Lauku Avīze * 2011 Helsingi "Omalla äänellä" ("Sõna jõuga"). WSOY * 2011 Tallinn "Suurem Eesti. Valik presidendikõnesid ja –kirjutisi 2006-2011". Varrak * 2012 Tallinn "Omal häälel". Tänapäev * Artiklid Eesti jt riikide ajalehtedes ja ajakirjades 5. Tunnustused ja tiitlid * Norra Kuningliku Teeneteordeni I klass (Grand Cross; Storkors) * Kreeka Auordeni suurrist * Prantsuse Vabariigi Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst * Läti Vabariigi Kolme Tähe Orden (2004) ja Kolme Tähe Ordeni kett (2009) * Prantsusmaa Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst (Grand Officier de la Légion d`Honneur) * Eesti Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk (2006) * Suurbritannia Bathi ordeni rüütli suurrist (üle antud kuninganna Elizabeth II riigivisiidi ajal Eestisse 19. oktoobril 2006) * Jaapani Lindiga Krüsanteemi Suurorden (üle antud keiser Akihito riigivisiidi ajal Eestisse 24. mail 2007)
Belglaste kuningas ja kuninganna, Türgi president, Tadžikistani president, Läti president, Hispaania kuningas ja kuninganna, Leedu president, Montenegro president, Gruusia president, Aserbaidžaani president, Soome president, Serbia president, Makedoonia president, Rumeenia president, Kasahstani president. Ordenid Meie lugupeetud riigipea on oma eluajal saanud palju tunnustust ja tiitleid, kokku 17, nende seas näiteks : Prantsusmaa Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst (Grand Officier de la Légion d`Honneur) Jaapani Lindiga Krüsanteemi Suurorden (24.05.2007) Norra Kuningliku Teeneteordeni I klass (Grand Cross; Storkors) Kreeka Auordeni suurrist Läti Vabariigi Kolme Tähe Orden (2004) ja Kolme Tähe Ordeni kett (2009) Eesti Vabariigi Riigivapi III klassi teenetemärk (2004) Prantsusmaa Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst (Grand Officier de la Légion d`Honneur)
· 19992000 Eestimaa Rahvaliidu esimees · 20002001 Eestimaa Rahvaliidu auesimees · 19952001 Riigikogu liige · 19951997 Riigikogu aseesimees · 19951999 koalitsiooninõukogu esimees · 19951999 Riigikogu Balti Assamblee Eesti delegatsiooni juht · 19951999 Balti Assamblee Presiidiumi liige ja vaheaegadega esimees · 8. oktoober 2001 9. oktoober 2006 Eesti Vabariigi president Teenetemärgid Maarjamaa Risti ordeni kett 2001 · Soome Valge Roosi ordeni Suurrist ketiga 2001 · Poola Vabariigi Valge Kotka ordeni Suurrist 2002 · Norra Kuningriigi Püha Olafi ordeni Suurrist 2002 · Ungari Vabariigi Teeneteordeni Suurrist 2002 · Luksemburgi Adolph de Nassau ordeni Suurrist 2003 · Portugali Printsi Dom Henrique'i ordeni suurkett 2003 · Malta Vabariigi Teeneteordeni suurkett 2003 · Rumeenia Rahvuslik Teeneteorden ketiga 2003 · Bulgaaria Stara Planina Suurorden 2003 · Vene Õigeusu Kiriku Püha Sergi Radonezski orden 2003
o Läti Üliõpilaste Seltsi "Austrums" auliige o Viljandimaa Kogukonna Fondi nõukogu liige o Eesti Kunstiakadeemia kuratooriumi liige 20042006 o Eesti Eriolümpia President 19972004 o Tartu Ülikooli kuratooriumi liige 19962003 o Eesti Euroopa Liikumise nõukogu liige, asutajaliige 19992004 o Eesti Selts Belgias auliige 2006 o Ordenid o 1999 Norra Kuningliku Teeneteordeni I klass o 1999 Kreeka Auordeni suurrist o 2001 Prantsuse Vabariigi Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst o 2004 Riigivapi III klassi orden o 2004 Läti Vabariigi Kolme Tähe orden o 2006 Maarjamaa Risti ordeni kett o 2006 Suurbritannia Bathi ordeni rüütli suurrist o 2007 Soome Vabariigi Valge Roosi orden o 2007 Gruusia Kuldvillaku Orden o 2007 Hispaania Isabella Katoliiklase ordeni kett o 2008 Riigivapi ordeni kett o Keeled o eesti, inglise, saksa, hispaania
· 1998 Krakovi Jagellonia ülikooli hõbemedal · 1999 Lapi ülikooli audoktor · 1999 Liberaalse Internatsionaali vabaduse auhind · 1999 Saksamaa Pagendatute Liidu kõrgeim aumärk · 2000 St. Olafi Ülikooli (USA) audoktor · 2000 Turu Ülikooli (Soome) audoktor · 2000 Batlineri Instituudi Väikeriikide auhind · 2001 Max Schmidheiny Vabaduse auhind (St. Galleni ülikool, Sveits) Ordenid · Jordaania Taassünni ordeni suurpael ja suurtäht 1993 · Taani Elevandi ordeni suurpael ja suurtäht 1994 · Soome Valge Roosi ordeni suurrist ketiga 1995 · Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni kett 1995 · Mehhiko Asteegi Kotka orden 1995 · Läti Kolme Tähe ordeni suurrist ketiga 1996 · Ungari Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997 · Sloveenia Vabariigi Vabaduse Kuldtähe orden 1997 · Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997
1975, Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliige 1976, Soome-Ugri Seltsi kirjavahetajaliige 1977, Soome Kirjanike Liidu auliige 1982, Eesti PEN-klubi liige 1989, Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia juhatuse liige 1993, Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatuse liige 1995, Parlamentidevahelise Antisemitismivastase Nõukogu liige 1997 ja Soome Kodukandi Liidu auliige 1999. Talle on antud aumärkidest ehk ordenitest Jordaania Taassünni ordeni suurpaela ja suurtähe 1993, Taani Elevandi ordeni suurpaela ja suurtähe 1994, Soome Valge Roosi ordeni suurristi ketiga 1995, Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni keti 1995, Mehhiko Asteegi Kotka ordeni 1995, Läti Kolme Tähe ordeni suurristi ketiga 1996, Ungari Vabariigi Teeneteordeni suurristi 1997, Sloveenia Vabariigi Vabaduse Kuldtähe ordeni 1997, Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurristi 1997, Leedu Vabariigi Vytautas Suure
Rüütlit võita. 2011. Aasta Eesti presidendivalimised 2011. aastal oli Toomas Hendrik Ilvese ainus vastaskandidaat Indrek Tarand. Ilves valiti Riigikogus tagasi presidendiks esimeses hääletusvoorus, kus teda toetas 73 riigikogulast, Tarandit 25, 3 hääletussedelit tunnistati aga kehtetuks. Tunnustused ja tiitlid --Norra Kuningliku Teeneteordeni I klass (Grand Cross; Storkors) --Kreeka Auordeni suurrist --Prantsuse Vabariigi Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst --Läti Vabariigi Kolme Tähe Orden --Eesti Vabariigi Riigivapi III klassi teenetemärk (2004) --Prantsusmaa Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst (Grand Officier de la Légion d`Honneur) --Eesti Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk (2006) --Suurbritannia Bathi ordeni rüütli suurrist (üle antud kuninganna Elizabeth II riigivisiidi ajal Eestisse 19. oktoobril 2006) --Jaapani Lindiga Krüsanteemi Suurorden (üle antud keiser Akihito riigivisiidi ajal Eestisse 24.
