Kontrolltöö: Sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemine (konspekt, õpik§43,44,45,46,47); Eesti taasiseseisvumine (konspekt); Saksamaa: SDV, SLV, ühinemine (konspekt, õpik §31). Saksamaa Lääne-Saksamaa ehk Saksa Liitvabariik(SLV) tõusis järjekindlalt Konrad Adenaueri juhtimisel kõrgemale. Majandus kasvas jõudsalt, sõjavaremed kadusid ja sakslaste eneseusk taastus. Eneseusu taastumisele aitas kaasa Adenaueri ja kristlike demokraatide õpetus, et natside võimuletulek oli kogu saksa rahva süü ja et seetõttu tuleb sooritatud kuritegusid ka kollektiivselt kahetseda ja hukka mõista. SLV majanduslik edu saavutati sõjaliste kulutuste puudumise, saksa töökuse ja Ameerika finantsabi koostoimel. Sakslased ei murdunud häbi all, vaid leppisid kogunisti ära Prantsusmaaga ja naaberriigid alustasid koostööd majanduse vallas, mille tulemusena pmst arenes välja Euroopa Liit. Adenauer: aktiivne antifasist, lisaks ei sallinud kommuniste; tema juhtimisel ...
......11 6. Uuendused sõjas....................................................................................................11 7.Rahulepingud..........................................................................................................12 8.Kasutatud allikad....................................................................................................13 2 8. Kasutatud allikad ,,Lähiajalugu gümnaasiumile I" Mart Laar, Lauri Vahtre ,,Esimene Maailmasõda" Dennis Hamley http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:nBhQ- 79lAkEJ:www.slideshare.net/pkajalugu/9ajal8092010+Neuilly+rahu&cd=5&hl=et&c t=clnk&gl=ee http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmas%C3%B5da 13
Eesti pidi alles tekkima vaimses mõtte, inimeste arusaamades ja teadmistes. Selles tähenduses ei sündinud Eest mitte sedamööda, kuidas jää ja vesi ära läksid, vaid sedamööda , kuidas vabanenud maale asusid inimesed. Me võime fantaseerid, et esialgu nad pelgasid sinna, kust meri nii nõiduslikul kombel lahkunud oli, võis ta ju ootamatult sama nõiduslikult tagasi pöörduda - , aga ükskord nad siiski tulid ja jäid. Ja sellega algas Eesti tekkimise lugu. (L. Vahtre, 2004, lk 7) Soovist ise Eestist ja eestlaste elust ning tegemistest rohkem teada saada oli põhjuseks, miks valisin oma essee kirjutamiseks just sellise teema. Eesti järjepidev asustus sai alguse kümmekond tuhat aastat tagasi. Esimesed asustused, kust väljakaevamise tulemustena on leitud inimtegevuse jälgi pärinevad Kunda lähistelt Pulli talu juurest. Seda nimetataksegi Pulli asulaks. Koduloomadest tunti koera, elatusid nad jahist ja
Teine maailmasõda (01.09.1939–02.09.1945) ❧ ❧ Esitluse koostamiseks kasutatud allikas: “Lähaajalugu I. Õpik gümnaasiumile” (autorid M. Laar, L. Vahtre; Avita 2006) Esitluses kasutatud piltide ja illustratsioonide allikas: Google’i pildiotsing SAMMHAAVAL UUE SÕJANI ❧ Uute konfliktikollete kujunemine ❧ Hispaania kodusõda ❧ Austria anšluss ❧ Müncheni sobing ❧ Tšehhoslovakkia häving ❧ Molotovi-Ribbentropi pakt Uute konfliktikollete kujunemine ❧ 1935: Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles’ rahulepingu: - üldine sõjaväekohustus
13.sajandi alguses oli Eestis umbes 45 kihelkonda ja 8 maakonda(Virumaa, Saaremaa, Rävala, Sakala, Ugandi, Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa). Läti Henriku kroonikas ilmneb, et maakond oli (pool)iseseisev poliitiline üksus, mis sõdis ja sõlmis rahu oma äranägemise järgi. Maakonda ei juhtinud keegi ainuisikuliselt, vaid seda tegid kihelkondade vanemad koos. Siiski tuleb möönda, et meie ettekujutuses maakonnast on palju oletuslikku (Vahtre, L. 2004. Eesti Ajalugu Gümnaasiumile). Eestlased elasid valdavalt maal. Elamud kujutasid endast umbes 4x5 meetri suuruse põhjaga üheruumilisi hooneid kerisahjuga nurgas. Korstna puudumisel vaevas elanike tihti suits, mis tollal kui veel 19.sajandilgi meie esivanemate silmanägemist laastas. Lisaks kuulus iga majapidamise juurde mitmesuguseid aitu ja kõrvalhooneid(Vahtre, L. 2004. Eesti Ajalugu Gümnaasiumile). Talud paiknesid enamasti lähestikku ja moodustasid küla
vaimsete väärtuste tarbimis-käibimislooks (Viires 2001). Sõjajärgset poolsajandit võib periodiseerida mitmeti. Võttes aluseks eestlaste kultuurilise orientatsiooni, siis: 1) 1945.-1950. aastate lõpp, 2) 1960. aastad, 3) 1970. aastad, 4) 1980. aastad. Esimesel etapil mõõdeti muutusi ja inimesi veel ,,Eesti aja" mõõdupuuga, hävitatud kultuuritervik jätkas vaimset eksistentsi. Valitsev absurdsus projitseerus mõistliku elukorralduse teoreetilisele foonile (Vahtre 1992). Teisel etapil orienteeruti ümber, ühiskonnaellu ja kultuuriloomesse astus sõjajärgne põlvkond, tekkis lootus leida enamvähem mõistlik modus vivendi ka nõukoguliku korra raames. Eesti aeg taandati ilusaks mälestuseks, millega tegelikkust enam mõõta polnud vajalik ega võimalik (Vahtre 1992). Kolmandat järku iseloomustab resignatsioon. Neljandal perioodil on tunnetatud nõukoguliku taaga raskust, ühekorraga
