Soojusvorgust Soojusvorku t=108°C SVII t=58°C Vee ettevalmistuses t dearaator t=108°C t=70°C t=34,4°C t=20°C Lahtevesi KVP Muuda filter SVII SVI t=67°C t=34°C dearaator t=150°C t=15°C t=70°C
JUHENDAJA: MAIE NÕMMIK TAMSALU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 4 1. AS TAMSALU KALOR.................................................................................... 6 1.1. AS-i TAMSALU KALOR LOOMINE, RAHASTAMINE JA TEGEVUSÜLESANDED..................................................................................6 1.2. TAMSALU KATLAMAJA............................................................................8 1.3. AS-i TAMSALU KALOR TÖÖKOHAD JA TÖÖTAJATE ARV AASTATE LÕIKES .................................................................................................................. 10 2. TAMSALU KATLAMAJA KATLASÜSTEEM......................................................12 2.1. KATLAOPERAATORI TÖÖ TAMSALU KATLAMAJAS.................................12 2.2. PÕLEVKIVIÕLIKATLAD K-110 JA FUTER-2.............
Poolt 20 häält, vastuhääli ei olnud, erapooletuid 4 häält. Koosoleku protokollijaks valiti osavõtjate lihthäälteenamusega pr Marju Põldsaar. Poolt 24 häält, vastu hääli ei ole, erapooletuid ei ole. Koosolek toimub juhatuse poolt väljakuulutatud päevakorra kohaselt. Koosolek töötab kinnitatud kodukorra kohaselt. Päevakord 1. Olemasoleva pikaajalise laenu maksegraafiku pikendamine 2 aasta võrra 2. Katlamaja ehitamise alustamine 2010 aasta mai kuus 3. Muud jooksvad küsimused 1. Olemasoleva pikaajalise laenu maksegraafiku muutmine Otsustati: Kinnitati otsus muuta olemasoleva pikaajalise laenukohustuse maksegraafikut, pikendades seda 2 aasta võrra. Poolt- 18 häält, vastu- 3 häält, erapooletud- 3 häält. 2. Katlamaja ehitamise alustamine 2010 aasta mai kuus Otsustati: Lükata katlamaja ehitamine edasi 2013 aastasse, soenduvalt majanduslikult raskete aegadega.
Välisõhu kaitse seadus AS Õhurõhk otsustab rajada katlamaja, kus küttena kakatakse kasutatama prügi, sest katlamaja asub ise prügimäe juures. Seejures, et vältida ümbruskonna suuremat reostumist, ehitatakse korsten 260m kõrge. Mõne aja pärast lähevad katki põlemisgaase puhastavad filtrid ning firma jätkab töötamist nendeta. Millised välisõhu kaitse seaduse punkte rikutakse · Korstent ei tohiks ehitada kõrgemat kui 250m · selleks võib taotleda eriluba, et saastavust vähendada. Millised välisõhu kaitse seaduse punkte rikutakse
· Kaugküttevõrgus on hoonesse siseneva soojuskandja temperatuur sõltuvalt välisõhu temperatuurist +80 kuni +100°C. · Põrandaküttesüsteemi soojusvahetist väljuva soojuskandja temperatuur on kuni +40°C. · Tarbevee soojusvehetist on väljuva vee temperatuur tavaliselt +55°C. · Ventilatsiooni soojusvahetit kasutatakse siis, kui ventilatsioonisüsteemil on soojustagasti (ventilatsiooni- agregaat). · Kaugküttevõrgu asemel kasutatakse ka lokaalset katlamaja (gaasikatel, õlikatel). · Sel juhul paikneb katel samas hoones, eraldi katlaruumis ja soojus kantakse üle soojussõlme. · Tänapäeva katelsedamed on täisautomatiseeritud. · Seadmed toimivad iseseisvalt, ette antakse parameetrid, mida automaatika täidab. · Soojussõlme on võimalik programmeerida ööpäeva ja nädala lõikes (erinev küttevõimsus öösel-päeval, tööpäeval-puhkepäeval). Soojussõlm · Soojusallikana võib põrandakütte puhul kasutada ka soojuspumpasid
ebatervisliku sisekliima, alginvesteering on küll odav, kuid edaspidi võib elektriküte nii mõnestki teisest küttesüsteemist kallimaks osutuda, pikema voolukatkestuse korral ei saa kuidagi tuba soojaks Soojuspumbad Maasoojuspump Õhusoojuspump Maasoojuspump Soojuspumba eelised Soojuspumba suureks eeliseks on selle kahesuunaline tööjaotus Soojuspumbas puudub soojuse tootmisel põlemisprotsess Ei ole vajadust ehitada katlamaja koos eraldi sissepääsu, korstna ja mahutiga. 100% automatiseeritud Süsteem on peaaegu hooldevaba. Tuleohutu. Töökindel. Pikaealine. Ökonoomne. Maasoojuspumba puudused Suhteliselt suur alginvesteering. Nõuab suuremat krunti (maakollektori paigaldamiseks). Puurkaevude puurimine maakollektori paigalduseks suhteliselt kulukas. Maasoojuspump Õhusoojuspump
jakid ja ka ühesugused mütsid. Poistel olid pluusid, püksid, vestid, jakkid ja ka mütsid. Kooli riietehoid oli minu emal keldrikorrusel, mis oli alati kevadel vett täis . Enne lõuna- söögile minegut tuli koridori peale üles rivistada ja kontrolliti, kas käed on puhtad, siis mindi rivis lõunasöögile. Tuli täita igal aastal ühiskondlikke töötunde koolis. Näiteks kartuleid koorida, koristada, rohida jne. Kui poistel täid olid peas või tegid pahandust, viidi katlamaja ja katlamajas aeti juuksed maha. Igal aastal toimus minu emal klassiekskursioonid, Eesti erinevatesse paikadesse. Käidi ka bussiga Tallinnas teatris ja tsirkuses. Minu emal olid kooliajal ka tantsu-kursused, mis polnud kohustuslik. Seal õpetati igasuguseid erinevaid tantsusamme. Kooli ajal oli ka mõnes koolis internaat, kus lapsed said ööbida, kes oli kaugemalt. Minu ema koolis olid spordivõistlused nii tema koolis kui teistes koolides, kes võistluseid korraldasid
tänavatel maha langenud laternapostid, gümnaasiumi ümber vedelemas purustatud akende killud. Paikusel kanalisatsioonisüsteem ummistunud, politseikooli ja kohaliku kooli võimla katus rikutud, kahjustada saanud kalmistu ja välivalgustusvõrk. Pärnu linnas kannatada saanud suures ulatuses linnavara, sealhulgas Niidupargi ühiselamu, nelja kooli ja kahe lasteaia katus ning ühe kooli otsasein. Saugas kooli ja vallamaja katus läinud, Kilksamal teetruup minema uhutud. Sindis kooli katlamaja korsten lõhutud. Surjus pumbajaam ja hooldekodu katlamaja purustatud. Võistes sadam rikutud, Tahkuranna lasteaia seinasoojustus hävinud. Võiste rahvamaja katus puruks, 30 hektarit metsa maha murtud, 250 meetrit valla teid minema uhutud. Talis hävinud koolipark. Toris suured kahjustused kalmistul. Manijal sadam hävinud ja liinipaat Aul kadunud. Varbla rahvamajal katus ja soojustus mokas. Matsi sadama kai puruks, kümme kilomeetrit teid läinud, rahvamaja spordisaal nässus.