Tsehhis kui ka külastanud Belgia ja Rootsi kuningat, Madalmaade kuningannat Beatrix-i ning Hispaania kuninglikku pere. Eestis on Ilves vastu võtnud Suurbritannia kuninganna Elizabeth II, Ameerika Ühendriikide presidendi George W. Bushi ning viimasena Jaapani keisri Akihito. Eesti presidendile on antud järmised ordenid: 2001 Prantsuse Vabariigi Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst 2004 Eesti Vabariigi Riigivapi III klassi orden 2004 Läti Vabariigi Kolme Tähe orden 2006 Maarjamaa Risti ordeni kett 2006 Suurbritannia Bathi ordeni rüütli suurrist
· 1999 Liberaalse Internatsionaali vabaduse auhind 4 · 1999 Saksamaa Pagendatute Liidu kõrgeim aumärk · 2000 Saint Olafi Ülikooli (USA) audoktor · 2000 Turu Ülikooli audoktor · 2000 Batlineri Instituudi Väikeriikide auhind · 2001 Max Schmidheiny Vabaduse auhind (Sankt Galleni ülikool, Sveits) Aumärgid: · Jordaania Taassünni ordeni suurpael ja suurtäht 1993 · Taani Elevandi ordeni suurpael ja suurtäht 1994 · Soome Valge Roosi ordeni suurrist ketiga 1995 · Rootsi Serafimi ordeni kett 1995 · Mehhiko Asteegi Kotka orden 1995 · Läti Kolme Tähe teenetemärgi suurrist ketiga 1996 · Ungari Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997 · Sloveenia Vabariigi Vabaduse Kuldtähe teenetemärk 1997 · Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997
1914 - Kapten 1916 - Alampolkovnik 1918 - Eesti sõjaväe polkovnik 1919 - Kindralmajor 1920 - Kindralleitnant 1939 - Kindral Teenetemärgid Vene Püha Georgi mõõk, Püha Anna IV järgu orden mõõgal “Vapruse eest” Vene Püha Stanislavi II järgu orden Vene Püha Anna II järgu orden Vene Püha Vladimiri IV järgu orden mõõkadega Eesti Vabadusrist I/1 ja III/1 Kotkaristi I klass mõõkadega Valgetähe Erisuurpael Punase Risti I klassi teenetemärk Läti Karutapja ordeni I, II ja III järk Suurbritannia Püha Michaeli ja Püha Georgi Väärikaima Ordu Rüütelkomandör (K.C.M.G.) Prantsuse Auleegioni komandöririst Poola Virtuti Militari ordeni V klass Poola Polonia Restituta ordeni Suurrist Poola Valge Kotka orden Soome Valge Roosi ordeni Suurrist Rootsi Kuningliku Mõõgaordeni Suurrist Leedu Vytautas Suure ordeni Suurrist Saksa Olümpiaordeni I klass Kasutatud: http://www.laidoner.ee/index.php/article/kindral-laidoneri-elulugu http://et.wikipedia
Kalevala Seltsi (Soome) välisliige 1975 Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliige 1976 Soome-Ugri Seltsi kirjavahetajaliige 1977 Soome Kirjanike Liidu auliige 1982 Eesti PEN-klubi liige 1989 Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia juhatuse liige 1993 Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatuse liige 1995 Parlamentidevahelise Antisemitismivastase Nõukogu liige 1997 Soome Kodukandi Liidu auliige 1999 10. Aumärgid Jordaania Taassünni ordeni suurpael ja suurtäht 1993 Taani Elevandi ordeni suurpael ja suurtäht 1994 Soome Valge Roosi ordeni suurrist ketiga 1995 Rootsi Serafimi ordeni kett 1995 Mehhiko Asteegi Kotka orden 1995 Läti Kolme Tähe teenetemärgi suurrist ketiga 1996 Ungari Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997 Sloveenia Vabariigi Vabaduse Kuldtähe teenetemärk 1997 Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997 Leedu Vabariigi Vytautas Suure teenetemärk 1997 Poola Vabariigi Valge Kotka orden 1998
* 1999 Liberaalse Internatsionaali vabaduse auhind * 1999 Saksamaa Pagendatute Liidu kõrgeim aumärk * 2000 Saint Olafi Ülikooli (USA) audoktor * 2000 Turu Ülikooli audoktor * 2000 Batlineri Instituudi Väikeriikide auhind * 2001 Eesti Teaduste Akadeemia liige * 2001 Max Schmidheiny Vabaduse auhind (Sankt Galleni ülikool, Sveits) * 2004 Surrey Ülikooli audoktor * 2004 F. D. Roosevelti Sõnavabaduse Auhind Aumärgid: * Jordaania Taassünni ordeni suurpael ja suurtäht 1993 * Taani Elevandi ordeni suurpael ja suurtäht 1994 * Soome Valge Roosi ordeni suurrist ketiga 1995 * Rootsi Serafimi ordeni kett 1995 * Mehhiko Asteegi Kotka orden 1995 * Läti Kolme Tähe teenetemärgi suurrist ketiga 1996 * Ungari Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997 * Sloveenia Vabariigi Vabaduse Kuldtähe teenetemärk 1997 * Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997 * Leedu Vabariigi Vytautas Suure teenetemärk 1997 * Poola Vabariigi Valge Kotka orden 1998
