Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"hendid" - 386 õppematerjali

Kompleksühendid
9
doc

Kompleksühendid

Jälgida alumiiniumhüdroksiidi sademe teket ja lahustumist leelise liias hüdroksokompleksi moodustumisega. 5.2 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M ZnSO4 lahust ja lisada tilkhaaval ja loksutades 2 M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega kõiki muutusi, mis toimuvad ülalnimetatud kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Tsingi ja alumiiniumi koordinatsiooniarv hüdroksokompleksis on 4. Kompleksühendid, mis koosnevad komplekskatioonist ja kompleksanioonist 6. Katseklaasi valada ~2 mL vett, lisada kõigepealt 2 tilka K4[Fe(CN)6] ja 4 tilka NiSO4 lahust. Seejärel lisada tilkhaaval kontsentreeritud NH3H2O lahust kuni sademe kadumiseni. 8 Milline komplekskatioon tekib nikliga ammoniaaki sisaldavas lahuses? Nimetada tekkiv komplekskatioonist ja -anioonist koosnev ühend ning kirjutada selle tekkimist kirjeldav

Keemia → Keemia alused ii
104 allalaadimist
Lauselühendid
1
docx

Lauselühendid

LAUSELÜHEND Verbita lauselühend Tiia, kel oli päevik käes, tuli vastama. (põimlause) Tiia, PÄEVIK KÄES, tuli vastama. Alati NIMETAVAS käändes Nud- ja tud-lauselühend Põimlause Nud- või tud-lauselühendiga lause 1. Kui Tiia tuli vastama, ulatas ta õpetajale Tulnud vastama (millal?), ulatas Tiia õpetajale päeviku. päeviku. 2. Kui õppetükk oli vastatud, läks Tiia kohale. Õppetükk vastatud (millal?), läks Tiia kohale. 3. Tiia, kes tuli vastama, ulatas õpetajale päeviku Vastama tulnud (missugune?) Tiia ulatas õpetajale päeviku. 4. Õppetükk, mida vastati, ei valmistanud Tiiale Vastatud (missugune?) õppetükk ei valmistanud raskusi. ...

Eesti keel → Eesti keel
122 allalaadimist
Halogeeniühendid
2
doc

Halogeeniühendid

HALOGEENIÜHENDID JA NENDE NOMENKLATUUR Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega, on halogeeniühendid. Alkaanide halogeenderivaatide nomenklatuur sarnaneb hargnenud ahelaga alkaanide nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid. Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. CH3CHCl2 1,1-dikloroetaan CH3CF(CH3)CH3 2-fluoro-2-metüülpropaan NUKLEOFIILID JA ELEKTROFIILID

Keemia → Keemia
138 allalaadimist
Halogeenühendid
1
doc

Halogeenühendid

· Halogeenühendid ­ orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on setud halogeeni aatomi(tega). · Ahelisomeerid- erinevad süsinikuahela ehituse poolest · Asendisomeerid ­ süsinikuahel sarnane, aga erinevad halogeeni asetuse poolest. · Halogeenide füüsikalised omadused: o Enamik on toatemp. Vedelikud või tahked ained o Hüdrofoobsed o Suure tihedusega · Füsioloogilised omadused: o Mürgised ( RF

Keemia → Keemia
54 allalaadimist
Halogeeniühendid
6
doc

Halogeeniühendid

Vasteliina Gümnaasium HALOGEENIÜHENDID Koostas: 11 klass 1. Sissejuhatus ja nimetused Halogeeniühendid ­ on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud ühe või mitme halogeeni (Br, Cl, F, I) aatomiga. · Nimetamine on sarnane hargnenud ahelaga alkaanide nimetamisele. Asendusrühmadeks on siin aga halogeeni aatomid. Nimetused on vastavalt fluoro, kloro, bromo, ja jodo. Nimetamisel pannakse halogeeniaatomid omavahel tähestikulisse järjekorda. Näiteks: CH2 -- CH2 | | (1bromo2kloroetaan). Cl Br 2. Ahelaja asendiisomeerid

Keemia → Keemia
70 allalaadimist
Halogeenühendid
2
docx

Halogeenühendid

Halogeenühendid ­ orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomid on seotud halogeeni aatomitega Halogeenühendite põhilised omadused · Enamik on vedelikud või tahked ained · Hüdrofoobsed ega lahustu vees · Tihedus on suur, veest raskemad Nimetamine · Asendusrühmadeks on halogeeni aatomid, vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. · Asendusrühmade arvu väljendatatakse eesliidetega di-, tri-, tetra. · Asendusreaktsiooni puhul ­fluoriid, -kloriid, -bromiid, - jodiid. · Nt. Bromoetaan ehk etüülbromiid, 2-kloropropaan ehk isopropüülkloriid. Asendusnomenklatuur: Alkaanide halogeenderivaatide nomenklatuur sarnaneb hargnenud ahelaga alkaanide nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid. Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. CH3CHCl2 ...

Keemia → Keemia
163 allalaadimist
Halogeenühendid
1
docx

Halogeenühendid

Halogeenühendid: kasulikud või kahjulikud Liisa Sekavin 11.a Halogeenid on VI A rühma elemendid - lihtainena gaasilised fluor ja kloor, lihtainena vedel broom ja lihtainena tahked jood ja astaat. Halogeeniühendid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega. Looduslike halogeeniühendeid tuntakse suhteliselt vähe, kuid seevastu kasutatakse palju inimese enda looduid. Kloori ühendid on veepuhastusjaamades kasutusel nii vee puhastajana kui ka desinfitseerijana. Tänapäeval on see asendatud rohkem osoneermisega, kuna vee kloorimisega võib kaasneda äärmiselt ohtlike diokdiinide teke. Kloori on kasutatud ka sõjagaasina

Keemia → Keemia
45 allalaadimist
Halogeeniühendid
1
doc

Halogeeniühendid

Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomid on seotud halogeeni aastomi(tega), on halogeeniühendid. Alkaanide halogeenderivaatide e. Halogenoalkaanide nimetamine on sarnane hargnenud ahelaga alkaanide nimetamisega. Asendusrühmadeks on halogeeni aatomid ( fluoro, kloro, bromo,jodo)Näit. CH3-CHCl2- 1,1-dikloroetaan, CH2Cl-CHC2Br-1-bromo-2-kloroetaan.Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähtis.kohanumbriga. Asendusnomenklatuur- org.ühendite nimetamise moodus, mis lähtub tüviühendist ning käsitleb nimetavat ühendit kui tüviühendi asendusderivaati.Lihtsamate

