Kontrolltöö - vastustega (4)

RIIGIKAITSE
KT nr.2
1. Mis on jagu, meeskond, rühm, kompanii, patarei , pataljon , rügement, brigaad , diviis , korpus, armee ? Kui palju on neis sõdureid ja millistest väiksematest üksustest need koosnevad? Millised on nende üksuste NATO taktikalised tingmärgid?
Jagu on sõjaväeline allüksus, mille koosseisus on tavaliselt 5...15 inimest. Harilikult kuulub jagu rühma koosseisu. Jao isikkoosseis võib olla jagatud lahingpaarideks, lahingkolmikuteks, gruppideks või pooljagudeks. Jao koosseis ja relvastus sõltuvad otstarbest ja ülesannetest.
Näiteks:

• jalaväejagu
  
• motolaskurjagu
  
• luurejagu
  
• snaiprijagu
  
• tulejuhtimisjagu
  
• pioneerijagu
  
• juhtimisjagu
  
• sidejagu
  
• remondijagu
  
• laskemoonajagu
  

Jagu juhib jaoülem, kelleks on tavaliselt allohvitser.
Relvasüsteemi või kindlat seadet käsitsevat ja jaoga võrdsustatud allüksust nimetatakse meeskonnaks.
Rühm on relvajõudude maismaavägede taktikaline allüksus, milles on sõltuvalt otstarbest tavaliselt 15...50 inimest. Rühma koosseisus on tavaliselt 2...6 jagu või meeskonda, millele võib lisanduda väiksemaid otsealluvusega gruppe. Rühma struktuur ja koosseis sõltuvad konkreetsest otstarbest ning ülesannetest.
Rühma juhib rühmaülem, kelleks on tavaliselt nooremohvitser, harvem vanemallohvitser. Rühmaülema esimene asetäitja on reeglina vanemallohvitserist rühmavanem.
Näiteks:

• tankirühm,
  
• jalaväerühm,
  
• luurerühm,
  
• tankitõrjerühm,
  
• pioneerirühm,
  
• õhutõrjerühm,
  
• miinipildujarühm,
  
• sõjaväepolitseirühm,
  
• siderühm,
  
• meditsiinirühm,
  
• remondirühm.
  

2...8 rühma moodustavad kompanii, patarei.
Kompanii on relvajõudude maismaavägede taktikalis -haldus-majanduslik allüksus, milles on tavaliselt 50...250 inimest. Kompanii koosneb harilikult juhtkonnast ja 2...8 rühmast, millele võib lisanduda ka mõni üksik eriotstarbeline jagu. Kompanii suurus ja struktuur sõltuvad tema otstarbest ja ülesannetest. 3...8 kompaniid moodustavad ühe pataljoni .
Kompaniid juhib tavaliselt (ametikohajärgselt) kapten või vastava auastmega sõjaväelane, üksikkompaniid sageli majori auastmes sõjaväelane. Lisaks kuuluvad kompanii juhtkonda tavaliselt vähemalt nooremohvitserist kompaniiülema abi ja vanemallohvitserist kompaniiveebel (kompaniivanem). Lisaks võib kompanii juhtkonda või juhtimisallüksusse kuuluda allohvitsere, kelle ülesanneteks on kompaniis logistilise tegevuse korraldamine. Näiteks relvur, tehnik , varahoidja.
Erineva otstarbega kompaniisid:

• jalaväekompanii
  
• tankikompanii
  
• soomusjalaväekompanii
  
• luurekompanii
  
• tankitõrjekompanii
  
• pioneerikompanii
  
• staabikompanii
  

Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm. Pataljon on põhiline taktikaline allüksus. Pataljoni juhib pataljoniülem, kelleks on tavaliselt vanemohvitser.
Pataljon kuulub harilikult rügemendi või brigaadi koosseisu.
Üksikpataljon on administratiivselt ja struktuuriliselt iseseisev väeosa, mis ei ole allutatud otseselt ühelegi rügemendile ega brigaadile, vaid allub vahetult kõrgemale väekoondisele või juhtkonnale.
Näiteks:

