Ajakirjanduse rollid ühiskonnas; Eesti ajakirjanduseetika koodeks; Eesti meedia ja eetika; Ajakirjanik ja eetika; Reklaam ja eetika; Allikate kaits 1. AJAKIRJANDUSE ROLLID ÜHISKONNAS (MIKS ON AJAKIRJANDUST VAJA) 1) Pakkuda uudislikku ja praktilist teavet 2) Vahendada eri inimrühmade arvamust ja teavet • Eksperdid ja tavainimesed • Nt. USA ja EL, Erinevad parteid, vanurid ja lapsed 3) Meelelahutus 4) Vahendada teadmisi ja sellega avardada inimeste silmaringi • Kuldvillak, Maahommik, Kuuuurja, Radar • Raske eristada meelelahutusest
ska it l oo du ra s oo Tõ 1 0 .H i nul a sR e r e a And Raja ti Rapl 2005. a a . Koos maako juunis n n ühes eb viies na süda t t m Kogu piirang sihtkait es pind uv s ala 3 ööndis evööndi 437h t. st ja a Kaits tava Pool d väärtu Ø lo s Mets oduslik ed: Ø a u Eri t elupaig d kooslu Ø ü a sed kaits üpi sook d e o o sl Linn alast) Ø used u- ja (ligi taim pool eliig id ad 73% kaits
ska it l oo du ra s oo Tõ 1 0 .H i nul a sR e r e a And Raja ti Rapl 2005. a a . Koos maako juunis n n ühes eb viies na süda t t m Kogu piirang sihtkait es pind uv s ala 3 ööndis evööndi 437h t. st ja a Kaits tava Pool d väärtu Ø lo s Mets oduslik ed: Ø a u Eri t elupaig d kooslu Ø ü a sed kaits üpi sook d e o o sl Linn alast) Ø used u- ja (ligi taim pool eliig id ad 73% kaits
2.-silmade taga paikneb lõpuseid kattev lõpuseklaas,,,,,keha kaitsevad soomused,soomused kasvavad,nahas-limanäärmed,mis kehale limakiht.Tänu sellele kala libe ja voolujooneline saab paremini liikuda.....Liikumisele aitavad uimed,eriti sabauim,tõukab sellega liigub.teised manööverdamiseks ja tasakaaluks.Küljejoone abil saab orienteeruda ja tajub vee liikumist. 3.-keha sisemuses-luustik,luustiku mood. Koljuluud ja selgroog. Siseelundeid kaits. Roided,mis on selglülidel...Närvisüsteem juhib elundte tööd-osad:peaaju ühenduses seljaajumis on selgrookanalis, närvid lihastesse...Meeleelundid võtavad vastu infot,valu ei tunne....Ujupõis-gaasiga,hulka vähendades sukeldub,suurendades tõuseb...Toidu vastuvõtmiseks seedeelundid maks ja kõhunääre,...Sigimiselundid-seemnesarjad ja munasarjad...Erituselundid-eritatakse jääkainid...Lõpustega hingab,nende läbivesi eraldatakse hapnik... kala temp. sõlub ümbritsevast keskonnast..
TAANI Käthy Kaits MTTp-13 Üldandmed Pealinn Kopenhaagen Riigikeel taani Rahvaarv 5 602 600 KuningannaMargrethe II Sümbloid Taani Kuningriigi lipp on üks maailma vanemaid riigilippe. Vapil on kujutatud kolme sinist sammuvat lõvi ümbritsetud südametega. Rahvuslind on kühmnokk-luik. Pinnamood Jäätumise jälgedega lauskmaa. Leidub üksikuid künkaid, kaljusid ja luiteid. Keskmine kõrgus on 31 m. Künkad Ejer Bavnehøj (170,35 m) Møllehøj (maa kõrgeim looduslik punkt, kõrgus merepinnast 170,86 m) Yding Skovhøj (170,77 m) Himmelbjerget (147 m) Veestik Umbes 65 000 maapealset vooluveekogu. Pikim jõgi on Gudenå (umbes 158 km). Kõige sügavam järv on Furesø (36 m). Kõige suurema pindalaga onArresø (39,5 km²). Kõige tuntum on Limfjorden, 180 km pikkune väin, mis ühendab Põhjamerd. ...