Pandi alus rahvakeelsetele algõpetustele (entsüklopeedia 1998). Eestikeelne kirjasõna on tihedalt seotud nii kooli kui kirikuga, mis omakorda on teineteisest raskesti lahutatavad. Eesti kahes kirjakeeles ilmus 1710. aastaks kokku vähemalt 45 raamatut. Näiteks kodu ja kirikuraamatud, mille koostas Heinrich Stahl. Raamatuid levitasid trükkalid ja raamatuköitjad, aga ka kirikuõpetajad ja kösterkoolmeistrid (Vahtre 2000). Kunstis hõlmab Rootsi võimuaega üldiselt barokkstiil, mis jõudis Eestisse juba 17. sajandi keskpaiku ning mis 1730.-1740. aastatel läbis rokokooetappi. Nii nagu varasemategi ajajärkude puhul, v. a. muinasaeg, on kõige paremini teada valitseva kunstistiili avaldused arhitektuuris. Erilist tähelepanu väärib seejuuures Narva, mille ajaloos on Rootsi aeg kõige edukam. Kajuks purustasind Narva kauni vanalinna 1994. aastal Nõukogude väed ja pärast sõda varemed lammutati
lõkkeid, on võimalik, et sakslased ei taibanud kohe, et alanud on eestlaste ülestõus. Kroonikateadete kohaselt algas kogu Harjumaal põletamine ja tapmine, kõik sakslased, kes kätte saadi, löödi maha. Ei halastatud ka Padise kloostris olnud 28 mungale, kes samuti tapeti. Pääsenud sakslased pagesid Paide ja Tallinna linnamüüride taha. (Laar, 1957) Tõenäoliselt hävitati Harjumaal ka peaaegu kõik selleks ajaks sinna tekkinud mõisad, mida Sulev Vahtre arvates oli 21-31 ringis. Enamik neist nimelt pärast 1343. aastat enam allikates ei esine või on need asukohta vahetanud. (Laar, 1957) Kuivõrd kiiresti kogu Harjumaad haaranud ülestõus täpselt toimus, on jäänud ebaselgeks, kuid tõenäoliselt haarasid eestlased maa enda kätte paari päevaga. Kui kogu maa oli nende käes, saadeti Soome, Turu foogti juurde saadikud, kes pakkusid Harjumaad Rootsi kuninga võimu alla ning palusid selleks maale saata abivägesid.
Mõnigi kord kinnitust leidnud lootus riigipoolsele toetusele mõisnike omavoli vastu süvendas arusaama, et olles lojaalne kuningale, on talupoeg ühtlasi ka tema kaitsealune. See tähendas eneseteadvuse mõningast tugevnemist keset rasket pärisorjust. Kogu aeg loodeti, et kuningas oma alamad lõplikult pärisorjusest vabastab ning 17. sajandi lõpu sündmused, eriti mõisate reduktsioon, näitasid selle lootuse põhjendatust (Vahtre, 2000). Erinevalt Rootsi talupoegadest, kes olid vabad ning koguni eraldi seisusena riigipäeval esindatud, olid Eesti- ja Liivimaa talupojad pärisorjad. Nii nagu Rootsis võis kuningas aadlivõimu piiramisel tugineda talurahva toetusele, nõnda oli kuningavõim huvitatud siinse talurahva seisundi parandamisest, mis ennekõike nõudis pärisorjuse kaotamist. Reduktsiooni käigus toimunud mõisate ülevõtmisel kutsuti kohale ka talupojad, ning
Viitamine 1. Raamat 1.1 Mõtteviide: Makedoonia oli sajandeid olnud Kreeka mahajäänud piiriala (Lauri Vahtre ja Mart Laar 2013). 1.2 Lõiguviide: Makedoonia oli sajandeid olnud Kreeka mahajäänud piiriala. Makedoonlaste keeleline kuuluvus pole siiani päris selge, kuid ilmselt kõnelesid nad kreeka keelega sarnast keelt. (Lauri Vahtre ja Mart Laar 2013) 1.3 Kirje: Vahtre, L. ja Laar, M. 2013. Makedoonia suurriigi tõus ja langus. Üldajalugu gümnaasiumile: 56-62. 2. Ajakiri 2.1 Mõtteviide: Uude plastmaterjali lisatud lappimiskomplekt suudab parandada kuuliaugusuuruse augu (Rolf Haugaard Nielsen 2015). 2.2 Lõiguviide: Uude plastmaterjali lisatud lappimiskomplekt suudab parandada kuuliaugusuuruse augu. Selline plast on eriti kasulik kohtades, kus on raske teha parandustöid, näiteks kosmoses või inimkehasse opereeritud tehisluudes
11.14.). Aga tema isik on jäljetult kadunud nii meie kui teiste Euroopa rahvaste volbripäeva sisust. Huvitav on seejuures see, et kiriklikult peeti keskajal samal päeval palju tähtsamat püha apostlite Filippuse ja Jakobuse auks. Võimalik, et nende tähtapäeva sättestamisega püüdis kirik tagasi tõrjuda juba liiga kristlusekaugeks kujunenud volbripäeva, ent edutult. Nii on säilinud meie rahvakalendris tuntud kloostriülemast veel nimigi, apostlitest ei sedagi (Vahtre 1991: 19) Eestis ei ole volbritraditsioon nõiapühana kuigi vana (wikipeedia: Volbripäev, 18.11.14.) 1. mai oli 20. sajandil pikalt tuntud kui töörahva püha, mille juurde kuulus maiparaad. Maiparaadil valiti maikrahvi ja -krahvinnat. Sel puhul toimusid pidustused, kus pakuti sööki-jooki ning korraldati võistlusi; üks traditsiooniline üritus oli ammulaskmine, mida kutsuti papagoilaskmiseks (Sihvrat 2000: 35) Germaani rahvastel on see tihedalt seotud nõiduse ja selle tõrjemaagiaga
11.14.). Aga tema isik on jäljetult kadunud nii meie kui teiste Euroopa rahvaste volbripäeva sisust. Huvitav on seejuures see, et kiriklikult peeti keskajal samal päeval palju tähtsamat püha apostlite Filippuse ja Jakobuse auks. Võimalik, et nende tähtapäeva sättestamisega püüdis kirik tagasi tõrjuda juba liiga kristlusekaugeks kujunenud volbripäeva, ent edutult. Nii on säilinud meie rahvakalendris tuntud kloostriülemast veel nimigi, apostlitest ei sedagi (Vahtre 1991: 19) Eestis ei ole volbritraditsioon nõiapühana kuigi vana (wikipeedia: Volbripäev, 18.11.14.) 1. mai oli 20. sajandil pikalt tuntud kui töörahva püha, mille juurde kuulus maiparaad. Maiparaadil valiti maikrahvi ja -krahvinnat. Sel puhul toimusid pidustused, kus pakuti sööki-jooki ning korraldati võistlusi; üks traditsiooniline üritus oli ammulaskmine, mida kutsuti papagoilaskmiseks (Sihvrat 2000: 35) Germaani rahvastel on see tihedalt seotud nõiduse ja selle tõrjemaagiaga
