varvastevahelised pupilliga silm. ujunahad, Kärnkonlased esiletulevad silmad ja Harilik kärnkonn- puudub saba. Pruunika värvusega. Suurt kasvu. Rohe-kärnkonn- Seljal on erineva kujuga tumeruhelised kuni mustad laigud ning oranzid või punased täpid. Võimsa hüppega aga kohmakas.
elutseb harivesilik vees - metsajärvedes, tiikides, jõesootides, turbarabades Vees kütib harivesilik veemardikaid (ujureid, kukrikuid), limuseid, sääse- ja kiilivastseid, kalamarja ja konnakulleseid. Seevastu kuival maal sööb ta harva, siis vihmausse, nälkjaid ja putukavastseid Ladina keelne nimetus Bufo calamita Kõre Kõre nimetuseks oli varem ka "juttselg-kärnkonn". See kajastas täpselt looma välimust - rohekates-pruunikates-hallikates toonides seljal kulgeb kitsas kollane pikitriip, mille järgi on teda hõlbus eristada teistest konnadest. Üldiselt heledal seljal leidub arvukalt väikesi tumedaid plekke. Teda võib tegutsemas näha vaid öösiti, päeval peidab ta end niiskesse pinnasesse või kivide alla. ta peamiselt rannikualasid, taludes vabalt ka riim- ning soolast vett. Eestis leidub kõret. Ladina keelne nimetus Bufo viridis Järvekonn Järvekonn on suurt kasvu (kehapikkus isastel kuni 12, emastel kuni 14 cm), seljalt
Keskajal kardeti teda, kui koletist, kelle surmava pilgu all hävisid kõik loomad ja taimed. Kiiver-basiliskide ainulaadseks omapäraks on see, et ta suudab ohu korral joosta mööda jõe või järve veepinda kahel jalal. Seda võimaldavad tema kerge kaal, suured jalad ja suur kiirus. Pärast paarimeetrist sööstu peab ta siiski ujuma hakkama. Ta on ka suurepärane ujuja ja võib viibida vee all kuni 30 minutit. Isastel kiiver-basiliskidel on erkrohelised väikesed sinakad laigud piki seljal asetsevat harja. Neil on kolm harja: üks peas, üks seljal ja üks sabal. Emastel on ainult üks hari, peas. Kiiver-basiliskid on 60-100cm pikad (enamuse pikkusest moodustab saba). Need sisalikulised toituvad putukatest, väiksematest imetajatest (närilised), väiksemat liiki sisalikest, kuid ka puuviljadest ja lilledest. Emased kiiver-basiliskid munevad 5-15 muna sooja ja niiskesse liiva või mulla sisse. Munad kooruvad 8-10 nädalat hiljem. Pärast
Kes see on? Paremale 1. Ta jookseb kiiresti ja tal on pikad kõrvad? 2. Ta on pruunikat värvi ja tal on suured sarved? 4. Ta on hallikat värvi ja tal on seljal küürud? 6. Ta on hallikas-pruun ta kannab oma poega kukrus ja algab K tähega? 9. Ta on pehme karvaga on hallikat värvi ja algab K tähega? 10. Ta on pika londiga ja algab E tähega? 12. Ta on halli värvi ja tal on ninal kaks sarve? 13. Ta on pruuni värvi ja ta seljal on palju teravaid okkaid? 14. Ta on kollane ja pruunide laikudega ja tal on veel hästi pikk kael? 15. Ta on musta-valge triibuline ja algab S tähega? Alla 1. Ta on valge paksu karvaga ja elab põhjapoolusel? 3. Ta on orantsikas-pruun ja talle meeldib kanu süüa ja on väga kaval? 5. Ta on kuldset värvi ja elab vees? 6. Ta on pruun ja ta on lameda sabaga ja ehitab jõgedele ja järvedele tamme? 7. Ta on orantsikas-pruun ja ta elab puu otsas? 8. Ta on musta värvi ja algab G tähega? 11
Harilik kärnkonn III Juttselg-kärnkonn e. Kõre I Rohe-kärnkonn I Mudakonn II Tiigikonn III Veekonn III Järvekonn III Rabakonn III Rohukonn III Tähnikvesilik III Harivesilik II 23. Iseloomulikud tunnused Harilik kärnkonn III Värvuselt on ta ühtlaselt pruunikas, kõhualune on määrdunudvalge või kollakas. Harilik kärnkonn on suurt kasvu Juttselg-kärnkonn e. Kõre I rohekates-pruunikates-hallikates toonides seljal kulgeb kitsas kollane pikitriip. Üldiselt heledal seljal leidub arvukalt väikesi tumedaid plekke. Rohe-kärnkonn I helehallil või oliivjal seljal on erineva kujuga tumerohelised kuni mustad suured laigud ning oranzid või punased täpid. Kõht on valge, mustade täppidega. Rohekärnkonna nahk on krobeline, kuid kehaehituselt on ta sale. Mudakonn II Mudakonn on suhteliselt väike (kehapikkus kuni 8 cm) kirev konn, kelle selg on kollakaspruun
