Kuid aeg ajalt võib juhtuda, et inimeste õigusi piiratakse. Need on olukorrad, kus õiguste piiramisega kaitstakse nii ühiskonda ja teiste inimeste õigusi kui ka põhiseadust ning sellega määratud kohustuste täitmise võimalikkust. Kui igapäevaelus on see üldjuhul erandlik ning õigusi suures mastaabis ei piira (näiteks kurjategija vangistamine), siis on kaks juhtu, kus inimeste õiguste ja vabaduste piiramine tõsisem ning vajalikum on: hädaolukord ning eriolukord. Hädaolukord on sündmus või elutähtsa teenuse katkestus, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suurt kahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. Kui hädaolukorda põhiseaduses sätestatud juhtimiskorralduse või meetmete rakendamisega aga lahendada ei saa, võib valitsus välja kuulutada eriolukorra.
Ajutise töövõimetuse korral (nt. haigestumine; kuni 12-aastase lapse puhul võib võtta töölt vabaks juhul kui laps on haigestunud) Osalemine streigis Osalemisel ajateenistuses; õppekogunemisel Töö- ja puhkeaeg Tööaeg – täistööaeg 8h päevas ja 40h nädalas Ületunnitöö – o Tehakse poolte kokkuleppel o Tööandja ühepoolsel nõudmisel, kui see on põhjendatud, erakorraline ja ajutine olukord, st. on eriolukord (oht kahju tekkimiseks), töö tuleb teha viivitamatult, tööandja huvid kaaluvad o Töötamine ületundide korral max 48h nädalas (40h+8h) o Kokkuleppel lubatud max 58h nädala kohta o Hüvitatakse vaba aja andmiseks või rahas 1,5 kordselt töötasus
(nimeta 3) Esindada riiki, armuandmine, kaitseväe kõrgeim juht, seaduse väljakuulutamine, õigus väljakuulutada erakorralised valimised, peaministri kandidaadi kindlaks määramine 13. Mitu aastat on VP valitsemise aeg? Mitu järjestikust aastat saab VP valitseda? 5 a. ; 2 14. Mis on seadlus? Kes võtab vastu? Kui kaua kehtib? Too paar seadluse näidet? Seadlus on presidendi pärusmaa; võetakse vastu, kui on eriolukord (nt. sõda või ebolaviirus vms.); kehtib senikaua, kuni eriolukord lõpeb – Rkogu võib seadluse ümbervormistada seaduseks 15. Mitme astmeline kohtusüsteem on Eestis? Nimeta neid? 3 astmeline; Maa- ja halduskohus, Ringkonnakohus, Riigikohus 16. Mis vahe on esimeseastme kohtutel? Mida seal menetletakse? Maakohus – tsiviil, kriminaal ja väär kuriteod (eraõigus); Halduskohus – haldusasjad (avalikõigus) 17. Nimeta riigikohtus olevaid kolleegiume
Tiim A Praktikum 4 1) Juhtumite tõsiduse astmed: Juhtum(minor incident) - tarkvara viga; visuaalne viga veebilehel Oluline juhtum(major incident) - tavalisest palju aeglasem laadimiskiirus; veebilehel olev link ei tööta Eriolukord(critical incident) - cloud, mida kasutame, on kõigi töötajate jaoks maas; turvarikkumine Kriis, hädaolukord(crisis) -kliendi andmete kadumine; kliendile suunatud teenus on kõigi klientide jaoks maas 2) Ticketi juhtimishalduse tööriistas võiksid olla järgnevad väljad suvalises järjekorras: *kategooria (määrata, mis valdkonna probleemiga on tegu, nt tellimus, maksed, etc) *osakond (automatiseeritud, info tuleb välja töötatud süsteemist vastavalt kliendi poolt öeldud probleemi sisule/kategooriale) *kasutaja nimi (osaliselt automatiseeritud), (kui oled varem mingeid välju oma kasutaja nimega täitnud, siis täidab automaatselt ära,...
Koostööleping Lätiga, probleem (millise riigi poole hoida), üritati arendada suhteid Ing, suured riigid ei aidanud väiksemaid. Iseseisvuse lõpp sept kaubandusleping NL´ga, ,,Baaside" leping okt lõpul, 21. juuni 1940 ,,sotsialistlik revolutsioon E´s, lõppes iseseisvus. 4)Isikud. Johan Laidoner vabadussõjas sõjaväe ülemjuhataja, koos Pätsiga teostasid sõjaväelise riigipöörde ja riigis kuulutati välja eriolukord. Saksa okupatsiooni ajal oli Eesti Ajutise Valitsuse mitteametlik esindaja Vm´l. Jaan Poska kubermangukomissarina Tallinna linnapea, tema juures alustas tegevust Maapäev. Viktor Kingsepp üks enamlaste juht, sõja-revolutsioonilise komitee esimees. 1917 sügisel haarasid võimu. Julius Kuperjanov õppis õpetajaks, kellena ka töötas, siis läks sõjaväkke/sõjakooli, sakslaste
tulenevate nõuetega; seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. Kõik seadused tuleb teatavaks teha avaldamise teel. Seadlus - sisuliselt seadusjõuga õigusakt, mille kehtestamise õigus kuulub presidendile. Vastavalt põhiseadusele saab president võtta vastu seadlusi ainult erandlikes olukordades. (Kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud riiklikud vajadused või kui on kehtestatud riigis eriolukord.) Määrused - valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad. Määrusteks võib lugeda ka direktiive, juhendeid, korraldusi ja käskkirju, mis sisaldavad üldnorme (õigusnorme). KOV poolt kohalike küsimuste otsustamiseks vastuvõetud õiguse üldaktid on samuti määrused. Õigus peab alati sisaldama järgmisi põhielemente: õiglus õiguskindlus (õiguslik garanteeritus) eesmärgipärasus