Keemia → Keemia
74 allalaadimist
Halogeeniühendid
2
doc

Halogeeniühendid

Keemia KT Halogeeniühendid Mõisted: Halogeen ­ Halogeenid on tugevad oksüdeerijad, sest nende aatomite välisel elektronkihil on puudu üks elektron stabiilsest oktetist. Halogeeniühend ­ Orgaanilised ühendid, kus süsiniku aatom on seotud halogeeni aatomi või aatomitega. Enamasti vedelikud või tahked, harva gaasid. Veest raskemad, hüdrofoobsed. Mürgised, kerglenduvad on narkootilise toimega. Polaarne kovalentne side ­ Elektronpaar, mis seob süsiniku ja halogeeni aatomit, mis on tõmmatud elektronegatiivsema aatomi (halogeeni) poole. Elektronegatiivsus ­ Suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.

Keemia → Keemia
222 allalaadimist
Halogeeniühendid
1
doc

Halogeeniühendid

Halogeeniühendid on orgaanilised ühendid, milles süsinikuaatomid on seotud halogeeniaatomi või aatomitega. VII a rühma elemendid: Br(bromo), Cl(kloro), I(jodo), F(floro). Halogeeniühendite füüsikalised omadused: *vees lahkustuvad vähe *mida rohkem süsinikku (C), seda kõrgem on temperatuur *halogeeniühenditel on kõrgem temperatuur kui alkaanidel Halogeeniühendite keemilised omadused: *halogeenid ei reageeri hapnikuga, lämmastikuga ja omavahel *kõik halogeenid regeerivad fosfori, väävli, süsinikuga Halogeeniühendite kasutamine igapäeva elus: *fluori kasutatakse fluorsüsinike nagu plastmass PTFE(polütetrafluoroetüleen)valmistamiseks ja tuumakütuse puhastamiseks *Väike kogus naatriumfluoriidi NaF joogivees aitab ära hoida hammaste lagunemist *Kloori kasutatakse joogi- ja basseinivee steriliseerimiseks ning valgendajate ja plastmasside valmistamiseks *Broomi ja kloori kasutatakse fotofilmide, ravimite ja antiseptikute valmistamisel *Klor...

Keemia → Keemia
46 allalaadimist
Halogeeniühendid
1
docx

Halogeeniühendid

HALOGEENIÜHENDID Halogeenid paiknevad VII A rühmas(F,CL,BR,I). Lihtained kahe aatomilised (F2,Cl2,Br2,I2). Väliselektronkihil 7 elektroni(F:+9/2)7) ). Olekud gaasiline(Fl,Cl), vedelik(Br), tahke(I). Orgaanilised ühendid(kasutatakse hargnemisel): · F-fluoro · Cl-kloro · Br-bromo · I-jodo Halogeenide omadused: · füüsikalised omadused- mõned vähesed halogeenühendid on toa temperatuuril gaasilised. Halogeenide tihedus on üpris suur: nad on veest raskemad. Vedela halogeeniühendi ja vee segu kihistub kiitesti, nii, et alumise kihi moodustab halogeeniühend. · füsioloogilised omadused- kõik halogeeniühendid välja arvatud ehk nende polümeerid, on rohkem või vähem mürgised, suurem osa neist koguni väga mürgised. Kergesti lenduvad halogeeniühendid on narkootilise toimega. Halogeene sisaldavate alkaanide

Keemia → Keemia
63 allalaadimist
Rauaühendid-
1
doc

Rauaühendid .

Rauaühendid Edasi vaatame mõningaid tähtsamaid rauasoolasid. Raud(II)sulfaat-7-vesi - FeSO4 · 7H2O, mis on tuntud ka rauavitrioli nime all. Kristalliline raudsulfaat on helerohelise värvusega suhteliselt püsiv ühend. Vaid vesilahuses oksüdeerub aeglaselt õhuhapniku toimel.Teda saadakse enamasti raua reageerimisel lahjendatud väävelhappega. Kirjuta võrrand ...................................................................................................................... Antud soola kasutatakse põllumajanduses taimekahjurite ning seenhaiguste tõrjeks, puidu konserveerimisvahendina, aga ka villa värvimisel ja tindi ning värvainete valmistamisel. Samuti kasutatakse teda peitsina (lisandina) taimedega värvimisel. Raud(II)karbonaati - FeCO3 leidub looduses mineraal sideriidina. Destilleeritud vees raudkarbonaat ei lahustu, kuid süsinikdioksiidi (süsihappegaasi ) sisaldavas vees lahustub, muutudes seejuures raudvesinikkarbonaadiks: FeCO3 + ...

Keemia → Keemia
15 allalaadimist
Halogeeniühendid
1
docx

Halogeeniühendid

Halogeeniühendid Halogeeniühendies on süsiniku aatomid seotud halogeeni aatomitega. CH4 = CH3Cl Füüsikalised omadused *Peamiselt vedelikud või tahked ained *Madalamad halogeeniühendid aurustuvad kiiresti Asendusnomenklatuur- asendusrühmad + tüviühend *floro-, kloro-, bromo-,jodo CH3-CH2-CH2-CH2-Cl 1-klorobutaan Ahelisomeeria- süsinikahela kuju on erinev Asendusisomeeria- funktsionaalrühmad paiknevad ühesuguse süsinik arvu ja paigutused süsinikahela korral erinevalt Kõik halogeenid on C-st elektronnegatiivsemad C ja Hal vahel on polaarne kovalentne side C on positiivne osalaeng, sest tema aatom on elektronpilve poolest mõnevõrra vaesem

Keemia → Keemia
11 allalaadimist
Halogeenühendid
1
doc

Halogeenühendid

elektrofiil- tühja orbitaaliga osake nukleofiil- vaba elektronpaariga osake elektrofiilsus tsenter- aatom, millel on positiivne laeng või osa laeng nukleofiilsus tsenter- aatom, millel on negatiivne laeng või osa laeng lahkuv rühm- rühm, mis tõrjutakse välja asendusreaktsioonist freoonid- klorofluoroalkaan pestitsiid- haigustekitajate, taimekahjurite või umbrohtude tõrjeks kasutatav mürkkemikaal Vähesed hü on toatemp gaasilised. Enamik vedelikud või tahked ained. Nad on hüdrofoobsed ega lahustu vees, tihedus on üpris suur. Vedela hü ja vee segu kihistub kiiresti, nii et alumise kihi moodustab hü. Enamik teisi vees mittelahustuvaid org. aineid koguneb ülemisse kihti, kuna on veest kergemad. Freoone kasutatakse külmutusmasinates, vahtpolümeeride valmistamiseks, aerosooliballoonides propellandina, st tarbekemikaali laialipihustatava vahendina. Leidub metaanis ja etaanis. Pestitsiide kasutatakse kahjulike elusorganismide, ka haigustekitaj...

