1. PN-Siire ja tema omadused 1.1 Elektrijuhtivus pooljuhtides Pooljuhid on materjalid, millised on elektri juhtide seisukohalt on juhtide ja isolaatorite vahepeal. Pooljuhte on palju, kuid elektroonikas kasutatakse väheseid. Kõige olulisem pooljuht kaasajal on räni. Ajalooliselt esimene oli germaanium. Veel kasutatakse gallium-arseniidi (Ga As), räni-karbiidi (SiC) jne. ?hiseks oluliseks omaduseks kõikidele pooljuhtidele on nende kristalliline ehitus. Aine kristallilise ehituse korral on iga aine aatomil oma kindel asukoht st. nad moodustavad kristallvõre. Igale ainele on omane mingi kindel ja teistest erinev kristallvõre st. aatomite paiknemine. Kui soovitakse ühtlast kristallvõret, siis ei tohi lubada aines lisandeid, sest lisandid tekitavad oma kristallvõret ja struktuur muutub. Kristallilisest ehitusest tulenevalt võime oletada aine elektronid võ...
docstxt/124136865260575.txt
Tallinna Polütehnikum IT ja telekommunikatsioon ProgeCAD Referaat Koostaja: X Juhendaja: X Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1Ajalugu...............................................................................................................................4 2Tüübid................................................................................................................................6 3Tehnoloogia........................................................................................................................8 4Laiendused..........................................................................................................................9 5Lisainfo...................................................
Televisiooni-, video- ja helitehnika I kordamisküsimused eksamiks 1. Heli: a. Mis on heli füüsikalised omadused? Sagedus(20-20000Hz umbes), õhurõhu muutumine õhus ehk helirõhk(muutumisel muutub heli), levimiskiirus(Õhus – 343m/s;Vees – 1482 m/s;Terases – 5960 m/s) b. Mis sagedustel helisid inimesed kuulevad? 20-20000 Hz c. Mis on heli puhul madalad, keskmised ja kõrged sagedused? 20-200 Hz madalad, 200-4000 Hz keskmised, 4000-20000 Hz kõrged d. Kuidas nimetatakse inimesele mitte kuuldavaid helisid ja kus/milleks neid helisid kasutatakse? Infraheli on alla 20 Hz, ultraheli on üle 20000 Hz;Infraheli – seismoloogia;Ultraheli – ultraheli uuringutes(meditsiin) 2. Heli levimine: a. Kuidas heli levib? Heli levib lainetena, helina tajub inimene õhurõhu muutumist b. Mis kiirusel heli levib? Mis mõjutab heli levimise kiirust? Õhus – 343m/s;Vees – 1482 m/s;Terases – 5960 m/s;Heli levimise kiirust mõjutab keskkon...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Päevane osakond Jaan Kalder AA 08 SMA Liin Komponentide pealekandmismasin (CPP) Röntgen Individuaalülesanne Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................3 Sissejuhatus Individuaaltööks valisin SMA liini, kuna seal oli kõige rohkem elektroonikat ja automaatikat, tundsin ka selle töö valides kõige rohkem kindlust ja huvi. Üldiselt liini hooldus oli väga kerge sellega saaks igaüks hakkama, kuigi liinil olevate masinate ehitus ja tööpõhimõte on midagi sellist, millega läheb aega, et selgeks saada. Järgnevas aruandes tutvustan SMA liini kui tervikut ja erinevate masinate tööpõhimõtet ja ehitust. ...
docstxt/124052085857646.txt
Muusika PA-08A I kursus I vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni V saj. P.kr ). Vanad kultuurid Muinas-Egiptus 3000 - 1800 a. ekr Mesopotaamia 3000 - 1700 a. ekr India 500 - 400. a. ekr Vana-Kreeka ja Rooma 800 a.ekr - 400 a. p. Kr Araabia 3. 13. sai. P. Kr. Mehhiko ( Inkad ja Maiad) 2. 14. saj. P.kr II Keskaja kultuur ja muusika ( 5. 13. saj. ). III Renessanss ( 14. -16 saj.) IV Barakk ( 17. saj. 18. saj esimene pool) V Klassitsism VI Romantism ( 19. saj. ) VII Modernism ( 20. saj. ) ( stiilide paljusus ) Vanade kultuuride muusika Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides. ( Babüloonia, Egiptus, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina) 1. Muusika iseloomulikud jooned. 1.1. Muusika oli seotud teiste kunstiliikidega. 1.2. Muusikat peeti jumalate kunstiks. 1.3. Muusika oli ühehäälne. 2. Vana kreeka muusika: Täiuslikul kujul esines ...
MEHAANIKA 1. Puudulik 2. Kui suur oleks keha kiirendus, liikumisel rennis, mille kalde nurk on 10°? Joonis , raskuskiirenduse ja kaldpinnasihilisekiirenduse vektor ja väärtused. 3. Ema veab kelku 40 neutronilise jõuga, nöörist pikkusega 2m, ülemise ja alumise otsa kõrguste vahe on 0,5m. Kui suur jõud veab kelku üles? 4. 5m kõrguselt mäelt hakkab 200m pikkust teed mööda ratas alla veerema, kui suur on kiirendus ja palju aega kulub? 5. Rong hakkab jaamast ühtlaselt kiirenevalt liikuma, saavutades 5 min möödudes kiiruse 54 km/h. Kiirendus ja vahemaa? 6. 1,5 tonnise auto kiirus oli algul 36 km/h ja suurenes 72-ni. Kui palju suurenes energia? 7. Pump tõstab kaevust 200 kg vett, 8 min 6m kõrgusele. Kui palju teeb pump tööd ja kui suur on pumba mootori kasuvõimsus? 8. Kui suur jõud suudaks kiirusega 5 m/s liikuva keha 20s jooksul peatada, kui keha mass on 80kg? 9. 1,5 tonnine auto sõitis ...