akti kehtivusega arvestama. Sisult on tegemist legislatiiv aktiga. Alluvad PS järelevalve kontrollile, kolleegiumis vaidlustada ei saa. Kõrgemmail tasandil on üldakt on dekreet - Volitusnorm peab olema kõige kõrgemal tasandil antud( selleks tasandks on ps andtud). Selleks et anda dekreeti peab olema volitus PS-s. Dekreete on 3 liiki: 1) dekreetseadused 2) erakorralised võib olla vastuolus seadusega 3) häda dekreedid - peab olema eriolukord või seisund (looduaõnnetus, epideemia või mni muu oht, mis eeldab mingisuhust käitmist. Võib olla vastuolus seadusega. Seadlusandlus õigus on Eestis EV Presidendil, peab olema kaks eeldust olema samaaehselt. Parlament ei saa kokku tulla, on mingi valdkond mis vajab kiiret sekkumist. Seadlsuega nt ei saa kehtestada maksupoliitiat, eelarvet ei saa kehtestada. Selleks on seadlus eestis jõustuks on vaja kontrasignatuuri e teist allkija ( riiigikogu esimes, peaminister,
tööoperatsioonide järgi. Kuid antud juhul ei toimunud sünnitusosakonna õdede ülesannete täitmine mitte sünnitusosakonnas, vaid kirurgiaosakonnas. (Juhtimise alused lk 97-98) Just see tegi töötamise antud haiglas keeruliseks, sest polnud kindlat tööjaotuste delegeerimist haldusjuhi poolt. Sellest võib järeldada, et keskhaiglas kehtis pigem klientide ehk siis antud juhul patsientide järgi liigendamine. Antud juhul oli haiglas eriolukord rongiõnnetuse näol, mis nõudis suurema osa arstide tähelepanust. Sellepärast koondati ka sünnitusosakonna õed appi, et abivajajaid aidata. Positiivne on see, et tänu arstide koondamine kirurgiaosakonda aitab päästa rohkem elusid, ses abikäsi on rohkem. Negatiivseks küljeks ongi selle käsitluse põhjal see, et tekivad raskused ühtse korra kehtestamisega sünnitusosakonna töös. (Juhtimise alused lk 100).
AJALOO KT 1. Erinevused Baltikumi ja Vene impeeriumi vahel(baltierikord). Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavaltsuse. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. 2. Muutused asehalduskorra ajal. Muutus administratiivne jaotus(+paar maakonda), poliitilised ümberkorraldused(mõisnikel võrdsed õigused, võrdne kodanikuõigus), uus maksukorraldus(pearahamaks, hingeloendus), demokraatlikud jooned, piirati keskajast pärit omavalitsusstruktuuri. 3. Talupoegade olukord 18. sajandil. Pärisorjus jäi püsima, kuid talurahvale anti siiski seaduslikult tagatud kaitse mõisnike võimaliku ülekohtu vastu. Sajandivahetusel veel pärisorjadena sündinud eesti talupojad jõudsid täisikka juba vabade inimestena. 4. Linnade arv, suurused ja maakonnad vene ajal. 16...
RIIGIKAITSE 1. 1.Mida uurib Eesti sõjaajalugu? Sõjaajalugu uurib sõjanduse eri valdkondi, nende toimet ja tagajärgi ühiskonnale minevikus (s.t. pole ainult sõdade ajalugu). Eesti sõjaajalukku kuuluvad kõik Eesti pinnal või eestlaste ja teiste siinsete rahvuse esindajate osavõtul toimunud sõjasündmused ning nende mõju ja tagajärjed ühiskonna arengule. 2.Nimeta põhjused, miks kaotati muistne vabadusvõitlus 13.saj? Eestlaste lüüasaamisele aitas kaasa poliitiline hajutatus, välispoliitiline isoleeritus ja sõjatehniline mahajäämus (polnud vastasega võrdsel tasemel varustuse poolest). 3.Millal algas ja lõppes Vabadussõda? 28.november 1918 03.01 1920 hakkas vaherahu kehtima 4. Kes oli Johan Pitka ja milles seisneb tema tähtsus Eesti Vabadussõjas? Johan Pitka oli Eesti kontradmiral, Eesti mereväe looja ning esimene ülem Vabadussõjas. Samuti oli ta üks vabadusvõitluse juhte 1944.aastal. Johan Pitka ol...
Jahti ta vihkas. Talle ei meeldinud magada suurtes ruumides, vaid ta eelistas väikeseid. Ta oli väga kehva tervisega oma pikkusest ja jõust hoolimata. Eriti vastuvõtlik oli ta külmetushaigustele ja kuna ta liikus väga palju väljas oli ta peaaegu iga aasta raskelt haige. Arvatavasti ta surigi tervisehäiretesse. Lapsepõlvea nähtud mäss põhjustas tal elu lõpuni näolihaste krampe. Ta valitses 43 aastat ja muutis sellega Venemaad igaveseks. Balti eriolukord · Balti aadlikud said kinnituse oma võimule · Administratiivsed piirid jäid samaks o Põhja-Eestist sai Eestimaa kubermang o Lõuna-Eesti koos Lätimaaga Liivimaa kubermang o Liivimaa alla kuuluval Saaremaal oli eristaatus · Eestimaad valitsesid kolm rüütelkonda o Eestimaa rüütelkond Tallinn o Liivimaa rüütelkond Riia o Saaremaa rüütelkond Kuressaare Venemaast oli Eesti eraldatud tollipiiriga.
