Afroameerika muusika on neegrite musa+valgete kolonistide musa.Lõuna poolne musa oli rütmikam.Tänaval müüvate neegrite muusika-Street Cries.Afropool on tulnud sengali nigeri jõgikonna aladelt.Jazzi 3 tunnust:1-kindel põhirütm, pole kiirendusi.2-polürütmika,samaaegselt musitseeritakse erinevates taktimõõtudes.3-improvisatsioon.Jazzi algosad: orjadetöölaulud,vaimulikmuusika(misjoni),blues,puhkpilli muusika,valgeteolmemuusika,mustadeolmemuusika.100 aastaga tegijazz muusika samasuguse arengu kui tõeline muusika 1000aastaga.Spirituaale lauldi kirikus.Melism- improviseeritud viisikaunistus.Antifoonia on aafrikas eeslaulja pluss koor.Overlap-eeslaulja alustab koorilõpust.Offbeat- tähtsamad on 2 ja 4 löök.Overbreething-ülehingamine.Tonaal- semantika-hääletämbriga antakse edasi sõnumit(meeleolu). Metronomesense-metronoomitunnetus.Blues-lüüriline info isiklikust katastroofist.Tekkis mississipis.Dallas blues(whity) Memphis blues(nigro).Arhailine b...
Selle tulemusel joonistusid Euroopas välja uued arenguliinid. 3) Mõisted: (läänikord) Lään- vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Sunnimaisus-talupoegadel keelati oma maalapilt lahkuda, et nende ümberasumist takistada. Pärisori- sunnimaiseid talupoegi nim. pärisorjadeks(sest isikliku vabaduse äärmise piiratuse poolest sarnanesid nad oma seisuselt orjadega) 4) Mõisted: ristiusukiriku tekkimine misjonär- ristiusu levitajad misjoni käigus Toomkapiitel- kanoonikute poolt moodustatud piiskopi juurde kuuluv abistav ja nõuandev kogu Sinod- piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel Visitatsioon- ehk külastus, mille ajal käis piiskop läbi oma piiskopkonna kirikud ja need kloostrid, mis kuulusid tema kontrolli alla, jälgides seal ordureeglitest kinnipidamist Kümnis- maa tähtsamaid makse , mis moodustas algselt ühe kümnendiku saagist
1 ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Saj SÜNDMUSED 5.saj Püha Patricku misjoni tulemusena viidi lõpule Iirimaa ristiusustamine. Sajandi lõpul võtsid frangid kuningas Clodovechi juhtimisel vastu ristiusu. 6.saj 529 – Monte Cassino benediktlaste kloostri rajamine Kesk-Itaalias. Gregorius Suure ajal (590 – 604) hakati paavsti tunnistama kõigi kristlaste vaimulikuks juhiks. 7.saj 622 – islami usu rajanud prohvet Muhamed sunniti Mekast
UUS-USUNDID 1. Kristliku tagapõhjaga uususundid: Elu Sõna, Jehoova tunnistajad, Uusapostlik Kirik, Armastuse Perekond. + Nelipühilaste liikumine. + Karismaatiline ehk uusnelipühilaste liikumine. + sektid 2. Hinduistliku tagapõhjaga uususundid (neohinduistlikku päritolu): Transtsendaalne Meditatsioon, Hare Krišna, Sai Baba kultus. Orientaalsete usundite (hinduism, islam, budism) misjoni algus Läänes 1893 a Chicago. Svami Vivekananda. Ramakrishna Mission. +Teosoofia ühing 19 saj lõpp, New Age liikumise eelkäijana. 3. Sünkretistlikud uususundid: Viimse aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik (mormoonid), Ühenduskirik, saientoloogia, Osho liikumine, Reiki, satanism. KRISTLIKU TAGAPÕHJAGA 1. Elu Sõna. 1962. Karismaatiline orientatsioon. Kenneth E. Hagin. Põhjamaadesse tõi Ulf Ekman 1980
kes lõpetas 1938 Tallinna konservatooriumi kompositsiooni ja koorijuhtimise erialal. Marje 4 viisistas oma mehe luulet; ta organiseeris ja juhatas paljudes Eesti paikades laulukoore ja -ansambleid ning koolitas soliste. Abielust sündis kaks poega: ajaloolane, Eesti taasiseseisvumise juhte ja praegune europoliitik Tunne Kelam (1936) ning helilooja Kuldar Sink (19421995). 1938. aastal astus Peeter Sink Euroopa Kristliku Misjoni teenistusse, juhtides Tallinnas Evangeeliumi Vennaste Ühingu Saalemi kogudust, mille nõukogude võim 1949. aastal sulges. Peeter Sink oli põleva südamega äratusjutlustaja. Eelkõige oli ta tundliku hingega lihtne mees, kes oskas avada sadade inimeste südamed. 1.2. Terroriaparaadi valve all Valguse poole pürgimine ja selle kaasinimestele vahendamine muutus Peeter Singi elutöö teljeks. Kõik muud anded rakendusid põhieesmärgi teenistusse. Parima viisi oma elutõdesid
Hing lahkub kehast, kui ta sureb või magab. Hinged tulevad tagasi maapeale novembris, sest siis on pime. Eestlastele oli väga tähtis koduhaldjas Tõnn, kes oli seotud Pärnu- ja Viljandimaaga. Taludes olid olemas Tõnni vakad, kus olid annid Tõnnile. Setud austasid Pekot. Kõige tuntum vist on Tarapita e Taara. Ajaloolased on seostanud taarat skandinaavlaste thoriga. Ohvriallikad, ohvri kivid on ristiusu eelsed. Eestlased austasid ka puid, näiteks tamm, pärn, pihlakas. 1070. Hiltinus Misjoni töö Eestis kuulus piiskop Hiltinusele. 1160 Fulco Sel ajal käis munk Fulco misjoni tööd tegemas siin. Nicolaus tegi ka misjoni tööd. Ta oli eesti päritolu. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Muistne vabadusvõitlus oli osa feodaaltsivilisatsiooni laienemisest. See toimus lõuna ja ida- euroopasse. Laienemine toimus Elbe jões itta. Peamised elluviijad olid sakslased. See kandis nimetus Tung itta ehk Drang nach osten. Kõigepealt hõivati läänemere lõunarannik ning