Keemia → Keemia
24 allalaadimist
Aroomiühendid
10
docx

Aroomiühendid

haistmismeele tajutud väärtus. Aroom on lõhn heas tähenduses. Neli tähtsat maitseaistingut: 1) Hapu 2) Magus 3) Kibe 4) Soolane Glutamaat stimuleerib viiendat põhiaistingut/-maitset, milleks on umami. Ortonasaalne tabamine Retronasaalne tabamine Lõhnade eristamise võimetus on seotud: 1) anosmia ehk haistmisvõimetus (lõhnataju puudub) 2) ageusia (maitsmismeel puudub) Aroomiühendite keemiline olemus toiduahelates Siia kuuluvad: 1) Alifaatsed ühendid (ei sisalda tsüklilist struktuurielementi) 2) Alitsüklilised ühendid (tsüklilised ühendid, mis ei sisalda aromaatset tsüklit) 3) Aromaatsed ühendid (sisaldavad molekulis vähemalt ühe benseeni tsükli) 4) Hetereotsüklilised ühendid (tsüklilised orgaanilised ühendid, mille tsüklis on peale süsiniku aatomite veel teiste elementide aatomeid) Mingi ühendi levik ja iseloomulik aroom kindlas tootes sõltub mitmetest faktoritest: 1) Lõhna iseloom

Keemia → Toidukeemia
31 allalaadimist
Kompleksühendid
12
docx

Kompleksühendid

ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum V 1 TÖÖ 12: KOMPLEKSÜHENDID 1 Katse 3A Töö eesmärk: Kompleksioonide saamine. Töö vahendid: TAP pesa, pipett, Elavhõbe(II)nitraat, KI lahus. Töö käik: TAP pessa pipeteerida 2-3 tilka 0,5M elavhõbe(II) nitraadi lahust ja lisada sellele tilkhaaval 1,0 M KI lahust, kuni algul tekkiv sade HgI2 lahustub kompleksiooni [HgI4]2- tekke tõttu. Koostada reaktsioonivõrrand. Arvutused: Hg(NO3)2 + 2KI  2KNO3 + HgI2 HgI2 + 2KI  [HgI4]2- + 2K+ 1.1.1 Katse 4

Keemia → Anorgaaniline keemia
15 allalaadimist
Halogeeniühendid
11
pptx

Halogeeniühendid

Halogeeniühendid Marten Arandi Mis on halogeeniühendid? · Kõik elemendid, mis asuvad perioodilisustabelis VII A rühmas. TUNTUMAD HALOGEENIÜHENDID Fluor (F) · Normaaltingimustel kollaka värvusega gaas, mida looduses puhtal kujul ei esine. · Reageerib hästi paljude teiste ainetega. · Vajalik hammaste normaalseks arenguks, suurendab organismi kiirgustaluvust. · Inimese organismis (nahk ja limaskestad) söövitav toime. · Fluori kasutatakse peamiselt keemiatööstuses, näiteks sisaldub teda hambapastas. Kloor (Cl) · Normaaltingimustel rohekaskollane ja väga mürgise toimega gaas, mida

Keemia → Keemia
14 allalaadimist
Kompleksühendid
22
docx

Kompleksühendid

Üliõpilase nimi:_________________________ Õpperühm:____________________________ Kuupäev:____________________________ YKI0031 Anorgaaniline keemia I Laboratoorne töö 2. Kompleksühendid EKSPERIMENTAALNE TÖÖ Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 1.1 Kolme katseklaasi valada ~1 mL FeNH4(SO4)2 lahust. a) ühte katseklaasi lisada mõned tilgad NH 4SCN lahust. Kui lahuses on Fe3+ ioone värvub lahus tekkiva [Fe(SCN)]2+ tõttu punaseks. Kas lahuses oli nimetatud ioone? Jah, kuna lahus muutus punaseks Kirjutada Fe3+ iooni tõestusreaktsiooni võrrand. Tiotsüanoraud(III)sulfaat FeNH4(SO4)2 + NH4SCN →[ Fe(SCN)]SO4 + (NH4)2SO4

Keemia → Anorgaaniline keemia
54 allalaadimist
Halogeenühendid
6
docx

Halogeenühendid

3. NaBr 19. CH₃Cl + 4. 12. CH₃CH₂OK -> 5. 13. CH₃OCH₂CH₃ 6. 14. +KCl 7. 15. (etüülmetüüle 8. 16. eter) 20. 21. Tähtsamad ühendid: Vinüülkloriid ehk kloroeteen: CH₂=CHCl; küllastumata org. Ühend, saadakse eteeni molekulist ühe vesiniku aatomi asendamisel kloori aatomiga; Värvuseta gaas, nõrk kloroformilõhn, kergesti süttiv; Valmistatakse teflonit ja PVC’d. Teflon: Polütetraflouroetüleen; Süsiniku ja flouri aatomid; Termoplastne ja hüdrofoobne tihe pülomeer; toa temperatuuril väga tihe aine; Ei põle, erakordselt sitke, kulumiskindel, madal tõmbetugevus; Kasut

Keemia → Keemia
2 allalaadimist
Kompleksühendid
7
docx

Kompleksühendid

1. Töö eesmärk: Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon; amiinkomplekside saamine ja omadused; atsiidokompleksid; hüdroksokomplekside saamine ja omadused; kompleksühendid, mis koosnevad komplekskatioonist ja kompleksanioonist; tuntumaid kompleksioonidele iseloomulikke reaktsioone(anioonide ja katioonide tõestamine lahuses); komplekside püsivus. 2. Töövahendid: Katseklaasid, elektripliit 3. Kompleksühendid Kompleksühend koosneb tsentraalaatomist kompleksimoodustajast ja mille ümber on koordineerunud kas neutraalsed molekulid, aatomid või ioonid, milliseid kõiki nimetatakse ligandideks. Tsentraalaatom koos ligandidega moodustavad kompleksühendi sisesfääri. Ligandide arv on määratud kompleksimoodustaja koordinatsiooniarvuga, millised on tavaliselt 2...6. Seejuures ühe ja sama elemendi aatomid võivad omada erinevaid koordinatsiooniarve sõltuvalt oksüdatsiooniastmest.

Keemia → Anorgaaniline keemia
40 allalaadimist
Halogeeniühendid
9
ppt

Halogeeniühendid

Halogeeniühendid 11RL Sissejuhatus ja nimetused Halogeeniühendid on orgaanilised ühendid Halogeeniühendites on süsiniku aatom (id) seotud ühe või mitme halogeeni (Br, Cl, F, I) aatomiga Nimetamine on sarnane hargnenud ahelaga alkaanide nimetamisele Asendusrühmadeks on siin aga halogeeni aatomid Ahela- ja asendiisomeerid Ahelaisomeerid erinevad üksteisest süsinikahela ehituse poolest Ahelaisomeeride puhul jääb asendusrühmade asukoht samaks Asendiisomeerid erinevad üksteisest asendusrühma paigutuse poolest Halogeeniühendite füüsikalised omadused

Keemia → Keemia
12 allalaadimist
Halogeeniühendid
1
doc

Halogeeniühendid

Halogeeniühendid Alkaanidele on iseloomulik ahelisomeeria. Halogeeni ühenditele on iseloomulik: · ahelisomeeria ­ tingitud süsiniku ahela hargnemisest · asendisomeeria Füüsikalised omadused: · vähesed on toatemperatuuril gaasilised · puudub vastastikmõju veega(ei saa moodustada vesiniksidemeid) · hüdrofoobsed, ei lahustu vees · suur tihedus · halogeenid veest raskemad, alkaanid kergemad Füsioloogilised omadused: · mürgised · kergesti lenduvad (narkootiline toime) · põhjustavad raskeid kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi Elektrofiilsustsenter on pos. osalaenguga või pos. laenguga aatom aines. Nuklofiilsustsenter on neg. osalaenguga või neg laenguga aatom aines. Elektrofiil on tühja orbitaaliga ja positiivse laenguga aine osake. Nukleofiil on vaba elektronbaariga ja negatiivse laenguga aine osake. Radikaal on osake, millel on paardumata elektron. Nukleofiilne asendus on reaktsioon, mille tule...

Keemia → Keemia
26 allalaadimist
Kompleksühendid
6
pdf

Kompleksühendid

Laboratoorne töö 2 Kompleksühendid Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 1.1 Kolme katseklaasi valati ~2 ml FeNH4(SO4)2 lahust a) tilkhaaval lisati 1M H2SO4 lahust kuni punakas-pruuni värvuse kadumiseni. Siis lisati mõned tilgad NH4SCN lahust. Lahus värvus punaseks, järelikult oli lahuses Fe3+ ioone b) lisati mõned tilgad konts. NaOH lahust, soojendati Eraldus ammoniaagi lõhna, see tõestas NH4+ ioonide olemasolu lahuses c) lisati 0,5-1 ml BaCl2 lahust

Keemia → Anorgaaniline keemia
105 allalaadimist
Kaltsiumiühendid
2
docx

Kaltsiumiühendid

Kaltsiumkarbonaat esineb järgnevates kivimites: Kriit, lubjakivi, marmor, travertiin Kaltsiumkarbonaat on vees peaaegu lahustumatu, et aga loodusveed sisaldavad alati lahustunud süsihappegaasi, siis keemiliste reaktsioonide tulemusena tekivad kaltsiumvesinikkarbonaadid, mis põhjustavad vee karedust. Kaltsiumkarbonaadi, -vesinikkarbonaadi ja süsihappegaasi vahekord sõltub vaadeldava vee(kogu) pHst. Ioon Ca2+ on värvusetu, seepärast on Ca-ühendid värvusetud või valged. Kaltsiumkarbonaat on tavaliselt valge värvusega. tooraineks erinevate ehitusmaterjalide tootmisel, nt kaltsiumhüdroksiidi ja kaltsiumoksiidi, tsemendi tootmisel, Kaltsiumkarbonaat on oluline happesuse neutraliseerija. Seda kasutatakse happeliste muldade ja vete neutraliseerimiseks, lubjatud muldadel kasvab viljakus ning saagi kvaliteet suureneb. Lisaks kasutatakse kaltsiumkarbonaati ka värvides, plastikus, kummides,

Keemia → Anorgaaniline keemia ii
6 allalaadimist
Halogeeniühendid
2
doc

Halogeeniühendid

HALOGEENIÜHENDID JA NENDE NOMENKLATUUR Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega, on halogeeniühendid. Alkaanide halogeenderivaatide nomenklatuur sarnaneb hargnenud ahelaga alkaanide nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid. Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. CH3CHCl2 1,1-dikloroetaan CH3CF(CH3)CH3 2-fluoro-2-metüülpropaan NUKLEOFIILID JA ELEKTROFIILID

Keemia → Keemia
5 allalaadimist
Anorgaaniline keemia II protokoll - Kompleksühendid
10
rtf

Anorgaaniline keemia II protokoll - Kompleksühendid

NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. Kirjaldada, mis toimub NaOH lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel. Alguses tekkis valge sade Zn(OH)2, loksutades sade kadus. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist (Zn koordinatsiooniarv on 4). ZnSO4 + 2NaOH = Zn(OH)2 + Na2SO4 Zn(OH)2 + 2NaOH = Zn(OH)4 2- + 2Na+ Kompleksühendid, mis koosnevad komplekskatioonist ja kompleksanioonist. 6. Katseklaasi valada ~2 mL vett, lisada kõigepealt 2 tilka K 4 Fe(CN)6 ja 4 tilka NiSO4 lahust. Seejärel lisada tilkhaaval kontsentreeritud NH3 H2O lahust kuni sademe kadumiseni. Kirjeldada, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel. Lahus on algul heleroheline, tekkis sade. NH3 H2O lisamisel sade kadus ja lahus värvus pruunikaks. Kirjelda reaktsioonivõrrandiga sademe teket.

