KOKANDUS Rekreatiivse tegevusena Aire Ilves RK10 Kokanduse analüüs Oluline roll inimese Click to edit Master text styles evolutsioonilises arengus. Second level Me kõik oleme Third level kokandusega seotud ühed Fourth level Fifth level loovad, teised naudivad. Saab teha igal pool Palju erinevaid stiile Huvitavad maitsed Aire Ilves 2011 2 Miks üldse kokatakse? Click to edit Master text styles Toiduainete töötlemine Second level Third level enne söömist ...
Tegemine kasvab tehes- ehk kui midagi kordad ja harjutad ning selleläbi selgemaks saad, siis kasvabki tahe seda veel teha. Teadmine kasvab kogedes- ehk kui jälgida, kuulata, lugeda ja küsida, siis saab ka rohkem teada. Arusaamine kasvab mõeldes- see võib toimuda nii teadlikult kui ka alateadlikult. Kui teadlikult olukorra/ülesande peale mõelda, siis on võimalik, et tekib ka arusaamine. Kuid samas võib ka alateadlikult lahenduse välja mõelda. 2. Ülesanne. EESMÄRKIDE SEADMINE LAPSE TEGEVUSENA Märgi ristiga, kas eesmärk on sõnastatud õpetaja tegevusena, sisu või teema nimetusena, lapse tegevusena või arengutulemusena. Kui eesmärk on sõnastatud õpetaja tegevusena (2), sisu või teema nimetusena (3) või arengutulemusena (5), sõnasta see ümber lapse tegevusena (lahter 6) Eesmärk Õpetaja Sisu, teema Lapse Arengu- LAPSE TEGEVUSENA
ja vajadustele. Lapsevanemate osalus ja rollid- kuidas kaasata vanemaid õppekava arendamisse. Eesmärgiseade on õppekava osa, kus vastatakse küsimusele ,,Miks?" Sihid ehk strateegilised eesmärgid- on saavutatud vaid osaliselt, mitte kunagi 100% ulatuses, nendeni liigutakse kogu elu. Eesmärgid- konkreetsemad vahepunktid teel sihtide poole. Mida konkreetsem on siht, seda usutavam, et leitakse sarnasemaid teid nende sihtide poole liikumiseks. Eesmärke võib sõnastada mitmeti: - Õpetaja tegevusena. (Õpetada, kinnistada..) - Sisu/teema nimetusena. (põhivärvid, koduloomad..) - Lapse tegevusena/eeldatava arengu-/õpitulemusena. (Laps tunned ära ja nimetab..) Oluline on see, mida pedagoogid tegelikult mõtlevad, milline on nende arusaam õpetamisest, väärtustest, lapsest. Õppekava eesmärkide ja eeldatavate arengutulemuste ühel või teisel moel sõnastamine neid arusaamu vaevalt muudab. Mitmed autorid soovitavad kirjeldada eeldatavaid õpitulemusi hinnatava käitumisena:
ja vajadustele. Lapsevanemate osalus ja rollid- kuidas kaasata vanemaid õppekava arendamisse. Eesmärgiseade on õppekava osa, kus vastatakse küsimusele ,,Miks?" Sihid ehk strateegilised eesmärgid- on saavutatud vaid osaliselt, mitte kunagi 100% ulatuses, nendeni liigutakse kogu elu. Eesmärgid- konkreetsemad vahepunktid teel sihtide poole. Mida konkreetsem on siht, seda usutavam, et leitakse sarnasemaid teid nende sihtide poole liikumiseks. Eesmärke võib sõnastada mitmeti: - Õpetaja tegevusena. (Õpetada, kinnistada..) - Sisu/teema nimetusena. (põhivärvid, koduloomad..) - Lapse tegevusena/eeldatava arengu-/õpitulemusena. (Laps tunned ära ja nimetab..) Oluline on see, mida pedagoogid tegelikult mõtlevad, milline on nende arusaam õpetamisest, väärtustest, lapsest. Õppekava eesmärkide ja eeldatavate arengutulemuste ühel või teisel moel sõnastamine neid arusaamu vaevalt muudab. Mitmed autorid soovitavad kirjeldada eeldatavaid õpitulemusi hinnatava käitumisena:
KUNST teemasse sisseelamiseks kasutatakse mängu LIIKIMINE Liikumismängud. Peab liikumisel ja mängimisel kinni ohutusreeglitest, mängureeglitest. Joonis. Lapse oskused tulevad tehes. Kõik kinnistub korrates ja harjutades. Lapse teadmine kasvab kogedes. Laps peab kõik ise läbi kogema. Kogetakse jälgides, kuulates lugedes, küsides. Lapse areusaamine kasvab mõeldes, kas siis alateadlikult või teadlikult. 5. Eesmärgistamine Õpetaja tegevusena: õpetada, kinnistada. Sisu või teemanimetusena: (ringi lõikamine ruudust) Lapse tegevusena või eeldatava arengutulemusena. ( Lõikab ruudust ringi/ oskab ruudust ringi lõigata).