Kirjanduse tunni konspekt 8.okt 2009 Õpetaja raamatusoovitus(Iidsete aegade lood1 ja 2) Antiikkirjandus(Antiik-Kreeka,Rooma) Antiikkirjandus-mõiste antiikkirjandus hõlmas antiik-rooma ja antiik-kreeka kirjandust nende riikide Eksisteerimise perioodil.Kirjandus toetub mütoloogiale.Vanimad näited on (Homeros- Filias,Odüsseia) Antiikjumalate kants:Olümpose mägi Jumalad:Zeus(Jupiter),Hera(Juno),Pallas Athena(Minerva),Hephaistos(Vuleanus),Apollon(Apollo) Artemis(Diana),Ares(Mars),Aphrodite(Venus),Hermes(Mereuruius),Dyonysos(Bacchus),Hest ia(Vesta) Demeter(Ceres),Poseidon(Neptunus),Hades(Pluto). Kodus:Miks odüsseus ei jõudnud kohe koju kuigi tema laevastik oli kodusadamas?
Ühiskond · Inimeste olemasolu viis. · Koosneb inimestes, ei saa olla inimest ühiskonnata. Ühiskond suurte inimhulkade korrastatud eluviis. Ühiskonna struktuur ja kujunemine · Ürgkari ellujäämiseks oli vaja koos tegtseda(hetkevajadustest sõltuv võim) · Sugukond võimusuhted püsivamad(elukorraldus põhines veresugulusel) · Territoriaalne kogukond tööjaotus perekondlike sidemete tähtsuse vähenemine, territoorium rolli kasv. Riik · Võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil, teostades võimu alaliste institutsioonide kaudu a) Lepinguteooria b) Orgaaniline teooria a) Võimuteooria · Territoorium · Elanikkond · Suveräänsus Poliitika ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ühiskonnaelu tasandid · P...
Freesimine Tallinna Polütehnikum 1. Sisukord Table of Contents 1.Sisukord............................................................................................................... 1 2.Sissejuhatus..................................................................................................... 3 3.Mis materjale freesitakse?............................................................................. 3 4.Freesimise ajalugu......................................................................................... 3 5.Keermestamine............................................................................................. 4 6.Kaasaegne Freesimine................................................................................... 4 7.Erinevad Freesid ja ohutusnõuetest freesimisel............................................5 Allikad...........................
Eesnimi Kuupäev Perekonnanimi Rühm Töö nr. 1 Töö eesmärk Mõõtmine jne. Kasutatavad seadmed RT-030 Skeemid: Joonis 1 joonis 2 Joonis 1. 1. Kompressor 2. Kompressori ja El. Klapi singaallambid 3. Väljavoolu klapp 4. Elektriliselt opereeritav klapp 5. Surveandur 6. Manomeeter 7. Surveanum Joonis 2 1. Manomeeter 2. Juhtseade 3. Mootor 4. Rõhumõõtja 5. Kompressor 6. Surveanum 7. Elektriliselt opereeritav klapp 8. ---"---- 9. Takisti Sissejuhatus RT-030 on tööstuses laialtlevinud rõhu reguleerimise süsteemi standardne mudel. Selles süsteemis on toimivaks sõlmeks silindriline metallist surveanum. Väliselt käivitataval, elektriliselt operee...
Eksami tegin just täna, küsimusi oli 4 ning minule juhtus 4 lipik järgnevate küsimustega : 1) Elektrivoolu töö ja võimsus. (seletus, valem) 2) Ideaalse gaasi seletus. 3) Kiirendus (seletus, valem) Neljas oli ülesanne, mille sisuks oli : On kaks rongivagunit, mille mass on 45t ning nad asuvad teineteisest 10m kaugusel. Välja tuli arvutada nendevaheline gravitatsioonijõud, kui G=6,67*10^(11)Nm^2/kg^2. Vot niiviisi.
KEEMIA EKSAMI KÜSIMUSED JA VASTUSED 1.Keemiliste elementide perioodilisus seadus, perioodilisus tabel ja selle rakendus keemiliste elementide iseloomustamisel. Keemiliste elementide, ning neist moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses aatommassist. Perioodilises süsteemi ahela koostas Mendelev, kus igale elemendile on oma lahter, koos aatomi numbriga, selle aatommassiga, nimega ja sümboliga. Iseloomustamisel saab tabeli perioodi numbrist teada aatoni elektronkihi arvu, aatomi number on prootonite ja neutronite koguarv, gruppist tuleb viimase kihi elektronide arv. 2.Metallide asukoht keemiliste elementide perioodilisus tabelis Elementide metalliliste omaduste muutus perioodis (III perioodi näitel). Kõik perioodid algavad aktiivsete metallidega. Liikudes vasakult paremale nõrgenevad metallilised omadused nagu välises elektronkihis suureneb elektronite arv (väheneb arv elektro...
1.Mida käsitlevad staatika ,kinemaatika ja dünaamika ? 2.Liikumise näited 3.Keskmine kiirus ja hetkkiirus (seletused , valemid ,mõõtühikud= 4.Kiirendus (seletus ,valem ,mõõtühik) 5.Ühtlane sirgliikumine (seletus , valemid) 6.Ühtlaselt muutuv sirgliikumine (seletus ,valmeid) 7.Newtoni I seadus 8.Newtoni II seadus 9.Newtoni III seadus 10.Gravitatsiooniseadus 11.Töö (seletus ,valemid) 12.Kineetiline energia (seletus ,valem) 13.Potentsiaalne energia (seletus ,valem) 14.Ideaalse gaasi seletus 15.Isoprotsessid 16.Soojusülekande liigid 17.Sulamine ja tahknemine (seletus ja valem) 18.Aurustamine ja kondendseerumine (seletus ,valem) 19.Termodünaamika I printsiip 20.Termodünaamika II printsiip 21.Coulombi seadus 22.Elektrivälja omadused 23...