1972 - Kontrolljoon Pakistani / India / Hiina vahel India - Pakistani sõda Ida-Pakistanis toimusid vastupanuliikumised, suruti maha sõjajõuga 10 miljonit sõjapõgenikku India näeb lahenduseks Ida-Pakistani iseseisvumist India Pakt NSVL-ga India valmistab armee sõjaks Pakistani õhurünnakud Kiire Ida-Pakistani vallutamine, Läänes blokaad Bangladeshi teke Indira Gandhi allakäik 1975 - Indira Gandhi valimiskampaania rahastamise skandaal 1975 - Eriolukord riigis opositsiooni nõrgendamiseks 1977 - Indira partei kaotab valimistel, Janata partei tuleb võimule 1979 - Janata partei läheb laiali 1980 - Indira saab tagasi võimule 1984 - Operation Blue Star Operation Blue Star (1984) Sikhi ekstremistid, baasiks püha sikhide tempel Armee saadeti neid hävitama Samal päeval oli sikhide püha üritus Palju hukkuniud, pühade käsikirjade rikkumine, vangide hukkamine Sikhid vihased + ei püütud lahendada rahumeelselt
Kõrge kaart Üks paar Kaks paari Kolmik Rida Mast Maja Nelik Mastirida Kuninglik mastirida Texas Holdem Poker reeglid Holdemit mängitakse standardse 52-kaardise pakiga. Mäng toimub teiste inimeste vastu, diileri ülesanne on kaartide jagamine, panga kontrollimine ja ebaselgete olukordade lahendamine. Kodustes mängudes, kus professionaalne diiler puudub, jagavad mängijad kaarte järjekorras. Kasiinodes kasutatakse diileri tähistamiseks plastikketast (button) , mis liigub kellaosuti suunas mängijalt-mängijale ja näitab ära, millise mängija eest diiler parasjagu kaarte teeb. Blindid (pimedad panused) Mängu alguses asetavad 2 diileri vasakul käel (kasiinos buttonist vasakul) istuvat mängijat panka pimepanused (blindid). Sellega kindlustatakse, et pank ei ole tühi ja on, mille nimel mängida. Nagu öeldakse - iga pokkerikäsi algab võitlusest blindide pärast. Kui blindid puuduksid, oleks teoreetiliselt ainuõige strateegia istuda ja oodata parimat ...
teised põhiseaduse IV Siseministeerium ministeeriumid paragrahv 87 punkti 8 alusel loodusõnnetuse ja katastroofi EV VALITSUS EV kriisikomisjon korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Eriolukord kuulutatakse välja tingimusel, et loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks on vaja viivitamatult rakendada ulatuslikke abinõusid, sealhulgas päästetöid, ning ohu kõrvaldamine ja kannatanute abistamine ei ole võimalik käesolevas seaduses sätestatud abinõusid rakendamata. Erakorralise seisukorra väljakuulutamise alus ja tingimused Erakorraline seisukord kuulutatakse välja Eesti Vabariigi põhiseaduse § 129 alusel
16.03.2010 HALDUSÕIGUS PÕHIMÕISTED ja TOIMINGUD Nele Parrest, Anno Aedmaa 2003 ,,Ülevaatlik materjal haldusõigusest" põhjal Lorenz von Stein: Nii on riigi töö mõiste iseenesest valitsemise mõiste ja üksikosade arengu tingimuste loomus muutub riigivalitsusfunktsioonide õiguseks haldusõiguseks. "Põhiseadus ja riigivalitsemine", "Avaliku halduse alused 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 2 Mõiste · Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostatavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide real...
1. Mis on riskianalüüs? Riskianalüüs on ühiskonnas erinevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine ja hindamine lähtudes tõenäosusest ja võimalikest tagajärgedest. 2. Millistele valdkondadele annab vastuseid riskianalüüs? Riskianalüüs annab vastuseid: · tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalused · füüsiliste objektide planeerimisele · keskkonnakaitsele · kodanikukaitsele · ohtlike ainete käsitlemisele ja transpordile · info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele · avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele · koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega jne 3. Riskianalüüsi käik APELLI 1-3 aste (lühike sisuülevaade). I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi ees...
1. Mis on riskianalüüs? Riskianalüüs so ühiskonnas erinevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine ja hindamine lähtudes tõenäosusest ja võimalikest tagajärgedest. 2. Millistele valdkondadele annab vastuseid riskianalüüs? Võis olla. Riskianalüüs annab vastuseid: · tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalused · füüsiliste objektide planeerimisele · keskkonnakaitsele · kodanikukaitsele · ohtlike ainete käsitlemisele ja transpordile · info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele · avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele · koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega jne 3. Riskianalüüsi käik APELLI 1-3 aste (lühike sisuülevaade). I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära a...
Jaapani katastroof Referaat Koostaja: Pärnu 2011-04-20 Sisukord Sissejuhatus............................................................................lk1 Miks maavärin tekib..................................................................................lk2 Jaapan...................................................................................................lk3 Maavärin Jaapanis.....................................................................................lk4 Probleemid tuumajaamadega........................................................................lk5 Imelised pääsemised...................................................................................lk6 Kokkuvõte.............................................................................................lk7 Sissejuhatus Minu selle aasta uurimustöö teemaks on Jaapan. Selle teema valis just sellepärast, et tegu on väga akt...
