti riietada. Nahka tuleb
Olekski siis kohane meenutada, et on asju, millest meie jõud ja mõistus üle ei käi. Sellised on näiteks looduskatastroofid, universumist meile kaela sadavad komeedid ning ka haigused. Järgnevalt räägiksingi ühest haigusest, mis juba üle pooleteise tuhande aasta on inimesi kohutanud. 2. Tutvustus. Sümptomid ja levimine. Liigid. · Katk on kergesti leviv nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Yersinia pestis. · Levib piisk- ja puutenakkusena. Kirbud kandsid edasi rottidelt, suslikutelt ja ümisejatelt. Koduloomade katk (v.a kaamlikatk) inimesele ei nakka. · Vormid: muhk, kopsu, naha, septiline ja kõhukatk. · Tunnused: kõrge temp, külmavärinad, kaenla all ja kaelal kanamunasuurused valulikud muhud (lümfisõlmede mädane põletik), lällutav kõne, vaaruv kõnnak ja verine köha. · Raviks antibiootikumid, katkuvastane gammaglobuliin. 3. Ajalugu. Tänapäev
mõni päev hiljem oli neid juba 8 tuhat. Ka inimesed olid juba suremisohus, nt kojamees härra Michel kellel oli 39 palavik ja kaela lümfisõlmed ja jäsemed tursunud. Linnavalitsus ette midagi ei võtnud enne kui nägid et surmajuhtumite arv tõusis, kartsid paanika puhkemist. Inimestel äriasjad, ette valmistused reisiks. Hakati rotte hävitama- kanalisatsioonitorude desinfitseerimise teel mürkgaasidega ja kontrolliti rangelt joogivett. Elanikel tuli säilitada puhtus, kellel olid kirbud, nood läksid sanitaarpunkti linnavalitusse üles andma. Muuhulgas pidid omaksed arsti poolt diagnoositud juhtumist teatama ja nõustuma haige isoleerimisega eraldi palatisse. Peale seda oli juba registreeritud 40 surmajuhtumit, prefekt otsustas tõhustada ettevaatusabinõud. Haigete isoleerimine ja registreermine olid endiselt jõus, haigete korterid tuli desinfitseerida ja sulgeda, omastele kehtestati samuti karantiin, matused otsustati linnvalitsuse tingimustel. Telliti lennukiga haiguse
LAPSE HOOLDAMINE SÜGELEVATE LÖÖVETE VÕI LIHTSALT NAHA SÜGELEMISE KORRAL Garina Kall Sirje Pikpoom Alla Ramazanova Tatjana Uzmenova Naha sügelemine võib viidata: ● nahahaigusele (ekseemile, pügaraigile) ● parasiitidele (sügelised, kirbud, täid, ussid) ● ülitundlikusele mõne toiduaine, ravimi või nahaga kokkupuutunud ärritaja suhtes (nõgestõbi) ● nakkushaigusele (tuulerõuged) ● harvem võib sügelemist põhjustada ka närvipinge ja muretsemine SÜGELISEED Nakatumine peaaegu nähtamatute lestadega (Sarcoptes scabiei), mis uuristavad nahasse käigud. Lestad munevad neisse 2-3 muna päevas. Vastsed kooruvad, roomavad nahale ja rajavad uusi käike.
ühishaudadesse. Muhkkatk oli haigus, mis levis maailmas kuni 18. sajandini. Seda levitasid katku nakatunud rotid. Kohutav katkupuhang levis 14. sajandil kiiresti linnast linna, kus kõige ebatervislikumad kohad tol ajal olid prahi ja jäätmetega reostatud tänavad. Kokku tappis katk Euroopas üle 50 miljoni inimese ja Aasias veelgi rohkem.Katku levitavad närilised, eriti rotid ja ümisejad. Neil parasiitidena elavad kirbud nakatavad inimesi. Katku võivad nakatuda ka jänesed, oravad, kassid ja koerad. Läbi sajandite on katku tagajärjel surnud enam kui 200 miljonit inimest ning see on põhjustanud vähemalt kolm pandeemiat, millest viimane leidis aset 1855. aastal Hiinas. 14. sajandil tappis katk umbes kolmandiku Euroopa elanikest. Katk jõudis Euroopasse 1347. aastal Krimmi ja Itaalia kaudu Aasiast. 1348 jõudis katk Londoni ja Pariisi ning 1349 Skandinaaviasse ja Venemaale.