-korraldab karjääriteenuste väljatöötamist ja rakendamist; -valmistab ette, koordineerib ja rakendab programme ning projekte elukestva õppe ja keele valdkonnas; -täidab struktuuritoetuste rakendusüksuse ülesandeid; -korraldab koolitusi, teste ning haridusalase informatsiooni kogumist, analüüsimist ja levitamist; -korraldab muid Sihtasutuse eesmärgi täitmiseks vajalikke tegevusi. 10. Elva linna keskkatlamaja rekonstrueerimine Elva linna varustab soojaga keskkonnasäästlik katlamaja, mis tarbib kütusena hakkepuitu. Lisaks katlamaja rekonstrueerimisele valmisid projekti käigus ka uued soojussõlmed. Projekti toetati Euroopa Regionaalarengu Fondist rohkem kui 240 000 euroga. Tamsalu on umbes kahe ja poole tuhande elanikuga linnake Virumaal. Linna küttesüsteemi muudab eripäraseks asjaolu, et toasooja toodetakse põhust. Põhukatla ja -hoidla ehitust on KIK toetanud juba varasematel aastatel, mil ühtlasi renoveeriti ka ligemale pooled linnakese
Puidu põlemisel tekkinud suitsugaas väljub katlamaja korstnast temperatuuril tsg. Suitsugaasi käsitleda koosnevana neljast ideaalsest komponendist: veeaur, süsihappegaas, lämmastik ja hapnik, millest kolme osamaht protsentides on antud lähteandmete tabelis. Põlemisel tekkiva suitsugaasi kogus kuupmeetrites sekundi kohta Vsg0 on esitatud normaaltingimustel (B0=760 mmHg ja t0=0 °C). Isobaarse protsessi moolerisoojus kaheaatomilisele gaasile on 29,31 kJ/(kmol·K) ja kolmeaatomilisele gaasile 37,68 kJ/ (kmol·K). Aine aatommassi määramisel lähtuda perioodilisustabelis leiduvatest väärtustest. Leida korstna ava minimaalne läbimõõt D tingimusel, et suitsugaasi voolukiirus ei oleks suurem kui 8 m/s. Määrata soojuskadu Q2 kui väliskeskkonna temperatuur on tv. Lähteandmed matrikli numbri() järgi: Suitsugaasi temperatuur( t sg ¿ - 130°C Süsihappegaasi osamaht(CO2) - 13% Lämmastiku osamaht(N2) 64% Hapniku osamaht(O2) 2,5% Väliskeskkonna temp...
Ülesanne 3 Protsess ideaalgaasi seguga Puidu põlemisel tekkinud suitsugaas väljub katlamaja korstnast temperatuuril t sg . Suitsugaasi käsitleda koosnevana neljast ideaalsest komponendist: veeaur, süsihappegaas, lämmastik ja hapnik, millest kolme osamaht protsentides on antud lähteandmete tabelis. Põlemisel tekkiva suitsugaasi kogus kuupmeetrites sekundi kohta V sg 0 on esitatud normaaltingimustel (
väga efektset ja head üritust oma silmaga näha. Algas see õhtul kella kaheksa ajal ja lõppes natuke peale kümmet. Esinesid seal Soome instrumetaal ansambel Cleaning Womans ja The Sun, kes selle toreda ürituse korraldaski. Rahvast oli kultuurikatlas palju ja rahvas oli ka väga erinevas vanuses. Enne bändide esinema hakkamist lasi muusikat Eestimaa üks ainukesi naisdiskoreid Heidi Purga. Konserti olustik oli väga lahe ja palju lubav, et tuleb üks vinge pidu. Kultuurikatlamaja on vana katlamaja, mis ei ole varisemis ohtlik, tegimist on väga vana tööstus hoonega ning see andis konsertile sellise retro mulje. Pileti müügi ei olnudki tavapärane. Ei olnud seal mingi putkat, kus jagati pileteid, vaid neid müüdi maja ees parkivast autost. The Sun konsert oli väga efektid rohke, kõik valgustus mis seal oli andis lauludele palju kaasa, sammuti ka leegid, mis tulid lava eest. Lisalugude ajal pandi ka kõikide seinte külgedel olevad tõrvikud põlema