Eelistab niiskemaid alasid. Ise urge ei tee. Ohu korral päästavad sageli vees, jooksnud mõne aja mööda põhja, kaevuvad mutta või põhjas lebavate lehtede alla. Putukaid püüdes liiguvad ka puudel, kuni 2m. POEGIVAD, 8..12 poega.Vanemad ei hoolitse. Kuivemas ja pehmemas kliimas sigivad munedes! KIVISISALIK. Noor pealt pruunikas, kolm heledat kitsast, mustaga ääristatud triipu, kere külgedel 1 rida valgeid silmalaike.Vanal kere heledad triibud ähmastuvad, seljal tumedad laigud, keha muutub isastel roheliseks, emastel pruuniks. Kõht tavaliselt valge emastel, isastel rohekas. Eelistab kuivi ja päikeserikkaid kohti, ei taha elada tihedas metsas.Urgudes. Jookseb küllalt kiiresti, päästab end mitmeid kordi ootamatult suunda muutes. Kinnipüütuna klammerdub kõvasti sõrme külge.Toitub pisiselgrootutest. Suuri putukaid raputab ta kaua suus, laseb need vahetevahel maapinnale ja haarab siis uuesti. Sealjuures rebib ta neil
............................. 9 KOKKUVÕTE.............................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANUD........................................................................................ 11 2 SISSEJUHATUS Harilik rästik on üks kahekasteistkümnest liigist, kellel on veel seitse alamliiki. Rästikut eritastb teistest madudest tume siksak joon, mis asub seljal. Rästik kasvab 60-75 cm pikkuseks. Pikimad rästiklased on gütsa ja Lõuna-Aasia ning Kagu-Aasia ahelr. Pisim rästiklane on stepir. Rästiku ladinakeelne nimetus on Vipera berus. Rästik kuuub looduskaitse alla. Rästikud kardavad inimesi väga. Kui nad inimest näevad, siis nad roomavad ära nagu oma elu eest. 3 RÄSTIKU EHITUS Rästiku välisehitus Rästikut eristab teistest madudest, selle järgi, et tal on seljal tume siksak joon,
Mina räägin teile täna rästikust. Saadame ka pildi klassis ringi käima. Rästik on roomaja, pruunikas- hallikas ja seljal sik- sakiline triip. Elukohaks on metsad, sood, raiesmikud… armastavad jõe kallastel kividel päikest võtta. Magavad talveund väikeloomaurgudes maa all. Toitub väiksematest loomadest, linnupoegadest rohukonnadest… neist, kellest jõud käib üle. Rästik on elussünnitaja, sünnitab elusad pojad. Pesakonnas on umbes 10 poega ja nad sünnivad suvel. Hammustab vaid kaitseks või jahti pidades. Rästikut ei pea kartma, inimese lähenedes ta varjub. Ta
10.B klass Koostas: Gerta Vainaru Viljandi 2010 · Artemis on vanakreeka mütoloogias jahijumalanna. · Roomlased samastasid teda oma Dianaga. · Artemist peetakse sageli amatsoonide jumalannaks. · Artemise auks on ehitatud Efesose tempel. · Templit ehitati 120 aastat. · Templit peeti üheks vanaja seitsmest maailmaimeks. · Teda kujutati lühikeses rüüs noore tütarlapsena · Tal oli nooletupp seljal ja oda käes. · Teda saatis emahirv ja nümfid. · Tema seelik vööst kuni alumise servani oli täis külvatud lõvi, jäära, põdra, mesilase ja vähi pea kujutisi. Efesose tempel ARTEMIS Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Artemis · http://www.arhitektibyroo.ee/jutuwestja/viewtopic.php? p=7605&sid=fa2866e2544c0c0b3db63d46736325f2 · http://web.zone.ee/7maailmaimet/tempel.jpg · http://www.sugarbane.com/wildlife/artemis.jpg Aitäh, et vaatasite!
Meriforell: i-l tekib alalõuale väike kõhrjätke, kehal suureneb roosade tähnide hulk. Jõeforell: P eesserv muutub valkjaks, i-l tekib alalõuale vaevu märgatav kõhrjätke. Vikerforell: i-muutub tumedamaks, seljale tekib küür. Merisiig: i-l (ja mõnel e-l) külgedel piimjas hk. Peipsi siig: i-l (ja mõnel e-l) külgedel hk. Peled: värvus muutub kahvatumaks, i-l peas, seljal ja vähem külgedel hk. Harjus: i-l külgedel nõrk hk, uimed muutuvad eredamaks. S-le tekib lilla välisserv. Meritint: i-l tugevam ja e-l nõrgem hk peas ning seljal. Peipsi tint: i-l peas ja seljal nõrk hk. 29 Angerjas: kudemisrände algul selg muutub mustaks, küljed ja kõht hõbedaseks, silmad suurenevad tugevasti.
KIMALASED TUNNUSED Kimalase keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast. Rindmiku külge kinnituvad 6 liigestatud jalga. Pikad lülilised tundlad, allasuunatud pea kahel küljel läigivad aga suured liitsilmad. Liitsilmade vahel paiknevad mustad täppsilmad. Neli tiiba on seljal kokku pandud ja katavad kitsa läikiva vöödina keskselga ja tagakeha esimesi lülisid. Nii nagu meemesilastel ja herilastel on ka kimalastel mürgiastel, siiski ainult ema ja töökimalastel. Erinevalt meemesilastest kimalased pärast nõelamist ei sure. Emakimalane erineb töökimalastest ainult suuruse poolest. Sagedased on vahevormid, millest tõuseb peres palju pahandust. Kimalastega sarnased on kägukimalased, kes on kimalaste pesaparasiidid. INTERVJUU KARUKIMALANE AEDKIMALANE KIVIKIMALANE TALUKIMALANE SAIN TEADA... et isakimalastel pole astelt. et peale nõelamist kimalased ei sure. et algul ehitab noor em...
