Referaat Koolipoisid Eesti Vabadussõjas Koostaja: Kristel Laurits Juhendaja: Viivi Rohtla 11 H klass Lähte 2009 1. Sisukord 1. 1 Sissejuhatus................................................................................................... .......................3 2. Gümnasistid ja Üliõpilased Vabadussõjas......
Vaatamata sellele otsustas Eesti valitsus siiski enamlaste agressioonile vastu seista. Suured lootused pandi välisabile. Soomest saadeti relvi ja 4000 vabatahtlikku, samuti tulid appi Suurbritannia sõjalaevad koos relvalaadungiga. Kuigi välisabi oli Eesti jaoks oluline, ei oleks sellest kasu olnud Eesti omapoolsete otsustavate sammudeta. Eesti juhtkond tegi aktiivselt organiseerimistööd, korraldades mobilisatsiooni. Koos kõikide sõjameestega läksid vabatahtlikult sõtta ka Eesti koolipoisid, kes läksid sõtta, et Eesti riik püsima jääks. Nende seas olid ka Tartu Kommertskooli seitsmenda klassi õpilased Ahas, Käsper, Tääker, Kohlapuu, Konsap, Mugur ja Miljan. Need poisid kuulusid Tartu Vabatahtliku Pataljoni 2. rühma. Kui Sangla mõisa lähistel võeti positsioonid sisse, siis kõlasid püssipaugud ja poistele puges hirm naha vahele ning nad pistsid jooksu. Ahas kõige ees ja teised tema kannul. Kuna püssid olid joostes koormaks, siis visati need metsa alla
4. Konsap Vaikne, algul oli julge, kuid sõjaalgul muutus tema kõige esimesena ja kõige kiiremini araks. Oli lausa stseen, kus ta köögis põrandal istub ja nutab hirmust. Ta näitas kõige rohkem oma tundeid välja minu meelest. Ahas aitas tal hirmust üle saada, Konsap oligi julgem, kuid mitte kauaks. Peale ööd mõisas ta suri. Tema oli esimene poistest kes punaste käe läbi ära suri. Sõbrad teda toetasid, ta saigi sõprade abil julgemaks. Nad kõik koolipoisid hoolisid üksteistest nagu vendadest. Näha oli kui mõni poiss teisele appi läks aga siis ise surma sai. Neil kõigil olid väga head suhted. 5. Filmi sõnum Eesti rahva ühtehoidmisest, vaprusest ja julgusest. Hoidkem ja tunnustagem Eestit sama moodi, nagu 100 aastat tagasi. 6. See on mu üks Eesti lemmikfilm. See on südamlik, armas, samas on selles ka natuke actionit. Meeldib kui vahel on totakad ja naljakad olukorrad, mis teeb selle veel mugavaks filmiks
Film valmis Vabadussõja alusel, mis oli suunatud Punaarmee okupatsiooni vastu. Vabadussõda toimus aastatel 19181920. Sõda toimus peamiselt Tartus 1918 sügisel varitses oht, et Punaarmee vallutab Eesti. 12. novembril peeti Tartu Kommertskoolis koosolek, kus kutsuti õpilasi kaitseliitu. Õpilaste salgad aitasid koolis korda hoida ja sõjaväe ladusid valvata. Detsember 1918 loodi vabatahtlike pataljon, kus võitlesid ka (2. roodus) koolipoisid. Paljud poisid surid kaitstes oma kodumaad. Esimene sõda selles lahingus tuli poistele ootamatult ning nad jooksid metsa. Teises lahingus pandi poisid valvesse ning selle võitsid eestlased, mida tähistati Sangla lossis. Seejärel läks Ahas (peategelane) Martale külla ning järgmise päeva hommikul tagasi Sangla lossi minnes olid seal punaarmeellased. Teeseldes üht neist poiss pääses ning hakati plaani mõtlema.
Kool Kooliõpilased Vabadussõjas Koostaja:... Juhendaja:... 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Tallinna koolipoisid 3 Tartu koolipoisid 4 Võru koolipoisid 5 Vabadussõjas langenud 6 Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" 6 Kasutaud kirjandus 7 2 Sissejuhatus Vabadussõda oli Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 1918. aasta 28. novembrist 1920. aasta 3. jaanuariniNõukogude Venemaaga ning 1919. aasta juunis ja juulis Landeswehri vastu peetud sõda Hoolimata tugevast venestuspoliitikast enne Esimest Maailmasõda ja sõja ajal, valitses eesti õppiva
Nimed Marmortahvlil Jüri Ahas on lihtne koolipoiss, kes elab Tartus. Ta käib kommertskoolis. Tema klassis käivad nii sakslased kui venelased. Ahas oli selline poiss, kes sai kõikide inimestega hästi läbi. Ahase vend oli punaarmees, kuid kuna hetkel oli hetkel oli saksa okupatsioon, siis ta ei olnud oma venda ammu näinud. Ühel hetkel vajas Eesti sõjavägi sõdureid ja koolipoisid mobiliseeriti sõjaväkke. Ahas ei tahtnud alguses minna, kuid varsti sai ta aru, et kuulub sinna. Mõne aja pärast saadeti koolipoisid rindele. Nende juht oli Käsper. Nad olid ka kümnekesi 200-300 venelase vastu, kuid ei taganenud. Nad said sõjasaagiks kuulipilduja. Peale seda lahingut tuli käsk... Käsk oli, et tuleb asuda vasturünnakule. Seda koolipoiste rühm ka tegi. Ühel maakuulamisel venelaste alal sai Käsper otsetabamuse pähe ja suri kohapeal. Peale seda valiti rühma juhiks
kõik jälle muutunud. Punased on üle võtnud mõisa, milles eile peeti suur pidu. Tapetud on mitmed tähtsad tegelased: Karakull ja Konsap. Ants suudab koos Martaga põgeneda eestlaste ja 2.rühma juurde tagasi, kuid põgenemise käigus Marta kaob alevisse. Aga Ants suudab kokku saada 2. Rühmaga kus ööbitakse lähedalolevas kuuris. Hommikul kuuldes Käsperi käest, et suured liitlasväed ja eestlased on läinud Tartut tagasi vallutama, siis liituvad ka koolipoisid, kes lähevad koos Reinoki ja Vassiljevi omadega suurele teele. Nad jäävad ootama, kuni punaste abiväed lähevad Tartut kaitsma, nende ülessanne on neid takistada. Kuid abivägi on suur ja mitmekordne koolipoistest mille tõttu hakkavad koolipoisid neile alla jääma. Viimases hädas jõuavad kohale Soome vabatahtlikud ja ka mõni mobiliseeritu, kes punastele valusalt lüüa annavad. Viimaks saavad poisid võimaluse koju, Tartu sõita ja seda nad ka teevad, kuid poole tee peal
haavad, surm ja omade kogemata tulistamine. Vaenlase seaski on omasid-vendi, sõpru, kaasmaalaseid. Esimestest lahingutest paanilised põgenemised, hilisemad inimhingede kalestumised. Tapmine võib hakata isegi meeldima. Surmahirmust vabanemine, tapamasinliku rutiini tekkimine. Langenute nimed raiutakse kunagi marmorisse, täna on nende koolipinkide tindipottides klassiõdede pandud lilled. „Nimed marmortahvlil“ toob teravalt välja sõja julmuse. Noored koolipoisid lähevad suurte ideede nimel tapalavale. Nad ei tea ega saagi teada, mis on armastus, perekond, oma lapsed. Nad ei saagi elu ilu avastada, sest surevad nii noorelt. Mõtetu surm!