ÄRA MURETSE, KALLIS! Retsensioon Ma käisin laupäeval, 23. aprillil Pärnus Endla teatris vaatamas etendust ''Ära muretse, kallis!'' Etenduse zanriks oli komöödia, mis tegi vaatamise/kuulamise palju huvitavamaks. Etenduse autor ja lavastaja on Tiit Palu. Palul on veel palju teisigi näidendeid. Mõned on näiteks Mis värvi on vabadus, Raimund, Rõõmu kaalud ja palju teisigi. Lavastuse kunstnik on Silver Vahtre, kes on ka paljude teiste etenduste lavakujundaja olnud. Alates aastast 2004 on Vahtre Endla teatri peakunstnik. Näitlejatest osalevad etendusel Liis Laigna, Priit Loog, Carmen Mikiver, Indrek Taalmaa, Ahti Puudersell ja Jüri Vlassov kõik väga staazikad näitlejad. Rolle on neil kõigil olnud nii Endlas, kui ka teistes teatrites. ''Ära muretse, kallis!'' räägib loo noorest abielupaarist, kellel on olemas kõik ja mitte midagi
Pangsepa sürrealistlik, fantaasiaküllane ja kohati melanhoolne käekiri (Juske, Ants 2009) sobitub hästi Noormetsa lavastustega. 1996. aastal tegi Noormets esmakordselt koostööd Endla teatri kunstniku Silver Vahtrega Ugalas noorsoolavastuses "Timm Thaler ehk müüdud naer". See lavastus on vaatajate mällu sööbinud kui suur, lavakujunduselt mastaapne, ainult Ugala lavale mahtuv noorsoolavastus (,,Ugala aja lugu", lk 188). Vahtre oli ka 1998. aastal etendunud lavastuse "Üks mees: Roheline" kunstnikuks. Seda lavastust mäletatakse kui uus, täiesti ootamatu lavamaailm Ugalalt. Palju oli kasutatud moodsat tehnikat: arvutimängud, rollimängud jms. Vahtre on olnud nii mõnegi teise Noormetsa lavastuse kunstnikuks. Ka 1999. aastal populaarseks saanud vabaõhulavastuse "Juuditi" kujundus oli tema loodud. Silver Vahtre on öelnud, et talle meeldivad kujundused, mis ei suru peale, ei karju, on iseenesestmõistetavad
ENDLA TEATRI NÄITUS ,,SEINAST SEINA. IHU JA HINGEGA" Arvustus Pärnu 2011 Käisin Endla teatris avatud näitusel ,,Seinast seina. Ihu ja hingega". Teatrikuu raames on seal väljas oma maja töötajate looming. Esindatud on 25. isiku teosed - maalid, joonistused, fotod, keraamika ja käsitööesemed. Maalide ja graafikaga osalevad ekspositsioonis näiteks galerist Pusa, peakunstnik Silver Vahtre, lavastusala juht Andrus Jõhvik, näitleja Kaili Viidas ja reklaamitoimetaja Ilona Rääk. Samuti on väljas näiteks näitlejate Karin Tammaru, Piret Laurimaa ja lavastaja Andres Noormetsa tööd. Minu lemmikteoseks kujunes Kaili Viidase pliiatsijoonistus "Hetk vaikusega". Kujutatud oli paljast meest, kes istub kuuvalgel silindril, mis koosneb väikestest väänlevatest kehadest. Pildi meeleolu on mõtlik ja nukker mehe pea on langetatud, käed umber põlvede, ta istub alasti ja üksi
Kunstiliikide galerii Sakraalarhitektuur ● Firenze baptisteerium ● Püha Johannese Profaanarhitektuur ● Colosseum ● Ehitati flaviuste ajal seinamaal Tahvelmaal Mona lisa Leonardo da vinci Miniatuurmaal Rabula Gospels, 6.saj. varaseimaid kujutisi Kristuse ristilöömisest Mosaiik Sant'Apollinare Nuovo in Ravenna Vitraaž Ain Varese vitraaž Reljeef Ema ja Laps Aleksander Eller Ümarplastika Naine vaasiga Anton Starpkof Kõrgtrükk Tuleb Reti Saks Sügav trükk Saatuse silmad Reti Saks Lametrükk Lendavad Naised Silver Vahtre
tähestikega teosed originaaltranskriptsioonis ja tähestikulises järjekorras. Vajalikke andmeid viidatavate tööde kohta saab ka raamatukogukartoteekidest. 5.1. Viitamine Viitamisel kasutatakse tekstisisest viitamist, sel juhul on ka muudatuste/täienduste tegemine viidete osas tunduvalt lihtsam. Lihtsaim võimalus on märkida sulgudes autori nimi ja väljaande aasta ning viidatav lehekülg- näit.: (Vahtre 1994, 151). Kui autoril on samal aastal välja antud mitu teost, kasutatakse tekstisiseselt aastaarvu järel ülaindeksina numeratsiooni, näiteks: (Vahtre 19941, 151) . Kui algallikal on mitu autorit, märgitakse esmakordsel viitamisel kõik autorid, näiteks: (Bergman, Halle, Lints 1998) ja järgmistel kordadel esimene autor ja teised näiteks: (Bergman jt 1998) 5.2. Kirjanduse loetelu Kirjanduse loetelus esitatakse järgmised andmed: Autor (v
Kas tõesti kardeti 9 Jaak Valge. Eesti vabadussõjalased ja saksa natsionaalsotsialistid: ideoloogia, poliitiline taktika ja kontaktid. Tuna, nr. 3, 2009, lk. 5. 10 Ibid., lk. 6. 11 Kristi Raik. Sirp: Kas Eesti kordab samu vigu? 10.12.2004. 12 Millest sõltub demokraatia elukestus? – Akadeemia, 2005, nr. 1, lk. 52. 13 S. Zettenberg. Eesti ajalugu, lk. 428. 14 Eesti ajalugu VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Kirjutanud Ago Pajur, Tõnu Tannberg, Lauri Vahtre... [jt.]; tegevtoimetajad Ago Pajur ja Tõnu Tannberg; peatoimetaja Sulev Vahtre. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 24. 3 vabadussõjalisi siis nii palju? Tuleb nõustuda arvamustega, et rahvas ja ilmselt ka Riigikogu oli väsinud sisepoliitilisest kemplemisest ning vabadussõjalaste vastane propaganda ja nende endi agressiivne suhtumine panid rahva riigipööret kergendusena võtma. 15 See on aga ideaalne
okastraadist Tanke hakati täiendama, mis andis eelise sakslaste ees. Naiste elu sõja ajal Naiste osakaal tõusis Asuti tööle tehastesse ja kaevandustesse Naised iseseisvusid Naised võitlesid oma õiguste eest Kadunud põlvkond Sõjast naasenud mehed ei suutnud tihti kohaneda normaalse eluga Nende väärtushinnangud purustati Meeste arvates ei hinnanud riik nende ohvrimeelsust ning see tõi kaasa pahameele Kasutatud kirjandus: M. Laar, L. Vahtre, Lähiajalugu I (lk 4 – 50) Aitäh kuulamast!
