1. NIMETUS Lavendel - Lavendula (ld.k) 2. PÄRITOLU Lavendel on pärit Vahemeremaadest ja seal kasvatatakse ka teisi lavendliliike nagu L. stoechas, L. latifolia, L. lanata, L. dendata, L. intermedia jt. kuid nii head eeterlikku õli kui saadakse tähkjast lavendlist, ei saada neist ühestki. Lavendli pikale ajaloole viitab juba see, et juba vanad roomlased kasutasid seda vanniveelisandina ja peavalu rohuna. Ruumi õhu värskendamiseks puistati põrandale lavendliõisi. Tänapäeval kasvatatakse lavendlit suurtel pindadel eelkõige Provence´is Prantsusmaal ja kasutatakse lõhnaõli- ja seebitööstuses. Lavendlipõld Provence´s 1. augustil on Provence´i linn peoehtes, sest tähistatakse lavendli lõikuspüha ja austatakse lavendlit kui suve kuningannat, sinisilma. Kogu linn on ehitud lavendliõitega ja täis rõõmsat muusikat. Peetakse tõelist lavendlilaata, kus müügil kõikvõimalikud tooted lavendlist. 3...
majakavaht artur toomi eestvõttel esimene looduskaitseala eestis. 1913-asutati saaremaa loodussõprade selts 1920- alustas LUS-i juures tööd looduskaitsesektsioon 1924-loodi järvseljale eesti esimene metsareservaat 1925-loodi hiiumaal tahkuna poolsaarele jugapuude kaitseala 1927-võeti kaitse alla kuressaare lähistel asuv linnulaht 1929-töötas komisjon välja esimese looduskaitseseaduse projekti. 1930-võeti kaitse alla abruka saare laialehine mets 1933-hakkas ilmuma LUSi ajakiri eesti loodus 1935-võeti vastu esimene eetsi looduskaitse seadus 1936-alustas tööd esimene riiklik looduskaitse inspektor Gustav Vilbaste-koostas esimese kaitsealuste objektide loendi, algatas. 1938-teine looduskaitseseadus 1947-moodustati 7 jahikeeluala, vigala, matsalu, vilsandi jne. 1957-võeti vastu esimene looduskaitse seadus toonas Nkogude liidus. 1960-ilmus ,,looduskaitse teatmik" 1966-asutati eesti looduskaitse selts(EKLS) 1971-lahemaa rahvuspark ja ramsau konv.
Harilik lääts (Lens culinaris) Praegu Eestis haruldane, kuid väga vana kultuurtaim. Viljeldi juba arvatavalt 8000–10 000 aastat tagasi Egiptuses ja Väike-Aasias. Liblikõieliste sugukonnast, üheaastane. Kõrgus kuni 50 cm. Õied on läätsel valkjad või õrnsinise tooniga, paiknevad varrel kas üksikult või kobaras. Viljaks jässakad kaunad, milles kuni neli väikest lapikümarat seemet. Toiduvalmistamiseks tuleb kuivatatud läätsi leotada, sellega väheneb keemisaeg ja paraneb seeditavus. Allikas: Sõukand, R. ja Kalle, R. (koostajad). 2008. HERBA: Historistlik Eesti Rahvameditsiini Botaaniline Andmebaas. Võrguteavik. Tartu: EKM Teaduskirjastus. http://herba.folklore.ee http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=201 Läätsed (Lens culinaris) kuulusid ka Eesti talupoegade toidulauale − läätsesuppi, -tampi ja -hautist leidis sealt rohkem, kui praegu on tavaks läätsi toiduks tarvitada. Selle väikese kaunviljalise kasvatamine ei ole meie tingimustes a...