Nimed marmortahvlil 1. Vali 3 tegelast. Iseloomusta igat ühte neist. 2. Millise ajaloo sündmusega on see seotud? Mida sa sellest veel tead? 3. Jutusta põhjusest, miks koolipoisid sõtta läksid. 4. Kuidas mõjus kaaslaste surm teistele? Miks nii? 5. Millised sündmused olid lugeja jaoks kõige raskem lugada? Kirjelda oma kogemusi. 6. Mida tundis peategalena oma vennaga seoses? Püüa leida lahendusi. 7. Millised liinid on raamatus veel peale sõjaloo? 8. Kommentaarid ja arvamus. Kui soovitada seda teost siis kellele ja miks? 9. Pane kirja positiivsed ja negatiivsed faktid raamatu kohta. Ja kolm asja milleta seda raamatut ei oleks. 1
Mõnedel naistel tekkis võimalus õppida ka tantsijaks, meelelahutajaks, kudujaks või pagariks. Naised jäeti bürokraatia küsimustest välja, sestap nad ei saanud õppida koolides kirjaoskust. Naised jäeti välja ka templite eliidist. Egiptuse naistele oli lubatud omada põllumaad, müüa maad ja toota tooteid, mida nad saaksid müüa. Poisid Niiöelda kirjatundjate koolides said õppida poisid, kes pidid alustama oma õpinguid umbes 8-9 aastaselt. Koolipoisid elasid kodus aga käisid koolis igapäevaselt. Koolid olid tavaliselt valitsushoonete või templite küljes. Õpetajad olid mehed, kes olid oma kogemused saanud läbi valitsuse kas siis kirjatundjatena või preestritena. Koolipäevad algasid päikesetõusuga ning lõppesid õhtuks. Keskpäeval oli ka paus. Poisid, kelle vanemad ei olnud rikkad, pidid oma tööoskused õppima isalt ning enamasti kui isa oli näiteks puusepp, siis teenis ka poeg sellega leiba tulevikus.
- veebruar 1918 sakslaste pealetung (sakslased jõudnud eesti aladele) - Päästekomitee K.Päts, K.Konik, J.Vilms 23. veebruar 1918 Pärnu Endla teatri rõdu lugeti ette manifest vms 24. veebruar 1918 Tallinnas Eesti iseseisvuse väljakuulutamine, asus tööle Eesti ajutine valitsus - Saksa okupatsioon (25.02.1918 – 11.11.1918) - 28.11.1918 Vabadussõja algus (venemaa loobus Bresti rahust) - mobilisatsiooni läbikukkumine (puudus korralik sõjavägi) - koolipoisid - Landeswehri sõda (Läti aadlike maakaitsevägi), 23.06.1919 Võnnu(Cesis?) lahing - Soome, Suurbritannia abi; soomusrongid - Venemaa püüd näidata kui osa Vene kodusõjast - 03.01.1920 relvavaherahu - 02.02.1920 Tartu rahu - Eesti delegatsiooni juht Jaan Poska - Eesti suveräänsuse kinnitamine - Eesti riigipiirid, Eestile Petserimaa, Narva jõe tagused alad - Lubadus tagastada Eestile kultuurivarad
Nimed Marmortahvlil Küsimused 1.Iseloomusta raamatust nelja tegelast 2.Missuguseid probleeme on selles romaanis?(Nimeta 4) 3.Miks ja kelle vahel tekib enne sõtta minekut koolis tüli? 4.Miks on Ahase valik kummal poolel sõdida eriti raske? 5.Millise poole? ja miks? ta lõpuks valib. 6.Esita raamatust näiteid, kuidas on poistest saanud vaprad võitlejad. 7.Missugune oli poiste esimene lahing? 8.Millises üksuses võitlesid Tartu koolipoisid? 9.Missugune olukord valitses aastal 1918. eestimaal? 10.Iseloomusta Enn Ahase perekonda. 11.Kas ja kuidas on poisid romaani esimese osa lõpuks muutunud? 12.Esita teose kohta 5 küsimust. Vastused: 1. Käämer- Pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Võitlushimuline Reinok- Pisike pruunide silmadega ja kõhna näoga 6.kl poiss. Tääker-Kõige kogukam klassikaaslane Jürine- Pikk ,sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Riiutli
välja hiilis ja kabeli ees Imelikuga kokku sai. Arno sai aru, et Teele ei olegi temast huvitatud. Ühel õhtul kooli minnes otsustas Toots nalja teha, ta pani maski pähe ja hiilis kooli magamistoa akna taha tehes teiste jaoks hirmsat häält, Imelik, kes oli läinud tuld kustutama, hakkas kartma. Hiljem kui Toots oma gloobusega magamistuppa tuli hakkasid kõik naerma selle tembu üle. Ühel päeval tulid kirikumõisa koolipoisid koos Liblega oma parve vee alt ära tooma. Poiste tegevust tuli uurima ka Toots, kes peagi avastas, et temasse suhtuti seal vaenulikult. Kohale saabusid ka Tootsi klassivennad, kes pika maadlemise peale kõik kirikumõisa koolipoisid jõkke viskasid. Kool lõppes ja õpilased läksid koju. Toots lubas kõigile, et järgmine aasta ta enam kooli ei lähe. Teele ja Arno jätavad hüvasti Arno hüppas vankri peale ja ütles Teelele, et kodus ootavad teda Lilled... Heinamaa..