vesi/niiskus) Teiste liikide mõju Elukeskkond(õhk, vesi, muld) 2. Sümbioosi / parasitismi, nende liike. Too näiteid. Sümbioos Parasitism Eri liiki organismide vastastikku Kahe eri liiki organismide suhe, kasulik kooeluvorm(+/+) üks saab kasu, teine kahju(+/-) Mikroorganismid lehma maos, Kirbud/koer, Inimene/paeluss Kukuseen/kuusk 3. Kommensalismi konkurentsi. Too näiteid Kommensalism Konkurents Ühele osapoolele kahjulik, teisele Vastastikku piirav suhe, ressursid kahjutu(+/0) on piiratud(-/-)(liigisisene toit, Rohevetikas/hüdra, elupaik, sigimine)(liigiväline erakvähk/veenusekorv toit, elupaik)
mürgid, sissehingatud mürgised aurud(ka puhas hapnik), toiduga/jooguda peab ise nende vastu antigeene hakkama tootma) PASSIIVNE KUNSTLIK organismi sattunud mürgised ained, keskkonnamürgid. Bakterid, viirused, IMMUUNSUS (kui kasutatakse valmis antikehi sisaldavaid mitmesugused parasiidid (täid, lutikad, kirbud, solkmed, laiussid. seerumpreparaate, näiteks siis kui inimene on juba haigestunud ja organismil Esimeseks kaitsebarjääriks organismi kaitseks haigusttekitavate bakterite, ei ole jõudu iseseisvalt antikehade tootmisega hakkama saada) viirustparasiitide eest on NAHK ja LIMASKESTAD, mis ei kaitse mitte ainult mehhaaniliselt, vaid higi-ja rasunäärmete eritised sisaldavad aineid, mis on paljudele mikroobidele hukutavad. Limaskesta eritised (pisarad, sülg,
mitmesuguseid batkerhaigusi. Haigusttekitavad batkerid on ohtlikud, sest nad eritavad inimorganismi mürkaineid ehk toksiine. Baktertoksiin väga tugema toimega mürgine ühend, mis kahjustab või surmab teise organisme. Tõvestavad bakterid võivad inimorganismi sattuda kas: *sissehingatava õhuga tuberkoloos *toidu ja joogiga düsanteeria *läbi vigastatud naha teetanus *läbi vigastatud limaskestade otsesel kokkupuutel haigega süüfilis *siirutajate vahendusel nt kirbud siirutavad katku Bakterhaiguste vältimisel on oluline osa organismi loomulik kaitsesüsteemidel (happeline nahk, limaskestad, nt maksasapp, happeline magu jne), kuid mitmete bakterihaiguste ennetamiseks kasutatakse vaktsineerimist /vaktsiine valmistatakse nõrgestatud või surmatud batkeritest/. Väljakujunenud bakterihaiguste leviks kasutatakse antiobiootikume. Antibiootikum aine, mis pidurdab bakterite elutegevust või surmavad neid. Konkreetne
Hukutavalt mõjub osoonikihi hävimine ka merede pinnakihis elavatele planktonitele ning vähendab seega oluliselt vee ökosüsteemi bioproduktsiooni. C I?, II 1)soojuskiirgus 2)kasvuhoonegaasid 3)maapinnale tagasi 4) õhutemp 5)jää 6)vee taset 7)üleujutusi III sümbioos- kooseluvorm mis on mõlemale organismile kasulik nt: siplegas ja lehetäi, Parasitism-kooselu vorm, mis ühele organsimile kasulik ja teisele kahjulik. Nt: täid, kirbud. IV 1) toidu ja vee puudus, jäätme probleem nakkusushaiguste levik 2) Eesti Looduse fond, eesti looduskaitse selts. 3) Võõrliikide sissetoomine, salaküttimine 4)liigikaitse, loodusobjektide kaitse, taime ja loomaliikide geenifondi säilitamine 5) kui ökoloogilise teguri intensiivsus langeb alla taluvusläve, org. Areng peatub.6)Õ 7) Pikapäeva taimedel moodustuvad õied siis, kui päeva pikkus ületab 12h.