Hella Hundi kõrts ühendused Pärnu koduloomuuseum valimisliit Kindel Kodu Pärnu koduloomuuseum Maarjamaa Risti orden Maarjamaa Risti orden Maarjamaa Risti ordeni kett Maarjamaa Risti ordeni kett Autasud aumärk Mõõk ja Ilves Mõõk ja Ilves aumärk II liigi 1. järgu Vabadusrist Vabadusrist II liigi 1. järgu Viljaveski leib Viljaveski leib assortii Kõik Kallile Kõik Kallile assortii Kaubad
Hella Hundi kõrts ühendused Pärnu koduloomuuseum valimisliit Kindel Kodu Pärnu koduloomuuseum Maarjamaa Risti orden Maarjamaa Risti orden Maarjamaa Risti ordeni kett Maarjamaa Risti ordeni kett Autasud aumärk Mõõk ja Ilves Mõõk ja Ilves aumärk II liigi 1. järgu Vabadusrist Vabadusrist II liigi 1. järgu Viljaveski leib Viljaveski leib assortii Kõik Kallile Kõik Kallile assortii Kaubad
1966 Eesti Kinoliidu liige 1975 Kalevala Seltsi (Soome) välisliige 1976 Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliige 1977 Soome-Ugri Seltsi kirjavahetajaliige 1982 Soome Kirjanike Liidu auliige 1989 Eesti PEN-klubi liige 1993 Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia juhatuse liige 1995 Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatuse liige 1997 Parlamentidevahelise Antisemitismivastase Nõukogu liige 1999 Soome Kodukandi Liidu auliige 1999 Ordenid 1993 Jordaania Taassünni ordeni suurpael ja suurtäht 1994 Taani Elevandi ordeni suurpael ja suurtäht 1995 Soome Valge Roosi ordeni suurrist ketiga 1995 Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni kett 1995 Mehhiko Asteegi Kotka orden 1996Läti Kolme Tähe ordeni suurrist ketiga 1997Ungari Vabariigi Teeneteordeni suurrist ja Sloveenia Vabariigi Vabaduse Kuldtähe orden,Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist, Leedu Vabariigi Vytautas Suure orden
1982 Soome Kirjanike Liidu auliige 13 1985 Eesti NSV riiklik preemia raamatu Hõbevalgem eest 1986 Helsingi Ülikooli audoktor 1989 Euroopa Teaduste, Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia kirjavahetajaliige 1996 Coudenhove-Kalergi Euroopa auhind 1996 1998 Aasta eurooplane (Prantsusmaa nädalaleht La Vie) 1999 Lapi ülikooli audoktor 1999 Liberaalse Internatsionaali vabaduse auhind 3.5 Ordenid · Jordaania Taassünni ordeni suurpael ja suurtäht 1993 · Taani Elevandi ordeni suurpael ja suurtäht 1994 · Soome Valge Roosi ordeni suurrist ketiga 1995 · Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni kett 1995 · Mehhiko Asteegi Kotka orden 1995 · Läti Kolme Tähe ordeni suurrist ketiga 1996 · Ungari Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997 · Sloveenia Vabariigi Vabaduse Kuldtähe orden 1997 · Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997
kuninganna, Türgi president, Tadzikistani president, Läti president, Hispaania kuningas ja kuninganna, Leedu president, Montenegro president, Gruusia president, Aserbaidzaani president, Soome president, Serbia president, Makedoonia president, Rumeenia president, Kasahstani president. Pildil: Monaco vürst Albert II Tunnustused ja tiitlid Meie lugupeetud riigipea on oma eluajal saanud palju tunnustust ja tiitleid, kokku 17, nende seas näiteks: Prantsusmaa Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst (Grand Officier de la Légion d`Honneur), Jaapani Lindiga Krüsanteemi Suurorden (24.05.2007), Thbilisi ülikooli audoktor (8.05.2007), Madalmaade Lõvi Ordeni suurrist (14.05.2008), Gruusia Püha Jüri Võidu Orden (20.01.2010) Huvitavaid fakte Tsitaat ,, Väliseestlased on need, kes on elus hoidnud tsensuuri-vaba, demokraatliku kirjanduse traditsiooni ning erapooletut eesti ajaloo käsitlust. Ilma meieta olnuks mõlemad kadunud. " T.H. Ilves Publikatsioonid
Tema loomingu põhiosa moodustavad meremaalid. Tal valmis ka maaliseeria Krimmi rannikulinnadest. Aastast 1845 elas ta taas Feodossias, kus avas kunstikooli ja rajas ateljee. Alates 1847 oli ta Peterburi Kunstiakadeemia professor. Ta kuulus ka Rooma, Pariisi, Firenze, Amsterdami ja Stuttgardi kunstiakadeemia liikmete hulka. Teda autasustati paljude ordenitega ja ta pälvis admirali auastme. Aastal 1856 autasustati Aivazovskit Prantsusmaa Auleegioni ordeni ja Osmanite riigi Nizvan Ali 4. klassi ordeniga. Aastal 1874 pälvis ta Osmanite 2. klassi ordeni, 1880 Osmanite impeeriumi teemantmedali ja 1890 sultan Abdülmeciti asutatud Mecitija 1. klassi ordeni. Aivazovski tegeles aktiivselt oma kodulinna asjadega. Ta huvitus arheoloogiast ja Krimmi arhitektuurimälestiste kaitsest. Tema algatusel valmis 1892. aastal Feodossia-Dzankoi raudtee. Oma raha eest ehitas ta Feodossia ajaloomuuseumi uue hoone Pjotr Kotljarevski mälestusmärgiga.
