Kokkuvõte ümarmaterjalist, saematerjalist, immutatud saematerjalist, höövelmaterjalist.
Tartu Kutsehariduskeskus Immutatud sae- ümar ja höövel materjalid Iseseisev töö Õpilane: Joonas Säde Juhendaja: Tartu 2014 Grupp: SAEMATERJALID Immutatud saematerjali kasutamine pikendab niisketes tingimustes või väliskeskkonnas asuvate ehitiste, rajatiste või konstruktsioonide eluiga. Materjalide kasutamisele, ühenduste ja liideste tegemisele piiranguid ei ole. Immutada võib mistahes ristlõigete ja kujuga saematerjale. Saematerjal on kahest või enamast küljest saetud puitmaterjal. Saematerjali liigitatakse puuliigi ja kvaliteediklasside järgi. Tänu sellele saab vastavalt vajadustele leida alati sobiva materjali
Saematerjalide valmistamine Ehitusmaterjalid- ja konstruktsioonid Juhendaja : Agu Rukki Tartu 2013 Sisukord 1. Tugevussorteeritud ehituspuit......................................................1 1.1.Masinsorteerimine.....................................................................1 2. Immutatud saematerjal................................................................3 3. Saematerjalid siseviimistluses (sisevooder)................................4 1. Tugevussorteeritud ehituspuit Puidu kasutamine ehituses on tänu tema omadustele väga levinud, seda nii viimistlus- kui konstruktsioonimaterjalina. Arusaadavalt on konstruktsioonide puhul väga tähtsad puidu tugevusomadused. Sõltumata sorteerimismeetodist tuleb lõpptulemusena määrata
ka looduskaitse alla võetud. Eesti jämedaim harilik jalakas kasvab Saaremaal Vanalõve külas Pauli talu juures ja tema tüve ümbermõõt on 5,45 meetrit. Saematerjalid: Puitu saab ehituses kasutada väga erinevates kohtades. Selleks peab aga teadma, mis kuhu sobib ja millistele nõuetele puitmaterjal konkreetses kohas vastama. PUIT EHITUSES Üldjoontes võib ehituses kasutatava puitmaterjali liigitada järgmiselt. · Saematerjal, ka hööveldatud ja/või immutatud. · Profiilhööveldatud materjal: sise- ja välisvoodrilauad, liistud. · Puitplaadid: vineer, puitlaastplaat (tavaline või OSB), puitkiudplaat (pehme, MDF või kõva). Kõiki neid on saadaval erineva niiskuskindlusega, pealistatuna muude materjalidega jne. · Talad ja sõrestikud: liimpuittalad, spoonliimpuit (sm k kertopuu), I-talad, ogaplaatfermid, ehitusplatsil valmistatavad sõrestikud. · Uksed-aknad jm puittooted. Ehituses kasutatav saematerjal
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.2 Tehiskivide katsetamine 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärk on määrata tehiskivi veeimavus ning survetugevus kuiva proovikeha ja vees immutatud proovikeha puhul. Saadud survetugevuste põhjal hinnata materjali pehmenemiskoefitsient. 2. Kasutatud materjalid Töös katsetati silikaattellist. Tellise mõõtmed olid ligikaudu 250 ×120 ×88 [mm]. 3. Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid/vahendeid: Hüdrauliline survepress – täpsus 0,1 kN Nihik – mõõtepiirkond 150mm, vähim skaala jaotis 0,2mm 4. Katsemetoodika 4.1 Tiheduse määramine
Väimela 2010 SISSEJUHATUS Puidukaitsevahendeid võib laias laastus liigitada kaheks: pinnakaitsevahendid ja immutusvahendid. Immutusega saab puitu kaitsta mitme ohu eest, abi leiab sellest nii mädanemise, kui termiitide vastu. Lihtsamal viisil kaitstakse puitu vaid tema pinna töötlemisega. Kuigi ka sel juhul imbub kaitsevahendit teatud määral puidu pinnakihti, ei saa seda protsessi nimetada kaitse immutuseks. Mis on immutatud puit ja kuidas toimub immutamine Vahel öeldakse ka sügavimmutatud puit, märkimaks asjaolu, et immutusained on tunginud sügavale puidu struktuuri. Senini on kõige levinumaks immutusmeetodiks olnud immutamine CCA (vask,kroom ja arseen oksiididena) lahustegavaakum-surve meetodil. Vaakum-surve meetodi puhul kasutatakse immutamiseks suuri survemahuteid,milles tsükkel algab vaakumeerimisega. Eesmärgiks on õhu eemaldamine puidustruktuurist, et see ei segaks immutuslahuse tungimist puitu
o= (4980/ 2556) * 1000= 1728 = 1948 [kg/m3] 3.2 Veeimavuse määramine Proovikehad nr. 1, 2, 3 paigutatakse vette ning lastakse seal seista 7 päeva. Peale seitset päeva võetakse proovikeha veest välja ning kaalutakse ära. Arvutatakse proovikeha veeimavus massi järg, kasutades valemit 2. Veeimavus määratakse ka mahu järgi, milleks kasutatakse valemit 3. Tulemused on toodud punktis 4.1 Valem 2: wk = (m1 m) / m * 100 wk proovikeha veeimavus massi järgi [%] m1 immutatud proovikeha mass [g] m kuiva proovikeha mass [g] Näide: m = 4980 [g] m1 = 5524 [g] wk = (5524 4980) / 5524 * 100 = 11,47 [%] Valem 3: wv = (m1 m) / V * 100 wv proovikeha veeimavus mahu järgi [%] m1 immutatud proovikeha mass [g] m kuivatatud proovikeha mass [g] V kuiva proovikeha maht [cm3] v vee tihedus [g/cm3] Näide: m = 4980 [g]