Ajutine Valitsus. * Saksamaa ja Antandi vahel andsid Saksa Compiegne'i vaherahu allakirjutamine okupatsioonivõimud võimu üle Ajutisele Pariisis Valitsusele. *SÕJA ALGUS Sõda algas 28. November 1918, kui punaarmee ründas Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väikearvulised üksused taanduma. Varsti hõivas punaarmee pool Eestit enda alla(Rakvere, Tartu, Võru ja Valga). Uuel aastal lähenes rinne Tallinnani, nende vastu võitlesid koolipoisid ja vabatahtlikud. Koolipoisid olid uhked enda üle, et said Eesti eest seista ja paljudes tähtsates lahingutes osaleda. Tasapisi sai ka rahavas aru kodumaa kaitsmise vajalikkusest, suurenes rahvaväelaste hulk, paranes relvastus ja varustus. Johan Laidoner(Pildil) nimetati uueks sõjavägede ülemjuhatajaks. *VASTUPEALETUNG v 7. jaanuaril 1919. aastal läks Rahvavägi üle vastupealetungile. v 18. jaanuaril tungisid Soomest saabunud vabatahtlikud Narva ning
välja hiilis ja kabeli ees Imelikuga kokku sai. Arno sai aru, et Teele ei olegi temast huvitatud. Ühel õhtul kooli minnes otsustas Toots nalja teha, ta pani maski pähe ja hiilis kooli magamistoa akna taha tehes teiste jaoks hirmsat häält, Imelik, kes oli läinud tuld kustutama, hakkas kartma. Hiljem kui Toots oma gloobusega magamistuppa tuli hakkasid kõik naerma selle tembu üle. Ühel päeval tulid kirikumõisa koolipoisid koos Liblega oma parve vee alt ära tooma. Poiste tegevust tuli uurima ka Toots, kes peagi avastas, et temasse suhtuti seal vaenulikult. Kohale saabusid ka Tootsi klassivennad, kes pika maadlemise peale kõik kirikumõisa koolipoisid jõkke viskasid. Kool lõppes ja õpilased läksid koju. Toots lubas kõigile, et järgmine aasta ta enam kooli ei lähe. Teele ja Arno jätavad hüvasti Arno hüppas vankri peale ja ütles Teelele, et kodus ootavad teda Lilled... Heinamaa..
Vabadudõda Eestile, kui riigile oli lõppkokkuvõttes edukas, kuna peale sõda oli Eesti kindlalt iseseisev ja vaba riik. Kuid rahva jaoks ei olnud see sõda kerge. Paljud mehed kutsuti mobilisatsiooni käigus Eesti kaitsejõududesse ning tänu sellele jäid paljud eestlased ilma oma lähedastest. Lisaks moblisatsiooni käigus kutsutud meestele osalesid vabadussõjas suur hulk vabatahtlikke. Eesti vabadusõda oli küllaltki ainulaadne, sest paljud noored koolipoisid, kes ei teadnud relvadest õieti midagi ja veel vähem mingist sõjapidamisest suutsid võita Venemaa Punaarmeed. Ma arvan, et ühelgi sõjas osalenud koolipoisil ei tulnud kergelt otsus minna oma riigi vabaduse eest sõtta ja riskides oma eluga. Kuid siiski jätsid paljud oma lähedased ja läksid sõtta. Selle sõja juures oli kõige jubedam see, et paljud eestlased sõdisid venelaste poolel eestlaste vastu, näiteks peres oli kaks poega ja üks poeg
Nimed marmortahvlil Elmo Nüganeni film "Nimed marmortahvlil" põhineb Albert Kivikase samanimelisel romaanil. Film toob meieni pildi ajast, mil Eesti koolipoisid otse koolipingist oma riigi iseseisvuse eest võitlema asusid. Film on väga kaasahaarav ja põneva süzeega. Teos on suurpärane, sest olles väga informeeriv Eesti ajaloo kohta, on seda ka huvitav vaadata. Film teeb hea ülevaate ajast, mil Eesti võitles Vabadussõjas Punaarmee vastu. Samas on film ka väga tundeline ning selles esineb rõõmu ja armastust, kuid ka hirmu ja kurbust. Eestlastele tähendab see film väga palju, sest me kõik teame eestlaste võitlusest vabaduse nimel, kus ka meie esivanemad pidid mõtlema, kas ja kelle eest võidelda. Välismaalastele, kes Eestist suurt midagi ei tea võib jääda film arusaamatuks. Kuid arvestades, et paljudel riikidel on olnud sarnane saatus ja film on lavastatud niivõrd hästi arvan et, filmi tegevus ja tunded ei jääks arusa...
Omast. Olev täiendsõna on 2 silbiline või omaette tähend. Kondikava, konnasilm, emakeel, isamaa 7)3 sõn. Nimis. Kirj. Kokku lasteaed,naiseriided,meestesokid,hingedepäev 8) Sõna osa jäetakse ära siis kui kasutatakse selle asemel - kaerahelbepuder,metalltreipink kase- ja vahtramahl, koolipoisid ja - tüdrukud Tegusõnad 1)Alati kir. Lahku ühend- ja väljend verbi pöördelised vormid 1)On ette öelnud;Edasi miema;ta on õppinud;ta *lihtverb on ühesõnaline tegusõna (õppima,lugema) e. verbid e 2)Liitverbid kirj. Alati kokku oli õppinud *Ühendverb kooaneb abi määrsõnast ja verbist. (juurde pöördsõnad 3)Tegusõnadest tuletatud teo ja tegija nimi (kes,mis) kir
Alustati kooliõpilaste armee kokkupanekut ning oli vaja relvi. Üks õhtu varastasid Ahas ja Käsper kuulipilduja. Ühel hommikul saadi teada, et saksa okupandid on lahkunud ja inglastest abivägi on sattunud teel Tallinnasse vene miini otsa. Arvati, et abi ei tule. Tüli käigus visati Käämer klassist välja ning lahkus ka Ahas, kuna Käämerilt ei palutud vabandust. Ühel hommikul, nähes, et tänavad on tühjad, läks Ahas rongijaama ning seal sai ta teada, et koolipoisid olid tule avanud. Jaama sisenesid punased, nendega koos Käämer, kes kutsus Ahast enesega kaasa. Natukese aja pärast Ahas põgenes rongijaamast koos ohvitseri ja ühe teise mehega ning alustasid matka Viljandi poole. Kui Ahas lõpuks üksi koju jõudis valdas teda igavus ja süütunne,et on vanematele tüliks ning läks isaga linna klassivendi külastama. Klassivendade juures otsustas ta sõpradega jääda ning Eesti iseseisvust kaitsta
4. Mis olid Eesti vabadussõja põhjused? 1. Nõukogude Venemaa eesmärk tagasi vallutada endise impeeriumi alad 2. Lenini poolt organiseeritud maailmarevolutsioon 3. Saksa keisririigi kokkuvarisemine I Maailmasõjas 4. Juba väljakuulutatud Eesti Vabariik, mille tagajärjel olid paljud eestlased valmis isamaa eest võitlema 5. Kes osutusid vabadussõja alguses Eesti päästjaks (kes tulid appi ja läksid rindele)? · Soome vabatahtlikud · Kaitseliidu liikmed ja koolipoisid · Rootsi ja Taani vabatahtlikud · Inglise Eskaader 6. Miks Eesti vaesem maarahvas pettus punastes ja tuli rahvaväe poolele üle? Lubati maad, aga seda ei täidetud. Samas lubati ka ühiskonda kus ei pidanud töötama. 7. Kui suureks kujunes lõpuks Eesti Rahvavägi? 86 000 meest 8. Miks võitsid eestlased paremini treenitud Landeswehr´i? · Oma maa · Läti vabariik toetas · Soomusrongid · Eestlastele kujunes see konflikt otsekui arvete õiendamiseks
Eesti lipu ajalugu. · Eestluse võimutähisena heiskasid Tallinna koolipoisid sini-must-valge lipu Toompea lossi Pika Hermanni torni 12.detsembril 1918. aastal, samal aastal kui kuulutati välja Eesti riik . · Riigilipuks kinnitati rahvuslipp 1922.a. · Tervelt 50 aastat oli sini-must-valgete lipuvärvide kasutamine keelatud. · Sini-must-valgeid lippe hoiti salajastes peidupaikades, nende värvide nimel anti tõotusi, et võidelda ja vastu pidada.