Ega saapakandja tää, mis pastläkandjale vaja om (Tarvastu) Ega tõist enne kitta ega laita tää, kui vakk tuhka ja kolmandik söse üten ärä om süüd (Tarvastu) Igal seadusel on kaks otsa, kui ümberd ei saa, siis astutakse üle (Tarvastu) Jonn om jumalast lood, kiusamine keisrest säet (Tarvastu) Kannatus on rõemu võti (Tarvastu) Kelle henge nällän, selle põld põdur (Tarvastu) Kinkja olli Kiisa kõrtsi koldes ära koolu, järgi olli jäänu kaits poiga Osta ja Müü (Karksi) Kui himu eest veda ja tahtmine tagast tõukab, siis kondid kolavad järele (Tarvastu) Kui pada roostetatud, ega siis puudergi saa puhas olla (Tarvastu) Kui sa vanan lämmit tahad, sis tee nooren põlven ahi valmis (Tarvastu) Kurja ilma järgi paistab päev kige kenamine (Tarvastu) Raha peab taskun oleme, muidu ei lää siga tee päält kõrva (Karksi) Tahad latva ronida, hakka tüvest pääle (Helme) Targa sõna murrab vägeva väe (Tarvastu)
Kaits e väe auas tme d Kui kaitseväelaste vahel puudub alluvussuhe, eristatakse neid auastme järgi. Jõgeva NK ja KT Auaste näitab kaitseväelase omandatud sõjaväelist haridust, teenistusstaazi pikkust ja teenistuses saavutatud edu. Samas auastmes kaitseväelaste hulgas loetakse kõrgemaks kaitseväelast, kes teenib kõrgemal ametikohal; võrdse ametikoha ja auastme korral kaitseväelast, kes on saanud varem viimase auastme. Auas tme te andmis e õ ig us o n järg ne vate l is ikute l - vabariigi president - ohvitseridele kaitseväe juhataja - allohvitseridele - väeosa ülem - sõduritele Jõgeva NK ja KT Auastmed jagunevad maaväe, õhuväe (samased maaväe auastmetega) ja mereväe auastmeteks. Jõgeva NK ja KT Maaväg i ja õ huväg i S õ durid Kapra l Reamees No o re mallo hvits ...
Läänemere keskkonnaprobleemid Käthy Kaits Läänemerest üldiselt Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri. Piirab Eestit põhjast ja läänest. Läänemere pindala on 373 000 km2 . Läänemerega me tavaliselt otseselt iga päev kokku ei puutu, kuid siiski mõjutab ta oluliselt meie elu. Praegu sööme me Läänemerest näiteks püütud kala. Läänemere asukoht Keskkonnaprobleemid läbiaegade väikese veemassi ning kehva veevahetuse tõttu väga kergesti reostuv veekogu.
Kurzeme kalastajad veel mööndunud sajandil. Sarnaste asulakohast on leitud ka saarepuust ja vahtrast valmistatud aere, kahe paadi jäänused (paadid mahutasid tõenäoliselt 1-2 inimest) ning võrguosasid, sealhulgas rohkesti männikoorest ja kasetohust võrguujukeid ning võrgukive. Kõik need suurt ajaloolist väärtust omavad leiud olid säilinud tänu asulakoha soisele pinnasele. Eesti ala vanimaid ja algelisimaid tõkkepüüniseid, mis võis olla kasutusel juba kiviajal, on kaits. 1929. aastal Räpina lähedale Mädajõele ehitatud kaitsa üksiasjaline kirjeldus jõudis avalikkuse ette 1931. aastal. Tõenäoliselt oli viimne Eestis ehitatud kaits. Ta mõõtmed olid tagasihoidlikumad (läbimõõt pikuti 2, 15 j liuti 1, 85 m). Kaitsa tiivad ja püüniseosa olid valmistatud umbes 3,5 m pikkustest ja 1,5 2 cm jämedustest kooritud kuuse või männi varbadest, mis olid ühest otsast tertaud. Puuvarbi ühendas kasevitstest punutis
Prantsusmaa Käthy Kaits Üldine Pealinn on Pariis. Riigikeeleks on prantsuse keel. Seal elab umbes 64700000 inimest. Vabariik Prantsusmaa loodus Maastik on väga vaheldusrikas. Idas ja lõunas kõrguvad mäed Mont Blanc, mis on LääneEuroopa kõrgeim koht. Tasandikke ilmestavad neli jõge Seine põhjas, lääne suunas voolavad Loire ja Garonne ning Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône. Riigikord Prantsusmaa on presindentaalne vabariik. President valitakse iga 5 aasta tagant. Riigi igapäeva küsimuste lahendamine on peaministri kätes. Hetkel on president François Hollande. Majandus Tõhus põllumajandus. Autotööstus. Elektroonika. Keemia,ravimi ja moetööstus. Prantsusmaa tähtsamad kaubanduspartnerid on Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Saksamaa, Norra ja Hispaania. Kultuur Prantsuse kultuurist leiab igaüks en...
granolutsüüdid - eosino-, baso-, neutrofiilid; agranulotsüüdid - lümfo-, monotsüüdid, trombotsüüdid e vereliistakud ül - erütrotsüüdid -- gaasivahetus - hapniku ja süsihappegaasi trans.; trombotsüüdid -- vere hüübimine; leukotsüüdid: granolutsüüdid -- neutrofiilid - fagots. bakt. ja koe laguprodukte, eosinofiilid - kaits. allerg. reakts., autoimmuunhaig. ja nugiliste invasiooni eest, basofiilid - vabast. histamiini = allerg. reakts.; agranulotsüüdid -- lümfotsüüdid (antikehad) - kaits. väljap. sissetung. haigustek. vastu, monotsüüdid - mittespetsiif. haiguste vastane kaitse Lümfisüsteem algab: (umbsetest) lümfikapillaaridest (rakkudevah. ruumides) koosn.: lümfisooned, -juhad, -sõlmed, lümfoidsed elundid - lümfifolliikulid, mandlid, põrn
Marrasnahk- naha välimine kiht. Naha värvus- mida rohkem ultraviolettkiirgust, seda enam sünteesib nahk melaniini ja seda pruunim on naha jume. Pärisnahk- naha pealmine osa, milles paiknevad vere ja lümfisooned ning higi ja rasunäärmed. Melaniin- nahas toodetav pigment, mis kaitseb organismi liigse ultraviolett kiirguse eest. Marrasknaha pindmine- surnud rakkudest osa on sarvkiht. Se kiht kaits organismi liigse veekao ja ka kahjul välistin eest. takistab mikroobe, keemilisi aineid jm sisse pääsemast, ei lase läbi haigustekitajaid, vett, tolmu jms. Sarvkihi rakud kooruvad pidevalt naha pinnalt maha ning koos nendega eemaldub nahale ladestunud aineid ja mikroobe. need kooruvad rakud tekitavad tolmu, mis koguneb nii pesule kui ka voodiriietele. sarvkihi rakud eralduvad pesemisel ning kuivatamisel. Marrasknaha alumine osa- koosneb elusatest rakkudest
Sääl na `tsogseva ja, ja ja sis magasiva sääl sis `tsompe sisen (= lohkude sees), kos na olliva sis `tsognuva `endäle noid asemit magamise jaoss ja. Ja ni et kõtu (= kõhud) olliva tühä ku na kodu tulliva. Kotust `anti näile sis süvvä vil ette. Peräst olli lehmäkarjan. Ma käisi säidse suvve karjan: üte tsiakarjan ja kuus suvve käisi lehmäkarjan, `endä emä puul. Lehmäkarjan olek olli minu arust viil parem(b). Mul olli ju väga ää peni. Mul olli kaits ääd penni, Tuk ja Krats. Ja sis nuu olliva nii ää et, kui ma nime `järgi `lehmä õigassi enne et: «Kirjäss kossa läät sääl», sis ta `tundse (= tundis) joba ärä. «Tuk võta Kirjäst, Krats võta Kirjäst» sis ta `käändse kohe `ümbre. Nii et ma `saie lehmäkarja man küländ `lulli lüvvä. Sis mul olli joba raamatit üten (= ühes) ja mul olli eegeldämise tüüd üten ja. Lugesi raamatit ja, vahel eegeldi, tei (= tegin) käsitüüd ja, ja kudasi (= kudusin) midägine ja
Töö 2.2 teoreetiline osa Karotenoidid fotosünteesi abipigmentid, mis asuvad taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides (ka teistes fotosünteesivates organismides) ja absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel ning on täienduvateks kiirguse retseptoriteks, aga täidavad taimedes ka kaits. Karotenoidid (>600) klassifitseeritakse kui tetraterpenoide, struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid. Lükopreen kõige pikema ahelaga karotenoid. Karotenoidide kaks põhigruppi on: karoteenid (ei sisalda O2 , lükopreen, -,-,-, -, - karoteenid, ..) ja ksantofüllid (sisaldavad O2, luteiin, zeaksantiin, ..) Loomsetele organismidele on neli karotenoidi (-,- ja -karoteen ning -krüptoksantiin) vitamiini A eelühenditeks. Vitamiin A esmaseks funktsiooniks on nägemisprotsessi tagamine, lisaks sellele on ta antioksüdant ja kaitseb silmi kahjul...
seisud (tuge puu, kinnitam vus, liiklusmär ine; auto k jne) lapse maat Teepeenra turvavar sed olemasolu ustus kaits Kaitserinn jne) eabin atised Hoiakud õud) Tee kaitsesea Sõidu keskbarjää dmete ki r suhtes kiirus Kiiruse Pinn piirang
~ 12 ~ Kasutatud allikad ja kirjandus × Alla, H . ,,Contra kirjutab luuletuse iga pooleteise päeva tagant" Postimees 18.11.2009 http://www.elu24.ee/?id=189682 × Contra ,,Päike ja Lamp" luulekogu, Tartu, Kaasaegse Kirjanduse Keskus, 1998 × Keil, A. ,,Contra: luuletajat om vaja kaits kõrda aastan. Tõne om jõul" Eesti Päevaleht 23.12.2006 www.epl.ee/?laupaev=367739 × Konnula, Margus ,,ContraUrvaste süda" veebipäevik http://konnulacontra.blogspot.com/ × Prits, L. ,,Contra õpiks hea meelega kokaks" Õhtuleht 27.07.2009 www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=339322
Mulgi murde tunnuseks on h kadu sõnaalguses (hobune < obene), ks muutmine ss-iks (nõgessa), diftongi kadu madalate tagavokaalide vahelt (sõage), t ja d kadu sõna lõpust (mihe nakassive), seesütlev kääne –n lõpuline (mõtsan), e- mitmus (rihmade=rihme), üheks tüüpiliseks erijooneks on da-infinitiivi käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde eitav vorm (ära mine < ärä minnä). (Ilves 2012) Numbrid mulgi keeles: üits (üks), kaits (kaks), kolm (kolm), neli (neli), viis (viis), kuus (kuus), seitse (seitse), katessa (kaheksa), ütessa (üheksa), kümme (kümme), üitstõist (üksteist), kaitsteist (kaksteist), miljun (miljon). (Ilves, 2010) Hääldus: alates kolmandast silbist a ja ä > e, vokaalide kadu rõhututes silpides, pronoomenites esilbi järel n-i kadu, klusiilide geminatsioon nasaalide ja liikvidate järel. Morfoloogia: imperatiiv keeldkõnes –da infinitiivi kujuline, sünteetilised vormid minevikulise
ales 19.saj. K-E kirik on laiemad ja ruumimõju avar,kesklöövi ülaosa hämar-salapärane. Põj-Est- lääneosas ehit 1-lööv kirikuid, N: Saha kabel, erandlikult 2-löövilisena ehit 14.saj Keila kirik(torn19) Virumal ehit enams 3-löv kodakirik. 14saj pär Viru-Nigula, 15.saj Haljala ja Viru- Jaagupi kirik. 14.saj ehit kindlut tsistertslaste mungaklost Padisel 1343.a Jüriöö õlestõusu ajal est vallut selle ja klost ehit üles võimsa kindlusena, mida kaits ringmür ja vallikraav. Klost purust liivisõj, varem paremini säilinud kloostriõue põhjatiiv asuv väike 1-löövil kirik Tartu- järel Toomkiriku varemed ja Jaani kirik. Tartu Toomkirik, piiskopkonna peakirik ehit alust 13.saj basilikaalsena. 16.saj lõpet 2võims torn läänefassaad, mille tornid pidid kaugel ümbruskond paistm. Keskajal oli see suurim kirk Läänemere idakalt ja ainuk,millel 2torn. Kirik põles 1624.a ja seda ei taast. 19saj ehit kooriruum varem ülikol raamatukogu
KASULIK INFO PUIDU KOHTA [ Puit loob kodu ] oksakohtade arvul. Levinuim variant on peensaetud välispind ja jämehööveldatud sisepind. PUIDU OMADUSED Kandekonstruktsioonides (näiteks sarikate ja põrandatalade jaoks) kasutatav ehituspuit liigitatakse kas visuaalselt või masinaga Sisekoor katsetatult tugevusklassidesse C40, C30, C24, C18 ja C16 või Väliskoor Mähk ehk INSTA-tugevusklassidesse. Puidu tugevusklass markeeritakse ehk korp ehk niin kambium ...
KASULIK INFO PUIDU KOHTA [ Puit loob kodu ] oksakohtade arvul. Levinuim variant on peensaetud välispind ja jämehööveldatud sisepind. PUIDU OMADUSED Kandekonstruktsioonides (näiteks sarikate ja põrandatalade jaoks) kasutatav ehituspuit liigitatakse kas visuaalselt või masinaga Sisekoor katsetatult tugevusklassidesse C40, C30, C24, C18 ja C16 või Väliskoor Mähk ehk INSTA-tugevusklassidesse. Puidu tugevusklass markeeritakse ehk korp ehk niin kambium ...
Peaministri kinnitab ametisse kuningas ja samuti kinnitab kuningas valitsuse poolt vastu võetud seadused. Kiriku ja riigi vahelisi suhteid korraldab 1979 aastal sõlmitud leping. Põhiseaduse järgi on kirik riigist lahutatud. HISPAANIA RELVAJÕUD: Hispaania relvajõud koosnevad maa-, õhu- ja merejõududest, kokku 315 000 meest (1986a). Kõrgeim ülemjuhataja on kuningas, kõrgeim juhtorgan on Rahvuslik Kaits Hunta, vahetu juhtija on kindralstaap. MAAVARAD: Hispaania maapõue ei saa kuigi rikkaks pidada, kuigi mõne tooraine varud on väga suured, näiteks püriidivarud Sierra Morena lähistel on ühed suurimatest maailmas. Samas kohas leidub ka tsinki ja pliid. Almadenis on kolmandik maailma elavhõbedavarudest. Kantaabria mägedes leidub rohkelt kivisütt, samuti raua- ja vasemaaki, kaaliumkarbonaati ja pruunsütt.
Tallinna Laagna Gümnaasium Tiitellehe näidis Mati Allik 12.c klass HELID JA VÄRVID MATI UNDI TEOSTES Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Maret Mets Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1. ÜLDISED ANDMED UURIMISTÖÖ KOHTA..................................................................... 4 2. TÖÖ KOOSTAMISE ETAPID ............................................................................................... 5 3. TEEMA VALIK ...................................................................................................................... 6 4. UURIMISTÖÖ ESIALGNE KAVASTAMINE ................
8R seeria traktorid 217 kuni 291 kW (295 kuni 395 hj) 97/68EC intelligentse võimsusjuhtimisega val uses saada Lis avarust n D eere iv se Joh ka ek sk lusi mand ActiveComega roolimis 2 | 8R seeria traktorid sissejuhatus Sõit tulevikku Ma...
poorne ja ebaühtlane, jätk korrosioon met-i hävimiseni. 1) Lihtreaks-d ja liitreakts-d Liitr-d on reakts-d, mis kulgevad ühes Jaotusseadus Sarnaste om-tega vedelikud lahustuvad teine-teises Mõnede Met-de pinnale tek tihe oksiidkile (Al, Cr, Ti jt), mis staadiumis, kusjuures elementaarakti väljendav võrrand ühtib reakts-i igas vahekorras. Kui vd-kud lah-vad teineteises piiratult saad kahe kaits met-i edasise oksüdatsiooni eest. Kaitsekihi pragunedes üldvõrrandiga. Enamasti on km-s mitmete järjestikku ja parall-t kulg kihiline lahus. Ant temp-l on mõlemad lahused küll-nud. Tav-lt oküdatsioon jätkub. Oksiidikelme, N: Fe puhul, võib olla mitme- reakts-i liitumisega. tempi tõusuga vdke vastastikune lahustuvus suur-b
Õnnetuses es ole miis kaenu, kas keids ka parasjagu pikk om. Keids olli lühike, nii pidi sis miis puul ooletuse peräst maa ja taiva vahele ripendama jäämä. Nüid olli tagumane ädä viil ullemb kui edimäne. Mes mehekesel nüid tetä? Rasset kihä ei jõvva pilve pääle tagasi kah enamb tõmmata. Pidi sis miis kõrva takast nõu otsma. Säält löis tõine üte suure pääeluka, täi. Selle naha tõmmas miis õkva turgu ja sai säält kaits rihma nigu taosse ruuma. Nii jakas ta keidsele otsa ja sai sedäviisi tüki maad allpoole. Siski olli maa viil küllält kavven. Jälle ots miis tõise kõrva takast nõu, säält sai tõise eluka, a siski olli viil ää tükk maad maha. Mehel nakas viimäte pää otsaiist sügelemä, sedä süiten löis ta kolmanda täi, kelle nahast ta tubli rihma sai, ent iks es mõjo viil midägi. Õnnes löis kukrust viil tüki tublemaba täi, kui ennitse olliva ollu, sellest sai [kuus?] rihma
ikkes); Koda kolme nuka pääl (vokk); Neli auku niidikeras (lehma udar); Kümme kitse söövad ühe heinakuhja kallal (ketramine); Liha tantsib nelja raudtaldreku pial (hobune). A3b1. Latiivsed kohamallid keegi või miski suundub mingist määratlemata kohast määratletud kohta: Jalutu Jaan läheb seina kaudu üles (suits); Sile läheb karvase sisse (käsi läheb kindasse). A3b2. Separatiivsed kohamallid keegi või miski suundub määratletud kohast määratlemata kohta: Kaits kaske kasvas ütest juurest vällä (lehma sarved); Vesi jooseb kahe karuse vahelt (nutmine). A2 + A3. Näiteid objektiiv- ja lokatiivtuuma liidetest: Karu näitab üle metsa käppa (tulekahju); Pojad toovad isa ilmale (heinasaod ja -kuhi). B. Tervikut ja osa esitavad parallelistlikud struktuurid Senised süntaksimallid olid kõik mittesümmeetrilise struktuuriga lihtlausemallid, kus juttu oli mingist "ühest asjast". Puhtparallelistlikes mallides on kõrvutatud või vastandatud "kaks eri asja"
Peeter Raesaar ÕHULIINIDE PROJEKTEERIMISE KÜSIMUSI ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE III osa 1. Sissejuhatus. Normatiivdokumendid. Üldpõhimõtted. 2. Õhuliinidele mõjuvad koormused 3. Juhtmete ja piksekaitsetrosside arvutus 4. Mastide arvutusest 5. Vundamentide arvutusest 6. Isolaatorid 7. Õhuliinide tarvikud 8. Trassi valik, mastide paigutus trassil 2006 ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 1. SISSEJUHATUS 1.1 NORMDOKUMENDID. Lähtuda tuleb reast normdokumentidest. Olulisemad: • EVS-EN 50341-1:2001: Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 45 kV /Overhead electrical lines exceeding AC 45 kV/ – Eesti versioon etteval- mistatud ja kuulub peatselt kinnitamisele Eesti Standardikeskuse käskkir- jaga. Hõlmab õhuliinide ja tema komponentide (juhtmed ja piksekaitsetrossid, ...
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpet...
Kanji m¨arkide morfoloogilisi seletusi. V~ordlev analu ¨u¨s m¨argis~onastike kanji etu ¨moloogiatest. Indrek Pehk 2000 m¨arts ¨o diplomito ¨ ¨ Helsingi Ulikooli Humanitaarteaduskond Aasia ja Aafrika keelte ja kultuuride osakond Sisukord Eess~ ona 7 I P~ohim~ oisteid 9 1.1 Kanji m¨arkide makrostruktuur . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.1.1 Kanji erinevad kujud . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.1.2 M¨arkide ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . ...
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute...
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendami...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