[mm] a b üksik keskm keskm 1 112 112 125,4 239 39833 317,55 2 Kuiv 93 94 87,4 184 30666 350,79 322,1 32,2 3 98 97 95,1 170 28333 298,05 4 96 97 93,1 159 26500 284,58 5 Immutatud 101 101 102,0 147 24500 240,17 253,5 25,4 6 99 100 99,0 140 23333 235,69 Tabel 3. Katsetatud proovikehade survetugevus Pehmenemiskoefitsent on 0,78 Kpehm = Rs (immutatud) / Rs (kuiv) Tabel 4. Katsetatud proovikehade paindetugevus Prk nr Prk Proovike Purustav Paindetugevus keskkond ha jõud, [kgf/cm2] [N/mm2]
proovikeha asetati pressi alumisele plaadile, tsentreeriti ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määrati purustav jõud. Survetugevus arvutati igale proovikehale eraldi valemi (4) järgi. Katsel saadud tulemused märgiti kuivade kehade puhul tabelisse 4.3 ning veega immutatud katsekehade puhul tabelisse 4.4. Normaliseeritud survetugevus arvutati tabeli 4.5 järgi. RS=F/S (4) RS proovikeha survetugevus [N/mm2] F purustav jõud [N] S proovikeha ristlõikepind [mm2] 4.4 Paindetugevuse määramine Paindetugevuse määramiseks asetati tellis kahele toele, mille vahekaugus oli 20,0 cm. Koormus rakendati tellisele tugiava keskel. Iga üksiku proovikeha paindetugevus arvutati valemi (5) järgi
5 113 112 139 172 188,2 16,9 18,5 16,8 d 7 2183 177, 15,9 6 104 104 131 17,5 3 9 Pehmenemise koefitsent: Kpehm= Rimm/Rkuiv Rkuiv - kuiva materjali survetugevus [ N/mm2] Rimm - immutatud materjali survetugevus [ N/mm2] Kpehm = 18,5 / 29,7 = 0,6 4.4 Paindetugevuse määramine 300 ühikut 5000 kgf Manom. näit x kgf l=200mm Tabel nr 4 Paindetugevus Purustav Prk jõud Paindetugevus keskkond paindel Prk nr Kuiv/Imm kgf kgf/cm2 N/mm2 Manom
Survetugevus arvutatakse igale proovikehale eraldi valemi 3.4 järgi: Tabel nr 3- Survetug evuse määrami ne Prk Survepinna Purustav Survetugevus keskkond määramine jõud survel Prk nr Laius 1 Laius 2 kgf kgf/cm2 N/mm2 Kuiv/Immutatud vees (7p) [mm] [mm] Manom. näit L1 L2 Ps Rs 1 114 114 158 26333 202,62645 19,9 2 110 109 176 29333 244,64832 24,0 3 101 102 141 23500 228,11105 22,4
proovikeha asetati pressi alumisele plaadile, tsentreeriti ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määrati purustav jõud. Survetugevus arvutati igale proovikehale eraldi valemi (4) järgi. Katsel saadud tulemused märgiti kuivade kehade puhul tabelisse 4.3 ning veega immutatud katsekehade puhul tabelisse 4.4. Normaliseeritud survetugevus arvutati tabeli 4.5 järgi. RS=F/S (4) RS proovikeha survetugevus [N/mm2] F purustav jõud [N] S proovikeha ristlõikepind [mm2] 3.4 Paindetugevuse määramine Paindetugevuse määramiseks asetati tellis kahele toele, mille vahekaugus oli 20,0 cm. Koormus rakendati tellisele tugiava keskel. Iga üksiku proovikeha paindetugevus
proovikeha asetati pressi alumisele plaadile, tsentreeriti ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määrati purustav jõud. Survetugevus arvutati igale proovikehale eraldi valemi (4) järgi. Katsel saadud tulemused märgiti kuivade kehade puhul tabelisse 4.3 ning veega immutatud katsekehade puhul tabelisse 4.4. Normaliseeritud survetugevus arvutati tabeli 4.5 järgi. RS=F/S (4) RS proovikeha survetugevus [N/mm2] F purustav jõud [N] S proovikeha ristlõikepind [mm2] 4.4 Paindetugevuse määramine Paindetugevuse määramiseks asetati tellis kahele toele, mille vahekaugus oli 20,0 cm. Koormus rakendati tellisele tugiava keskel. Iga üksiku proovikeha paindetugevus
Peale seitset päeva võetakse proovikehad veest välja ning kaalutakse ära. Arvutatakse proovikeha veeimavus massi järg, kasutades valemit 2. Veeimavus määratakse ka mahu järgi, milleks kasutatakse valemit 3. Lõpuks leitakse kõigi proovkehade veeimavuste aritmeetiline keskmine. Arvutused ja tulemused on kantud tabelisse 2. Valem 2: wk = (m1 m) / m * 100 wk proovikeha veeimavus massi järgi [%] m1 immutatud proovikeha mass [g] m kuivatatud proovikeha mass [g] Näide: m = 2221,6 [g] m1 = 2470,8 [g] wk = (2470,8 2221,6) / 2221,6 * 100 = 11,22 [%] Valem 3: wv = (m1 m) / m * 100 wv proovikeha veeimavus mahu järgi [%] m1 immutatud proovikeha mass [g] m kuivatatud proovikeha mass [g] V kuiva proovikeha maht [cm3] v vee tihedus [g/cm3] Näide: m = 2221,6 [g] m1 = 2470,8 [g]