Keemia → Anorgaaniline keemia
278 allalaadimist
Kompleksühendid - praktikum
10
doc

Kompleksühendid - praktikum

TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3152 Anorgaaniline keemia ­ praktikum Laboratoorne Töö pealkiri: Kompleksühendid töö nr. 2 Õpperühm: Töö teostaja: Ksenia Katsanovskaja KATB-21 072545 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll V. Lepane esitatud: arvestatud: EKSPERIMENTAALNE TÖÖ Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 1.1 Kolme katseklaasi valada ~2 mL FeNH4(SO4)2 lahust. a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 1 M H2SO4 lahust kuni FeNH4(SO4)2 hüdrolüüsist tingitud

Keemia → Anorgaaniline keemia
294 allalaadimist
Bioaktiivsed ühendid
1
doc

Bioaktiivsed ühendid

Bioaktiivsed ühendid Ühendid, mis väga väikestes kogustes mõjutavad ainevahetust väga tugevalt. Ensüümid Vitamiinid Hormoonid 1 Ensüümid On biokatalüsaatorid ­ reaktsioonide kiirendajad elusas rakus. (2100-2150) Liigid (valgud): Lihtensüüm(lihtvalk) ainult aminohj; Liitensüümid(liitvalk) aminohj + koeensüüm-vitamiin. Ensüümi molekul on hiigelsuur. Substaat on aine, mida ensüüm mõjutab. Ensüümi molekul:- (aktiivtsenter)-(regulatoorne tsenter)- Substraadi molekul: -

Bioloogia → Bioloogia
37 allalaadimist
Autocad Lühendid
0
jpg

Autocad Lühendid

docstxt/11974020582.txt

Informaatika → Arvutigraafika
164 allalaadimist
Keemia Halogeenühendid
7
doc

Keemia Halogeenühendid

Cl2 + H2O à HCl + HOCl (hüpokloorishape) Kloor on aktiivsemaid keemilisi elemente ja väga tugev oksüdeerija, jäädes alla halogeenidest ainult fluorile. Temas põlevad paljud metallid ning ta reageerib aktiivselt paljude mittemetallide (v.a. He, Ne, Ar) ja orgaaniliste ainetega. Ühinedes teiste ühenditega moodustab ta kloriide. Mittemetallidega ühinemisel tekivad kovalentse sidemega ning metallidega ühinemisel rohkem ioonilise sidemega klooriühendid. 2Na + Cl2 à 2 NaCl 2P + 3Cl2 à 2 PCl3 Päikesevalguse toimel kloori ühinemisreaktsioon vesinikuga toimub plahvatuslikult: H2 + Cl2 à 2 HCl Laboris saadakse vesinikkloriidi keedusoola reageerimisel kontsentreeritud väävelhappega: 2NaCl + H2SO4 à 2 HCl + Na2SO4 Eralduv vesinikkloriid on värvusetu, terava lõhnaga, ärritava ja sööbiva toimega, õhust raskem gaas, mida kogutakse seetõttu avaga ülespoole suunatud kolbi. Gaasiline vesinikkloriid

Keemia → Keemia
100 allalaadimist
Halogeenühendid 11kl
3
doc

Halogeenühendid 11kl

Keemia Halogeenühendid- org.ühendeid, kus süsiniku aatomid on seotud halogeeni aatomi või aatomitega. Omadused: · Hüdrofoobsed- ei reag. H2O · Tahked ja vedelad(üksikud gaasid nt. CH3Cl) Nimetamine: 1) kasutan holgeenidele vastavaid eesliiteid. · Floro- (F) · Kloror- (Cl) · Bromo- (Br) · Jodo- (I)

Keemia → Keemia
112 allalaadimist
Bioaktiivsed ühendid
3
doc

Bioaktiivsed ühendid

Bioaktiivsed ühendid On ühendid, mis väga väikestes kogustes mõjutavad ainevahetuse kiirust 1. Eksogeensed (vitamiinid) 2. Endogeensed (ensüümid ja hormoonid) Vitamiinid On orgaanilised ühendid, suht väikse molekulmassiga, ning nende olemasolu on normaalseks ainevahetuseks hädavajalik. Vitamiinid on mikrotoitained. Vitamiinide allikad inimese jaoks 1. Segatoit! 2. Seedekulgla mikrobiokoosluses (vitamiin K, B5) 3. Organism sünteesib ise eelühenditest. Nt kolesterool - vitamiin D, kuid nõudeks UV kiirgus nt beetakaroteen - vitamiin A 4. Vitamiinpreparaadid ja vitaminiseeritud toidud Biofunktsioonid 1

Bioloogia → Üldbioloogia
35 allalaadimist
HTML lühendid
1
doc

HTML lühendid

HTML ­ Hypertext Markup Language ­ veebilehe kirjutamise keel, standardkood. Kirjutad veebilehele. CSS ­ Cascading Style Sheets ­ programmeerimiskeel, mis sätestab veebilehtede vormingu. Kujundad, sisustad. HTTP ­ Hypertext Transfer Protocol ­ veebilele edastusstandard. Tavakasutuses. HTTPS ­ secure, turvatud/enkrüptitud veebilehe edastus (kasutatakse pankades) FTP ­ File Transpfer Protocol ­ kasutatakse failide edastamiseks. URI ­ Uniform Resource Indentifier ­ veebilehe (või muu resurssi) unikaalne aadress/asukoht internetis. URL ­ Uniform Resource Locater, osa URI-st ­ kuidas ressurss on kättesaadav. Juhend kuidas URI leida. TCP/IP ­ Kokku Internet Protocol Suite koosneb: (standardite pakett) TCP ­ Transmission Control Protocol IP ­ Intenet Protocol IP- aadress ­ Igale võrgus osalejale antud unikaalne number. 32-bitine kood (Ipv4) ja 128- bitine (Ipv6). Võib olla staatiline (ei muutu) või dünaamiline. PNS ­ Domain Name Syste...