tulevikus, toetudes mineviku kogemustele. Eesmärk: Kinnitada, või ümber lükata hüpotees. Samuti saada teadmisi rahvuskultuurilisest arengust läbi ajaloo. Kasutatud allikad Jansen, Ea. 12/6. Rahvuseks saamise raske tee. Akadeemia Kruus, Hans. 3/1939. Väikerahvalik tunnetus eesti ühiskondlikus mõttes. Ajalooline ajakiri Kuldna, V 1991. Eesti ajalugu. Programm TPÜ üliõpilastele. Tallinn Smith A.D. National Identity Vahtre, L 1993 Eesti kultuuri ajalugu. Lühiülevaade. Tallinn. Uurimistöö meetod 1. Kvantitatiivne ja osaliselt kvalitatiivne. 2. Küsitlust läbi ei viinud, kuid autor toetus kirjanduse uurimisele ja erinevate teemakohaste andmete läbitöötamisele. Tulemused Rahvakultuuri peamised funktsioonid. Uurimistöö tulemused Autor on nõus, et ärkamisajal aset leidnud sündmuste ja rahvuslikuliikumise eestvedajate koosmõju teataval määral
Iseseisvusajal muutus oluliselt Eesti kodu. Uutes linnamajades olid juba olemas nii elektrivalgustus, keskküte, telefon kui ka veega klosett. Kodusisustuses vahetati omavalmistatud talupojamööbel välja kogenud peentislerite või spetsiaalsete mööblivabrikute märksa kvaliteetsema ja moodsama toodangu vastu. Kasutusele tulid uudsed mööbliesemed: diivanvoodid, raamatukapid jm. Seintel asendasid fotosid seinavaibad, diivanipadjad ja linikud. Tavaliseks muutus grammofon. (Vahtre 2005: 190) 1930ndail aastail levinud rahvusühtsuse idee ei olnud poliitilise eliidi fantaasia, vaid selle järele valitses rahva seas ka nõudmine. Heitlik ajastu oli läbi, loodeti rahulikku ja stabiilset arengut ning 5 rahvuse üldist õitsengut. Nende meeleoludega sobisid hästi nii nimede eestistamine, kodukaunistamisliikumine kui ka noorkotkaste ja kodutütarde liikumine
1. MUINASAJA ALLIKAD JA NENDE UURIMINE, lk 13-17..........................................................2 2. MUINASAJA KULTUURID, lk 18-29.........................................................................................4 3. MUINASUSUND, lk 52-57........................................................................................................6 4. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL, lk 30-43, 44-51................................................................7 5. MUISTNE VABADUSVÕITLUS, lk 64-89...............................................................................10 6. EESTI KESKAEG; PÕLISRAHVAD JA VÕÕRVÕIMUD, lk 90-119.........................................12 7. EESTI KESKAEG VANA-LIIVIMA SISE- JA VÄLISSUHTED 13.-16.SAJANDIL, lk 90-119, 132-135...................................................................................................................................... 14 8. EESTI KESKAEG: LINNAD, KAUBANDUS JA ...
.. 12 2 [Type text] SISSEJUHATUS "Ja igal pool on ikka Hurt see, kelle tõde ja soojus ja tahtmise tüsedus, kelle tuli ja auus meel teistele teed valgustab. Tema täis mees sõna kõige paremas mõttes, kelle peale tema rahvas uhke tohib olla, kellele vähesed ligi saavad ulatama," kirjutab Lydia Koidula 1870 Friedrich Reinhold Kreutzwaldile. (Vahtre : 1997) Jakob Hurt oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Ta laiendas kümnest käsust neljanda mõistet, mis tema järgi ütleb: austada oma vanemaid kohustusega austada ka oma vanemate rahvust. See oli otsene ärgitus rahvuslikule liikumisele. ,,Iial pole minetanud aktuaalsust Hurda üleskutse oma rahvale «saada suureks vaimult», mille ta sõnastas aastal 1870. Jakob Hurda elu, mis ei olnud pikk, ent mille jooksul sooritati mitme mehe
Kirjanduse loetelu Esitatakse järgmised andmed: Autor ( v. Koostaja) perekonnanimi, initsiaal(id) Pealkiri (vastavalt tiitellehele) Köide, osa, number Ilmumiskoht, kirjastus Ilmumisaasta Lehekülgede arv Näited: Raamat: Vahtre, L. Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1994. 230 lk Artikkel ajakirjast: Laar, M. Eesti sõduritest II maailmasõjas. Vikerkaar. 1991. Nr 6. Lk 56-66 Artikkel ajalehest: Mihkelson, I. Raemuusikat hea maitsega kuulajale. Postimees. 2000.11. august Suuliste allikate loetelu: Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht...) mälestused (kirja pandud .... a töö autori poolt) Viites piisab J. Paju mälestused ......aastast