2. 1 x Gyproc GTS 9 3. Puitkarkass vastavalt ehitusjoonistele, kuid mitte väiksem kui 45 x 95 mm, sammuga 600 mm 4. Paroc UNS 37 (IL) 5. Välisfassaadikate 6. Horisontaalroovitus 45 x 45 mm 7. Paroc UNS 37 (IL) 8. 2 x Gyproc GN 13 või 2 x GEK 13 (plaatide vuugid eri kihtides nihutatud) 9. Karkassipostide vahele kinnitatud horisontaaltoed Kipsplaatide hinnad: KIPSPLAAT HARD 13 1.2X2.6 KÕVA Niiskuskindel kipsplaat on kartonkattega kipsplaat, mille kipsist sisu ja kartongkate on immutatud vett mitteimavaks. Kasutusvaldkond: suurema õhuniiskuse sisaldusega elumajade ja büroohoonete ruumide nagu vannitoad ja duiruumid seinad ning laed. Kartonkattega kipsplaadid, mille kipsist sisu ja kartongkate on immutatud vett mitteimavaks. Hind 60,78 kr Laius: 1,2 m. Pikkus: 2,6 m. Paksus: 13 mm. KIPSPLAAT HARD 13 1.2X3.0 KÕVA
2. 1 x Gyproc GTS 9 3. Puitkarkass vastavalt ehitusjoonistele, kuid mitte väiksem kui 45 x 95 mm, sammuga 600 mm 4. Paroc UNS 37 (IL) 5. Välisfassaadikate 6. Horisontaalroovitus 45 x 45 mm 7. Paroc UNS 37 (IL) 8. 2 x Gyproc GN 13 või 2 x GEK 13 (plaatide vuugid eri kihtides nihutatud) 9. Karkassipostide vahele kinnitatud horisontaaltoed Kipsplaatide hinnad: KIPSPLAAT HARD 13 1.2X2.6 KÕVA Niiskuskindel kipsplaat on kartonkattega kipsplaat, mille kipsist sisu ja kartongkate on immutatud vett mitteimavaks. Kasutusvaldkond: suurema õhuniiskuse sisaldusega elumajade ja büroohoonete ruumide nagu vannitoad ja duiruumid seinad ning laed. Kartonkattega kipsplaadid, mille kipsist sisu ja kartongkate on immutatud vett mitteimavaks. Hind 60,78 kr Laius: 1,2 m. Pikkus: 2,6 m. Paksus: 13 mm. KIPSPLAAT HARD 13 1.2X3.0 KÕVA
[cm2] a b [kN] üksik Kesk. 1 250 118 295,00 1112 37,69 2 248 118 292,64 1058 36,15 38,38 3 249,2 117,7 293,31 1211 41,29 5 5.3.2. Immutatud kehad Tabel 5.3.2.1. Survetugevus, immutatud kehad Proovikeha ristlõike Purustav Survetugevus mõõtmed [mm] Survepind Prk nr. jõud [N/mm²] [cm2] a b [kN] üksik Kesk. 4 248,0 118,0 292,64 935 31,95 5 246,7 119,0 293,57 1165 39,68 34,84
standardniiskusele.Kui proovikeha niiskussisaldus on alla hügroskoopse piiri (30%), kasutatakse valemit. Kui proovikeha niiskussisaldus ületab hügroskoopse piiri, kasutatakse valemit 6 Niiskusisalduse mõju määramiseks uuriti 3 erineva niiskussisaldusega puidust proovikeha. Esimesed proovikehad olid õhukuivad. Teised olid kuivatuskapis olevad kehad, mille kuivatus toimus temperatuuril 105±5˚ püsiva massini. Samuti katsetati puitu, mis oli vees immutatud. Kui survetugevus on määratud, leitakse nimetatud proovikehade niiskusisaldus ja sõltuvus 𝑅𝑠,𝑤 – w. Survetugevused redutseeritakse 12 %-lisele niiskussisaldusele. 4.4. Valemid Tiheduse määramine: 𝑚𝑤 𝜌𝑤 = 𝑎 ∗ 1000, [kg/m³] (1) 𝑤 𝑏𝑤 𝑙𝑤 • 𝑚𝑤 - proovikeha mass [g]
(võileiva) tüüpi komposiitmaterjalile. Mööblitööstused defineerivad laminerimist kui plaadi katmist kas melamiini** või laminaadi kihiga. Kui sai toodud ära mööblitööstuste poolt defineeritud sõna ,,lamineerimine", siis toome ära ka nende poolt defineeritud sõna ,,laminaat". Seega laminaat on paksem mööbliplaadi viimistusmaterjal, kui melamiin ja ta koosneb mitmest vaiguga immutatud paberist. Alumistes kihtides kasutatakse tavaliselt odavama fenoolformaldehüüdvaiguga immutatud pabereid. Näide "sandwichi" tüüpi komposiitmaterjalist Töölauaplaatide valmistamisel kasutatakse peamiselt rull-laminaati paksusega 0,33 mm. Kuid söökla- ja koolimööbli ning teistel juhtudel, kus nõudmised lauaplaadile on veel suuremad, tarvitatakse kõrgsurvelaminaati, mis on paksusega 0,8 mm. Laminaadile ehk immutatud paberi kihist koosnevale pinnakattematerjalile, kus paber on kõrge surve all kokku surutud, trükitakse tihtipeale erinevat puitimitatsiooni
15 1.94 3.10 2.06 2.18 3.09 7 8.6 5.4 59.3 2.06 2.18 3.09 620 604.0 2.06 2.18 3.09 2.06 2.29 3.08 8 Immutatud 9.4 5.6 67.9 2.06 2.29 3.08 647 630.6 2.06 2.29 3.08 2.17 2.06 3.14 9 8.6 5.3 62.3 2.17 2.06 3.14 613 597.2 Immutatud 9 8.6 5.3 62.3 613 597.2
kuivatamist kuivatamist [%] sisaldus 4 5,6 5,2 7,70 5 õhkkuivad 4,9 4,6 6,50 7,0 6 4,8 4,5 6,70 7 8,5 5,0 70,0 8 immutatud 9,7 5,1 90,0 83,5 9 9,9 5,2 90,5 Tabel 2. Redutseerimiskoefitsiendid puidu tiheduse ümberarvutamiseks standardniiskusel 12% Veesisalduse % Kask, pöök, lehis Teised puiduliigid 5 0,980 0,972 6 0,983 0,977 7 0,986 0,981