Eesti riigilipp. Riigilipp on riigi ja rahva sümbol, lippu peetakse pühaks ja tema rüvetamise eest karistatakse seadusega. Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ·ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. ·Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11, lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. Eesti lipu ajalugu. ·Eestluse võimutähisena heiskasid Tallinna koolipoisid sinimust valge lipu Toompea lossi Pika Hermanni torni 12.detsembril 1918. aastal, samal aastal kui kuulutati välja Eesti riik . ·Riigilipuks kinnitati rahvuslipp 1922.a. ·Tervelt 50 aastat oli sinimustvalgete lipuvärvide kasutamine keelatud. ·Sinimustvalgeid lippe hoiti salajastes peidupaikades, nende värvide nimel anti tõotusi, et võidelda ja vastu pidada. ·Eesti lipu värvid on pärit Eesti Üliõpilaste Seltsi lipult, mis kujunes rahvuslipuks Värvide tähendus:
Seal on sõda, draamat, armastust. Filmi tegi minu jaoks huvitavamaks kindlasti see, et seal olid kuulsad näitlejad. Alati on hea filmi vaadata, kui tead näitlejaid. Näiteks Ott Sepp, minuarust on ta väga hea näitleja. Filmis mängis ta koolipoissi, kes läks Eesti eest sõdima. Filmi lõpus sai ta surma. Filmis mängis veel Hele Kõre, kes on ka väga hea näitleja. Filmi põhimõte ongi näidata, kuidas Eesti koolipoisid Eesti vabaduse eest võitlesid. Ning nad sai sellega väga hästi hakkama, nad võitsid. ''Nimed marmortahvlil'' annab ettekujutuse ja paneb mõtlema sellele, milline sõda tegelikult on ja kuidas inimesed sõdisid ja elasid ning mis kõik võib juhtuda sõja ajal.
aastal. · 11. 11 1918- Saksamaa kirjutas alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I ms. ja okupatsiooni Baltimaades. · 28.11 1918- ründas Punaarmee Narvat. Detsembri jooksul oli üle poole eesti vallutatud. Uuel aastal oli hea positsioon Tallinna, Paide, Põltsamaa, Viljandi ja Pärnuga. Eesti Vabariigi sünd 1918-ndal aastal. · Eesti poolt sõdisid tavaliselt väikesed vabatahtlikud salgad (ohvitserid ja koolipoisid ) · Ülemjuhataja Johan Laidoner · Abi saadi ka välismaalt. · JOHAN LAIDONER EESTI VABARIIGI VÄLJAKUULUTAMINE · Veebruar 1918 alustas Saksamaa pealetungi Eestile. · 24.veebruar 1918 kuulutati välja Eesti Vabariigi iseseisvus. · 25.veebruaril 1918 jõudsid Tallinnasse saksa väed, kes keeldusid Eesti Vabariiki tunnistamast. Päästekomitee asukoht Tallinnas iseseisvuse väljakuulutamise ajal.
Punaarmee tungis kiirelt Eestisse, mõne ajaga olid nad juba tunginud Kuusaluni. Vastase edule aitas kaasa eestlaste seas valitsev sõjatüdimus ja hirm Venemaa hiigeljõu ees. Just seetõttu kukkus läbi ka vabatahtlike värbamine Rahvaväkke ning sundmobilisatsioon andis esialgu vähe tulemusi: mehed jätsid mobilisatsioonipunktidesse ilmumata või jooksid väeosadest laiali. Vaenlasega võitlesid peamiselt väikesed vabatahtlike salgad, kuhu kuulusid peaasjalikult ohvitserid ja koolipoisid. Erinevalt vanemast põlvkonnast ei kahelnud noored Eesti kaitsmise vajalikkuses ja võimalikkuses ega tundnud hirmu ka tugevama vastase ees. Kooliõpilased etendasid kogu Vabadussõja käigus suurt rolli, kuuludes peaasjalikult mitmesuguste vabatahtlike löögiüksuste (skautpataljon, soomusrongid, Sakala partisanid jt.) koosseisu ja osaledes paljudes olulistes lahingutes. Vaikselt kasvas siiski rahva hulgas arusaam kodumaa kaitsmise vajalikkusest, suurenes
Erakonnad asendati ainuparteidega Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena Ajakirjandus allutati järelvalvele ja ajalehed suleti 4)Miks tungis Punaarmee 1918.aasta novembris Eestisse ? Esmalt tungis Punaarmee Narva ning sundis väikesearvulised üksused taanduma. Kuu ajaga vallutati pool Eestit, lootes sellega suurendada oma territooriumi. See ei õnnestunud. Nende vastu võitlesid koolipoisid, sest kõik vanemad inimesed keeldusid. 5)Seleta mõisted ! Rahvavägi vabatahtlikest koosnev vägi, kes võitlesid vaenlaste vastu. Landeswehr´i sõda Kuna Saksamaa tahtis ühineda Baltikumidega, siis ründas ta esmalt Lätit. Sealt liiguti edasi ka Eestisse(Võnnu) ja sakslastel tekkis eestlastega relvakonflikt, mida nim. Landeswehr´i sõjaks. Suur murrang toimus aga Võnnu lahingus, kus eestlased saavutasid sakslaste üle võidu.
