RESSURSID KOGUS Puhh Maasik lill Koera Valmistatakse nelja erineva Vatt (m3) 320 4 2 4 6 5m2 riiet , 3 rulli niiti ja 2h Riie (m2) 450 5 3 3 4 rulli niiti ja aega 1h. Lille va Niit (rull) 235 3 4 5 3 kulub 6m3 vatti, 4m2 riiet , mänguasju kõige optimaals Tööjõud (h 150 2 1 2 2 450m2 ja niiti 235 rulli. Aeg Kasum 32 65 12 35 pealt 65 eurot, Lille pealt 12 x1 x2 x3 x4 Muutujad 0.00 58.75 0.00 0.00 Z Sihtfunkt 3818.75
INIMKEHA KUI ENERGIALLIKAS INIMENE-ELEKTRIJAAM · Luigi Galvani "Traktaadid elektrienergia võimsuse kohta lihaste liikumisel"(1791) · ühe hingamisega inim keha tooab 1 vatti · rahuliku jalutuskäiguga saab vabalt toita elektri pirni. Seoses maailma rahvaarvu suurenemisega ja majandus arenguga vajadus elektienergias pidevalt suureneb. Keskmiselt iga 15aastat energia kulu kasab topelt. Nõue kasvamisega, ja ka seos ökoloogiaga vajadus alternatiivses energia allikaga kasvab. Suuremat huvi pakkub uuringud inimese oraganismi nagu energia generaatorit erinevat tüüpi energiat. Aktuaalsus selle juurdemineku on põhjustatud rajade tegureid. Esiteks keskkonnahoidlik
nelja labaga tuuliku saamaks suuremat võimsust. Millistest füüsikalistest suurustest on tema esinemises juttu? · Energia (E) ühik: 1 dzaul · Võimsus (N) ühik: 1 vatt/W Võrdle Tema tuuliku elektrilist võimsust Viru-Nigula tuulepargi generaatoritega. Viru-Nigula tuulepargis on kaheksa elektrituulikut, igaüks võimsusega 3 MW (3000000 vatti). Tuulepargi koguvõimsus on 24 MW (24000000 vatti). William Kamkwamba tuuliku elektriline võimsus oli 12 vatti (W) ehk 0,000012 megavatti (MW). Sellest võib järeldada, et Kamkwamba tuuliku võimsus on tuhandetes kordades väiksem Viru-Nigula tuulepargi elektrituulikutega võrreldes ning Kamkwamba tuuliku eesmärk/vajadus seisneb selles, et saada põlema 4 lampi ja 2 raadiot, tuulepargi aastane elektritoodang on aga 64,4 GWh. Isegi kui Kamkwamba planeeritav teine tuulik, mida kasutada terve küla niisutusvee pumpamiseks
viisud. Tingimata pidid abielunaised kandma tanu ja põlle. Rõivastust täiendasid ehted milleks olid sõled preesid, hõbekeed ja helmed. Tavaliselt olid need tehtud pronksist (eriti sõled). Rahvariideid kanti kui mindi kirikusse peole, kiigele või pulmapeole. Kuna Eestis on mitmeid maakondi on ka rahvarõivad jaotatud maakondade kaupa ära. Saarde mees kandis kaapkübarat, pikka kuube ja säärsaapaid. Tõstamaa mees kandis vesti, vatti, kintspükse, säärepaelu ja viiske. Põhja-Eesti mees kandis nokkmütsi ehk venemütsi, saterkuuba ja säärsaapaid. Jämaja mees kandis sukkmütsi, vatti, sukki ja viiske. Virumaa naine kandis pottmütsi, õlaräti ning kaapkleiti. Kadrina naine kandis tanu käiseid ning põlle. Emmaste pruut kandis seppelit, rõhke ning põlle. Tori naine kandis kabimütsi, lahkkraed, silmadega preesi, sessidega kampsunit ja põlle. Setu naine kandis peavööd pealinikut, kuhiksõlge ja sukmani
ELEKTRIANGERJAS Oskar Pihl Kristian- Sander Kalmus VÄLIMUS • 2,5 meetrit • 20 kg • Oliivpronksjas • pikk ja tüse • VOOL • 500 volti • 0,83 amprit • 415 vatti ELEKTRI KASUTUS • halvamiseks • enesekaitseks VIDEO • https://www.youtube.com/watch?v=Kw6ZG860mbI
tselluloosi omadustega. Töö käik: Valmistasin nitreerimissegu, seejärel teostasin tselluloosi nitreerimine. Eraldi kahes 50ml - koonilises kolvis valmistasin nitreerimissegu järgmises vahekorras: 1 katseklaas HNO3 - 4ml ja H2SO4 - 6ml; 2 katseklaas HNO3 - 3ml ja H2SO4 - 7ml. Happeid segasin ettevaatlikult klaaspulgaga. Kolvide kuumenedes jahutasin neid kraani all toatemperatuurini. Peale jahutamist pannasin kummassegi kolbi 0,4 g kuivatatud vatti ja surutasin ettevaatlikult klaaspulgaga nitreerimissegu sisse. Kolvid suletasin ja jäetasin toatemperatuuril umbes 45 minutiks seisma. Seejärel valatasin liigne hape kolbidest välja happejääkide pudelisse ning pestsin nitrotselluloosi samas kolvis veega, kuni pesuvesi ei näita universaalsel indikaatorpaberil happelist reaktsiooni. Pestud vatt pressitasin algul sõrmede hiljem filtpaberi vahel kuivaks ning kuivatasin lõplikult termostaadis 60 C juures
populärität. mir gefallen junge estnische Schiftstellen. Esten lesen viele Zeitschriften. Bei uns verkauft man Bücher fast in jedenem Geschäfte. Mir gefällt es Cosmopolitan, Stiil, SL Ohtuleht, Kroonika usw zu lesen. Mein liebelings buch ist ...... Ich habe viele Bücher in zu Hause. Ich lese seltem. Mir geffallen dicke Bücher nicht. Viele Jugendliche sind Brieffreunde. Es gibt viele Schriftsteller und Schriftstellerinen in Estland. Mein Onkel ist Journalist. Mein Vatti schreibt viele Gedichte. Das Buch was, ist und bleibt. *bestellen tellima * * Ich und meine Familie Meine Name ist ....... Ich bin Estin. Ich bin 17(siebzehn) Jahre alt. Meine Familie ist groß. Wir sind 4. Ich habe einen Bruder und keinen Schwester. Wir haben ein große Haus. Wir haben große Garten. Meien Mutti und Vatti geht Jeden Tag zur Arbeit. Meine Mutti ist Leiterin. Meine Vatti ist Bauer. Wir gehen in die selbe Schule. Ich gehe in die 11(elfte)a Klasse
Täiskasvanud inimeses on umbes 5 liitrit verd Põhjused Nohu Löök Verehaigused Kõrge vererõhk Võõrkeha ninas Esmaabi Kannatanu panna kergelt pea ettepoole kallutatuna istuma Suruda ninatiivad kokku just luulise osa alt ninaseljal Avaldades ninale survet 10-15 min Ninajuurele või laubale,kuklale võib asetada külma Kui ei suudeta 20 min pärast verejooksu peatada minnakse haiglasse. Ei tohi! Vatti ninna panna Asetada inimest selili Pead kuklas hoida Abistaja ohutus! Oht! Verega levivad nakkushaigused- HIV B ja C hepatiit Võõra inimese abistamiseks peab kasutama kaitsevahendina kummikindaid või kilekotte Tagajärjed Verekaotus Teadvuse kadumine Hingamisraskused Ennetamine Ärge nuusake nina, ega üritage eemaldada ninna tekkinud koorikuid. Ärge suitsetage ega tarvitage alkohoolseid jooke.