merelahinguid. Aivazovski oli väga viljakas ning väga tuntud kunstnik oma ajal ning ka tänapäeval. Ta maalis üle 6000 töö. Seetõttu on tema töid väidetavalt võltsitud rohkem kui ühegi teise armeenia kunstniku töid. Tänu suurele edule ja sissetulekule oli tal võimalik avada kunstikool ja galerii oma kodulinnas Feodossijas. Aastal 1856 autasustati Aivazovskit Prantsusmaa Auleegioni ordeni ja Osmanite riigi Nizvan Ali 4. klassi ordeniga. Aastal 1874 pälvis ta Osmanije 2. klassi ordeni, 1880 Osmanite impeeriumi teemantmedali ja 1890 sultan Abdülmeciti asutatud Mecitija 1. klassi ordeni. Tänapäevalgi on Aivazovski maalid kõrges hinnas. Aastal 2008 müüdi Sotheby oksjonil kaks tema maali "Toidujagamine" ja "Abilaev" 2,4 miljoni USA dollari eest. Aastal 2004 müüdi Christie'si oksjonil "Iisaku kirik külmal päeval" 1,125 miljoni naelsterlingi eest.
projektis, kuid selle pommi potentsiaalne hävitusvõime kohutas teda niivõrd, et ülejäänud osa elust pühendas ta tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise propageerimisele. 1957 pälvis Bohr esimesena auhinnaAatomid rahu eest (viimasena pälvis selle tema poeg Aage). 1954 aitas Bohr asutada Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni, mis on suunatud tuumaenergia rahumeelsele kasutamisele. 1947 pälvis Bohr Elevandi ordeni. See antakse tavaliselt kõrgaadlikele ja tipp-poliitikutele, Bohr ja Tyche Brahe (1578) on ühed vähestest eranditest. 2012. aasta seisuga kuulub ordusse 75 inimest, neist 74 on kõrgaadlikud ja poliitikud. Elevandi ordeni saamine tähendas ühtlasi aadliseisusse tõstmist, millega seoses Bohr pidi saama oma vapi. Bohr kujundas oma vapi ise. Sellel on kujutatudyin ja yang ning ladinakeelne moto "Contraria sunt complementa" ('Vastandid täiendavad teineteist').
Sama aasta detsembris sai Barclay de Tolly 2. järgu majori auastme ning viidi üle Izjumi polku. 1790. aastal ülendati ta 1. järgu majoriks ning viidi üle Tobolski jalaväepolku. Michael Andreas Barclay de Tolly paistis vapruse ja andekusega silma Vene-Türgi sõjas ning Vene-Rootsi sõjas. 1791. aastal määrati Michael Andreas Barclay de Tolly pataljoniülemaks vastmoodustatud Peterburgi grenaderipolku. 1794. autasustati teda Georgi ordeni 4. järguga vapruse eest lahingutegevuses Vilno all. Sama aasta novembris ülendati ta alampolkovnikuks ja määrati detsembris Eestimaa jäägrikorpuse 1. pataljoni ülemaks. 1797. aastal nimetati ta 4. jäägripolgu komandöriks ja ülendati järgmisel aastal polkovnikuks. 1799. aasta jaanuaris nimetati ta 3. jäägripolgu chefiks ning ülendati märtsis kindralmajoriks. Barclay de Tolly võttis osa Napoleoni-vastasest Neljanda koalitsiooni sõjast, osaledes muuhulgas Pultuski (26
projektis, kuid selle pommi potentsiaalne hävitusvõime kohutas teda niivõrd, et ülejäänud osa elust pühendas ta tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise propageerimisele. 1957 pälvis Bohr esimesena auhinna Aatomid rahu eest (viimasena pälvis selle tema poeg Aage). 1954 aitas Bohr asutada Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni, mis on suunatud tuumaenergia rahumeelsele kasutamisele. Niels Bohri vapp 1947 pälvis Bohr Elevandi ordeni. See antakse tavaliselt kõrgaadlikele ja tipp- poliitikutele, Bohr ja Tyche Brahe (1578) on ühed vähestest eranditest. 2012. aasta seisuga kuulub ordusse 75 inimest, neist 74 on kõrgaadlikud ja poliitikud. Elevandi ordeni saamine tähendas ühtlasi aadliseisusse tõstmist, millega seoses Bohr pidi saama oma vapi. Bohr kujundas oma vapi ise. Sellel on kujutatud yin ja yang ning ladinakeelne moto "Contraria sunt complementa" ('Vastandid täiendavad teineteist').
1998: Krakovi Jagellonia ülikooli hõbemedal 1998: Aasta Eurooplane 1999: Liberaalse Internatsionaali Vabaduse auhind 1999: Lapi Ülikooli audoktor 1999: Saksamaa Pagendatute Liidu kõrgeim aumärk 2000: St. Olafi Ülikooli (USA) audoktor 18 2000: Turu Ülikooli (Soome) audoktor 2000: Batlineri Instituudi Väikeriikide auhind 2001: Max Schmidheiny Vabaduse auhind Ordenid 1993: Jordaania Taassünni ordeni suurpael ja suurtäht 1994: Taani Elevandi ordeni suurpael ja suurtäht 1995: Soome Valge Roosi ordeni suurrist ketiga 1995: Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni kett 1995: Mehhiko Asteegi Kotka orden 1996: Läti Kolme Tähe ordeni suurrist ketiga 1997: Ungari Vabariigi Teeneteordeni suurrist ja Sloveenia Vabariigi Vabaduse Kuldtähe orden, Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist, Leedu Vabariigi Vytautas Suure orden
Kompositsiooni professor Jaan Räätsa juhendamisel Tallinna konservatooriumis Täiendas end Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhes. Professionaalne helilooming sai tuntuks 1980. aastate keskel. Põhiosa loomingus moodustab instrumentaalmuusika Läbimurdeteoseks kujunes "Insula deserta" NYYD üks kunstilisi juhte Eesti Muusikaakadeemia audoktor. Ta on saanud kahel korral Eesti muusika aastapreemia EV kultuuripreemia Balti Assamblee kultuuripreemia II klassi Valgetähe ordeni Eesti Muusikanõukogu aastapreemia Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia http://www.youtube.com/watch?v=j1PZytBJIXw TÄNAN KUULAMAST