kuu ajal, varakevadel või hilissügisel, on paraku kogu maailmas vaibunud, sest ehitusmaterjalide tööstuslik tootmine ei võimalda taoliste soovituste järgimist. Samas on tööstuslik tootmine avanud ka võimalusi, mis endistel aegadel ei tulnud kõne allagi. Kui täita kaht põhinõuet, et kasutatav puit peab olema läbinud kuivati ning rasketes niiskustingimustes, eriti väljas olev või pinnasega kokku puutuv puit immutatud, ei tohiks raiumisaja mõju kuidagi tunda anda. Saematerjali ehituse jaoks valides tuleb teha järgmised otsused: · kasutatav puiduliik; · saematerjali sort ehk kvaliteet; · saematerjali niiskusaste; · saematerjali mõõtmed; · kas on vajalik immutatud puit; · kas on vajalik tugevussorteeritud puit. Ehituses on valdavaks okaspuit, seega kuusk, mänd või lehis. Lehis on seni veel vähe levinud,
Vaakum-surve meetodi puhul kasutatakse immutamiseks suuri survemahuteid,milles tsükkel algab vaakumeerimisega. Eesmärgiks on õhu eemaldamine puidustruktuurist , et see ei segaks immutuslahuse tungimist puitu. Seejärel lastakseimmutusaine vesilahus immutustanki jasurvestatakse see. Et immutusaine vesilahus saaks tungida puidu rakuseintesse, ei tohi need olla veest küllastunud, st immutatav puit peab olema enamvähem kuiv, niiskus ei tohi olla üle 25.28%. Immutatud puitu kasutatakse eelkõige välistingimustes, eriti kohtades, kus ta jääb kontakti pinnase või veega. Kasutusala on lihtsatest piiretest, näiteks kas või lillekastidest kuni maanteesoolapunkrite ja sildadeni. Väga hästi sobib immutatud puit teeäär-seteks mürapiireteks. Video: http://www.youtube.com/watch? v=3JK0QsX9owA Fotod immutamisest! Kasutatud materjal: Sõber,isa,enda pea ja Natuke http://www.kk.ttu.ee/puit/Puittoodete_tehnoloogia/Puidu_immutamine.pdf
1. Töö eesmärk Puidu niiskussisalduse, tiheduse ja survetugevuse määramine piki kiudu ja niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. 2. Kasutatud ehitusmaterjalid 12 puidust katsekeha - 1, 2 ja 3 õhkkuivatatud (+20 o C, 30-40% RH); 4, 5 ja 6 immutatud (100 % RH); 7, 8 ja 9 kuivatatud (~105o C); 10, 11 ja 12 õhkkuivatatud (+20o C, 30-40% RH). Katsekehad 1-9 olid tiheda aastaringiga, 10-12 olid hõreda aastaringiga. Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina eelkõige sel põhjusel, et ta on kättesaadav ja teda on hõlbus töödelda. Puit on tugev ja kaalult kerge. Puit on samuti soojapidav, sitke ja hea välimusega. Kuivas kliimas on puit ka äärmiselt püsiv materjal
mm Niiskuskindlamad Kartongkattega Laius: Tagumise Suurema õhuniiskuse kipskartongplaadid kipsplaadid, mille 1200 mm külje sisaldusega elumajade ja kipsist sisu ja Pikkus: markeering büroohoonete ruumide seinad ja kartongkate on 2600 mm sinine, laed (vannitoad, dusiruumid) immutatud vett 3000 mm Kartong mitteimavaks Paksus: mõlemal 12,5 mm poolel roheline Tule- ja Kartongkattega Laius: Tagumise Suurema õhuniiskuse niiskuskindlamad kipsplaadid, mille 1250 mm külje sisaldusega elumajade ja
· Steriilne haavatampoon 10 cm x 20 cm 1 pakk · Steriilne haavatampoon 30 cm x 60 cm 1 pakk · Rullside ( laius 10 cm ) 1 tk · Rullside ( laius 15 cm ) 1 tk · Plaastrid 12 tk · Desinfitseeriva ainega immutatud tampoonid haava puhastamiseks 6 tk · Kinnitusplaaster 1 rull · Rõhkside ( laius vähemalt 10 cm ) 1 tk · Kaitsekindad 2 paari · Kolmnurkrätik 1 tk · Käärid või turvalõikur 1 tk
2. Töö ajal...................................................................................LK 5 3.3. Avariiolukorras.......................................................................LK 6 ESMAABI KAPI SISU § 1. Miinimumnõuded esmaabivahenditele väikeettevõttes või ettevõtte eraldiasetsevates struktuuriüksustes 1) steriilne haavatampoon 10 cm x 10 cm 7,5 cm x 7,5 cm 2) rullside (laius 10 cm) 3) plaastrid (eri suuruses) 4) desinfitseeriva ainega immutatud tampoonid haava puhastamiseks 5) kinnitusplaaster 6) kolmnurkrätik 7) steriilne esmaabisideme pakend haavatampooniga 8) käärid või turvalõikur 9) kaitsekindad 10) kaitsemask kunstliku hingamise tegemiseks 11) alumiiniumkihiga soojendustekk 12) isekülmuv külmakompress 13) esmaabivahendite kasutusjuhend 14) esmaabi andmise juhend § 2. Miinimumnõuded esmaabivahenditele ettevõttes või ettevõtte eraldiseisvates struktuuriüksustes töötajate arvuga üle 25