Internetis olles ei jõuta süvamõtlemise etappi. Sellepärast kiirelt unustatakse ning kultuur hakkab hääbuma. Internet pole täiesti negatiivne ega positiivne, kuid tekitab sõltuvust. See on ajupesu, mis võib viia diktatuurideni. Ajus toimub jätkuv ümberorganiseerimine. Kui mingit tegevust korrata tihti, siis tekivad sellega ajus seosed. Internetis kiiresti edasi liikudes ei jõua aju neid valmis luua. See paneb aju ootele, et seosed käivituksid. Klikkimine tegevusena on vastupandamatu. Tihti pole sellel mingit eesmärki. Klikkimisest on raske võõrduda, tahetakse jätkata. Internetis olles on keskendumisvõime nõrk. Pidevalt tehakse uusi klikke. Loetut ei mõisteta nagu raamatu lugemisel. Veebi lugejad veedavad internetis ühes kohas vähe aega. Paljude saitide eesmärgiks on tähelepanu hajutamine. Sellega kaasneb kosmopolitiseerumine. Rahvuslik identiteet kaob ja muututakse üksteise sarnasteks. Lugemine on vaimne pingutus. Vaja on püsivat tähelepanu
Õppijale on omane teadlik püüd saada juurde uusi teadmisi ning suurendada oma vilumust mingil alal. Õppimise tõhusust suurendab efekt: kõik juurdeõpitav rikastab ja väärtustab varem õpitut. Uued teadmised loovad varem omandatutega liitudes kognitiivseid struktuure, arendades ja rikastades ka õppijat. Sihipärasel õppimisel toimuvad info hankimine ja süstematiseerimine ning uute käitumisviiside harjutamine ja omandamine eesmärgistatud tegevusena. 3. Kirjeldage järgmisi õppimisviise: harjutamine, tingimine, sotsiaalne õppimine, teadmiste konstrueerimine. Tooge iga õppimisviisi kohta vähemalt üks näide. Harjutamine- Õppimine ei piirdu ainult koolipingis omandatuga, vaid näiteks leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemisel ja uuesti harjutamisel, et suurendada vilumust. Tingimine- tingitud refleksid kujunevad õppimise teel, suutlikkus õppida oma
Erakonnad erinevad üksteisest erinevate maailmavaadetega ja seisukohtadega. Erakonna roll riigis on esindada samade seisukohtade ja maailmavaadetega inimesi. 8.Nimeta 3 inimõigust mille tagamisega peaks Eesti riik midagi ette võtma. Põhjenda. a. Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele( ei ole kõige paremas korras) b. Õigus inimväärsele elatustasemele( miinimumpalk ei ole siiski piisav) c. Perekond( perevägivald) 9.Tahkuranna vald otsustas oma 2006. aasta kõige olulisema tegevusena hakata tegelema kalatööstuse arendamisega. Kuidas kommenteerite seda ettevõtmist lähtuvalt kohaliku omavalitsuse seisukohalt? Kuna rannajoon on suhteliselt pikk oleks kalatööstuse arendamine oluline. See pakuks tööd paljudele inimestele ning tooks raha valda sisse !??
See ei seisne vaid millegi meeldejätmises, õppimise eesmärgiks on õpitava omaksvõtt ning sellele vastavalt käituma hakkamine. Õppimine võib toimuda tahtlikult ja tahtmatult. See tähendab seda, et mõned asjad saadakse selgeks neid spetsiaalselt ning teadlikult õppides, näiteks koolitundides matemaatikavalemeid õppides. Toimub informatsiooni hankimine ja seejärel süstematiseerimine. Teadmiste omandamine leiab aset tegevusena, mille käigus püüeldakse kindla eesmärgi suunas. Mõni teine asi võib aga külge jääda märkamatult, ilma, et selle omandamisest oleks iseennast teadvustatud või seda tahtlikult, ettekavatsetult tehtud. Sellist liiki õppimine toimub igapäevaselt, näiteks mingi tegevuse pideval kordamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Sel juhul hõlmab õppimine lisaks teaduslike teadmiste omandamisele ka inimsuhteid ja tundeelu ning uskumuste ja maailmapildi kujunemist.
o Varane periood o Uus stiil nn, Tintiannabuli ehk kellukeste stiil · Varajased tööd valmisid ranges neoklassikalises stiilis, kirjutas seeriamuusikat, kasutab kollaztehnikat (Thellokontsert "Pro et contra") · Sellega oli ta Nõukogude süsteemile vastumeelne ja samas osutus see loominguliseks ummikuks. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb :" .. Ta oli jõudnud täieliku meeleheite siesundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks" · Ta hakkas süüvima varajasse muusikasse jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfooni tekkimist renessansiajal. Samal ajal hakkas ta uurima religiooni ning liitus õigeusu kirikuga. Tõenäoliselt oli tema kriisil rohkem vaimne kui muusikaline iseloom · Tintinabuli stiil - seda iseloomustavad lihtsad harmooniad, segedased kaunistamata
unustada igapäevast tegevust, elu ebameeldivusi, raskeid läbielamisi ja harilikke võitlusi iseendaga. Raamatuist ei otsita mitte teadmisi, vaid tröösti ja pääsemist ,,tegelikkusest". Raamat peab mõjuma puhkuse vahendina, peab äratama lugejas energiat ja suurendama aktiivsust. Sellejuures nõutakse teoselt põnevust ja keelelist lihtsust. Ma naudin kirjandust nii ajaviitena, kui ka uute teadmiste saamiseks. Mõnikord me loeme raamatuid vaid kohustusliku tegevusena, kuid siiski saame me neist alati midagi uut teada. Mõnda raamatut loeme me selleks, et leida enda jaoks otsitavaid elemente, näiteks emotsioone. Lugemine peaks olema meie jaoks kui nauding.
Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja partiita klaverile 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaažitehnika vallas ("Nekroloog" 1960, "Perpetuum mobile" 1963, 2. sümfoonia 1966). Pärast kollaažiteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks."Kõik varasemad kompositsioonitehnikad olid tema jaoks end ammendanud. Järgmise kaheksa aasta jooksul (1968–1976), mil valmis vaid stilistilisi muutusi kajastav 3. sümfoonia (1971), otsis Pärt "oma häält". Need otsingud viisid ta loomingulisse kriisi, millel oli nii muusikaline kui ka vaimne iseloom. Pärt hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni
peatumistViinis elama Lääne-Berliini. 2005. aastal naasis helilooja kodumaale, Eestisse. Looming Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Pärast kollaažiteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks." Kõik varasemad kompositsioonitehnikad olid tema jaoks end sellega ammendanud. Järgneva kaheksa aasta jooksul (1968– 1976), mil valmis vaid stilistilisi muutusi kajastav 3. sümfoonia (1971), otsis Pärt "oma häält". Need otsingud viisid ta loomingulisse kriisi, millel oli nii muusikaline kui vaimne iseloom. Pärt hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta
Varajased tööd valmisid ranges neoklassikalises stiilis või mõjutatuna Dmitri Sostakovitsist, Sergei Prokofjevist või Béla Bartókist. Seejärel hakkas Pärt komponeerima Arnold Schönbergi dodekafooniat kasutades ja kirjutas seeriamuusikat. Sellega oli ta Nõukogude süsteemile vastumeelne ja samas osutus see loominguliseks ummikuks. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks." See on võib-olla liialdus, sest just sel ajal kirjutas ta 3. sümfoonia, mis märgistab üleminekut ühelt stiililt teisele. On siiski selge, et Pärt oli sügavas kriisis. Ta hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. Samal ajal hakkas ta uurima religiooni ning liitus õigeusu kirikuga
korvpall, põrkepall, tennisepall jne. Ning palub lastel teha pallidest rivi, alustades kõige väiksemast. 5. Lasteaia matemaatikas on kõik tegevused nii käelised kui ka sõnalised. Mida see tähendab? Näiteks järjestamisel ja rühmitamisel sa käelise tegevuse puhul paned asjad ritta ning suulise tegevuse puhul seletad, mis tunnuste alusel ja miks sa seda tegid. Sama on ka numbrite õppimisel, käelise tegevusena kirjutad numbrit, suulise tegevuse puhul hääldad. 6. Milline tegevus on samaväärse hulga moodustamine? Näide. ... tegevus, millega antud hulga järgi üks-ühese vastavuse seose alusel saadakse samaväärne ehk sama palju esemeid sisaldav hulk. ... sellel põhineb hulkade võrdlemine so. hulkadevaheliste seoste (sama palju, rohkem, vähem) mõtestamine. esemete paarid (lepatriinude ja sipelgatega)
V teema eksam: keha ja tegevus 1. ...... võib võrrelda operantse tingimisega, mille käigus tekib assotsiatsioon tegevuse ja selle tagajärje vahele. See võrdlus on seotud ka peegelneuronitega – just taolised närvirakud võimaldavad õppijal representeerida kolmanda isiku käitumist mitte ainult visuaalse stiimulina vaid ka motoorse tegevusena. 2. On teada, et komöödiasarjade taustaks kostuv naer suurendab tõenäosust, et sari tundub vaatajale naljakas. Seda võib pidada näiteks kogemuslik ja mitte tuletuslik empaatiast, kuna ühe inimese seisund kandub teisele üle tahtmatult ja peegelneuronite vahendusel. 3. Nii aferentne kui eferentne kommunikatsioon kehaga on ajus organiseeritud ..... ehk keha ehitusest lähtuvalt. 4. Hõbedase kuuli/palli pilt) Katseisikule näidatakse kaks korda seda pilti. Esimesel korral
Outsourcing logistika Outsourcing tähendab firma põhitegevust toetavate teenuste sisseostmist. Logistikateenuste osutamise ajajärgud tehnoloogia arengule Aastad 1950 - 1970 1PL (First Part Logistics) ehk asutusesisene ( insourcing) logistikateenus. Sellel ajajärgul tegi ettevõte oma jõududega kõik logistilised tegevused. Logistikateenuste osutamise ajajärgud tehnoloogia arengule Aastad 1970- 1985 2PL (Second Part Logistics) ehk logistiliste teenuste allhange. Ettevõtetel olid olemas ressursid logistiliste operatsioonide teostamiseks, kuid nad ostsid mõnikord logistilisi teenuseid sisse ühekordse tegevusena logistilist teenust pakkuvalt firmalt. Sisseost toimus juhuslikult ja lühiajaliste lepingute alusel. Logistikateenuste osutamise ajajärgud tehnoloogia arengule Aastad 1985 - 2000 3PL (Third Part Logistics) ehk logistiliste teenuste outsourcing Ettevõtted on mõnest logistilisest tegevusest täielikult loobun...
Spordi arendamine toimub Eestis avalikes huvides, laiapõhjalise mittetulundusliku tegevusena. Spordi rahastamine on aga muutunud keerulisemaks, regulatsioonid veel mõneti rohmakad või mitteadekvaatsed ning rahastamise "vereringe" praktiliselt uurimata. Mõistagi pole rahastamine omaette eesmärk, vaid vahend spordiliikumise põhieesmärkide rahva kehalise vormisoleku ja sportliku eneseteostuse saavutamiseks ning spordiliikumise tasakaalustatud ohjamiseks. Kui majanduses, näiteks panganduses, eelneb finantseerimisotsustele tavaliselt analüüs, siis spordis tehakse otsuseid sageli sisetunde järgi. Samas on sport ja majandus just viimase 10-15 aasta jooksul teineteisele jõuliselt lähenenud, nii et spordist on hakatud rääkima kui omaette majandusharust. Riik on teinud selge valiku. Esimesed kümme ala saavad sisuliselt kaks kolmandikku toetusest. On alad, mis on meile strateegiliselt olulised, mille harrastamine võrdub sisuliselt kirjaos...