Nagu on paista, siis keskajal polnud haridus kõigile võrreldes uusajaga niivõrd kättesaadav. Liiatigi keskenduti sellele, et just vaimulikud inimesed oleksid iseäranis haritud. Uusajal tekkis ka kõrgemaid koole, kuhu saadi vajadusel õppima minna. Kui keskajal väga suuri ja dünaamilisi muutusi kirjakeeles polnud, siis uusajast on meil tänu trükikunsti tekkele nii mõnedki säilinud ajaloolised allikad kaasa võtta. Kasutatud kirjandus: Laar, M. ja Vahtre, L. Eesti Ajalugu I Gümnaasiumile. Tln.: Maurus Kirjastus OÜ, 2013. Mäesalu, A. , Lukas, T. , Laur, M. , Tannberg, T. Eesti Ajalugu I. Tln.: Avita Kirjastus, 1997. Vahtre, L. Eesti Ajalugu Gümnaasiumile. Tln.: Ilo Kirjastus, 2004 www.estonica.org http://www.miksike.ee/docs/lisakogud/karilatsi/kool_i2.htm 3 4
gaasiprojekt, mis oleks kujunenud NSV Liidu tähtsaks sissetulekuallikaks, oli sellega läbi kukutatud. Kõigele lisaks piiras USA oluliselt kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti Nõukogude Liitu. USA toetas vastupanuliikumisi Afganistanis ning sealne sõda mõjus samuti NSVL-ile väga kurnavalt. NSVL-i lõplikuks nurkasurumiseks alustas Reagan võidurelvastumist kõrgtehnoloogias, mis viis Nõukogude Liidu 1980. aastate keskpaigaks pankrotti. Kasutatud allikad: · Laar, Mart ; Vahtre, Lauri ,,Lähiajalugu II gümnaasiumile" 2007, lk 126-129 · http://spikerdaja.blogspot.com/2009/12/ajalugu-kommunistliku-susteemi.html · http://foorum.12c.pri.ee/viewtopic.php? p=1543&sid=c23467ff058ac520b4a955e030b0a3e1 · http://www.slideshare.net/madlimaria/klm-sda-1370566 · http://www.slideshare.net/kudisiim/ls-vidab-klma-sja
koostaja. Johann Koell Pühavaimu kirikuõpetaja, kes tõlkis eesti keelde katekismuse. Martin Luther Reformatsiooni algataja, kes koostas 95 teesi. Hans Susi Tallinna linnakooli õpilanem jes üritas tõlkida piiblit ning lauluraamatut. Vesse Saaremaa ülestõusnute juht, kes poodi üles kui orduväed korraldasid ülestõusu mahasurumise. E. Bornhöhe Kirjuras jüriöö ülestõusuga seotud sündmusi romaanis ,,Tasuja". S. Vahtre ajaloolane, kes kirjutas populaarteadusliku raamatu ,,Jüriöö". 1227-1558 Keskaeg (ehk orduaeg) 1208-1227 Muistne vabadusvõitlust 1238 Stensby lahing 1248 Tallinn sai Lübecki linnaõiguse. 1343 23. apr Jüriöö ülestõus 1345 Orduvägede sõjaretk Saaremaale, Vesse poomine. 1404 ehitati Tallinna raekoda 1421 Maapäeva teke 1492 Ivan III lasi rajada Novgorodi 1517 Reformatsiooni algus 1523 Usupuhastus 1524-25 Pildirüüste ja M. Hoffmann Tartus. 1235 Wandadt-Koelli katekismus
(Kallas, 2010) Eestist kujunes pikaks ajaks Saksa koloonia, kus maad valitsesid Liivimaa ordu ja piiskopkondi piiskopid oma vasallidega. Ühiskondlik võim koondus väheste sakslaste kätte (A.Viires, 2004) Talupoegade olukord 1421.aastast alates oli hakatud pidama Vana-Liivimaa maapäevi, mis toimusid enam-vähem igal aastal. Neil arutati välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu jpm. (L.Vahtre, 1993) Võõrvõimu alla minnes halvenes talupoegade seisukord järk-järgult. Kui 13-14 sajandil piirdus talupoegade kohustus maksude ja kohtusõltuvusega, kuid 15.sajandi jooksul võeti vastu mitmeid otsuseid, mis tõkestas talupoegade pagemist ja tagas pagenike väljaandmise. Asulateks olid külad ja mõisad, mis tekkisid pärast Eesti alade vallutamist 13.sajandil. 15. sajandil hakkas mõisate arv kasvama ja mõisamajandus kujunes peamiseks maamajanduse vormiks
Viitamine on vajalik ka selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandut allikate järgi kontrollida. Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud. Bioloogia referaatides viidatakse teksti sees sulgudes: * märkida sulgudes autori nimi ja väljaande aasta - näit.: (Vahtre 1994). * kui allikal on kaks autorit, siis pannakse viitesse mõlemad, eraldades nende nimed kas koma või märgi & abil (van Joolingen, de Jong, 1993) või (Whimbey&Lochhead, 1986) * kui autoreid on rohkem kui kaks, siis märgitakse üks autor ja märge et al., või jt. (Woodward et al., 1988) või (Peterson jt., 1987) * veebimaterjali viitamiseks kasutatakse materjali kahte esimest sõna ja aastaarvu. Näiteks veebist võetud õppekava viitamine (National Curriculum...