Mats Traat Elulugu ● Sündinud 23. novembril 1936. aastal Tartumaal. ● 1964a lõpetas Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi. ● Aastatel 1965-1968 töötas toimetajana Tallinnfilmis. ● Töötab siiamaani kirjanikuna. Isiklikku ● Ei armasta rääkida oma elust ja tegemistest. ● Temaga tehtud intervjuudestki jäävad silma salapärased luulerealised vastused. ● Kirjaniku lapsepõlv möödus karjapoisina. ● Esimeseks kooliks kus ta õppis oli Arula kool. ● Koolipäev algas septembri keskpaigas rohke töö tõttu. Looming ● Traadi luule algas kodumaateema ja tulevikuoptimismiga. ● Hiljem luuletas filosoofilist, loodus- ja isamaaluulest. ● Ta on kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. ● 1962a ilmus esimene luulekogu "Kandilised laulud". „Kandilised laulud“ (1962) Olin kahekümne nelja aastane neitsi, ...
Andmeturbe alused Mida õpitakse? Infoturbe põhimõisted Infoturbe komponendid Varad, ohud ja nõrkused Turvameetmed, volitustõendid ja krüptograafia Infoturbe standardid Infoturbe audit Riskianalüüs, riskianalüüsi meetodid Infoturve Eestis, turbe majanduslik pool Kirjandus Vello Hanson. Infosüsteemide turve. 1. osa: turvarisk. Tallinn, AS Cybernetika. Antud väljaantud uuesti aastal 2009. Vello Hanson. Infosüsteemide turve. 2. osa: turbe tehnoloogia. Tallinn, AS Cybernetika. V Praust. Digitaalallkiri- tee paberivabasse maailma. Tallinn, ILO. Andme- või infoturve? Andmeturve (data security) *andmebaaside ajastu- andmetöötlus; Infoturve (information security) *infosüsteemide ajastu- infotöötlus; Nende kahe vahe on töötlus viisides. Andmetöötlus on tavaliselt lokaalne, infotöötlus aga on hajutatud ja globaalsem, see tõttu pole infotöötlusel vaja koondada andmeid ühte arvutisse. Teadmusturve (knowled...
Referaat Tallinna Tehnikaülikool 2012 Sisukord 3) Sissejuhatus 4) Peatükid 6) Kokkuvõte 7) Intervjuu 8) Allikad 9) Lisad Sissejuhatus Järgnevas tekstis räägin ma TTÜ'st ehk Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tallinna Tehnikumi ajaloost, rektorites ning muutustest alustades kooli rajamisest kuni tänapäevani. Valisin selle teema, sest on soov endal sinna ülikooli minna. Eriala pole ma veel valinud. Sooviksin teada TTÜ ajaloost, kuulsamaid õppejõude ning alad millega on TTÜ maailmas silma paistnud. Ajalugu 17. septembril 1918. aastal asustati õppeasutus nimega Eesti Tehnika Seltsi Tehnilised Erikursused, kus osales 115 õpilast ning neid õpetas 25 õppejõudu.
Mats Traat (sündinud 23. novembril 1936). Faktid luuletaja eluloo kohta 1.Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi. 2.1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi. 3.1969 kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused Moskvas. 4.Töötas 1965 - 1968 toimetajana Tallinnfilmis. Looming 1. Traat alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem on ta viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. 2. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. 3.Ta on kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume
Mats Traat 23. 11. 1936 Elukäik Sündis Tartumaal Palupera vallas Elukohavahetuste tõttu õppis ta mitmes eri koolis (Rannus lõpetas 7 klassi) 1957 lõpetas Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi (töötas sovhoosis) 1964 lõpetas ta Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi 1969 Moskvas filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 1965-1968 toimetajana Tallinnfilmis Abielus Victori Traadiga (tõlkija) ja kaks tütart Praegu on kutseline kirjanik Looming Esimene väljatulnud teos oli luulekogu ,,Kandilised laulud" (1962) Peale luulekogude on ta kirjutanud: romaane, näidendeid ja novellikogusi
1954. aasta sügisel liideti Tallinna Arve ja Plaanindustehnikum Tallinna Kergetööstustehnikumiga. 1944. aastast alates alustas tööd Tallinna Rahandustehnikum Poeglaste Kommertskooli baasil. 1949.a. muudeti see Tallinna Rahanduse ja Krediidi Tehnikumiks. 1958. aastal likvideeriti tehnikumi päevane osakond ning 1958 - 1961 tegutses Üleliidulise Rahanduse ja Krediidi Tehnikumi õppe- ja konsultatsioonipunkt. 1961. aastal alustas tööd Tallinna Majandustehnikum. Baasiks said Üleliidulise Rahanduse ja Krediidi Tehnikumi õppe- ja konsultatsioonipunkt ning Tallinna Kergetööstustehnikumi majanduse erialad. Alustati 7
Autor: Mats Traat Töö koostaja: SeltsimeesLenin VASTSED HARALA ELULOOD Mats Traadi lühielulugu Sündinud 23. novembril 1936 Palupera vallas Enim tuntust kogunud luuletaja ja proosakirjanikuna Elukohavahetuste tõttu õppis ta mitmes eri koolis, seitse klassi lõpetas Rannus, kuid majandusliku kitsikuse pärast ei saanud kohe edasi õppima minna. Lühielulugu Lõpetas 1957. aastal Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi 1964. aastal Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969. aastal sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused Töötas aastatel 1965 1968 toimetajana Tallinnfilmis Lühiülevaade Mats Traadi loomingust "On unistus kui ränikivi" (2000) "Kõllane õtak" (2001) "Harala elulood" (2001) "Uued Harala elulood" (2002) "Elusäde" (2003) "Turg ilma Sokrateseta" (2004) "Orjavits õitseb" (2005) "Traat armastusest" (2006)
Funktsionalism. 1930. aastaist elektilisem stiil esindushoonetel (Alar Kotli Kaitseliidu maja ja Presidendi kantselei, Olev Siinmaa Rannahotrll eramud, Edgar Johan Kuusik ja Anton Soans Kunstihoone). Funktsionalismi mõju jätkus koolide, kortermajade ja mitmete eramute ehitamisel. Stimuleerivalt mõjus arhitektuuri arengule tugeva rahvusliku arhitektide kaadri kujunemine. Astuti samme arhitektide ettevalmistamiseks kodumaal Tallinna Tehnikumi juures. Arhitektide loomingulise koostöö süvendamiseks asutati 1921. a. lõpul Eesti Arhitektide Ühing, mille esimeseks esimeheks valiti E. Habermann. EAÜ organiseeris 1928. aastal ehitus- ja mööblinäituse, millel olid eksponeeritud linnaplaanid, hoonete projektid, korterite sisustused. Kunstikool Pallas (1918-1940) Pallase ühingu asutajateks olid Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja Friedebert Tuglas.