Imed ,,Lumekuningannas" Paljudes religioonides tõlgendatakse imet mõne üleloomuliku olendi tegevusena, mis võib kinnitada palvete kuuldavõtmist või kontakti kõrgemate vaimsete jõududega. Kui reaalsuses võib ime esineda loteriivõiduna, siis muinasjutus leiavad need aset palju võimsamate, fantastilisemate ning uskumatute näol. Muinasjutte leidub maailmas palju, kuid just Hans Christian Anderseni ,,Lumekuninganna" erineb teistest oma imede poolest. Jossif Stalin on öelnud: ,,Imesid pole olemas!" Igapäevaelus ei tule küll ette kuldmünte
haarasid Inglismaal võimu puritaanid, oli Oliver Cromwelli diktatuuri ajastu "vabariik". Puritanism kui kalvinismi äärmuslik vorm pidas igasugust lõbutsemist -- mille alla loeti ka laul ja pillimäng -- kõlbluse- vastaseks. Cromwelli ajal hävitati noote ja kunstiteoseid, lõhuti kirikutest välja oreleid ning seeläbi hävitati sisuliselt ka kogu muusikahariduse vana süsteem (mõnel määral säilis see pooleldi põrandaaluse tegevusena vanades aristokraatlikes peredes). 1660.a toimus Inglismaal kuningavõimu restauratsioon, troonile pääses Charles II. Lõbustusi ja hiilgust armastava valitsejana võttis ta igati eeskuju oma onupojast Louis XIV-st ning seega sattus inglise muusika tugeva prantsuse mõju alla. Muuhulgas on teada, et Londonisse püüti meelitada ka Lully`d. Samas tunti ja lavastati Inglismaal ka itaalia oopereid. Sestap kujunes inglise ooper kohalike traditsioonide segunemisel võõramaistega.
6. Millised on praktikas levinud neli varianti konkreetsetet 17. Schneider, Körkeli ja Weinerti 1989 uurimus näitab, et õppe-eesmärkide sõnastamiseks mõneski tegevusvallas sõltub edukus pigem spetsiifilistest Sisu edastada õpetaja tegevusena, edastada õpilase tegevusena ja teadmistest ja oskustest kui üldisest intelligentsusest. väljundipõhiselt (õpilase sooritus). 18. Millised on tuntumad intelligentsuse testid kaasajal? 7. Millistes dimensioonides defineeritakse väljundipõhised Wechler, Kaufman, õpieesmärgid?
Varajased tööd valmisid ranges neoklassikalises stiilis või mõjutatuna Dmitri Sostakovitsist, Sergei Prokofjevist või Béla Bartókist. Seejärel hakkas Pärt komponeerima Arnold Schönbergi dodekafooniat kasutades ja kirjutas seeriamuusikat. Sellega oli ta Nõukogude süsteemile vastumeelne ja samas osutus see loominguliseks ummikuks. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks." See on võib-olla liialdus, sest just sel ajal kirjutas ta 3. sümfoonia, mis märgistab üleminekut ühelt stiililt teisele. On siiski selge, et Pärt oli sügavas kriisis. Ta hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. Samal ajal hakkas ta uurima religiooni ning liitus õigeusu kirikuga
sahtlisse. Õpetaja peseb puhtaks kasutatud kõrred ära. pintslid ja topsid. Analüüs: Planeeritud õpieesmärgid olid selged ja laste vanusele vastavad. Kunstitegevus oli integreeritud teiste valdkondaega nagu on öeldud ka raamatus "Laps ja lasteaed":kunstitegevusi tuleks võimaluse integreerida teiste valdkondadega nii kunsti eesmärkide saavutamiseks kui ka teisi valdkondi toetava tegevusena. Kunstitegevusele üleminek oli sujuv. Õpetaja oleks pidanud rohkem innustama lapsi kunsti looma. Nt. oleks võinud kunstitegevusele eelneda mingi mänguline tegevus, mis motiveeriks lapsi kunstitööd tegema. Nii on kirjas ka raamatus "Muusika ja kunsti õpetamisest": Julgusta lapsi tegutsema, uurima, avastama; tee kunstitund huvitavaks-põnevaks; kasuta ilusat eesti keelt, õistatusi, vanasõnu, luuletusi, laulukesi, mängulisi võtteid. Seda
htsamat huvi. 1. _________________________________ 3. _________________________________ 2. _________________________________ 4. _________________________________ Oma p_hihuvide rahuldamiseks saab iga¸ks leidlikkust ilmutada ja vlja nuputada mitmesuguseid v_imalusi. See on vga oluline Sind rahuldava elustiili silitamiseks n¸¸d ja tulevikus. Ole leidlik ja mitmekesista huvide realiseerimisviise kas kutset^^na, lisat^^na, _petamisena, kirjutamisena, hobina v_i muu tegevusena. ! P¸¸a vlja m_elda vhemalt 3 v_imalust iga Sinu poolt kirjapandud huvi realiseerimiseks. 1.Huvi ______________________________________ Selle huvi realiseerimise viisid on: 2. Huvi ______________________________________ Selle huvi realiseerimise viisid on: 3. Huvi ______________________________________ Selle huvi realiseerimise viisid on: 4. Huvi ______________________________________ Selle huvi realiseerimise viisid on:
Spikker, kui hädavajalik väljapääs Miks koolis spikerdatakse? Mõned kirjutavad endale keelatud meelespead igaks juhuks, sest kuigi kõik on ilusti selgeks õpitud, võib eksamipalavikus mälu äkitselt valgeks leheks muutuda. Teised kirjutavad spikreid, sest just selle tegevuse käigus jääb vajalik materjal hästi meelde. Kolmandad on põhimõttekindlad ja usuvad, et antud teadmistega ei ole neil vajadust oma mälu koormata. Ning neljandad spikerdavad lihtsalt sportlikust hasardist, olgu tegu kas või kuldpeadega, ikka on vaja süsteemi proovile panna - kas läheb läbi või mitte! Miks spikerdati? Ei ole ju mõtet pähe õppida asju, mida saab niikuinii teatmeteostest iga kell vaadata. Enesepetliku spikerdamise, kui nähtuse on sünnitanud kool ise teadmised, mis meelde ei jää, talumatult pikad koolipäevad, laiskus ning aeg, mida pole kunagi piisavalt. Mis on spikker? Spikker on lühikokkuvõte mingisest jutust, mida on hea k...