poolkükis taldadel 8 Rüht! 4. Jne TUNNI PÕHIOSA 45 minutit Harjutuse Korduste Metoodilised Harjutuse kirjeldused toime arv märkused Sooritada 1. La põlvitusiste, käed seljal sõrmseongus vahelduvalt Lülisamba 1-4 kerelaine ette 8+8 mõlema liikuvus 5-6 tõusuga põlvitusse painutus kõrvale, poolega käed kõrvalt üles
papillaarkurde. Näsakihis on arvukalt vere- ja lümfisooni. Epidermises veresooned puuduvad, seetõttu tagab näsakiht ka epidermise ainevahetuse. Näsakiht on varustatud närvilõpmetega. Võrkkiht stratum reticulare on suhteliselt paks ning koosneb peamiselt sassiskiulisest tihedast sidekoest. Selles asuvad rasu- ja higinäärmed ning karvade juured (Roosalu 2006: 242). Pärisnahas asuvad ka tunderetseptorid. Kõige rohkem on neid näos ja kätel. Seljal on neid vähe. Pärisnahas on rohkesti ka immunotsüüte (Nienstedt jt 2001: 96). Dermises on lisaks fibroblastidele mõningal määral nuumrakke ja vähesel määral lümfotsüüte. Naha arvukad veresooned osalevad organismi soojusregulatsioonis. Nahas ringleb tavaliselt 5-10 korda nii palju verd, kui selle toimimiseks on vajalik. Nahk on seega ka verevarulaks (Nienstedt jt 2001: 95). 5 Kollageen on pärisnahastruktuuri peamine komponent
ossa jaotatud platsil Mõõtmed on 18 x 9 m Mängu eesmärk on saada pall määrustepäraselt üle võrgu nii, et see maanduks vastase väljakul Võrgu kõrgus meestel 2,43 m, naistel 2,24 m 17.01.2017 2 Varustus Pall on kolmevärviline, tema ümbermõõt peab olema 65-67 cm, kaal 260-280 grammi Rahvusvahelistes kohtumistes kasutatakse viit palli Spordisärkidel peavad nii rinnal kui seljal olema numbrid 17.01.2017 3 Mängijad Mängu ajal peab väljakul olema kuus mängijat Pärast pallingut võivad mängijad vabalt liikuda ja hõivata oma väljakupoolel mistahes koha Igal võistkonnal on õigus registreerida mänguks 12 mängijat, sealhulgas üks spetsiaalne kaitsemängija – libero Libero riietus erineb värvilt võistkonnakaaslaste omast 17.01
asendite kasutamisel saab relvast lasta nii üksiklaskude kui ka valangutega. Relva tehnilised andmed: · relva pikkus 1025 mm ; · efektiivne laskekaugus kuni 400 meetrit; · sihikuline laskekaugus kuni 500 meetrit; · salv laetud 20 padruniga; · relva kaliiber on 7,62 mm ja padrun 7,62x51 mm; · relv koos laetud salvega kaalub 5,3 kg ja laadimata relva 4,4 kg; · kuuli algkiirus 790 m/s; · tehniline laskekiirus 600 lasku minutis Relv seistes laadimise asend Relv rinnal Relv seljal Relv õlal Relv käes Relv kaelas AK-4 AK-4 AK-4
pisikestest teokarpidest kaitsva kesta. Moondumine nukust valmikuks Kevadel otsib puruvana vaikse paiga, tõmbub oma torukujulisse majakesse ning sulgeb mõlemad sissepääsud luugiga. Ees seisab moondumine liblikasarnaseks olevuseks Nukustaadiumi lõpupäevadel närib ta kaane läbi ning poeb oma onnist välja . Varasuve hommikul tõuseb keevaline "allveelaev" veepinnale ja jääb sinna, pool selga kuival, loksuma. Mõne hetke pärast pakatab koorik seljal ning tekkinud praost poeb välja kentsakas olevus. Veel pilte... Kasutatud kirjandus http://www.epl.ee/artikkel/5492 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/E L/vanaweb/9607/puruvana.html http://kalakoht.ee/soot/puruvana/ http://et.wikipedia.org/wiki/Vaegmoone Aitäh tähelepanu eest!
Veekonn Eesti keeles veekonn ja ladinakeeles Rana esculenta L. Sugukond on kahepaiksed Pikkus umbes 9 kuni 11 cm välimus nad on salatirohelist või sidrunikollast värvi, mustade laikude ja kollase pikitriibuga seljal. Veekonna kõhualune on valge või kollakalaiguline. Maismaale ronivad nad vaid pärastlõunal, kõige soojemal ajal, kuid ka siis hoiduvad nad enamasti kaldaäärsesse taimestikku, kus on piisavalt niiske ja varjuline. Nad on vägabosavad ning vilkad elukad ning volksavad vette niipea, kui kellegi same kuulevad.Seetõttu on veekonni raske näha Toitu püüab peamiselt maismaal. Suure osa toidust moodustavad putukad, mardikad, kahetiivalised, kiilid ja sipelgad
Sisukord 1. Sissejuhatus ……………………………………………………………….. 3 2. Saekäepide…………………………………………………………………. 4 3. Sae tööpõhimõte………………………………………………………… 6 SISSEJUHATUS Käsisaed on mõeldud puidu ja puitmaterjalide tükeldamiseks ning höövelduseks ette valmistamiseks. Parimad käsisaed on otsast kitsenevad ning nende seljal on küljelt vaadates S-kujuline kõverus, mis vähendab massi ja parandab tasakaalu. Saeleht on tavaliselt selja poole ahendatud- lehe paksus lõikeservast eemaldudes väheneb; see võimaldab sael saetees kergemini liikuda. SAEKÄEPIDE Käepideme asend on suhteliselt madalal, et maksimaalne jõud rakenduks saagi lükates hambarea keskel. Kuigi mõnikord toodetakse ikka veel püstolkäepidemega saage, on saagidel enamasti tugev kinnise kontuuriga käepide
seedetrakti häired südame- ja vereringehäired pingepeavalu ja migreen unetus neuroosilaadsed seisundid allergia ja hingamisteede haigused (bronhiaalastma) Vastunäidustused: pahaloomulised kasvajad verehaigused ägedad palavikuga kulgevad haigused rasked südame- ja neeruhaigused kopsutuberkuloos naha seenhaigused rasedus Akupunkt Eluvärav Ming Men asub selja keskteljel, teise nimmelüli all. Umbes naba vastas seljal. Akupunkt Feng Chi Tuulte Häärber, mis asub kukla keskel koljuääre all lohus, umbes 1 sõrmelaius juuste piirist üles. Akupunkt Energiameri QI HAI Asub nabast 2 sõrmelaiust allapoole. Akupunkt SHU FU asub rangluu all lohus, keskmest 2 sõrme laiuse kaugusel külgedele Akupunkt ZUSAN LI asub põlve kedre välisküljest 4 sõrmelaiust alla ja väliküljele 1 sõrmelaius, lohus. Täname kuulamast!
