Tauno Aints 19.06.1975, Tartu On lõpetanud 1998. aastal Viljandi Kultuurikolledzi levimuusika erialal. 2004. aastal lõpetas ta kompositsiooni erialal Eesti Muusikaakadeemia, kus õppis professor Lepo Sumera ja Helena Tulve klassis. Ta on töötanud Viljandi meeskoori ,,Sakala" (1995-1997) ja Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli (2000-2001) kontsertmeistrina ning kooristuudio ,,Ellerhein" teoreetiliste ainete õpetajana (1999-2004). Aastast 2002 töötab Aints Tallinna Muusikakeskkoolis muusikateoreetiliste ja -ajalooliste ainete õppejõuna. 2002-2007 oli Aints tegev popmuusikuna ansamblis Genialistid. Hooajal 2007/2008 on Tauno Aints resideeriv helilooja Eesti Rahvusmeekoori juures. Aintsi muusikat on esitanud Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Eesti Rahvusmeeskoor, Estonian Dream Big Band, Ansambel U:, flötist Tarmo Johannes, tsellis...
Peetri Põhikool Uurimustöö Eesti peaministrid Koostas: Tarmo Hiiesalu Juhendas: Hedi Jürgen Peetri 2008 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................... 2 Eesti Vabariigi Peaministrid...............................................................3, 4 Andrus Ansip...................................................................................5, 6 Siim Kallas......................................................................................7, 8 Mart Laar.......................................................................................9, 10 Juhan Parts.................................................................................11, 12 Edgar Savisaar.............................................................................13, 14 Kokkuvõte.....
Sergo Vares Sergo Vares Sündinud 14. septembril 1982 Rakveres Lõpetanud 2011. aastal Rakveri Gümnaasiumi Jätkas Tartu Ülikoolis ajakirjanduse erialal Aastal 2002 asus õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 2006 aastal asus ta tööle teatrisse NO99 Näitlejana televisioonis "Malev" (2005) Henrik "Leiutajateküla Lotte" (2006) "Kodu keset linna" (2007) Henri "Ohtlik lend" (2007) Kaaro "Detsembrikuumus" (2008) Tanel "Päikese poole" (2011) - Ronald "Kättemaksukontor" (2012) Karl Suur Näitlejana teatris Mänginud ligi 20 lavastuses Tuntumad neist on "Nipernaadi" "Rehepapp" "Hirvekütt" "Kommunisti surm" "Praht, linn ja surm" Raadio 2 peatoimetaja Heidy Purga ütles, et Sergo Vares on üks väljapaistvamaid Eesti noornäitlejaid, kel on oma suhteliselt lühikese karjääri jooksul täita tulnud väga olulisi ja suuri rolle...
Urmas Lennuk Koostas: Karoliina Tennosaar Ülenurme Gümnaasium 11b.klass Elust ja amet Sündinud 16. oktoobril 1971. On eesti näitekirjanik ja dramaturg. Õpingud 1990. aastal lõpetas ta Tamsalu keskkooli. Seejärel õppis ta 19921993 Tallinna Pedagoogilises Instituudis eesti keelt ja kirjandust ning 19962000 EMA Kõrgemas Lavakunstikoolis lavastaja erialal. Töö Lennuk on töötanud Tamsalu Kultuurimaja kunstilise juhina ja Saue Keskkoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana (19941995) ning haljastusfirma Lennuk ja KO haljastustöölise ja töökorraldajana. Aastast 2001 on ta töötanud Rakvere teatris kirjandusala juhataja, dramaturgi ja lavastajana. 1. augustil 2011 asus Urmas Lennuk Vanemuise teatri draamajuhi kohale. Edestades konkursil Rein Pakki ja senist draamajuhti Sven Karjat, tegi ta neile ettepaneku asuda tööle ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandusarvestuse õppetool R14 KÕ1 Erika Meister RAAMATUPIDAJA ULLA MOTIVEERIMINE Juhtumi analüüs Õppejõud: Heli Freienthal, MBA Mõdriku 2014 Raamatupidaja Ulla on töötanud ettevõttes 12 aastat ning kõigi tööülesannetega siiani üsna hästi hakkama saanud. Oma olemuselt on ta olnud korrektne, aus, otsekohene ja hea huumorimeelega. Ulla on muutunud kurvaks, hajameelseks ja kergesti ärrituvaks ning töös on ette tulnud vigu. Tal puudub igasugune enesemotivatsioon. Selle tõttu on vaja tõsta tema meeleolu, keskendumisvõimet, aktiivsust ning närvilisuse peaks asendama rahulikkusega. Tema rahulolematust on vaja vähendada ja ühtlasi tõsta rahulolu (Frederick Herzbergi hügieeni- ja motivatsiooniteooria). Probleemidega on vaja tegeleda seetõttu, et Ulla muutuks taas heaks ja kohusetundlikuks tö...