enam immutusainet jääb puitu. Immutusprotsessi juhitakse immutuslahuse kontsentratsiooni kontrollimise kaudu. Kuna lahus on korduvkasutuses, hoitakse selle kontsentratsioon soovitud tasemel värske lahuse lisamise teel. Immutamisele järgneb immutusaine fikseerimine puidus. Sisuliselt tähendab see puidu kuivatamist immutustehases õhu käes ja vihma eest kaitstuna mõnest päevast mõne nädalani. Selle protsessi tulemusena ei ole immutusaine enam materjalist väljapestav. Kuna immutatud puitu kasutatakse välistingimustes, kus niiskus on muutlik, ei ole puidu kambris kuivatamine vajalik. Immutatakse ainult männipuitu. Kuuse rakuseinad on sellise ehitusega, et immutusaine ei tungigi temas sügavamale kui mõned millimeetrid. Kuuse immutussügavuse suurendamiseks kasutatakse pinna perforeerimist jm võtteid, kuid usk nende tulemuslikkusse ei ole kuigi sügav. Immutusainete liigidLääne-Euroopa Puiduimmutuse Instituudi andmetel toodetakse seal ca
Põlevad on kõik need materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit, plastikud, kummid) . Materjalid liigitatakse 3 kategooriasse: 1. Mittepõlevad - ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt ( looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). 2. Raskelt põlevad - süttivad raskesti ja hõõguvad ning söestuvad ainult tulekolde juuresolekul (õlg- ja roogmatt, mis on saviga segatud tihedus 900 kg/m3) või immutatud antipüreeniga. 3. Põlevad - on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad, ning hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. Ehitamisel kasutatakse teatavasti nii põlevaid kui ka mittepõlevaid materjale, ehitaja ülesandeks on valida teatud juhtudel materjale, mis ei sütti ega põle. Näiteks evakuatsioonikoridorides. Selliseid nõudeid esitatakse ehitusnormides vastavalt hoonete kategooriale jne.
Tabel 5.3.3 6. Järeldused Silikaattelliste keskmiseks tiheduseks saime 1965 kg/m3. Silikaattelliste veeimavuseks katsete tulemusel saime mahu järgi 18,67% ja massi järgi 9,47%. Mõlemad tulemused on võetud keskmise tulemuse järgi. Sellest saab järeldada, et silikaattellis on keskmise veeimavusega materjal. Määrasime ka katsekehade survetugevuse, mille kujuteguriks võtsime 1. Kuiva keha survetugevuseks saime keskmiselt 33,4 N/mm² ning immutatud keha survetugevuseks saime keskmiselt 8,5 N/mm². Sellest saime, et kuiva keha survetugevusklassiks on 30 ning immutatud keha survetugevusklassiks on 7,5.Sellest on näha, et survetugevus väheneb kui kivi on kokkupuutel veega.
Väljavõte § 5. Miinimumnõuded esmaabivahenditele M1- ja N1-kategooria sõidukites (sõiduautod, traktorid) 1) steriilne esmaabisideme pakend haavatampooniga 2 tk 2) steriilne haavatampoon 10 cm x 10 cm 2 pakki 10 cm x 20 cm 1 pakk 30 cm x 60 cm 1 pakk 3) rullside (laius 10 cm) 1 tk 4) rullside (laius 15 cm) 1 tk 5) plaastrid (eri suuruses) vähemalt 12 tk 6) desinfitseeriva ainega immutatud tampoonid haava puhastamiseks vähemalt 6 tk 7) kinnitusplaaster 1 rull 8) rõhkside (laius vähemalt 10 cm) 1 tk 9) kaitsekindad 2 paari 10) kolmnurkrätik 1 tk 11) käärid või turvalõikur 1 tk 12) kaitsemask kunstliku hingamise tegemiseks 1 tk 13) kaelalahas (isekinnituv) 1 tk 14) esmaabivahendite kasutusjuhend 1 tk 15) esmaabi andmise juhend 1 tk
ühendusviiku või kontaktpinda. Liigitus ● Eristatakse püsikondensaatoreid, mille mahtuvus on teatud kindla väärtusega, ja muutkondensaatoreid, mille mahtuvust saab etteantud piires sujuvalt muuta. ● Valdav enamik kondensaatoreid on püsikondensaatorid. Neid liigitatakse elektroode eraldava dielektrikukihi järgi; levinuimad on keraamika-, plastkile- ja elektrolüütkondensaatorid. Dielektrikuna on olnud kasutusel ka immutatud paber, vilk, klaas jm. ● Kondensaatorite eriliigi moodustavad superkondensaatorid, mida kasutatakse peamiselt elektrilaengu akumuleerimiseks. ●
käitlemine • Püsivate orgaaniliste saasteainete käitlemist korraldavad ja piiravad õigusaktid • Püsivate saasteainete Stockholmi konventsioon • POS saasteainete protokoll Püsivate saasteainete sattumine keskkonda • Energiat tootvate põletusseadmete kaudu (põlevkivi, turba ja hakkepuidu põletamine energeetikasektoris) • Raske ja kerge kütteõli ning põlevkiviõli põletamine. • Erinevate jäätmete põletamisel koduses majapidamises (immutatud puidu, mööblidetailide, erinevate pakendite ja plastikute ja vanaõlide) Ohtlike saasteainete sattumise vähendemanine keskkonnas • Esmatähtis tagada põletusseadmetes sellised põletamistingimused, mis välistavad või minimeerivad nende kemikaalide heidete tekkimise. • Täielikult tuleks vältida kontrollimatute olukordade teket, nagu näiteks prügila-, metsa-, hoonete, ka kaablipõlengud. • Kodustes tingimustes jäätmeid mitte põletada. TÄNAN!
