translatiiv olev 12. lahjakkai/na tyttöi/nä essiiv ilmaütlev 13. lahjakkai/tta tytöi/ttä abessiiv kaasaütlev** 14. lahjakkai/ne tyttöi/ne/en komitatiiv viisiütlev*** 15. paljai/n käsi/n instruktiiv * Akusatiivil ehk sihitaval9, mis on täissihitise kääne, puudub iseseisev käändelõpp. Sihitav on ainsuses nimetava- või omastavakujuline, mitmuses nimetavakujuline. ** Tegelikult on soome komitatiiv (kaasaütlev) eesti komitatiivi üks vaste. Vormilt on komitatiiv alati mitmuslik, sest sisaldab mitmuse tunnust i. Võib aga tähendada nii ainsust kui ka mitmust. Enamasti selgub tähendus kontekstist. Igapäevases kõnes kasutatakse komitatiivi harva. *** Instruktiiv ehk viisiütlev vastab küsimusele kuidas? Ainsuse viisiütlevat, mis langeb vormilt
millel? autol; autodel 9. Alaltütlev (ablatiiv) küsimused kellelt? millelt? autolt; autodelt 10. Saav (translatiiv) küsimused kelleks? milleks? autoks; autodeks 11. Rajav (terminatiiv) küsimused kelleni? milleni? autoni; autodeni 12. Olev (essiiv) küsimused kellena? millena? autona; autodena 13. Ilmaütlev (abessiiv) küsimused kelleta? milleta? autota; autodeta 14. Kaasaütlev (komitatiiv) küsimused kellega? millega? autoga; autodega Eesti keeles puudub akusatiiv ehk sihitav kääne, selle asemel kasutatakse nimetavat, omastavat ja osastavat käänet. Mõnedel omasõnadel on võimalik moodustada sisseütleva käände lühivormi, nt keresse ~ kerre.
Küsimus Ainsus Mitmus Käändelõpp Tunnus Käändelõpp 1. Nimetav Kes? - (ains.tüvi) -t (nominatiiv) Mis? 2. Omastav Kelle? -n -i -en (genitiiv) Mille? -j -den (-tten) (ains.tüvi) -in (-en) -ten 3. Sihitav Keda? - (ains.tüvi) -t (akusatiiv) Mida? -n 4. Osastav Keda? -a -i -a (partitiiv) Mida? -ä -j -ä -ta -ta -tä -tä 5. Sisseütlev Kellesse? Tüvevok. +n -i -in (illatiiv) Milesse? h+tüvevok.+n -hin Kuhu
olev essiiv Ess hea sepana ilmaütlev abessiiv Abess hea sepata kaasaütlev komitatiiv Kom hea sepaga Muud käänded Rahvusvaheline termin eestikeelne vaste lühend näide Instruktiiv viisiütlev INSTR lehvivi hõlmu Akusatiiv sihitav AKK sks den Mann Daativ - DAT vn + Instrumentaal - INSTR vn + Lokatiiv - LOK vn + 2
olev essiiv Ess hea sepana ilmaütlev abessiiv Abess hea sepata kaasaütlev komitatiiv Kom hea sepaga Muid käändeid Rahvusvaheline termin eestikeelne vaste lühend näide Instruktiiv viisiütlev INSTR lehvivi hõlmu Akusatiiv sihitav AKK sks den Mann Daativ - DAT vn неб+у Instrumentaal - INSTR vn неб+ом Lokatiiv - LOK vn неб+е
alaleütlev -, -n - -, -n daativ omastav - - - genitiiv Nominatiiv on sõna algvorm ja nimetab mingit eset, olendit või nähtust. Akusatiiv väljendab olendit või eset, kellele või millele tegevus või tähelepanu on otseselt suunatud. Akusatiiv vastab sihitavale käändele. Eesti keeles sihitav kääne puudub, selle käände funktsiooni saab eesti keeles väljendada kolme erineva käände abil: Kauf den Bleistift! Osta pliiats! Nimetav. Er kauft einen Bleistift! Ta ostab pliiatsit! Omastav. Sie hat keinen Bleistift! Tal pole pliiatsit! Osastav. Eessõnade rektsioon: Genitiivi nõuavad: anstatt, auBerhalb, diesseits, halber, hinsichtlich, infolge, inmitten, innerhalb, jenseits, kraft, mittels, oberhalb, statt, um ... willen, ungeachtet, unterhalb,
Kirjapildis ei ole helikõrgus tavaliselt märgitud. Oromo grammatiline süsteem on keeruline ja sisaldab palju omadusi, mis on sarnased teistele kuši keeltele (4). Keeles on palju käändeid ning rohkem tagasõnu kui eessõnu. Oromo keelsed nimisõnad jagunevad kahte gruppi: meessoost ja naissoost (1). Omadussõnad muutuvad vastavalt nendele gruppidele. Kõik nimisõnad on jagatud ainsusesse ja mitmusesse ning käändegruppidesse, mida on seitse: nimetav, omastav, osastav, sihitav, instrumentaal, alalütlev ja seesütlev (4). Oromo asesõnade hulka kuuluvad isikule viitavad, umbmäärased, siduvad, vastastikused ja enesekohased asesõnad (5). Verbid koosnevad tüve järelliitest, mis esindavad pöördeid, sugu, arve, ajavormi, kõneviisi ja tegumoodi. Tegusõnad koosnevad põhiliselt ainult kahest ajamäärusest: lõpetatud (perfektiivne/ minevik) ja lõpetamata (olevik/ tulevik). Ajamäärused on välja kujunenud abiverbidest