6 March 2014 Dear Sir/Madam, I am writing in order to complain about your product I bought. It is an i-phone, which I ordered from an online shop. A week later it stopped working properly. First of all, the on/off button is broken and does not let me open my phone. The screen colour of the device was also unacceptably almost black and white. In addition to this, the sound was a little bit off and I could no adjust it in the settings. For some reason I also could not see my messeages at all. No only the screen was borken, the camera was not working either. I suggest that you explain all that, replace the item or give me a full refund. I look foward to receiving your explanation. Yours faithfully, Mari Mets
ISESEISEV TÖÖ NR 5 Toimetulekuõpe: kellele ja millisel õppetasemel. Üliõpilane on läbi töötanud ja esitab kokkuvõtvalt nii "Toimetulekuõppe õppekava" (Põhikooli lihtsustatud RÕK, lisa 2) kui loetud kirjutiste materjalianalüüsi. Esitan lühidalt ,,lisa 2" punkte, mille lõppu panin kokkuvõtte ja tutvustuse Mihkli koolist. Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruse nr 182 ,,Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava" lisa 2 [RT I, 20.09.2011, 1 jõust. 23.09.2011] TOIMETULEKUÕPE 1. ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID 1.1. Toimetulekuõppe põhiülesanne on toetada mõõduka intellektipuudega õpilase arengut 1.2. Toimetulekuõppe üldeesmärk on aidata kujuneda isiksusel, kes vastavalt oma võimetele: 2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTED 2.1. Toimetulekuõppes lähtutakse põhimõtetest, mille kohaselt igaühel peab olema võimalus saada haridust vastavalt oma võimetele. 2.2. Toimetulekuõppes ja igapäevastes ko...
1. Tuumaenergeetika osa elektroenergeetikas. Tuumaenergeetika areng. Tuumareaktorite liigitus. Tänapäeval on 30 riigis elektritootmisel käigus 443 tuumareaktorit koguvõimsusega 372 GWe. Tuumalõhustumise energia abil toodetakse 16 % kogu maailma elektrist (~7% moodustab maailmas tarbitavast energiast). Tänu ioniseeriva kiirguse ja 1930-ndate aastate lõpul tuumamuundumiste, tuumalõhestumiste uurimisele arenes välja tuumaenergeetika. Teadaolevalt käivitati 1940-ndate alguses esimene tuumareaktor. Lisaks soodustas mingil määral tuumarelvastuse ja sõjalaevade tuumajõuseadmete väljatöötamine energiatootmiseks sobivate tuumareaktorite ja tuumkütusetsükli arengut. USA ja NL lõid tööstuskompleksid suurte 235U koguste rikastamiseks ja plutooniumi 239Pu tootmiseks, aga seega ka eeldused reaktorikütuste valmistamiseks. Katsetati erinevaid reaktoritüüpe - sõjalaevade ning Pu-tootmise reaktoritest arenesid välja hilisemad energiatootmise ...
,,Tuhkur hobune" Agatha Christie Kriminaalteose detektiiv oli Lejeune, kuigi enamus ajast olid esiplaanil Ginger ja Mark Easterbook, kes pidevalt uurisid juhtumit aina edasi. Detektiiv Lejeune oli rohkem tugitoolidetektiiv, sest raamatus ei olnud kirjeldatud väga palju tema aktiivset uurimist. Selle eest Mark ja Ginger olid rohkem püstolikangelased, kes seadsid endi elud ohtu, et lahendada see saladuslik juhtum. Detektiiv Lejeune oli väga kogenud ja taibukas ning seetõttu ilmselt suutis ta avastada süüdlase. Mark ja Ginger olid isikuomaduste poolest väga aktiivsed ja ettevõtlikud, eriti Ginger. Kuna Gingeril puudus hirm ning kartus selle juhtumi vastu nagu oli seda Markil, aitas ka kindlasti see omadus juhtumi lahendamisele kaasa. Juhtumi lahendamiseks otsustasid Mark ja Ginger teha ise leping ,,Tuhkur hobusega" ja seeläbi teada saada, mis tegelikult kogus selle...