Harry Potter ja Fööniksi Ordu Harry Potter veedab teise tüütu suve oma kohutava tädi Petunia ja uncle Vernoniga, kui kurjade vaimude rühm nimetas "dementors" etapiks ootamatu rünnaku Harry ja tema nõbu Dudley. Pärast magic kasutamist oma enese kaitsmiseks külastas Harry võlurite gruppi ja visati kuni kaksteist Grimmauld Place'i, Londonisse. Kaheteistkümnes on Harry ristiisa, Sirius Black'i ja Phoenixi ordeni peakorter. Tellimus on võlurite rühm, mille juhtis Hogwartsi juht Albus Dumbledore, pühendunud võidelda kurja nimelise Voldemorti ja tema järgijatega. Ordu on sunnitud tegutsema salajasena, väljaspool Magic Ministeeriumi jurisdiktsiooni, mida juhib tihe ja korrumpeerunud Cornelius Fudge. Fudge keeldub uskuma, et Lord Voldemort on tagasi pöördunud. Harry kasutas maagiat dementooride vastu võitlemiseks ja kuna alaealiste võlurid
06.1935 ● Uue Põhiseaduse mälestusmärk, I järk, 14.08.1937 ● Eesti Skautide Maleva Svastika, I ja II järk ● Eesti Loomakaitse Liidu Roheline Rist ● Looduskaitsemärgi II järk, 1940 Vene keisririigilt: ● Vene-Jaapani sõja mälestusmedal (1904–1905) ● Romanovite koja 300. aastapäeva mälestusmedal (1613–1913) ● Püha Anna orden, IV järk ● Püha Stanislavi orden, III järk ● Mõõgad ja lehv Püha Stanislavi ordeni juurde ● Püha Anna orden, III järk mõõkade ja lehviga ● Püha Stanislavi orden, II järk mõõkadega ● Püha Anna orden, II järk mõõkadega ● Püha Vladimiri orden, IV järk mõõkade ja lehviga ● Keiser Nikolai II nimeline tänu Välisriikidelt: ● Poola Sõjarist (Vaprate Rist), 03.04.1922 ● Läti Kolme Tähe orden, II klass, 16.02.1928 ● Poola Taassünni orden, II klass, 03.12.1930 ● Rootsi Mõõgaorden (komandöri rist), I klass, 28.06
aprillil 1905 nooremleitnandina. Nüüd määrati Laidoner teenima13. Jerevani ihukaitsegrenderide polku Kaukaasias. 25. detsembril 1908 ülendati ta leitnandiks. 1. oktoobril 1909 astus Laidoner Nikolai Kindralstaabi akadeemiasse St. Peterburgis. Akadeemias õppimise ajal abiellus ta 1911. aastal poolatari Maria Kruszewska'ga. Lõpetas akadeemia 1912. aasta maikuus koos teise tulevase Eesti kindrali Andres Larkaga ja sai sel puhul oma esimese aumärgi - Püha Anna III järgu ordeni. Laidoner suunati tagasi oma polku ja ülendati 25. detsembril 1912 alamkapteniks. 1913. aastal sündis Laidoneridel poeg Michael. Samal aastal saadeti Laidoner Kaukaasia laskurpolku rooduülemaks. 1914. aastal võesti ta sealt 3. Kaukaasia korpuse staapi ja läks selle korpusega samal aastal alanud I maailmasötta. Sõdis Poolas sakslastega ja ülendato 26. novembril 1914 kapteniks. 1915. aastal määrati Laidoner 21. diviisi vanemadajutandiks. Sõdis Lõuna-Poolas,
aastast Euroopa Parlamendi liige Andres Tarandi Tunnustused: * 1986 Eesti Eluteaduse Hoidja * 1998 Taani WWFi autasu Panda Award * 2001 Riigivapi teenetemärgi II klass * 2001 Prantsusmaa Auleegioni Ordeni Komandöririst Reaalkooli lõpetajad koos õpetajatega 1958. aastal. Andres Tarand kolmandas reas paremalt teine Mulle, kui tulevasele Tallinna Reaalkooli lõpetajale on Andres Tarand suureks eeskujuks ja fakt, et ta käis meie koolis, teeb mu väga uhkeks. Kahjuks puudus mul võimalus temaga ise kokku saada ja paluda tal rääkida mõni huvitav lugu seoses Reaalkooliga.
Ta on olnud üldlaulupidudel mudilaskooride ja lastekooride üldjuht ning noorte laulupeo "Ilmapuu" (2007) kunstiline juht. Aarne Saluveer on Tallinna Georg Otsa nimelise Muusikakooli direktor, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud ja Eesti Kooriühingu esimees. Ta on pälvinud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (1999 ja 2006), UNICEFi Eesti Rahvuskomitee Sinilinnu-aastapreemia (2002 ja 2007), Valgetähe V klassi ordeni (2004) ja Heino Kaljuste Fondi stipendiumi (2007).
kellega jagas kõike: elas nende keskel, sõi koos nendega sõduritoitu, magas kõrvuti kaevikuporis ning viis vajadusel mehed välkkiirelt lahingusse või luureretkele. 3 Kuperjanov oli tunnustatud autoriteet sõdurid alistusid ainsa viipe peale tema tahtele ning järgnesid talle tihedamagi kuulirahe alla. Vapruse eest lahingutes austerlaste vastu autasustati Kuperjanovit seitsmel korral aumärkidega. Teda autasustati Anna ordeni II, III ja IV, Stanislavi ordeni II ja III ning Vladimiri ordeni IV järguga. Samuti Georgi risti IV järguga. 19. juulil 1917 sai Kuperjanov ühe luurekäigu ajal mõlemast jalast raskelt haavata ja ta evakueeriti Moskvasse. Samal ajal hakati Eestimaal asutama eesti polke ja Kuperjanovil tekkis kange soov sinna pääseda. Haavade paranemine kestis aga pikki kuid ja alles detsembri algul avanes tal võimalus asuda teenistusse Tartu Eesti tagavarapataljoni. Pataljonis olid
“Kevade” Oskar Luts Sisuko rd • Kirjanik • Tähtsamad tegelased • Kirjeldus • Lühidalt sisust • Koostaja Oskar Luts • Sündis – 7. jaanuaril 1887 Tartumaal • Õppis Palamuse kihelkonnakoolis • Tartu reaalkoolis • Töötas apteekriõpilasena • Tartu Ülikoolis õppis rohuteadust • Osales farmatseudina Esimeses maailmasõjas • 1922 oli Tartus elukutseline kirjanik • 1946 pälvis Tööpunalipu ordeni • Suri – 23. märts 1953 Tartus Tähtsamad tegelased • Arno Tali • Raja Teele • Joosep Toots • Kiir • Imelik • Lible Kirjeldus • Arno Tali – Tore poiss, kellele meeldis Raja Teele • Raja Teele - Tavaline tüdruk, kes käis koolis ja meeldis poistele • Joosep Toots – Riukalik poiss, kes tahtis koolielu värvikamaks muuta • Kiir – Vinguv poiss, oli Tootsi kiusamisalune • Imelik – Mängis ilusti kannelt ja sõbrustas