1992. Tõkestustööd algasid 1994. aastal ning kestsid möödunud sajandi lõpuni. Samiinset pinnast oli umbkaudu 1000 kuupmeetrit ning se eulatus 1,6 meetri sügavusele. Suuremad saneerimistööd lõpetati 1999. aastal, kuid puhastamisjärge ootab endiselt Raadi tiik. Tallinnas asuvad sõjaväe objektid - Tallinnas asusid mitmed sõjaväeobjektid, mis reostasid erineval määral pinnast. 1) Kose Tee 9 katlamaja - Endise Scheeli mõisa kõrvale rajati katlamaja 1952. aastal. 1982. aastal voolas katlamajast õnnetuse tõttu pinnasesse 50t masuuti. Reostunud ala pindala oli kuni 650 m2 ja reostunud pinnase maht 1500...2000 m3. Kuna õnnetus juhtus kõrgvee ajal, imbus masuut läbi pinnasse ka Pirita jõkke. 2) Süsta tn. 12 piirivalvesadama kütusehoidla - Kogu kütusehoidla pinnas oli kuni 3 m sügavuseni reostunud naftajääkidega. Reostatud ala kogupind oli 2800 m2, millest tugeva reostuse all kannatas 2200 m2
· Ei ole vaja puukuuri ega õlihoidlat · Õhk-vesi soojuspumba kompressor on 2 korda pikama elueaga kui katlal põleti · Puudub korstnapühkimise kulu 3. Õhk-vesi soojuspump on keskkonnasõbralik · Puudub suits, tuhk, tahm ja tolm · Puudub kütusehais 4. Õhk-vesi soojuspumbaga hoiad kokku üldehituskuludelt · Puudub tulenormidele vastav katlaruum · Puudub korsten · Puudub kütuse ladustamiseks vajalik ruum · Puudub katlamaja normidele vastav ventilatsiooni vajadus. Piisab minimaalsest väljatõmbest. Kus kasutada õhk-vesi soojuspumpa? Õhk-vesi soojuspump sobib hästi põhikütteks uutes hoonetes, kus soovitakse, et püsikulu oleks võimalikult madal kuid maakütte paigaldamiseks ei leita võimalusi. Õhk-vesi soojuspump on väga säästlik ja erinevalt maaküttest reageerib soojustegur kohe kui päike välja tuleb. Samuti on suvine soe tarbevesi väga säästlikult soojaks köetud ning dussiruumide ja
puhastile suunatavas reovee koguses. 16.04.2012 kuni 15.04.2017 teostab vallas olmejäätme vedu Ragn Sells. Ohtlikke jäätmeid ja kasutatud olmeelektroonikat saab ära anda kahes kogumispunktis, jäätmete ära andmiseks tuleb eelnevalt telefoniteel aeg kokku leppida. 6. Soojusenergia Ühtset suurt kaugküttevõrku praegusel ajal enam ei ole, valla keskuses asuvad kaheksa 2- ja 3-korruselist kortermaja, igal majal on oma katlamaja, mida köetakse käsitsi halupuudega. Endine asula tsentraalkatlamaja, mis kunagi küttis ka kortermaju ning andis sooja tarbevettki, kütab praegu ainult kooli- ja vallamaja, samuti halupuudega. Lasteaialgi on eraldi puiduga köetav katlamaja. Sooja tarbevett tehakse elektriboileritega. 7. Kuidas minna edasi? Halupuit kütusena on kahtlemata kõige odavam kütus, aga selle kasutamine kütteks eeldab üsnagi suurt tööjõukulu
Dispetseritel on reaalajas ülevaade kõikidest taksodest ning nende liikumine salvestatakse arvutitesse. Lisaks transporditeenuste pakkumisele tegutseb kontsernis Tulika Autokeskus, kelle põhitegevuseks on sõidukite tehnoülevaatus. Tulika Takso autoteenindus hoiab korras kõik Tulika sõidukid ja pakub sõidukite remonditeenust ka teistele klientidele. Töökoda: Töökoja üld pindala on umbes 500m2. Kogu kompleksi kütmiseks asub töökoja küljes olevates ruumides oma otstarbeks moodne katlamaja. Töökojas on eraldiseisev ventilatsioon, mis vastab uutematele nõuetele. Töökojas vahetatakse filtreid umbes korra kvartalis. Töökoda on selle eesmärgiga, et remontida oma taksosi. Töökojas on 7 erinevat tõstukit, osad 2 postiga, osad 4 postiga, mis on ühtlasi ka sillastendid. Töökoja ruumid on renoveeritud suhteliselt odavalt, ja kallim osa on töökojas asuv tehnika. Pesula: Pesulat kasutatakse oma taksode pesuks. Kanalisatsiooni puhastatakse iga kolme
Kodune ülesanne õppeaines ,,Soojusvarustussüsteemid" 1.1 Kütekoormus Qk = V q k ( t s - t v ) 10 -6 , MW N = Qk , MWh Tabel 1. Küttekoormus Qk MW N MWh Q1 1,11 N1 2,22 Q2 0,99 N2 59,19 Q3 0,86 N3 267,11 Q4 0,74 N4 456,79 Q5 0,61 N5 786,28 Q6 0,49 N6 1200,49 Q7 0,36 N7 300,57 1.2 Ventilatsiooni koormus 1 õhuvahetus = tund , s k V G= , l/s õhuvahetus N v = G cõ ( t s - tv ) 10-3 , MWh N Qv = v , MW Õhuvahetus = 3000s Õhukulu = 22,5 l/s Tabel 2. Ventilatsioonikoormus Qk MW N MWh Q1 ...