Täiskasvanud inimeses on umbes 5 liitrit verd Põhjused Nohu Löök Verehaigused Kõrge vererõhk Võõrkeha ninas Esmaabi Kannatanu panna kergelt pea ettepoole kallutatuna istuma Suruda ninatiivad kokku just luulise osa alt ninaseljal Avaldades ninale survet 10-15 min Ninajuurele või laubale,kuklale võib asetada külma Kui ei suudeta 20 min pärast verejooksu peatada minnakse haiglasse. Ei tohi! Vatti ninna panna Asetada inimest selili Pead kuklas hoida Abistaja ohutus! Oht! Verega levivad nakkushaigused- HIV B ja C hepatiit Võõra inimese abistamiseks peab kasutama kaitsevahendina kummikindaid või kilekotte Tagajärjed Verekaotus Teadvuse kadumine Hingamisraskused Ennetamine Ärge nuusake nina, ega üritage eemaldada ninna tekkinud koorikuid. Ärge suitsetage ega tarvitage alkohoolseid jooke.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2013 Mis on trauma? - välise või psüühilise teguri tekitatud kahjustus Traumad ja lapsed v Haav (torke, lõike, marrastus) v Luumurd v Pehmete kudede äralöömine v Peatraumad v Õlaliigeste nihestus v Ninaverejookse § hoolikalt vesinikülihapendiga puhastama § ääred joodiga määrima (joodi ei tohi haava peale tilgutada) § lahtise haava peale ei tohi pulbrit raputada ega vatti panna § väikese verejooksu puhul piisab rõhuvast sidemest § Lapsed kukkuvad § Pea on suurem § Vigastusi pole näha § Oksendamine § Arsti kutsuma § Rahu § Panema midagi külma § õlaliigeste nihestus sagedane nähtus § täiskasvanu tõmbab last järsult § lapse kukkumisel või kohmaka liigutuse tõttu § äge valu § paistetab üles § ise paika venitada EI TOHI! § liikumatus § siduda § arsti juurde §
Elektriangerjas (Electrophorus electricus) Elektriangerja keha on maolaadselt pikk ja tüse, värvus oliivpronksjas. Keha pikkus võib ulatuda kuni 2,5 meetrini ja kaal 20 kg. Elektriangerjale iseäralik on elektrielund, millega suudab tekitada elektrilööke pingega kuni 500 volti, voolutugevusega kuni 0,83 amprit ja võimsusega kuni 415 vatti. Elektriangerjad on eraklikud loomad , kelle eluea pikkust pole veel kindlaks määratud, kuid vanim jõeangerjas elas 88 aastaseks. Elektriangerjas on laisk kala, kes veedab enamuse ajast sügavaveeliste jõgede ja järvede põhjas liikumatult taimede vahel. Õhuhingamiseks tõuseb ta vähemalt korra veerandtunni jooksul pinnale. Sogastes vetes, mis on elektriangerja koduks, on halb nähtavus, seetõttu kasutab ta oma tillukesi silmi harva. Täpset informatsiooni hangib ta elektrielundite
Mardipäev Mardipäev on igal aastal 10. novembril tänini elav Eesti rahvakalendri tähtpäev. +Mardipäeval liikusid algselt ringi mehed, 19. sajandi lõpupoole meesteks riietunud tütarlapsed. Ka hiljem on püütud pigem meestena marti joosta. 19. sajandil liiguti tihti juba ühise segakambana perest perre. Jooksmist alustati õhtupoolikul. +Martidel olid seljas musta või tumedat värvi rõivad või pahupidi pööratud kasukad. Kasutati igasuguseid käepäraseid vahendeid, nagu takkusid, millest tehti habe ja juuksed, tohtu, sammalt, oksi jm, millest sai valmistada maski või mida sai kasutada kostüümi juures, samuti vatti ja riideribasid. Maskid olid enamasti mõeldud näo varjamiseks ja seetõttu rohmakad ning koledad. Oluline oli varjata nägu ja muuta end täiesti tundmatuks. Linnades maskeeruti 20. sajandi keskpaiku poe- või omavalmistatud maskide abil loomadeks, ametimeesteks, kuraditeks, nõidadeks, kuulsateks sõdalasteks või muudeks...
PÄIKE Päikese ehitus Päikesekiirgus Päikese aktiivsus PÄIKE On meie Päikesesüsteemi täht Peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem Koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi) Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel PÄIKE Läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×10 astmes 30 kg (332 950 Maa massi) Vanuseks on erinevatel meetoditel hinnatud 4,57 miljardit aastat Pinnatemperatuur on 5800 Kelvinit Temperatuur tuumas on 15.6 miljonit Kelvinit Tuuma gaasid on kokku surutud 150 korda tihedamalt kui vesi PÄIKE PÄIKESE EHITUS TUUM kujutab endast energeetilist tuumakollet, kus suurel rõhul ja kõrgel temperatuuril toimuvad tuumareaktsioonid KIIRGUSVÖÖND - tuumas vabanenud gammakvantide kuni 1025 kordne neeldumine ja taaskiir...