Arvo Pärt 1. Iseloomusta Arvo Pärdi loomingulisi otsinguid ja nendega kaasnevaid muutusi. Nimeta erinevate loomeperioodide tuntumaid teoseid. Arvo Pärdi loomingutee algus oli sarnane kogu tolleaegse eesti noore heliloojate põlvkonna omaga, kuid tema looming jaotatakse kaheks perioodiks, millest on tuntumad teise perioodi tööd .Esmalt sündisid mõned neoklassitsistlikud teosed stiilis või mõjutatuna Dmitri Sostakovitsist, Sergei Prokofjevist või Béla Bartókist (kaks sonatiini ja "Partiita" klaverile, 1958-1959). Edasi ilmnes aga, et Pärt oli kõige julgem 20. sajandi väljendusvahendeid kasutusele võtma(tol ajal keelatud). Näiteks on tema orkestriteos "Nekroloog" (1960) esimene dodekafooniline teos eesti muusikas. Seejärel hakkas Pärt komponeerima Arnold Schönbergi dodekafooniat kasutades ja kirjutas seeriamuusikat. Sellega oli ta Nõukogude süsteemile vastumeelne ja samas osutus see loomin...
Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaazitehnika vallas ("Nekroloog", 1960, "Perpetuum mobile", 1963, 2. sümfoonia, 1966). Pärast kollaaziteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks."[1] Kõik varasemad kompositsioonitehnikad olid tema jaoks end sellega ammendanud. Järgneva kaheksa aasta jooksul (19681976), mil valmis vaid stilistilisi muutusi kajastav 3. sümfoonia (1971), otsis Pärt "oma häält". Need otsingud viisid ta loomingulisse kriisi, millel oli nii muusikaline kui vaimne iseloom. Pärt hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni
Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaazitehnika vallas ("Nekroloog", 1960, "Perpetuum mobile", 1963, 2. sümfoonia, 1966). Pärast kollaaziteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks." Kõik varasemad kompositsioonitehnikad olid tema jaoks end sellega ammendanud. Järgneva kaheksa aasta jooksul (1968-76), mil valmis vaid stilistilisi muutusi kajastav 3. sümfoonia (1971), otsis Pärt "oma häält". Need otsingud viisid ta loomingulisse kriisi, millel oli nii muusikaline kui vaimne iseloom. Pärt hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta
enamasti eeskujude najal, kogemuste ja matkimise kaudu. Lapsed püüavad jäljendada edukate eeskujude käitumist, riietumist, suhtlemist. Siinkohal tuleb rõhutada suhteid koolis, koolis on laste mõjude ühisosa kõige suurem, kool on kõikide nende sadade, isegi tuhandete jaoks ühesugune koht. Just koolis tekivad seltskondlikud hoiakud, moed.Väärtuste kujundamine võib toimuda iseenesest või kogu koolimeeskonna teadliku ja suunatud tegevusena. Peter Senge väidab, et iga organisatsiooni juhitakse mõnede selgete põhimõtete järgi, mille aluseks on väärtused. 1.1 Väärtustel põhinev käitumine gümnaasiumi astmes Küsitlus viidi läbi ajavahemikul 16.04.-28.04. 2010. Küsitluses osales 30 gümnaasiumi astme õpilast, neist 16 naised ja 15 mehed.(Diagramm 1). Küsitluse tulemusena selgus, et kõige rohkem pakutud väärtus oli õiglus(11), sellele
tundub ju see kõige parem olevat. Pole ammu enam saladus, et paljud minuealised tarbivad alkoholi kes sõltuvusest, kes seltskonda sulandumise pärast, kes lihtsalt selleks, et popp ja noortepärane olla. Selline mõttemaailm ja käitumisviis on ilmselt enamasti kinni vanuses, ent taoline ennasthävitav elustiil ei sobi ega ole hea ei noortele ega ka ühelegi teisele vanusegrupile. Suurest uudishimust proovimine näib esmapilgul üsna süütu tegevusena, ent kui "proovima" hakatakse juba tihedamini kui üks-kaks korda, siis allakäigutrepp ongi just see, millest esimesed astmed juba käidud on. Kaua elatakse vaid hea tervise juures, ent ükskki mürkaine midagi head minu tervisele ei tee. Seega tuleks piirata sissekaanitavate alkoholi koguste hulka, parimal juhul see üldse jätta, hoida end eemal kõikidest teistest mõnuainetest ja õnnelikum ning murevabam elu ongi garanteeritud.
maalikunstis kus pigment segatakse vee õhuke kiht kuiv, värske, lubi uhmris või kipsist 2.Nimeta kunstiliike ja too näiteid- Maalikunst, "mis kujutab meeltepaistvust kunstiliselt [künstlich] ideedega seotuna", jaguneb looduse kauni kirjeldamise kunstiks ja looduse saaduste kauni kokkupanemise kunstiks (maalikunst ja iluaiandus). Kõnekunst on kunst tegelda aru tegevusega [Geschäft] kui kujutlusvõime vaba mänguga; luulekunst on [kunst] sooritada kujutlusvõime vaba mängu aru tegevusena." "Kõnekunstnik kuulutab niisiis tegevust ja sooritab seda nii, just nagu see oleks vaid mäng ideedega kuulajate meele lahutamiseks. Luulekunstnik kuulutab vaid meeltlahutavat mängu ideedega, ja aru jaoks tuleb ometi nii palju välja, nagu tema kavatsuseks oleks olnud tegelda ainult aru tegevusega." Kujutavad kunstid ehk kunstid, mis väljendavad ideid meeltekaemuses (mitte pelga kujutlusvõime ettekujutuste läbi, mida sõnadega ärgitatakse) on kas meeltetõe või meeltepaistvuse kunstid.
