Tallinn 2008 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Elatusalad 3. Relvastus 4. Asustus Linnused 5. Suhted lähinaabritega 6. Elu-olu Perekond 7. Riietus ja ehted Ehted Naiste rõivastus Naiste peakatted Põlled Meeste rõivastus Meeste peakatted Laste rõivastus 8. Muinasusund 9. Kokkuvõte Meie ajaarvamise algul elasid juba eesti keele sarnast keelt rääkivad muinaseestlased praegusest laiemal territooriumil ja asustasid ka suurt osa tänasest Lätist. Lätlased omakorda asustasid ka Leedu, Valgevene ja Preisi alasid. Eestlased on harjunud teadmisega, et muistses vabadusvõitluses alistati lätlased ja liivlased kiiresti ja neist said mõõgavendade liitlased eestlaste vastupanu murdmisel, mis teatavasti viidi lõpule 1227. Elatusalad Eestlaste peamiseks elatusalaks oli maaharimine ja karjakasvatus. Valdavalt harrastati Põhja-Eestis künnipõllundust, Lõuna-Eestis pigem alepõllundust. Põllunduse liik oli seotud loodusoludega
liikusid neile vastu. Ristisõdijate väge kohates liikusid nad Viljandist kõrvale, ajaloolaste oletuste kohaselt praeguse Pärsti ja Vanamõisa kanti, kus oli eestlastele sobivam metsane maastik ja saksa rüütlite sõjaline edemus polnud niivõrd määrav. Lembitu plaan oli ilmselt algusest peale suunatud ristisõdijate tsentri moodustanud sakslaste ümberpiiramisele. Selleks tuli kõigepealt purustada vastase tiivad, mille vasakul moodustasid lätlased, paremal liivlased. Eesti maleva tsentrumi ülesandeks jäi seega sakslaste survele seni vastu panna, kuni lätlased ja liivlased on purustatud ning sakslased eestlaste poolt täielikult ümber piiratud. Lahinguplaani õnnestumise pidi tagama eestlaste arvuline ülekaal, mistõttu keskele paigutati eesti maleva arvukaim osa, mille moodustasid arvatavasti revalased, virulased, järvalased ja harjulased. Lahing võis alata keskpäeva paiku. Eestlased olid suutnud
tagakiusatud vanausulised. · Toimus ka vastupidine protsess : Eestlased asusid Peipsi idakaldale -> Eesti külad püsisid kuni 2.maailmasõjani Soomlased Eesti aladel · 17.sajandi teiseks veerandiks moodustasid Virumaal 20% rahvastikust, Harjumaal 12% rahvastikust. · Paljud soomlasid pagesid Eestisse kohustusliku sõjaväeteenistuse eest. · Kuigi rootslasi ja soomlasi ei lubatud pärisorjastada, unustati see ajapikku. Lätlased Eesti aladel · Lätlased asusid Lõuna-Eestisse, enamasti Kuramaalt. · Just Liivi sõja järel nihkus Eesti etniline lõunapiir praegusele joonele või koguni sellest põhjapoole. Oli ka kaugemate rahvaste esindajaid.. · Hollandlased, sotlased, ungarlased, leedulased jt. · Mitteeestlasi oli 1630.ndatel aastatel Lõuna-Eestis kuuendik kogu maarahvastikust. · Põhja-Eestis võis olla see arv suuremgi. · Eestlaste osatähtsus hakkas rahvastikus siiski järjekindlalt kasvama.
Vabadussõda Ettevalmistused: 1918. aasta novembri lõpus Punaarmee jõud Eesti piiridele – 2 suunda: Narva alt Tallinna peale ja Pihkva juurest Võrru ja Valka. Sõjale siin püüti anda kodusõja iseloomu( Punaarmees oli eestlasi(kommunistid-enamlased), kes olid pagenud Venemaale, kui sakslased okupeerisid Eesti peale iseseisvumist; suurem osa armeest olid siiski venkud ja lätlased). Peterburis loodi Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kuulutas end ainsaks seaduslikuks võimuorganiks Eestis kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis Lood kehvad: Eesti Rahvaväkke tuli vähe mehi, juurde neid ei tahtnud tulla ja oli varustusest puudus. Paluti abi Soomest, UK’st ja Saksa okupatsioonivägedelt ning Vene valgekaartliku Põhjakorpuselt. Sõja algus: Punaarmee ründas 22. nov Narvat aga sakslased lõid nad tagasi. Paar päeva hiljem loovutasid
1143 rajati ka Lübecki. 2. Nimeta vähemalt 3 ristisõdade algpõhjust Läänemere suunas 3p - Sakslaste soov vallutada alasid Ida- Euroopas, et suurendada oma asula(Ekspositsioon itta ehk Drank nach Osten; Lübecki linna rajamine 1143, mis sai lähtepunktiks edasistel vallutusel) - Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas-eestlased, lätlased, leedulased. - Soov hõivata kaubandusmonopool Venemaaga - Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatus vahendeid maad ja sõjatulu - Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada 3. -Kirjelda liivlaste ristiusustamist 2p Kui 1206.-1207. a liivlaste vastupanu rauges, siis toimus ulatuslik ristimine, liivlaste alale ehitati kirikud ja seati ametisse preestrid. 4. Mis oli Madisepäeva lahingu tulemus? 1p
annaabi.ee 