1208 1227 1208 tungiti sisse Ugandisse, põletati maha linnus Otepää 1227 sisstund Saaremaale, Valjala alistumine lahinguta Eellugu: Mis toimus nende aastatel? 1143 Rajati Lübecki linn, mis kujunes sakslaste idaretkede väravaks 1186 Hamburgi-Bremeni peapiiskop pühitses Meinhardi Üksküla piiskopiks ja tegi talle ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise 1196 Üksküla piiskopiks sai Berthold, misjoni politiseerumise algus 1198 saksa 1000-meheline ristisõdijate vägi tuli Riia alla (liivased umbusaldasid sakslaseid ega tahtnud Bertholdi piiskopiks). Berthold hukkus 1199 Üksküla piiskopiks sai Albert (von Buxhoeveden), kelle eesmärgiks oli rajada Liivimaale kirikuriik 1201 Riia linna ehitamine saksa asunike jaoks, kuhu viidi üle piiskopkonna keskus 1202 Mõõgavendade ordu 1208 sakslased koos latgalitega tungivad Ugandisse 1210 Ümera lahing võit
4) · Põhja-Eesti kuulus Taanile PÕHJUSED: 1) Alade ristiusustamine. 2) Saksa kaupmeeste huvid, piirkond kontrolli alla saada. 3) Paavsti soov saada ülemvõimu patriarhi üle.Iseloomusta 3 piiskopi tegevust Liivimaal: Meinhard, Berthold, Albert. Iseloomusta 3 piiskopi tegevust Liivimaal: Meinhard, Berthold, Albert. Meinhard 1186 96 Pühak, ristiusu toomine, pani aluse kristlikule kogudusele. Tahtis rahumeelselt usku levitada, ei olnud edukas. Berthold 1196- 98 . Alustas misjoni. Ei saavutanud edu- Albert 1198-12229 Asutas mõõgavendade ordu, Alustas riia linna ehitust. Liivimaa piiskop,kes juhtis liivlaste, latgalite ja eestlaste alistamist. Rajas 1201 aastal Riia linna, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja peamine tugipunkt. Oli sitax edukas Millist perioodi loetakse Eestis keskaja alguseks ja keskaja lõpuks? 5-15 sajand. Vana-Liivimaa riiklik korraldus oli uusaja algul juba ajale jalgu jäänud. Sellal, kui
presbüterlasteks ja prantslasi hugenottideks. Vastureformatsioon oli katoliku kiriku usuline liikumine oma võimu taastamiseks. Trento kirikukogu, 1545-1563- katoliku kirik asus ennast innukalt muutma. Trentod üritasid lepitada reformeeritud ja katoliku kirikut, kuid ebaõnnestusid. Jesuiitide ordu- Loyola poolt asutatud, Pariisis tegutsev ühing. Tema ja seitse kaaslast soovisid end tingimusteta paavstile allutada, et arendada katoliikliku misjoni tööd ja võidelda vastureformatsiooniga. Jesuiidid olid targad mehed. Augsburgi usurahu- 1555 a sõlmitud rahu, milles oli nii, et kellele kuulub maa, selle usk ka on. Pärtliöö,1572-Suured tapatalgud mille korraldasid katoliiklased ööl vastu pärtlipäeva. Nantes'i edikt- rahukiri, mille ette lugemisel vaibus prantsusmaal kodusõda. Kõige julmemalt jälitati katoliku kiriku vataseid Hispaanias, sest seal oli kuningas Felipe 2.
Keskaegses ühiskonnas oli kesksel kohal usk Jumalasse ja kirik oli inimeste elu juhiks. Klooster oli paradiisi ja taeva eeskojaks, paljud pühendasid ennast Jumala teenimisele ja koondusid vaimulikeordudesse ja kloostreisse, moodustades tolleaegse ühiskonna ideaali. Hilise Rooma keisririigi ajal elasid arvukad mungad ja nunnad kas eremiitidena või kogukondadena kloostrites. Nende soov oli järgida Kristuse vaesust, tema kuulekust Jumalale ja tema pühendumust kõikidele inimestele. Kloostrite sisekorraldus oli väga erinev: osa kogukondi on pühendunud palvustele, teised tegelevad haigete ja vaeste abistamisega, misjoni- või haridustööga. Kuigi oli püütud kloostrielu ühtsustada, polnud Rooma riigi koostatud reeglitest üldist tunnustund võitnud üksi. Ühtsust tõid püha Benetictuse mungaelu eeskirjad. Püha Benedictuse eeskirjad said väga populaarseks aastatel 550-1150. Reeglite järgi oli munga elus kindel rutiin, alandlikkus ja distsipliin. La...
Riho Sagor Sten Mägi 10.l Kloostrid ja kloostrielu Kloostrid Kirik õpetas, et kõige kindlam tee taevariiki pääsemiseks on loobumine ilmalikust elust, erakuna lihasuretamisele pühendumine ja jumalast mõtisklemine. Lääne-Euroopas Kogunesid erakud aga suletud vennaskondadega ühte. Nii tekkisid välismaailmast eraldatud "suletud kohad" (ladina keeles claustrum), mida hakati nimetama kloostriteks. Kloostrid Esimesed kloostrid tekkisid IV sajandil Egiptuses ja sealt levis kloostrite asutamine nii Bütsantsi kui Lääne-Euroopasse. Kloostritesse astumine Kes soovis astuda kloostrisse, pidi läbi tegema umbes pool aastat kestva katseaja, mille vältel võis uustulnuk ehk nooviits loobuda oma kavatsustest ja tagasi pöörduda ilmalikku ellu. Noviitsiaja läbiteinu pügati kas mungaks või naiste puhul nunnaks.Nüüdsest peale ei olnud tal enam tagasiteed kloostrist, kuhu ta jäi oma elupäevade lõpuni. Mungad ja nunnad Munkadelt ja nunnadelt nõuti...
1186, 1199, 1201, 1202, 1208, 1210, 21.09.1217, 1219, 1227, 1236, 1238, 1242, 1248, 1290, 23.04.1343, 1346, 1397, 1523, 1524, 1535. NB Ei piisa ainult sündmuse nimetamisest vaid õpilane peab teadma ka selle sisu ja tausta. Meinhard, Berthold, Albert, Lembitu, Valdemar II, Aleksander Nevski, Valdemar IV. 1) Ristisõja põhjused. 2) Eestlaste allajäämise põhjused Muistses vabadusvõitluses. 3) Talupoegade olukord pärast Muistset vabadusvõitlust. 4) Keskaegsed Eesti linnad. 5) Maaisandate omavahelised suhted Vana-Liivimaal. 6) Vana-Liivimaa maapäev. 7)Millised ohud varitsesid Vana-Liivimaad 15.-16. sajandil? Ordud ja kloostrid Vana-Liivimaal. Tsitertslased- Padise, Kärkna. Asusid eraldatud kohtades ja olid tugevasti kindlustatud. Küllap ehitasid tsistertslased siinmail esimesed vesiveskid. Dominiiklased- Tallinn, Tartu. Suurem avatus kui tsistertslased. Frantsisklased- Viljandi, Tartu, Rakvere. Jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine (...