R. Kreutzwald võeti vastu 19. sajandi teisel poolel ning on kasutusele siiani. Siiski tänapäevastele keelenormeeringutele pandi alus 20. sajandi esimesel poolel, kui Noor- Eesti liikumine mõistis, et eesti kirjakeel jääb paindlikkuse ja väljendusrikkuse poolest alla suurtele kultuurkeeltele. Keeleuuendus muutis eesti kirjakeelt mitmekesisemaks. Mõningaid tähelepanekuid eesti keelest: Eesti keeles on 14 käänet, eesti keeles puudub akusatiiv ehk sihitav kääne, selle asemel kasutatakse nimetavat, omastavat ja osastavat käänet. Eesti omasõnadel ja eestipärastel laen- ning võõrsõnadel on põhirõhk esimesel silbil. Võõrapärastel võõr- ja laensõnadel on rõhk vastavalt lähtekeelsele sõnale. Vältus on hääliku hääldamise suhteline kestus. Eesti keeles on enamikul häälikuist kolm väldet -- I, II ja III ehk lühike, pikk ja ülipikk, kuid on ka erandeid.
Eesti keele Grammatika Erinevalt paljudest teistest keeltest puudub eesti keelel grammatiline sugu. Eesti tähestik : Aa, Bb, Cc, Dd, Ee, Ff, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, Ss, Zz, Zz, Tt, Uu, Vv, Ww, Õõ, Ää, Öö, Üü, Xx, Yy Eesti keele käänded : nimetav, omastav, osastav, sisseütlev, sesütlev, seestütlev, alaleütlev, alalütlev, alaltütlev, saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev. Eesti keeles puudub akusatiiv ehk sihitav kääne, selle asemel kasutatakse nimetavat, omastavat ja osastavat käänet. Mõnedel omasõnadel on võimalik moodustada sisseütleva käände lühivormi Fakte eesti keele grammatika kohta : · Eesti keeles on 14 käänet. · Eesti omasõnadel ja eestipärastel laen- ning võõrsõnadel on põhirõhk esimesel silbil. Võõrapärastel võõr- ja laensõnadel on rõhk vastavalt lähtekeelsele sõnale.
. ti. sele millal? 4. - Õpilased sooritavad eksa- , . . mit keemiast. . . omastav . alal seestütlev. . Sihitav kääne. ? ?? keda? mis? kuhu? . Kasutamine. . Näited. 1. - omastav ( sihiliste tegusõnade järel) osastav. : ? ? Ma loen raamatut. , Sa said kirja. . Ta püüdis kala kinni. Anna mulle ajakiri.
Kääned: nimetav nominatiiv hea sepp omastav genitiiv hea sepa osastav partitiiv head seppa sisseütlev illatiiv seesütlev inessiiv seestütlev elatiiv alaleütlev allatiiv alalütlev adessiiv alaltütlev ablatiiv saav translatiiv rajav terminatiiv olev essiiv ilmaütlev abessiiv kaasaütlev komitatiiv instruktiiv viisiütlev akusatiiv sihitav sks den Mann daativ - () instrumentaal - () lokatiiv - ()
Kauguse mõõtmine Vajutage mõõtmise nuppu (,,DIST") ning laser Näpunäiteid mõõtmiste lülitub sisse mõõteriist on nüüd sihtimisreziimis läbiviimiseks (Pointing Mode). Järgmine nupuvajutus käivitab kauguse Mõõtmiskaugus mõõtmise. Suurem mõõtmiskaugus: Tulemus kuvatakse koheselt valitud ühikutes. öösel, hämaras ja olukordades, kus sihitav pind Reziimi, kus mõõteriist on sisse lülitatud asub varjus. ning laser välja lülitatud, nimetatakse Väiksem mõõtmiskaugus: normaalreziimiks. nt roheliste ja siniste mattide pindade korral (siia Laseri sisselülitamisel lülitub mõõteriist kuuluvad ka taimed ja puud). sihtimisreziimi. Mõõtmine ja sihtimine
olev Essiiv Ess hea sepana ilmaütlev Abessiiv Abess hea sepata kaasaütlev komitatiiv Kom hea sepaga Muid käändeid Rahvusvaheline termin eestikeelne vaste lühend näide Instruktiiv viisiütlev INSTR lehvivi hõlmu Akusatiiv Sihitav AKK sks den Mann Daativ - DAT vn неб+у Instrumentaal - INSTR vn неб+ом Lokatiiv - LOK vn неб+е