Templivendade (Kristuse ja Saalomoni Templi Vaesed Rüütlid) ordu asutati 1118. a. Jeruusalemmas. Asutajaiks olnud üheksa prantslasest rüütlit, eesotsas vaesest, aga nimekast Champagne'i aadlisuguvõsast pärit Hugues de Payens'iga. Oma peamiseks eesmärgiks seadis ordu palverändurite kaitsmise ja võitluse väärusuliste muhameedlaste vastu. Templirüütlite tunnusmärgiks oli valge mantel punase ristimärgiga seljal. Muhameedlaste hulgas olid templirüütlid enim kardetud. Templirüütlite armee suuruseks on hinnatud umbes 6000 meest, neist 1000 rüütevenda ja 5000 teenijavenda. Pärast viimse ristisõdijate linna, Akkoni langemist muhameedlaste kätte 1291. a., asusid templirüütlid ümber Prantsusmaale, rajades oma keskuse Pariisi (Temple'i linnaosa). Paavstid andsid Templivendade ordule mitmeid privileege, mistõttu ordu muutus pikapeale väga rikkaks. Rikkus sai ordule ka saatuslikuks
Näiteks peab kõndima kandade peal, pöia peal, Kõnnivad, hüplevad vastavalt õpetaja korraldusele, tagurpidi, pöia välisserval, käpuli, vähikõnnis, vile peale kähku kükitavad. ühe jala peal hüppama, sulghüppeid tegema. Iga natukese aja tagant vilistab. Lõpetamine Ütleb: ,,Istume ringi" Istuvad ringi. 5 ,,Nüüd masseerime eesistuja selga, tehes palliga Lapsed teevad eesistuja seljal palliga ringe, minutit. kaaslase seljal ringe." naeravad. Küsib, mis tänases tunnis meeldis, mida uut Vastavad õppisite. ,,Viime pallid korvi tagasi" Viivad pallid korvi. Ütleb, et tund on läbi ja lähme rühma tagasi. Kallistavad õpetajat ja lähevad rühma. Tegevuse analüüs (kui ei ole võimalik tegevust läbi viia, siis tegevuskonspekti analüüs)
· Enamik elab vooluvees · Kivide all ja peal · Põjasettes Sigimine · Toimub hulgisigimine · Isane sureb pärast sigimist · Emane lendab veekogu poole munema · Muneb korraga 5003000 muna · Muneb kividele, lehtedele või veepinnale · Munad võivad arenema hakata kohe või väga külmades elupaikades aasta pärast Vastne · Vastsetel on kolm sarnast tunnust kolm niitjat jätket tagakeha tipus välislõpused tagakeha külgedel või seljal üksik küünis iga jala lõpus · 1cm pikkune · Kestuvad 10-50 korda · Mõndadel on vaheperemehed · Eelmvalmikuks muundumine algab soole tühjenemisega · Pinnale jõudes pole aega raisata, kuna paljud kalad toituvad nendest · Vastsekest rebeneb eelvalmik väljub ja lendab ära nii kiiresti kui võimalik · Väheste liikide vastsed ronivad kaldale ja arenevad kividel · Suguküpseks saavad mõne minuti või paari päevaga Toitumine ja kaitse
ning rasvkoest. Sidekoelised vahemikud jaotavad rasvkoe väikesteks kambrikesteks. ,,Peopesades ja jalataldadel on need elastsed ja sitked ning toimivad vetruvate, survet ühtlustuvate patjadena." (Nienstedt, W. jt. 2001: 96-97; Silm, H. (toim.). 2006: 15). Kambrikestes asuva rasvkoe paksus erineb piirkonniti ning sooti. Naistel koguneb rasv rohkem üle keha ühtlaselt, meestel rohkem aga kõhupiirkonnas. Paksemat rasvkude sellegi poolest kohtab enamasti rinnal, kõhul ja tuharatel, vähem aga seljal ja jäsemetel. Kõhnematel inimestel on nahaaluskude u 2-10 mm paksune, paksematel aga isegi kümnekonna sentimeetrine. Naissool võivad rasvarakud kasvada nii suureks, et nahk muutub muhklikuks. Sellist nähtust nimetatakse kosmeetiliseks tselluliidiks. (Nienstedt, W. jt. 2001: 97; Silm, H. (toim.). 2006: 15-16). Alusnaha ülesandeks on olla sidemeks naha ja muude kudede (nt kõõluste ja lihasmembraanide) vahel. Alusnahk kaitseb organismi löökide ning keemiliste faktorite eest.
Lülijalgsete hõimkonda kuulunud väljasurnud loomade klass; lingulifer.) Trilobiidid arenesid ühistest esivanematest putukate, vähkide, ämblike ja hulkjalgsetega ning elasid vanaaegkonna meredes umbes 550 - 220 miljonit aastat tagasi. Enamik trilobiite olid 3 - 10 cm pikkused lamedad loomad, kelle keha selgmist poolt kattis kitiinist ja mineraalainest kilp, kõhupool oli kaetud vaid pehme kilega. Kilp jaotus seljal keskmiseks teljeosaks ja lamedamateks küljeosadeks. Trilobiitide keha koosnes lülidest. Igale lülile kinnitus paar ühesuguseid jalgu. Nad elasid madalates rannikumere vetes, kus olid mitme ajastu vältel valitsevaks loomarühmaks. Tänan tähelepanu eest!
Munakogumik on ümbritsetud limaga, mis niiskust saades tugevasti paisub, munakogumik vib sel juhul olla isegi kuni kreeka pähkli suurune. Lima on kaitseks vaenlaste ja ebasoodsate keskkonnatingimuste eest, samuti noortele vastsetele kaudselt esimeseks toiduks (vastsed söövad planktonorganisme, kes limast toituvad). Munastaadium kestab tavaliselt 9 - 24 päeva. Noored vastsed on erinevalt vanematest head ujujad. Ka pole neil seljal veel trahheelpuseid, need ilmuvad alles pärast esimest kestumist. Vastsete morfoloogia ja eluviisid Kigi ehmestiivaliste vastsete pea on väga tugevasti sklerotiseerunud. Tundlad on väga lühikesed, lühemad kui lugkobijad. Viimased on ilmselt osa tundlate funktsioone enda peale vtnud, loom liigutab neid pidevalt. Rindmiku kolm segmenti on üksteisest hästi eristatavad. Eesrindmik on alati tugevasti kitiniseerunud, kesk- ja eriti tagarindmik on tunduvalt rnemate katetega