jäävad jälle kiirelt seisma – ühest positsioonist teise, vastavalt mähiste pingestusele. Olenevalt pulsside järjekorrast võib mootor keerelda ühte või teist pidi, muuta kiirust, jääda seisma, kiirendada või aeglustada suvalistel ajahetkedel Universaalmootor Universaalmootor on mootor, mis on mõeldud kasutama vahelduv- ja alalisvoolu. Elektrivõrgu sagedustel (50 Hz või 60 Hz) töötavad universaalmootorid on harva võimsamad kui 1000 vatti. Näiteks võeti 20. sajandi alguses Saksamaa raudteedel võimsate universaal-kommutaatormootorite jaoks kasutusele ülimadalsageduslik vahelduvpinge sagedusega 16 2/3Hz. Universaalmootorite eeliseks on suur väändemoment käivitudes ja kiiretel kiirustel kompaktne suurus. Universaalmootor Negatiivne pool on kommutaatori olemasolust tingitud hooldamise vajadus ja lühike eluiga. Selliseid mootoreid kasutatakse seadmetes, mida kasutatakse
Haaknõela või prossi 1sl PVA liimi 100ml Vett Nööpnõela Korgist alust või ehituspenoplasti Töökäik 1.Lõigake helkur-ja villasest riidest välja kettad,mille läbimõõt on 8cm. 2.Tehke naaskliga ketaste serva auke täis -0,3cm servast ja aukude vahe 0,4cm. 3.Pange kettad teineteise peale,pahemad pooled sees ja heegeldage need läbi aukude kinnisilmustega kokku.Enne ringi täissaamist pange ketaste vahele pisike peotäis vatti,nii jääb pross toekam. 4.Heegeldage mustriskeemi järgi õielehed ja lilled. 5.Kastke heegeldatud prossi osa ja lilled PVA liimi ja vee segusse ning venitage nööpnõelte abil korkalusele või ehituspenoplastile kuivama.Liimitärgeldus ei lase heegeldusel hiljem krussi tõmbuda ja hoiab prossiservad jäigana. 6.Kui liim on kuivanud,tikkige ketalle helkurlõngast või peenvillasest lõngast võrk.Selleks vedage ketalle paraleelne lõngatriibustik,kus triipude vahe on umbes
Katse näitab, et kui varda otstes on fikseeritud erinevad temperatuurid T1 ja T2, siis varda ristlõiget läbib soojusvoog intensiivsusega , kus võrdetegur k on varda materjali iseloomustav konstant, mida nimetatakse soojusjuhtivusteguriks. See on ainus parameeter, mida on tarvis aine või materjali soojusjuhtivuslike (või ka soojust isoleerivate) omaduste spetsifitseerimiseks. 2. Soojusjuhtivustegur- Soojusjuhtivustegur (U) näitab mitu vatti soojusenergiat läheb läbi ühe ruutmeetri suuruse seina või avatäite pinna ühe tunni jooksul, kui temperatuurierinevus seina ühe ja teise poole vahel on 1 kelvin. Mida väiksem on soojusjuhtivusteguri U väärtus, seda soojapidavam on sein. Ühikuks on W/m2K. Valem U=Q/ST 3. Kuidas on soojusjuhtivus seotud teiste ülekande nähtustega? 4. Erisoojus-on füüsikas soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra
sajandi lõpupoole meesteks riietunud tütarlapsed. Ka hiljem on püütud pigem meestena marti joosta. 19. sajandil liiguti tihti juba ühise segakambana perest perre. Jooksmist alustati õhtupoolikul. Martidel olid seljas musta või tumedat värvi rõivad või pahupidi pööratud kasukad. Kasutati igasuguseid käepäraseid vahendeid, nagu takkusid, millest tehti habe ja juuksed, tohtu, sammalt, oksi jm, millest sai valmistada maski või mida sai kasutada kostüümi juures, samuti vatti ja riideribasid. Maskid olid enamasti mõeldud näo varjamiseks ja seetõttu rohmakad ning koledad. Oluline oli varjata nägu ja muuta end täiesti tundmatuks. Ka seos tagasipöörduvate esivanemate hingedega tingis riietuse ja maskide valiku. Karvaseid rõivaid on usundi-uurijad seostanud viljakusega, eeskätt on meil teateid, et karvaste santide puhul on oodata head lambaõnne. Linnades maskeeruti 20. sajandi keskpaiku poe- või omavalmistatud
400 000 voldini. Seejärel edastatakse seda elektriliinide abil trafodeni, kus pinge kohandatakse 220 voldini. Sealt edasi juhitakse elekter majadesse. Tavaliselt on elumajades pinge 220 V. Aina populaarsemaks muutub loodustsäästev elektritootmine. Seda tehakse tänu tuule ja vee voolu energiale. Maailma võimasim elektrijaam, kus kasutatakse vett, on Lõuna- Ameerikas Parana jõel. Ta võimsus on kokku 12,6 miljonit vatti. Kõige rohkem tuulepark on Ameerikas. Texases asub maailma suurim tuulepark, mille võimsus on 735 MW. Võrdluseks Eestis 2002. a Virtsu ehitatud tuulepargi võimsus on 1,8 MW. Hiiumaale plaanitakse ehitada maailma suurimat tuuleparki, kus oleks umbes 1000 tuulikut. Hiiumaal on väga hea keskmine tuule kiirus. See on umbes 7 m/s, mis on tuulikutele väga soodne tuul. Praegu on Eestis 5 väikest tuuleparki.
tulev valgusvoog. Luks on valgustatuse ühik SIsüsteemis. Tähis on lx. Pinna valgustatus pn 1lx, kui pinna 1 ruutmeetrile langeb valgusvoog 1 luumen. Steradiaan on ruuminurga mõõtühik. Steradiaan on tipuga kera keskmesse toetuv ruuminurk, mis eraldab kera pinnal raadiuse ruuduga võrde pindala. q Kandela on kiirgusallikast etteantud suunas kiiratud monokramaatse 540x1012 hertsise kiirgussagedusega ja samas suunas 1/683 vatti steradiaani kohta kiirgustugevust omava kiirguse valgustugevus. q Kasutatud kirjandus http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Valgu (30.09.2012) http://www.interjoor.ee/pdf/Mooblifurnituur,%20soovitu (30.09.2012) http://www.ledvalgus.com/index.php?option=com_conte (30.09.2012) q TÄNAN KUULAMAST!