sajandi Liivimaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 Läänemeremaad 12. sajandil . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 Ristisõjad Kirde-Euroopas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 32 Misjoni ja ristisõja algus Liivi- ja Eestimaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35 Riia kiriku rajamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39 Sõda Eestis ... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
1. Miks puhkes Liivimaa ristisõda? Kuivõrd aitasid oma tegevusele ristisõja puhkemisel kaasa piiskopid Meinhard ja Berthold? Liivimaa ristisõda puhkes seetõttu, et Liivimaal elasid paganad (paavsti soov kirikut laieneda), Euroopas oli üleliia sõjamehi, taheti jõuda Vene turule. Piiskop Meinhardi ülesanne oli Liivimaa ristiusustada; piiskop Berthold alustas misjoni politiseerimist ta sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlased alistuma sundida. 2. Mille poolest erines piiskop Alberti tegevus eelkäijate Meinhardi ja Bertholdi omast? Ta eesmärk oli rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. Ta hakkas 1201. aastal rajama Riia linna, kuhu ta viis üle piiskopkonna keskuse. 3. Milline tähendus eestlaste ajalooteadvuses on Ümera ja Madisepäeva lahingutel? Ümera lahing oli 1210
suudmes. Ehkki tal oli kaasas küllaltki suur ristisõdijate vägi, mida on hinnatud kuni 1500 mehe peale, oli enamik liivlasi endiselt valmis talle vastu panema. Pildil Riga Albert koges oma esimesel sealviibimise ajal mitmeid tagasilööke ja otsustas, et misjoni püsivama edu saavutamiseks on vaja veelgi enam ristisõdijaid ning tuua ka misjoni keskus merele lähemale. 1200. aasta teisel poolel läks ta tagasi Saksamaale, et neid plaane isiklikult ellu viia. Riia linna asutamine 1201.a Tõeline vallutussõda Läänmere idakalda rahvaste vastu algas 1200. aastal, kui piiskop Albert saabus 23 laeva ning umbes 500 mehega Väina (Daugava) jõe äärde esimesele sõjaretkele.
Ka neil olid seljas suhteliselt lihtsad riided, raudkettidest kaitsev rüü. 3. Kes oli, mida tegi: 1. Meinhard ta oli Üksküla liivlaste hulgas elanud augustiinlane, ta pühitseti piiskopiks ja talle määrati ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise. Keskaegsel Liivimaal austati Meinhardi pühakuna. 2. Berthold ta sai 1196. Aastal Üksküla piiskopiks, see tähendas misjoni politiseerumise algust. Hukkus 1198. Aastal lahingus. 3. Theoderich Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop Theoderich, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. 4. Albert Noor ja ambitsioonikas Bremeni toomhärra. Ka tema pühitseti Üksküla piiskopiks 1199. Aastal. Ta eesmärk oli rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile
Samas ei pea nad Kristust otseselt Jumala pojaks, vaid ideaalseks inimeseks. Piibel on Jehoova tunnistajate arvates Jumala poolt inspireeritud sõna, mis tähendab, et seal sisalduvad looja antud juhtnöörid kõikideks eluvaldkondadeks. Jehoova tunnistajad ei osale sõdades ja poliitikas. Baptistide usutunnistuslikuks aluseks on uue ja vana testamendi raamatud. Seejuures määratletakse end piibelliku, kogudusliku, pühitsusliku ja misjoni liikumisena. Baptistidele on väga olulised perekondlikud sidemed ja kogudus. Kord kristlikus abielus olnud ja lahutanud inimese uut abielu ei pruugi kogudus heaks kiita. Baptistidele on oluline kiriku ja riigi lahutatus. Mainitud erinevustest hoolimata langevad usundite üldinimliku eetika põhimõtted paljuski kokku. Seetõttu on religioonide kokkupuutepunktidest rääkides sageli viidatud nn kuldsele reeglile, mis esineb ühel või teisel kujul väga paljudes usundites.
Sakslaste idaretkede värav) lõppsiht oli Venemaa, vahepeatusteks olid Ojamaa, Eesti ja Läti sadamad saksa kaupmehed saavad läänemere idakalda sagedasteks külalisteks, nendega koos tulevad Väina jõe äärde ka saksa misjonärid (algul toetajateks vaid kaupmehed, aga siis pühitseti Meinhard peapiiskopiks ül. Liivimaa ristiusustda) Meinhardit austati pühakuna Ristisõja algus Meinhardi surm (1196) uus piiskop Berthold politiseerub misjoni Rahvas hakkab sakslasi umbusaldama (ei taha Bertholdi piiskopiks valida) -Berthold saab paavstilt loa liivlased jõuga alistada (e. ristisõja korraldamiseks) Toimub 1000-meheline lahing praeguses Riias, kus Berthold sureb Miks toimus? 1) (Hamburgi-Bremeni) peapiiskop lootis taastada oma kunagist liidripositsiooni Põhja-Euroopas 2)Ristisõda toetasid saksa kaupmehed (nad tahtsid
EELK Usuteaduse Instituut I kursus (usuteaduse rakenduskõrgharidus) Kristi Nõmm Munkluse roll ida- ja läänekiriku ning kristlike ühiskondade arengus (ca 300- 1500) Juhendaja Veiko Vihuri 6. juunil 2012. aastal Munk (kreeka keeles mono + achos 'üksik võitleja') on isik, kes praktiseerib religioosset askeetlust, elades kas üksi või teiste munkadega, kuid säilitades alati teatava eraldatuse nendest, kes ei jaga temaga sama eesmärki. Allikas: (http://et.wikipedia.org/wiki/Munk) Munga eesmärk on isikliku lunastuse saavutamine, ning oma elu Jumalale pühendamine. Mungad on andnud tavaliselt ka tõotused ning seeläbi saanud ordu liikmeks. Esimesteks kristlikeks munkadeks olid erakud, kes müüsid oma vara, hülgasid perekonnad ning elasid akseetlikult üksildastes paikades. Kas näiteks kõrbes, koobastes või mägedes. Esimeseks kristlikuks mungaks peetakse Antonius Suurt. Esimese kristliku kloostri rajas egiptlane Pachomios. ...