kasutades ka ise tihedalt eesti keelt. Sel perioodil said ka kultuuri- ja loomeinimesed üksteist lähemalt tundma, vahetada oma mõtteid ja tegemisi ,,kultuurilaagrites". Eestlaste jaoks läks olukord raskeks alles peale Käbini valitsusaega, kui võimule tuli Karl Vaino, kes oli Moskvameelne ning oskas eesti keelt ainult vaevaliselt. Tema ajal hakkas jõualine venestamine, mille tulemusena suurendati vene keele kasutamist kultuurielus jne. 5 KASUTATUD ALLIKAS Vahtre, L. (2004). Eesti ajalugu. Tallinn: Ilo Kirjastus Vahtre, L. (2005). Eesti rahva lugu. Tallinn: Ilo Kirjastus Pajur, A. & T. Tannberg, (2006) Eesti Ajalugu II. Tallinn: Kirjastus Avita Ivan Johannes Käbin. Kasutamise kuupäev: 22.05 2009. a., kell.20.55, allikas Wikipedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_K%C3%A4bin 6
suutnudki toibuda Kaotused Saksamaa: 91 000 vangi langenud ja 146 300 tapetud või surnuks külmunut. Ungari: 80 000 tapetud või vangi langenud. Rumeenia: 160 000 tapetud või vangi langenud. Itaalia: 25 000 tapetud ja 70 000 vangi langenud. NSV Liit: 1 130 000 tapetud, haavatud või vangi langenud. Üle 40 000 surnud tsiviilisiku. Kasutatud allikad Lähiajalugu I gümnaasiumile, Mart Laar ja Lauri Vahtre https://et.wikipedia.org/wiki/Stalingradi_lahing http://forte.delfi.ee/news/militaaria/stalingradi- lahing-hirmsamaid-veresaunu-ajaloos? id=65618672 https://et.wikipedia.org/wiki/Kurgaan
Johann Köler suri enda vana sõpra Jakov Groti maalides rabandusse. Johann Köler maeti suurte auavalduste saatel kodusele Suure-Jaani kalmistule. 6.Maalid Johann Köleri maal ,,Itaalia maastik" mis lõi Eesti absoluutse oksjonirekordi 1 305 000 krooniga. Johann Köleri usuteemaline maal ,,Lorelei needmine munkade poolt" 7.Kasutatud kirjandus Wikipedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Köler Eesti ajalugu elulugudes Sulev Vahtre 101 tähtsat eestlast Koostanud Sulev Vahtre. Tln., 1997 Talvepaleest Lubjasaarele Herbert Salu 1995
Sellisele küsimusele, et mida peaks elu parandamiseks tegema, vastasid kodanikud nendel aegadel tavaliselt, et vaja on püsivat korda. 19 Minu arust mängib siin suurt rolli peale korra kokkulagunemist alanud liigselt pealiskaudne hukkamõist, arvestamata tollast konteksti. Paljud inimesed olid juba režiimiga harjunud ning püüdsid sellega kohanedes oma eluga hakkama saada. Iial ei võinud teada, mida tulevik toob. 15 M. McCauley. The rise and fall of the Soviet Union, lk. 361. 16 Lauri Vahtre. Absurdi impeerium. Tallinn: Tammerraamat, 2007, lk. 40. 17 V. Shlapentokh. A normal totalitarian society, lk. 178. 18 P. Kenez. A history of the Soviet Union from the beginning to the end, lk. 217. 19 V. Shlapentokh .A normal totalitarian society, lk. 181. Brežnevi ajal oli inimestel vahest liialt veel meeles Stalini jäik režiim ning seetõttu oli 1964- 1982 valitsenud kord nende jaoks väga hea. Sealjuures öeldakse Brežnevi aja kohta
1. Referaadi kirjutamise ajal joondatakse read vasaku serva järgi ja sõnade poolitamist ei kasutata. Vajadusel tuleb nõu pidada õpetajaga ja näidata talle oma pooleliolevat tööd, et vältida suuremaid vigu. Kui õpilane ei oska või ei leia materjale, siis õpetaja aitab. Kui kasutatakse valmiskirjutatud lõiku raamatust või Internetist, peab sellele viitama, märkides vastava materjali autori lõigu taha sulgudesse, näiteks: (Vahtre, 2009). Kogu tööd ainult viitamiste peale üles ei ehitata, vaid viidatud lõigud tuleb siduda oma lausetega tervikuks. Uued lõigud algavad läbivalt ühtlase 5-7 tähemärgilise taandreaga. Sissejuhatus ja kokkuvõte kirjutatakse lõpus, kui muu töö on valmis. Allajoonimist ja paksu kirja referaadis ei kasutata. http://vana.verska.ee/kool/Opetus/REFERAAT.htm http://www.kuidas.ee/607/kuidas-kirjutada-referaati
Väline kriitika- tint, käekiri jne... 2. Sisemine kriitika- teksti süvenemine, autori eesmärgi välja selgitamine, otsida vigu võrdlemise teel Tekst-kodeeritud informatsioon Semiootika-Lotman Kontekst-keeleoskus, tekstist arusaamine Metroo anekdoot-metrovõi Filoloogiline kontekst Primaarne allikas õpilasele-raamat, õpik Sekundaarne allikas- õpetaja Leopold von Ranke- allikaõpetuse ISA- püüdis vanadest dokumentidest tõde välja tuua ,,Kuidas see tegelikult oli" Sulev Vahtre- Eesti ajaloolane Alltekst- teksti vahe Ülesanne 1 · Raamatu väline kriitika Raamat kuldsete tähtedega · Raamatu sisemine kriitika Eessõnast saime aru, et raamat on välja antud 1924 Kroonikad: Henriku Liivimaa kroonika 1227 Liivimaa vanem riimkroonika 1290 Balthasar Russowi Liivimaa kroonika 1578 Statistika 1200 100 000-200 000 Taani hindamise raaamat 1242 Loeng 10.03.2012 Õigusaktid 13. sajandi alistumislepingud (52 Jüri Uluots)
(looduse suremine). Usuti, et surnute hinged külastavad sel ajal oma endist kodu ning püüti nendega olla heades suhetes (kaeti neile toidulaud, nendega kõneldi, viidi tare peale ande, köeti saun). Hingedeajal elati vaikselt, hoiduti müra tekitavatest kodustest töödest, söödi tavanditoite, viideti aega jutuvestmise ja mõistatamisega. Kasutatud kirjandus Mägi, M. 2003. Eesti aastal 1200. Tallinn: Argo Troska, G; Viires, A; Karu, E; Vahtre, L; Tõnurist, I. 2007. Eesti rahvakultuuri leksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus Piirimäe, H; Vahtre, S. 1983. Meie kaugem minevik. Tallinn: Valgus URL= http://agrt.emu.ee/pdf/1999_4_kuum.pdf, 01. märts 2014. Mandel, M. 1984. Minevikult tänapäevale. Tallinn: Eesti Raamat Loorits, O. 1990. Eesti rahvausundi maailmavaade. Tallinn: Perioodika Selirand, J; Tõnisson, E. 1974. Läbi aastatuhandete. Tallinn: Valgus Selirand, J. 1967. Esivanemate kalmeküngastel