Informaatika → Arvuti õpetus
19 allalaadimist
Siirdemetallide ühendid
5
docx

Siirdemetallide ühendid

Siirdemetallide ühendid Keijo Västrik TTG 10.c 1. Fe2O3 - Raud (III) oksiid Nimetused igapäevaelus - rooste Nimetused tööstuses - hematiit, rooste (hüdratiseeritud raua oksiid), punane raua oksiid, sünteetiline magnemiit Leidumine looduses - on maakmineraal hematiit, leidub inimese veres Omadused - ferromagnetiline (magneetub välise magnetvälja toimel ehk loob oma sisese magnetvälja), tumepunase värvusega, kergesti hapete poolt mõjutatav Kasutamine - rauatööstuses (raua, terase ja erinevate sulamite valmistamiseks), metalliliste ehete ja läätsete poleerimine, kasutatakse pigmendina (ka kosmeetikas) Tähtsus - on üks kolmest põhilisest raua koostisesse kuuluvast oksiidist Saamine 1) Raud(III) oksiid on raua oksüdeerumise saadusek...

Keemia → Analüütiline keemia
21 allalaadimist
Üldkasutatavad lühendid
4
docx

Üldkasutatavad lühendid

Alljärgnevalt on toodud valik üldkeeles kasutatavaid lühendeid. a ­ aasta aj ­ ajutine ak ­ arvelduskonto apr ­ aprill AS ­ aktsiaselts aug ­ august aü ­ ametiühing dets ­ detsember dl ­ dessertlusikatäis dots ­ dotsent dr ­ doktor e ­ ehk E ­ esmaspäev eKr ­ enne Kristuse sündi EL ­ Euroopa Liit e.m.a ­ enne meie ajaarvamist end ­ endine FIE ­ füüsilisest isikust ettevõtja hr ­ härra hrl ­ harilikult ik ­ isikukood ins ­ insener IT ­ infotehnoloogia j ­ jõgi; jagu j.a ­ juures asuv jaan ­ jaanuar jj ­ ja järgmine, -sed jm ­ ja muu(d); ja mujal jms ­ ja muud sellised, ja muud seesugust jmt ­ ja mitmed teised, ja mõned teised jn ­ joonis jne ­ ja nii edasi jpt ­ ja paljud teised jr ­ juunior, junior jrk ­ järjekord, järjekorranumber jsk ­ jaoskond jt ­ ja teised juh ­ juhataja jun ­ juunior, junior jv ­ järv k ­ küla; keel; kell; kopikas K ­ kolmapäev k.a ­ käesoleval aastal; kaasa arvatud kd ­ köide kk ­ keskkool; käskkiri kl ­ klass; k...

Eesti keel → Eesti keel
14 allalaadimist
Aromaatsed ühendid
10
docx

Aromaatsed ühendid

2) Aromaatsed amiinid  Nõrged aluselised omadused, moodustavad soolasid ainult tugevate hapetega  Halogeenimine  Sulfo- ja nitrorühma sisseviimine  Amiinid oksüdeeruvad kergesti 3) Fenoolid. Fenoolil on omapärane lõhn, kristalne aine, värvitu  On nõrgad happed  Reageeruvad süsivesinike halogeenderivaatidega, annavad eetritaolisi ühendid  On kergesti oksüdeeritavad  Vesinikuaatomit on võimalik asendada benseenituumas erinevate radikaalidega Pikriinhape Kollane värvusega tahke aine Tugevad happelised omadused Kiirel soojendamisel võib plahvatada Kasutatakse lähkeaine valmistamiseks Saadakse fenooli nitreerimisel

Keemia → Orgaaniline keemia
5 allalaadimist
Puuliikide lühendid
2
docx

Puuliikide lühendid

PUU- ja PÕÕSALIIKIDE LÜHENDID Lühendid kirjutatakse kas suurte tähtedega, nt MA või esimene suurtäht ja teine väike täht, nt Ma Pn – pärn Ma – mänd Pp – pappel Ku – kuusk Re – remmelgas Lh – lehis Pi – pihlakas Nu – nulg Tm – toomingas Ts – ebatsuuga To – teised okaspuuliigid Sd – seedermänd Tl – teised lehtpuuliigid Ta – tamm Sa – saar Ja – jalakas Pa – paju Kp – künnapuu Sp – sarapuu Tm- toomingas Va – vaher Pi – pihlakas Ks – kask ...

Metsandus → Dendrofüsioloogia
3 allalaadimist
Orgaanilised ühendid
6
docx

Orgaanilised ühendid

Keemia iseseisev töö 10 Orgaanilist ainet millega puutun kokku tulevases töös Anne Krull Koostaja: Jürgen Sisask Õppegrupp: EV208 Sisukord 1.atsetoon 2.propaan 3.bensiin 4.toluool 5.benseen 6.nitrolahusti 7.ksüleen 8.kofeiin Atsetoon Atsetooni saadakse peamiselt sünteesi teel kuna seda ainet looduses ei esine. Atsetooni kasutatakse nii plastikute tootmisel kui ka lahustina, näiteks küünelakieemaldajana. . TOIME TEED: Ained võivad imenduda kehasse. . hingamise kaudu SISSEHINGAMISE OHT: Gaasi sattumisel keskkonda tekib suletud aladel kiiresti hapnikusisalduse langus. LÜHIAJALISE TOIME MÕJUD: Vedeliku kiire aurustamine võib põhjustada külmumist. Aine võib kahjustada närvisüsteem Propaan Leidumine: ...

Keemia → Keemia
56 allalaadimist
Anorgaanilised ühendid
4
docx

Anorgaanilised ühendid

Anorgaanilised ühendid Oksiid – hapnikuühend mingi elemendiga Aluseline Amfoteerne Happeline Neutraalne oksiid oksiid oksiid oksiid metallioksiid sellel võivad Mittemetalliok happelised ja avalduda nii siid aluselised omadused aluselised kui puuduvad happelised omadused reageerib Reageerib reageerib Ei reageeri millegagi hapetega; tugevate hapete ja alustega tugevalt leelistega aluselised reageerivad veega Li2O, CrO, Al2O3, Cr2O3, Fe2O3, SO2, SiO2 CO, NO, N2O Na2O, FeO, ZnO NO2, CaO, NiO CO2, BaO ...