Töökotta sisse minnes asub paremat kätt väike ooteruum ja otse oli kappid ja kappi otsas olid rehvid, mis ei oleks tohtinud seal olla ning maas oli piduri stend. Müügil oli ka roller,õli, rehvid ja katuseboksid. Tõstukeid oli töökojas kaheksa. Töö nappuse pärast oli töökojas vaid üks autotehnik, kes tegeles remondiga . Töökoda oli natuke sassis aga vajalikud tööriistad paistsid et on olemas ja tööd sai teha. Töökoja kütmiseks kasutatakse gaasi selleks on ka eraldi katlamaja töökojas. Ventilatsoon oli töökojas ja kontori ruumides eraldi ja töökoja ventilatsooni filter mis pidi kiiresti mustaks saama pidi ka tihti vahetama.Töökoja seintel oli tuleohutus varustus, mis peab olema igas töökojas. Parkla Hoone taga ja kõrval asub parkla, mida hoitakse lumest puhtana bobcatiga. Parklas seisavad hetkel mitte töös taksod ja ka avariilised taksod, sel hetkel seal käisime oli neid seal kaks ja need olid maja taha peidedud. Avariilised taksod on
pelletitootja ühe elaniku kohta. Kui arvestada, et keskmine eramaja tarbib aastas 56 tonni pelleteid, siis on Eestis toodetavatega võimalik rahuldada kuni 80 000 eramu aastane küttevajadus. Pelletküte on moodne, täielikult automatiseeritud ning tänu ajakohastele kateldele eriti tõhus kütmisviis. PELLETIKÜTE ERAMAJADELE Eramaja pelletikatel on oma ehituse poolest üsna sarnane õlikatlaga. Ainus erinevus on põletis ning mahutis. Kõige levinum on katlamaja, mille pelletimahutit on vaja täita vaid 23 korda aastas. Pelletid tuuakse kohale spetsiaalse puhurautoga, millest neid saab mahutisse puhuda kuni 40meetri kauguselt. Kui ruumi on vähe, saab pelleteid osta ka 1525-kilogrammistes kottides ning kasutada katlamajas väiksemat mahutit. Siis peab nad aga ise väiksesse mahutisse kallama. Tavaliselt kasutatakse umbes 300-liitrisi mahuteid, millesse mahub vähemalt nädalajagu kütust. PELLETIKÜTE SUURTELE KATLAMAJADELE
Selle surve tulemusena finantsjuht lahkus oma töökohalt. Probleemi määratlemine Tegevjuht saades ametipostile otsustas alustada suuri renoveerimis töid ettevõttes.Alustades suuri ehitus-ja renoveerimistöid ning vahetades vana inventaar uue vastu.Võrdlevaid hinna pakkumisi ei võetud, inventaari puhul oli oluline kvaliteet ja kallis kaubamärk.Oma töötajad koondati ning hakati sisse ostma teenust. (transport,remonditeenus,tehase katlamaja müüdi maha ning osteti teenust sisse).Üüriti Tallinnasse kallisse rajooni, kalli üüri hinnaga kontoriruumid, mis sisustati kalli inventaariga ning tehti kallis remont. Finantsjuht on olnud juba pikka aega selles ettevõttes tööl.Ta tunneb ennast vana olijana ja on samas ka väga kokkuhoidliku mõtlemisega.Finantsjuht suhtub töösse, selles ettevõttes isiklikult kuna ta on seal tööl olnud algus aastatest saadik. Olukorra hindamine
autokuuriks; 1923 on avaldatud soovi kõrvalhoone kasutuselevõtuks kaupluseruumidena; kodanik Loorberg on 1935 rajanud samas kudumistööstuse; samal aastal on kinnistul sooja koha leidnud ka kompweki- ja sokolaaditööstus, järgmisel aga pesu- ja trikootööstus; 40-ndal aastal ,,Edu" trükikoda, 1952 Mererajooni tööstuskombinaadi puidutööstuse laohoone ja lisaks ka keskkütte- katlamaja, sadulsepa töökoda ning tsehhi kontor; 1982 rajati katlamaja gaasivarustus. Tööstusfunktsioonidena on seal esindatud olnud lisaks veel nahavabrik ning jalatsitööstus (Kommunaar) Eluhoone käekäigu kohta võis mõningast infot leida SAPA registriosakonnast, kus oli tallel inventariseerimisaruandeid ja omandivahetusdokumente eri aegadest. 23. novembril 1940 natsionaliseeriti Selma-Josephine Grünwaldti valduses olnud kahekorruseline pööninguga elumaja ENSV Rahvakomissaride Nõukogu poolt.
Linnaehituses toimunud muudatused peegeldusid ka maal. 1960. keskpaigas olid kolhoosid majanduslikult nii kindlustatud, et hakati välja ehitama kolhoosikeskusi. Neid arendati kui linnlikku tüüpi asulaid, kuhu koondati tootmishooneid, haldus- ja ühiskondliku funktsiooniga hooned ja kolhoosnike elumajad. Tootmishoonetes ja elamuehituses kasutati enamasti tüüpprojekte. Nt sangaste mõisakomplekti on ehitatud kolhoosielamud. Hummulis on põllumassiivil põllumaad lähedal ning iseloomulik on katlamaja korsten. Pealegi Laatre on hea näide. Laatre keskusehoonetesse on ka koondatud mitmeid asustusi kokku. Nt kauplus ja söökla. Individuaal Kolhoosnike individuaalmajapidamised säilitasid avatud kõlvikud ka seal, kus see suurtootmise korral ära ei tasunud. Kolhooside asutamise järel piirangud individuaalmajapidamisele väga ranged, hiljem leevendati neid. 1975. aastal 23% põllumajandustoodangust isiklikest majapidamistest.
Kokku 122 480 Aegviidu polügon (33 100 ha); Laeva polügon (13 411 ha); Nursi polügon (3703 ha); Värska polügon (1962 ha); Paldiski linn koos Pakri poolsaarega (3703 ha); Pakri saared (2447 ha); Naissaar (1867 ha). Keskkonnakahjud: pinnas on saastunud naftaproduktidega, reostunud pinna- ja põhjavesi, metallijäätmed, ehitusmaterjalide jäätmed, plast- ja kummijäätmed, kemikaalid. Olulise reostusega NA militaarobjektid: *Tapa, Ämari, Raadi, Sauga, Paralepa lennuväli. *Paldiski katlamaja ja Lõunasadam. *Rakvere piirvalvelennuväli ja raketibaas *Husari õlijärv *Piirivalve sadamakütusehoidla Tallinnas Sõjategevuse mõju: purustatud objektidest lähtuv õhu- ja veereostus, põlemisel paiskub õhku tahma ja väävliühendeid, väävliühendid on happevihmade põhjustajad. Lahesõda 1991. aastal üks suurim ökosõdasid ja keskkonna katastroofe, 11mlj. Barrelit naftat juhiti Pärsia lahte, 67 milj.