oma olemuselt mittemuusikaline eesmärk - tuua esile muutus patsiendi seisundis. Muusikaterapeut alustab teraapiat patsiendi kliinilise hindamisega, kasutades selleks muusikateraapiale spetsiifilisi tehnikaid. Kogudes patsiendi kohta vajalikke andmeid, koostab ta patsiendikeskse raviplaani, hindab jooksvalt ravi kulgu ja lõpuks selle tulemust. Kõige üldisemas plaanis loob terapeut muusika ja muusikaliste tegevuste kaudu patsiendile võima- lusi elukvaliteedi parandamiseks, näiteks ärevuse ja stressi maandamiseks, valu ja 5 düskomfordi vähendamiseks mittefarmakoloogilisel teel, emotsionaalseks suhtlemiseks ja vabaks eneseväljenduseks, positiivseteks muutusteks emotsionaalses seisundis. 6 Kokkuvõte
Teiste vihikute käsikirju säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis. Aastal 1908 asutati Balti Sooselts ning Tooma Sookatsejaam. 1895-1915 oli ülikooli botaanikaprofessoriks Nikolai Ivanovits Kuznetsov, kes oli Kaukaasia taimestiku hea tundja. Eesti taimestikku ta peaaegu ei uurinud. Reorganiseeris botaanikaaia osakonnad ning asutas ka uusi. Liigiohtruselt saavutas aed oma teise kõrgpunkti 1913. aastal kasvatati aias 10 130 liiki taimi. Kuznetsov oli kauaaegne LUSi president 1905-1911. Tema suurimaks teeneks jääb süstemaatikauuringute taaselustamine ning edasiarendamine TÜ-s. Eestikeelsete taimenimetuste süstemaatilist kogumist alustas Eesti Üliõpilaste Seltsi loodusteaduste osakond 1907. aastal. Töö tulemusena ilmus 1918. aastal esimene Eesti õistaimede nimestik, kus liikidele, perekondadele ja sugukondadele oli esmakordselt kinnitatud üks eestikeelne "ametlik" nimetus.
ning kohtutes. ELUSi teaduslikku asjaajamist ning tegevust teeb koosseisuline teaduslik sekretär. Sekretäril on otsustav hääleõigus ja ta kuulub presiidiumi koosseisu. Kõik ELUSi allüksused valivad endale juhatused, mille tulemustest annavad teada ELUSi presiidiumile. 6 Eesti Loodusuurijate Seltsi praegune presiidiumi koosseis LUSi presiidiumi praegune koosseis valiti 31. märtsil 2011. President Tõnu Viik, asepresidendid Toomas Tiivel ja Uudo Timm, liikmed Maarja Öpik, Liina Laumets ja Marek Sammul, sekretär Silja Kana. Fotod: http://www.elus.ee/ 7 Kasutatud info 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Looduseuurijate_Selts (18.01.2014) 2. http://www.elus.ee/ (18.02.2014)
Häädemeeste Keskkool ORIENTEERUMISPÄEV II KOOLIASTMELE Loovtöö Kalev Seilmaa ja Rando Klein 8B. klass Juhendaja: Epp Lorents Lubatud kaitsmisele Õppealajuhataja ......................................... "....."..................2013 Häädemeeste 2013 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Sisupeatükid..............................................................................................................................4 Meie orienteerumispä...
1879- Pidas akadeemik Georg Helmersen loodusuurijate seltis loengu rändrahnude kaitsest. 1886- veemõõtmine Emajõel, KK seire *1910-rajati Artur Toomi eestvõttel esimene looduskaitseala eestis.Vaika linnukaitseala. 1913-asutati saaremaa loodussõprade selts 1920- alustas LUS-i juures tööd looduskaitsesektsioon *1924-loodi järvseljale eesti esimene metsareservaat 1929-töötas komisjon välja esimese looduskaitseseaduse projekti. 1933-hakkas ilmuma LUSi ajakiri eesti loodus *1935-võeti vastu esimene eetsi looduskaitse seadus,mil asus tööle ka esimene riigi looduskaitseinspektor Gustav Vilbaste ning loodi Riigiparkide Valitsus. 1938-teine looduskaitseseadus 1947- moodustati 7 jahikeeluala, vigala, matsalu, vilsandi jne. *1955- Looduskaitse komisjon, mida juhtis E.Kumani. 1957-võeti vastu esimene looduskaitse seadus toonas Nkogude liidus. *1957- tähistati 1. korda looduskaitsepäeva, võeti vastu uus looduskaitseseadus.