eesmärgiks on tagada rahva turvalisus. Dokument määratleb julgeolekuohud Eesti julgeolekule. Välja on toodud näiteks sõjaline konflikti oht, välise surve oht, rahvusvaheline terrorismioht, organiseeritud kuritegevus ja sotsiaalsed ohud. Strateegias on eraldi välja toodud sisejulgeoleku tugevdamiseks vajalikud meetmed, seetähendab sisejulgeoleku struktuuride süsteem ja ülesanded. Sisejulgeoleku tagamine kajastub dokumendis kui ühena rahvusvahelist julgeolekut tagava tegevusena. (Kaitseministeerium. Eesti, NATO ja Euroopa Liidu julgeolekustrateegiad 2005:8, 11-14, 25) 1.2 Euroopa Liidu julgeolekustrateegia Euroopa Ülemkogus kiideti 2003. aasta detsembris heaks Euroopa julgeolekustrateegia. Rõhuasetus ei olnud dokumendis mitte võimalikule agressioonile liikmesriikide vastu, vaid olulisemaks peeti rohkem varjatud ohte: terrorism, massihävitusrelvade levik, piirkondlikud
Eraandmebaasid baseeruvad üldjuhul andmete vahetusel. Protsessi benchmarking`i all mõeldakse ettevõtte tegevuste arendamist koostöös mõne muu, antud toimingud hästi välja arendanud ettevõttega. Selline tegevus eeldab ettevõtete vahelist koostööd, millest saavad kasu mõlemad osapooled. Sobivate, eeskujuks olevate ettevõtete leidmine nõuab enamasti kontaktide organiseeritud vahendamist. Benchmarking´it praktiseeritakse enamasti: ettevõtte sisese tegevusena, põhineb seejuures vabalt kasutada olevatele avalikele andmebaasidele ettevõtete koostööna, ilma vahendajat kasutamata tuginedes konsultantide andmebaasidele. HANKELOGISTIKA TARNESTRATEEGIA Hankelogistika algab organisatsiooni materjalivajaduste (spetsifikatsioon, sortiment, kvaliteet, kogus ) kindlaksmääramisega. Lõpptoote valmistamiseks vajaliku (osatooted, sõlmed, detailid) võib organisatsioon ise valmistada või osta teiselt tootjalt.
Rander Süld Jalmar Mäe Eesti kommertspanganduse algus Tänapäeva iseseisev pangandus sai Eestis alguse 1988. aastal, mil tegevust alustas Tartu Kommertspank. Tegemist oli esimese kommertspangaga Nõukogude Liidus. Pankade tekkimise buumile (tippajal enam kui 40 panka, osad neist ei suutnud küll tegelikku tegevust alustada) järgnesid nende ühinemiste ja pankrottide lained. 1990 loodi ka Eesti Pank, kes seadis ühe esimese tegevusena sisse pankade põhikapitali miinimummäära. 1993. aasta põhikapitali miinimummäär 6 miljonit krooni kahandas pankade arvu 22-ni. Eesti kommertspanganduse algus Pankade esialgne tegevus keskendus valuutavahetusele ja spekulatsioonidele. Algselt olid intressid kõrged -- see julgustas hoiustama, kuid ei ergutanud laenu võtma. Pankrotid ei soodustanud hoiustamist ning ka valdava osa elanike sissetulekud ei võimaldanud eriti säästudel koguneda. 1997
Eelistatakse pigem stabiilset olukorda, kus ei toimu ka suurel määral head. Eitust võib nimetada kui antud olukorra taunimist. Näiteks Eesti poliitikas peamiste parteidega ei olda rahul, kritiseeritakse neid ja soovitakse muutust, aga häälte enamusega saavad nad jälle võimule. Kas see, mida me kuuleme, ongi olukorra subjektiivne väärhindamine ja halva poole esiletõstmine? Rahulolevad inimesed ei võta sõna öeldes, et neil on kõik korras, sest see võib näida egoistliku tegevusena. Olukorrast kerkibki esile see eitav jõud, mis osutub määravaks ja põhjustab arengut. Ainult vääratest tegudest saame tagasisidet ja suudame nende põhjal otsustada, mida edasi teha. Samalaadsed olid Fausti eksirännakud, mida Mefistofeles nägi halvana, aga Issand teadis, mis järgneb sellele. 3. Fausti vaimne suurus avaldub selles, et ta oskas igast elukutsest midagi. Ta oli nii arst, teadur, kui ka teoloog. Kõik need oskused ja teadmised olid saavutatud enese harimise teel. Teda
5.Klient ehk tarbija on isik kes soovib teha kauplejaga tehingu 6.Müügikoht koht kus kaupleja pakub või müüb, kauba või teenust. 7.E-kaubandus kauba või teenuse müügiks pakkumine ja müük internetis, ilma osapoolte üheaegse füüsilise kohaoluta. Kaubandus tegevuse harud. 1.Hulgikaubandus selle puhul kaupa või teenust müüjakse isikule, kes ei ole tarbija. 2.Jaekaubandus selle puhul müüjakse kaupa või teenust kliendile, kaasneva tegevusena võib valmistada või serveerida toitu. 3.Toitlustamine selle puhul müüjakse toitu koos valmistamise ja serveerimisega kohapeal tarbimiseks. Võib müüja ka kaasnevat kaupa või teenust. 4.Teenindus selle puhul tehakse töö kliendi tellimusel, s.t valmistatakse uus vallasasi või remonditakse vana. 5.Tänava või turukaubandus, või kaubandus avalikul üritusel Kaupleja kohustused. Kaupleja on kohustatud:
õppimist soodustavad innovaatilistele õppekeskkondadele iseloomulikud tunnused: iseseisvaid õppijaid kujundav; koostööd ning sotsiaalsust soodustav, samas arvestab individuaalsete eripäradega; orienteeritud mõistmisele; motiveeriv ja eetiline.1 Antud tingimusi peaks rahuldama ka hariv e-lahendus. Kui heidame pilgu arvutimaailma, siis märkame, et võim sealses äris on arvutimängude tootjate käes. Miks? Sest mängimine domineeris arendava tegevusena juba lasteaias: pusled, sõna- ja ringmängud täitsid noorte päevad, täiendades teadmisi märkamatult. Pärast elektroonika võidukäiku kolisid mängud ühes infovahetuskanalitega internetti – piiramatute võimaluste maale. Kisa ja kära tõuseb viimasel ajal, kuna arvuti ees veedetakse tunde. Kas muutes konteksti, suudetaks tagada enamuse poolehoid, tõestades, et programm või lahendus on hariv?