Ilmselt lootsid eestlased koostööd venelastega jätkata ning asusid sama aasta sügiseks Sakalasse koguma suurt malevat. Henriku kroonika järgi kogusid eestlased kokku 6000 meest, mis oli pretsedenditult suur arv. Sõjamehi tuli pea kõikjalt Mandri-Eestist, kõrvale jäid aga saarlased, kellelt võidi aga ehk oodata sakslastevastast tegevust mere poolt. Henriku teatel oli väe kokkukutsujaks ja juhiks Lembitu. Sulev Vahtre ja teiste eesti ajaloolaste arvates kogunesid eestlased Paala jõe lõunakaldale Tepu talu juurde, kus oli sobiv jõeületuskoht. Eestlased kogusid väe kokku ja jäid ootama venelaste abijõude. Kuid Novgorodis oli samal ajal vahetunud vürst ning seetõttu olid seal sisesegadused. Vahepeal olid sakslased aga eestlaste väe kogumisest teada saanud ja koondasid Henriku teateil kokku umbes 3000- mehelise valikväe, mis tungis Sakalasse. Eestlased said sakslaste tulekust peagi teada ja
MADISONI MAAKONNA SILLAD Etenduse ,,Madisoni maakonna sillad" lavastaja on Peeter Tammearu, kes töötab Kuressaare Linnateatris. Esietendus 7.märts 2014 Sadamateatris. Muusikalise kujunduse eest vastutab Peeter Konovalov. Etenduse kunstnik on Silver Vahtre. Valguskujunduse eest kannab hoolt Andres Sarv. Etenduse autor on Robert James Waller, tema loomingust tegi dramatiseeringu Siri Niinikoski ning selle tõlkis Triin Sinissaar. Osades: Külliki Saldre(Francesca Johnson), Hannes Kaljujärv(Robert Johnson), Maria Soomets, Tanel Jonas, Marika Barabanstsikova, Jüri Lumiste Etenduse sõnum oli, et armastus on kõigest tugevam. See võib lõhkuda kõik, kuid samas algatada midagi uut ja ilusat
Hurt tähtsustas hariduse- ja kultuuriküsimusi Jakobson väärtustas majanduslikke ja sotsiaalseid küsimusi Jakobsoni surm 1882- tülide jätkumine Hurda ja Köleri vaheline tüli- Aleksandrikooli peakomitee laialiminek 18 ÄRKAMISAJA LÕPP Aleksandrikooli peakomitee laialiminekuga oli eesti rahvuslik ärkamisaeg sattunud tõsisesse kriisi, mida komplitseeris algav venestuspoliitika L. Vahtre "Eesti ajalugu" 2004, 334 lk M. Laur, A. Mäesalu, T. Tannberg, U. Vent "Eesti ajalugu I" 2005, 162 lk A. Pajur, T. Tannberg "Eesti ajalugu II" 2006, 168 lk et.wikipedia.org www.estonia.ee www.google.ee 20
Toomkool-alama astme vaimulike ettevalmistamiseks (Tln., Trt., Pärnus, Haapsalus Toomkiriku juures) Katekismus-usulise sisuga käsiraamat (Niguliste kirikuõpetaja Simon Wanradti saksakeelne tekst ja Pühavaimu kirikuõpetaja Johann Koelli eestikeelne tõlge) B. von Dreileben- ordumeister Vesse- Ilukirjanduslikud teosed E. Bornhöhe ,,Tasuja" ja A. Hindi ,,Vesse poeg" E. Bornhöhe-tasuja autor, oli eesti proosakirjanik. S. Vahtre- B. Hoeneke- Jüriöö ülestõusust on kirjutanud Bartholomäus Hoeneke oma Liivimaa nooremas riimkroonikas Ivan III- Martin Luther-usupuhastuse algataja M. Hoffmann-rüüstaja tartus W. von Plettenberg-ordumeister Wolter von Plettenbergi eestvõttel sõlmis Liivimaa liidu Leeduga ja lõi Vene vägesid Pihkvamaal 16.saj. algul Simon Wandadt-(Niguliste kirikuõpetaja saksakeelne tekst katekismusele Johann Koell-katekismuse autor Wanradt-Koelli, katekismus usulise sisuga
ka maakohtades. 1880. aastal algas Eestis venestusaeg, millega Vene tsaarivõim püüdis vähendada baltisaksa mõisnike võimu Eestis. Koolid ja riigiasutused muudeti venekeelseks, hakati aktiivselt levitama vene õigeusku. Venestuspoliitika takistas igati rahvuslikke organisatsioone ja ajakirjandust. Sai selgeks, et Eesti rahvusliikumine ei saa oma võitluses baltisaksa mõisnike vastu tuge Vene tsaarivõimult nagu algul loodeti. Vahtre, L. 2000. Eesti kultuuri ajalugu. Tallinn:Virgela. Laar, M., Tilk, M., Hergauk, E. 1997. Ajalugu 5. klassile. Tallinn: Avita. kuulamast!
tuntud Ellujäänutele jäid jubedused meelde igaveseks Sõjas osalenud ei suutnud oma igapäevase elu juurde tagasi pöörduda ning muutusid passiivseks Sõda jäi neid jälitama Kadunud põlvkond Click icon to add picture http://www.irishtimes.com/polopoly_fs/1.1777515.1398785036!/i mage/image.jpg_gen/derivatives/box_620_330/image.jpg (04.10.15) Kasutatud allikad M. Laar, L. Vahtre, Lähiajalugu I (lk 46 – 50) https://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmas %C3%B5da (04.10.15) http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu_liis_madisso n/elu_soja_ajal.html (04.10.15) http://www.histrodamus.ee/index.php? &event=Show_main_layers&layer_id=54 (04.10.15) https://sites.google.com/a/adamscott.ca/world-war-i- museum-feb-2010/the-role-of-women-room-in-the-first- world-war/women-at-home-during-the-first-world-war (04.10.15)
KOKKUVÕTE Kirjutanud Thomas Edward Lawrence-ist sain hea ülevaate tema olulisusest ning sain arendada oma inglise keele oskust, sest kasutatud materjal oli kõik inglise keeles. Leian, et see oli mulle vajalik. 6 KASUTATUD KIRJANDUS http://www.biography.com/people/te-lawrence-38617 http://en.wikipedia.org/wiki/T._E._Lawrence Lähiajalugu I gümnaasiumile Mart Laar, Lauri Vahtre 7
rahvusrõivaks. Kasutatud kirjandus: Adamson, A., Valdmaa, S. (2001). Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tallinn: Koolibri. Eesti Rahva muuseum. (s.a). Külastatud 04.10.2009, aadressil http://www.erm.ee/?lang=EST&node=217&parent=205 Kultuurilaegas. (s.a). Külastatud 04.10.2009, aadressil http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_index/rr_rahvar6ivad Piiri, R. (2006). Rahvarõivaid Eesti Rahva Muuseumist. Tallinn: Schenkanberg. Vahtre, L (1993). Eesti kultuuri ajalugu. Tallinn: Jaan Tõnissoni Instituudi kirjastus. Vahtre, L. (2005). Eesti rahva lugu. Tallinn: Ilo.