nõrgem kui esimesel osal. "Nimed marmortahvlil " on paljuski autobiograafiline. "Nimed marmortahvlil" Teose ajalooline taust. · 1918.a sügisel varitses oht, et Punaarmee vallutab Eestimaa. · 12.11.1918 peeti Tartu Kommertskoolis koosolek, kus kutsuti õpilasi kaitseliitu. · Õpilaste salgad aitasid linnas korda hoida ja sõjaväe ladusid valvata. · Detsembris 1918 loodi vabatahtlike pataljon, mille 2. roodus võitlesid ka koolipoisid. · 16.01.1919 vallutati Rannu mõis, langes õppursõdur Ahas. · Pataljoni sõjatee oli lühike, aga lahingu-terohke. 1. veebruaril jõuti Valka, 3. veeb-ruaril oldi tagasi Tartus. Teose tegelaskond Peategelane Henn Ahas pärineb vaesest perekonnast. Kommunistlike vaadetega Käämer. Rahvuslane Käsper. Teised kooli- ja võitluskaaslased: Kohlapuu, Miljan, Mugur, Konsap. Ahase isa. Teose põhiprobleemid 1. KUMMAL POOL SÕDIDA?
on nõrgem kui esimesel osal. “Nimed marmortahvlil “ on paljuski autobiograafiline. “Nimed marmortahvlil” • 1918.a sügisel varitses oht, et Punaarmee vallutab Eestimaa. • 12.11.1918 peeti Tartu Kommertskoolis koosolek, kus kutsuti õpilasi kaitseliitu. II. • Õpilaste salgad aitasid linnas korda hoida ja sõjaväe ladusid valvata. • Detsembris 1918 loodi vabatahtlike pataljon, mille 2. roodus võitlesid ka koolipoisid. • 16.01.1919 vallutati Rannu mõis, langes õppursõdur Ahas. • Pataljoni sõjatee oli lühike, aga lahinguterohke. 1. veebruaril jõuti Valka, 3. veebruaril oldi tagasi Tartus Kaader filmist Kaader filmist Filmi režissöör Elmo Nüganen Teose tegelaskond Peategelane Henn Ahas – pärineb vaesest perekonnast Kommunistlike vaadetega Käämer Rahvuslane Käsper Teised kooli- ja võitluskaaslased: Kohlapuu, Miljan, Mugur, Konsap
1)Millal toimus vabadussõda? Vabadussõda toimus 1918 –1920 Vabadussõda algas 28. novembril 1918, kui Punaarmee ründas Narvat. 2)Miks algas vabadussõda? Sest Nõukogude Venemaa ei tunnustanud Leedu ja Läti iseseisvust ning alustas 1918 sõda Baltikumi vallutamiseks. 4)Kes oli sõja algul edukam? Sõja algul oli edukam venemaa, kes vallutas Narva, Võru, Rakvere ja Tartu. 1919. a jaanuari alguseks jõudis Punaarmee Tallinnast mõnekümne kilomeetri kaugusele. 5))Miks näis sõja algul Eesti Vabariigi olukord lootusetu? Ainuke Eesti ohvitser, kes langes Vabadussõjas diviisiülemale vastaval ametikohal. mil vastloodud Eesti Vabariigi olukord näis pea lootusetuna 6)Kes oli Johan Laidoner? Johan Laidoner oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik ja ülemjuhataja. 7)Miks hakkas eestlastel varsti sõjas hästi minema? Laidoner, Inglise laevastik, relvastus, abi Soomest, soomusrongid. 8)Paljud koolipoisid ja üliõpilased läksid vabat...
Vabadussõda 11. 11 1918 Saksamaa kirjutas alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I ms. ja okupatsiooni Baltimaades. Eesti iseseisev, ohustas > Venemaa eesmärk kommunistlik maailmarevolutsioon + taastada vene impeeriumi suurus. 28.11 1918 ründas Punaarmee Narvat. Detsembri jooksul oli üle poole eesti vallutatud. Uuel aastal hea positsioon tallinna, paide, põltsamaa, viljandi, pärnuga. Eesti poolt sõdisid tavaliselt väikesed vabatahtlikud salgad(ohvitserid ja koolipoisid ) Ülemjuhataja Johann Laidoner Abi välismaalt. 1919 esimestel päevadel peatati punaste pealetund. 7.01. 1919 said eestlased endale Põhja Eesti 18.01 tõrjusid soomlased punaarmee narva jõe idakaldale 14.01 hõivati (kuperjanovi partisandid) tartu Võnnu lähedal kokkupõrge rahvaväe ja landeswehrlaste vahel landeswehri sõda Võit eestlastele, võidupüha 23 juuni Eesti vene rahukonverents 2kuud tartus Kirjutati alla 2 veeb 1920 LISA (igaksjuhuks)
Kallis direktor, Oktoober 1918 Me läksime rindele patriootliku õpetaja õhutusel. Läksime, nagu ta ütles, et võidelda oma isamaa eest. Praegu see enam nii ei tundu. Olen vist liialt kaua rindel olnud ja ei erista õiget valest, aga ma ei mõista enam mille eest me võitleme. Rindele jõudes olime kõik noored koolipoisid, kes tulid siia uhkusega, ilmselt selle pärast, et me ei teadnud, mis meid ees ootab. Näinud rindekoledusi kadus meie entusiasm, püüdsime nüüd vaid säilitada tervet mõistust. Keegi ei ole meile kunagi öeldnud mille eest me võitleme. Isamaa eest võitlemine ei ole põhjendus. Prantslased meie vastas võitlevad samuti kodumaa eest. Mis annab meile õiguse neid selle eest tappa või vastupidi? Huumorimeel on ainuke, mis aitab säilitada tervet mõistust. Kohe kui hakata sügavalt
1.Miks ei osatud Baltikumi iseseisvumist maailmasõja eel ette näha`? Riigid olid keskendunud sõjale ning ei osatud ette kujutada et kaks mõlemat sõjapoolt lüüa saavad Saksa ja Vene 2.Mis osapllot ja miks toetasid Baltisakslased maailmasõjas? Balti sakslased toetasid venemaad, kuna vene poolel said kaitsta oma õigusi 3.Kuidas mõjutas maailmasõda eestit? Sõjaline kogemus Eesti riigi tekkimine, paljud hukkusid 4.Veebruarirevolutsiooni tagajärjed Eestile ? Maapäev rahvus väeosade kokkutulek ja Eesti ala ühendati üheks autonoomseks kubermanguks. 5.Kavapunktidena Eesti Vabariigi väljakuulutamine 1917-1918? 29.märts 1917 Eestlaste meeleavaldus Peterburgis; 28.november 1918 Maapäev; 23.veebruar 1918 kuulutati pärnus välja Eesti Vabariik; 24.veebruaril 1918 Tehti seda ametlikult tallinnas 6.Millega paistasid silma saksa võimud Eestis 1918.a. okupatsiooni ajal? Kehtestati Eestis range okupatsioonireziim, omavalitsusasutustes anti jäme ots baltisa...