UUS-USUNDID 1. Kristliku tagapõhjaga uususundid: Elu Sõna, Jehoova tunnistajad, Uusapostlik Kirik, Armastuse Perekond. + Nelipühilaste liikumine. + Karismaatiline ehk uusnelipühilaste liikumine. + sektid 2. Hinduistliku tagapõhjaga uususundid (neohinduistlikku päritolu): Transtsendaalne Meditatsioon, Hare Krisna, Sai Baba kultus. Orientaalsete usundite (hinduism, islam, budism) misjoni algus Läänes 1893 a Chicago. Svami Vivekananda. Ramakrishna Mission. +Teosoofia ühing 19 saj lõpp, New Age liikumise eelkäijana. 3. Sünkretistlikud uususundid: Viimse aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik (mormoonid), Ühenduskirik, saientoloogia, Osho liikumine, Reiki, satanism. KRISTLIKU TAGAPÕHJAGA 1. Elu Sõna. 1962. Karismaatiline orientatsioon. Kenneth E. Hagin. Põhjamaadesse tõi Ulf Ekman 1980. Eestis Rein Mets ja Hubert Jakobs 1987
Martin Luther (sünninimi Martin Luder.) Elas 10 November 1483 18 Veebruar 1546. Ta sai omale nime ristimisel päeva pühaku, Tours'i St. Martini, järgi. Ta oli pärit Tüüringimaalt põlisest vaba talupoja soost. Tema esivanemate kohta on õeldud, et need olid tugevad ja trotslikud mehed, kellele oma õiguste nõudmine ja kehtestamine nii mõnegi kohtuasja kaela tõi. Sealt päris ta ka oma jõulise natuuri ja trotsiva vaimu, ta oli uhke oma päritolu üle, kuigi ise oli olemustelt linnalaps. Õppis ülikoolis 7 vabat kunsti ja omandas magistri kraadi. Õppeained - grammatika, dialektika, retoorika. Hiljem läks isa soovil õppima õigusteadust. Tema otsus kloostrisse asuda tuli koduteel jäädud äikese kätte. Välk lõi tema lähedal maase ja Martin Luther andis tõotuse, et pääsemise korral hakkab ta mungaks. Ta oli Lutheri usu rajaja ja saksa kristlik teoloog, augustiini munk ja preester kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt m...
eestlastelt lisaks kaupade tagastamisele ka latgalitele eelnevatel aastatel sooritatud röövretkede ajal tehtud kahju korvamist ja eneste ristida laskmist. Sellega ugalased aga ei nõustunud ning samal aastal toimus Ugandisse latgalite ja sakslaste rüüsteretk, mida tihti loetakse muistne vabadusvõitluse alguseks. Muistne vabadusvõitlus Taanlaste 1206. aasta retk Saaremaale Kuigi Henriku kroonikal põhineva saksa misjoni keskse ajalookäsitluse järgi algas eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208. aastal, siis mõnikord on selle alguseks peetud ka taanlaste kaks aastat varasemat sõjaretke Saaremaale. 1206. aastal purjetas kuningas Valdemar II koos Lundi peapiiskopi Anders SunesenigaSaaremaale, kättemaksuks saarlaste kolm aastat varem toimunud rüüsteretke eest, ning hakkas seal ehitama linnust. Kuid et keegi taanlastest ei julgenud pärast peaväe lahkumist sinna jääda, siis oli kuningas sunnitud
kõikidesse kohaliku elu valdkondadesse. Nimeliselt on Eestimaaga seonduvatest munkadest esimesena mainitud Fulcot, kelle Lundi peapiiskop Eskil umbes 1165. aastal Eesti piiskopiks määras. Siiski algas Vana-Liivimaa allutamine relva jõul kümmekond aastat hiljem, kuid ka sellesse olid algusest saadik kaasatud mungaordude liikmed. Kloostriordudest, kes otseselt oma isikliku osalusega sakslaste idaekspansiooni misjoni ja koloniseerimispoliitikaga toetasid, tuleks esimesena nimetada tsisterlasi. Dünamünde klooster oli esimene kloosterlik (rajatud 1205-1208) institutsioon, millele tuginedes tsistertslased oma ekspansiooni ka Eestimaale laiendasid ja siia kloostreid rajama asusid. Vanim nende hulgas oli Kärkna (asutatud 1228), järgnesid Tallinna (1249), Lihula (1275- 1285), Padise (1317) ja Tartu (mainitakse esmakordselt 1345).
apelleerisid uued usundid tunnetele. Neis kõigis oli samalaadne lunastusõpetus: uskujad pääsevad salapäraste toimingute abil osalema jumaluse surmas ja ülestõusmises. Idamaiste religioonide ühisjooned tõid kaasa nende osalise segunemise. Oli siiski kaks usundit, mis püsisid teistest lahus: judaism ja kristlus. Sünagoogil oli aga ahtam uks kui kirikul. Pärast Jeruusalemma hävitamist oli judaism muutunud senisest õigeusklikumaks, sulgunud endasse ja loobunud misjoni tegevusest. Selle asemele astus kristlik kirik, kes oli juutlusest võtnud omaks monoteismi ja kõrge moraali, kuid vabanenud selle pedantsete pärimuseeskirjade ahelaist. Ristiusu edukusel oli mitu põhjust. Üks tähtsamaid oli vastastikune hoolekanne. Kaitstes oma usku rõhutasid kristlased, et nad on korralikud kodanikud. Hoolitsedes oma ligimeste eest näitasid nad üles eneseohverdust ja rajasid sel viisil lihtrahva seas teed enda juurde jõudmiseks. Armastades oma ligimest nagu iseennast.
Tallinna Majanduskool VAATAMISVÄÄRSUSED EESTIS Õpilane: Juhendaja: Piret Valgma-Kirme Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus, töö kirjeldus ..................................................................................................... 3 Anton-Hansen Tammsaare muuseum Vargamäel ................................................................. 4 Rakvere linnus ........................................................................................................................ 5- 6 Vormsi ja Vormsi Talumuuseum .......................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Lauri Kukerman VORMSI Uurimustöö Juhendaja Anton Kardakov Tartu 2013 Üldinfo Vormsi (varem ka Hiiurootsi saar, rootsi keeles Ormsö, saksa keeles Worms) on 93 km² suurune saar Läänemeres, Lääne maakonna territooriumil. Ta on suuruselt neljas saar Eestis. Vormsi saar moodustab põhilise osa Vormsi vallast. 15. oktoobri 2011 seisuga on Vormsi vallas registreeritud 415 elanikku. Statistikaameti andmetel oli 2011. aasta alguses vallas püsielanikke 241. Pindala: 93 km2 Rannajoone pikkus: 109 km Saare esmanimetamine: 1391. a (Vikipeedia 2013) Joonis 1. Virmalised Vormsi saarel (Kristoffer Vaikla 2013) Tabel Tabel 1. Elanike arv Lääne maakonnas 1. Jaanuari 2012 seisuga (Lääne Elu Online 2013) Ajalugu Esmakordselt on Vormsit ürikutes mainitud aastal 1391. Vormsi saare esimesteks elanikeks peetakse rootslasi. Täpset rannarootsl...