külas. Suri 23. märts 1953 Tartus. Oli eesti kirjanik, Eesti NSV rahvakirjanik (1945). O.Luts on maetud Pauluse kalmistule. 1894 Õppis Änkküla külakoolis. 18951899 Palamuse kihelkonnakool. 19111914 õppis Tartu Ülikoolis rohuteadust. 19191920 töötas ülikooli raamatukogus, seejärel raamatupoepidajana. alates 1922 oli kutseline kirjanik Tartus. 1946 pälvis ta Tööpunalipu ordeni. Oskar Lutsu looming ,,Kevade" on üks Eesti rekordraamatutest, ilmunud 21 trükis ja tõlgitud 13 keelde. Kui Arno isaga koolimajja jõudis... : "Kevade" kommenteeritud kooliväljaanne. Tootsi pulm : pildikesed lähemast minevikust. Sügis : Tootsi lugude järg. Tartu, 1938. Talve : A. Karu ümberkirjutuse järgi. Tartu, 1994. Keda või mida näeruvääristadakse selles loos? Mõnitatakse Tõnissoni, seejärel läheb Tõnisson kurjas ja siis läksid
"Kevade" Oskar Luts Sisuko rd · Kirjanik · Tähtsamad tegelased · Kirjeldus · Lühidalt sisust · Koostaja Oskar Luts · Sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal · Õppis Palamuse kihelkonnakoolis · Tartu reaalkoolis · Töötas apteekriõpilasena · Tartu Ülikoolis õppis rohuteadust · Osales farmatseudina Esimeses maailmasõjas · 1922 oli Tartus elukutseline kirjanik · 1946 pälvis Tööpunalipu ordeni · Suri 23. märts 1953 Tartus Tähtsamad tegelased · Arno Tali · Raja Teele · Joosep Toots · Kiir · Imelik · Lible Kirjeldus · Arno Tali Tore poiss, kellele meeldis Raja Teele · Raja Teele - Tavaline tüdruk, kes käis koolis ja meeldis poistele · Joosep Toots Riukalik poiss, kes tahtis koolielu värvikamaks muuta · Kiir Vinguv poiss, oli Tootsi kiusamisalune · Imelik Mängis ilusti kannelt ja sõbrustas Teelega
Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) 10.a Lapsepõlv Sündis 17.jaanuar Salzburgis Isa Leopold, õde Maria Anna 3-aastaselt klavessiin, 4-aastaselt viiul 6-aastaselt ringreisile Euroopasse 8-aastaselt 1.sümfoonia 12-aastaselt 1.ooper 14-aastaselt Kuldkannuse ordeni rüütel Salzburg 1773-1781 Salzburgis vürst-peapiiskop Hieronymus Colloredo Ei lubanud enam reisida Vastuolulised suhted 1781. lahkus Viini Viin (1781-1791) Vabakusteline Klaveritunnid; kontserdid; salongiesinemised Leidis armastuse Constanze 1782. abiellus, sai 9 last Mozarti muusika liiga julge Suri 1791. teadmata põhjustel Maeti vaeste hauda Looming 19 ooperit ("Võluflööt")
"Kevade" Oskar Luts Sisuko rd · Kirjanik · Tähtsamad tegelased · Kirjeldus · Lühidalt sisust · Koostaja Oskar Luts · Sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal · Õppis Palamuse kihelkonnakoolis · Tartu reaalkoolis · Töötas apteekriõpilasena · Tartu Ülikoolis õppis rohuteadust · Osales farmatseudina Esimeses maailmasõjas · 1922 oli Tartus elukutseline kirjanik · 1946 pälvis Tööpunalipu ordeni · Suri 23. märts 1953 Tartus Tähtsamad tegelased · Arno Tali · Raja Teele · Joosep Toots · Kiir · Imelik · Lible Kirjeldus · Arno Tali Tore poiss, kellele meeldis Raja Teele · Raja Teele - Tavaline tüdruk, kes käis koolis ja meeldis poistele · Joosep Toots Riukalik poiss, kes tahtis koolielu värvikamaks muuta · Kiir Vinguv poiss, oli Tootsi kiusamisalune · Imelik Mängis ilusti kannelt ja sõbrustas Teelega
"Kevade" Oskar Luts Sisuko rd · Kirjanik · Tähtsamad tegelased · Kirjeldus · Lühidalt sisust · Koostaja Oskar Luts · Sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal · Õppis Palamuse kihelkonnakoolis · Tartu reaalkoolis · Töötas apteekriõpilasena · Tartu Ülikoolis õppis rohuteadust · Osales farmatseudina Esimeses maailmasõjas · 1922 oli Tartus elukutseline kirjanik · 1946 pälvis Tööpunalipu ordeni · Suri 23. märts 1953 Tartus Tähtsamad tegelased · Arno Tali · Raja Teele · Joosep Toots · Kiir · Imelik · Lible Kirjeldus · Arno Tali Tore poiss, kellele meeldis Raja Teele · Raja Teele - Tavaline tüdruk, kes käis koolis ja meeldis poistele · Joosep Toots Riukalik poiss, kes tahtis koolielu värvikamaks muuta · Kiir Vinguv poiss, oli Tootsi kiusamisalune · Imelik Mängis ilusti kannelt ja sõbrustas Teelega
Londonis, Viinis ja Itaalias (Milano, Bologna, Firenze, Rooma, Napoli) Tööaastad • 1773-1781 Salzburgi peapiiskopi õukonnas (siin komponeeris enamiku oma vaimulikest teostest) • 1781-1791 vabakutselise elu Viinis Isiklik elu • Kontserdireisid olid Wolfgangile ja tema viis aastat vanemale õele Maria Annale väga kurnavad • 1770. a. valiti Mozart Bologna Academia filarmonica liikmeks • Roomas tegi paavst temast Kuldkannuse ordeni rüütli • 1778 suri Pariisi reisil Mozarti ema • 1787 suri Mozarti isa Vokaalmuusika • Ooperid “Haaremirööv” (1782) “Figaro pulm” (1786) “Don Giovanni” (1787) “Võluflööt” (1791) • Reekviem Instrumentaalmuusika • 27 klaverikontserti • 41 sümfooniat Loomingu üldiseloomustus • Salzburgi õukonnas valitses itaalia maitse • Mozarti looming on Viini klassikutest kõige itaaliapärasem • Kaasaegsed arvasid Mozarti loomingust:
Vabanes sealt 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Samal aastal abiellus Helga Roosiga, kellega tal on tütar Kristiina. Aastal 1958. abiellus Kross kolmandat korda, seekord laastekirjaniku Ellen Niiduga, kellega tal on tütar ja kaks poega. 1958. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. ENSV teeneline kirjanik 1971 a. ENSV rahvakirjanik 1985 a. On võitnud Tuglase novelliauhinna, Juhan Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia, NSVL ordeni ,,Austuse märk" , Riigivapi I klassi ordeni ning saanud palju teisi tunnustusi. Kross on öelnud, et hobisid tal ei ole. Tema jaoks töö ja hobi oli üks ja see sama. Ta kirjeldab seda nii: ,,Lõõgastuse, mille kalastav insener spinninguga kätte saab või komponeeriv arst klaverist välja toksib, saavutan lihtsalt sel moel, et panen koormavaks kippuva pooleli töö ajutiselt kõrvale ja võtan tiivustust pakkuva pooleli töö ette."