Eri liiki organismide kooseluvormi, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjulik, nim. kommensalismiks. Liiki, kellele selline kooselu kasulik - kommensaaliks. Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm (toiduallikad, elupaik,samad ressursid). (liigisisene-kajakad koloonias, liikide vaheline-kodurott,rändrott;) ammensialism - valgusnõudlikus, taim, kuusk. Parasitism - saab ise kasu, toob teisele kahju.parasiit, peremees.(solge, sääsed, kirbud, lutikad- inimesed).Obligatoorsed parasiidid-peavad kindlasti teatud eluperioodil peremehest toituma.(sole, paeluss). Fakultatiivsed parasiidid - toituvad võimaluse korral, kui saavad peremehe puudumisel ikka edasi areneda. Kui üht liiki organism teisest toitudes selle hävitab, siis saab rääkda kisklusest või herbivooriast.Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. kiskjad- karnivoorid,on loomad kes söövad teisi loomi. samas saab see kiskja olla kellegi teise saakloom,
vaheetappe. Selgroogsetel loomadel ei eristata täis- ja vaegmoondelist arengut, nagu see on nt putukatel. Moondeline areng selgroogsetel (nt kalad ja kahepaiksed) Kõige selgemalt avaldub moondega areng lülijalgsetel, eriti aga putukatel. Eristatakse kaht moonde tüüpi : Vaegmoone Muna Vastne Valmik prussakad, täid, lutikad, ritsikad, tirtsud Täismoone MunaVastneNukkVal mik liblikad, kärbsed, kirbud, mardikad Sipelgatel on täismoone Liblikatel on täismoondega areng Nimetused eesti keeles: Liblikaliste vastne – röövik Mardikalistel – tõuk Kahetiivalistel (nt kärbsed) - vagel Mesilastel on täismoondega areng Kiilidel on vaegmoondega areng Prussakad, tarakanid, termiidid arenevad samuti vaegmoondeliselt
vahel. Mongolid soovisid kogu tulu endale. Linna suudeti hästi kaista ning 1347. aastal hakkas mongolite sõdurite seas levima katkupisik. Ennem kui loobuti linna piiramisest, visati oma katku kätte surnud sõdurid katapuldiga üle linnamüüri. Seda peetakse ajaloos esimeseks biloogilise relva kasutamiseks. Katk hakkab levima kiiresti just kaubateede tõttu, peamiselt laevadega. Katku kandsid edasi kirbud, kes elasid rottide seljas. Katk levis kirbuhammustusega. Rotid pesitsesid kaubanduslaevades. Kuna bakter ei tapnud silmapilkselt, siis inimesed suutsid reisida ja haigustekitajat edasi kanda. Esimesena jõuab pisik Sitsiiliasse. Laevad hakkavad saabuma juba haigete või surnud inimestega. Algselt ei nähta haiguses midagi erilist, sest selle sümptomid sarnanevad külmetuse omadega. Hiljem hakkavad paisuma lümfisõlmed, organite töö peatub ning võib tekkida ka veremürgitus
Konkurents- sama või eri liiki org. vastastikku piirav kooseluvorm.(noores kuusikud puud konkureerivad toidu ja valguse pärast, kiiremini kasvavad puud varjavad liigikaaslased / isasloomad konkureerivad emasloomade pärast) Parasitism- eri liiki org. kooseluvorm,mis ühele kasulik,kuid teisele kahjulik.Sellist kooselust kasu saavat liiki nim. parasiidiks ning kahjustatavat liiki peremeheks. ( solge on parasiit ja inimene peremees / inimese parasiidiks on ka sääsed,kirbud,lutikad,täid) Obligatoorsed parasiidid- peavad kindlasti teatud eluperioodil peremehest toituma. ( paeluss ei saa edasi elada ilma peremeesorg. sattumata) Fakultatiivsed parasiidid- toituvad võimaluse korral peremehest,kui peremehe puudumisel saavad ikka edasi elada. (inimese verd imev sääsk) Kisklus-röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe.Kiskjad e. karnivoorid on loomad,kes söövad teisi loomi.(ristämblik toakärbsest/ vähese kohanemisvõimega ,haiged või väiksed loomad).
Muutused toimuvad tarakanid, järk-järguliselt lutikad, täid, Nukk on puhkestaadium, Kahetiivalised ei toitu (kärbes, sääsk), aktiivsesihktiivalised, elutegevuse käigus kalad, aktiivselt, kirbud, hingavad, osa liigutavad liblikad, mardikad, kahepaiksed kiletiivalised (mesilased, herilased, sipelgad) BIOLOOGILINE TÄHTSUS: väheneb konkurents elupaiga suhtes väheneb konkurents toidu suhtes soodustab organismide levikut teatud staadiumid sobivad talvitumiseks Postembrüonaalse arengu etapid 1
Muutused toimuvad tarakanid, järk-järguliselt lutikad, täid, Nukk on puhkestaadium, Kahetiivalised ei toitu (kärbes, sääsk), aktiivsesihktiivalised, elutegevuse käigus kalad, aktiivselt, kirbud, hingavad, osa liigutavad liblikad, mardikad, kahepaiksed kiletiivalised (mesilased, herilased, sipelgad) BIOLOOGILINE TÄHTSUS: väheneb konkurents elupaiga suhtes väheneb konkurents toidu suhtes soodustab organismide levikut teatud staadiumid sobivad talvitumiseks Postembrüonaalse arengu etapid 1
annaabi.ee 