Benedictuse eluloolised andmed ja tema kohta tekkinud legendid Benediktlaste ordu sai vanimaks mungaorduks Euroopas ja etendas olulist osa hariduse levitamisel. Nagu eespool mainitud, ei jõudnud sellised Lääne-Euroopas laialt levinud ordud nagu benediktiinid, kartusiaanid jt. Eestisse kunagi. Ilmselt ei olnud maa majanduslik kandevõime selleks piisav, et rajada suuremat hulka kloostreid. Ka oli näiteks benediktiinide ordu 13. sajandil, mis olnuks misjoni seisukohalt sobivaim aeg Liivimaale tulekuks, madalseisus. Gildid ja vennaskonnad olid kirikuga tihedalt seotud, nende liikmed külastasid ühiselt jumalateenistusi, pidasid reeglina üleval üht või mitut altarit või vaimulikku, muretsesid kirikusse kirikuriistu ja altarimaale. Tüüpilised olid kerjusmunkade vastuolud kogudusevaimulikega, millele on mitmeid analooge Lääne-Euroopas. Mendikantide populaarsus väga erinevatest
viib rikkusi välja. Hiina otsustas, et Ida-India Komp. oopium tuleb hävitada. I-I K nõudis kahjude kompenseerimist. Indias oli palju britte, seega polnud hiinlaste lootustki võita. Nankingi rahu tulemusena loovutas Hiina UK’le Hongkongi saare, hüvitas kahjud, I-I K sai laialdased kaupelmis õigused. Teine- 1856-60, kauplemisõigused suletud Hiinas- nii UK kui Pr.maa taotlesid saatkondade avamisõigust Pekingins, misjoni õigust ning kauplemisvavadust. Hiinlased lasi brittide kaubalaeva põhja, millest puhkes sõda- Hiina prantlaste ja brittide vastu. 1858 sai I etapp läbi Tientsini rahuga- hiinale täielik kaotus- saatkonnad, oopiumi kaubanud, misjoni töö. Kuid sõjategevus puhkes uuesti, nim ka III oopiumi sõjaks. Siis sekkus ka Venemaa, kes oli huv.samadest privileegidest nagu UK ja Pr.maa. Esimene ja Teine Inglise-Afganistani sõda. 1835-42, puhkes taas Ida-India Komp.tõttu
Ajalugu II Keskaeg 330; 395; 476 1453; 1492 Lääne-Rooma riigi lagunemine Kolumbuse avastused Ameerikas Feodaalkord: palvetajad, sõdijad, töötegijad Ristiusu levitamine: Jumal või Saatan = usklik või ketser Varakeskaeg (germaanlased, Bütsants, Araabia kalifaat) 5.saj kuni 11.saj algus Kõrgkeskaeg (paavstid, Avignoni vangipõli) 11.saj kuni 14.saj II pool Hiliskeskaeg e varauusaeg kuni reformatsioonini 1. Suur rahvasterändamine: Lääs ja Ida Rooma rahu lõpp Marcus Aureliuse surm 180 (eelnevalt hõlmas Sotimaast Põhja-Aafrikani) Caracalla edikt 212: kõik õigused kõigile Rooma alade vabadele kodanikel...
õpilased ja seal oli ta hukatud - Tähtsad keskused olid veel Aleksandria, Rooma, Antiookia. · Oikumeeniline liikumine-olemasolevate kirkikute koostöö ja üksteise tunnustamine - Suhteliselt hiline nähtus - · Ristiusk levib kahte teed pidi: - Loomulikul teel: kaupmehed, sõdurid jt. Niimoodi levisid ka erinevad kultused. - Misjon(maailmausundite iseloomulik joon). Kristlus levis juba alguselt peale misjoni kaudu. · Proselüüdid- inimesed, kes võtsid juudi usu omaks- juurdetulnud. · Jumalakartlikud-võtsid omaks monoteismi ja mõned juudi traditsioonid, aga ei liitunud formaalselt juudi usundiga. · Algselt levis kristlus kosmopoliitse usundiga ning kasvas üle maailmausundiks. - 02.11 Jaan Lahe Pühad tekstid · Kaanon- VT, UT. Osaliselt võetud juutlusest üle
Muistne vabadusvõitlus 12. 13. sajandi vahetuse Eesti aladel oli enimlevinud sõjalise aktsiooni tüüp rüüsteretked. Retki korraldasid eestlased ise ja samas tuli end nende eest ka kaitsta. Tervet muistse vabadusvõitluse perioodi võib teatavas osas vaadelda kui vastastikuste rüüsteretkede jada, milles esinevad vaid mõningad operatiivsel ja strateegilisel tasandil tähtsamaid tulemusi andnud sõjakäigud (nt. 1217 aasta Madisepäeva lahing). Kuigi Henriku kroonikal põhineva saksa misjoni keskse ajalookäsitluse järgi algas eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208. aastal, siis mõnikord on selle alguseks peetud ka taanlaste kaks aastat varasemat sõjaretke Saaremaale. 1206. aastal purjetas kuningas Valdemar II koos Lundi peapiiskopi Anders Suneseniga Saaremaale, kättemaksuks saarlaste kolm aastat varem toimunud rüüsteretke eest, ning hakkas seal ehitama linnust. Kuid, et keegi taanlastest ei julgenud pärast peaväe 3
korraga uskuda. Antiikreligioon Kreeka-Rooma usund/religioon Kreeka ja Rooma religioon vaadeldakse enamasti koos. Kreeka religiooni levik kogu Vahemere maade ala, levib ida poole muistse Pärsia riigi alale u 4. sajandil eKr. Rooma religiooni levik - kogu Itaalia alal, u 3. sajandil eKr. Sõdadega vallutati maad juurde ning lõpuks valitses usund kogu Rooma Keisririigi alal. Etniline religioon kuni hääbumiseni 4. saj. pKr, kui kristlus sai riigiusuks. Ei ole tegelenud misjoni ehk usu levitamisega Nägemus usust selline et kõik inimesed usuvad samu jumalaid/jumalusi ja ainult nimetavad neid erinevalt. Võideldi Dionysose ja Isise vastu. Keiser Diodetianud üritas välja juurida Manilust. Lineaarkiri B kõige arhailisem Kreeka keel Ei saa tõmmata konkreetset piiri Lähis-Ida ja Kreeka-Rooma usundite vahel. Serapis tema kultus saab alguse Egiptusest ja levib üle Rooma Keisririigi; samastati Zeusi, Heliose ja Hadesega. Jumalakäsitlus
· Norralased Iirimaal · Varjaagid (rootslased?) Skandinaavia ajaloo põhisündmused: · I sajand Rooma ajaloolane Tacitus mainis germaani hõimu sioone · Skandinaavia ps lõunaosas rändiasid välja germaani hõimud goodid, burgundid, gepiidid, langobardid jt · IV-V sajand Suur rahvasterndamine; barbarite kuningriigid · VIII-XII sajand Skandinaavia viikingiaeg · 9. Sajandil Ida-Inglismaal Danelaw · Skandinaavias alustas misjoni katoliku kirik (9.saj) · 862 Rjurik koos oma vendadega Põhja-Venemaale, 822 Vana-Vene riigi loomine · 874 algas Islandi asustamine Norra viikingite poolt, 930 Althing · 911 Prantsuse kuningas läänistas viikingitele Põhja-Prantsusmaa- Normandia · 985 esimesed Islandilt lähtunud viikingite asundused Gröönimaal · 1000 Leif Eiriksson jõudis Põhja-Ameerika idarannikule · 1018-1035 Knut Suure riik (Taani, Norra, Inglismaa) · 12