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Kokka eriala III kursus Darja Grigorjeva Mats Traat Valga 2009 Nimi: Mats Traat sünniaeg ja -koht: 23. novembril 1936 Tartumaal Palupere vallas elukohad: Veikülas, Moskvas, Tallinnas. perekonnaseis: teadmata haridus: Lõpetas Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja kõrgemad filmilavastajate ja stenaristide kursused. töökohad: mõniaeg sovhoosis, toimetajana Tallinnfilmis. 1970. aastast töötab kutselise kirjanikuna. mida kirjutanud: romaanid, luulekogud, näidend, novellikogud. Looming Mats Traadi loomingut iseloomustab ideelis-kunstiline terviklikkus luules, proosas ja (filmi)dramaturgias. Traat kujutab eestlaste saatust eelkõige külaühiskonna ajaloo kaudu,
CV NIMI: Mats Traat SÜNNIAAEG JA KOHT: 23. Novembril 1936 Tartumaal Palupere vallas ELUKOHAD: Tallinass, Moskvas, Veikülas PEREKONNASEIS: info puudus sellel alal, sest Traat ei avalda oma isikliku elu kohta infot HARIDUS: Arula kool (19451946), Vana-Otepää kool (19461947), Nõuni kool (19471949), Rannu koolis (19491951), Tartu tehnikumis (19521953), lõpetas Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikumi, Moskva Kirjandusinstituudi 1964 ja samas kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1969. TÖÖKOHAD: Töötanud normeerijana, tehnilise järelevalve inspektorina, Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide kolleegiumi liikmena 19651968. Alates 1970 kutseline kirjanik. On töötanud ka sovhoosis. MIDA KIRJUTANUD: Novelle, luulekogusid, romaane, näidendeid TUNTUD TEOSED: Esikromaan ,,Tants aurukatla ümber" (1971), Traadi tuntuim teos, pälvis 1972
Tehlinilne dokumentiatsioon Vormistamine Lõputöö koostatakse ja köidetakse kokku järgmise skeemi kohaselt; · Tiitelelht · Lõputöö · Sisukord · Sissejuhatus · Töö põhiosa · Lõputöö koostatakse ja köidetakse kokku järgmise skeemi kohaselt; · Kokkuvõte · võõrkeelne resümee · kasutatud kirjandus · lisad Töö tiitellehel on järgmised elemendid: · Tehnikumi nimetus (tähed 16 punkti) · Töö kood · Õpilase ees ja perekonna nimi (väikeste täh 2/3 kõrgusele) · Töö pealkiri (suurte paksude täh 16) Töö tiitle lehel on järgmised elemendid: · Juhendaja ja kontsultantide ametikoht ja nimed · Töö autori allkiri · Töö valmimise koht ja aasta · Kirja suurus tiitellehel on täissuurusega 14 punkti
MATS TRAAT ( 23. XI 1936 ) Mats Traat (sündinud 23. novembril 1936 Palupera vallas) on eesti kirjanik. Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 1965 - 1968 toimetajana Tallinnfilmis. Sündis Tartumaal. Õppis Moskvas Kirjandusinstituudis. Praegu kutseline kirjanik. Tuglase novelliauhind (1996, 2002, 2007) Esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962, äratas soodsat tähelepanu. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat
Mats Traat ''Ilmakaared'' Mats Traat on on sündinud Tartumaal aastal 1936. Ta on luuletaja, prosaist, näitekirjanik, stsenarist ja luule tõlkija. Õppinud Arula, Vana-Otepää, Nõuni ja Rannu koolis. Tegi sovhoosis põllutööd, töötas mitmel pool traktorijaamades. Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 19651968 toimetajana Tallinnfilmis. Praegu on Traat kutseline kirjanik Tallinnas. Mats Traat on saanud mitmeid tunnustusi, sealhulgas kolmel korral Tuglase novelliauhinna, Valgetähe IV klassi teenetemärgi ning Jaan Krossi kirjandusauhinna. Tema tähtsamateks teosteks on novellikogu ''Koputa kollasele aknale'', lühiromaan ''Tants aurukatla ümber'',
Sisukord Sissejuhatus Refereermise teemaks võtsin Suuremõisa lossi. Täpsemalt tuginen lossi ajaloole ja sellele, milline on lossi välimus ja ümbrus ning mis asutused asuvad seal praegu. Eesmärgiks on saada teada rohkem lossi ajaloo kohta. Referaat on ülesesitatud interneti põhistel allikatel. Selle teema valisin, sellepärast et õppisin lossi vasakus tiivas asuvas põhikoolis 4 aastat ja olen kuulnud igasuguseid legende lossis toimunu kohta ning soovin nüüd teada, milline hoone minevikus tegelikult oli. Suuremõisa loss asub Hiiumaal, Pühalepa vallas, Suuremõisa külas. Ülevaade Suuremõisa härrastemaja ehitati aastail 1755-1760 krahvinna Ebba-Margareta Stenbocki ajal. Tiibhooned ja osa kõrvalhoonetest valmisid 1772. aastal. Lossis oli hulk kõrvalhooneid, mis on säilinud erinevas seisukorras. Säilinud (ja muinsuskaitse all) on tall, tallmeistrimaja, tõllakuur, ai...