Koala Koala pikkus on umbes 70-80 sentimeetrit. Ta kaalub kuni 16 kilogrammi. Tema välimus on väga kummaline: kohev karv, tillukesed silmad, alati kikkis kõrvad, naljakas lapik ja kongus nina. Koala karv on hallikaspruun või tuhkhall, seljal mõnikord punakas või hõbedane, kõhupoolel heledam.Koala kinnitub puu külge tugevate küünistega, mida ta vajutab puukoore sisse. Küünised on eriti tugevasti arenenud kahel teineteisele vastandataval varbal. Need on piisavalt tugevad, et kanda looma raskust. Tsüsiit, konjuktiviit ja sinusiit on koaalade tavalised haigused. Sinusiit tüsistub sageli, eriti talvel, kopsupõletikuga. Koala toitub ainult mõnede eukalüptiliikide lehtedest. Uus-
Neil on haukamissuised. Rohutirtsu välisehitus. Ritsiklased Ritsikate peenikesed tundlad on kehast pikemad. Nende keha on jässakas ja jalad on pikad. Ritsikad tunduvad veidi kohmakad, sest oma raske keha tõttu ei suuda nad teha pikki hüppeid. Heli tekitamiseks hõõruvad isased ritsikad kattetiibade alusosi teineteise vastu. Kuulmiselundid paiknevad ritsikatel eessäärtel. Ritsikad on peamiselt röövtoidulised. Harilik lauluritsikas heleroheline, seljal pruunikas tundlad pikad pikkus 22-34 mm sarnane liik: roheline lauluritsikas Harilik lauluritsikas. Heinaritsikas eesselg lame, keskkiiluga värvus väga muutlik, laikudega tundlad pikad pikkus 21-45 mm Ääris-niiduritsikas eesselja küljed üleni heleda servaga tundlad pikad pikkus 14-20 mm Tirtslased Tirtsude tundlad on lühemad kui ritsikatel. Tirtsude keha on saledam. Hääle tekitamiseks hõõrub enamus tirtse
tema lühikesed jutud avaldati rahvale. Ta on heasmõttes mõjutatud Inglise romantiku poeedist William Blakei töödest. Sisu kokkuvõte Michael kolis vanematega uude majja, kus oli vaja hakata tegema korrastustöid. Aias oli neil garaaz, mis oli kokkukukkumise äärel. Seal kõige pimedamas nurgas oli mees nimega Skellig, kes ei olnud tavaline. Tal oli midagi, mis teda eristas teistest tal olid seljal tiivad. Michael sai tuttavaks naabritüdrukuga, kes koolis ei käinud ja kelle nimi oli Mina. Nad hakkasid koos Skelligi eest hoolt kandma. Michaelil oli ka väike õde, kes oli sündinud enneaegselt ja kelle pärast ta pidevalt muretses. Tegelased Tegelastest ongi peamised Michael ja Mina, kelle eripäraks on, et ta koolis ei käi, kuna tema ema arvab, et koduõpe on arendavam kui kooliskäimine. Michael on kõva vutimees ja koolis läheb tal kah hästi.
Tiigikonn Kristi Keir Uhtna Põhikool 7.klass Kirjeldus Tiigikonn on väike, kuni 7,5 cm pikkune loomake. Isased on pisut väiksemad kui emased. Välimuselt sarnaneb ta veekonnale - on erkroheline või lausa kollane, mustade laikudega seljal. Teistest rohelistest konnadest on ta eristatav oma väikese kasvu tõttu, kuid kindlamaks tunnuseks on tema valge kõht ning hästi kirkad kollased või oranzid laigud reiel, mida vee- ja järvekonnal ei ole. Eluviis-ja paik Tegu peamiselt veekogudes või veekogu kallastel liikuva loomaga. Sageli veekogudes suurte segagruppidena koos veekonnaga. Tiigikonnad tulevad talveuneks maismaale. Selleks kaevavad nad kaldapinnasesse uru.
aastat ja panin sellesse kõik, millest ma mõelda oskasin: mõõgavõitlused, koletised, deemonid, kung-fu, plahvatused, tuumarelvad, maailma lõpu. Kui teil on ka veerandi võrra sama lõbus, kui mul seda kirjutades, on see väga mõnus ajaveet." 3 Teose lühikokkuvõte Jacki parim sõber, Charlie, on alati olnud lahe. Kui Charlie ärkab ühel päeval ja avastab, et salapärane, liikuv must haare on ta seljal, see on selge märk, et ta on isegi lahedam kui Jack . Charlie on ootamatult võimeline võitlema nagu kung fu meister,lennata, ja kontrollida teiste inimeste mõtteid. Tal on niinimetatud ,,superjõud". Hiljem selgub, et kõik tema superjõud on pärit vanalt deemonilt nimega Roosk , kes kasutab Charlie't tema kurjaks meisterplaaniks. Roosa peatamiseks on vaja, et Jack ja Charlie ühendavad oma jõud Esme, tüdruk supervõimetega, kes treenis end ise, koolitatud
(eelistatavalt valged). 4. Võistkonna liikmel on mänguõigus siis, kui ta nimi on enne mängu algust kantud mänguprotokolli 5.Võistkonnaliikmel on mänguõigus kuni teda pole diskvalifitseeritud või ta pole saanud viit (5) viga. 6. Mängu jooksul on mõlemast võistkonnast korraga väljakul viis (5) mängijat ja neid võib vahetada. 7. Mängijate võistlusriietuses tuleb jälgida, et: see koosneks nii eest kui tagant ühte värvi särkidest. 8. Numbrid peavad olema hästi nähtavad. 9. Seljal olevad numbrid vähemalt kakskümmend (20) cm kõrged. 10. Rinnal olevad numbrid vähemalt kümme (10) cm kõrged. 11. Numbri joone laius peab olema vähemalt kaks (2) cm. 12. Võistkond peab kasutama numbreid neli kuni viisteist. 13. Mängija(te) vigastuse korral võib kohtunik mängu peatada. 14. Kapten on mängija, kes esindab oma võistkonda väljakul. 15. Ta võib teabe saamiseks pöörduda kohtunike poole. 16. Kapten võib täita ka treeneri kohuseid. 17
Melanoom võib ilmneda igas kehaosas, mis sisaldab melanotsüüte. Kõige sagedamini esinevatest vähihaigustest 25 kuni 30 aasta vanustel inimestel Vastavalt MTO statistikale sureb igal aastal melanoomi tõttu üle maailma ca 48 000 inimest. Kuidas ära tunda? Olemasolevates sünnimärkides või tedretähnides tekib värvi, suuruse, vormi või tundlikkuse muutus. Asümmeetrilised piirjooned ja on ebaühtlane värvus. Tavaliselt tekivad melanoomid meestel seljal ja naistel jalgadel ja näol (seega, päikesele enim avatud nahapiirkondadel). Kui melanoom on diagnoositud varajases staadiumis ja patsient saab õigeaegset ravi, siis prognoos on suhteliselt hea. Click to edit Master text styles Second level Third level Click to edit Master text styles Fourth level