Keemia → Anorgaaniline keemia
14 allalaadimist
Metallorgaanilised ühendid
13
ppt

Metallorgaanilised ühendid

METALLORGAANILISTE ÜHENDITE TEKE, LEVI VÄLISKESKKONNAS NING TOKSILISUS METALLORGAANILISEDÜHENDID Definitsioon Metallorgaanilisteks nimetatakse ühendeid, milles metalli aatom on vahetult seotud süsinikuaatomiga. M+C Võib sisaldada ka metalloide (B, Si, Ge, As, Sb, Se, Te). Esinevad nii tahketena, vedelikena ja gaasidena Mida väiksem on sidemes oleva metalli aatommass, a) seda tugevam on ka side ehk ühend on termostabiilsem, b) seda kergemalt ühend hüdrolüüsub. BIOGEENNE TEKE 1. Bioloogiline metüleerimine

Keemia → Keskkonnakeemia
26 allalaadimist
Aromaatsed ühendid
6
doc

Aromaatsed ühendid

Nimed Struktuurvalem Omadused Kasutamin esinemin Benseen * omapärase lõhnaga *ravimite, lõhkeainete C6H6 * MÜRGINE mitmesuguste polüme * värvuseta toorainena * kergestisüttiv *rasvade, vaikude ja k * vees halvasti lahustina lahustuv vedelik *mõnikord harva * keemist...

Keemia → Orgaaniline keemia
31 allalaadimist
KOORDINATIIVÜHENDID - Kompleksühendid
8
docx

KOORDINATIIVÜHENDID - Kompleksühendid

LOODUSTEADUSKOND KEEMIA JA BIOTEHNOLOOGIA INSTITUUT KOORDINATIIVÜHENDID TALLINN 2020 TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on tutvuda kompleksühendite reaktsioonidega ja kirjutada need reaktsioonivõrrandid molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul. KASUTATUD TÖÖVAHENDID JA KEMIKAALID Töövahendid: katseklaaside komplekt, klaaspulk Kasutatud ained: 0,2 M NaCl, CuSO4, FeNH4(SO4)2, KI, Pb(NO3)2, NH4SCN, FeCl3, K3[Fe(CN)6], K4[Fe(CN)6], ZnSO4, Al2(SO4)3, CoCl2, NiSO4, Na2SO4, BaCl2 ja Cd(CH3COO)2 lahused; 0,1M AgNO3, 0,1M NaOH ja konts

Bioloogia → Biotehnoloogia
24 allalaadimist
Halogeeniühendid-kasulikud või kahjulikud
2
doc

Halogeeniühendid-kasulikud või kahjulikud

Halogeeniühendid-kahjulikud või kasulikud. Orgaaanilised ühendid, mille süsinku aatomid on seotud halogeeni aatomi või aatomiga on halogeeniühendid.Halogeeniühendeid võime käsitleda ka nii, nagu oleks süsiniku aatomi juures vesinik asendatud halogeeni aatomiga. Orgaanilisi halogeeniühendeid on väga palju. Halogeeniühendi molekulis võib olla mitu halogeeni ühendit.Need võivad olla ka erinevate halogeenide aatomid. Samuti võib ühe süsiniku aatomi juures olla mitmesuguseid halogeeni aatomeid. Halogeeniühendeid saame me kasutada palju keemia erinevates valdkondades ja samuti leidub neid igapäeva elulistes asjades

Keemia → Keemia
52 allalaadimist
Bioaktiivsed ühendid ja ensüümide jaotus
5
docx

Bioaktiivsed ühendid ja ensüümide jaotus

Bioaktiivsed ühendid Ühendid, mis väga väikestes kogustes mõjutavad organismi ainevahetust (eksogeensed [vitamiinid] ja endogeensed [ensüümid, hormoonid]) Vitamiinid Väikse molekulmassiga orgaanilised ühendid, mis on elutegevuseks hädavajalikud mikrotoitained. Vita- elu, amiin- vastav keemiline ühend (enamus vitamiine pole amiinsed ühendid, aga I avastatud oli) Vitamiinide allikad inimeste jaoks: 1) Segatoit (osa vitamiine taimsest toidust ei saa üldse- B12 nt) 2) Seedekulgla mikroobikooslused sünteesivad. (NT: Vitamiin K, B5) 3) Süntees eelühenditest (NT: beetakaroteenist sünteesitakse vitamiini A) 4) Vitamiinpreparaadid ja vitaminiseeritud tarbekaubed (kosmeetikatooted, toiduained jne) Vitamiinide biofunktsioonid 1) Vitamiinid kuuluvad liitensüümide koosseisu mittevalgulise osana.

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
Eesti keele lühendid
3
docx

Eesti keele lühendid

Aasta ­ a Esmaspäev ­ E Raudteejaam ­ rtj Osaühing ­ OÜ Keskkool ­ kk Niinimetatud ­ nn Lugupeetud ­ lp Lehekülg ­ lk Suurmeister ­ s-meister Põhja-Jäämeri ­ P-Jäämeri Elektronpost ­ e-post Ja nii edasi ­ jne Tartu Ülikool ­ TÜ Tallinna Maksuamet ­ TMA Aktsiaselts ­ AS Riigiaktsiaselts ­ RAS Usaldusühing ­ UÜ Teaduseväline ­ TVM Vene-eesti sõnaraamat ­ VES Eesti Teaduste Akadeemia Küberneetikainstituut ­ ETA KübI Ja keemiainstituut ­ ETA KI Eesti Vabariigi Hinnaseadus ­ EV HiS Eesti vabariigi Haridusseadus ­ EV HaS Kaitsepolitsei ­ KaPo Eesti televisioon ­ ETV Umbes ­ u Ameerika Ühendriigid ­ USA Aadress ­ aadr Juhataja ­ juh Minut ­ min Professor ­ prof Sündinud ­ sünd. Telefon ­ tel Klass, klaas ­ kl Trükk ­ tr Kroon ­ kr Õpetaja ­ õp September ­ sept Sajand ­ saj Õpilane ­ õpil Teaduskond ­ teadusk Ladina-Ameerika ­ Lad-Am Emeriitprof, postiaadr Õpilasnõukogu ­ õpil-nõuk Sajandivahetus ­ saj-vah Fil-kand Peamiselt ­ pms Miljon ­ mln...