Kuhiksõlgi pandi ritta 3 kuni 7 ja kõige suurem kinnitati keset rinda. Piduülikonnaga pandi kaela mitmesuguseid klaas- või kivihelmestest keesid, võimalusel lükiti helmeste vahele ka hõberaha. Sukad olid ühevärvilised, tavaliselt valged. Sukad püsisid üleval sukapaeltega need seoti põlve alla. Tüdrukud ehtisid oma juukseid peapaelaga. Tavaline abielunaiste peakate oli tanu. Tanu valmistati ühest piklikust riidetükist. Karja naiste tanud olid madalad ja nukid ulatusid kuklas kõrgele. Tanud kaunistati geomeetrilise kirjaga ristpistetikandiga. Igapäevaseks peakatteks võtsid naised tuttmütsi. Tuttmütsid kahanesid 19. saj. teisel poolel väikeseks lamedaks ketasmütsideks. Teele minnes seoti nii tanule kui ka ketasmütsile peale ruuduline rätik. Linaseid sinise-valge-, punase-valgeruudulisi rätte kooti ise, neid kanti abu või kampsuni all, välja minnes seoti peakattele. Jalatsitena on Saaremaal kantud kingi. 19
Mirtel Pohla on sündinud 28. jaanuaril 1982 Tartus. Tal on blondid juuksed ning nüüdseks on ta 26aastane. Ta kasvas seal ahiküttega korteris ning koolis käis õhtupoolses vahetuses. Hommikuti külastas ta oma vanaema, kes elas poolel kooliteel, vaatas seal telekast ära kõik päevased filmid ja alles siis läks kooli. Emapoolsed vanavanemad surid tal juba siis, kui ta oli alles pisike. Isapoolse vanaemaga käidi ikka mööda metsi ja soid nii seenel, kui marjul. Koos kupatati seeni ja keedeti moosi. Talle meeldis osa võtta koolinäidenditest. Vanemad elasid tal lahus. Mirtelil on kaks õde. Üks on temast poolteist aastat ja teine kümme aastat noorem. Mõlemad elavad Tartus. Pisemale punus Mirtel alatihti patse ja luges unejutte. Suurema õega Mirtel jällegi eriti hästi läbi ei saanud, nad koguaeg kaklesid ja kisasid üksteise peale nii, et juuksed lendasid. Nüüdseks on nad muidugi väga head sõbrad. Mirtel kartis juba väiksena ko...
Eesti rahvakunst ja käsitöö KUNST saksa keelest 17-18 sajand, sellega rõhutati tavalisest suuremat oskust, sellel oli proffessionaalne alge. Tulnud paljudesse eluvaldkondadesse: elukunst, kokakunst, nõiakunst. · Mõiste rahvakunst pärineb 20. sajandi algusest, mil tärkas tõsisem huvi kunsti vastu, mida viljeles maarahvas. · 13. sajandi algusest võib kunsti jagada kaheks: 1) kõrgkultuur aadlike vaimelike, linnakodanike kunstieelistused. Kirjandus arhitektuur, muusika. 2) rahvakunst talupoja oma looming, argielu, esteetiliste ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks. Käsitöö, laulmine, pillimäng, tantsimine. Maarahva hulgas leidus alati loovisikuid, kes eristusid teistest oma oskuste poolest kasutada põlvest põlve edasi atud traditsionaalsust. Talurahva tarbekunst, kus rõhk oli tarbeesemetel ja puht iluesemeid ei tehtud. Kääs...
Töö on lahutamata osa elust Inimesed on ammustest aegadest töötanud, meie jaoks on see harjumus, et tööl peab käima. Viivi Luik on selle teemal kirjutanud arvamusartikli Postimehes. Tema poolt väljatoodud argumendid on väga huvitavad ja toon esile kõige tähtsamad. Viivi Luik oli toonud välja, et üks inimeseks olemise põhjuseid on töö. See väide on väga õige, sest inimesed on loodud töö tegemiseks. Enamik ei tea millega peale hakata, kui jäädakse tööst ilma või ei võeta tööle. Nii võib kasvada kuritegu piirkondades, sest tihedamini noortel pole millegagi tegeleda. Šveitsis taheti rakendada kodanikupalk, kuid šveitslased ei soovinud seda. Inimene peab tegema tööd, et ühiskonnale mitte koormaks olla. Enne õppima asumist on vaja mõelda seda, kas ollakse valmis töötama sellel erialal. Tööl peab töötama pühendusega, peamine eesmärk ei tohi olla vaid tulu, töö peab olema nagu hobi. Inimene tüdineb kiire...
ülesandel nõudmise parandada talurahva olukorda. Pearaharahutused Rahutustest oli Liivimaa eesti osas haaratud üle 60 mõisa.Talurahva korralekutsumiseks saadeti mõisatesse sõjaväeosad. Taluharva riietuse Taluharva riietuse kujunemisel oli oluline mitme uue moevoolu sissetung,peamiselt põhjamaadest.Nende mõjud on naistepkitriibuline seelik,käised,pliseeritud seelik,kõrged tanud ja pottmütsid,meestel põlvpüksid,murmütsid.