• tankipataljon
  
• soomusjalaväepataljon (motolaskurpataljon)
  
• jalaväepataljon
  
• pioneeripataljon
  
• sidepataljon
  
• suurtükiväepataljon
  

Mereväes ja Õhuväes nimetatakse pataljoniga võrdsustatud üksust divisjoniks.
Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2-5 pataljonist ja eriotstarbelistest kompaniidest ning rühmadest. Rügement ei ole tavaliselt majanduslikult ja logistiliselt iseseisev üksus, vaid kuulub diviisi koosseisu.
Näiteks suurtükiväerügement, tagalarügement, pioneerirügement.
Rügementi juhib vanemohvitser, tavaliselt kolonel. Rügemendil on oma number lipp, pitsat ja staap.
(rügemendi tähis)
Brigaad on iseseisev operatiiv -taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt mitmest pataljonist ja mitmesugustest muudest vajalikest üksustest. Brigaadil on reeglina olemas iseseisvaks tegevuseks vajalikud juhtimis- tagala - ja lahingutoetusüksused.
Brigaad võib tegutseda kas iseseisva väekoondisena või kuuluda diviisi koosseisu.
Brigaadi juhib brigaadiülem, kes on tavaliselt madalaimas kindrali auastmes või kõrgemas vanemohvitseri auastmes.
Näiteks:

• Soomusbrigaad
  
• Õhudessantbrigaad
  
• Soomusjalaväebrigaad (motolaskurbrigaad)
  
• Jalaväebrigaad
  

Diviis on taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt 2-6 rügemendist või/ja brigaadist, millele lisanduvad harilikult mõned eriülesannetega üksikud pataljonid, kompaniid ja tagalaüksused. Diviisil on oma lahingutoetus- ja teenindusvõimekus.
Näiteks:

• jalaväediviis;
  
• ratsadiviis;
  
• soomusdiviis;
  
• soomusjalaväediviis;
  
• õhudessantdiviis;
  
• merejalaväediviis;
  
• mägidiviis;
  
• õhutõrjediviis;
  
• laevadiviis
  

(diviis)
Korpus on operatiiv taktikaline väekoondis, mis koosneb harilikult 2–4 diviisist ja eriotstarbelistest väeosadest ning tagalaüksustest. Armee kooseisu kuulub tavaliselt 2–5 korpust . Korpus võib tegutseda ka eraldiseisva üksusena.
Korpuse suurus, väeüksuste koosseis ja struktuur ei ole kindlaks määratud. Seda muudetakse vastavalt korpuse lahinguülesannetele ja rinde vajadustele.

Erinevaid korpusetüüpe

• armeekorpus
  
• jalaväekorpus
  
• laskurkorpus
  
• lennuväekorpus
  
• motoriseeritud korpus
  
• mägiküttide korpus
  
• kaardiväe laskurkorpus
  
• tankikorpus
  
• kaardiväe tankikorpus
  
• ratsaväekorpus
  
• soomuskorpus
  

Armee on mitme väeliigi väekoondistest, näiteks diviisidest ja korpustest ning erivägede osadest koosnev operatiivkoondis. Armees olevate erinevate väeosade hulk ja suunitlus sõltub armee ette püstitatud strateegilistest ülesannetest.
Näiteks:

• väliarmee;
  
• soomusarmee;
  
• lennuväearmee.
  