Krokodillid Karel ja Jan-Roland Kuidas ära tunned? Krokodilliliste keha on sisalikulaadne. Neil on esijalgadel 4, tagajalgadel 5 varvast. Keha katavad sarvplaadid, pärisnahas paiknevad veel luuplaadikesed. Krokodillilistele kasvavad uued hambad, kui vanad on kulunud. Krokodilli pea on lame ja koon väga pikk Tema seljal ja sabal on pikiharjad. Krokodillid on kohastunud eluks vees Neil on varvaste vahel ujulestad Nende pea ja keha on ühel joonel, millest ülespoole on vaid silmad ning ninasõõrmed Samuti on ninasõõrmed otseühenduses hingetoruga, mitte läbi suuõõne. Krokodillide kopsud on imelised. Neil on nahast kõrvaklapp, mis vee alla minnes sulgub Krokodillidel puuduvad huuled Toitumine Krokodillid on hirmu äratavad kütid, kes haaravad saaklooma oma
lugenud enam. Mind ei olnud enam kauaks. Järsku hakkas kõlama mu peas minu kõige kallima hääl. Ta palus mul võidelda. Ma ei suutnud uskuda, kui anuv ta hääl oli. Ma ei olnud mitte kunagi teda sellisena kuulnud. Ta muudkui anus, kuid mina ei suutnud ennast liigutada. Ma tundisn suurt joovastust tema häälest. Ma ei tahtnud, et see lõppeks. Suur lind hakkas mind vaikselt kurgust alla laskma, kui ma lõpuks suutsin ennast kokku võtta ja vastu võidelda. Mulle meenus, et mu seljal on terav oga, millega olen varem päästnud ka oma kallima elu. Nii ma siis võitlesingi nii vapralt, kui võimalik. Kallima hääl muudkui kõlas mu kõrvus. Ka lind pressis vastu ning üritas mind kurgust veel suurema jõuga alla lasta. See ei heidutanud mind. Iga punkt minu väikeses kehas võitles. Võitles kallima eest, kes oleks jäänud üksinda sinna suurde ookeani. Ta oleks mind ootama jäänud, kuid asjatult. Üsna varsti hakkasin tundma väsimust
Kiisk Kiisk on küllaltki tüseda, külgedelt kergelt lamendunud kehaga kala. Seljauimed on liitunud ja nii on kiisal üks pikk seljauim, mis eest on kõrgem ja tagant madalam. Ta on keskmise suurusega kala, kelle keskmine pikkus on 10...15 cm ja kaal 10...50 g. Iseloomulikuks võib veel pidada seda, et kiisa keha on kaetud märgatava limakihiga. Silmad on suured ja pungis. Kiiskade värvus on erinev, üldiselt on suuremad isendid märgatavalt tumedamad, kuid tavaliselt on seljal valdavad pruunikad-kollakad toonid tumedate täpikestega, küljed on hallikad-hõbedased ja kõht valkjas. Kiisk võib elada nii mere- kui magevees. Eestis leidub teda paljudes järvedes ja jõesuudmetes üle kogu vabariigi, välja arvatud Hiiumaal; meres leidub arvukamalt Matsalu ja Pärnu lahes ja Väinameres. Kiisk on veepõhja elanik, kes tahab pehmet, peene liiva ja napi taimestikuga põhja ning madalamat vett. Kiisad tegutsevad suhteliselt paiksetes parvedes ja on öise eluviisiga.
Vaskuss Vaskuss ei ole madu vaid hoopis jalutu sisalik, kelle kehapikkus on kuni 60 cm. Värvuselt on keha küljed ja kõht mustjaspruunid või täiest mustad, selg on märgatavalt heledam - pruun või pronksjas. Iseloomulikuks võib lugeda siniste laikude esinemist täiskasvanud isasloomade seljal (Eestis on selliseid isendeid kohatud Saaremaal). Vaskuss võib asustada nii niiskeid kui kuivi alasid laialehistes ja segametsades, tihnikutes, ta võib elada ka aasadel, põldudel ja aedades. Vaskuss tegutseb videvikus ja öösel, päeval varjab ta end kõdunenud kändudes, mahalangenud puutüvede või kivide all ning isegi sipelgapesades. Peaga puurides võib ta omale metsakõdusse ka ise uru uuristada. Rohus ja kivide vahel liigub vaskuss küllaltki kiirelt, kogu kehaga maosarnaselt
Hingamiselundid: hingamiseks kasutab rästik kopse. Rästikul on suhteliselt suur suu, kus asuvad peale teiste hammaste ka mürgihambad, need on suured ja varustatud mürgiga, mis tuleb hammastesse mürginäärmest. Kui rästik kedagi hammustab, siis voolab mürginäärmest mürk ohvri haava peale. Välisehitus Rästik on tavaliselt 30-80 cm pikkune madu. Ta on värvuselt pruunikashall, aga mõned rästikud on ka punakat värvi. Rästiku seljal on tume siksakiline triip. Mõnikord harva võib rästik olla ka ilma mustrita, siis on teda nastikust võimalik eristada selle järgi, et tal puuduvad heledad laigud silmade juures. Rästikul on suhteliselt kolmnurkne pea, mis eristub kergesti nende kehast. Söök Rästikud söövad põhiliselt hiiri, rabakonni ja rohukonni, veel söövad nad lindude äsjakoorunud poegi, vaskusse, sisalikke ja lindude mune. Kui nälg käes, võib rästik süüa ära ka mõne oma väiksema liigikaaslase
nimed on kantud võistlusprotokolli. Pärast seda, kui treener ja kapten on võistlusprotokollile alla kirjutanud, ei tohi ülesantud mängijaid enam muuta. 3.3 Varustus Mängijate varustus koosneb spordisärgist, -pükstest, -sokkidest ja -jalatsitest. 4.3.2. Spordijalatsid peavad olema kerged ja painduvad, kummist või liittaldadega ning ilma kontsadeta. 4.3.3. Spordisärgid peavad olema varustatud numbritega 1 kuni 18. 4.3.3.1. Nii rinnal kui seljal peavad numbrid asuma keskel. Numbrite värvus ja toon peavad olema erinevad särgi värvusest ja toonist. 4.3.3.2. Rinnal peab number olema vähemalt 15 cm ja seljal 20 cm kõrge. Numbri jooned peavad olema vähemalt 2 cm laiad. 3.4 Punkti saamine 6.1.1. Punkt Võistkond saavutab punkti: 6.1.1.1. kui pall on puudutanud vastase väljaku pinda 6.1.1.2. kui vastasvõistkond tegi vea; 6.1.1.3. kui vastasvõistkond sai märkuse. 6.1.2