Inimesed ei oska hinnata asju mis neil on olemas. Olgem ausad... kõik inimesed on siiski sünnist saati võrdsed. Keskkoolini me peame kõik õppima üheksa aastat. Kes viitsib see õppib selle ajaga juba midagi juurde. Kes hakkab käima sporditrennis, kes peale tunde muusikaklassis laulmas. Kes ei ole laisk ja käib silmad lahti, see leiab juba oma ande siis ülesse. Põhikool on läbi. Üks etapp elust on möödas. Nüüd me valime endale järgmise kooli. Kes läheb ametikooli, kes tehnikumi, kes gümnaasiumisse. Kõik lähevad oma teed. Nii kuidas nad ise arvavad, et neil parem on. Kuidas neid endal parem on? Pigem nii nagu vanemad ja vanavanemad soovitavad. Aga eks see on kõikide perekondade enda probleem. Kellel on see traditsioon, et kõik peavad suguvõsas kõrghariduse saama. Kellel aga lastakse ise valida kes ta ise tahab olla. Tihti ei usuta, et millegi saavutamine on võimalik, enne kui keegi on selleni jõudnud.
Fakte raamatukogu ajaloost · 1919 - asutati Tallinna Tehnikumi raamatukogu · 1936 - loodi Tallinna Tehnikainstituut ja tehnikumi raamatukogu reorganiseeriti instituudi raamatukoguks. · 1938 - seoses tehnikainstituudi ümbernimetamisega sai raamatukogu nimeks Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu · 1941, 1944-1989 kandis raamatukogu Tallinna Polütehnilise Instituudi Raamatukogu nime · 1956 - taastati II maailmasõjaajal katkenud rahvusvaheline raamatuvahetus · 1960 - alustati TPI bibliograafia koostamist
Nüüd jäi Aarne ja ta õdede eest hoolitsema nende onu ja vanaema. Vanaema oli tavaliselt lastega kodus ja onu tööl. Aarne vanaema tervis hakkas minema kehvaks ning siis pidi ta hakkama ise toimetama ning näiteks süüa tegema. Aarnele hakkas ka huvi pakkuma tehnika ja meisterdamine. Ta näiteks valmistas oma onuga jõuluehteid, igasuguseid elektririistu ja isegi lootusetult rikkis külmkapi käima pannud. Kui ta lõpetas seitsmenda klassi, arvas ta onu, et ta võiks minna elektromehaanika tehnikumi. Aga kuna Aarne oli juba teatris käinud, tahtis ta hoopis näitlejaks saada, ta oli paar viimast aastat näiteringis kaasa löönud. Siis onu soovitas Aarnel minna Tallinna 2. Keskkooli, kus hakkas teatritegemine suurelt pihta. Üheksandas klassis sai ta mängida Kiirt ,,Kevade" esimeses vaatuses. Aarne puutus kokku ka muusikaga. Talle kingiti mandoliin, kui ta oli kümnene ja sinna oli kaasa pandud õpik, millest Aarne hakkas harjutama. See oli teiste jaoks haruldus, kui näitleja
15! Erinevaid võimalusi on A 15 15 2 ! 13! 14 15 210 . 2 Edasi vaatame ülesandeid. Tööd asuvad aadressil www.kool.ee 1. Mitmel erineval viisil on võimalik paigutada väljakule ühte jalgpallimeeskonda s.t. 11 jalgpallurit? Lahendus: Erinevaid paigutamise viise on P11 = 11! = 1 . 2 . 3 . 4 . 5 . 6 . 7 . 8 . 9 . 10 . 11 = 39 916 800. 2. Tehnikumi õpilased õpivad üheksat erinevat põhiainet. Teisel septembril on ette nähtud 5 tundi. Mitu erinevat võimalust on tunniplaani koostamiseks, kui sel päeval peab olema 5 erinevat õppeainet? Lahendus: Erinevaid võimalusi on 9! 4! 5 6 7 8 9 A 59 15120 . 9 5 ! 4! 3. On vaja paigutada kolm värvilist lauajuppi üksteise kõrvale nii, et üks peab
küps elulhoiak. Proosateose põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Ühiskonna kriitiline paatos ja masendavate olude kujutus ühendub kõlbelisuse ja traditsiooni väärtustamisega. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. 1.Noorpõlv ja haridustee Mats Traat sündis 23. novembril 1936 aastal Palupera vallas. Ta lõpetas 1957 aastal Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi. 1964 lõpetas ta Moskvas Gerki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Mats Traat töötas 1965-1968 toimetajana ,,Tallinnfilmis". 1970. aastast kutseline kirjanik. Maailmakirjanduse Akadeemia liige. Mats Traat on saanud mitmeid kõrgeid preemiaid nagu Fr. Tuglase novelliauhind, kultuurkapitali aasta- preemia, riiklik elutööpreemia. Friedebert Tuglase novelliauhind on antud talle 1975
arvab, et aastaks 2032 on maailmas oluliselt rohkem uimasteid. Narkomaania Eesti noorte seas Eestis on väga palju noori, kes alustavad narkootikumide tarvitamist väga varajases eas. ETV saates ’’Pealtnägija’’ rääkis üks 17-aastane noormees, kuidas narkomaailm noorte seas välja näeb. Kõige rohkem äritsetakse kanepiga ning tarvitatakse seda enim. 2012. aasta juulis tabati mitmesaja grammi kanepiga suurem jõuk, kelle seas oli nii tehnikumi kui ka ülikooli õpilasi. Noored saavad vajamineva raha vanematelt taskuraha näol. Põhja prefektuuri narkotalitluse juht suunas tähelepanu sellele, et peamiselt on sellised noored pärit nö poolikutest peredes, kus siis on kas üks lapsevanem või kaks, kellest üks töötab välismaal. Noorte vaheline narkoäri toimub seal, kus on diileritele kõige mugavam. Enam ei tooda kooli kaasa, sest narkoreide tehakse koolides aina tihedamini. Kokku saadakse kuskil nurgatagustes kohtades,