et täiteaine oleks ühtlaselt mahus jaotatud). 3. Plastifikaatorid on lisandid, mis muudavad polümeerse materjali voolavamaks, kergendavad töötlemist. 4. Stabilisaatorid on ained, mis pidurdavad polümeeri vananemist. 5. Pigment annab tootele värvi. Plastide liigitamine Polümeeri tüübi või täitematerjali järgi: · Klaasplastid (täitematerjaliks orienteeritud või orienteerimata klaaskiud, klaasriie, klaasvattmatid jne, mis on immutatud polümeeridega) - klaastekstoliit, klaasplasttorud, laasplastplaadid, pehmed rullmaterjalid · Puitplastid, mille täitematerjaliks on nii puti-elementaarvineer, kui ka puitkiud, puitlaast või ka lihtsalt saepuru. Siia kuuluvad ka sellised tooted nagu auklikud puidu kiudu või saepuru sisaldavad kõlaisolatsiooniplaadid ja dekoratiivvineerid. · Paberplastid (mitmesugused akustilised- ja viimistlusplaadid)
Pseudosulamid on isotroopsed heterogeensulamid teineteises lahustumatute metallide baasil. Pseudosulamite faaside omaduste suure erinevuse tõttu on neil kõrge vastupidavus intensiivsetes soojusvoogudes,vibratsiooni neelduvus,isemäärivus kuivhõõrdumise tingimustes jne. Toodetakse pulbermetallurgilisel meetodil,kasutades vedelas faasis paagutamist või rasksulava karkassi immutamist sulametalliga. Tähtsamad sulamid on vasega immutatud raud ja vasega immutatud volfram või molübdeen, mida kasutatakse elektrikontaktmaterjalina. 11.plast ehk polümeerkomposiitmaterjalid on materjalid mis koosnevad polümeersest maatriksist ja tugevdavast komponendist kiulisel või pulbrilisel kujul. Käesoleval ajal valmistab tööstus erinevaid plastkomposiite( klaasplastid, metalloplastid jt.) ja teeb neist konstruktsioonidetaile: raketikeresid, naftasisteme, lennukipropellereid, el.mikroskeeme.
Metsandus. Feromoonpüünis. Feromoonid - on loomade poolt keskkonda eritatavad bioaktiivsed ained, mis samasse liiki kuuluvatel isenditel kutsuvad esile käitumuslikud, harvem füsioloogilised, muutused. Üldiselt, tänu nendele putukas võib eristada oma liiki isendeid. Mis on feromoonpüünis? Feromoonpüünis on väike gofroplastist majake, kuhu pannakse kuivamatu liimiga sisepõhi ja feromooniga immutatud kapsel. Püünis meelitab isasliblikaid majakesse, kus nad liimipõhjale kinni jäävad ja hukkuvad. Püünised vaid neljale liigile Püünised on praegu neljale kahjuriliigile: 1) õunamähkurile, 2) õunapuu-võrgendikoile, 3) õunakoile, 4) ploomimähkurile. Feromoonpüünis on liigispetsiifiline. See tähendab, et näiteks õunamähkuri püünis tõmbab ligi ainult õunamähkuri liblikaid, teistele see huvi ei paku.
oksüdatsiooniprotsessi, mille käigus aine ühineb hapnikuga.Hapnikurikkas keskkonnas on suur tuleoht, sest põlemist kiirendab peale hapniku suurema kontsentratsiooni ka asjaolu, et vähem põlemissoojust kulub lämmastiku soojendamisele, mistõttu leek on kuumem. Kui hapnik on enne süttimist segatud gaasiliste või suspendeeritud põlevainetega, tekib plahvatus, millega võib kaasneda detonatsioon. Eriti ohtlik on selles suhtes vedel hapnik. Vedela hapnikuga immutatud põlevaineid nimetatakse oksülikviitideks ja neid kasutatakse lõhkeainetena: nende eeliseks on see, et kui nad ei lõhke, siis aurab hapnik aja jooksul ära ja plahvatusoht kaob. Osoon Osoon ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist.Normaaltingimustel on osoon sinakas gaas. Ta neelab punast valgust; samuti neelab ta ultraviolettkiirgust.Osoon kondenseerub temperatuuril 112°C siniseks vedelikuks
(V/m)U - pinge (V)kahe punkti laugus piki jõujoont mõõdetuna (m). 7. kahe juhi elektrimahtuvuseks nim ühe juhi laengu ja nende juhtide potentsiaalide vahesuhet. C=q/U 8. Kahe juhi mahtuvus on võrdne ühe faradiga, kui nendele juhtide laengute +1C ja 1C andmisel tekib nende vahel pinge 1V. 9. Kondensaator on kahest juhist koosnev süsteem, mis on mõeldud laengute salvestamiseks. 10. paberkondens. Koosneb kahest stanniollehest mis on teineteisest eraldatud parafiinis immutatud paberiribaga. Ribad on kokku rullitud ja paigutatud metallkesta sisse. 11. plaatkondens.maht.valem C=oS/d 12. elektrivälja arvutamiseks saab kasut kondens. andmeid. Wp=qU/2
