Teise maailmasõja järgselt paiknes hoones pikka aega polikliinik ja haigla, kaasajal on hoone eravalduses. Praegu on mõisasüda jäänud Kehra linna sisse, moodustades viimase tuumiku. Nii mõisasüdame sisse kui ka lähedusse on 20. sajandil püstitatud rida uusehitisi. Tundmatuseni on muutunud ka mõisa ümbruse teedevõrk. Kehra linna elanikud nimetavad seda mõisa ning keldrit, mis seal asub „Kummituste lossiks“, kuna keldris oli kunagi morg (surnukamber vms). Käivad müüdid, et mõisaomanikud vahetuvad iga kümne aasta pärast ning paljud endised mõisaomanikud teavad, et seal toimub poltergeist. 5 KEHRA PABERI – JA TSELLULOOSITEHAS Otsuse rajada Kehrasse moodne sulfaattselluloositehas võttis Eesti Vabariigi valitsus vastu 1936. aastal. Eesmärk oli kasutada otstarbekalt ära Eesti metsaressursse. Tehase
on 1 m; kõver tasapinnas 3 ühendab võib rühmitada vee voolamise järgi punktid, mille kõrgus on 2 m. (joonis 8.5). 129 Topograafia Joonis 8.4. Mäe mudel Joonis 8.5. Pinnavormid Mägi või küngas vesi voolab kõr- Lõhang-, sälk-, uht-, mold-, lam- gemast punktist kõigisse nelja külge. morg vesi voolab kolmest küljest Mäe või künka juures eristatakse har- juurde ja neljandast välja. Avalohul ja, nõlva ja jalamit. eristatakse kahte veeru ja voolunõlva, s.o joont avalohu põhjas, mida mööda Sadul vesi voolab kahest küljest voolab vesi. juurde, kuid samas jälle kahest küljest Seljandik, künnis, vall või hari vett
annaabi.ee 