vähendamisega, näiteks kui töötau vähendatakse 20%, siis võib töötaja teha 20% vähem tööd. Tööandja peab teatama töötasu vähendamisest vähemalt 14 kalendripäeva ette. Töötaja, kes ei ole nõus töötasu vähendamise otsusega, võib töölepingu üles öelda otsuse teadasaamisest 5 tööpäevase etteteatamisega. Etteteatamisaja jooksul tööandja töötasu vähendada ei või. Kui töömaht taastub, lõppeb ka eriolukord, millest tulenevalt töötasu vähendati. Kui töötasu vähendamise alused ära langevad, on tööandjal kohustus anda töötajale tööd koheselt pärast töötasu vähendamist tingivate asjaolude äralangemist töölepingus kokkulepitud mahus ning maksta selle eest vastavalt kokkuleppele tasu. Töötasu võib vähendada juhul kui tööandja oli andnud töötajale selge juhise töö tulemuste kohta, juhise andmine oli mõistlik arvestades ülesannete täitmise eesmärki, tulemuste
kätte lõksu jäävad. Puutüve sees olevas haraka varakambris süstematiseeritakse ja pannakse kirja kogu sinna aegade jooksul kokkukantud vara. Ühtäkki aga rotid lahkuvad varemetest ning sõbrad pääsevad puu otsast alla. Nad võtavad haraka varanduse kaasa ning suunduvad linna, et leid loodusloomuuseumile annetada. Linnas aga selgub, et pärast kasside kadumist (esimeses osas), on needsamad rotid, kellega lugeja juba varemetes tutvust tegi, linnakese vallutanud. Valitseb kaos ja eriolukord, rahvas põgeneb, üles on seatud kontrollpunktid jne. Naksitrallid mõistavad, et omal ajal kasse linnast välja meelitades käitusid nad tormakalt ning meelitavad kassid rahva juubeldamise saatel linna tagasi. Raamatu lõppakordina kirjutab Sammalhabe loodusmuuseumi raamatuse pühenduse "Looduses peab valitsema tasakaal!" 4.3. Jälle need naksitrallid. Esimene raamat Triumfiga lõppenud võitlus rottidega on Naksitrallidest teinud kuulsused - autogrammikütid
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse õppetool Astra Säälik EV-1-P-E-tar RAHAREFORMIDE OLEMUS JA NÄITED Referaat Juhendaja: Andro Roos TALLINN 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................... SISSEJUHATUS....................................................................................................................................... RAHA....................................................................................................................................................... RAHAREFORM....................................................................................................................................... Rahareformi olemus.....................................
esimeseks lauseks. Vaikekonstruktor · Kui ei ole ühtegi teist konstruktorit kirjeldatud · Ilma argumentideta · Kutsub välja ülemklassi ilma argumentideta konstruktori Klassi Object on selline ilmutatult · Väärtustamata isendiväljadele vaikeväärtused int 0 String null 9. Loeng Erindid Erind (ingl. k. exception) · sün. erandolukord · Programmi töö käigus tekkida võiv selline eriolukord, mis ei pruugi tingimata olla saatuslik programmi edasisele täitmisele · Tüüpilisematele juhtudele on olemas vastavad süsteemsed erindiklassid · Erindi tekkimisel luuakse vastava erindiklassi isend, mis on abiks eriolukorda analüüsivas programmiosas Milleks on erindeid vaja? · Kõike ei õnnestu täpselt ette näha · Ebaootuspärane käitumine (ootuspäraselt ebaootuspärane!?) · Ohtlike kohtade analüüsimiseks peab infot koguma
Ei tähenda, et kõik inimesed peavad saama mehhaaniliselt võrdselt. Peavad saama lähtuvalt vajadustest, võtmesõnaks on proportsionaalsus. o Mittediskrimineerimine tuleneb otseselt võrdsusest ehk inimesi ei tohi diskrimineerida. On võetud hulk erinevate rassismi nähtuste ärakaotamiseks, kaotada soo põhine diskrimineerimine. Aga ei tähenda, et me ei saa arvesse võtta üksikinimeste vajadusi või kehtivat olukorda riigis, nt mingis riigis on eriolukord, kus võidakse inimõigusi diskrimineerida. o Lahutamatus inimõigusi ei tohiks kuidagi moodi lahterdada või lahutada. Inimõigused moodustavad lahutamatu terviku. Tekib oht, et hakatakse ühtesid õigusi eelistama ja teisi o Vastastikune sõltuvus erinevad inimõigused on väga tugevas vastastikuses seoses. Kui üks inimõigus on tagatud, siis on kergem tagada järgmisi inimõigusi. · Üksikisikul on inimõigustes keskne koht, millel on prioriteet grupi ja riigi ees
HÄDAOLUKORRA LAHENDAMISE KORRALDUS............................................................. 6 1. jagu Hädaolukorrast teavitamine ja massiteabevahendi valdaja kohustused........................... 6 2. jagu Eriolukord......................................................................................................................... 7 1. jaotis Eriolukorra väljakuulutamine ja lõpetamine................................................................... 7 MAAKONNA NING VALLA JA LINNA RISKIANALÜÜSI METOODIKA......................................... 8 1. peatükk.....
5.3 Too välja riigikogu õigused ja ülesanded. Ülesanne 1. Seaduste menetlemine. 2. Valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse. 3. Kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed. 4. Välislepingute ratifitseerimine. 5. Võtab vastu riigieelarve. Õigus 1. Riigikogul on õigus seaduseelnõud tagasi lükata. 2. Otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile. 3. Õigus aru pärida Valitsuselt. 4. Kuulutab riigis välja riigis eriolukord. 5. Õigus otsustada, et panna küsimus rahvahääletusele. 6. VALITSUS koosneb ministritest ja seda juhib peaminister Ministri abilised on kantslerid ja nõunikud 6.1 Sündmuste järjekord ametisse astumisest 29 1. Riigikogu valimistulemuste väljakuulutamine. 2. President määrab peaministri kandidaadi. 3. Koostab Valitsuse. 4. Esitab riigikogule, annab või ei anna volitused. 5. Valitakse ministrid Valitsusse 6. President nimetab Valitsuse ametisse. 7
Dekreediõiguse all mõistetakse seadusandlusõigust täidesaatva võimu käes. Dekreet on materiaalselt seadus, formaalselt mitte. Parlamentarism ei suhtu dekreeti positiivselt, sest seadusandluse sisuline dualism vähendab parlamendi osatähtsust. Presidendil on õigus vastu võtta: erakorralisi dekreete § 109 – kui Riigikogu ei saa kokku tulla, on edasilükkamatud vajadused hädadekreete § 87 – edasilükkamatud vajadused ilmnevad siis, kui on valitsuse poolt kuulutatud eriolukord ja Riigikogu ei saa või ei jõua kokku tulla. Kui Riigikogu hiljem siiski kokku tuleb, peab seadlus sealt läbi minema, et kehtima jääda. Tavaline presidentaalse demokraatia puhul. Seadlused kannavad ka Riigikogu esimehe ja peaministri allkirju (kontrasignatuur). MÄÄRUSED valitsuse ja ministrite poolt seaduse alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad § 87, § 94. Funktsionaalselt on legislatiivaktid ja formaalselt on haldusorgani aktid.