Nimed marmortahvlil Elmo Nüganeni lavastatud linalugu ,,Nimed marmortahvlil" põhineb Albert Kivikase menuromaanil, mis tänaseks võtnud sisse kindla koha Eesti kirjandusklassikas ja mis annab tõetruu ja kaasakiskuva pildi ajast, mil paljud Eesti poisid otse koolipingist tõusid, haarasid relvad kodumaa kaitsmiseks ja oma riigi iseseisvuse eest võitlusse astusid. Lugu algas sellega, et koolipoisid panid Eesti lipu raekoja torni ja kella seisma. Peale seda said nad kokku: Ahas, Käsper, Konsap, Kohlapuu, Martinson ja Tääker. Nad arutasid, kes lähevad sõtta. Tääker ei tahtnud sõjas osaleda. Ta jooksis klassist välja. Ahas jooksis talle järele ja põrkas ootamatult kokku Martaga. Nii algas Ahase ja Marta tutvus. Esimene lahing sõjas ebaõnnestus, sest poisid lõid kartma ja põgenesid punarumeenlaste eest. Pärast esimest lahingut oli ootamas juba teine
Nimed marmortahvlil See film on tehtud Vabadussõja alusel. Vabadussõda oli aastatel 1918-1920.Sõda oli punaarmee okupatsiooni vastu. Punaarmee tungis Eestisse, et seda okupeerida. 16 novembril kuulutas Ajutine Valitsus välja vabatahtliku mobilisatsiooni ja alustas 21 nov. ühediviisilise sõjaväe moodustamist. Sõda toimus peamiselt Kesk- Eestis (Tartus). Noored koolipoisid läksid sõtta, et kaitsta oma kodumaad punaarmee eest. Paljud noored surid kaitstes oma kodumaad. Nad pidid olema öö läbi valves, et punaarmee ei saaks sisse tungida. Esimese sõda selles lahingus tuli neile ootamatult, nad jooksid kõik metsa laiali. Esimese lahingu Vabadussõjast võitsid eestlased ja nad tähistasid seda Sangla lossis. Siis läks filmi peategelane Henn Martale külla, järgmise päeva hommikul läks ta
Retsensioon filmile ,,Nimed marmortahvlil." "Nimed marmortahvlil" on Albert Kivikase romaanil põhinev lugu. Tegevusajaks Vabadussõda ja tegelasteks Tartu koolipoisid, kes oma kõhklustest ja klassivahedest üle saades rindele rahvusriiki looma lähevad. See film on püüd tuua tänapäeva inimesteni seda, mis on oluline Eestile ajalooliselt. Filmi vaadates tunnetasin selgelt seda, et inimloomus on läbi ajaloo üks ja see sama olnud muutunud on vaid keskkond. See film toob palju lähemale need inimesed ja nende mõtted, kes vabariigi sünni juures olid, mis omakorda väärtustab ajalugu ka tänapäeva noorte jaoks. Me oleme sõjas. Käimas on lahing
mõistes on need küll künkad, aga minu jaoks suured vallutatud mäed. Mainimata ei saa jätta ka meie väikseid ning suuremaid saari: Hiiumaa, Saaremaa, Aegna, Vormsi ja paljud teised. Ümbritsetud mõnusa mere poolt ning täidetud rahustava meeleoluga. Eestimaa on ilus! Kuid siin imelisel maalapil on olnud ka koledaid sõdu, eesotsas Vabadussõjaga. Kuid isamaa armastuse pärast on eestlased andnud kõik, et meid hoida. Teinud kõik, et näidata, kui tugevad me oleme. Näiteks need koolipoisid, kes iseseisvuse kaitsmiseks appi tõttasid. See oli muljetavaldav, mida tehti Eesti pärast. Seega pealt näha võime paista väikesed ning nõrgad, kuid tegelikult oleme suured ning võimsad. Võimsad oleme ka muusikas. Saanud erinevaid auhindu üle kogu maailma. Ja muidugi pannud kinni ka eurovisiooni. Kõik need laulu- ja tantsupeod. Kõik need panevad ju mõtlema, et on mille üle uhke olla. Eesti- vapustava looduse, ilusa hääle ning tugeva iseloomuga. Siin
25.02.1918 11.11.1918 oli saksa okupatsioon ( 11.11.1918 kaotas Saksamaa I m.s) Võim läks tagasi eestlastele. See ei meeldinud kommunistidele. 28.11.1918 algas vabadussõda, mis kestis kuni 02.02.1920 (eestlased sõdisid oma vabaduse eest) Eestlastele tulid appi SB (sõjalaevastik), soomlased, taanlased. Sõja käigus sõdisid eestlased ka Balti sakslastega. Seda viimast nimetati Landeswehti sõjaks. Eestlased võitsid vabadussõja,sest 1) Samal ajal käis Venemaal kodusõda 2) Koolipoisid võitlesid eriti innukalt ja vapralt 3) Appi tuldi ka naaberriikidest Eesti vägesid juhatas Laidoner ning suure panuse andis ka admiral Pitka(soomusrongid) Vabadussõja tähtwsaim võit saavutati Balti sakslaste vastu 23.06.1919 (võnnu lahing) Vabadussõda lõpetati Tartu rahulepingu sõlmimisega 02.02.1920. 1) Demokraatlik eesti - 1920-1934 2) Autoritaarne eesi - 1934-1938 3) Presidentaalne eesti 1938 1940
25.02.1918 – 11.11.1918 oli saksa okupatsioon ( 11.11.1918 kaotas Saksamaa I m.s) Võim läks tagasi eestlastele. See ei meeldinud kommunistidele. 28.11.1918 algas vabadussõda, mis kestis kuni 02.02.1920 (eestlased sõdisid oma vabaduse eest) Eestlastele tulid appi SB (sõjalaevastik), soomlased, taanlased. Sõja käigus sõdisid eestlased ka Balti sakslastega. Seda viimast nimetati Landeswehti sõjaks. Eestlased võitsid vabadussõja,sest 1) Samal ajal käis Venemaal kodusõda 2) Koolipoisid võitlesid eriti innukalt ja vapralt 3) Appi tuldi ka naaberriikidest Eesti vägesid juhatas Laidoner ning suure panuse andis ka admiral Pitka(soomusrongid) Vabadussõja tähtwsaim võit saavutati Balti sakslaste vastu 23.06.1919 (võnnu lahing) Vabadussõda lõpetati Tartu rahulepingu sõlmimisega 02.02.1920. 1) Demokraatlik eesti - 1920-1934 2) Autoritaarne eesi - 1934-1938 3) Presidentaalne eesti – 1938 – 1940