Elektriangerja keha on maolaadselt pikk ja tüse, värvus oliivpronksjas. Keha pikkus võib ulatuda kuni 2,5 meetrini ja kaal 20 kg. Elektriangerjale iseäralik on elektrielund, millega suudab tekitada elektrilööke pingega kuni 500 volti, voolutugevusega kuni 0,83 amprit ja võimsusega kuni 415 vatti. Elektrilööke kasutab nii saakloomade halvamiseks kui ka enesekaitseks. Elektrienergiat tootvad elundid paiknevad elektriangerja pikas sabaosas, mis hõlmab ligi neli viiendikku kehast. Elektrielundid koosnevad eriti õhukestest elektriplaadikeste kimpudest, mida on kokku umbes 10 000 ning millest igaüks tekitab väikese elektrilaengu. Kui nad aktiveeritakse, tekitavad nad lühikesi elektriimpulsse. Madala pinge korral täidab elektriimpulss radari funktsioone
Mardipäeval jooksid ringi nii täiskasvanud kui ka lapsed, kes olid end riietanud tumedasse riietusse. Marti jooksjad tõid pererahvale viljaõnne. Mardipäevast algas töö ja talveaeg. maskeerimine Martidel olid seljas musta või tumedat värvi rõivad või pahupidi pööratud kasukad. Kasutati igasuguseid käepäraseid vahendeid, nagu takkusid, millest tehti habe ja juuksed, rohtu, sammalt, oksi, millest sai valmistada maski või mida sai kasutada kostüümi juures, samuti vatti ja riideribasid. Väga oluline oli end muuta tundmatuks. 20.sajandi keskpaiku maskeeriti end tavaliselt kas loomadeks, ametimeesteks, kuraditeks, nõidadeks, kuulsateks sõdalasteks või muudeks tuntud tegelasteks. Mardipere Enamasti käidi ringi mardiperena, keda juhtisid mardiisa ja mardiema. Kõige tähtsam tegelane oli mardiisa. Kamba suurus võis ulatuda üle paarikümne inimese. 20. sajandi esimesel poolel kasutati pikemate vahemaade puhul hobust.
nad pöörduvad, et joonduda vastavalt elektrivälja suunale. Kui aga suunda iga natukese aja tagant muuta (toit on pöörleval alusel ning mikrolained põrkuvad ahju seintelt), peavad ka molekulid pidevalt kiiresti vibreerima. See tekitab molekulide üksteise vastu hõõrdumise ning seega aine soojenemise. Allika kohaselt peaks mikrolaineahi tarbima elektrienergiat üsna säästlikult. Tavalise kodudes kasutatava mikrolaineahju võimsuseks on 1100 vatti, millest 700 kulub mikrolainete tekitamiseks. Kasutegur seega 64 protsenti. Ülejäänud energia hajub peamiselt transformaatoris ja magnetronis tekkinud soojusena (Siim Sepp ÄP OnLine). Antud väite põhjal tekkis huvi laboratoorselt uurida ja määrata mikrolaineahju kasutegur. Eksperimendi taustainfo Mikrolaineahju efektiivsuse ehk kasuteguri määramiseks peame leidma, kui palju seade
alustavad ja jäävad jälle kiirelt seisma ühest positsioonist teise, vastavalt mähiste pingestusele. Olenevalt pulsside järjekorrast võib mootor keerelda ühte või teist pidi, muuta kiirust, jääda seisma, kiirendada või aeglustada suvalistel ajahetkedel. Universaalmootor Universaalmootor on mootor, mis on mõeldud kasutama vahelduv- ning alalisvoolu. Elektrivõrgu sagedustel (50 Hz või 60 Hz) töötavad universaalmootorid on harva võimsamad kui 1000 vatti. Näiteks võeti 20. saj. alguses Saksamaa raudteedel võimsate universaal-kommutaatormootorite jaoks kasutusele ülimadalsageduslik vahelduvpinge sagedusega 16 2/3Hz. Universaalmootorite eeliseks on suur väändemoment käivitudes ja kiiretel kiirustel kompaktne suurus. Negatiivne pool on kommutaatori olemasolust tingitud hooldamise vajadus ning lühike eluiga. Selliseid mootoreid kasutatakse seadmetes, mida kasutatakse harva ja millel on vajadus suure väändemomendi
• Peamine taimne valguallikas on liblikõieliste seemned • Suure õlisisaldusega seemnetest ja oliividest valmistatakse toiduõli • Erinevaid vilju kasutatakse toiduks nii värskelt kui töödeldult • Jookide valmistamiseks kasutatakse kakaoube, kohvipuu seemneid ja idandatud otra. Meile tähtsad õied ja viljad • Kasutatakse toidu maitsestamiseks (köömned, pipar, vanill jms.) • Ravimiks • Kangast ja vatti saadakse puuvillapõõsast • Ilutaimed • Parfümeeriatööstus Kuidas õistaimi rühmitatakse? ÜHEIDULEHELISE KAHEIDULEHELIS D TAIMED ED TAIMED Kuidas õistaimi rühmitatakse? PUITTAIMED ROHTTAIMED Parasiittaimed • Neil pole rohelisi lehti • Vajalikud toitained hangitakse seenelt või teiselt taimelt Putuktoidulised taimed • Tarvitavad lisatoitu • Püüavad putukaid näiteks lehtede abil • Kärbsepüünis ja näpitsli ll
LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 Mõõteseadmetega tutvumine 1.1. Üldalused Töö eesmärgiks on tutvumine elektrimõõteriistadega ning voolutugevuse, pinge ja võimsuse ning takistuse mõõtmisega. Mõõteriista konstandi määramine Mõõdetava suuruse väärtuse määramiseks tuleb eelnevalt leida mõõteriista konstant ehk ühele skaala jaotisele vastav mõõtühikute arv. Laboratoorsetel mõõteriistadel näitavad skaalajaotiste juures olevad numbrid jaotiste arvu, mistõttu konstant määratakse valemiga lmp C= , (1.1) n kus lmp on mõõteriista mõõtepiirkond; n – osuti tähishälbele vastav skaalajaotiste arv. Tehnilistel mõõteriistadel on skaala tavaliselt gradueeritud konkreetsetes mõõtühikutes. Voolutug...