V seminar Õiguskaitsevahendid (II). Taganemine ja ülesütlemine Teemad 1. Taganemise mõiste ja liigid. Tarbija taganemisõigus 2. Taganemise materiaalsed eeldused ja formaalsed tingimused 3. Ülesütlemise mõiste. Kestvuslepingu mõiste. Ülesütlemise liigid. 4. Ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed tingimused 5. Kohustuste vahekorra muutumine (VÕS § 97) Tudeng tunneb ja teab: 1. miks tuleb eristada taganemist ja ülesütlemist ning eristamise alust (ajalooline ülevaade) 2. taganemise ning ülesütlemise materiaalseid eeldusi ja formaalseid tingimusi (õkv skeem); erinevused ja samade sätete kohaldamine 3. milline on oluline rikkumine, kuidas sisustatakse olulist rikkumist kohtupraktikas 4. milline on poolte lepinguvabadus taganemisõiguse (alused ja kord) reguleerimisel ja selle piirangud 5. taganemisavaldus...
ka "Kaitseväe korralduse seaduse", mis jõustus 01.01.2009.a.. PS §128 ja 129 alustel võib Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul otsustada sõjaseisukorra väljakuulutamise, agressiooni korral kuulutab sellise olukorra välja President ise. Erakorraline seisukord kuulutatakse Riigikogu poolt Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse ettepanekul välja Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu korral kuni 3 kuuks. Nimetatuist erineb eriolukord, mida võib välja kuulutada vastava seaduse alusel looduskatastroofide, nakkushaiguste jms. puhul Vabariigi Valitsus 49.Kohaliku omavalitsuse mõiste tuleneb PS §154, mille kohaselt see on kõiki kohaliku elu küsimusi otsustav ja korraldav ja seaduse alusel iseseisvalt tegutsev kohalik võim. Kohalik võim on sõltumatu riigi keskvõimust. Omab iseseisevat tulubaasi ja eelarvet. Moodustatakse selleks korraldatud valimiste tulemusel ja omab seetõttu iseseisvat
Põlengu ajal vabanes märkimisväärne kogus radioaktiivset saastet. Jaama on jäänud ligi 50 spetsialisti, kes üritavad reaktorite jahutust kontrolli all hoida. Hiljem täpsustati, et põles neljanda reaktori kasutatud tuumakütuse hoidla, mille tagajärjel sattus radioaktiivsust otse atmosfääri. 6.3.2. Onagawa Peale maavärinat puhkes Onagawa tuumajaama turbiinihoones tulekahju, mis hiljem kustutati. 13. märtsil kuulutati jaamas välja eriolukord, kuna jaama ümbruses tõusis radioaktiivse kiirguse tase üle lubatud normi. 7. HUVITAVAID FAKTE 1. 1988. aastal maksis üks ruutmiil Jaapani pealinna parimat ärimaad rohkem kui kogu California. 2. Jaapanlased on maailma usinaimad lehelugejad. 3. Jaapan on etniliselt üks kõige ühtsemaid riike, kus jaapanlased moodustavad 99,4% kogu rahvaarvust. 4. Jaapanis algab kooliaasta 1. aprillil. 5. Karaoke on Jaapanist pärit. 6
Loeng nr 2. Tellija vajadus ja nõudmised. Eelarve kujunemine 2.1. Projekti määratlus Omaniku jaoks algab projekt idee tasandil eesmärgi formuleerimisega ja projektijuhi määramisega. Eesmärgiks võib olla rajada ehitis või rajatis, mida ta kas ise hakkab kasutama, ehitab müügiks või loodab saada renditulu. Eesmärk püstitatakse selliselt, et selle saavutamise määra oleks võimalik mõõta. Kõige olulisemad indikaatorid on 3K: kulud, kestus, kvaliteet. Antud etapis piiritletakse projekt ja selles osalejad, seatakse eesmärgid ja nende saavutamise hindamise kriteeriumid tähtsuse järjekorras. Näiteks võib eesmärk olla kulude minimeerimine, püstitatud kvaliteedinõuded ja ajalised piirangud aga võttes arvesse etteantud piirid või omistades kõigile kriteeriumitele kaalud ning teha valik kaalutud keskmise hindamisekriteeriumi järgi jne. Üks põhjus, mis aga teeb ehitamise täiesti erinevaks teistest ettevõtluse vormidest on see, et ehitamine ilma k...
Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 IV seminar Õiguskaitsevahendid (I) Rikkumine, vastutus, täitmisnõue, täitmisest keeldumise õigus Nõuded, kujundusõigused, vastuväited (kohustuste täitmisest keeldumine) 1. Kaasus „Põlenud köögimööbel“ Ants (ostja) soovis OÜ-lt Köögikaup (müüja) tellida köögimööblit. Ants leidis, et OÜ Köögimööbel pakub oma kodulehel temale sobiva kvaliteedi ja hinna suhtega köögimööblit. Müüja kodulehel said kliendid endale sobiva köögimööbli virtuaalselt kokku panna ja seejärel tellimuse samal kodulehel müüjale esitada. Pärast seda, kui klient oli mööbli kokku pannud, kuvas koduleht ka ostuhinna. Ants valis kodulehel endale sobiva köögimööbli komplekti välja ja esitas tellimuse ära. Paar päeva pärast tellimuse esitamist tuli Antsule kinnitus, et tellimus on vastu võetud ...