Munkade juht, peakonfessor, oli kõikide vaimulik pea. Birgitta suuniste kohaselt võis ordu kloostrites elada kõige rohkem kuuskümmend õde ja vastavalt apostlite arvule kolmteist preestrit, neli diakonit ja kaheksa ilmikut, kes pidid abistama preestreid igapäevastes töödes. Preestrid pidid pühapäeviti ja suurte pühade puhul rahva keeles jutlustama. (Pirita kloostri kodulehekülg) 1.2. Ordude levik Kloostriordudest, kes otseselt oma isikliku osalusega sakslaste idaekspansiooni misjoni ja koloniseerimispoliitikaga toetasid, tuleks esimesena nimetada tsistertslasi. Dünamünde klooster oligi esimene kloosterlik institutsioon (rajatud 1205-1208), millele tuginedes tsistertlased oma ekspanisiooni ka Eestimaale laiendasid ja siia kloostreid rajama asusid. (Tamm, 2002: 10). Tsistertslased lähtusid küll Benedictuse reeglist, kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd. Selle
(eluaastad u 387-493; Iirimaa kaitsepühak). Tema tegevuse mõjul muutus Iirimaa 6.sajandiks valdavalt kristlikuks piirkonnaks. Iiri mungad rajasid kloostreid ja teostasid koos Roomast saadetud vaimulikega misjonit ka Inglismaal, mis ristiusustati 7.saj lõpuks. Inglismaa kiriklikuks keskuseks sai Canterbury peapiiskopkond saare kaguosas. Briti saartelt lähtus ka mandri- Euroopa paganlike germaani rahvaste hulgas misjoni teostamine. Selleks saadi tuge ka Frangi riigi valitsejatelt. Briti saartel kujunes välja silmapaistev kloostrikultuur. Huvituti nii kristlikust kui paganlikust kultuuripärandist, loodi keldi kirjakeel ja arendati välja hiljem mandri-Euroopasse levinud insulaarne kirjaviis (lad k insula saar), mis paistis silma rõhutatud kunstipärasuse poolest. · Viikingite vallutuskatsed Inglismaal: 8.saj lõpul algasid viikingite retked Briti saartele
1143a Saksa ida kolonisatsioon jõuab läänemere idarannikule lääne slaavlaste kohale rajatakse Lüüberti linn. 1154a araabia geograaf Abu Abd Allah koostas Sitsiilia kuninga Roger tellimisel maailmakaardi, mis graveeriti hõbeplaadile ja mille juurde kuulub mahukas tekst e legend, kus on juttu ka Astlandast estatud ridakohasid, seal hulgas Koluvan, mida peetakse Tallinnaks. Ristiusu levitamine Baltikumis misjoni töö algus Eesti esiaja ja Vana aja sünhrooniline kordamine 11000-9000 eKr lõpes põhjamaades viimane jääaeg. Sellel ajal oli soojema kliimaga maadel vanem kiviaeg, mis algas siis kui inimene õppis kasutama tööriistu(homo habilis) . 9000eKr Jeeriko asulas on hakatud tegelema põlluharimisega. Eestis keskmine kiviaeg 7500-3000eKr 7500-3000 Kunda kultuur Eestis 7000eKr põlluharimise algus Mesopotaamias, Palkani ps ja Egiptuses. 6000eKr Maaviljeluse levimine kogu Mesopotaamisas.
Iirimaa kaitsepühak). Tema tegevuse mõjul muutus Iirimaa 6. sajandiks valdavalt kristlikuks piirkonnaks. Iiri mungad rajasid kloostreid ja teostasid koos Roomast saadetud vaimulikega misjonit ka Inglismaal, mis ristiusustati 7. saj lõpuks. Inglismaa kiriklikuks keskuseks sai Canterbury peapiiskopkond saare kaguosas. Briti saartelt lähtus ka mandri-Euroopa paganlike germaani rahvaste hulgas misjoni teostamine. Selleks saadi tuge ka Frangi riigi valitsejatelt. 2 Briti saartel kujunes välja silmapaistev kloostrikultuur. Huvituti nii kristlikust kui paganlikust kultuuripärandist, loodi keldi kirjakeel ja arendati välja hiljem mandri-Euroopasse levinud insulaarne kirjaviis (lad k insula saar), mis paistis silma rõhutatud kunstipärasuse poolest. 1.5
Koostati dokument „Requerimiento“, kus kirjeldati indiaanlastele Maailma ajalugu alates Aadamaast ja väidet, et need alad kuulusid õiguspäraselt hispaanlastele, sest need olid paavsti kingituseks. Dokument loeti ette Mehhiko vallutamisel. Kuidas õigustasid seda, et paavst võib teiste maid annetada? Siit tuleb: 2) Religiooni argument: uutes maades tuleb levitada kristlust. 1493. aasta paavsti bulla ütles otsesõnu, et annetuse eesmärk on vajadus teha kirstliku misjoni ja sellega pandi hispaanlastele kohustus seda teha. 3) Tsivilisatsiooni argument: Vajadus barbaarset tsiviliseerida, anda neile riided ja moraal, abielu. Juurida välja patune elu, inimohverdused, türannia. Ise nimetasid seda Mehhiko rahvaste päästmiseks. 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Las casas- indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed, neid tuleb vastavalt kohelda. Kuna nende
I etapp – Nõukogude okupatsioon Eestis aastatel 1940–1941 Sissejuhatus Tema Ekstsellents Eesti Vabariigi President Lennart Meri kirjutas 14. augustil 1998 ko- misjoni liikmetele: “Ma loodan, et komisjon suudab aidata minu riigil astuda kindlalt tuleviku poole pärast seda, kui on tuvastatud kõik isikud ja rühmad, kes vastutavad pool sajandit tagasi Eestis toi- munud paljude traagiliste sündmuste eest.” Komisjon moodustati, et uurida põhjalikult ajaloolisi dokumente inimõiguste massilise rikkumise kohta Eestis Teise maailmasõja ajal ja pärast seda. Komisjon jaotas oma uurimistöö kolmeks osaks: esimene Nõukogude okupatsioon (1940–1941), Saksa okupatsioon (1941–1944, lõppraport avaldati aastal 2001) ja teine Nõu- kogude okupatsioon (alates 1944. aastast). Komisjon avaldab tänu Toomas Hiiole ja uurimisrühma liikmetele väärtuslike raportite eest, millel põhinevad komisjoni järeldused. Mõisted ...