1. Mitu kilogrammi põlevkivi on vaja, et 100 W pirn põleks 1 tund? (Võite arvutada, aga vastuse leiate ka internetist.) 100w pirn põleks 1h kulub 0,15kg (150 grammi) põlevkivi 2. Mitu % moodustas taastuvenergia kogutarbimisest 2016. aastal? (Vastuse leiab elektriarvelt või internetist) 14% moodustas taastuvenergia kogutarbimisest 2016. aastal 3. Milline looduslik ressurss on Teie toasooja allikas (talvel)? Meil on Tarkoni katlamaja (kütuseks gaas) . PRÜGI 1. Kus asub lähim: olmejäätmete, biojäätmete, vanapaberi ja papi kogumiskonteiner; pakendite konteiner, vana kodutehnika äraandmispunkt; patareide kast; taarapunkt; taaskasutuskeskus? Olmejäätmete: Tuglase tänava ühiselamu Betton Biojaätmete: Tuglase tänava ühiselamu Betton Vanapaberi ja papi kogumiskonteiner: Tuglase tänava ühiselamu Betton
kasutada maakonna bussiliine, mis on valla poolt väga õilis tegu. 2012 aastal pandi Kallastele uus kanalisatsioonisüsteem, vahetati välja terve torusüsteem, tänu sellele on küla veesüsteem oluliselt paranenud, vee kvaliteet on palju puhtam. Kallaste linnas puudub tsentraalne küttesüsteem ning kõik linna hooned kasutavad lokaalset küttesüsteemi. Kuigi varasemalt on Kallastel olnud keskkatlamaja, siis hetkeseisuga on selle tegutsemine lõppenud ning katlamaja ruumides tegutseb autoremonditöökoda. Lõiguti on säilinud osa kunagi kasutuses olnud maa-alustest küttetrassidest, kuid nende täpne seisukord on teadmata. Eelduslikult on säilinud küttetrassi osad olulises mahus amortiseerunud. Linna administratiivhooned (kool, tervisekeskus, lasteaed ja linnavalitsus) omavad lokaalseid vedelkütust (kütteõli) kasutavaid katlamaju, mistõttu on igatalvised küttearved väga suured. Samuti on lokaalsed katlamajad ehitatud enamustesse
Tigutorn, Emajõe ärikeskus, Dorpati hotell ning Jaani kirik (ill 1). 11 Vaatluskoht 2 2. Vaade Tartule Sõprus sillalt Teisest vaatluskohast on kesklinna suunas nähtaval juba rohkem maamärke. Näha on Tigutorn, Emajõe ärikeskus, Fortuuna maja, katlamaja korsten, Jaani kiriku torn (ill 2). Teisest vaatluskohast Karlova linnaosa suunas näeme aga Salemi kirikut ning sidemasti, mis küll jääb antud töös ettenähtud piirkonnast välja. (ill 3) 3. Vaade Sõpruse sillalt Karlova suunas 12 Vaatluskoht 3
Sinu Kool ELEKTRIENERGIA TOOTMINE EESTIS JA SELLE JAOTUSVÕRK Referaat Sinu nimi 11. klass Pärnu 2015 1 Sisukord ELEKTRITOOTMINE EESTIS…….... ……………………………………………………………………....................3 ELEKTRIENERGIA JAOTUSVÕRK……………………………………………………………………..................6 EKSPORT JA IMPORT………………………………………………………….....................8 KASUTATUD ALLIKAD.........................................................................................................9 2 ELEKTRITOOTMINE EESTIS Elektrit toodetakse põlevkivi katlas. Elektrijaamas toodetakse elektrit energiaplokkides. Üks energiaplokk koosneb kahest katlast ja turbiinist n...
täies kõrguses piiratud. 16 8 Kasulik pind Kasulik pind on ehitise kasutamise otstarvetele vastavate pindade ja nende teenindamiseks vajalike pindade summa; Kasuliku pinna mää määramisel ramisel ei võeta arvesse ehitist teenindavate ruumide pindu, nagu nä näiteks trepikoja, katlamaja või tehnilise ruumi pindu; Juhul, kui hoone kasutusfunktsioon on seotud tehnovarustusega (nä(näit. telefonikeskjaamad) või teenindab otseselt esmase funktsiooniga seotud tegevust (nä (näit. kinoprojektori ruum, kü külmkambrid ja kaubanduses) arvatakse nende ruumide pind kasulikku pinda; Elamu kasulik pind on eluruumide (elamispind ja abiruumide pind), lahuspindade, mitteeluruumide
· 1958 - Tõraveres algab ehitustöö. Alustatakse 1.5m teleskoobi projekteerimisega. · 1958 - Aktinomeetriajaama baasil moodustatakse atmosfäärifüüsika sektor, juhatajaks saab Juhan Ross. · 1961 - Osa astronoomiasektorist alustab tööd Tõraveres. · 1963 - Valmib peahoone. Paigaldatakse esimene 50-cm teleskoop. Alustatakse aktinomeetriajaama ehitamist Tõraveres. · 1964 - Astronoomid kolisid Tõravere mäele, kus olid valmis saanud esimesed elamud, katlamaja ja peahoone. · 1964 - Moodustatakse rahvusvaheline helkivate ööpilvede andmetöötluskeskus. · 1964 - 14. septembril toimub Tõravere observatooriumi pidulik avamine koos F.G.W. Struve nime omistamisega. · 1965 - Hakatakse tegema mõõtmisi uues Tõravere aktinomeetriajaamas, mis peagi läheb üle ilmateenistuse alluvusse. · 1966 - Moodustatakse helkivate ööpilvede töörühm, juhataja Charles Villmann. · 1967 - A
Tahkekütse korral kuni 25 kW/m3 võimsusega kütteseade 6. Kui suur õlimahuti on lubatav katlaruumi paigaldada? 3 m3 suurune mahuti 7. Millistel tingimustel tohib põlemisgaase juhtida ventilatsioonilõõridesse? Juhul kui põlemisgaasid eemaldatakse otse läbi paigaldamisruumi seina nn turbosüsteem- seadmele võetakse vajalik põlemisõhk väljast ja juhitakse gaasid välja seadme juurde kuuluva koaksiaallõõri kaudu 8. Kui suure rõhuga tuleb teha katlamaja süsteemi surveproov? 1,5 kordse maksimaalse töörõhuga 9. Millega on määratud gaasipaigaldiste ohutusnõuded ja tehnilise kontrolli sagedus? Küttegaasi ohutus seadus 10. Kui pikk on suitsulõõri puhastamise intervall? 1 kord aastas 11. Milline on katlas t väljuvate suitsugaaside temperatuuri tõus, mis annab märku, et katel vajab tahmast puhastamist? Kui temperatuur on tõusnud 30-35 C võrra võrreldes puhastatud katlast väljuvate suitsugaaside temperatuuriga