kuulub tuhandeid aastaid. Elektrijaamad ei saasta õhku, kütust kulub vähe, tekib vähe tahkeid jäätmeid. Hüdroelektrijaam Hüdroelektrijaam on elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muundatakse elektrienergiaks. Hüdroelektrijaamade ehitamine on kulukas kuid energia omahind on suhteliselt madal, sest ekspluatatsioonikulud on väikesed. Maailma võimsaim elektrijaam, kus kasutatakse vett, on LõunaAmeerikas Parana jõel. Ta võimsus on kokku 12,6 miljonit vatti. Soojuselektrijaam Soojuselektrijaam (SEJ) on elektrijaam, mis muundab soojusenergiat elektrienergiaks. Soojusenergia saadakse loodusest, toodetakse elektrijaamas endas või on mõne muu protsessi kõrvalsaadus. Tavaliselt saadakse soojuseneergia kütuse põletamisel ja selletõttu rajatatakse SEJd nendele kohtadele, kus kütus on suhteliselt odav. Alternatiivsed energiaallikad: Tuuleenergia Tuuleenergia on tasuta energiaallikas ning
Vastsündinul on tähtis puhastada silmi, naba, nina, nahka, kõrvu, vannitamine ja küünte lõikus. Silmade hoolduseks on müügil NaCl 0.9% lahus ning müügil on ka vatt mille abil on hea silmi puhastada. Silmi puhastatakse välisnurgast sisenurka ja mõlemal silmal tuleb kasutada erinevat vatti, et vältida bakterite levikut ühest silmast teise. Naba hoolduseks on apteekides müügil nabapiiritust, saialilletinktuuri ja briljantrohelist. Naba tuleks puhastada 1-2x päevas kuni naba haava paranemiseni. Kuna beebid hingavad esimesel eluaastal läbi nina ja ei oska nuusata, siis on äärmiselt tähtis nende puhul ninahügieen (eeldatavalt ninapumba abil) ,et ära hoida infektsioone ja teisi komplikatsioone
Töökindel ja lihtsa ehitusega (valmistatud Saksamaal) Koos või ilma mündilugejata 2 pesuprogrammi veluur- või kummimattidele Eraldiseisev veesüsteem oma veepaagi ja pumbaga Peseb kõiki standartseid auto porimatte Peseb porimatte mõlemalt poolelt KONSTRUKTSIOON Tehnilised andmed: Ümbris: roostevaba teras Elektritoide: 220 - 240 V/50 Hz, 110 V/60 Hz Vee ühendus: 3/4 tolli (standard) Vee äravool: sünteetiline voolik Mootor: 250 vatti Pesutsükli töötamise kestvus: 2 min. standardse häälestuse puhul, võimalik muuta Mündisisestus: hääestatav Mõõtmed: 0,93 m x 1,00 m x 0,50 m (laius x kõrgus x sügavus) Kaal: 105 kg KASUTAMINE Wash-Mat auto porimattide puhastusmasina kasutamine on väga lihtne. 1. Kasutaja ostab tanklast (pesulast) zetooni ning sisestab zetooni masinasse. Zetooni sisestamine käivitab masina puhastustsükli, mis kestab u 2 minutit
1. Hügieenisidemed- Väike USA firma külasta 1914. Aastal paberitootmisettevõtet ning leidsid materjali mis imendub viis korda paremini kui puuvill. Nad võtsid materjali tagasi USA’sse ja kaubamärgistasid selle. Kui 1917 USA sõtta läks nad hakkasid tootma vatti kirurgilistel eesmärkidel. Kuid lahinguväljal olevad medõed kasutasid seda kui hügieenitarbena. 1918 aastal ei olnud vati nõudlus nii suur armee ja medõdede jaoks ning nad lõid uue turu. 1920 aastal müüdi esimesi hügieenisidemeid nimega puuvillane tekstuur. 2. Salvrätikud karpides- Hügieenisidemeid polnud lihtne turundada, osaliselt ka sellepärast, et naised jälestasid nende ostmist. Seetõttu käidi peale, et
nendest tehtud vihaga pidi selg kihelema hakkama vihtu mindi tegema salaja toojaks oli peremehe ema või keegi vanem naisterahvas vihad tehti rehe all seoti paari ning riputati rehetoa lakke kuivama ENNE SAUNA, SAUNAS JA PÄRAST SAUNA must pesu asetati õrrele, et hävitada kirpe ja muid putukaid vihalehti pehmendati hautades neid kuumas vees leili visates lausuti: "Susi sind söögu!" enne vihtlemist istuti kuumas, et higi jooksma hakkaks kõige rohkem anti vatti seljale ja külgedele arvati, et keenud veega pesemine paneb naha pärast kihelema pärast saunaskäiku söögi( laupäeval oli tavaliselt tangupuder) HAIGUSED JA RAVIMINE "Saun kütte! Küll saun aitab ja viht valu võtab!" Nii öeldi sellele, kes kaebas, et tal kuskilt valutab. venitamist ja äratõstmist raviti samuti saunas hülmetushaiguse puhul hingati sisse saunaõhku ning rinda määriti tärpentiniga kui jalg oli pahkluust nikastanud, hõõruti seda
geomeetriline ornament. Rinnaehteks, ühtlasi aga rõivaste kinnitusvahendiks olid metallist sõled ja preesid. Ülerõivasteks olid pikk-kuued ehk vammused ja kasukad. 1870. -1880. aastast alates asendab pikitriibuline punaseelik( siilik) mustapõhjalist ümbrikut. Pikk särk asendub lühikese särgiga. Nii seelikus kui ka kogu Muhu tekstiilis hakkab domineerima punakasoranz põhitoon. Hakati kandma sukki, nahkrihmu, vattkampsunit ehk nipiga vatti ja heegeldatud liistikut ehk abuvesti. Pastelde asemel hakati kandma kingi ja sussi moodi riidest jalanõusid-pätte. Muhu pruut kandis 19. sajandi lõpuni ümbrikku, käiseid, Muhu vanimaid lipulisi ehk rõhudega pulmapõlli, harjutanu. - Selgita mõisted ai - seeliku äärispael pätid - riidest suss vatt - lühike meestekuub kapetad - mustriga villased põlvikud - Mis on ornament, missugused neid kasutati Muhu rahvarõivastel ?
Nõuete loetelu, ohtude selgitamine purunemise vältimiseks. Aruande sisu: joonised, põhjendused. Hindamise kriteeriumid: · gabariitmõõtmed; · mass; · ,,aparatuuri" väljavõtmise aeg. 3 1)Võimalikult pehme keskkond küpsistele ja kergus, et ei tekiks suurt kiirust. (Peaidee) Niimoodi panime kõik 8 küpsist ükteise peale ja peale veel ka vatti. Et agregaat ära ei laguneks, tõmbasime kõik selle teibiga kokku. Tulemus: kaal väike, ruumala väike, 2 küpsist terved. Järeldus: on vaja tugevamat konstruktsiooni, mis löögi endasse võtab. Masina andmed: 190x155x175mm ja kaal 230grammi 2)Vatt pehmenduseks ja kest tugevamaks. Idee sama, aga veel ümber panime 2 A3 paberit, et oleks kest. Väike test laua nurgalt ,,kogemata" alla lükates: -katkised küpsised. Seega ikka liiga nõrk kest.