korrastamine, laiendamine ning ka kogemuspiiride. Arendavad pole kogemused ise, Õppimist vaadeldakse Kogemuste läbi mõistetakse, vaid tänapäeval isiksust tema kasutatakse ja arendatakse subjekti poolt viimastele tervikus haarava tegevusena endas antuna olevaid tegevustasandil. Inimene areneb kui üht omaette kogemust võimalusi oma kogemustest õppides Kogemused määravad Õppimise kaudu oma täiskasvanu kogemuste
Sellest tulenevalt on diskursusanalüüsi ja ka diskursuse mõistet võimalik määratleda mitmeti. Selles käsitluses lähtume kriitilise diskursusanalüüsi suurkujude Teun A. van Dijki (2005) ja Norman Faircloughi (1989, 1992) määratlustest. T. A. van Dijki lühikese, ent täpse definitsiooni kohaselt on diskursus ,,tekst kontekstis". Analoogiline on N. Faircloughi määratlus: diskursus on ,,keel sotsiaalse tegevusena, mille määravad sotsiaalsed struktuurid". Nendest definitsioonidest tulenevalt on diskursusanalüüs teksti ja kõne uurimine kontekstis see on ,,teksti ja kõne tegelike struktuuride süstemaatiline, üksikasjalik ja teoorial põhinev analüüsimine" (van Dijk, 2005: 236). Laiemas ja sotsiaalteaduslikumas tähenduses keskendub diskursuseuurimine teksti ja kõne laiadele sotsiaalsetele ja kultuurilistele funktsioonidele, tingimustele ja tagajärgedele, k
IKM Impulss-kood modulatsioon IKM töötati välja juba 1930-ndatel aastatel, kuid leidis laialdase kasutuse alles alates 1960-ndatest kuiintegraalskeemid transistorlülitustega said laialdaselt kättesaadavaks. IKM on standartne kodeerimisviis telefonivõrkudes. Genereeritav bitivoog 64 kb/s on oluliselt mõjutanud kommunikatsiooni- ja edastustehnika väljatöötamist. Heli on oma olemuselt analoogsignaal. Signaali digitaliseerimine viiakse läbi kolme järjestikuse tegevusena: · Diskreetimine · Kvantimine · Kodeerimine Piiratud ribalaiusega signaali diskreetimine peab toimuma sagedusega, mis on kaks korda suurem kõrgeimast ülekantavast sagedusest. Telefoniühenduste korral kasutatakse diskreetimissagedust 8000 Hz, st. kahe lugemi vaheline aeg on 0,125 ms. Kvantimisel mõõdame diskreetimise tulemusena saadud lugemite amplituudid ja omistame igale lugemile numbrilise väärtuse.
Kuressaare Gümnaasium Arvo Pärt Referaat Koostaja: Janno Siim Klass: XII B Juhendaja: Laine Lehto 2010 Elu Arvo Pärt on sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres. Pärt alustas oma muusikaõpet 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415-aastaselt suutis ta komponeerida. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konsevatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". Kaasaegse muusikaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski ebaseaduslikult välismaise muusika salvestusi...
sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise,aleatoorika, kollaažitehnika vallas ("Nekroloog", 1960, "Perpetuum mobile", 1963, 2. sümfoonia, 1966). 1 Pärast kollaažiteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks." Kõik varasemad kompositsioonitehnikad olid tema jaoks end sellega ammendanud. Järgneva kaheksa aasta jooksul (1968–1976), mil valmis vaid stilistilisi muutusi kajastav 3. sümfoonia (1971), otsis Pärt "oma häält". Need otsingud viisid ta loomingulisse kriisi, millel oli nii muusikaline kui vaimne iseloom. Pärt hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni
neid noori, kes raamatuid loevad. Essees üldistatakse kõiki noori kui mitte raatuid lugejaid, mis on väär. Peale selle peaksid lapsevanemad oma lapsi motiveerima, ise raamatuid lugedes. Kindlasti lapsevanemad loevad raamatuid, aga nagu tekstis öeldud, siis raamatute lugemine tundub noortele suure kohustusena, mida peab sunniviisiliselt tegema. Kui vanemad hakkaksid oma laste ees raamatuid lugema, siis see ei mõju milleni muuna kui peale sunnitud tegevusena. Kirjatöö kokkuvõte on väga põhjalik ning võtab tekstis kõik käsitletud teemad ühte lõiku kokku. Mis on aga kokkuvõtte miinuseks, on see, et puudutatakse ka teemat, mida tekstis ei esinenud ning seega ei saanud sellesse ka pühenduda (On selge, et inimesed vajavad ka aega energia kogumiseks ning mõttetegevusest puhkamiseks). Tekstis toodi välja see, et kogu oma vaba aja veedame me internetis olles/televiisorit
vanuse, etnilise või rahvusliku kuuluvuse, kodakondsuse, keele, seksuaalse suunitluse ega muude indiviidiga seotud omaduste tõttu. Diskrimineerimine võib olla vahetu või kaudne. Kaudne diskrimineerimine võib avalduda õpilaste vahel tihti verbaalse halvustamisena - teotuse ja sõimuna, ignoreerimise või tähelepanuta jätmisena ning mängudest isoleerimisena ja vähem väärtustatud ülesannete andmisena. Vahetu diskrimineerimine avaldub aktiivse tegevusena - sõimamise, kiusamise ja ähvardamisena või füüsilise agressioonina - löömise, peksmise ja nügimisena. Rassism Rassismi võib defineerida ideoloogiana, mille kohaselt inimesed moodustavad rassi ja/või kultuuri alusel jagunevaid erinevaid rühmi. Rühmi on võimalik hierarhiliselt väärtustada, mis õigustab mõnede rühmade ja nendesse kuuluvate üksikute inimeste negatiivset kohtlemist. Rassism võtab eri maades erinevaid vorme, mis sõltub ajaloost, majandusest, taustast,