Loodusharidus _Põgusaid põikeid loodusteadusesse on juba ,,Eesti-Ma Rahwa Kalendris" 18. sajandi teasel poolel _Otto Wilhelm Masingu 1818. aasta ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemissed" 1910 Vaika linnukaitse ala. Artur Toomi algatusel. 14. augustil 1910 loodi Vaika linnukaitseala. Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks. 1913 Saaremaa loodussõprade selts -Saaremaa koolide inspektor Aristokli Hrebtov 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad liikmed on zooloog Johannes Piiper, geoloog ja paleontoloog Hendrik Bekker, metsateadlane Oskar Daniel, metsateadlane Andres Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, botaanik Gustav Vilberg-Vilbaste Looduskaitse areng Eesti Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine 1927 ja 1931 trükiti nende ülevaated 1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt T
KÕRGEM MATEMAATIKA III Matemaatilise analüüsi elemendid 3. Määramata integraalid Õppekirjandus: [1] Abel, E., Kokk, K. Kõrgem matemaatika (Harjutusülesanded). EMS, Tartu, 2003. [2] Lõhmus, A., Petersen, I., Roos, H. Kõrgema matemaatika ülesannete kogu. "Valgus", Tallinn, 1982. [3] Loone, L., Soomer, V. Matemaatilise analüüsi algkursus. "TÜ Kirjastus", Tartu, 2006. [4] Tõnso, T., Veelmaa, A. Matemaatika XII klassile. "Mathema", Tallinn, 1995. [5] Piskunov, N. Diferentsiaal- ja integraalarvutus. "Valgus", Tallinn, 1981. 3.1 Algfunktsioon ja määramata integraal Kursuse eelnevas osas käsitlesime ühe muutuja funktsiooni y = f (x) tuletise y = f (x) leid- misega seotud küsimusi. Teame, et funktsiooni f (x) = 2x tuletis on f (x) = 2 ja funktsiooni f (x) = sin x tuletis on f (x) = cos x. Vaatleme nüüd vastupidist ülesannet...
Kaitse alla võetud loodusliku loomastiku, ta imestiku isenditega ning kivististe ja mineraalide eksemplaridega sooritatavate toimingute reguleerimisega; Loodushariduse ja teadustöö soodustamisega. Seaduse § 2 lõikes 2 on sätestatud üldine printsiip, et looduse ka itsel lähtutakse taakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest, kaa ludes iga kord alternatiivsete, looduska itse seisukoha lt tõhusamate lahenduste rakendamise võima lusi. Seaduse olulisemaks mõisteks on ka itstavad loodusobjektid, milleks on: Kaitsealad; Hoiua lad; Kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; Püsielupaigad; Kaitstavad looduse üksikobjektid; Rand ja kallas; Kohaliku omavalitsuse tasandil ka itstavad loodusobjektid Loodusobjekti ka itse alla võtmise eeldus on se lle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, aja loolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus.
uses saada Lis avarust n D eere iv se Joh ka ek sk lusi mand ActiveComega roolimis 2 | 8R seeria traktorid sissejuhatus Sõit tulevikku Maaharimiseks ühest horisondist teiseni, vajate traktorit, mis suudaks läbi võimsuse, mugavuse ja kasutuslihtsuse teed rajada
1935- Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus. 1955- asutati Looduskaitse Komisjon, mida pikka aega juhtis E. Kumari. 1958- Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, juhendaja J.Eilart. Esimesed kaitsealad- Vilsnadi linnuriik oli esimene Baltimaade looduskaitseala. 1924 Harilaid, Järvselja reservaat; 1925 Hiiumaa jugapuud; 1927 Linnulaht; 1930 Abruka lehtmets jt. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940) 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad liikmed on zooloog Johannes Piiper, geoloog ja paleontoloog Hendrik Bekker, metsateadlane Oskar Daniel, metsateadlane Andres Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, botaanik Gustav Vilberg- Vilbaste. 1927 Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine 1931 trükiti nende ülevaated 1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt
1935- Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus. 1955- asutati Looduskaitse Komisjon, mida pikka aega juhtis E. Kumari. 1958- Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, juhendaja J.Eilart. Esimesed kaitsealad- Vilsnadi linnuriik oli esimene Baltimaade looduskaitseala. 1924 Harilaid, Järvselja reservaat; 1925 Hiiumaa jugapuud; 1927 Linnulaht; 1930 Abruka lehtmets jt. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940) 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad liikmed on zooloog Johannes Piiper, geoloog ja paleontoloog Hendrik Bekker, metsateadlane Oskar Daniel, metsateadlane Andres Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, botaanik Gustav Vilberg- Vilbaste. 1927 Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine 1931 trükiti nende ülevaated 1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt
Olulisemad sündmused ja isikud looduskaitse ajaloos. Teadusliku loodushoiu algus Eestis. 19 saj. keskpaik Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940). - 1910 Vaika linnukaitse ala. Artur Toomi algatusel. 14. augustil 1910 loodi Vaika linnukaitseala. Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks. 1913 Saaremaa loodussõprade selts -Saaremaa koolide inspektor Aristokli Hrebtov 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad liikmed on zooloog Johannes Piiper, geoloog ja paleontoloog Hendrik Bekker, metsateadlane Oskar Daniel, metsateadlane Andres Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, botaanik Gustav Vilberg-Vilbaste 1
Hüdrobioloogia- vee-enanikke uuriv teadus (sellesse võivad kuuluda ka veekogud ise koos oma tekkeloo ja tüpoloogiaga). Aga meie loengu tähenduses oli see- vee-elanike elupaigad ja eluavaldused. Hüdrosfäär-veekogud. See on vee-elanike e. hüdrobiontide asulaks. Maa pindala on 510 miljonit km2, sellest 362 miljonit km2 ehk 71% on veega kaetud ja kuulub hüdrosfääri. Kui arvestada ka veel põhjavett, katab hüdrosfäär peaaegu kogu maa pindalaga võrdse ala. Maa veest 99,5% e. 1,6 miljardit km3 asub ookeanis, ülejäänud jaganueb pinna- ja põhjavete vahel enam-vähem pooleks. Suurema osa pinnavetest moodustab mandrijää. Üldise hüdrobioloogia naaberteadused: a)rakendushüdrobioloogia (nt. kalandus, joogi- ja reovee puhastamine, veetransport, riisikasvatus, mürgised vetikad jm liigid, veekogu seisundi hindaminevesiehitused jm) b)süstemaatika c)morfoloogia (välisehitus) d)anatoomia (siseehitus) e)füsioloogia(talitus) f)biogeograafia (organismide le...
arvsuhted. Uurimistöö edukuse eelduseks oli see, et ta viis analüüsi üksikutele tunnusepaaridele. Ta alustades kõige lihtsamast võimalusest -- ühe tunnuse poolest erinevate sortide ristamisest. Seejärel ristas ta taimi, mis erinesid kahe, kolme jne tunnusepaari poolest (hiljem hakati niimoodi erinevaid ristamisi nimetama vastavalt mono-, di-, trihübriidseteks ...). Mendel esitas oma katseandmed ja analüüsitulemused Brünni LUSi koosolekutel 1865. a. veebruaris ja märtsis; see ettekandetekst (Versuche über Pflanzen-Hybriden) trükiti mainitud seltsi toimetistes 1866. a. lõpul. Mendeli saavutused: · Analüütilise hübridoloogilise meetodi loomine. · Täheliste sümbolite ja arvsuhete kasutuselevõtt. · Diskreetsete ja püsivate (segunematute, mitteliituvate) pärilikkusetegurite avastamine (Mendel: vormiloovad elemendid; hiljem nim. geenideks).
Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) I Kahemõõtmeline raalprojekteerimine Tartu 2000 Käesolev kaheosaline lühijuhend käsitleb tarkvarafirma Autodesk tuntuimat produkti joonestuspaketti AutoCAD 2000. Tegemist on ühe levinuima universaalse joonestuspaketiga kogu maailmas. Võrreldes sama paketi eelmise versiooniga (14.0) on käesolevasse versiooni (15.0) sisse viidud suurel hulgal muudatusi ja täiendusi, arvult üle 400. Nii ulatuslikku uuenduskuuri ei ole paketi varasemate versioonide puhul läbi viidud. Muuseas on muutunud peaaegu kogu dialoog arvutiga, millega joonestusprotsess arvatavasti muutub tarbijasõbrali- kumaks. Märgime siinkohal, et paketi nimetus AutoCAD on lühend sõnadest Automated Computer Aided Drafting...
Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks 1910 Loodi Vaika linnukaitse ala. Artur Toomi algatusel. 14. augustil sõlmisid Kihelkonna pastoraat ja Riia loodusuurijate selts saarte rendilepingu eesmärgiga kaitsta neil pesitsevaid linde. Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks. 1913 Saaremaa loodussõprade selts -Saaremaa koolide inspektor Aristokli Hrebtov. 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon 1931 trükiti nende ülevaated „Eesti loodusmälestusmärke“, mille koostas Gustav Vilberg LUS-i looduskaitsesektsioonile saadetud teadete põhjal. 1929 töötas komisjon (Andres Mathiesen, Edmund Spohr, Artur Luha, Gustav Vilberg (Vilbaste) välja esimese looduskaitseseaduse projekti. See ei leidnud valitsuse heakskiitu, sest kardeti riigieelarvele lisanduvaid kulusid.T.Lippmaa - Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees
Eksamiküsimused Meresõiduohutus ja laeva juhtimine Semester 4.3 2008. a. Esimesed küsimused 1. Laevas tehtavad ettevalmistused tormi lähenemisel. Valmistumine meresõiduks tormi tingimustes. Hea merepraktika nõuab, et vaatamata sõidurajoonile ja ilmaprognoosile oleks laev merele minnes valmis kohtama igasugust ilma. Seega algab tormiks valmistumine ammu enne otsest mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul. Mitme reisipunkti korral, milles toimuvad lastioperatsioonid, tuleb last paigutada nii, et ta jääks kinnitatuks (et teda saaks kinnitada) nii ülesõitude ajaks kui ka mittetormikindlas sadamas töid katkestades merele tormi möödumist ootama minnes. Enne sadamast merele väljumist: teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontroll...
liiga struktureeritud õppest tingitud vähest tähelepanu loovuse arenda- misele. Sellest annavad tunnistust ka juba eespool viidatud Eesti õpilaste PISA-testi tulemused. Mikita (2000) nimetab järgmisi haridusega seonduvaid probleeme, mis halvavad toetust loovale mõtlemisele: • suur hulk lapsi pärineb peredest, kus pole soodustatud lapse iseseisvat tegevust, neil puudub algatusvõime, koolis aga pole aega ega võima- lusi selliste lastega individuaalselt tegeleda; • igapäevased kooliülesanded on üles ehitatud pigem ratsionaalsele ja faktikesksele mõtlemisele; piisav memoriseerimine ja teatavate algo- ritmide omandamine on hea baashariduse eelduseks, kuid neid ei tohiks absolutiseerida; oluline on leida loogilis-ratsionaalse ja avastus- liku mõtlemise mõistlik tasakaal; • loova sisuga ülesandeid on raske objektiivselt hinnata;
8 6 5 1 2 3 4 5 6 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 6 7 8 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1 2 3 4 5 6 7 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 4. Kodutöö Ülesande variantide saamiseks sisestage oma õpingukoodi number lahtrisse, mille nimi Exceli valemeid, töövahendeid ja Visual Basic' protseduure kasutades lahendage allolevad ülesand Kasutage Exceli valemites nimesid, kui see on mõistlik. Määrake väärtustele sobivad vormingud. VBA programmides kasutage lahtritele ja lahtriplokkidele viitamisel kindlasti isemääratud nimesid, Valemid töölehel peavad olema kopeeritavad ühe veeru/rea või terve tabeli jaoks. Vajadusel lisage abilahtreid/abiveerge. Lahendada tuleb ainult enda variandi ülesanded, teiste variantide lahendusi ei tohi esitatavas failis Lahendustega fail laadige üles Moodle kursusel. Töö esitamise tähtaeg on 6. detsember kell 2 Töölehel Coronavirus on andmed koroonaviirusesse nakatunute kohta erinevates riik...
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuurit...
7. Ajateenija võib puhkusel või loaga väljaspool väeosa viibides kanda erarii- deid. 8. Ajateenijale makstakse ajateenistuskohustuse täitmise ajal igakuist toetust. 9. Kaitseväelased peavad käima saunas vähemalt kord nädalas. Kui väliõppustel ei ole võimalik saunaskäimist korraldada, tehakse seda esimesel võimalusel pä- rast õppusi. Suvekuudel tuleb kaitseväelastele leida suplemis- või ujumisvõima- lusi. Ajateenistuse lõpuks peab iga kaitseväelane oskama ujuda. 10. Päevakorra järgi on hommikune äratus hiljemalt kaks tundi enne õppetöö algust. Rahvus- ja riigipühadel, laupäeviti ja pühapäeviti võib äratus olla tavali- sest hiljem. 11. Hommikuvõimlemine toimub rühmavanema või jaoülema juhtimisel ja kes- tab kuni pool tundi. Võimlemisele järgneb nii enese kui ka ruumide korrastami-
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused ...
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