viktoriaanlik ajastu, mis tähendas ülima piirini viidud kombekust, seda ka moes, 20. sajandi esimene kümnend oli väga naiselik ja graatsiline aeg. Siluett oli lopsakas ning ideaaliks oli küps naine. Populaarsuse tipul oli S-kujuline figuur. Selleks kandsid naised korsette, mis olid eelnevatest moevooludest väiksemad ning sirge esiosaga. • Moes olid hallid ja valged juuksed, juuksevärve aga pruugiti varasemast vähem. • Ripsmete rõhutamiseks kasutati värvi sees immutatud kammi. • Kübarad polnud mitte ainult suuremad kui kunagi varem, vaid veelgi keerulisemalt kaunistatud ja ääretult laia ettepoole kaldus äärega. Kasutatud kirjandus: • http:// www.annaabi.ee/1900-1910-aastate-mood-W orldi-fail-m43925.html • http:// soengukunstiajalugu.weebly.com/1900-191 0.html • http://www.annaabi.ee/printversion.php?i =111832 • http://ester-wandrag.livejournal.com/1111. html • https://www.youtube.com/watch?v=xSVa Täname
puitu lagundava seene- suure koibiku eeoseid. See preparaat nakatab ja lagundab kännupuitu ning seetõttu takistab juurepessu levimise juurtesse. Biotõrje rakendused Feromoon tõrje: Näiteks kahjurputukate meelitamine feromoon- püünisesse. Feromoonid on hormoonisarnased ained, nagu lõhnaained, mis mõjuvad kindlat liiki isaliblikatele. Feromoonpüünis on nagu väike majake, mille põhi on kaetud mittekuivava liimiga ning majakeses ripub feromooniga immutatud kapsel. Püünise asemel kasutatakse maheviljelusega aiandites tugeva konsentratisiooniga feromooni preparaate, tänu millele ei leia isasliblikad paaritumiseks emasliblikaid. Feromoon püünis www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=277509 Biotõrje rakendused Bakteritoksiin putukate vastu: Tänapäeval kõige uuritum ja kasutatum mikroobne putukatõrjevahend on pinnanses elava bakteri Bacillus thuringensis toksiin, nimetatakse ka Bt-toksiiniks. See
Steriilne haavatampoon 10cm x 10cm 2 pakki 3 pakki Steriilne haavatampoon 7,5cm x 7,5cm 2 pakki 3 pakki Steriilne haavatampoon 5cm x 5cm 3 pakki Rullside (laius 10cm) 2 tk 2 tk Rullside (laius 15cm) 2 tk Plaastrid (eri suuruses Vähemalt 12 tk Vähemalt 24 tk Desinfitseeriva ainega immutatud tampoonid Vähemalt 6 tk Vähemalt 12 tk Kinnitusplaaster 2 rulli 2 rulli Kolmnurkrätik 2 tk 2 tk Steriilne esmaabisideme pakend haavatampooniga 2 tk 2 tk Käärid või turvalõikur 1 tk 1 tk Kaitsekindad 1 paar 2 paari Kaitsemask kunstliku hingamise tegemiseks 1 tk 1 tk
Õhkkuiv/ Kuivatat [kN] ud paksus laius kõrgus sisaldus pinala a b h [%] [cm2] Rs Rs, w Rs, 12 23,0 20,4 30,9 1 22,9 20,4 31,0 69,8 4,69 7 0,45 14,9 33,2 22,9 20,5 31,2 immutatud 22,9 20,5 31,2 2 23,0 20,6 31,1 81,8 4,71 7 0,45 14,9 33,0 22,9 20,5 31,1 19,8 20,6 30,8 3 19,8 20,6 30,8 7,5 4,08 20 0,04 49,0 40,2 19,8 20,6 30,8 õhkkuiv 19,6 20,2 30,9
Töövahendid I Valiku põhimõtted · Vastupidavus/töökindlus · Kasutamise mugavus · Mitmeotstarbelisus · Kerge hooldamine/pesemine · Reguleeritavus · Ergonoomilisus · Disain Paberlapid/linikud/rätid · Kasutatakse ainult üks kord - Hügieenilisus - Aseptiline koristamine - Mugavus - Kasutamise lihtsus · Pärast kasutamist visatakse prügikasti Immutatud paberlapid · Kodus kasutamiseks · Kuivade pindade puhastamiseks · Erinevatele pindadele erinevad tooted · Hoida õhukindlalt · Kasutamisel voltida õigesti kokku · Pind kuivab peale puhastamist 1 minuti jooksul Antistaatilised lapid · Seovad tolmu · Kuivade pindade puhastamiseks · Müügil linikutena ja rullides Töövahendid II Tekstiilpuhastuslapid
Need asendasid loomi lämmatavaid kaelarihmu ja suurendasid veojõudu. Spinning leiutati sõjariista järgi, mis tõi vaenlase suunas lennutatud oda tagasi. Rataskärud ilmusid 1. sajandi paiku. Seda käru, mida nimetati ka ,,puust härjaks" või ,,libisevaks hobuseks", sai vedada või lükata. Kui Tangi ajastul muutus teejoomine üldiseks, leiutati töövahend lehtede lõikamiseks. See oli kiirem kui teelehtede käsitsi rebimine. Hiinlased leiutasid ka veel vihmavarju. Õliga immutatud vihmavarjud, mis tehti mooruspuukoorest, kaitsesid vihma ja päikese eest. Keisritle olid punased ja kollased, liht inimestel sinised varjud. Keiser Hani kuninglik tähetark Zhang Heng leiutas dektori, mis määras kindlaks maavärinate piirkonna. Kaheksa draakonipead asusid ümber pronksist anuma, mille sees oli pendel. Maavärin pani pendli liikuma ja suus olev pall kukkus kolksatusega konna suhu. Selle järgi määrati maaväärina üldsuund ning valitsus sai