Nagu milline tahes omastavas käändes sõnavorm vastab omastavaline täiend küsimustele kelle? mille?. sisemuutus – vokaalide või konsonantide muutus tüves, nt astmevaheldus ablaut - inglise sing, sang, sung, song e reeglipärane täishäälikute vaheldus samas tüves umlaut - saksa Hand – Hände e tüvevokaali muutumine järgneva silbi vokaali mõjul akusatiiv – sihitav kääne, näitab, kellele või millele on tegevus otseselt suunatud (ostsin raamatu) daativ – märgib, millele/kellele on tegevus kaudselt suunatud (kirjutasin sõbrale) lokatiiv – kohakäänded, milles tegevus toimub: inessiiv, adessiiv, (essiiv) latiiv (GOAL) – kohakäänded, tegevuse suunda väljendavad: illatiiv, allatiiv, (translatiiv, terminatiiv) separatiiv (SOURCE) – kohakäänded, kust?: elatiiv, ablatiiv
по химии. mit keemiast. Ученики писали работу по В эст. яз. – omastav с русскому языку. послелогом alal и seestütlev. Употребление винительного падежа. Sihitav kääne. кого ? что?куда? keda? mis? kuhu? Употребление. Kasutamine. Примеры. Näited. 1.Винительный падеж употреб- ляется после переходных В эстонском языке – omastav или глаголов ( sihiliste tegusõnade järel) osastav. и отвечает на вопросы: кого? что?
keeleteaduses. See oli mõeldud nii kooliõpikuks kui käsiraamatuks keelehuvilistele. Kuna see oli esimene grammatika, lõi Hermann ka grammatikaterminoloogia. Temalt pärinevad terminid ainsus, mitmus, häälik, kääne, käänamine, pööre, pööramine, käändkond, pöördkond, asesõna, määrsõna, täisminevik, enneminevik ja paljud teised. Grammatika hõlmab hääliku- ja vormiõpetuse osa. Kõige põhjalikumalt kirjeldas käänamist, tal on 15 käänet, nende hulgas ka sihitav e akusatiiv. Käändsõnad jaotatud kümnesse käändkonda ja need 42 tüüpkonda. See pole aga kõige õnnestunum süsteem. Ta tahtis oma grammatikas eristada tugevalt õiged ja valed vormid. Ta soovitas de-mitmust, sid-lõpulisi vorme mitmuse osastava puhul. Hermann taunis võõrsõnu ega pidanud laenamist sõnavara rikastamisel heaks võimaluseks. 9. Johannes Voldemar Veski ja keelekorraldus. (1873-1968)
Keeleteadus full konspekt 2018 sügis Keel on märgisüsteem, mida inimene mõtete edasiandmiseks ja suhtlemiseks kasutab. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulikud keeled on keeleteaduse uurimisobjektid ja sel kursusel räägitakse nendest. On olemas ka tehiskeeled, need on kunstlikult loodud keeled, nt formaalkeeled (teaduslik ja tehniline eesmärk, nt matemaatilised sümbolid) ning rahvusvahelised abikeeled (eesmärk luau universaalkeel, nt Esperanto) Keelt on vaja selleks, et ennast väljendada. Seda ei saa kunagi selgeks ja sellepärast tulebki koguaeg juurde õppida. Keelel ei ole tegelikult struktuuri (igapäeva elu kasutamisel). Tehti uuring, mis näitas et aju ei reageerinud struktuurile vaid mõistete gruppidele ja tähendust...
naat kahe lõhkepeaga granaat, mis spetsiaalne üksus, et tagada kaitseväe on mõeldud vastase aktiivkaitsega kõrgendatud valmisolek soomustehnika hävitamiseks vastuvõtva riigi toetus (ingl Host Na- tankitõrjerakett vastase soomus- tion Support HNS) vajaduse korral tehnika hävitamiseks kasutatav juhi- appi või õppustele tulevate liitlasväge- tav või sihtmärgile sihitav ehk juhita- de turvaline ja asjakohane vastuvõtt matu lühimaarakett lennuväljadel või sadamates topograafiline kaart ehk topokaart ülem kaitseväelane, kes on seaduse maastiku üldistatud kujutis, kaardil ja selle alusel kehtestatud õigusaktide- on kujutatud maastiku pinnamoodi, ga sätestatud korras määratud alaliselt veekogusid, taimkatet, asulaid, teid, või ajutiselt juhtima temale teenistus-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
