2.2.4 Lämmatava toimega mürgid...........................................................................6 1.2.2.5 Psüühikakeemilise iseloomuga mürgid...........................................................6 1.2.3 Peamiste ründemürkide karakteristika....................................................................6 1.2.3.1 Sariin...............................................................................................................6 1.2.3.2 Somaan............................................................................................................7 1.2.3.3 V-gaasid...........................................................................................................7 1.2.3.4 Ipriit.................................................................................................................7 1.2.3.5 Vesiniktsüaniidhape ehk sinihape...................................................................8
Läänemerre, mille tagajärjel on tekkinud mürgitused, surmajuhtumid inimestega ja merefauna ulatuslik kahjustamine. Samuti on ründemürke kasutatud keemiaterrorismiks 20. märtsil 1995 Tokyo metroos, kus äärmusliku ususekti Aum Shinrikyo liikmed tapsid sariini kasutades 11 inimest ja umbes 5000 sai mürgituse. Jaotus Mõju järgi inimorganismile jaotatakse mürkained järgmistesse gruppidesse: 1. neuroparalüütilised ehk närvimürgid (näiteks sariin, somaan, tabuun, VX). Neuroparalüütilised mürgid blokeerivad lihase normaalseks tööks vajaliku ühendi sünteesi organismis, mis põhjustab krampide tekkimist ja ka halvatust ning hingamise ja südame seiskumist. Mürgituse tunnused avalduvad juba 1-2 minuti jooksul 2. sööbemürgid (näiteks ipriit, lewisiit) 11 Sööbemürgid kahjustavad nahka, kuid ei toimi ainult vahetu kontakti kohas
Näiteks tefloniga ehk väga püsiva ja kõrget temperatuuri taluva plastmassiga kaetakse panne ja suuski hõõrdumise vähendamiseks. * Freoone kasutatakse jahutusvedelikuna külmutusseadmetes, mis aga atmosfääri sattudes kahjustavad osoonikihti.. * Vähesel määral lisatakse fluoriühendeid hambapastasse hambakaariese tekke vähendamiseks. * Sõjagaasidena on kasutatud selliseid orgaanilisi fluoriühendeid nagu näiteks sariin ja somaan. Sariini aurude kontsentratsioon 0,2 milligrammi ühes liitris õhus mõjub inimesele juba surmavalt. Need gaasid halvavad närvisüsteemi ning kutsuvad esile kiire surma. * NaF kasutatakse mürkkemikaalina puidu immutamiseks mädanemise vastu. Inimesele on see ülimürgine ja ja 1 grammine kogus võib olla surmav. * Vesinikfluoriidhape söövitab klaasi, mistõttu teda kasutatakse klaasesemete graveerimisel.
samaan. Sariini aurude kontsentratsioon 0,2 milligrammi ühes liitris õhus mõjub inimesele juba surmavalt. Need gaasid halvavad närvisüsteemi ning kutsuvad esile kiire surma. Teise maailmasõja ajal valmistas Saksamaa sariini kui salarelvana, kuid ei söandanud seda kasutada. Ka USA ja NSVL lõid oma sariini jt gaaside varud, mis on praegugi osaliselt alles. Iraagi diktaator Saddam Hussein kasutas sariini 1988.a tappes tuhandeid kurde. Sariin, somaan jms ründeained on sedavõrd mürgised, et neid ei saa toota tehases, samuti ei saa laadida nendega pomme. Mürskudesse paigutatakse vähem ohtlikud ained ja mürkaine moodustub plahvatuse hetkel lähteainete segunemisel. · Tuntumaid ühendeid on NaF, mida räbustina metallide keevitamisel, jootmisel, lisaks klaaside, emailide ja keraamika saamisel, mürkkemikaalina kasutatakse seda puidu immutamiseks mädanemise vastu. NaF rakendatakse veel vee fluorisisalduse tõstmiseks selle vajakul
Selle alusel jaotuvad ründeained: givad inimesse hingamisteede, limas- kestade, naha ja seedetrakti kaudu. 1) püsivateks ründemürkideks (üle 24 Selle ärahoidmiseks tuleb tarvitada tunni, nt ipriit); kaitsevahendeid. Kui närvimürkide 2) ebapüsivateks ründemürkideks (alla puhul aitavad atropiinil põhinevad 24 tunni, nt sariin, tabuun, somaan). vastumürgid, siis sööbemürkidele ega Et iga keemilise ühendi püsivus sõltub lämmatavatele ründemürkidele vastu- tingimustest, milles teda säilitatakse, mürke ei ole, aitab ainult kaitseriietus, on põhilised ilmastikuolud (õhu tem- mis koosneb keemiakaitseülikonnast peratuur, rõhk, niiskus, tuule liikumi- ja gaasitorbikust. se kiirus). Oht kokku puutuda keemilise ründe-