Noorte suhted vastassugupoolega Iga inimene on sünnist surmani mingil moel suhtes. Imikueas oleme kiindunud vanematesse, teismeliseeas oleme armunud mõnda ilusasse tüdrukusse või armsasse poissi. Täiskasvanueas leiame endale kallima ja luuakse perekond. Kõik koolipoisid on raudselt tundunud imelikku tunnet kõhus, kui nad mööduvad mõnest ilusast tütarlapsest, kes neile meeldib. Seda tunnet ei saagi hästi seletada, öeldakse vaid, et liblikad lendavad kõhus. Paljud sellised armastused jäävad algklassi ja kahjuks on ühepoolsed. Tihtipeale tahavad poisid tüdrukutelele eriti meeldida ja hakkavad neid kiusama. Nad sikutavad tüdrukuid patsist, togivad, norivad ja tahavad olla alati nende seltsis. Kindlasti ei jäta see poistest head muljet
Loodeti abi rahvasteliidult Vabadussõda-19.nov 1918 kirjutas Sm. alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetad esimese MS ja ka saksa okupatsiooni Balti maades, kuid nüüd hakkas iseseivunud väikeriik ohustama Vm. Sest seal võidutsevad enamlased püüdsid taastada endise Vm.vägevust. 28.nov 1918 ründas punarmee Narvat ja sundis eesti rahvaväe väiksearvulisi üksusi taandama. Vaenlastega võitlesid peamiselt väiksed vabtahtlike salgad kuhu kuulusid ohvitserid ja koolipoisid. Sõjavägede ülemjuhatajaks nim. J.Laidoner. abi saadi välisriikidelt:tallinna saabus Briti laevastiku eskaader, vabatahtlikud Soomest, mõne võrra hiljem tuldi ka Taanist ja Rootsist. Detsembri lõpul hakasid rahvaväe üksused andma punarmeele valusaid vastu lööke ning 1919aasta esimestel päevadel enamlaste pealetung peatati. Kuid vabadussõda polnud veel kaugeltgi lõppenud. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia Eesti sõjategevus Eestist väljapoole. LÕPP- nov.1919
A. Gailit "Ekke Moor"- Ekke tee "lorust poisikesest" vastutustundeliseks täiskasvanuks · allaandmine tahtejõulisus J. D. Salinger "Kuristik rukkis"- Holden Caulfieldi depressiooni põhjused ja tee enese leidmiseni Hamleti kahtlused · passiivne eluhoiak aktiivne eluhoiak J. Rooste novelli "Pornofilm ja pudel viina" nimetu peategelane E. M. Remarque`i "Läänerindel muutuseta"- õõnsate üleskutsetega õpetajad ja argpükslik Himmelstoss ja koolipoisid eesotsas Paul Bäumeriga · mõjutatavus/ soov teistele meeldida julgus iseendaks jääda Goethe "Faust"- Wagner ja Faust Tsehhovi novell "Paks ja peenike"- amused kooliaegsed sõbrad Tsehhovi novell "Ametniku surm"- riigiametnik Tservjakovi aevastamine teatris Tsehhovi novell "Inimene vutlaris"- Belikov ja Kovalenko J. Kross "Keisri hull" T. von Bock M. Bulgakov "Meister ja Margarita"- Ivan Bezdomnõi ja Meister (loomingulises mõttes) · liiderlikkus truudus L
Punki edasiviivaks jõuks oli anarhism, mille levimisel oligi takistuseks riik ja selle kehtestatud seadused, kui vabadust piiravad tegurid. Üheks punkari eneseväljendusviisiks oli muusika punk-rock rock'n'rollist välja kasvanud muusikastiil, mida mulle ei meeldi kuulata. Tänapäeval jaguneb punk omakorda mitmeteks alastiiliks. Ühed punkarid olid sellised, kes lihtsalt kuulasid seda muusikat, teised tegid aga lisaks muusika kuulamisele ka ise bändi. Sajad koolipoisid üritasid alustada rockmuusiku karjääri, olles vaevalt õppinud kitarri mängima. Oli veel palju muidki asju, mis pinget pakkusid, ent punk-rock oli punkarite jaoks väga oluline. Muusika pidi sokeerima oma lihtsusega. Tunnusteks oli kiire tempo, stabiilselt tugev helivõimendus, rõhutatult agressiivne mängulaad ning teravad ja sirgjoonelised tekstid. Üks osa punk-bändide laulutekste põhines näiteks tuleviku ettekuulutamisel. Ka punk ise kuulunuks nagu tuleviku maailma
*Toiduainete väljaveoga *Kutsuti kokku maakogud ja maanõukogud © Siimo Lopsik 2010 Millised olid iseseisvumise olulisemad eeldused (4) ? *1 maailmasõda *Maapäev *Veebruari revolutsioon *Rahvusväeosade loomine *Ohvitserkond Kes osutusid vabadussõja alguses Eesti Päästjaks (kes tulid appi ja läksid sõtta) ? *Soome vabatahtlikud *Kaitseliidu liikmed ja koolipoisid *Rootsi ja Taani vabatahtlikud *Inglise Eskaader Miks Eesti vaeseme maarahvas pettus punastes ja tuli rahvaväe poolele üle ? Lubati maad aga seda ei täidetud. Samas lubati ka ühiskonda kus ei pidanud töötama. Miks võitsid eestlased paremini treenitud Landeswehr’i ? *Oma maa *Läti vabariik toetas *Soomusrongid *Eestlastele kujunes see konflikt otsekui arvete õiendamiseks
ja kabeli ees Imelikuga kokku sai. Arno sai aru, et Teele ei olegi temast huvitatud. Ühel õhtul kooli minnes otsustas Toots nalja teha, ta pani maski pähe ja hiilis kooli magamistoa akna taha tehes teiste jaoks hirmsat häält, Imelik, kes oli läinud tuld kustutama, hakkas kartma. Hiljem kui Toots oma gloobusega magamistuppa tuli hakkasid kõik naerma selle tembu üle. Ühel päeval tulid kirikumõisa koolipoisid koos Liblega oma parve vee alt ära tooma. Poiste tegevust tuli uurima ka Toots, kes peagi avastas, et temasse suhtuti seal vaenulikult. Kohale saabusid ka Tootsi klassivennad, kes pika maadlemise peale kõik kirikumõisa koolipoisid jõkke viskasid. Kool lõppes ja õpilased läksid koju. Toots lubas kõigile, et järgmine aasta ta enam kooli ei lähe. Teele ja Arno jätavad hüvasti Arno hüppas vankri peale ja ütles Teelele, et kodus ootavad teda Lilled... Heinamaa..