Keisrikroonile pretendeeris Ida-Rooma (Bütsants) ,,Imperator Romanorum". Kestis veel 1000 aastat. 1453 Ottomani vallutus Türgi Sultani tiitel ,,maailmavalitseja". Paralleelselt Vene tsaarid (Caesar) 3. Rooma idee. Pärast Rooma hävingut oli ainsaks universaalseks võimuks paavstivõim. Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik. Karl V impeerium. Hispaania vallutused Ameerikas. 3) Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti - Religiooni argument: kristianiseerimine. Kristliku misjoni vajadus. - Juriidiline argument: Paavsti ,,donatsioon" Ferdinandile ja Isabellale: suveräänsus veel okupeerimata Atlandi maade üle. - Tsivilisatsiooni argument: Barbaarsete tsiviliseerimine. Inimohverdus barbaarne Mehhiko rahvaste päästmine. Tsiviliseerimisprotsess: abielukombed (polügaamia), mehed sunniti kandma pükse. 4) Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda
Kohalike keeles on laenatud sõnu. See näitab, et ortodoksel kirikul olid läänemeresoomlastega juba enne 13. sajandit kontaktid. Henrik annab korraliku ülevaate paganate ristimisest. Oluline oli kuradist lahtiütlemine, siis tuli pühitsetud veega piserdamine. Siiski jäi ristitute hulk üpris väikseks, kuigi Henrik oma kroonikas kirjutas suurtest ristitute hulkadest. Ideoloogiliseks õigustuseks oli paganluse vastu võitlemise idee, vägivaldse misjoni idee. Sõda oli lubatud ja jumalast seatud ülesanne. Henriku kroonikas on materiaalne moment kaalukas. Andamite määramine ja kogumine on samuti kesksel kohal. Vallutajad, eriti Kristuse sõjateenistuse vennad Liivimaal, aga veel enam Saksa ordu Preisimaal, kandsid hoolt, et pärisrahvail ei tekiks feodaalseid võimukeskusi. Vastasel juhul oleks ristiusustamine läbi viidud riigivõimude poolt rahulikul teel, aga see oleks võtnud rüütliordudelt sügavaima mõtte, eluõigustuse.
kuid see õnnestus ainult osaliselt. Ta ei suutnud kodifitseerida kanoonilist õigust kui tervikut (mida oodati), kuid võttis vastu olulisi otsuseid vaimulike kohustustest, benefiitsidest, vaimulikest ordudest, abielust, pihtimisest ja protsessiõigusest. Tänu kirikukogu otsustele kasvas kirikus paavsti võimu tsentraliseeritus ja laienes kuuria jurisdiktsioon. Samal ajal kasvas kanoonilise õiguse geograafiline levik maadeavastustega kaasnenud misjoni tõttu, eriti tuntav oli kanoonilise õiguse roll Ladina-Ameerikas. Ka anglo- ameerika maades säilitas kanooniline õigus veel oma mõju, eelkõige protsessiõiguses. Paljuski säilisid kanoonilise õiguse normid sekulariseeritud ilmaliku õiguse normidena või vastureformatsiooni ning valgustuse ajal kehtestatud riiklikes kirikuseadustes. Lõplikult taandus kanoonilise õiguse mõju pärast Prantsuse revolutsiooni ja Ameerika Iseseisvussõda. 18
taganenud oma otsusest enam kordagi. Henrik paneb kirja: „Nimelt olid lätlased enne usu vastuvõtmist alandlikud ja põlatud, kannatades rohkesti ülekohut liivlastelt ja eestlastelt, mistõttu nad seda enam rõõmutsesid preestrite tuleku üle.“ 1208. aastaks jõudsid lätlased juba mitmed ristiusu kirikud ehitada ja ka Henriku Talava preestriks nimetada. Muistne vabadusvõitlus Taanlaste 1206. aasta retk Saaremaale Kuigi Henriku kroonikal põhineva Riia misjoni keskse ajalookäsitluse järgi algas võitlus eestlastega 1208. aastal, siis mõnikord on muistse vabadusvõitluse alguseks peetud ka taanlaste kaks aastat varasemat sõjaretke Saaremaale. 1206. aastal purjetasid Taani väed Saaremaale. Sõjakäigu juhina nimetavad Taani annaalid Lundi peapiiskoppi Anders Suneseni, Läti Henrik Taani kuningat Valdemar II, kellega olid kaasas Anders Sunesen ja Schleswigi piiskop Nicolaus.