· 1866 Vanemuise seltsi auliige · 187083 Eesti Aleksandrikooli peakomitee president · 1871 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi president · 187281 Eesti Kirjameeste Seltsi president Perekond ·Laulatatud 22.07.1868 ·Abikaasa Eugenie snd Oettel ·Lapsed: Mathilde(1869-1953) Max(1871-1938) Rudolf(1874-1918) Hildegard(1873-1877) Linda(1877-1956) Helmi(1879-1881) Aumärgid · 1888 kuldne rinnal kantav jutlustajarist · 1900 Stanislause ordeni II järk · 11.02.1905 Konstantini medal (Keiserliku Vene Geograafia Seltsi kõrgeim autasu) Elutee lõpp · Surnud: 13.01.1907 Sankt-Peterburg · Maetud: 17.01.1907 Tartu Maarja (Raadi) kalmistu. ___________________ · 1989 püstitati talle Põlvasse mälestusmärk · J. Hurda mälestusmärk on ka Tartus, mis püstitati 1994. aastal
JOHAN PITKA (19. veebruar 1872 – september 1944) Johan Pitka sündis Võhmuta vallas, Jalgsema külas, Terasaugu metsavahimajas. Ta oli Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja ning kontradmiral. Vabadussõjas oli ta Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. Oma haridusteed alustas Pitka 1889. aastal Seliküla vallakoolis, hiljem õppis veel Tallinna Aleksandri Gümnaasiumis, Käsmu merekoolis, Kuressaare merekoolis ja Paldiski merekoolis. J. Pitka seotus vabadussõjaga sai alguse 1917. aasta kevadest, mil ta organiseeris eesti ...
12. Klass 2014 Benjamin Britten 22. 11 1913 - 4. 12 1976 Inglise helilooja ja pianist Teda peetakse Inglismaa suurimaks heliloojaks pärast Henry Purcellit Helilooja hariduse sai Londoni Kuninglikust Muusikakolledzist 1948 asutas Britten Aldeburghi festivali 1976 sai ta eluaegseks peeriks. Paljude teiste autasude seas sai Ta Teenete ordeni, seda kolmanda heliloojana Inglismaa ajaloos Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Teos Henry Purcelli auks Antud teos on loodud Henry Purcelli vastu. Oma teoses Young Persons' Guide to the Orchestra, kasutas ta ühte Purcelli teemat. Teose on tuntud ka kui Variations and Fugue on a Theme of Purcell (Variatsioonid ja fuuga ühele Purcelli teemale)
keelt Talle on tähtis tema loomingu interpretatsioon https://www.youtube.com/watch?v=8as_BN5h5YQ Tunnustused 2007. aastal võtis Eesti Filharmoonia Kammerkoor Grammy auhinna parima koorisalvestuse eest. Esitati Pärdi plaadi "Da Pacem" lugusi "Da Pacem" võtis ka Taani muusikaauhinna parima välismaise heliplaadi kategoorias 2009 - Eesti Vabariigi Elutööpreemia 2010 - Baltimaade kuvandi rikastamise auhind(USA) 2011 - Prantsuse Vabariigi Auleegioni ordeni rüütlikraad 2011 - Paavst Benedictus XVI kultuurinõukogu liige Skulptor: Saeküla Simson Täname kuulamast!
õukonnas (siin komponeeris enamiku oma vaimulikest teostest) · 1781-1791 vabakutselise elu Viinis Isiklik elu · 1770. a. valiti Mozart Bologna Academia filarmonica liikmeks · Roomas tegi paavst temast Kuldkannuse ordeni rüütli · 1778 suri Pariisi reisil Mozarti ema- Anna Maria Mozart · 1787 suri Mozarti isa- Leopold Mozart · abiellus kaks korda LOOMING Salzburgi õukonnas valitses itaalia maitse Mozarti looming on Viini klassikutest kõige itaaliapärasem
Läbimurdeteoseks kujunes 1989. aastal valminud "Insula deserta", mille esiettekandele Soomes järgnesid mitmed välistellimused nii Soomest kui kaugemalt. Erkki-Sven Tüür on rahvusvahelise uue muusika festivali NYYD üks kunstilisi juhte, ta on ka Eesti Muusikaakadeemia audoktor. Ta on saanud kahel korral Eesti muusika aastapreemia (1987, 1988), EV kultuuripreemia (1997), Balti Assamblee kultuuripreemia (1998), kahel korral Suure Vankri preemia (1996, 1997), II klassi Valgetähe ordeni (2000), Eesti Muusikanõukogu aastapreemia (2003), Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia (2003). 1995. aastal jõudis Tüüri Reekviem (Peeter Lilje mälestuseks) UNESCO heliloojate rostrumil Pariisis soovitatud teoste hulka. Erkki-Sven Tüüri teoseid kirjastab Edition Peters. Heliplaate Tüüri muusikaga on andnud välja firmad ECM, BIS, Erdenklang, Ondine, Virgin, Teldec jpt.