Karvkate on Malta koeral valge. Karvad siidjad, peened, pikad, sirged ning langevad seljalt ninast kuni sabani kahele poole keha. Aluskarv tal puudub. Pea on tal piklik. Ajukolju on tal lai ja kumer, üleminek otsmikult koonule ei ole järsk. Kõrvad on tal veidi püstised ja rippuvad, keskmise pikkusega. Silmad on Malta koeral ümmargused, laia vahega ja tumedad. Hambad on tal valged. Tema saba on pikk, kaetud ühele poole langeva pika tiheda karvaga. Koer hoiab saba seljal. Pekingi paleekoer Pekingi paleekoera nimetatakse ka Hiina paleekoeraks. Seda koera peeti palju sajandeid vaid keisri palees ja aias Pekingis. Õigus seda koera pidada oli vaid Hiina keisril. Pekingi paleekoer on väikesekasvuline, rässakas ja väga liikuv. Ta kere on pikk. Saba on tal kõrgel, rõngana seljal ja sabaots hoidub vastu reit. Ta karvkate on sirge ja pikk, aluskarv tihe ja pehme. Tema kõrvadel on karvad pikemad. Ta kõrvad on rippuvad, asetsevad kõrgel ja liibuvad
oluliselt tekitavad heli lühenenud või kattetiibade ja taandarenenud tagajalgade abil lapatsitaolisteks (tirtslased) soomusteks. LIBLIKALISE 4 tiiba-kaetud imilondiks Täismoondega Seljal kokku Siidiliblikas, D soomustega,mis muundunud- vastne:röövik pandud tiivadega koiliblikas,lapsu moodustavad imevad lillel istuded pole - tiibadele mustri, teda peaaegu üldse liblikas,Leinal., alumine pool vedelat toitu näha, maitset- pääsusaba
Infoleht Tondihobu Välimus Rohe-tondihobu (Aeshna viridis) on suur kiil: tema tiibade siruulatus küünib 90 millimeetrini ja kehapikkus 70 millimeetrini. Tiivad on läbipaistvad, mustade soontega ning õrnalt pruunika varjundiga. Teistest tondihobudest eristub see liik rohelise rindmiku poolest: rindmiku küljed on üleni rohelised, seljal kaks laia rohelist triipu vaheldumisi mustadega. Tagakeha on isastel sale, mustjaspruun, külgedelt erksate siniste laikudega. Ka silmad on isastel eresinised. Emased on palju rohelisemad, teenides auga ära rohe-tondihobu liiginimetuse. Nende silmad on rohelised, rindmik külgedelt roheline ning ka tumepruunil tagakehal rohelised laigud. Levik Rohe-tondihobu on levinud Siberist Põhja-Euroopani, tema levila põhjapiir kulgeb läbi Soome ja Rootsi
üheks ärritavamaks Sõrmed Sõrmede ristamine eitav asend, kuna on peidetud peopesad kui aususe märk PÖIDLAD väljendavad inimese üleolekut, kindlust 1. Pöidlad taskust väljas üleolek 2. Harali pöialde käte asetamine rinnale eitav suhtumine ja kaitse asend + üleolek 3. Pöialdega osutamine pilkav või lugupidamatus osutatavasse Käed Kiilukujuline asend oma arvamuse esitamine või teiste kuulamine Käed seljal väljendab hetkeseisundit, randmest hoidev isik on rahulik, mida kõrgemalt kinni hoitakse, seda enam isik endast välja läheb, vihastub Kätlemine tugev väljendab kindlust, nõrk seda, et inimene pole just kõige enesekindlam Käed rinnal ohumärk, kui inimene asub end kaitsvasse seisakusse. Eitav suhtumine räägitusse. Jalad Jalg üle põlve kaitseseisund, kus end üritatakse vaos hoida Jalgadega moodustatud nr.4 väljendab konkurentsi
leemurid, jaava soomusloomad, seepia. Kohastumused temperatuurile Kõrge õhuniiskus võimaldab osadel veeloomadel elada ka maapinnal ja kõrgetel puudel. Taime lehed on pealt poolt läikivad ja nahkjad. Taime lehed on alt poolt tuhmid, kaetud karvakestega või viltjad. Sümbioos Näiteks putukad ja möiraahv. Putukad söövad teisi endast väiksemaid putukaid ja toidutükikesi möiraahvi karva seest. Sageli nad lihtsalt "sõidavad" möiraahvide seljal kaasa, ilma et see möiraahve mõjutaks. Parasitism Kägipuu ja ülejäänud puude vahel. Kõrgelt puude otsast hakkab kägipuu oma õhulisi juuri allapoole ajama. Allapoole jõudes hakkavad need paksenema ning keerduvad ümber puu, seda niimoodi aeglaselt surmates. Kisklus Alligaatorid söövad kalu, linde ja väiksemaid imetajaid. Jaaguarid söövad nii imetajaid kui ka linde ja nende mune.
,,Milose Venus" ,,Milose Venus" on hellenismisajastus pärinev tuntud Vana-Kreeka skulptuur, mis oletatavasti kujutab jumalanna Aphroditet ( Rooma jumalanna Venus). Kuju leiti 1820. aastal Mílose saarelt , mille järgi on kunstiteos ka oma nime saanud. Hetkel eksponeeritakse "Milose Venust" Louvre'is. Esialgu peeti kuju autoriks Praxitelest, kuid alusplaadil oleva pealiskirja järgi peetakse skulptoriks nüüd Alexandrost Antiookiast. Skulptuur leiti 8. Aprillil 1820-ndal aastal Egeuse mere saarelt Míloselt. Leidjateks olid kreeka talupoeg Yorgos Kentrotase ja Prantsuse mereväe nooremohvitser Olivier Voutier. Skulptuur oli leides kahes suuremas tükis , torso ja draperiiga kaetud jalad, peale selle leiti mitu väiksemat kuju juurde kuuluvat fragmenti (juuksekrunn). "Milose Venus" kujutab pikemat kasvu naist (ilma alusplaadita umbes 2,02 meetrit), kes toetub paremale jalale, vasak jalg ettepoole kõverdatud. Vasak jalalaba on kadunud. Puusi ...