Neid mehi sidus ühine eesmärk- taastada Eesti iseseisvus, veelgi enam, et abiks olid lubanud tulla ka USA ja Suurbritannia, kes kahjuks aga oma sõna ei pidanud. Nendeks meesteks olid Raul Kuutma, Kaarel Karimäe, Hugo Tartu, Endel Kruus, Edmund Ranniko, Heino Mikiver ja Ahto Talvi. Esimsese peatükis räägiti Raul Kuutmast. Raul Kuutma on sündinud 3. augustil 1924 Virumaal Palmse vallas. Ta lõpetas 1939. aastal Sagadi algkooli, 1939-1942 õppis Rakvere keskkoolis, kust siirdus Tallinna Tehnikumi. 1943-1944 teenis vabatahtlikuna Soome kaitsejõududes, oli väljaõppel Porokyläs, Taavettis ja Jalakalas, tõrjelahingutes Karjala kannasel, Viiburi lahel ja Vuoksil. Ta võttis osa ka Pupastvere lahingus ja Pilka lahingus. Hiljem jätkas oma õpinguid tehnikumis ja töötas elektriinsenerina Eesti paberitööstuses. Raul Kuutma on autasustatud Eesti Kotkaristi V klassi ja Soome Vabadusristi IV klassi ordeniga. Teises peatükis räägiti Kaarel Karimäest. Kaarel Karimäe sündis 3
Paberivabrik ning ka tollane väike paberimasin töötavad tänaseni, asutamisaasta 1734 teeb sellest Eesti vanima paberivabriku, mis on muutunud kaasajal ka turismiobjektiks. (Maiste 1996: 299-303) Sillapää mõisapark Läbi aegade on praegune Sillapää lossi park kandnud erinevaid nimesid. Teda on kutsutud ja nimetatud Räpina pargiks, Aianduskooli pargiks, Sillapää lossi pargiks aga kohaliku rahva suus on ta käibele jäänud ikka tehnikumi pargi nime all. Vanade parkide asukoha valikul on olnud üheks määravaks teguriks veekogu olemasolu või viimase lähedus rajatavale pargile. Sillapää lossi dendropark asub looduslikul poolsaarel ja on ühelt poolt piiratud Võhandu jõe ning teiselt poolt Räpina paisjärvega. Pargi täpsed rajamise aastad pole kahjuks kindlalt teada. Kujundamisel on kasutatud kolme stiili: inglise park, prantsuse park ja metsapark. (Sillapää mõisapark.www) Joonis
inimeste seas, kes on elanud Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis. Küsitlesin nelja erinevas vanuses inimest. Küsitluse käigus selgus, kuidas elasid inimesed aastaid tagasi ja millised olid nende võimalused võrreldes tänapäevaga. Küsitletu 1 ja 2 rääkisid elust ENSV-s 50. ndail ja 60. ndail ning Küsitletu 3 ja 4: 70. ndail ja 80.ndail. 1) Õppimisvõimalused Küsitletu 1: Peale keskooli lõpetamist suunas kolhoos õppima tehnikumi. Kooli sisse saamiseks tuli sooritada eksamid ning koolis õppimise maksis kinni kolhoos. Kooliskäigu ajal elati internaatides. Õpitungimused olid head, kuid küsitletule oli meeldejääv see, et sunniviisiliselt aeti komsomoli. Kooli korraldatud laulukooris osalemine oli kohustuslik, kuid jäi ka aega kooliväliseks hobiks, milleks oli pildistamine. Küsitletu 2: Õppimine oli tasuta ning kõrgkoolides maksti stipendiume, õpilased elasid ühiselamutes mille tasu oli madal
Erika Laansalu Filmitootja ja tõlk Erika Laansalu on sündinud 6. juunil 1952 Valgas. 1970. aastal lõpetas Erika Tallinna Reaalkooli, 1972 Tallinna Kergetööstuse Tehnikumi asjaajamise ja juhtimistöö organiseerimise erialal. Ta on ennast täiendanud filmitootmise ja TV juhtimise kursustel Moskvas (1984), Soomes (1991, 1993), Baltic Media Center'is Bornholmis (1996). Erika Töötas Eesti Televisiooni direktori sekretärina aastatel 1972-1973. Stuudio "Eesti Telefilm" rezissööri abi ja assistendina aastatel 1973-1975. 1983-1985 oli Laansalau filmistuudios "Tallinnfilm" filmidirektori asetäitja ja filmidirektor. 1991. aastal oli Erika
See , kes rääkis õpetajale vastu , see saadeti kohe direktori juurde , kus löödi kas koolist välja või alandati käitumishinnet . Kooliastme sai lõpetada positiivsete hinnetega , muidugi oli ka suvetöö olemas . See , kes mitu korda jäi istuma , saadeti teise kooli , kus oli kergem . 7 1. 8. kl oli algharidus ja 11. kl oli keskkoolitase ning kes läks tehnikumi , sellel oli 3 aastat keskkooli hariduse ja veel kutsehariduse . Ülikoolis oli arstiteadus 5 aastat ja ülejäänud olid tavaliselt 4 . Paljud läksid ülikooli sellepärast , et tahtsid tööle ning omaette korterit . Kuigi tegelikult saavutasid ülikooli haridusega inimesed tihtipeale vähem , kui need , kes tegid musta tööd ning olid lõpetanud vaid 8. kl . Tol ajal ei andud ülikooli suuremat palgatõusu , sellepärast ei austatud tihtipeale haridust .