780 EUR, usaldusväärne ja tõhus: kuni 400 portsjonit tunnis. TORNADO - ka American tootmine - toodab 700 portsjonit tunnis, kuid selle hind on märksa suurem - 1500 EUR. Siiski on ekspertide nõu, osta imporditud seadmeid, sest meie siseriiklikkud ei ole nii head,nad lähevad väga kiiresti mustaks ja see tekkitab trombi,mis viib suhkru põletamisele. American unit - uudsus Venemaal TWIN WIND, kes suudab valmistada kahevärvilise vatti.Täitmisele seade maksumus on suur, kuigi paraku hind ka. Alljärgnevas tabelis tootmiseks villa nende väärtus on. 3.5. PROJEKTI SWOTSISUKORD Mudel Tootlikkus portsjonit tunnis Hind, Eur PARALLEL (Venemaa) 65 360 ECONO avatud tarkvara (USA) 400 780 TORNADO (USA), seade uuenenud 5 700 1450 X-15R keeristorm (USA) seade on koos kahe küttekehaga 650 1400 TWIN WIND (USA)
Joonis 1.Kolga talu rehielamu lükandluugiga aken, Tilga küla, Hiiumaa, EVM (Foto: M.Loit) Joonis 2.Kolga talu saun-suveköök, EVM (Foto: M.Loit) 1 Eesti Muinsuskaitseameti kodulehelt (https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/akende- ajalugu-puitaken-ja-selle-remontimine). Eestis on veel palju renoveerimata puidust kortermaju ja seega vanu puitaknaid. Tihti on aja jooksul akna sooja ja tuult pidavad omadused nõrgenenud. Lahenduseks hakatakse sügisel aknaraamide ja piitade vahele toppima vatti, kaltse või muud tihendavat materjali ning vahed teibitakse ka paberteibiga kinni. Selline tihend aga kogub niiskuse endasse ja märgub ka puit. Jäätudes vesi puidus paisub ja aken saab kahjustada. Teadmatusest tehtud parandustööd on riskantsed. Kaasneda võib rohkem kahju kui kasu. Toon ühe näite korterist kuhu ise mõned kuud tagasi sisse kolisin. Joonis 3. Jäätunud välisklaasiga puitaken. Joonis 4. Silikooniga täidetud raami ja piida
Mardipäeva kombed · Mardipäev oli m e estepüha. · Kõik sügisesed põllutööd pidid ole ma selleks päevaks lõpetatud. · Naistel algasid õhtuti tööõhtud. · Mardipäeval olid ke elatud kõik villaga seotud tööd. (ketramine, kudu mine). · S el päeval söödi mardihane, küpsetati ka vorsti ja verekäkke. · Kui sel päeval oli lu mi maas, pidi see too ma hea viljaaasta ja palju õunu. · Kui see päev oli aga vih mane ja udune, pidi tule ma peh m e talv suure lu m e ga, suvi aga vilu ja vih mane. · Mardipäeva külm toob külmad jõulud, mardipäeva sula soojad jõulud. Vanasti käidi ringi mardiperena, mida juhtisid mardiisa ja mardie ma. · Kõige tähtsam oli mardiisa. · Ühel mardil oli kaelas kott, millesse korjati ande. · Andideks olid õunad, ko m mid, küpsised (vanasti ka liha). November on talvekuu ja on üks igavamaid ja süngemaid aegu aastas. ...
puravik lõpetab puhkust tuul tuhrab Epiteet: Soo kõledas halluses Vesi õitsev, lainesile ähmased kaugemad kaared 5 Viljapeks Masin undab, oigab, rappub, köhib kõrred kõrist lahti. Värab õhk ja maapind vappub. Tuiskab tolmu, kõlkaprahti. Hangujatel näod on hallid. Kostab sõelte kigin-kägin. Nagu ikka, põhuvallil pahmab poisikeste vägi. Küll on kaalujatel kiire. . . Las need mehed saavad vatti, aga varesed ja hiired ärgu viljast lootku matti! Pihus hang ja valla kaelus vaatab tööd kolhoosivana: siin on midagi, mis paelub, näole muheluse manab. Hea, et avarad on aidad, salved suured! mõtleb papi. Jänni jäävad, poistemaidad, tuleb endal lüüa appi. Kommentaar: See luuletus köitis mind kõige rohkem, kuna see kirjeldab täpselt seda tegevust sel ajal, kui olid veel kolhoosid ning luuletus on kirjutatud nii, et seda on mõnus lugeda ning luuletuse sisust saab igaüks aru
Ma kasutasin säraküünalt selle katse jaoks, kuna säraküünal koosneb rauapurust ja lisaks veel magneesiumist. Katse nägi välja niimoodi, et ma võtsin statiivi, säraküünla ja läksin välja. Kinnitasin säraküünla statiivi külge ja panin põlema. Siis hakkas säraküünal põlema ja need pisikesed sädemed oli põlev rauapuru (Lisa 8). Ma tegin veel ühe katse, aga seekord ei kasutanud ma säraküünalt vaid puhast rauapuru. Seekord ma panin vatti põlema ja viskasin rauapuru leeki peale. Alguses ei olnud midagi näha, aga pärast kui tähelepanelikumalt vaatasin nägin murdosa sekundi jooksul sädemeid ja selletõttu ei saanud ma sädemetest pilti (Lisa 9). 2.4. Alumiiniumpuru põlemine Tahtsin teada, et kui rauapuru põleb siis äkki põleb alumiiniumpuru. Selleks võtsin vatti kastsin alkoholiga ja panin põlema. Siis viskasin alumiiniumpuru peale ja õrnalt oli näha sädemeid (Lisa 11)
püsis moes kolmkümmend aastat. Preili Angelique de Fontange`i juuksed puhus tuul jahi ajal juuksed sassi. See kaunitari ei hirmutanud, ta võttis vääriskividega ehitud sukapaela ning sidus juuksed pealaele kokku. Kuningale see meeldis ja otsekohe asuti teda jäljendama. Soengukunstnik kui elukutse kerkis esile Louis XV ajal, tänu tema armukesele Madame de Pompadourile. Parukameistrid olid hinnatud, juuksurid mitte. Tekkisid nn stiilipeod. Juuksed seoti ümber raami, mis oli täidetud vatti, riide või põhuga ja tsementeeritud vastava pastaga, soengud ujutasid laevu, linnupuure jms koos kõige elavaga. Soengud võisid kõrguda kuni 1,5 m kõrguseks. Eest kammiti soeng sildeks ja selle äärjoon oli näost pisut laiem. 1767 oli Pariisis 1200 juuksurit, natuke varem ei olnud ühtegi. Iga soeng oli ainulaadne ja kordumatu. Pariisi moeajakiri "Courier de la Mode" esitas ühe ainsa aasta jooksul ligi neli tuhat erinevat soengupilti. "Taiesed" tekitasid
Vaja: polstrisisu (meriheiin, hobujõhv, poroloon, vatt), polstrikatet (nahk, kunstnahk, mööbliriie), kinnitusvahendeid (liim, klambrid, väikesed polstrinaelad) Eemalda toolilt vana polster. Tooli istmeplaadile ja seljatoele on polstrikate enamasti kinnitatud klambrite või väikeste naeltega või siis liimitud. Polstrisisuks kasutatakse porolooni, varasemast ajast pärinevate toolide polstitäitena on kasutatud ka hobujõhvi, mererohtu ja vatti. Polstrikatteks kasutatakse nahka, kunstnahka või mööbliriiet. Võta uue polstrikatte mõõdud vana polstrikatte pealt, arvesta juurde mõned cm õmblusvaru. Mererohi ja hobujõhv kaetakse omakorda õhukese vatikihiga, et polstri pealispinda ühtlasemaks muuta. Kui kasutad sisuks mererohtu või hobujõhvi ja polstirkatteks mööbliriiet, siis on katteriide alla vaja ka alusriiet, et jõhv või hein läbi pealisriide ei hakkaks tulema.