Etnoloogiline pool oluline uurida talurahva elu; rahvust üldiselt. (Tuleb sellest, et rahvaste esindajad hakkasid uurima oma külaelanikkonda; tekkis seoses linnade kujunemisega. Mõisteti, et kultuur on ka talupoegade elu uurimine; põhjendab rahvuse loomist.) Antropoloogiline distsipliin: 1) Kujunes läbi kolonialismi, praktiline vajadus koguda andmeid koloonia elanike kohta, et koloonia haldamine oleks hõlpsam. 2) Tuleb läbi kristliku misjoni, et põliselanikke ristiusku pöörata, selleks tuli tunda põlisrahvaste usku, elu teadmine, et rahvaid paremini allutada. Tänapäeval puhtakadeemiline huvi või tuua kasu uuritavatele rahvastele (antropoloogia puhul). Etnoloogia ei ole samuti enam seotud vaid rahvusluse põhjendamisega, vaid pigem avastuste tegemisega. Tänapäeval uuritakse pigem väikseid kultuurilise gruppe, mitte enam tervet ühiskonda korraga. 1. 1871
Otsustati, et peab olema võimalik rahumeelne alistumine 22 · 1513 jurist Juan López de Palacios Rubios koostas dokumendi "Requerimiento" (Nõudmine): Maailma ajalugu alates Aadamast, paavsti kingitus. Loeti ette Mehhiko vallutamisel II. religiooni argument: kristianiseerimine · 1493 bulla: "donatsiooni eesmärgiks" kristliku misjoni vajadus · Kontekst: 1492 reconquista lõpp. Hispaanias lai reformiliikumine, milleniarism. Reconquista kui kogu maailma kristianiseerimise avalöök. Kolumbus: globaalne messianistlik missioon. 1493 reisil mungad · Cortés: Kastiilia jumalik missioon võita kirikule äsjaavastatud rahvad III. tsivilisatsiooni argument · Barbaarsus -> tsiviliseerimine · Inimohverdus: barbaarne türannia. Mehhiko rahvaste päästmine
(et Hispaaniale). Hispaanlased pidasid end nende maade suveräänideks. Kuid mida teha rahvastega, kes teistel maadel elavad? Otsustati, et tuleb tagada võimalik rahumeelne alistumine indiaanlaste poolt, sest juriidiliselt kuuluvad need maad tegelikult Hispaaniale. Miks paavst võib teiste maid annetada? Kristianiseerumise argument. Religiooni argument : uutes maades levitada kristlust. 1493 aasta bulla kirstliku misjoni vajadus. 1492 rekonkista lõpp, selles nähti algust kogu maailma kristianiseerumises. Cortes : Kastiilia on jumala poolt välja valitud rahvas, kes peab kristlust levitama üle maailma. Tsivilisatsiooni argument : juurida välja patune elu, jumalike loomuseduste vastu eksimine (nt tseremoniaalne inimohverdus). Keelustati polügaamia. Ametlik argumentatsioon : õiglus+religioon+tsivilisatsioon. Hispaania impeeriumi ideoloogilised probleemid :
Henrik taanlastest ei räägi, on politiiliselt orduga seotud. 1184 taanlased teinud mereretki siiakanti. 1187 Sigtuna, ei ole aga hästi tõestatav. 1206 Lundi peapiiskopi retk Saaremaale. Taani huvi ja Saksa-Breemeni huvi üsna erinev. 13. sajand 1208 algas Henriku teema. 1227 Saaremaa vallutamine (kroonik lõpetas), võitlus kestis edasi. Nimetatud rahvad (estonen, livonen) ei ole üks-üheselt etnilise olemusega, aga suuresti poliitilise sõltumise värk. Henrik Riia misjoni teenistuses. Eesmärk legitimeerida vallutust, muu on kõrvaline. Henrik võis olla preester Rubenes. Ta ei olnud otsustaja. Asjaolu, et see madalama tasemega ettevõtmine (vrd taani kuninglik ettevõtmine) võis olla põhjus, miks õnnestus paremini. Kuningal võis olla muudki teha ju. Albert võis rahulikult keskenduda ühele tegevusele. Eesti-Läti 12saj lõpus ja 13saj alguses Käibel termin „eestlaste muistne vabadusvõitlus”. Pärit 20.saj algusest. Poliitilise tagataustaga rahv-rom
(Maarjakultus näiteks) Rahvausund ei tee sellistel teoloogilistel eristustel vahet. · Rajatud religioonid on olnud üks ajalooline isik, kes rajas. Misjon: misjonimeetod võib olla ususõda (arvasid ise, et selline sõda oli jumala tahe; tänapäeval seda enam ei lubata, sest läheb vastu põhimõtetega; vaid äärmuslased arvavad siiani sedasi) Mani juudi..., eeskujuks oli apostel Paulus, Mani on kristliku misjoni otsene mõju. Õpetus kolmainsusest eristab kirstlust teistest monoteistlikest usunditest. Samuti on seal oluline idee: inkarnatsioon (NB!mitte reinkarnatsioon) ühekordne sündmus, mis üks kord ajaloos on toimunud: jumala poja või lausa jumala enda sünd inimeseks. Lunastus patust vabanemine (lunastusreligioonid kõik usundud, mille ülimaks eesmärgiks on inimese vabanemine millestki, nt: budism, hinduism, manilus, gnoosis, mitra kultus.)
1513 teoloogide komisjon Valladolidis, eesmärgiks võtta seisukoht Hispaania taotluste ning indiaanlaste staatuse küsimustes. Otsustati, et peab olema võimalik rahumeelne alistumine 1513 jurist Juan López de Palacios Rubios koostas dokumendi "Requerimiento" (Nõudmine): Maailma ajalugu alates Aadamast, paavsti kingitus. Loeti ette Mehhiko vallutamisel · Religiooni argument: kristianiseerimine. 1493 bulla: "donatsiooni eesmärgiks" kristliku misjoni vajadus Kontekst: 1492 reconquista lõpp. Hispaanias lai reformiliikumine, milleniarism. Reconquista kui kogu maailma kristianiseerimise avalöök. Kolumbus: globaalne messianistlik missioon. 1493 reisil mungad Cortés: Kastiilia jumalik missioon võita kirikule äsjaavastatud rahvad · tsivilisatsiooni argument 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Vaidlus barbarite üle: las Casas: · 300 aastat kanoonilist õigust
Seniste paganlike jumaluste olemasolu ei eitatud, nad polnud mitte jumalad vaid kuradid. Iseenesest ristimine vastuvõtmine saab olla ainult vabatahtlik - vallutuse tagajärjel ristimise ja vabatahtliku vastuvõtmise vahel vastuolu - miks inimesed on paganad - kristlased pälvivad lunastuse ja igavese elu, inimene on pagan, sest ta on kuradite mõju olla, kurat tuleb jõuga asendada kristlusega. Alles 13. sajandi teisel poolel, kui tekivad kerjusordud, mille eesmärgiks on misjoni, arvasid, et inimesed on paganad, sest nad ei tea kristlusest midagi, selleks tuleb neile sellest kõige pealt jutustada. Bacon - Preisimaa oleks juba kristianiseeritud, kui neid alla ei surutaks. Ristimine oli edukuse pant ka ilmalikus elus - ristimine kui vastastikulise kasuga toiming. Tartust on arheoloogiliselt leitud Vene kristlusele iseloomulikud glasuuritud munad - kas Tartus oli kirik olemas? Korduvalt esitatud hüpoteese, et Baltikumis võisid olla võõrkaupmeeste kirikud, vb saksa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