4. Kasutatud kirjandus 12 Tallinn 2009 Sissejuhatus Mats Traat sündis 23. novembril 1936. aastal Kuutse talus Meema külas Palupera vallas Tartumaal. 1945-1946.aastatel õppis Arula koolis, 1946-1947.aastatel Vana- Otepää koolis, 1947-1949. aastatel Nõuni koolis, 1949-1951. aastatel Rannu koolis, 1952-1953. aastatel Tartu tehnikumis, 1957. aastal lõpetas ta Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964. aastal Gorki Kirjandusinstituudi ning 1969. aastal sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Ta töötas 1965-1969. aastatel toimetajana Tallinnfilmis. Mats Traat on oma loominuga pälvinud palju tähelepanu ning auhindu: võitis Friedebert Tuglase novelliauhinnad 1975.a, 1996.a, 2002.a, ja 2007. aastal. Mats Traadi looming Mats Traat alustas oma loomingut külaelu argiprobleemidest luuletamisel. Tema esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962
Elulugu Mats Traat sündis 23. novembril 1936 Tartumaal Paluvere vallas Kuudse talus. Kuna tema lapsepõlv möödus karjapoisina, lükkus edasi ka tema esimene koolipäev. Traat ise on seda päeva meenutanud nii: „Muidugi oli ka 1945. aastal õppetöö alguseks määratud 1. september, aga isa ütles: praegu on kibe tööaeg, kes karja hoiab, kui sa kooli lähed; oota kaks nädalat, seniks suudame ehk suurema jao vilja ära koristada, siis jõuad küllalt koolis käia.” Eelneval aastal ei olnud saanud Traat kooli minna, sest talu oli sõjatules maha põlenud ning tal polnud jalanõusid ega riideid kooliks. Kooli läks ta lõpuks 9-aastasena, septembri keskpaigas. Kuna matemaatika talle probleeme ei valmistanud, kanti ta peagi edasi teise klassi. Mitmete elukohavahetuste tõttu pidi ta tihti koole vahetama, rahakitsikus ei lasknud tal minna edasi õppima kohe peale seitsme klassi läbimist, vaid ta pidi töötama sovhoosides ja traktorijaamades. Aastal 1957 lõpetas t...
novembril 1936.a. Tartumaal Palupera vallas Arula külas Kuutse talus põllutöölise pojana. Alghariduse omandamist alustas kodukülas, elukohamuutuste tõttu käis ta ka Vana-Otepää (1946 – 47) ja Nõuni (1947 – 49) koolis ning 7. klassi lõpetas ta viieteistkümne aastaselt Rannu koolis (1951). Esialgsed edasiõppimise katsed nurjusid majanduslikel põhjustel ning ta asus tööle Kureküla sovhoosis. Paralleelselt töötamisega asus siiski õppima Tartu Kunstliku Vedelkütuse Tehnikumi (1952 – 53) ja Tallinna Arhitektuuri- ja Ehitustehnikumi kaugõppeosakonda (1953 – 54). 1954.a. õnnestus tal astuda Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, mille ta ka 1957.a. lõpetas (21.a.). Pärast selle lõpetamist töötas Traat aasta Rõngu traktorijaamas tehnik- normeerijana ja järgmise aasta Hiiumaal Käinas põllumajandustehnika remondijaama järelvalveinsener-inspektorina. 1959.a. siirdus Traat omaalgatuslikult Moskva Gorki-nimelisse
Bernhardil oli ka poistele omane huvi pürotehnika vastu. Ta tahtis teha kaluritele abivahendit sildumisotsa maale viimiseks. Katsetused püssirohuga lõppesid aga õnnetult. Plahvatuse tagajärjel jäi poiss ilma oma parema käe labast. 1. 2 Töötamine optikuna Saksamaal Mittweidas Iseseisvat elu alustas Bernhard Tallinnas 1895. aastal. Sellest ajast on teada vaid seda, et 1899. aastast oli ta joonestajaks Volta tehases. 1901. a kolis ta elama Saksamaale Mittweidasse, kus astus ka tehnikumi. Kooli kõrvalt hakkas ta läätsi lihvima. Tema optiku meisterlikkus aina kasvas, 1903. a saadab ta kirja Potsdami observatooriumile, pakkudes neile võimalust, et ta lihvib neile 500 mm peegli või läätse hea valgusjõuga. Observatooriumi direktor võtab pakkumise vastu, kuid peab Schmidti peeglit liiga raskeks, mille peale Schmidt valmistab palju kergema peegli sama aasta augustis. Järgmise aasta märtsis saab ta vastuse, et peegel läbis katsetused
leia naljalt ka maailma tippmeeste hulgast''. Ja mis on eriti imestamist väärt jälle tuli imetegija kergejõustikku, väga vähe tuntud külakohast. Valter Külvet sirgus väljapaistvaks kümnevõistlejaks vägagi tagasihoidlikes sportimistingi- mustes, kuid ideaalselt oma õpetaja- ja isakohust täitnud Toomas Külveti juhtimisel. Toomas Külvet, 44- aastane Õisu tehnikumi kehalise kasvatuse õpetaja, on pärit pärnust, koolis käinud Türil ja õpetajakutse omandanud viiekümnendatel aastatel Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuri- teaduskonnas. Kes tollal oli Tartu üks parimaid kõrgushüppajaid. Kui mõelda järele tema tegevustele ja käitumisele siis võime näha temas visa sportlast, kelle püüd eneseteostusele spordis ei toonud hilinenud ettevalmistuse tõttu siiski oodatud rahuldust.