01.069)" Peale hamba eemaldamist korrastatakse alveool, s.t. kirurgilise lusikaga eemaldatakse granulatsioonkoed, võimalikud luuosised, vajadusel loputatakse kas füsioloogilise lahuse või kloorheksidiiniga, surutakse kokku haava servad ( antakse limaskestale suund), haavale steriilsed marlitupsud ( NB! mitte panna vatti, mille kiudusid hiljem haavast raske eemaldada!) TÜ Moodle´i kursus "Suu- ja näolõualuukirurgia I (ARST.01.069)" Powered by TCPDF (www.tcpdf.org)
1 2 1.42 0.060 Monitor 15.3 250 38.25 1.607 Monitor (puhkereziim) 0.7 470 3.29 0.138 Tabel 1. Elektriseadmete tarbivus Käesolevast tabelist nr. 1 ja jooniselt nr. 1 on näha, et näiteks televiisor tarbib elektrienergiat 0,7 vatti puhkereziimis ja kui see töötab, siis 82 vatti. Oletame, et kasutate telekat mingi teatud aja vältel ja ülejäänud ajast on ta puhkereziimis siis võib tekkida olukord, kus seade võtab rohkem voolu puhkereziimi kui kasutamise ajal. Seega on mõttekas seadmeid, mida me harva kasutame, täiesti vooluvõrgust lahti ühendada, et säästa oma kulusid. Selleks, et säästa elektrit, on välja mõeldud spetsiaalne pistikupesa taimeriga, millele saate panna ajalimiidi, kui kaua seade voolu saaks. Samuti
Seetõttu tuli süüa niipalju kui vähegi sai ja nii hästi kui vähegi võimalik, sest järgmine hetk võid sa olla juba surnud. Isegi surmanuhtluse saanud vangile antakse tema enda soovi järgi viimne söömaaeg. Ja see näitabki mida tähendab toit inimesele. Sammuti mängisid suurt rolli suhted nii ülemustega kui ka üksteisega. Ülemustega oli muidugi hoopis teine lugu nagu seda alati on. Tagalas oli asi karm, nad olid ülemuse nukud ning said kõvat vatti ja piina. Nii vaimselt kui füüsiliselt. See muidugi oli neile viha ja ängi tekitav aga siiski pärast tagasi mõeldes vajalik. Rindel oli aga asi hoopis teine sest seal käis sõda ja ei olnud aega ülemuse võimutsemiseks. Seal oli ülemus nagu kõik teisedki ning võideldi ja surdi koos. Omavahel oldi koguaeg sõbrad, aidati teineteist jagati head ja paremat sest rinde koledustest oli küll ja rohkemgi veel, et veel omavahel oleks vaja pingeid kruvida. Pealegi olid selleks
ekraanil näidata rohkem ja detailsemat informatsiooni. Värvide arv-Monokroomsed (Monochrome),Halltoonesitlus (Gray- scale),Värviline( Color). Värvisügavus (Color depth) mõõdetakse bittides. Punktisamm-Kahe samavärvilise punkti vaheline kaugus.Tüüpiline vahemik 0,21- 0,28mm.Mida väiksemad väärtused,seda paremad. Energiasääste-Kuvari osaks langeb arvestuslik osa arvutisüsteemi energiatarbest.Monitori tarbitav võimsus ei ületa 30 vatti (Energy Star markeering). DPMS(Display Power Managernent System), mis lubab pikka aega kasutamata seisval arvutil lülituda säästureziimi või päris välja(pikendab arvuti eluiga). Ühilduvus erinevate graafikastandarditega Kasutatud kirjandus: · Referaadid: o Kuvariga töötamise ohud o Monitor o Kuvarid · http://www.arvutiweb.ee · http://www.arvutiweb.ee/seadmed/monitor/videoindex.htm
sajandi lõpupoole meesteks riietunud tütarlapsed. Ka hiljem on püütud pigem meestena marti joosta. 19. sajandil liiguti tihti juba ühise segakambana perest perre. Jooksmist alustati õhtupoolikul. Martidel olid seljas musta või tumedat värvi rõivad või pahupidi pööratud kasukad. Kasutati igasuguseid käepäraseid vahendeid, nagu takkusid, millest tehti habe ja juuksed, tohtu, sammalt, oksi jm, millest sai valmistada maski või mida sai kasutada kostüümi juures, samuti vatti ja riideribasid. Maskid olid enamasti mõeldud näo varjamiseks ja seetõttu rohmakad ning koledad. Oluline oli varjata nägu ja muuta end täiesti tundmatuks. Ka seos tagasipöörduvate esivanemate hingedega tingis riietuse ja maskide valiku. Karvaseid rõivaid on usundi-uurijad seostanud viljakusega, eeskätt on meil teateid, et karvaste santide puhul on oodata head lambaõnne. Linnades maskeeruti 20. sajandi keskpaiku poe- või omavalmistatud maskide abil
ornament. Rinnaehteks, ühtlasi aga rõivaste kinnitusvahendiks olid metallist sõled ja preesid. Ülerõivasteks olid pikk-kuued ehk vammused ja kasukad. 1870. -1880. aastast alates asendab pikitriibuline punaseelik (siili) mustapõhjalist ümbrikut. Pikk särk asendub lühikese särgiga. Nii seelikus kui ka kogu Muhu tekstiilis hakkab domineerima punakasoranz põhitoon. Hakati kandma sukki, nahkrihmu, vattkampsunit ehk nipiga vatti ja heegeldatud liistikut ehk abuvesti. Pastelde asemel hakati kandma kingi ja sussi moodi riidest jalanõusid-pätte. Muhu pruut kandis 19. sajandi lõpuni ümbrikku, käiseid, Muhu vanimaid lipulisi ehk rõhudega pulmapõlli, harjutanu. SEELIK, SÄRK Varasemad ühevärvilised seelikud kujunesid 19. sajandi I poolel Muhus põikitriibulisteks. Hiljem tulid moodi pikitriibulised seelikud. Muhulaste iseeneseks olemise uhkus on aga nii suur, et veel