• löögiarmee
  

Armee on ka sõjaväe üldnimetus.
2. Eesti kaitseväe ülesanded:
1. kollektiivne kaitse ning Eesti ja/või teiste NATO liikmesriikide julgeolekut otseselt ohustavate rahvusvaheliste kriiside ohjamine
2. riigi suveräänsuse demonstratsioon eesmärgiga tagada kontroll Eesti maismaa, territoriaalvete ning õhuruumi üle
3. osalemine rahvusvahelistes kriisiohje- ja rahuoperatsioonides, sh Euroopa Liidu operatsioonides
4. rahvusvaheline kaitsekoostöö
5. pääste- ja hädaabitööde toetamine, kui tsiviilstruktuurid selleks abi vajavad.
3. Millised Eesti kaitseväe struktuuriüksused alluvad otse kaitseväe juhatajale? Millega need tegelevad?
Kaitsejõudude Peastaap- Eesti riigi sõjalise kaitse kõrgem staap, kes juhindub EV seadustest, Riigikogu ja valitsuse otsustest ning Vabariigi Valitsuse põhimäärusest.
Kaitseväe peainspektor- selgitab välja kaitseväes aset leidnud juhtumite asjaolud , mis on seotud ametiisikupoolse võimu või ametiseisundi kuritarvitamisega, kaitseväelase vääritu käitumisega vms.
Kaitseväe logistikakeskus (- tagab kaitseväele logistilise toetuse), Luurepataljon ja kaitseväeõppeasutused ( - saab omandada elukutselise kaitseväelase haridust.)
4. Millised on Eesti kaitseväe väeliigid? Millised on nende ülesanded? (õpik lk 48, 52, 54) Oska nimetada mõnd väeüksust ja väeosa nende väeliikide koosseisus vastavalt 01.01.2009 kehtima hakanud uuele kaitseväe struktuurile.
MAAVÄGI – arendab kiirreageerimisüksusi ja üldotstarbelisi lahinguüksusi, vastuvõtva riigi toetust ning territoriaalset toetusstruktuuri.
MEREVÄGI- põhiülesanded on miinitõrje ja vastuvõtva riigi toetuse osutamine meritsi saabuvatele abivägedele./ tagab merekommunikatsioonide julgeoleku Eesti territoriaalvetes.
ÕHUVÄGI- üles. Kontrollida riigi õhuruumi ning tagada strateegiliste objektide õhukaitse.
*01.01.2009
5. Millised on Eesti kaitseväe relvaliigid ja nende tegevusvaldkonnad ?
Tava- ehk konventsionaalsed relvad, mittekonventsionaalsed relvad ( eelkõige massihävitusrelvad).
6. Kuidas sihitakse sälksihiku ja dioptersihikuga?
7. Mis on Galil , AK-47, H&K USP? Nende tehnilis-taktikalised andmed (kaliiber, padrun , laskekaugused, padrunite arv salves)
GALIL- (valmistatud Iisraelis) täpne ja laskmise ajal stabiilne relv, millega on võimalik lahingupadruniga tulistada püssgranaate. Galil’il on dioptersihik. Relvaga on hõlbus tulistada nii paremalt kui ka vasakult õlalt.
Kaliiber: 5,56mm
Padrun: 5,56 x 45 mm
Sihikuline laskekaugus : 500m
Padrunite arv salves: 35 või 50 padrunit
AK- 47- ehk kalašnikovi automaatmudel. See on üks enim kasutatavaid käsirelvi maailmas.
Kaliiber: 7,62 mm
Padrun: 7,62x39 mm
Laskekaugus: 300 m
Padrunite arv salves: 30? padrunit
H&K USP- lihtsa konstruktisooniga käsirelv.
Kaliiber: 9mm
Padrun: 9x19mm
Laskekaugus: 50m
Padrunite arv salves: 15 padrunit
8. Millised on Eesti Kaitseväes kasutatavad laskeasendid ?
Lamades laskeasend - laskeasenditest kõige kindlam , sest keha toetub kindlale pinnale ja maapind annab küünarnukkidele liikumatu toe.
Põlvelt laskeasend- laskja toetub 3´le tugipunktile: vasakule jalalabale, paremale põlvele, paremale jalalabale. Asendi kindlus oleneb toetuspunktide keskkohast.
Püsti laskeasend- keha ja relva ühine raskuspunkt on kõrgel. Keha raskus peab toetuma veidi rohkem vasakule jalale. Selles asendis ei juhita told kätega, vaid keha keeramisega.
9. Millised on lasu sooritamise etapid? Mida erinevates etappides tehakse?
1. KESKENDUMINE - mõeldakse ainult lasu sooritamisele
2. EELSIHTIMINE- sihik suunatakse sihtmärgi keskele , kontrollitakse asendi õigust
3. KONTROLLSIHTIMINE- vaade keskendatakse sihikule ja sihtmärgi keskpunktile nii, et sihtmärgi ümbrus muutub häguseks.
4. HINGAMISE PEATAMINE- päästikule vajutamiseks hingamine peatatakse, lask peab järgnema 5 sekundi jooksul.
5. PÄÄSTIKULE VAJUTAMINE- päästik vajutatakse sujuvalt tagasi, nii et relva asend ei muutuks.
6. JÄRELSIHTIMINE- sihik viiakse sihtmärgi keskele, kontrollitakse relva ja keha asendit, prst seda taastatakse normaalne hingamisrütm.
10. Kuidas toimub lask? (lk 111-112).
Lask toimub väga lühikeses ajavahemikus (0,001- 0,06 sekundit).