Kindlasti tuleb olla valmis olukorraks ning õigeaegselt reageerida olukorrale, mis ohustab riigi julgeolekut, inimeste elu ja tervist, kahjustab oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju ning mille lahendamiseks on vajalik Vabariigi Valitsuse, valitsusasutuste ning kohalike omavalitsuste kooskõlastatud tegevus. Kui hädaolukorra lahendamine eeldab inimeste põhiõiguste, sh liikumisvabaduse piiramist, tuleb kuulutada välja eriolukord. Eriolukorra riigis või selle osas kuulutab välja Vabariigi Valitsus eriolukorra seaduse kohaselt. Eriolukord kuulutatakse välja loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks tingimusel, et nimetatud olukordade puhul on vaja viivitamata rakendada ulatuslikke abinõusid, sealhulgas teha päästetöid, ning ohu kõrvaldamine ja kannatanute abistamine ei ole võimalik muul viisil, kui rakendades eriolukorra seaduses toodud abinõusid.
1. Sotsiaalse side tekkimise etapid RUUMILINE KONTAKT - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest PSÜÜHILINE KONTAKT – teineteise omadustest huvitumine, vastastikuse huvi tekkimine SOTSIAALNE KONTAKT - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi SOTSIAALNE TOIMING - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; SOTSIAALNE TEGEVUS - toimingute süsteem inimeste toimimise mõjutamiseks või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud SOTSIAALNE INTERAKTSIOON - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju SOTSIAALSED SUHTED - püsivate vastastikuse käitumise vormide kujunemine interaktsiooni tulemusena; tuginevad vastastikusele KOKKULEPPELE, tugevama poole SUNNILE või seavad edasisele suhtlusele teatud mängureeglid SOTSIAALN...
o Erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: o Teise poole Seadusega vastuolus olev tehing – Käsutuskeeldu rikkuv tehing – kui kohtutäitur on andnud käsutuskeelu Näilik tehing – teise tehingu varjamiseks tehtud tehing KOLM KOMPONENTI, heade kommetega vastuolus Teine osapool teadis või pidi teadma teise inimese sundolukorrast Sundsuhe, eriolukord, teadmatus Eesti Panga poolt kehtestatud krediidikulukuse määr on ületatud kolmekordselt 33,96 TÜHISTATAVAD HEHINGUD Eksimus - ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest, väga raske tõendada, peab olema teise poole eksimus ka. Ostja ostab korteri, tahab vaikset kohta - müüakse korter, naabrid möllavad, sõidab rong – tegemist on olulise eksimusega Oluline eksimus kui: eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud
Ohtude tõttu tegi Bo Kragh järelduse, et Eesti ei saa oma tuleviku majanduspoliitikat kujundades ignoreerida arenguid Venemaal ja terves NSV Liidus. Eesti Panga reformikontseptsioon oli valitsuse omast detailsem, kuid pearõhk oli suunatud samadele eesmärkidele, mis valitsuselgi. 1998. aastal moodustati rahareformi komitee. 1992. aasta jaanuaris kehtis 11 Eestis ametlikult majanduslik eriolukord, mis ei võimaldanud rahareformi korraldamist kuigivõrd. 1992. aasta algul oli rahareformi tehniline ettevalmistamine ideoloogia arengust ees. Ehkki mõtted selles suunas liikusid, kinnistus idee, et Eesti krooni võiks siduda Saksa margaga ning võtta kasutusele valuutakomitee põhimõtte lõplikult alles 1992. aasta aprillis-mais. Majanduse arengu jaoks üks tähtsamaid küsimusi krooni kurss otsustati aga lõplikult alles paar päeva enne reformi.
keelatud!"); Katsendidirektiiv try { põhiblokk...; } catch (Erinditüüp1 muutuja) { püünis1...; } ... catch (Erinditüüp_n muutuja) { püünis_n...; } finally { epiloog...; } Võtmesõna try järel olev põhiblokk täidetakse n.-ö. silumisrezhiimis. Kui selle bloki sees (s.h. meetodites, mille poole otseselt või kaudselt pöördutakse) tekib mingi eriolukord, siis suunatakse juhtimine esimesse niisugusesse püünisesse, mis vastab tekkinud erindi tüübile ning seejärel katsendidirektiivist välja. Seega on mõtet järjestada püünised nii, et spetsiifilisemad erindiklassid töödeldaks eespool. Kui esineb ka epiloog võtmesõna finally järel, siis see täidetakse igal juhul (isegi siis, kui püünis sisaldab naasmisdirektiivi). Püünise päises esinev muutuja on formaalne parameeter, mis lubab viidata tekkinud erindile. Näit.
Riigikogu valimiste järel lõpetas oma tegevuse Eesti Kongress ja pagulasvalitsus. 1993. aasta kevadel alustas tööd Riigikohus. Suurt tähelepanu pöörati kaitsejõudude, piirikaitse ja politsei loomisele. Üleminek turumajandusele ja selle tulemused: Okupatsiooniajast Eesti pärandina sai laostatud majanduse, toidu hinnad tõusid 7 korda, tarbekaubad kallinesid 6 korda ja teenused 3 korda. Seati talongidesüsteem. 1992. aastal Ülemnõukogu kehtestas ajutise eriolukorra, eriolukord tühistati ja seadi eesmärgiks majanduse kiiret liberaliseerimist. Iseseisvuse taastamine lõi poliitilised ja majanduslikud eeldused üleminekuks turumajandusele. Majandusreformi põhialuseks oli 1992. aasta juunis toimunud rahareform, millega võeti kasutusele kroon. Rahareformiga eralduti rublatsoonist, see võimaldas muutuda Eestikeskseks majanduspoliitikal. Eesti majandus avanes Läände ning majanduslik ühinemine Euroopaga muutus pöördumatuks.
Dotsent Norbert Peder Loenguteesid õppeaines "Õiguse alused" (kõik õppeliinid) Teema: Sotsiaalsed normid, õigus ja õigusnorm. Sissejuhatus §1 Sotsiaalsed normid 1.Sotsiaalsete normide mõiste, kohustused. 2. Sotsiaalsete normide põhitunnused 3. Sotsiaalsete normide funktsioonid 4. Sotsiaalsete normide liigid §2 Õiguse tunnused ja mõiste 1. Õiguse tunnused 2. Mõiste õigus tähendusi 3. Õiguse mõiste §3 Õigusnormi tunnused ja mõiste . Õigusnormide liigid 1. Õigusnormi tunnused 2. Õigusnormi mõiste 3. Õigusnormide liigid §4 Õigusnormi loogiline struktuur Kirjandus: Raul Narits Õiguse entsüklopeedia.Õpik TRÜ 1995 Juri Liventaal Riik ja õigus.T. 1999 Juriidiika 2001-2004-04-21 1 Sissejuhatus Eesti Vabariigi õiguskultuur on tihedalt seotud Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemiga ja traditsioonidega.Tartu Ülikoolis on õigusteaduskon...