(Otepäält 13km, Puka vald, Meegaste küla) niitudelt, õuealalt, põllult, aiamaalt ja metsast, samuti ühel treeningmatkal Essu soost. Püüdsin liblikaid võrguga nende lennusuunas joostes ja kui ma liblika kätte sain, siis asetasin plastikkarpi, et liblikas minema ei pääseks. Nendes karpides transportisin liblikad ka kohe koju, kus ma nad surmasin mürgiga (kloroformiga). 1.3. Liblikate surmamine Liblikate surmamiseks kasutasin mürki, plastikust karpi ja vatti. Mürgina kasutasin kloroformi, mis on kergesti aurustuv ja kiiresti toimiv vedelik (Maavara 1956: 19). 5 Algul proovisin liblikaid surmata alkoholiga, kuid viimase toime oli aeglane. Lõpuks aitas ema tellida Eesti Lepidopteroloogide Seltsist kloroformi. Liblikad surmasin ise. Panin plastikkarpi vatti, mis oli tehtud kokku kloroformiga, vati
Ekraan kaetud peegeldumisvastase kihiga Dünaamiline fokuseerimine Invarist valmistatud varimask Lame ekraan Kuvarite komponendid magneetuvad aja jooksul. Demagneetimise protsess käivitatakse kuvari sisselülitamisel, kuvaril on nupp. Kahe samavärvilise punkti vaheline kaugus. Tüüpiline vahemik 0,210,28mm. Väiksemad väärtused paremad. Usaldage oma silmi. Kuvari osaks langeb arvestuslik osa arvutisüsteemi energiatarbest. Monitori tarbitav võimsus ei ületa 30 vatti (Energy Star markeering). DPMS(Display Power Managernent System), mis lubab pikka aega kasutamata seisval arvutil lülituda säästureziimi või päris välja. Lükkab vananemist edasi. Lisaks numbriliselt mõõdetavatele suurustele tuleb kuvari ostmisel kindlasti arvestada ka subjektiivse muljega, mida ei anna edasi ükski arvväärtus ega kirjeldus. Eri inimesed võivad sama kuvari kvaliteedi osas olla väga vastandlikel arvamustel.
Viljandi tüüpi särgid tehti õlaõmbluseta, laia lihtsa mahamurtud krae ja kroogitud käistega. Neil oli T-kujuline kaelaava ja 3036 cm sügavune rinnalõige asus otse ees keskel. Püksid (kaltsad, kalsa). Põhja-Viljandimaal kandsid mehed potisinist täisvillast ülikonda. Selle juurde kuulusid kuuega samast riidest täislakaga (mõlemast ülanurgast lahtinööbitavad) põlvpüksid. Põlvpükstega kanti vesti ja vatti. Pikk-kuub (vammus, kuub). Viljandi põhjapoolsete valdade meeste pikk-kuued olid kaunistusteta ja teistsuguse lõikega kui Tarvastu ja Paistu meestel. Siin olid kuued pikemad ja kaarjalt seljale viidud küljeõmblustega taljesse võetud, kusjuures küljeõmbluste kohalt vööst algavad voldid jäid taha, moodustades nn hännad. Need pressiti tihedateks voldikimpudeks. Vatt (kampsun) õmmeldi nagu püksidki potisinisest villasest labasest riidest. Mandri-
Riistvara standardid ATX (Advanced Technology eXtended) tähistab levinud standardit lauaarvuti korpuse, emaplaadi ja toiteploki kohta. Standard on esmalt määratletud Inteli poolt 1995. aastal, parandatud 1997. aasta veebruaris 2.01 versiooniga, ning viimati 2003. aastal 2.2 versiooniga. ATX vahetas täielikult välja vanema AT kujuteguri ning sellega parandati mitmeid AT kujuteguri vigu. Pisikestele emaplaatidele mõeldud kujutegurites on tavaliselt tagakülje paigutus säilitatud, kuid muudetud on emaplaadi suurust ja laienduspesade arvu. 2003. aastal teatas Intel uuest BTX standardist, mille eesmärk oli ATX välja vahetada, kuid 2009. aasta seisuga on ATX endiselt hobikasutajate seas levinud. Küll aga on BTX sisenenud eelvalmistatud arvutite turule, kus seda kasutavad Dell, Gateway ja HP. Bluetooth (eesti keeles ka sinihammas) on traadita andmeside tehnoloogia, mis võimaldab arvutitel, mobiiltelefonidel, mängukonsoolidel, juhtmeta peakomp...
on salaariumis käinud siis tema valu tundlikkus on üsna suurem. Potentsiaalsed aga harva esinevad PM reaktsioonid: Verejooks- juhtub kui tööd tehakse liiga sügaval ja suure rõhuga nõela otsikule või kui huulte pehme koel meister teeb liiga paksu nõelaga (3 ja suurem) injektsioonanesteesiat. Tulemuseks enam juhtumites on kelloidarmid. Laugu töötamisel veri tuleb harva, on vajalik töötada tähelepanuga. Verd saab peatada vatti tampooniga, panna pigment või kui on vajalik panna vaseliini salv. Kogemustega meistritel kes töötavad õigel sügavusel verd ei esine. Huulte kontuuri naha avanemisel esimese joone joonistamisel võib esineda vähe veeritsust, mis saab kiiresti peatada. Huulte toonistuse korral avaneb lisa naha pind ja see võib tekkitada verejooksu. Lümfipais juhtub eriti tihti ülemise laugu pigmenteerimises. Pais kestab kuni pool päeva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