5. Kuidas ja kus hoitakse puhastusaineid ( 3 tk ) 6. Puhastusainete kontsentratsioonid ( kontsentraadid, lahused, valmislahused ) 7. Puhastusainete koostis ( mõju-ehk toimeained, lisaained ) 8. Tensiidid - puhastusainete põhikomponente( 3 ülesannet - alandavad vee pindpinevust, eemaldavad mustust, takistavad mustuse tagasi sadestumist puhastatavale pinnale 9. Ühekordse kasutusega puhastuslapid ( 9 tk ) ( antistaatilised lapid, õlilapid, õliga immutatud lapid, majapidamispaber, salvrätid, tualettpaber, istmealused, kätekuivatuspaber, pabertaskurätid ) 10. Korduvkasutusega puhastuslapi omadused ( 6 ) - suure imevusega, vastupidav, kergesti puhastatav, paraja suurusega, ei eralda ebemeid, laguneb looduses ) 11. Erinevatest tekstiilkiududest puhastuslapid ( puuvillased, tehiskiust, tselluloosist, kunstseemisest, mikrokiudlapid ) 12. Puhastuslappide värvikoodid 13. Mopid jagunevad ( plaatmopid, raammopid, pesumopid, pressmopid ) 14
Värvitav pind peab olema kuiv Pinnalt tuleb vana värv eemaldada Enne värvimist tuleb lihvida Kui aluspinnas on augud, tuleb need täita pahtliga, pahteldatud pind lihvida ühtlaseks, eemaldada lihvimistolm 1) Mida tuleb silmas pidada aiamööbli, piirdeaia, aiapostide pinna katmiseks materjali valides? Materjal peab vastu pidama. Aiapostid võib teha näiteks kivist, metallist või immutatud puidust. Puitu on soovitav värvida Pinotexiga. Värvitooni valikul tuleb arvestada seda, et hele pind määrdub kergesti. 2) Millised nõuded esitatakse krohv-, betoon- ja tellispindade värvidele (5) ? Peavad aluspinda kaitsma sademete eest Värvid peavad jääma piisavalt poorseteks, et tagada ruumisisese niiskuse läbipääsu ümbritsevasse keskkonda Taluma UV- kiirgust ja olema kaitstud hallituse ja sambla tekke vastu värvipinnal
on mahtuvus, s.o võime salvestada (mahutada ja säilitada) elektrilaengut ning seega ühtlasi energiat. Eristatakse püsikondensaatoreid, mille mahtuvus on teatud kindla väärtusega, ja muutkondensaatoreid, mille mahtuvust saab etteantud piires sujuvalt muuta. Valdav enamik kondensaatoreid on püsikondensaatorid. Neid liigitatakse elektroode eraldava dielektrikukihi järgi; levinuimad on keraamika-, plastkile- ja elektrolüütkondensaatorid. Dielektrikuna on olnud kasutusel ka immutatud paber, vilk, klaas jm. Kasutatud materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/Jootmine http://www.hot.ee/e/electronic/solder.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kondensaator
hind on väiksem - sest detailide arv on väiksem - sest valmistada ja koostada on lihtsam - sest vahetada on lihtsam väiksem läbimõõt ja mass väsimusnähtused on väiksemad: - sest kontaktsurved on väiksemad - sest koormuste tsüklilisus peaaegu puudub 2. Valida sobiv liugelaagri materjal ja kirjeldada selle materjali omadused. 2.1 Laagri pikkuse L määrang: - kuivhõõrdumisega ja poorsetele immutatud laagritele soovitatakse L = D. Oletan, et antud ülesandes tegemist on kuivhõõrdumise (kuivhõõrdumisega laagrid – erimaterjalidest (fluorpolümeerid jt.) laagrid, mis ei vaja laagri ja tapi pindade kontaktis määrdeainet ( toidumasinad, keemiatööstuse masinad) või isemäärivate laagritega (poorsed laagrid, mis on immutatud määrdeainega, mis laagri töö käigus imbub laagri ja tapi kontaktialasse). Seega L = D = 40 mm. 2
Prk nr. mõõtmed, mm (N/mm²) cm2 jõud, kN a b Üksik Keskm. 1 121 250.67 303.3 1304 43.0 2 118.33 248 293.5 1253 42.7 43.1 3 119.03 250.13 297.7 1298 43.6 Tabel 3: Survetugevus (immutatud) Proovikeha Survetugevus, ristlõike Survepind, Purustav Prk nr. (N/mm²) mõõtmed, mm cm2 jõud, kN a b Üksik Keskm. 4.0 118 247.67 292.3 956 32.7 5.0 118.33 249.67 295.4 994 33.6 34.1 6.0 118
mähkpistetega. Brokaat - riie, millel on metallniitidega sissekootud muster Buklee - sõlmelisest või aasalisest lõngast kootud riie Denim - teksariie Flanell - mõlemalt poolt karustatud puuvillane või villane riie Fliis - paks ja pehme karvastatud polüesterriie Frotee - aasakestega kartud hästi vett imav puuvillane riie Gabardiin - toimse sidusega villane või poolvillane ülikonna- või kostüümiriie Impregneer - vetthülgav riie, mis on immutatud spetsiaalsete ainetega Jute - selgesti loetavate lõngadega jämedakoeline käsitööriie Kanvaa - tugevasti tärgeldatud, hõreda koega tikkimisel tarvitatav riie, mille niidid tõmmatakse pärast tikandist välja Katteriie - see osa riidest, mis pööratakse hõlma või mõne muu detaili äärest pahemale poole, vajalik kinnise töötlemisel Krepp - märjana tugevasti kokku tõmbuv krobeline riie, enamasti siid aga ka villane
annaabi.ee 