Ta on eesti kirjandusse andnud võrdselt auväärse panuse nii luules kui ka proosas. Oma teoste eest on Traat ka saanud väga palju head vastukaja erinevate autasude ja teiste kirjanike tagasiside näol. Elulugu Mats Traat on sündinud 23. Novembril 1936. aastal Palupera vallas tartumaal. Ta on Eesti proosakirjanik, näitekirjanik stsenarist, luuletõlkija ja luuletaja. Koolidest on ta lõpetanud Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi 1957. aastal ja Gorki-nimelise kirjandusinstituudi 1969. aastal Moskvas. Samuti käis ta ka veel Vana-Otepää algkoolis, kus alustas õpinguid 1945. aastal ja lõpetas need 1947. aastal. Samuti ka Arula koolis aastatel 1945-1946. On läbinud ka kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. On töötanud kolhoositöölisena, on olnud ka filmitoimetaja Tallinnas aastatel 1965-1968. Aastast 1970 sai temast kutseline kirjanik. Samuti on ta Maailmakirjanduse Akadeemia liige. Tunnustused
Aastal ning ringrajasõidus 1953. aastal. Eesti meistritiitleid on tal selle üheksa aasta jooksul kogunenud 18. Ta osales kõikvõimalikel aladel: motokrossis, hipodroomisõidus, talikrossis, ringrajasõidus ning kilomeetrisõidus. 1966. aastal toimus tema elu muutus. Lahutas ja abiellus uuesti Endel Kiisaga. Tema elu läks paremaks. Abikaasa oli tippmootorsportlane. Virve õppis kaugõppes ja lõpetas 1966.aastal Tallinna Kergetööstus Tehnikumi. Pärast sündis poeg Marek. Ta töötas ka ,,Viru" hotellis. Ta pere elas rahuliku elu. Tal on kaks toredat poega- Tõnis ja Marek. Tema, kui treener käe all on sirgunud tublisi motosportlasi: Hille Sarapuu, Mare Kalam, Eva Rahi- Lambin, Ivi Laur, Selma Liinev- Kompus ja Jaan Kompus. ,,Elu kurvilistel radadel" Virve Kiisa ja Endel Kiisa Sport- ja iluvõimlemine. Kaasaegsele võimlemisteooriale pani aluse kuulus vene õpetlane P.F. Lesgaft
Ülikooli juures tegutses 37 akadeemilist seltsi kokku 2500 liikmega, suur osa üliõpilastest kuulus korporatsioonidesse. Tartu üliõpilaste häälekandja oli 1921. aastast alates ,,Üliõpilasleht". Aastail 1919-1939 lõpetas Tartu Ülikooli 5751 tudengit, neist veerandi moodustasid naised. 6.2 Teised kõrgkoolid Inseneride ettevalmistamiseks avati pealinna Tallinna tehnikum. Seaduse järgi oli tegemist juba kõrgkooliga, milles seitse osakonda. 1936. aastal asutati Tallinna tehnikumi asemele Tallinna Tehnikainstituut, esimesel tegevusaastal õppis seal 387 üliõpilast. 1938. aasta ülikooliseadusega nimetati tehnikainstituut Tallinna Tehnikaülikooliks, mille koosseisu kuulus kaks teaduskonda: ehitus-mehaanika- ning keemia-mäeteaduskond. Alustati teaduskraadide väljaandmist. 11 Kunstiharidust võis omandada kuueaastase kursusega kunstikoolis ,,Pallas". Tartus asuv
Vanemad mõtlevad, et jälle saada teda laevale, arvasid, et sõjas kaotavad ta nii kui nii.. Ilmar ütleb, et tema siis igaks juhuks sõidab edaspidi trammiga. Tuleb jälle Reeberg, kes tahab koos teiste investoritega uut metallitööstust üles ehitada vana Flossi vabriku asemele. On tähtsad läbirääkimised. Avatakse vabrik a/s Kalevi metallivabriku nime all. Kuulutus lehes, Jüri läheb sinna tööle tutvuste kaudu. Ilmar käib gümnaasiumi viimases klassis ja tahab edasi tehnikumi minna inseneriks õppima. Käib kooli kõrvalt tööl. Herman kirjutab Ameerikast. Tal olid rasked ajad, 4 aastat on möödunud. Ta nüüd jumalakartlik inimene ja võttis naise Mary, poeg George( Jüri järgi pandud ing. Keelest) . Tema nimi on nüüd Harry Bellis Sevell. Saadab neile 5 $ ,nende rahas see 1800marka. Ilmarit noritakse olematu tüdrukuga ja ta ootab teda kino ees, läheb hoopis filmi vaatama (2x). Pärast sõprade peale vihane. Läheb tantsutundidesse, uusi kingi ja saapaid vaja
3) sisukord; 4) sissejuhatus; 5) töö põhiosa (jaotatuna peatükkideks ja nende alajaotusteks); 6) kokkuvõte; 7) võõrkeelne resümee; 8) kasutatud kirjandus; 9) lisad (vastavalt vajadusele). Ülejäänud kirjalike tööde puhul võib kasutada analoogset, kuid lihtsustatud struktuuri. 2 2.1. Tiitelleht Töö tiitellehel (vt. lisa 1) on järgmised elemendid: tehnikumi nimetus (suurte tähtedega, 16 punkti); töö koodtähis; õpilase ees- ja perekonnanimi (väikeste tähtedega, lehe 2/3 kõrgusele); töö pealkiri (suurte paksude tähtedega, 16 punkti); töö liik; juhendaja ja konsultantide ametikoht ja nimed; töö autori allkiri; töö valmimise koht ja aasta. Kirja suurus tiitellehel on tähesuurusega 14 punkti. Töö koodtähis moodustatakse järgmise skeemi kohaselt: aa.bbbb.c.dddd,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