omandatud?) · Millest algab lapse kasvatamine? · Mida tähendab eetiline/ebaeetiline tegu? · Kes otsustab? · M. Jürgen: Äri Võru moodi: haiglavoodist otse ahju EE 15.08.2013 Raha surve Lõuna-Eesti Haigla on rentinud oma katlamajas ruumi matusebüroole, kes hakkab seal surnuid tuhastama. "Ma ei tea, kas mina olen loll, aga see asi, nagu öeldakse, vajab seedimist," ütleb Ivari Padar, eurosaadik Võrumaalt. "Haigla õue peale krematoorium, katlamaja külge! Ma ei oska midagi öelda!" Tallinna Matusebüroo juhataja Toomas Daum: "Kui krematoorium oleks tehtud Võru kalmistule, ma oleksin öelnud, tublid poisid, ja surunud käppa. Aga sellisele inimesele, kes niisuguse asja teeb haigla õue peale, ma jõudu ei soovi!" Päike lõõskab. Palavus roiutab. Habemega vana mees, kampsun seljas, jalad kanged, käib haigla õue peal edasi-tagasi. Selle asemel et varju hoida, on ta välja
5.2 Elektrivarustus Elektriga varustab Eesti Energia AS läbi Ämari alajaama. 5.3 Kanalisatsioon Reovesi ühendatakse Vasalemma valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga. Ämari kanalisatsioonisüsteemi osana tuleb arvestada Kaitseministeeriumi haldusalas olevate Eesti Õhuväele kuuluva Ämari lennuvälja ja Õhuseirekeskuse heitvee koguseid ja trasse. 5.4 Soojusvarustus Ämari aleviku mitmekorruselisi elamuid köetakse aleviku optimaalse asukohaga keskkatlamajast. Katlamaja ja soojatrasse hooldab, renoveerib ja majandab AS Vasur VR. 8 Soojatrasside paiknemises ja ümberehituses järgitakse trassikadude minimiseerimise põhimõtet. Gaasivarustus puudub. 5.5 Sidevarustus Sidevarustus toimub sidekaablite kaudu. 6. Keskkonnakaitse Planeeritavad elamud rajatakse looduskaunisse keskkonda ja rajatavad elamud ei kujuta endast ohtu keskkonnale
Elektrivalgustusvõrk peab olema monteeritud nii, et valgustid ei puutuks kokku põlevmaterjalidega. Puidutöötlemisettevõtte tootmis- ning laoruumides peavad valgustid olema kinnise või kaitstud ehitusviisiga. Elektrimootoreid, valgusteid, juhistikke, jaotusseadmeid jm elektriseadmeid tuleb süttivast tolmust puhastada vähemalt kaks korda kuus, intensiivse tolmu tekke korral neli korda kuus. Kütteseadmed Paikne kütteseade või katlamaja peab vastama tema ehitusprojektile (vt kirjanduse loetelust nr 1, 20). Puidutöötlemisettevõtte katlamaja või muu kütteseadme korsten tuleb varustada sädemepüüdjaga. Enne kütteperioodi algust tuleb katlamajad, kalorifeer- ja kohalikud kütteseadmed hoolikalt üle Vaadata ning korrastada. Mittekorras ahjude ja kütteseadmete kasutamine on keelatud. Kütteseadmete ja nende korstnate puhastamisel tuleks juhinduda “Kütteseadmete
(3) Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepaneku alusel valmistab Muinsuskaitseamet ette kultuuriministrile esitamiseks asja mälestiseks tunnistamise käskkirja eelnõu. 2. A elab Tartu linnas 5-korruselise kortermaja 1. korrusel. 2010. a jaanuaris võttis maja korteriühistu üldkoosolekul vastu otsuse loobuda linna keskkütte tarbimisest ning ehitada maja külge oma katlamaja. Katlamajale anti 2010. a märtsis ehitusluba ning see valmis 2010. a augustis. Septembris anti katlamajale Tartu Linnavalitsuse (LV) poolt kasutusluba ning see alustas tööd. Katlamaja tööleasumisel avastas A, et selle töömüra levib tema korterisse. A kirjutas 15.09.2010 Tartu LV-le, milles kurtis oma muret korterisse kostva töömüra pärast ja palus selles küsimuses midagi ette võtta. Tartu LV 30.09.2010. a kirjaga vastati A-le, et selliste probleemide
tänavakanjonid mikroskaala o Saasteaine leviku allatuult määrab kohalik tuulteväli, modelleerimise põhikeerukus seisneb turbulentses hajumises lokaalne skaala · Millised on pindallikad väikeriigi mastaabis? o Poole miljoni elanikuga linn o Autoliiklus tihedalt asustatud valla väiketeedel · Millised on linnamastaabis arvutades punktallikad? o Katlamaja korsten o Kütusetankla · Millised on möödapääsmatult vajalikud NO2 kontsentratsiooni arvutamiseks tänavakanjonis? o Tänavalõigu pikkus o Kanjoni sügavus o Heitkogus ajaõhikus tänavalõigult kanjonis o Tuule suund · Osakesed sadenevad inertsi tõttu välja õhuvoolu järsul ümbersuunamisel. See toimub mitmes järjest väheneva lõikediameetriga etapis o Kaskaadimpaktor
S E S E S E EV EV EV a) b) c) Joonis 3.1. Ettevõtte sooja- ja elektrivarustus a) ühtsest energiasüsteemist b) ettevõtte oma katlamaja kasutamisega, c) ettevõtte oma soojuselektrijaama kasutamisega ES energiasüsteem, katlamaja, SEJ soojuselektrijaam, S soojusenergia, E elektrienergia, EV ettevõte ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 2 / 26
on peal ventiil ehk soojuspump, talvevarustus mis sisaldab küttekaablit, avasid välisseadme põhjas, karterisoojendust ning sulatusprogrammi. Soojuspump pumpab soojusenergiat ühest piirkonnast teise. Soojuspump võib energiat ammutada näiteks õhust, veest, kaljust või pinnasest ning saadud soojusenergiaga kütta maja küttesüsteemi või toota sooja tarbevett. Soojuspumba eelised ja puudused Eelised · Töökindel · Ökonoomne · Ei ole vaja katlamaja · Peaaegu hooldevaba Puudused · Suur alginvesteering Aastane küttekulu (keskmiselt)eurodes 1090.5 Õhk-õhk soojuspump Õhk-õhk soojuspump koosneb ühest välismoodulist ja ühest või mitmest sisemoodulist. Soojuspumba välismoodul võtab soojusenergiat välisõhust ning transpordib selle hoones asuvasse sisemoodulisse, kus juhitakse ventilaatori abil soojus ruumiõhku. Õhksoojuspumbaga ei ole võimalik kütta radiaatorite vett ega toota sooja tarbevett.Õhk-õhk
3 Paldiski keskkatlamaja Keila vald Paldiski linn 6 6 Aruküla põhjaveereostus Raasiku vald 90 7 Ääsmäe põhjaveereostus Saue vald 30 16 Ämari lennuväli Vasalemma vald 240 17 Ümarmäe katlamaja Kärdla linn 30 23 Kiviõli poolkoksi ladestus Kiviõli linn, Sonda vald 50 28 KohtlaJärve poolkoksi ladestus KohtlaJärve linn, Lüganuse vald 200 30 Balti EJ tuhaväljak 1 ja 2 Narva linn 400
võimaliku tehnika rakendamine; 2) füüsikalistest saasteallikatest tingitud reostuse vähendamise tegevuskavade ja rakenduslike uuringute koostamine ning antud valdkonnast ülevaate andmine avalikkusele. Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine: 1) erinevate põletusseadmete välisõhu saasteainete puhastussüsteemide ehitamine, sealhulgas parima võimaliku tehnika rakendamine; 2) elektri ja soojuse koostootmise arendamine; 3) katlamaja üleviimine taastuvale kütusele või taastuval kütusel töötava katlamaja rajamine; 4) päikeseenergial, tuuleenergial või soojuspumbal põhineva elektritootmise või küttesüsteemi rajamine. 14.EL kemikaalipoliitika (REACH) eesmärgid ja peamised erinevused varasemast kemikaalipoliitikast 2006. aasta lõpus võeti vastu ning alates 1. juunist 2007 jõustus Euroopa Uus Kemikaalipoliitika REACH
uute omanike poolt. Lokaalkütte osas on turul lisaks Fortumile mitmeid kohalikul kapitalil põhinevaid firmasid, kes pakuvad soojuse müüki, katlamajade käitamist ja hooldust. Alternatiiviks lokaalkütte või kaugkütte ostmisele on tarbijal võimalik ise katlamaja ehitada ja sooja toota. Fortum Termest AS-i eeliseks oma konkurentide ees on pikaajaline kogemus ja suured võimalused pakkuda nn täisteenust. Ehk siis ettevõte ehitab kas enda või kliendi bilanssi täisautomaatse katlamaja, toodab ja müüb sinna sooja ning hooldab katlamaja. Viimasel aastal on hakatud pakkuma ka peamiselt korteriühistutele võimalust liisida soojussõlmi ning saada nende hooldust. Fortum Termest AS-le on gaasi jaotus ja müük saanud väga tähtsaks tegevusharuks, praegusel hetkel isegi tähtsamaks kui soojuse tootmine ja müük. Seega on oluliseks äripartneriks maagaasitarnija AS Eesti Gaas, keda ei arvestata niivõrd konkurendina, kui just partnerina.
olevad puitkonstruktsioonid katta tsementplaadiga, mille taga on tihedast kivivillast plaat metalltoru-korsten koosneb kahest torust paksusega vähemalt 4 mm, mille vahel on 50 mm tihedat kivivilla, korstna väliskestal peab olema ümber veel vähemalt 100 mm kivivilla kuni lähema konstruktsioonini pärast ahju kütmise lõpetamist ei tohi hoonest lahkuda 2 tunni jooksul Katlamaja väikestel elamu katlamajadel erinõudeid piiretele pole kehtestatud, kui nende võimsus on väiksem kui 25 kW küttemahuti peab olema kütteseadmest vähemalt 1 m kaugusel ja varustatud kahekordse kesta või plekkvanniga, et lekke korral kütus laiali ei valguks katlamaja tuleb varustada paiskpindadega (klaaspinnad) katlamajas peab olema tulekustuti Kelder
katta tsementplaadiga, mille taga on tihedast kivivillast plaat · metalltoru-korsten koosneb kahest torust paksusega vähemalt 4 mm, mille vahel on 50 mm tihedat kivivilla, korstna väliskestal peab olema ümber veel vähemalt 100 mm kivivilla kuni lähema konstruktsioonini · pärast ahju kütmise lõpetamist ei tohi hoonest lahkuda 2 tunni jooksul Katlamaja · väikestel elamu katlamajadel erinõudeid piiretele pole kehtestatud, kui nende võimsus on väiksem kui 25 kW · küttemahuti peab olema kütteseadmest vähemalt 1 m kaugusel ja varustatud kahekordse kesta või plekkvanniga, et lekke korral kütus laiali ei valguks · katlamaja tuleb varustada paiskpindadega (klaaspinnad) · katlamajas peab olema tulekustuti Kelder
Esimestel aastatel tootis tehas umbes 32 000 tonni tselluloosi aastas, see eksporditi põhiliselt USAsse ja Inglismaale. Kui enne tehase rajamist oli Kehra Raudteejaama ümbrusesse tekkinud väike asula peamiselt suvituspaik, siis pärast tehase avamist kerkis sinna töölisasula. Kehrasse jõudis elekter, sinna ehitati esimene koolimaja jne. Sõjas sai tehas kannatada. Taganemisteel 1941. aastal hävitas Punaarmee olulised seadmed, kõrge korsten lasti õhku ning see kukkus katlamaja peale ja purustas aurukatlad. Õhku lasti ka muid hooneid ja seadmeid. Saksa-ajal tehas taastati ning see alustas 1943. aastal uuesti tööd. Toodang viidi Saksamaale, kus seda kasutati nitrotselluloosi (kasutatakse lakkidel ja värvidel) tootmisel. Tehases olid sel ajal tööl ka sõjavangid. Kui sakslased Eestist taganesid, oli neil kavas tehas koos raudteesillaga õhku lasta, kuid see ei õnnestunud. Kohe pärast sõda käivitati tehas uuesti. Tselluloosi asemel hakati 1950-ndatel
Vara kogumaksumus 2 600 000 - Saadud sihtfinantseerimise summa 2 100 000 - Omafinantseering 500 000 - Vara soetusmaksumus bilansis 500 000 - EL Keskkonnafond finantseeris keskkonnasõbralikel biokütustel töötava katlamaja seadmete ehitamist. Katlamaja rakendati aruandeperioodil ka tööle. Ettevõte on täitnud kõik sihtfinantseerimisega seotud kohustused, teadaolevad tingimuslikud kohustused puuduvad. Lisa 14 Pikaajalised teenustööd 2008 2007 Lõpetamata lepingutele tehtud kulud ja arvestuslik kasum 2 150 000 870 000
Elevaator või puisteaine hoidla hoone Külmhoone või eriladu Muu tööstuse laohoone Loomakasvatushoone, sealhulgas karuslooma- või linnukasvatus Teraviljakuivati Heinaküün Põllumajandusmasinate remonditöökoda või hoiukuur Metsa-, jahi- või kalamajandushoone Mineraalväetiste või taimekaitsevahendite hoidla Katlamaja, boilerjaam Pumbamaja, kaevumaja Hoone loodushoiu- või puhastusseadmetele Jäätmehoidla hoone Lennukiangaar VII kasutusviis Garaazid: Garaazid, välja arvatud teistes hoonetes paiknevad garaazid Allmaa- või pealmaagaraaz Parkimishoone Ehitise tulepüsivusklass Ehitised ja selle osad jaotatakse tuleohutusest lähtuvalt järgmiselt:
eest kulutused kütmiseks on ju igaaastased. Vesikütte süsteemid. Vesikütte süsteem on hüdrauliliselt suletud süsteem mis omab kindlat küttekehade, soojuskandja torude ning torustikule paigaltatud armatuuri mahtuvust kindlale kogusele veele. Kaasaegsed küttesüsteemid koosnevad soojus kestvusest, jaotus torustikest, reguleerimis seadmetest ja küttekehadest/elementidest(vt. Joonis 3 lk 11A). Kusjuures soojuskestvuseks võib olla katel või katlamaja kui on 24 tegemist hoone keskse küttesüsteemiga või kui on tegemist kaugküttega. Kaugkütte korral soojuskestvuseks soojussõlm. Vesiküttesüsteeme võib liigitada järgmiselt: · Loomulik ja sund tsirkulatisooniga süsteemid · Ülalt ja alt jaotusega süsteemid · Vertikaalsed ja horisontaalsed küttesüsteemid · Ühe ja kahe toru küttesüsteemid
mõned ka anti Järvamaa Muuseumile, kus ka praegu neid näha võib. Toodang oli väga kvaliteetne, isegi ületas sõjaaegseid tikke. 1.2 Muutused Masinatehases 1914. aastal algas aga esimene maailmasõda, sel ajal toodang vähenes palju, sest materjali, millest valmistati tikupea vajati ka sõjaväetööstus. Seetõttu vähendati tööliste arvu ja ka toodangut. 1912 aasta 8. juulil võeti kasutusele terve hoonete kompleks. Sinna kuulusid peahoone, katlamaja, saeveski, elektrijõujaam ja valmistoodangu ladu. Mõni aeg hiljem tekkis ka hoone, kus asusid hööveldamismasin, kreissaag, seinersaed ja kappsaed. Lisaks sellele oli ka veel ladu, kus hoiti parafiini, väävlit ja antimoni. 4 1917. aasta lõpus toimus ümberkorraldus, nimelt kogu vabriku tegevuse võttis üle Järvamaa TSIV TK. Direktor jäi samaks, uuesti valiti juhtima Jaan Margus. Nüüd saabusid ka tööliste suhtes ümberkorraldused
Tali Siil Aigi 5539093 46802240722 Tali Tubin Ahti 5113772 35901050084 Tori Kana Kalju 5167468 34103030178 Tori Kuusk Maria 5777718 45711080030 Tori Marmor Aare - 34408020335 Tori Mänd Olav 5555866 33904050217 Tori Müller Tarmo 5685829 36709040675 Tori Paulus Madis 5431825 37308230939 Tori Sarapik Evi 5618468 44607080463 Puidu müük Wooden OÜ aasta 2010 objekt Katlamaja aadress koostaja Kokku: 5062 kuupäev müüja vald p_liik p_sort p_kogus 02.01.2010 Paulus Madis Tori saar 3 102 04.01.2010 Naaber Paul Abja mänd 3 79 04.01.2010 Naaber Paul Abja kask 4 203 04.01.2010 Naaber Paul Abja vaher 1 131 06.01.2010 Väljas Arvi Abja lepp 5 52 07.01
ettevõtted ja organisatsioonid. 6. Keskkonnastrateegia on suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegutsemismotiivide mõjutamisele säästva arengu suunas, nii et oleks tagatud loodusväärtuste (liikide, elupaikademaastike ja teiste loodusressursside) säilimine tulevastele põlvkondadele. 7. 1. eesti kultuuriruumi elujõulisus 2. inimeste heaolu kasv 3. sotsiaalne sidus ühiskond 4. ökoloogiline tasakaal 8. Loodussäästlik: 1. Lihula katlamaja Loodust kahjustav/reostav: 1. Autodega sõitmine Tõene või väär? 1. Ökoloogilised globaalprobleemid on tingitud inimkonna kiirest juurdekasvust. 2. Globaalse soojenemise peamine põhjus on osoonikihi hõrenemine. 3. Põlevkivi kuulub taastumatude loodusvarade hulka. 4. Loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb keelata taime- ja loomaliikide vedu ühest riigist teise. 5. Looduskaitse tegeleb loodusliku mitmekesisuse säilitamisega. 6
13-15 MJ/kg.(4) Roo põletamist väikekateldes uuritakse, just tuha määr ja selle struktuur võivad osutuda väiketootmises suurimaks takistuseks. Pilliroog sobib põletamiseks kõige paremini just seguna, kus teda lisatakse viie kuni kümne protsendi ulatuses näiteks hakkpuidule või turbale. Segamine leiab aset küttematerjali laos või -väljakul, seda tehakse suurte masinatega. Seejärel ulatatakse valmis küttesegu katlamaja transportööridele. Piliroogu võin ka enne põletamist mehaaniliselt töödelda. Roobiomassist võib seda jahvatades ja kokku pressides valmistada ühtlaste omadustega brikette või pelleteid. Sel moel väärindatud biomassi on palju lihtsam ja ökonoomsem käsitseda. Suure roopalli tihedus on 140-170 kg/m3, kuid pelletite tihedus on 500-700 kg/m3 (4). Pilliroost võib ka kasvuperioodil saada seda kääritades biogaasi. Näiteks Soomes