Mitu tingumust peaks olema täidetud:alternatiiv (või) ...kolm tingimust: (1) Vaja on poole teadmine, (2) erakorraline vajadusx (3) ebasoodsad –on vaja kohe laenu võtta intress on mõrvarlikult suur. või tasakaalust väljas- ükspool peab maha müüma mingi vara et saada raha ja pakub naeruväärset hinda –see on tasakaalust väljas. KOLM KOMPONENTI, heade kommetega vastuolus Teine osapool teadis või pidi teadma teise inimese sundolukorrast Sundsuhe, eriolukord, teadmatus Eesti Panga poolt kehtestatud krediidikulukuse määr on ületatud kolmekordselt 33,96 TÜHISTATAVAD HEHINGUD Eksimus - ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest, väga raske tõendada, peab olema teise poole eksimus ka. Ostja ostab korteri, tahab vaikset kohta - müüakse korter, naabrid möllavad, sõidab rong – tegemist on olulise eksimusega Oluline eksimus kui: eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest
Kõik seadused tuleb teatavaks teha avaldamise teel. Seadlus - sisuliselt seadusjõuga õigusakt, mille kehtestamise õigus kuulub presidendile. Vastavalt põhiseadusele saab president võtta vastu seadlusi ainult erandlikes olukordades. (Kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud riiklikud vajadused või kui on kehtestatud riigis eriolukord.) 92. Eelnõu seletuskiri ja täiendav seletuskiri Seletuskiri - Iga seaduseelnõuga kaasnev eelnõu vajadust seletav kiri. Täiendav seletuskiri on lisa eelnõule, et täpsustada või seletada mõnda konkreetset punkti või aspekti eelnõu juures 93. Riigieelarve menetluse põhimõtted Kõikehaaravuse põhimõte - riigieelarve peab sisaldama kõiki riigi tulusid ja kulusid. Ühtsuse põhimõte - Ühe aruandeperioodi tulud ja kulud peavad
(1) Hädaolukorra lahendamist juhib hädaolukorra lahendamise plaanis määratud täidesaatva riigivõimu asutus või ametiisik. (2) Hädaolukorra lahendamist juhtival asutusel või isikul on õigus saada muudelt täidesaatva riigivõimu asutustelt ja ametiisikutelt abi hädaolukorra lahendamiseks hädaolukorra lahendamise plaanis määratud alustel ja korras. 2. jagu Eriolukord 1. jaotis Eriolukorra väljakuulutamine ja lõpetamine § 13. Eriolukorra väljakuulutamise alus ja tingimused (1) Vabariigi Valitsus võib loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust tuleneva hädaolukorra lahendamiseks kuulutada välja eriolukorra, kui hädaolukorra lahendamine ei ole võimalik ilma käesolevas jaos sätestatud juhtimiskorralduse või meetmete rakendamiseta.
või ametiisik. (2) Hädaolukorra lahendamist juhtival asutusel või isikul on õigus saada muudelt täidesaatva riigivõimu asutustelt ja ametiisikutelt abi hädaolukorra lahendamiseks hädaolukorra lahendamise plaanis määratud alustel ja korras. 2. jagu Eriolukord 1. jaotis Eriolukorra väljakuulutamine ja lõpetamine § 13. Eriolukorra väljakuulutamise alus ja tingimused (1) Vabariigi Valitsus võib loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust tuleneva hädaolukorra lahendamiseks kuulutada välja eriolukorra, kui hädaolukorra lahendamine ei ole võimalik ilma käesolevas jaos sätestatud juhtimiskorralduse või meetmete rakendamiseta.
Koodi järjekorranumbrid tähistavad teatud tunnust. 3 esimest kohta: tööstuse tüüp. 3 keskmist: milline on antud ametikohal kontakt (?). 3 viimast: töönimetus tähestikulisel alusel sama tegevusala grupis. Functional Job Analysis, PAQ vaata järgi Induktiivsed meetodid Ülesannete nimekirja koostamine teadmised, oskused, võimed + vb ka muud tegurid (nt hoiakud). Kriitiliste juhtumite analüüs Kui tööl tuleb ette eriolukord, peaksime vaatama kohe mis juhtus, miks juhtus, mis on tagajärjed. Nt müügitöös töötaja müüs toodet/teenust ootamatult palju. Peab uurima kas on midagi seal taga, miks nüüd järsku nii hästi läks. Kas tekkis seadusepoolne nõue, et inimestel on järsku seda toodet/teenust kohe väga vaja? (suitsuandurite nõude näide). Peab uurima, kas müüja aitas kaasa müügile või lihtsalt 'läks vooluga kaasa'.