Eesti hobuse iseloom on eriti sümpaatne ratsahobuste suure pretensioonikuse ja raskeveohobuste osavõtmatu ükskõiksuse vahel. Värvus Tõule omast värvust eesti hobusel ei ole. Värvuselt on eesti hobused keskmiselt 25,8% kõrvid, 15,3% raudjad ja punased, 11,1% mustad, 20,5% hallid, 10,0% kollased, 11,6% võigud, 5,3% hiirjad ja 0,5% albiinod. Aborigeense tunnusena on eesti hobusel tume vööt seljal ja laudjal. Ajalugu Eesti hobuse aretuse alguseks võib lugeda 1921. aastat, mil Haapsalus asutati hobuste tõuselts ja hakati pidama tõuraamatut. Eesti hobust on aretatud peamiselt puhasaretuse teel. Hobuste veojõu, kehakaalu ja kõrguse suurendamiseks toodi aastail 1921…1938 Eestisse 13 soome täkku, kellest väljapaistvamate liinide rajajaks kujunesid Vuhti 136 E,Taru 149 E ja Lari 23 E liinid. Eesti hobune on kantud Vabariigi Valitsuse 30. jaanuari 2001. a määruses nr
Gerlika Klemmer 8. klass Kooli koridori kivipõrand kajab vastu, kohati tundub, et hakkab krohvi kukkuma. Õpilased tulevad kooli kes jala, kes bussiga. Õpetajad ruttavad tundi pastakas näpus. Kehalises kasvatuses ajavad õpilased mööda staadionid palli taga. Milleks? Millisena näen mina oma kooli tulevikus? Õpilased ei käi koolis bussiga, vaid igal ühel on seljal pisike propeller nagu Karlssonil. Kool on suure kõrghoonena, kuhu siis kõik ümbruskonna õpilased oma helikopteriga kokku sõidavad.. Lähemal elavad õpilased saabuvad kooli robotitega. Okse kõrval vilgub kooli nimi ,,Viieliste kool". Treppide asemel on ehitatud lift või eskalaator. Hooned ei ole ehitatud kivist vaid klaasist ja rauast. Kevadel kui õues soojaks läheb, saab klassiseinad eest ära lükata.
Keha kotab lubi ainest koda mis koosneb kahest poolest mida yhendab lukuside. Avaneb ja sulgub= sulgurlihased,Kojade vahelt ulatub v2lja lihaseline jalg= liigub.Koja peamine kiht sarvainest, sisemine kiht prlmutterkihiga. Kehatagaosas moodustuvad sise-ja vljavooluavad.Toituvad=h6ljuvatest vhikestest ja ainuraksetest. Lahksugulised. PEAJALGSED ------------------------------------ Peajalgsete hulka kuuluvad:kalmaarid, seepiad,kaheksajalad.Vline toes puudub, Osadel seljal 6huke plaatias toes. Jsemed puuduvad=muundunud iminappadega varustatud kompitsateks(paiknevad meelerakud=mille abil tajutakse lhna ja maitset)Suured silmad,sarnanevad selgrooksete omadega.eristavad esemete kuju.T2iuslikum n2rvisysteem=kiire liikuda ja muuta keha v2rvi.Tagasoole lhedal tindin22re.Lahksugulised. J2rglaste koorumisel t2iskasvanud hukkuvad.1ja2 10 kombitsat ja 3 8 kombitsat. Llijalgsed ------------------------------------ On selgrootud loomad kellel on
*Paaritumine: madalas vees. *Pesakond: kahe aasta järel sünnib üks poeg. *Poegib kuival maal, imetab vees. Kas teadsid et... *Jõehobud on väga lähedased sugulased sigadega. *Jõehobu on võimeline oma suu nii pärani avama, et moodustub enam kui 150- kraadine nurk. *Peaaegu 45 protsenti jõehobupoegadest ei ela esimest eluaastat üle. *Eelarvamus et jõehobu ,,higistab verd" ei pea paika. See on hoopis näärmetest erituv nõre. *Jõehobu laial seljal soojendavad end meeleldi kilpkonnad, linnud ning koguni krokodillipojad. *Nende läbi hukub rohkem inimesi, kui lõvide läbi.
Peale paaritumist otsivad nad turvalise paiga ning koovad sinna võrgust aluse, millele munevad munad, seejärel mässivad selle kookoniks. Kookon koos munadega kinnitatakse tagakeha lõpul paiknevatele võrgunäsade külge, kuhu see jääb 2-3 nädalaks, mil pojad munades arenevad. Huntämbliklastel on sageli hulgaliselt poegi, nad katavad oma keha mitme kihina, kuid munad ei tohi katta silmi, sest need on vajalikud saagi püüdmiseks. Pardosa perekonna huntämbliklased kannavad seljal u. 40 poega, suurte Ameerika tarantlite ( Lycosa ) perekonna liikidel on aga üle saja poja. Kui koorumise aeg kätte jõuab, avab emane kookoni lõugtundlate abil, et pojad saaksid sealt lahkuda. Esimestel päevadel ei tarbi koorunud ämblikupojad sugugi toitu. Tillukesed ämblikupojad ronivad emale selga, kes neid paigast paika viib nende esmakordse kestumiseni, mil nad iseseisvuvad. Huntämbliklaste väiksemate liikide eluiga on aasta, suurematel aga kolm aastat.
Iga hobune teab oma ülessannet, mistõttu üritatakse vähem kasutada juhtimisvõtted ning lihtsalt sadulas ,,istuda". Treenitud ainult võidusõitudeks Iseloomult on galopihobused väga arad ja esmane reaktsioon kõigele on kiire põgenemine. Sõita galopihobusega maastikul võib olla kiire enesetapp ! Galopivõidusõidud kui ohtlik ning koormav spordiala. Tõenäosus ennast vigastada on palju suurem, kui mõnes muus hobuspordialas. Dzoki ehk ratsaniku kogu koormus on seljal, reitel ja põlvedel ning tuleb arvestada, et peab olema teatud ajavahemik täielikus pingeseisundis. Suurt rolli mängivad kiired reaktsioonid. Dzoki tingimused Iga dzoki kehakaal peab ulatuma 56-65 kg-ni. Raskema kehakaaluga dzokid koormavad liigselt hobuse selga Kergema kehakaaluga dzokidele riputatakse lisaraskusi. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