meeslaulja kategoorias. Aasta meeslauljaks valiti Adams 5 korda järjest (19831987). Ta on Kanada aasta parima laulja kandidaadiks nimetatud 10 korda, viimati 2009, ja 7 korda on ta selle tiitli ka võitnud. Kokku on ta Juno auhinna kandidaadiks nimetatud 56 korda rohkem kui 10 kategoorias (aasta laulja, album, singel, helilooja, produtsent, laulukirjutaja, meelelahutaja, saavutus jne) ja võitnud selle 18 korda. 2006 autasustati Adamsit Kanada ordeni keskmise, ohvitseri klassiga. Kanada ordeniga autasustatakse aastas keskmiselt 132 inimest. Samal aastal pälvis ta Briti Kolumbia ordeni. Selle ordeniga autasustatakse aastas keskmiselt 1,5 inimest ja tegevpoliitikuid ei autasustata. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Bryan_Adams http://en.wikipedia.org/wiki/Bryan_Adams
Ranulph Fiennes Söör Ranulph (Ran) Twisleton-Wykeham-Fiennes, 3. baronet, OBE ordeni omanik (sündinud 7. märtsil 1944), on briti seikleja ja mitme vastupidavusrekordi omanik. Samuti on ta ka viljakas kirjanik. Fiennes teenis 8 aastat Briti armees, kaasa arvatud periood mässuvastases teenistuses Omani Sultanaadi armees. Hiljem võttis ta ette mitmeid ekspeditsioone jaoli esimene inimene, kes külastas nii põhja- kui lõunapoolust ja oli esimene inimene, kes ületas jalgsi Antarktika. 2009. aasta maikuus, 65-aastasena, ronis ta Mount Everesti tippu. Guinessi
Poeet oli meelitatud, et Britten tema luuletustest laulud tegi. Nad jäid sõpradeks kuni Britteni surmani. Neli aastat peale Britteni lahkumist suri ka Auden. Kui algas teine maailmasõda lahkus Britten Euroopast ning siirdus USAsse, kuid kolme aasta pärast tuli ta tagasi, kuigi sõda ei olnud lõppenud. Ise põhjendas ta naasmist, kui igatsust kodu järele. Brittenit pärjati mitmete autasudega. Paljude teiste autasude seas sai Britten teenete ordeni (Orden of Merit), seda kolmanda heliloojana peale Edward Elgari ja Ralph Vaughan Williamsi järel. Britteni suurim eeskuju oli Henry Purcell. Mitmetes teostes avaldas ta Purcellile austust. Britteni soov oli teha koos Purcelliga muusikat, aga kuna Purell ei olnud enam elavate kirjas jäi see soov täitmata. Teised Britteni tuntumad teosed on ooper Peter Grimes ja A Midsummer Night's Dream (suveöö unenägu, William Shakespeare järgi)
üle. 9-aastaselt valmis esimese sümfoonia, järgmisel aastal esimene ooper. Ooper kujunes Mozarti lemmikanriks. Mozart pidas end ooperiheliloojaks. 13-aastaselt oli tal töökoht Salzburgi piiskopi õukonna juures. Mozart oskas kirjutada ja mõningal määral arvutada. 14-aastaselt läks edukale konsertreisile Itaaliasse. Itaalia alistamine muusikalises mõttes tähendas palju. Itaalias sai mitu tähtsat tunnustust. Paavst andis talle Kuldkannuse ordeni. Valiti Bologna ülikooli auliikmeks. Auliikmed pidid olema väljapaistvad ja täiskasvanud. Mozartile tehti erand. Kirjutas pärast ühekordset kuulamist Palestrina konsertteose. ´´La Scalas`` Milanos esitati kaks laps-Mozarti ooperit. Vaatamata suurele melule, pidid ta tagasi pöörduma Salzburgi õukonnamuusikuks. Salzburgis töötas 1782. aastani. Mozarti jaoks oli alandav ja väljakannatamatu periood. Tekkis vastuolu piiskopi ja Mozarti vahel. Aeg-ajalt õnnestus Mozartil kirjutada
Andres Tarand Andres Tarand on tuntud Eesti poliitik, kes on sündinud 11. jaanuaril 1940. aastal Tallinnas. Tarand on abielus Mari Tarandiga ning neil on 2 poega Indrek ja Kaarel. Andres Tarand on Tallinna Reaalkooli üks kuulsamaid vilistlasi, kes lõpetas 1958. aastal 73. lennu koosseisus. Pärast Reaalkooli lõppu asus Tarand õppima Tartu Riiklikkusse Ülikooli (TRÜ). 1963. aastal lõpetas ta kooli klimatoloogia erialal. Enne poliitikasse siirdumist jõudis Tarand tegeleda oma erialaga 27 aastat, selle aja jooksul jõudis ta olla: Nooremteadur(1968-1970), vaneminsener(1970-1973), vanemteadur(1973-1976), sektorijuhataja(1976-1979; 1981-1988), teadusdirektor(1979-1981) ja kõige lõpuks ka Tallinna Botaanikaaia direktor aastatel 1988-1990. 1990. aastal valiti Tarand lühikese vahega nii Eesti Kongressi kui ka Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmeks. Eesti Kongress oli Eesti vabariigi kodanike...
Inglise helilooja ja pianist Huvi muusika vastu tekkis tänu lauljannast emale Esimese helitöö kirjutas 5-aastaselt Sai stipendiumi Londoni Kuninglikku Muusikakolledzisse Õppis klaverit ja kompositsiooni Kooli lõpetas 1933.aastal 1939.aastal sõitis Britten puhkeva sõja eest USA-sse, kuid naasis sealt juba 1942.aastal Peale sõda kogus ta muusika üha enam tunnustust 1948.aastal asutas ta Aldeburghi festivali Saanud mitmeid auhindu ja aunimetusi Britten sai Teenete ordeni kolmanda heliloojana Enne surma tõsteti ta aadliseisusesse Suurimaks eeskujuks Henry Purcell Looming 20.saj väljapaistvaim Inglise helilooja Andekas dirigent ja pianist Tema varajastes teostes on tunda Stravinski ja Mahleri mõjutusi Tundis huvi Schönbergi ja Bergi loomemeetodite vastu ning katsetas ka ise 12-helitehnikaga Tema teosed on tavaliselt tonaalsed ja selgete vormiskeemidega Tal oli silmapaitsev meloodiaanne Teda võib siduda neoklassitsismiga
annaabi.ee 