Tere austatud külalised, austatud lõpetajad ja õpetajad. Meil on suur au olla siin koos teiega ning öelda viimased tänusõnad Põlva Ühisgümnaasiumi perele. See aasta oli kõige erilisem, sest me polnud enam tavalised õpilased, vaid abituriendid. Esimesel septembril ei suutnund keegi ära oodata, kuna kool lõppeb, et saaks oma elu peale ära minna...kes edasi õppima, või kes kohe tööle, eks see ole ikka kõigi enda teha. Kuid nüüdseks on seljataha jäänud kõik need mõtted, need lõbusad ja igavad koolitunnid ja rasked ning närvesöövad eksamid ja veel paljugi muud, mida saab selle kooliga seostada... Alustuseks tahan tänada oma klassikaaslasi, sest nendega veetsin ma need viimased 3 kooliaastat, nii heas kuid ka halvas. Kuid sellegi poolest olen ma teie üle õnnelik, sest me lõpetasime gümnaasiumi edukalt ja see näitab seda, et üks eesmärk on järjekordselt täidetud. Ning tänane päev on just meile, kas te ei arva nii? Mina küll arvan. Naudime se...
märke vaadata. Vanasti oli õpetaja autoriteet ja temast peeti lugu. Tänapäeval puuduvad õpetajal õigused ning ta on nagu klienditeenindaja. Paljud õpetajad on jõuetud ja kaitsetud klassi ees, kuigi neil peaks olema võim ja kontroll toimuva üle. Õpilased on täielikult ära unustanud oma kohustused ja näivad teadvat vaid oma õigusi, mida nad igal võimalik juhul kasutavad õpetaja vastu. 2013. aastal levis internetis video, kus Tõstamaa koolipoisid mõnitasid oma matemaatikaõpetajat. Murdeealised poisid sikutavad õpetajat pintsakust, ähvardavad ja tõukavad teda. Tänapäeval on liiga palju vägivalda. Lapsed püüvad liiga kiiresti täiskasvanuteks saada. Arvuti- ja videomängudega üles kasvanud põlvkond ei oska enam tõmmata piiri reaalsuse ja virtuaalse maailma vahel. Lapsed vaatavad juba väga varakult filme ja mängivad arvutimänge, kus õhutatakse vägivaldsust. Need kujundavad lapse maailmavaadet. Noort
-lomakasvatuse saadusi müüdi edukalt euroopa turul. Tööstus-hiigeltehased asen. ettevõtete ja uute tööstusharudega. Vabadussõja põhjused: 1) eesti rahvuslased tahtsid iseseisvust ja oma riiki 2) venemaa alustas pealetungi eesti rahvuslased tahtsid iseseisvust ja oma riiki 3) 1 MS oli lõppenud ja sakslased lahkusid eestist. 1918.dets-ks jõudis punaarmee hõivata üle poole eesti mandriosast (Rakvere,Tartu,Võru,Valga) Kaitsevägedel õnnestus anda tagasilöök:võitlema tulid ka koolipoisid, välisabi saabumine, mis tõstis rahva meeleolu ja andis enesekindlust. 7.jaan.1919-vastupealetung. Sõjategevus viidi väljaspoole Eestit. Landeswehr'i sõda-palgasõda- Läti pinnal 1918-1919 tegutsenud baltisaksa väekoondis püüdis kukutada Läti ja Eesti rahvuslikku valitsust ning luua baltisaksa hertsogiriik. Tartu rahuleping(olulisim välisleping kogu omariikluse ajaloos)- 2.veebr.1920-lõpetas sõja, tagas Eestile soodsa idapiiri ning lahendas mitmed maj. probleemid
,,Nimed marmortahvlil" ,,Nimed marmortahvlil" on Eesti sõjafilm, mis valmis 2002 aastal. Film põhineb Albert Kivikase romaani ainetel ,,Nimed marmortahvlil". Antud film loob kaasakiskuva pildi ajast, kus paljud koolipoisid otse koolist oma riigi iseseisvuse eest võtlema asusid. Film on tehtud Vabadussõja alusel. Vabadussõda oli aastatel 1918-1920. Filmi lavastajaks on Elmo Nüganen. Filmi keskmes on tavalised Tartu Kommertskooli õpilased, kellest enamus tahab oma riigi iseseisvuse eest võitlusse minna. Filmi peategelane on Henn Ahas, kes alguses kahtleb aga lõpuks otsustab ta siiski koos klassivendadega riiki aidata. Esimene lahing selles sõjas tuli nendele ootamatult, vaenlast nähes jooksid kõik
,,Kärbeste jumal" William Golding Autorist Sir William Gerald Golding sündis 1911. aastal, 19. septembril Inglismaal. Ta oli Inglise kirjanik, kes sai 1983. aastal Nobeli kirjanduspreemia. Ta suri 1993. aastal 19. juunil. Sisu Raamatu põhitegevus toimub asustamata saarel. Sellele satuvad koolipoisid, lennuõnnetuse tõttu ja ellu ei jää ühtegi täiskasvanut. Kõigepealt tutvustab autor meile Ralphi, kes ühtlasi on ka peategelane ja Põssat, trullakat prillidega poissi. Nad leiavad merest valge merekarbi ja Põssa õpetab Ralphile, kuidas seda puhuda, et karbist kostuks heli. Ralph puhub ja vaikselt hakkavad nende juurde kogunema poisid. Tulevad ka kooripoisid, kelle juhiks on Jack Merridew. Ralph valitakse pealikuks ja ta tahab ülekõige, et nad päästetaks saarelt
VABADUSSÕDA Vabadussõda toimus 28.11.1918-02.02.1920. Vabadussõja üks põhjustest oli see, et Nõukogude Venemaa tahtis korraldada maailmarevolutsiooni. Venelased tahtsid viia kommunismi Euroopasse ja teha Eesti kommunistlikuks, sest venelaste arust oli Eesti Venemaa põline ala. Eesti sai vabariigiks 24.02.1918 a. Eestlastele oli kõige tähtsam enda iseseisvuse kaitsmine. Eesti Vabariigil oli kaks vastast: Landeswehri armee e. Balti Saksa maakaitsevägi ja Punaarmee, mis jagunes omakorda kaheks: Eesti punased ja Läti punased kütid. Landeswhri armee tahtis tagasi saada enda esiisade kunagisi mõisaalasid ja hakkasid sellepärast eestlastega sõdima. Läti punased kütid olid väga jõhkrad. Nendel oli kombeks piinata. Sellegipoolest oli eestlastel väga palju liitlasi, näiteks: Läti valged, Inglise laevastik, Soome valged, Vene valged ja Eesti valged. Eesti valged koosnesid enamjaolt õppursõduritest e. noortest koolipoistest, kell...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