Ferdinand Sannamees, Richard Sagrits, Priidu Aavik, Evald Okas) 1943. aastal toimunud Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu moodustamises osalejad. Uus organisatsioon tegutsesedaspidi topeltrollis, milles kunstnike kutseühinguga liitusid poliitilised kohustused. Jaroslavli kunstnike kirjeldused lahingustseenidest järgisid nõukogude tava kohaselt 19. sajandi sõjamaali eeskujusid ning näitasid sõjategevust sihipärase ja patriootilise tegevusena. Samal ajal käsitles Eestis Johannes Greenberg sõjateemat poeetiliselt allegoorilises vormis, tema "Kodutud" kirjeldab hävingut sõjaohvri positsioonilt. 1944. aastal põgenes läheneva Punaarmee eest Läände arvukalt eestlasi, sh. arvukalt nimekaid kunstnikke. Eduard Wiiralt jäädvustas väikestes ofortides oma pagulasekogemusi Euroopa purustatud linnades. Eestis kajastasid tohutuid sõjapurustusi
instrumentaalhelilooja. Tema loomingutee algus oli sarnane kogu tolleaegse eesti noore heliloojate põlvkonna omaga. Eelmainitud "Nekroloog" oli esimene dodekafooniline teos eesti muusikas. Tema tollaste teoste kujundid olid eredad ja meeldejäävad, teoste ehitus kuulamisel kergesti jälgitav, muusika oli väga mõjuv. Pärast kollaaziteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks. Kõik varasemad kompositsioonitehnikad olid tema jaoks end sellega ammendanud. Järgneva kaheksa aasta jooksul (19681976), mil valmis vaid stilistilisi muutusi
Süsivesikud, valgud, rasvad Põhiliseks süsivesikuks on piimasuhkur e. laktoos. Võrreldes piimaga sisaldab jogurt vähem piimasuhkrut ning seetõttu sobib jogurt eriti hästi neile inimestele, kelle seedekulgla piimasuhkrut üldse ei talu. Kõige vähem süsivesikuid on maitsestamata jogurtis. Piimavalk on organismile väga vajalik kuna on täisväärtuslik toiduvalk. Piimavalgus sisalduvad kõik inimkehale vajalikud asendamatud aminohapped. Piimahappebakterite tegevusena on jogurtis piimavalgud rohkem või vähem kalgendunud, mistõttu seedub jogurt võrreldes piimaga oluliselt kiiremini. Jogurti rasvasisaldus sõltub otseselt toorme rasvasusest. Rasvasuse alusel jaotuvad jogurtid kolme rühma: kõigepealt on rasvavaesed tooted, mille rasvasisaldus jääb vahemikku 0,1- 0,5%; teise rühma moodustavad piimajogurtid, rasvasusega 1,5- 3%; kolmanda rühma moodustavad dessertjogurtid, milles on rasva 5- 10%
ökopoliitika. 8 Looduslike protsesside seatus ja tasakaal Looduses on kõik omavahel seotud ja nagu öeldud, loodus tühja kohta ei salli. Kui rääkida näiteks metsloomadest, siis üks või teine liik paljuneb jõudsalt, kui tal on selleks soodsad tingimused piisavalt süüa ja vähe vaenlasi. Karmil talvel metsloomade toitmine ja läbi selle nõrgemate elushoidmine tundub humaanse tegevusena ja aitab ka elujõuetumatel ellu jääda, kuid ühel hetkel saab loomi liiga palju ja nad hakkavad inimest kimbutama. Metssiga tuleb ja tuhnib kartulipõllud üles, kitsed ja põdrad söövad ära noored metsaistikud. See teeb maaomanikele suurt meelehärmi. Täna me maaomanikku uluki toidujahi eest korralikult kaitsta ei suuda. Siin on tasakaalu ja kompromisside leidmise koht. Kui palju on liiga palju või kui vähe on liiga vähe? Kui inimene on neid asju reguleerima
Õppimine ja mälu Tallinn 2013 Õppimine ja mälu Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis- võimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine toimub millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimise põhisisuks on käitumises suhteliselt püsivaid muutusi põhjustavate uute kogemuste saamine. Õppimise alla kuulub ka suhtumise, eelarvamuste ja uskumuste kujunemine. Inimene asub kõigist elusolendeist kõrgemal tänu talle omasele õpivõimele. Õppimise tõhusust suurendab omapärane lisakasu efekt: kõik juurdeõpitav rikastab ja väärtustab varem õpitut. Uued teadmised loovad varem omandatutega liitudes peenemaid kognitiivseid struktuure, arendades ja rikastades samas ka õppija isikut. Igapäevase õppimise korral jääb kogemuste ja teamiste, oskuste ja vilumuste omandamine enamasti selgelt teadvustamata. Sihipärasel õppimisel toimuvad ...
võsud ja teenitud tulu investeeritakse uute tootmisvahendite soetamiseks. Riskide maandamine. Suuremad ohud saagi hävinemisel on suvine rahe ja augusti kuune põud. Rahekahjude kompenseerimiseks on saak võimalik kindlustada ilmastikukahjude kindlustuspaketiga. Augustikuuse põuaga võitlemiseks on ainsaks võimaluseks hädapärane kastmine, mis nõuab paraku suuremahulist tööd, sellest tulenevalt prognoosimatult lisa tööjõudu ja ning ettearvamatuid kulutusi. Paralleelse tegevusena säilib erinevate põllukultuuride kasvatamine (kartul, porgand, kapsas, peet), milles on juba pikaajalised tootmise ja müügi kogemused. - - 4 V Turustamine Enamus toodangust müüakse otse turul ja sobiva võimaluse korral ka kohalikule kokkuostjale. Kui tootmismaht (ka kasumitootlikus) on omandanud stabiilsuse, on kasumi suurendamise eesmärgil plaanis müüa maasikaid ka talvel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