Eesti keel → Eesti keel
40 allalaadimist
ALKAANIDE ESINDAJAD JA HALOGEENIÜHENDID
4
doc

ALKAANIDE ESINDAJAD JA HALOGEENIÜHENDID

Selle tulemusena langeb moorori võimsus, suureneb kütuse kulu. Oktaaniarv- väljendab bensiini detonatsioonikindlust. Mõõdetakse vahemikus 0-100. Heptaan- oktaaniarv 0 (väga väike detonatsioonikindlus) 2,2,4-trimetüülpentaan- oktaaniarv 100 (väga kõrge detonatsioonikindlus) Et oktaaniarvu suurendada, kasutatakse antidetonaatoreid. Selleks suurendatakse bensiini koostises olevate alkaanide hargnevust; lisatakse hapnikuühendeid (eeter, nitroühendid) Feromoonid  Ained,, mida putukad eritavad omavahelise info vahetamiseks.  Kasutatakse keskkonnasõbraliku putukatõrje vahendina. Triklorometaan ehk kloroform  Imala lõhnaga , värvuseta vedelik  Kasutatakse vaikude lahustamiseks, vanasti ka narkoosivahendina Trijodometaan ehk jodoform  Kollane aine, desinfitseeriva toimega  Kasutatakse hambaravis

Keemia → Rakenduskeemia
9 allalaadimist
Nõudluse spikker
1
doc

Nõudluse spikker

Nõudluse sissetulekuelastsuskoefitsentEdy(punkt)= QPY1/YQP1 Edy(kaar) Q(Y1+Y2)/ Y(Q1+Q2) Nõudluse ristelastsuskoefitsentEdab(punkt)Q*P/Q Edab(kaar) *Q(P1+P2)/ P(Q1+Q2) Pakkumise hinnaelastsuskoefitsent Esp=Q%/P%Esp(punkt)= QP1/PQ2 Esp(kaar)= Q(P1+P2)/ P(Q1+Q2) SPP=SKP-D(põhivara kulum)Txi(kaudsed maksud)RPP=RKP- DNominaalneSKP=realSKP*SKPdeflaator/100 ReaalneSKP=nominaalne SKP/SKPdeflaator*100SKPdef=nomSKP/realSKP*100 PotentsiaalneSKP=TP/tunnid*tunnid/töötajad*tõõtajad/elannikkond*elanikkond Avatud lõhe=potentsiaalneSKP>tegelikSKPSuletud lõhe?tegelikSKP>potentsiaalneSKP MRL-tõõjõu piirtulu=TR/LMCL-tõõjõupiirkulu=TC/LMPL- tööjõupiirprodukt=TP/L=Q/L MRP-piirprodukti tulu=TR/LMRPL=MPL*MR VMP-piirproduktiväärtusVMPL- tööjõupiirrodukti väärtus=MPL*P TKT-l VMPL=MRPLMTK-l VMPLei võrduMRPLTKT-l MRPL=MRCL(palgamäär

Majandus → Micro_macro ökonoomika
181 allalaadimist
Mis on Internet
10
doc

Mis on Internet?

Mis on internet Internet on ülemaailmne väiksemate arvutivõrkude ühendus, mis andmeedastuseks kasutab ühist protokollistikku. Arvutivõrk (computer network) on vahend arvutite omavaheliseks ühendamiseks, nii et oleks võimalik andmeid vastastikku vahetada ja arvutiressursse (näiteks välisseadmeid ­ printer, välismäluseadmed jms) ühiselt jagada. Arvutivõrk jaguneb kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks: · kohtvõrk (LAN ­ Local Area Network) on mingil piiratud alal paiknev arvutivõrk (näiteks ühes ruumis või majas); · laivõrk (WAN ­ Wide Area Network) laia geograafilist piirkonda kattev arvutivõrk, mis seob mitmeid lokaalvõrke telefoni- või raadioliinide kaudu. Internet loodi lähtuvalt vajadusest ühendada erinevat tüüpi arvutivõrke. Internet pakub juurdepääsu teabele ja ressurssidele kogu maailmas. Internetis leidub tohutul hulgal kergesti kättesaadavat infot, mida pakuvad raamatukogud, ülikoolid, valitsusasutused, är...

Informaatika → Informaatika
9 allalaadimist
Keemia - Orgaanilised ühendid ja nende omadused
2
doc

Keemia - Orgaanilised ühendid ja nende omadused

Keemia - Orgaanilised ühendid ja nende omadused 1) Selgita mõisted: alkaani halogeenühendid e. halogenoalkaanid, alkoholid, eetrid, amiinid, alkaloidid, küllastumata ühendid, alkeen, alküünid, aldehüüd, ketoon, karboksüülhapped, areenid, vesinikside. · Alkaani halogeenühendid e. halogenoalkaanid ­ süsinik-halogeen sidet sisaldav orgaaniline ühend. · Alkohol ­ lämmastikaluste hulka kuuluvad keerulise struktuuriga looduslikud ühendid. · Eetrid ­ orgaaniline ühend üldnimega R - O - R. · Amiinid ­ ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm või rühmad. · Alkaloidid ­ lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud aluseliste omadustega ained. · Küllastumata ühendid ­ süsivesinik, mis sisaldab kordseid sidemeid. · Alkeen ­ süsivesinik, mille molekulis esineb kaksiksidemeid. · Alküünid ­ süsivesinik, mille molekulis esineb kolmiksidemeid.

Keemia → Keemia
64 allalaadimist
LÜHENDID JA SÜMBOLID
6
doc

LÜHENDID JA SÜMBOLID

СОКРАЩЕНИЯ И СИМВОЛЫ В ЭКОНОМИКЕ LÜHENDID JA SÜMBOLID A Technological progress Технологический Tehniline progress прогресс AD Aggregate demand Совокупный спрос Kogunõudlus AE Aggregate expenses Совокупные затраты Kogukulutused AFC Average fix cost Средние постоянные Keskmine püsikulu

Keeled → Vene keel
7 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun