TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika instituut Google App Engine Iseseisev töö aines Veebiprogrammeerimine IFI6011 Andris Reinman ITJ-08 Õppejõud: Jaagup Kippar Tallinn 2010 Google App Engine Andris Reinman Sisukord Google App Engine............................................................................................................................ 1 Sisukord...............................
Pärmseened Andris ja Kristo Iseloomustus Päristuumsed Umbes 150 liiki Raku diameeter võib-olla 3–40 µm Asustavad mulla-ja veekeskkonnas 1680. aasta Pärmseene joonis Paljunemine Suguta sigimine- Pungumine ja pooldumine Suguline sigimine Sisaldus Proteiini B-grupi vitamiine fosforit ja ergosterooli Kasutusviisid Alkohoolsetes jookides Õlle valmistamine Veini valmistamine Kefiiti jt. Piimajookide valmistamine Saia tegemisel Haigused Tekib kandidoos. Selle teada saamiseks... Kasv Pärmide temperatuuritaluvus on varieeruv.
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrotehnika I Kodutöö nr 1 Alalisvoolu hargahel Õpilane: Andris Reinman 010192 Rühm: AAA-31 Juhendaja: Aleksander Kilk Tallinn 2002 Algandmed: Skeem nr 17. Andmerida nr.2 Voolude variant nr.3 1.Kirchoffi võrrandid Arvutused teen MathCad'is 2.Kontuurvoolude meetod Arvutused teen MathCad'is Kuna kontuurvoolude meetodil saadud voolud võrduvad Kirchoffi võrranditest saadud vooludega, võib
,,Voldemar" Andrus Kivirähk Lugesin Andrus Kivirähi näidendit ,,Voldemar". ,,Voldemari" aluseks on legendaarse teatrijuhi, lavastaja, teatrikooli asutaja ning juhi Voldemar Panso (1920-1977) mälestused, artiklid, päevikud. Tegevus toimub rongis, teel Kivimäelt Balti jaama. Voldemar on enesekindel, lennuka fantaasiaga ja ambitsioonikas mees. Rongis kohtas ta Helmit, Lemmergat ja Augustit ja asja juures on huvitav see, et hoolimata sellest, et nad ei olnud varem tuttavad, said nad kohe jutusoonele. Koos hakkasid nad läbi mängima Voldemari elu. Mulle meeldis, et kuigi tegelased olid ühed, sai ära jutustatud peaaegu kogu Voldemari elulugu armastusest, koolist, sõja eest põgenemisest, küüditamisest, haiglast ja ka viinast. Voldemar rääkis üsna palju sellest, et ta tahab kõike ruttu saavutada, kuna tema elu võib kiiresti otsa saada. Seetõttu oligi huvitav, et ühel...
Puuliigid Bren-Andris Juurikas Kadrioru Saksa Gümnaasium 7.A 2016 Sissejuhatus · Valisin puuliigid kuna mulle meeldib tööõpetuse tund ning sellega seoses valisingi antud teema. Tuntumad puuliigid · Harilik kuusk · Harilik mänd · Harilik kadakas · Paju · Kask Harilik kuusk · Männiliste sugukonda kuuluv igihaljas okaspuu. · Kasvab Euroopa põhja-, kesk- ja idaosas. · Eesti ainus looduslik kuuseliik. · Elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400500 aasta vanuseks. · Kasutatakse peamiselt ehitusmaterjalina, tarbepuiduna ning jõulupuuna. Harilik mänd · Eesti kõige tavalisem metsapuu · Juurestik võib ulatuda, nii hästi sügavale maa sisse, kui ka laiuti tüvest väga kaugele · On kuivades männimetsades paljudele loomadele toiduobjekt · Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m ja jämedaima läbimõõt 140 cm. · Kasutatakse peamiselt ehitusmaterjalina, laevaehituses, ravimina ning mäen...
Linnad ja kaubandus keskajal Eestis Sven Seinpere Kevin Oper Andris Lond Tallinna Arte gümnaasium 2010 Linnade õiguskorraldus Keskaegse linna Rae võim oli väga suur õiguslikuks aluseks oli ja omandas maaisanda antud reformatsiooni järel linnaõigus. peaaegu piiramatu Linnaõiguse tuumaks oli täiuse. linnakodanike isikliku Raad sekkus tugevalt vabaduse, eraomandi ja kodanike isikliku ellu, et pärimisomandi kaitse. panna piir liigsele Linna valitses raad, mille priiskamisele. suurus sõltus linna suurusest. Linnade rahvastik Liivimaa suurtes linnades, Riias, Tallinnas ja Tartus, oli juhtiv positsioon sakslaste käes. Linnade ametlikus asjaajmises oli valitsev keel saksa keel. Gildid ja vennaskonnad Keskaegne ühiskond Gildid kaitsesid oma oli korporaatiivne. liikmete huve, Linnakodanikud said korr...
vaid ka valgusrezii ja liikumised - ühesõnaga kõik, mis laval toimub. Grupi stiililine haare on lai klassikalise haridusega lauljad esitavad suurepäraselt varajast ja kaasaegset muusikat, veidi ka jazzi, kuid suurima populaarsuse on nad võitnud popbändina. Janis Stradzins bass Janis Ozols bariton Juris Lisenko tenor Andris Sejans alt Janis Sipkevics sopran Reinis Sejans vokaalrütmika Kogu Estonia kontserdisaali põrand oli kuulajaid täis ning ka rõdu ääred olid täitunud konterdikülastajatest. Saal läks pimedaks ning vaid üksikud prozektorid uitasid mööda saali ringi. Kõlaritest hakkasid kostuma akordid, mis tundusid justkui, süntesaatori peal mängitud, kuid tegelikult kõlas juba ansamblilauljate absoluutselt puhas kooskõla
aastal ning põhineb Merimee samanimelisel novellil, mis räägib loo armastusest, armukadedusest, valedest valikutest, vabadusest jne. Ooperit esitas esimest korda Opéra-Comique Pariisis 3. märtsil 1875, kus konventsioonide rikkumine šokeeris publikut. Seega algul tehti seda palju maha ning ei nähtud teose tõelist potentsiaali. “Carmen” sai kuulsaks alles peale Bizet’ surma. Mina vaatasin etendust, mis esitati 6. veebruaril 2020 Viini Rahvusooperis. Dirigeeris Andris Nelsons, lavastas Franco Zeffirelli, solistidena esinesid Nadia Krasteva, Massimo Giordano, Ildebrando D'Arcangelo, Anna Netrebko. Orkester: Viini Riigiooperi orkester, koor: Viini Riigiooperi koor, Viini Riigiooperi lastekoor, tantsib: Viini riigiballett. Bizet Carmeni muusikalised teosed on alati olnud ühed minu lemmikuid. Enim armastan ma Habanerat, võibolla seetõttu, et see oli üks esimesi teoseid, millega klaveril esinesin. Kuigi olin
Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä14 KÕ Helen Elias, Triin Erismaa, Andris Sild, Andero Varuson RADEMAR OÜ KLIENDITEENINDAJA TEENINDUSSTANDARD Õppejõud: Liina Maasik; MA Mõdriku 2015 SISUKORD 1 RADEMAR OÜ KLIENDITEENINDAJA TEENINDUSSTANDARD ................... 3 1.1 Esmamulje loomine ................................................................................................... 3 2.1 Teeninduse alused ........................................
Eleri Saarik Saksamaa president Hurt Köhler Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy Venemaa president Dmitri Medvedev PõhjaKorea diktaator Kim Jonguni Ameerika president Barack Obama Prantsusmaa peaminister François Fillon ÜRO peasekretär BanKi Moon NATO Peasekretär Anders Fogh Soome president Sauli Niinistö Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuninganna Silvia Rootsi printsess Madeleine Inglismaa kuninganna Elizabeth Läti president Andris Brzis Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Dalia Grybauskaite Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Leedu peaminister Andrius Kubilius Muutke teksti laade Teine tase
4 Kerm, Merlis 5 Koosa, Mait 6 Laada, Siim 7 Lember, Meeri 8 Lepp, Krista 9 Linnas, Tiiu 10 Meimer, Mirjam 11 Metsanurm, Ira 12 Nurme, Viljar 13 Olenko, Mati 14 Oras, Jaan 15 Otter, Kadri 16 Pelle, Valli 17 Poom, Pille 18 Pukk, Jaanus 19 Polikainen, Anne 20 Riis, Jaanika 21 Roos, Andris 22 Sepp, Marko 23 Soo, Kalle 24 Teller, Tiia 25 Täll, Kaupo 26 Välo, Mirjam 27 Vaikne, Luule 28 Vulle, Simm http://metshein.com/index.php/kontoritarkvara/ms-excel-2010/269-32-excel2010-kuupaeeva-ja-aja Sünniaeg Mitmes Eesnimi märk on koma?
Avinurme Gümnaasium Geograafia uurimustöö HAITI Koostanud: Andris Pikas 10. klass Avinurme 2011 2 Avinurme Gümnaasium.............................................................................................................. 1 Geograafia uurimustöö................................................................................................................1 HAITI..........................................................................................................................................1
Nõuti Telangana aladele eraldi riigi loomist. 12 7. Mälestised 7.1. Mälestusmärgid Lilli-Ungurini piiripunktis avati mälestusmärk Balti keti 20. aastapäevaks. Ausammas kujutab metallist väljalõigatud elusuuruses seitset inimfiguuri, kes seisavad käest kinni. (Joonis 8) Nii võib igaüks asuda figuuri kohale ja tunda ennast seismas Balti ketis. Mälestusmärgi autor on Läti metallikunstnik Andris Dunkurs. Joonis 8. Mälestusmärk Lillis. Foto: Mulgi kultuur Lisaks asuvad mälestusmärgid Käru külas (Joonis 9) ja Türi lähedal. Leedus on Balti keti mälestuseks palju riste püstitatud. 7.2. Pilt kosmosest Joonis 9. Mälestusmärk Kärus. Balti ketti oli näha ka kosmosest - USA satelliit lendas õhtul Foto: EPL
[10] 7. Mälestised 7.1. Mälestusmärgid Lilli-Ungurini piiripunktis avati mälestusmärk Balti keti 20. aastapäevaks. Ausammas kujutab metallist väljalõigatud elusuuruses seitset inimfiguuri, kes seisavad käest kinni. (Joonis 8) Nii võib igaüks asuda figuuri kohale ja tunda ennast seismas Balti ketis. Mälestusmärgi autor on Läti Joonis 8. Mälestusmärk Lillis. Foto: metallikunstnik Andris Dunkurs. [11] Mulgi kultuur Lisaks asuvad mälestusmärgid Käru külas (Joonis 9) ja Türi lähedal. Leedus on Balti keti mälestuseks palju riste püstitatud. [3] 7.2. Pilt kosmosest Joonis 9. Mälestusmärk Kärus. Foto: EPL Balti ketti oli näha ka kosmosest - USA satelliit lendas õhtul
1171 1256 Kotkas Marko Harju 04:04:24 M21 2214 2348 Kovanen Karol Harju 05:16:00 M21 735 2172 Kraam Sulev Võru 03:42:36 M21 1229 2832 Krauja Gunars Läti 04:07:04 M21 1829 2905 Kriggulson Sven Tallinn 04:39:43 M21 296 394 Kroon Jorma Lääne-Viru 03:17:58 M21 2061 1705 Krull Andre Tartu 04:57:17 M21 205 457 Kruminliepa Andris Läti 03:11:42 M21 590 1550 Krumins Ingus Läti 03:35:12 M21 20 102 Krusemann Magnus Tallinn 02:48:35 M21 108 168 Kruuse Rommi Viljandi 03:02:28 M21 853 2118 Kruuser Karel Valga 03:49:01 M21 1969 2861 Kruusimägi Andres Tartu 04:51:22 M21 2198 1979 Kruusing Lauri Harju 05:13:09 M21 2295 2937 Kruusla Rainer Tartu 05:29:34 M21
Island (ühinemisläbirääkimised otsustati avada 17. juuni 2010) Serbia (kandidaatriigi staatus 2. märts 2012, esitas ühinemistaotluse 22. detsembril 2009) KUNINGRIIGID=> Holland, Belgia, Taani, Norra, Rootsi, UK + Luxembourgi Suurhertsogiriik Holland- Kuninganna Beatrix Belgia- Kuninganna Paola (Fabiola) Norra- Kuningas Harald V ja kuninganna Sonja Rootsi- Kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia VABARIIGID=> Šveitsi Konföderatsioon (ei kuulu EL’i) , Austria Läti president: Andris Berzins Leedu: Dalia Grybauskaite Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus EL-majanduslik,poliitiline ühendus, 27 liiget, 2013 suve seisuga liitub Horvaatia ESTÜ- Euroopa Söe-ja Teraseühendus 1951 EMÜ- Euroopa Majandusühendus Rooma lepingute alusel 1957/58 -> EÜ -> 1993 EL Mastrichi leping 12 tähte- täiuslikkuse sümbol NB Riikide liit mitte liitriik !! EL’il on kõik riigile omased valitsemisinstitutsioonid:
· Baltikumi ja Läti teaduse ajalugu KORVPALL · Uljana Semjonova (1952) o 213 cm o TTT naiskorvpallurite klubi o Guinness 18 Euroopa tsempion LÄTI MAATUNDMINE · Valdis Valters o Maailmameister (1982) o Euroopa tsempion (1981, 1985) · Andris Biedrins Warriors · Sandis Valters Riia VEF · Armands Skele Kalev/Cramo JÄÄHOKI · Karlis Skrastins NHL, Stars · Sandis Ozolins NHL, Dinamo · Arturs Irbe NHL väravavaht TUNTUIMAD · Ernestes Gulbis tennis SPORTLASED · Maris Strombergs BMX kuld 2008
Kirik Ristiusu saamine Rooma riigiusuks. Ristiusu saamine Rooma riigiusuks sai alguse 313.aastal, kui keiser Constantinus Suur andris läbi Milano edikti kristlastele tegutsemisvabaduse. 430.aastal keelati impeeriumi idaosas templites paganlikud ohverdamised ja nende ebausuline petteusk ning 342.aastal laienes see edikt kogu impeeriumile. 346.aastal keelati avalikud ohverdamised ning kriminaliseeriti paganlike pühade tähistamine. Paavsti primaat - paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne. Alates 325 oli ta Lääne-Rooma patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija. 445 Lääne-Rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ül...
Enne II MS jõuti valida 4 koosseisu ja nüüd ka mitu. Praegu tegutseb 11 Saeimi koosseis. Riigipea on persident- valib Saeim. President vb olla ka ametis 2 valimisperioodi 8 aastat.Lätlastel 8 presidenti. Läti Vabariigi presidendid 1922-1927 Janis Cakste 1927-1930 Gustav Zemgals 1930-1934 Alberts Kviesis 1934-1940 Karlis Ulmanis 1993-1999 Guntis Ulmanis 1999-2007 Vaira Vike-Freiberga- I naine Baltikumis ametiaeg 8 a. 2007-2011 Valdis Zatlers- arst-4a 2011-.... Andris Berzins-miljonär, majandustegelane. 2009-2010 olid rahvarahutused.Saeim on sattunud oligarhide võimu alla. Valdis Zalters algatas oligarhide võimu laiali saatmine enne tähtaega. Tehti uus Saeim 2011. Moodustus uue erakonna, lootis et valitakse tagasi. Uueks presidendiks sai Berzins. Erakondlik süsteem pole paika loksunud- tulevad uued juurde koguaeg. Liidetakse ja lahutatakse liite.Liite moodustatakse, sest lätis on vene erakonnad märkimisväärne jõud-ligi 30 kohta Saeimis.
8 6 5 1 2 3 4 5 6 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 6 7 8 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1 2 3 4 5 6 7 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 4. Kodutöö Ülesande variantide saamiseks sisestage oma õpingukoodi number lahtrisse, mille nimi Exceli valemeid, töövahendeid ja Visual Basic' protseduure kasutades lahendage allolevad ülesand Kasutage Exceli valemites nimesid, kui see on mõistlik. Määrake väärtustele sobivad vormingud. VBA programmides kasutage lahtritele ja lahtriplokkidele viitamisel kindlasti isemääratud nimesid, Valemid töölehel peavad olema kopeeritavad ühe veeru/rea või terve tabeli jaoks. Vajadusel lisage abilahtreid/abiveerge. Lahendada tuleb ainult enda variandi ülesanded, teiste variantide lahendusi ei tohi esitatavas failis Lahendustega fail laadige üles Moodle kursusel. Töö esitamise tähtaeg on 6. detsember kell 2 Töölehel Coronavirus on andmed koroonaviirusesse nakatunute kohta erinevates riik...
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk