Kiviaeg kokkuvõte Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum 1967. aastal avastati Pärnu jõe ääres Sindi lähedal Pulli külas kruusaaugus ligi 3m paksuse liivakihi all õhuke tume viirg, mis sisaldas söetükke, loomaluid ning kivist ja luust tööriistu. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda Lammasmäge, kuhu oli elama asutud mõnevõrra hiljem. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arhieoloogid ühendanud teatud arhieoloogilise kultuuri alla. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn Kunda kultuuri. Asulakohad
Kordamis küsimused 10.09 1. Iseloomusta keskmist kividega Eestis (asula kohad, töö ja tarberiistad, elatus alad). 1967 aastal leiti sealt õhuke tume viirg, mis sisaldas söetükke, loomaluid ning kivist ja luust tööriiistu. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulaid veekogude lähedusse , kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi. Toitu saadi enamasti kas kalastades või pidades jahti. Veekogu ääres elades, oli alati toit laual olemas. Kala püüdmiseks tehti konksud luudest, suuremaid kalu püüti ahtingutega. Kivi ajal elati arvatavasti 15-30 liikmelistes
paindumatu. Rüütlivägi Peamiseks sõjaliseks üksuseks oli raskeratsavägi, mis koosnes feodaalidest, kes said endale korralikku sõjavarustust lubada. Ründerelvastuses kasutati torkeoda, mõõka, pistoda ja sõjavasarat, -kirvest või -nuia. Kaitsevarustus koosnes kilbist, kiivrist ja kaitserüüst. Peale selle oli vaja ka head sõjaratsut. Lahingus rivistusid rüütlid tavaliselt pikka viirgu. Pealiku märguande peale hakkas viirg vaenlase poole liikuma. Raskeratsaväe kõrval oli ka jalavägi, mis õppis aja jooksul hobustel ratsutavate rüütlitega hästi toime tulema. Nad kasutasid pikkvibusid, hellebarde ja pikkodasid. Juba 15. sajandil hakkas keskaegse rüütlimaakaitseväe osatähtsus Euroopa sõjanduses oluliselt vähenema ning seda asendas palgaline sõjavägi. Taolise protsessi tagamaaks oli ühiskonna majanduslik edenemine ning kuningavõimu tugevnemine-
Portree Lääne neiu on pidulikult värvirõõmus, kerge dekoratiivse varjundiga, ent mitte odavalt ilutsev. See kaunte värvikooskõladega pilt on otsekui ülistuslaul elluastuvale noorusele, lootuslik ja peaaegu harras. Teoseks, mis Laikmaa kui kunstniku mainele laiema avalikkuse ees kõige soodsamalt mõjus, oli Fr. R. Kreutzwaldi 100. sünniaastapäevaks valminud pastellmaal Kaugel näen kodu kasvavat. Sümboolne looduslik taust, ööpimedust tõrjuva koiduvalguse punav viirg ja unest ärkav maa on siin niisama olulised komponendid kui Kreutzwaldi kuju, nad moodustavad lahutamatu terviku. Laikmaal oli õnnestunud tabada midagi väga olulist ajastu vaimsusest, ehkki pildi teostuslik külg iseenesest ei olegi kõige tugevam. Soome-aastatest saavad alguse Laikmaa maastikumaalid, mis tõusevad, osaliselt portreemodellide puudumise tõttu, juhtivaks zanriks. Need tööd kõnelevad muudatustest Laikmaa kunstilistes tõekspidamistes
väetamisel. Langemisarv iseloomustab tärklise seisundit terades. Koristusega viivitamisel või vihmasel koristusoerjoodil võib tärklis fermentide toimel hakata hüdrolüüsuma ja langemisarvu väärtus vähenema. Langemisarv sõltub ka sordi geneetilisest eripärast. Terade peas idanemisel lõhustub tärklis suhkruteks. Jahu kaotab veesidumisvõime, sai jääb nätske või moodustub pätsi alumises osas kleepjas viirg. Optimaalseks loetakse jahu langemisarvu 220...250sek. Saia küpsetamiseks ei sobi jahu, mille langemisarv on alla 160sek. Heades agrotehnilistes tingimustes kasvatatud viljal võib langemisarv olla üle 300 sek, ulatuses isegi 400 seki-n, kuid see ei vähenda vilja kvaliteeti, kui ülekuumutamisega ei ole eluvõimet hävitatud. Langemisarv sõltub ilmastikust, koristusajast ja vilja kuivatamisest.Langemisarvuga iseloomustatakse ühte konkreetset viljapartiid
Järelikult on sellel ka tagajärjed. Nendeks võivad olla hinded 1 või 2, ilma parandamise võimaluseta, samuti peale tunde jätmine. Isegi kui õpetajad ei ütle midagi, siis tegelikult nad märkavad, kui õpilane kasutab ebaausaid võtteid. Pedagoogid on samuti inimesed ja vahel ikka räägivad midagi ümber nurga, kuid nad hindavad õpilastes ausust. Kui õppur on aus, siis on tal suurem väärtus õpetaja silmis. Jaak Joala laulu ,,Ausus" sõnad ütlevad: ,,Ausus on kui kauge lainte viirg ja üksik sõna vaid me suul." See tähendab, et maailmas, kus me elame pole ausus esimesel kohal. Me teame, mis on ausus, kuid täielikult aus pole keegi. Tihti ilustame oma arvamusi kellegi teise jaoks, et ta ei peaks ennast halvasti tundma. Kui tore oleks kohata inimest, kes pole kunagi valetanud. Arvan, et see inimene poleks väga õnnelik. Ta peab koguaeg mõtlema, ega see pole vale või kas see on ikka kindlasti see, mida ta mõtleb. Kindlasti oleks ta väga hinnatud, kuid pinge all
Portree ,,Lääne neiu" on pidulikult värvirõõmus, kerge dekoratiivse varjundiga, ent mitte odavalt ilutsev. See kaunte värvikooskõladega pilt on otsekui ülistuslaul elluastuvale noorusele, lootuslik ja peaaegu harras. Teoseks, mis Laikmaa kui kunstniku mainele laiema avalikkuse ees kõige soodsamalt mõjus, oli Fr. R. Kreutzwaldi 100. sünniaastapäevaks valminud pastellmaal ,,Kaugel näen kodu kasvavat". Sümboolne looduslik taust, ööpimedust tõrjuva koiduvalguse punav viirg ja unest ärkav maa on siin niisama olulised komponendid kui Kreutzwaldi kuju. Nad moodustavad lahutamatu terviku. Laikmaal oli õnnestunud tabada midagi väga olulist ajastu vaimsusest, ehkki pildi teostuslik külg iseenesest ei olegi kõige tugevam. Soome-aastatest saavad alguse Laikmaa maastikumaalid, mis tõusevad osaliselt portreemodellide puudumise tõttu, juhtivaks zanriks. Need tööd kõnelevad muudatustest Laikmaa kunstilistes tõekspidamistes
RIVIÕPE Christopher Tammet Sandra Kavelitsh Deli Mänd · Riviõppe eesmärk: arendada kaitseväelaste füüsilist vastupidavust, kasvatada distipliini- ja ühtekuuluvustunnet ning harjutada allüksuste kooskõlastatud tegutsemist erinevates olukordades · Riviõpe paneb aluse ülemate käskud korrektsele täitmisele ja kaitseväelisele täpsusele, mis on omane Eesti kaitseväe rahvuslikele traditsioonidele. · Rividrill ehk rivivõtete mehaaniline harjutamine, et sõdurid suudaksid rivivõtteid automaatselt täita, on nüüdseni relvajõududes väljaõppe kohustuslik element. Lahinguolukorras nimetataksegi rivi lahingukorraks. · Rivimäärustik määrab kindlaks rivivõtted paigal ja liikudes, relvata ja relvaga, allüksuste ja väeosade rivid jalgsi ning sõidukite liikumise puhul, kaitseväelaste tervitamise ja riviülevaatuse korra, kaitseväelaste kohustused enne rivistumist ja rivis. · Hea riviõppe tulemus...
GRANIIT Magnetiid, happeliste kivimite klass. Koosnevad kvartsist (25-30%), K-päevakivist ja happelisest plagioklassist (65-70%) ning vähesest hulgast (5-10%) tumedatest mineraalidest (biotiit, harvem amfibool või pürokseen. Heledavärvilised. Sõltuvalt päevakivide värvusest võivad olla halli, roosaka või punaka tooniga. Graniit koos teiste süvakivimitega moodustab mandrite aluse ehk graniitse geosfääri, mille tüsedust hinnatakse umbes 10-15 kilomeetrini. Graniitide paljandeid leidub väga mitmesuguste geoloogilise ehitusega aladel (Karjala, Kaukasuse peaahelik, Uural, Kesk-Aasia jm). Graniitide rühma kuuluvad mineraloogiliselt koostiselt ka rabakivid, mis on eraldatud peamiselt oma omapärase struktuuri tõttu. JÄRVELUBI Kvaternaarne sete, kuulub karbonaatsete kivimite hulka, settekivimid. Järvelubi on settinud järvede põhja mitmesuguste lubivetikate kaasmõjul. Järvelubi ehk järvekriit on kollakasvalge pude sete, mida võib leiduda suhtelis...
Valik maakeelseid nimesid Kalle Eller T�nn Sarv Eesti traditsioonis saab nimevalikul l�htuda mitmest allikast. K�igepealt �ldtuntud, kristlikust p�rimusest tulenevast nimestikust, nagu Peeter, Margus, Juhan, Andres, Anne, Kadri, Tiina, Maret jne. Teiseks � peamiselt 20. sajandil tuletatud ja kasutusele tulnud valikust, nagu Urmas, Sirje, Ulvi, Terje jne. Lisaks veel aeg-ajalt mingil p�hjusel moodi l�inud nimedest m�ne populaarse filmi, raamatu vms. j�rgi. K�igis neis valikuis pole midagi erilist. Nii on ikka tehtud ja k�llap tehakse edaspidigi. V�iks vaid teada, mida inimesele antud nimi �ldse t�hendab, mida ta selle kandjale annab ja millest r��gib. �helgi neist nimedest ei ole mingit t�hendust selles keeles, milles selle nime kandja ise r��kima ja m�tlema hakkab. Taoline on lugu k�igi nende rahvaste puhul, kes kunagi ristiusku p��rati. Hoopis teine lugu on nendes kultuurides, kes alati on elanud vabalt ja iseseisvalt. Ameerika ind...
Kui sügissaak korjatud on aiast ja põllult, siis sorteeritakse ilusamad kartulid talvevarudeks keldrisse. KÄSKLUS: Kõik lapsed koos lapsevanemaga ühte viirgu paigale oma rühma lipuvärvi juurde ja siis võistlustulle nobedad näpud. ALGAB VÕISTLUS „ Kes on kiirem ?“ Korraldus: „ Kartul“, milleks on väike pall, tuleb kiiruse peale anda käest kätte ühes viirus edasi koos lapsevanemaga ja viimane tõstab „kartuli“ ülesse ning annab endast märku, et tema viirg on võistluse lõpetanud. NB! Õpetajad on lippudega oma rühma ees ja annavad ühe „kartuli“ esimesele lapsele või lapsevanemale viirus. KÄSKLUS: Tähelepanu, valmis olla start! 12 Sõna kiituseks... Ei need kiired, nobedad näpud küll nälga ei näe vms. ALGAB TEATEVÕISTLUS TOPISPLLIDEGA Korraldus: Selleks palun isal või emal lapsel käest kinni võtta ja rivistuda käsikäes oma rühma lipuvärvide juurde. NB
Kumb on tugevam, kas päike või kuu? Äike - Pikne, taevasokk, tillid. Kivikirves (kivistunud välk) on kõige maagilisem. Äikese ülesandeks võib-olla tappa kinnijäänud hingi. Keeld - puu all seista - joosta - tikke olla - piksepuitu olla - tulioksaga puitu olla - raud ligi olla Peab - aknad, uksed kinni - tuli põlema - kassid, koerad välja Tuul - tuuletu ilm, tuul on pesas + tuulepesa > luudik või hallis taevas sinine viirg. Tuulepilved, tuulesõlmed (Linda põlle paelad läksid lahti). Vile > Tuul - Vanaisa, vanamees, vanaätt. Tuuleveski. Kuu > moonday Ära alusta midagi esmaspäeval. Kuu poole ei tohi kusta. Kuuvalgel ei töödata. Kuuvalgusel pesemine oli kasulik (vihtlemine). Vanimad ja kaueim kasutusel olnud loitsud. Kuutõbi - seestunud võime. Kuu - naissugu. Eesti pärimuses mees. Taevaga on ülijumala teema. 08.12.2011
Tallinna Ülikool Võrkpallitreeningu harjutusvara Koostaja: Erik Allas Juhendaja: Raini Stamm Make the play first, then decide if it was impossible. ...
Nöörkeraamika(3000 eKr) savinõusid ilustati nöörijäljendtega. Eesti territoorium oli jagatud maakondadeks ja igal maakonnal oma just. Peeti orjasid. Usk-üldiselt olid paganad, austasid esivanemaid. Surnuid põletati, mõningad matused. Pigem sängitati surnuid asula territooriumil ja vahest ka põranda alla. -Keraamikavaba kiviaeg (Pulli, Kunda)- 1967a avastati pärnu jõe ääres Sindi lähedal pulli külas kruusaaugus ligi 3m paksuse liivakihi all õhuke tume viirg, mis sisaldas söetükke, loomaluid, kivist ja luust tööriistu. Pulli asukoht on kõige vanem inimeste elupaik Eestis. Enne pulli avastamist teati kunda lammasmäge. -Esimene pronks Umbes 1800 eKr alanud pronksiaega jagatakse tavaliselt kaheks perioodiks: vanemaks ja nooremaks .Vanimate pronksesemetena tuntakse praegu muhust leitud odaotsa, Võrtsjärve lähedalt leitud sirpi. Leitud veel 11 kirvest. -Esimene raud Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, teravamad ja
- see oli meie matka imelisim päev! Mahe briis puhus orgu pidi üles, rohused sügavad orud ja künkaharjad vaheldusid võimsate heinamaakallakutega, taamal ühel pool meile armasalt tuttav Piatra Craiului ahelikukontuur,teisel pool võimsam ja tundmatum Bucegi. Linnud siristasid,rahvas tegi mitmel pool heina,ringi vaadates tundus kohe helelilla Alpide lehm vastu jalutavat. Vägisi tulid helisevad viisid huultele. Tõusime üha kõrgemale, aasadest said pöögisalud, lähenes kuusemetsade viirg. Korduvalt uurisime kaarti ja kompassi, sest rada meil ees ei olnud. Matka neljas reegel- kui sul on tähistatud rada ees, siis tunned end turvaliselt ja jõuad alati soovitud kohta välja. Kui sul on avar vaade, siis võib kompassiga minek võõras kohas päris loov tegevus olla. Sisenesime tihedasse kuusemetsa, mis ümbritses Bucegi ümbrust. Sammusime kummalisel laial rajal, mis paistis olevat rajatud väga hoolega ja väga ammu. Korraga plahvatas- selge, me oleme iidsel kaubateel
plexus submucosuse s. Meinssneri, see on submukoosas plexus myentericus s. Auerbachi seedetraktis ring- ja pikilihaskihi vahel. 7.1 Maolimaskesta ehitus Magu on serooskihiga kaetud, maol on kolm lihaskihti: longitudinaalne, tsirkulaarne ja põikikiht. Mao sisepinda moodustab silinderepiteel. Maonäärmetel, mis suubuvad maolohukestesse on topograafilised erinevused. Eristatakse: kardia regiooni: kitsas 1...4 cm laiune viirg allpool ösofaguse sisenemiskohta. Pikad, tugevasti hargnenud tubulaarsed näärmed. Maopõhja (fundus) ja maokeha (korpus) regioon: ¾ maost. Näärmed on sirged või vähe looklevad ja voodertatud lima produtseerivate kõrvalrakkudega, parietaalrakkudega (produtseerivad HCl ja Castle'i
on kalgendunud valmistamiseks Munade keetmisel peab nõus olema nii palju vett, et see kataks täielikult mune. Koorega keedetud munade koor eraldub kergesti, kui peale keetmist lasta munadel pisut kuivada ja seejärel asetada nad mõneks ajaks külma vette. Mune keedetakse vahetult enne serveerimist. Varem valmis keedetud munadel võib vedel ja poolvedel munarebu omandada sinaka värvuse. Kõva munarebu ümber võib tekkida sinine viirg. Praetud härjasilmad ehk tervelt praetud munad. Ilusaid ümmargusi härjasilmi saab siis, kui neid praadida pesadega pannil. Härjasilmi praetakse väheses rasvas. Munad lüüakse lahti otse kuuma rasva sisse. Munarebu peab jääma terveks. Praetakse seni, kuni munavalge muutub piimjas-valgeks ja rebu on kergelt 145 hüübinud. Maitsestatakse soola ja peenestatud musta pipraga
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpet...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