EELPERIOOD- algab paiskelaengu süttimisega ja lõpeb kuuli liikuma hakkamisega rauaõõnes.

ESIMENE EHK PÕHIPERIOOD- algab kuuli liikuma hakkamisega ja lõpeb püssirohu täieliku põlemisega.

TEINE PERIOOD- kestab püssirohu põlemise momendist kuni kuuli väljumiseni rauast.

KOLMAS EHK GAASIDE JÄRELMÕJU PERIOOD- kestab alates kuuli väljumisest rauast kuni hetkeni, mil püssirohugaasid kuulile enam mõju ei avalda.
11. Millised füüsikalised jõud ja ilmastikuolud mõjutavad relvast välja tulistatud kuuli? Milliseid mõjusid tuleb arvestada, millised võib jätta arvestamata?
TUUL
ÕHURÕHK- võib jätta arvestamata
TEMPERATUURIMUUTUSED
12. Mis on hajuvus ? Mis hajuvust põhjustavad?
HAJUVUS- on kuulide või mürskude langepunktide laialipaiskumine mingil territooriumil, kui tulistatakse ühest ja samast relvast samades oludes.
Hajuvust põhjustavad: iga kuuli erinev algkiirus , erinev viskenurk ja lasusuund, erinevad lasketingimused
13. Kuidas kasutatakse ja teisendatakse kaardi mõõtkava? (näiteks: mitmele meetrile maastikul vastab 1:20 000 mõõtkavas kaardil mõõdetud 2 cm? - vastus 400 m)
Eesti põhikaart- kasutatakse maastikul liikumiseks, detailplaanimiseks, kaitseväelaste väljaõppeks.
14. Kuidas liigitatakse topograafilise kaardi leppemärke? Tooge erinevate liikide kohta näiteid.
JOONLEPPEMÄRGID ( teed, raudteed , veetorustikud, elektriliinid jne.), MÕÕTKAVATUD LEPPEMÄRGID, PINDLEPPEMÄRGID
15. Kuidas kasutatakse koordinaatsüsteemi kaardil? (näiteks: mida tähendab koordinaat 381284 ja mitme meetri täpsusega on see antud - vastus, tähendab seda, et punkt asub kaardi horisontaalvõrgustiku 38 ruudu 100 meetril ning vertikaalvõrgustiku 28 ruudu 400 meetril. Punkt on antud saja meetri täpsusega). Oska kaardilt koordinaate võtta ja koordinaatide järgi kaardilt punkti leida.
Kasutatakse tapes asukoha määramiseks. Sea aitavad määrata tasapinnalised ehk rist - ja geograafilised koordinaadid.