musega, mis võib ohustada Eesti tekitab ulatuslikku majanduskah- julgeolekut, inimelusid või keskkon- ju ning mille lahendamiseks on da. Sääraseid sündmusi nimetatakse vaja riigiasutuste kooskõlastatud hädaolukordadeks. tegevust. 34 EESTI RIIGIKAITSE ÜLDINE KORRALDUS Joonis 3.2. Hädaolukorrad Sõltuvalt hädaolukorraga kaasneva Eriolukord on esimene hädaolukord, ohu olemusest võib neid jagada nii: kus riigil on õigus rakendada erivo- litusi. Raskusastme poolest järgmine 1) riigi julgeolekut ohustavad häda- on erakorraline seisukord ning kõige olukorrad (nt katse muuta riigi põhi- tõsisem hädaolukord on sõda. seaduslikku korda, massirahutused);
tulenevate nõuetega; seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. Kõik seadused tuleb teatavaks teha avaldamise teel. Seadlus - sisuliselt seadusjõuga õigusakt, mille kehtestamise õigus kuulub presidendile. Vastavalt põhiseadusele saab president võtta vastu seadlusi ainult erandlikes olukordades. (Kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud riiklikud vajadused või kui on kehtestatud riigis eriolukord.) 58. Selgitage, millal võib Vabariigi President anda seadluse? PS Paragrahv 109. Kui Riigikogu ei saa kokku tulla, võib Vabariigi President edasilükkamatute riiklike vajaduste korral anda seaduse jõuga seadlusi, mis kannavad Riigikogu esimehe ja peaministri kaasallkirja. Kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab Vabariigi 15 President seadlused Riigikogule, kes võtab viivitamata vastu nende kinnitamise või tühistamise seaduse. 59
tulenevate nõuetega; seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. Kõik seadused tuleb teatavaks teha avaldamise teel. Seadlus - sisuliselt seadusjõuga õigusakt, mille kehtestamise õigus kuulub presidendile. Vastavalt põhiseadusele saab president võtta vastu seadlusi ainult erandlikes olukordades. (Kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud riiklikud vajadused või kui on kehtestatud riigis eriolukord.) 15 58. Selgitage, millal võib Vabariigi President anda seadluse? PS Paragrahv 109. Kui Riigikogu ei saa kokku tulla, võib Vabariigi President edasilükkamatute riiklike vajaduste korral anda seaduse jõuga seadlusi, mis kannavad Riigikogu esimehe ja peaministri kaasallkirja. Kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab Vabariigi President seadlused Riigikogule, kes võtab viivitamata vastu nende kinnitamise või tühistamise seaduse. 59
korraldusega. § 12. Hädaolukorra lahendamise juhtimine (1) Hädaolukorra lahendamist juhib hädaolukorra lahendamise plaanis määratud täidesaatva riigivõimu asutus või ametiisik. (2) Hädaolukorra lahendamist juhtival asutusel või isikul on õigus saada muudelt täidesaatva riigivõimu asutustelt ja ametiisikutelt abi hädaolukorra lahendamiseks hädaolukorra lahendamise plaanis määratud alustel ja korras. 2. jagu Eriolukord 1. jaotis Eriolukorra väljakuulutamine ja lõpetamine § 13. Eriolukorra väljakuulutamise alus ja tingimused (1) Vabariigi Valitsus võib loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust tuleneva hädaolukorra lahendamiseks kuulutada välja eriolukorra, kui hädaolukorra lahendamine ei ole võimalik ilma käesolevas jaos sätestatud juhtimiskorralduse või meetmete rakendamiseta. (2) Katastroofina käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse suuremõõtmelist õnnetust või
(1) Hädaolukorra lahendamist juhib hädaolukorra lahendamise plaanis määratud täidesaatva riigivõimu asutus või ametiisik. (2) Hädaolukorra lahendamist juhtival asutusel või isikul on õigus saada muudelt täidesaatva riigivõimu asutustelt ja ametiisikutelt abi hädaolukorra lahendamiseks hädaolukorra lahendamise plaanis määratud alustel ja korras. 2. jagu Eriolukord 1. jaotis Eriolukorra väljakuulutamine ja lõpetamine § 13. Eriolukorra väljakuulutamise alus ja tingimused (1) Vabariigi Valitsus võib loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust tuleneva hädaolukorra lahendamiseks kuulutada välja eriolukorra, kui hädaolukorra lahendamine ei ole võimalik ilma käesolevas jaos sätestatud juhtimiskorralduse või meetmete rakendamiseta.
nimetähed) kokkuleppeid. Selleks ei pea olema erivolitust presidendil. See, et ta on president, sellepärast polegi vaja mingeid erivolitusi. Teostada teatud spetsiifilisi haldustoiminguid, nt ameti ja auastmete andmine, teiste riikide diplomaatide volikirjade vastuvõtmine, anda armu süüdimõistetule. Presidendil on ka PS ettenähtud õigus juhtida riigikaitset ja kriitilistes situatsioonides kuulutada välja sõjaseisukord ja erakorraline seisukord või siis eriolukord. Samuti välja kuulutada mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni. Kuulutada välja seadusi. Teatud tingimustel parlamendi laiali saatmine ja kuulutada välja erakorralised valimised sellest tingituna. 81. Justiitsorganid. Justiitsorganid: Kohtud, prokuratuur, täitemenetluse organid, kohtueelse uurimise organid, kinnipidamisasutused. Kohtud- tavalised on need astmelised kohtud, reeglina 3 astmelised. See tähendab seda algaste, apellatsiooni aste ja kassatsiooniaste. Koosseisu alusel võivad
Aegumist võidakse mitte kohaldada ka muudel seaduses ettenähtud juhtudel. Aegumistähtaja kulg algab päevast millal ta sai teada või pidi teada saama oma õiguserikkumisest. Teatud juhtudel võib aegumine peatuda või katkeda ehk alata otsast peale. Aegumise tähtaeg peatub, kui: 1. teovõimetul isikul ei ole esindajat 2. hagi esitamist takistab vääramatu jõud 3. kehtib erakorraline seisund või eriolukord 4. on kehtestatud moratoorium 5. pärandaja surmast kuni pärandi vastuvõtmiseni või pärandvara hoidja määramiseni 6. hageja või kostja on sõjaseisukorra ajal sõjaväeteenistuses Aegumise peatumised on arvestatavad, kui olukord tekkis viimase kuue kuu jooksul. Takistuse kõrvaldamisel läheb aegumine edasi. Aegumine katkeb: 1. Hagi esitamisega 2. Nõude esitamisega pankrotimenetluseks 3. Nõude esitamisega vahekohtule 4. Kui kohustatud isik teeb teo, millega tunnistab võlga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