võimalust proovida. 6)Suuremate linnade võim oli koondunud sakslaste kätte , ning eestlased pidid tegema seda mida sakslased tahtsid ja heakspidasid. Näiteks Riias , Tallinnas ja Tartus oli võim sakslaste käes. Sakslaste käes oli see selle tõttu , et sakslased olid selajal tugevad ning neil oli palju vallutusi , kuis kuulus ka võim neile. Suurgildi hoone Tallinnas. Tallinna raekoja plats. Keskajal peamine kauplemise koht. Kasutatud allikad: 1) Eesti Ajalugu Lauri Vahtre kirjastus Ilo 2) Eesti Rahva Ajalugu Evald Uustalu 3) Eesti Ajalugu Andres Adamson Toomas Karjahärm 4) Eesti maast ja rahvast Jüri Selirand 5) Eesti Ajalugu 1 Mati Laur , Ain Mäesalu , Tõnu Tannberg , Ursula Vent 6) http://www.ut.ee/BGGM/maavara/raekoda.jpg 7) http://www.eam.ee/static/files/067/t_gildihoone.gif
Lembitu Lembitu on muistse Eesti kõige kuulsaim vanem-sõjapealik. Mees, kes on hilisematel aegadel rahvusliku suurmehena andnud nime küll allveelaevale, küll tänavale või õmblusvabrikule. Ometi, kui küsime endalt, mida me Lembitust üldse teame, peame kurvastusega tõdema, et üpris vähe. Lembitu on meie muistse vabadussõja üks väljapaistvamaid juhte, sest tema nimi esineb Läti Hendriku kroonikas kokku 14 korral, kui aga peaks paika pidama Sulev Vahtre oletus, et ka Vytamas (Võidumees) märgib kroonikas Lembitut, siis koguni 15 korral. Peaagu et ainukesed allikad Lembitust ongi Läti Hendriku kroonikast ja arheoloogilistest leidudest. Ajal, mil Lembitu Läti Hendriku lehekülgedele jõudis, oli ta igal juhul juba kogenud sõjamees, kes ei võtnud võitlustest osa mitte enam lihtsalt sõdalasena, vaid kuningana - sõjaretkede juhina. Meil pole andmeid millal Lembitu sündis ning pole ka mingit ettekujutlust tema välimusest,
(tol ajal Ümera jõesuudmel, millest tulenebki ka lahingu nimetus) suudme lähedal, praegusest Valmiera linnast lõunas. Üheks ainukeseks ajalooallaikaks on ,,Henriku Liivimaa kroonika" ning kuuldavasti on ka see väga napisõnaline. Niisiis, see on ka põhjuseks, miks paljude ajalooteadlaste arvamused ei ühti, näiteks toimumiskoha korral. Nimelt Henrik ei seleta lahingupaika eriti üksikasjalikult. Pärast katkendit Sulev Vahtre raamatust ,,Muinasaja loojang Eestis" tõuseb päevakorrale nii mõnigi küsimus,,Miks on peategelasena kujutatud Ümera lahingus hoopis Arnoldit, kuigi tegelik peategelane peaks hoopiski olema Võnnu Berthold?" ning ,,Miks loendab Henrik üles vaid oma osapoole kaotused (Langesid Kaupo poeg Berthold ja väimees Vane, ,,julge ja vapper mees", raskesti said haavata
võiks öelda, et nii mõnigi asi, mis jäi Eesti notariaadis tegemata 1939. aastal, tehti ära 1993. aastal. 5 Notarite Koda. www.notar.ee. (10.02.2015). 6 triinu käes olev raamat 7 milva lõputöö 8 juridica 559 9 P. Malavet. Counsel for the Situation: The Latin Notary, A Historical and Comparative Model. Florida, 1996. Arvutivõrgust: http://works.bepress.com/pedro_malavet/2/, 15.01.2012 10 Eesti Notariaadi X aastapäev. Tallinn: Notarite Koda 2003, lk 5 11 Sepp, lk 17 12 Vahtre, L. Eesti notariaadi ajalugu. Tallinn: Juura 2008, lk 185 3 Lisaks notariaadiseadusele reguleerib Notarite Koja tegevust põhikiri, milles sätestatakse nii koja organite töökorraldus, organite ning notarite vahelised õigussuhted, asjaajamise ja majandamise kord ning reguleeritakse ka kõiki teisi koja pädevuses olevaid küsimusi.
Kristjan Palusalu on sündinud 1908 aastal 10. märtsil Läänemaal saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus Jüri ja Liiso Trossmanni kaheksanda lapsena. Tal oli neli vanemat venda ja kolm õde. Võib-olla sellepärast, et ta oli oma peres noorim, sai Kristjan teistest ehk kauemgi lapsik olla. Hakkamisest poisil puudu ei jäänud. Jõudu katsusid koolipoisid paljudel aladel, millest Kristjan näis edukam 1500 ja 5000 m jooksus. Eriti hästi sobis temasugusele just raskejõustik. Kuigi tulevane kuulsus harrastas kogu oma poisipõlve mitmesugust jõukatsumist, valmistades Varblas koos teistega koos isegi maadlusmati. Aprillis võeti Kristjan sõjaväe ajateenistusse Tallinna lähedal asuvasse Suurupi merekindlusesse. 24. novembril võitis ta Tallinna maadlusvõistlustel A-klassis esikoha. Peagi alustas ta treener Anton Ohaka ergutusel üks-kaks korda nädalas treeninguid Tallinna klubis "Sport" ning osales esimestel võistlustel. Detsembris Eesti meistrivõi...
ee/170706/esileht/olulised_teemad/torino_2006/ajalugu/209582.php http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Europe_map_spain.png?uselang=et http://www.britannica.com/EBchecked/media/10786/Francisco-Franco-1954 http://airminded.org/wp-content/img/aircraft/sm-81-c1936.jpg http://en.wikipedia.org/wiki/BT_tank "Sõjad ajalugu kaartidel " Eesti entsüklopeediakirjastus. Lk 192. Tallinn 2005 "Maailma ajalugu" Dorling Kindersley. Lk 324. Varrak 1998 "Lähiajalugu gümnaasiumile I " Mart Laar, Lauri Vahtre. Lk 119-120. Avita 2007 "Lähiajalugu õpik 9. klassile" Ago Pajur, Tõnu Tannberg, Einar Värä . lk 97. Avita 2004 " Eesti Entsüklopeedia 15 Maailma maad" lk 194-199. Eesti Entsüklopeediakirjastus Tallinn 2007 "Maailma ajalugu esiajast tänapäevani" Herman Kinder, Werner Heilgeman lk 438- 439. Avita 2001 Tänan tähelepanu eest! Tartu 2011
annaabi.ee 