Naine linnuses Ajalugu 7.a Kadi ja Grete Kuressaare Vanalinna Kool Sisukord ➢Sissejuhatus ➢Abielu ➢Haridus ➢Rõivad ja mood ➢Ideaalid ➢Tegevused ➢Kasutatud materjalid Sissejuhatus Naised olid keskajal üldsiselt tähtsusetud. Kehtis reegel, et naised on loodud vaid järglaste sünnitamiseks ja üleskasvatamiseks. Naiste elu üle otsustasid algul vanemad, edaspidi abikaasa. Sel ajal kui mehed viibisid sõjaretkedel, olid naised kodus, tegelesid majapidamisega ja kasvatasid lapsi. Abielu Abielu oli tollel ajal väga tähtis. Abielluti noorelt, juba 13-aastane tüdruk oli abiellumisealine. 12-aastaseid tütarlapsi peeti täisealisteks ja sellepärast kihluti juba mitu aastat enne, sest vanemas eas said nad vanematele vastu hakata. Abikaasa üle otsustasid vanemad. Naistele palju iseotsustamis- ja tegutsemisruumi ei jäetud. Ka nende tunnetest e...
19.sajand teisel poolel levist pikitriibuline seelik. Pikitriibulisi seelikuid koovad ja kannavad Kihnu naised tänapäevani. Põll: See kuulub ka nagu Mandri-Eestiski abielunaise rõivastusse. 19. sajandi esimesel poolel olid Kihnu naiste põlled valged linased, sajandi keskel hakati pidupuhkudel kandma sitspõlli. Vöö: Oli kirjatud kirjaga, värvidest domineerisid ja madarapunane. Õlarätt: See seati murtuna käiste peale, nii et nurk jäi seljale, otsad pisteti ees vöö alla. Tanud: 19. sajandi esiemsel poolel, Kihnu tanudel tikand peaaegu et puudus. Sajandi teisel poolel hakati neid kaunistama. Kujuned omalaadne geometriseeritud lillkiri. Ehted: Need olid Kihnus lihtsad. Rõivaste kinnitusvahendiks oli vitssõlg. Piduliku ülikonna juurde kuulus siin tagasihoidlik prees või luust sõlg. Kaela riputati helmed kas kaelarahaga või ilma. Meeste ülikonna põhiosad oli särk, püksid ja vammus.
ning kaugelt paistis meri. Selle vaatamine tekitas minus tunde, nagu oleksin ise kuskil mere ääres ning tuul toob ninna männivaigu lõhna. Andrei Jegorovi(1878-1954) maal ,,Ruhnu vana kirik"(1926), andis väga hea ettekujutuse, milline nägi välja Ruhnu kiriku sisemus. See oli pruunides toonides ning puidust. Pingid olid nikerdustega kaunistatud, kuid seejuures lihtsad. Peale maalide olid seal veel 20.sajandi Ruhnu tanud, sõled ning tanu lehvid. Viimased olid väga ilusate värvidega ning nendel oli kasutatud lillornamenti. Sõlgede peal kujutati laeva. Tanudest oli välja toodud Ruhnu valge tanu ja Leinatanu. Olen selle näituse külastamisega äärmiselt rahul ning mul on hea meel, et valisin just selle näituse, sest see huvitas mind. Sain palju uut teada ning kavatsen ka tulevikus näitusi külastada.
Kõrvuti väljakujunenud teadusharude süvenemise ja laienemisega viib teaduse ajalooline areng paratamatult uute teadmisvaldkondade tekkimiseni. Uute teadusharude tekke põhjuseks võib olla nii info üleküllus, uute uurimisobjektide avastamine, vajadus minna valdkonniti aina spetsiifilisemaks kui ka vastupidi üldistatuks. Üheks sellistest uudsetest teadusharudest on üldistavate teaduste kategooriasse kuuluv küberneetika. Kuna küberneetika on siiski veel noor ning arenev teadus, siis sellele kindlat definitsiooni ei ole, kuid esineb erinevaid variatsioone sellest. Norbert Wiener, matemaatik, insener ning sotsiaalpsühholoog, on määratlenud ,,küberneetikat'' kui teadust, mis uurib juhtimist ja seoseid mehhanismides ning ühiskonnas. Küberneetika on tulnud kreekakeelsest sõnast, mis tähendas laevajuhtimiskunsti. Enne Wienerit oli küberneetika prantsuse füüsiku ja matemaatiku Andre-Marie Ampere poolt määratletud kui valitsus- või riigiteadu...
PRANTSUSE KUNST 16. SAJANDIL R E N E SS A N S P R A N T S U S M A A L Arenes kuninga, õukonna ja suuraadlike tellimustel. Loobumist goodikast aitasid kujundada Prantsusmaa sõjakäigud Itaaliasse, mis algasid 1494. aastal. François I oli renessanslik valitseja. Pidas edutuid sõdu Habsburgidega. Ehitas uhkeid losse ning arendas kunsti. ARHITEKTUUR 16. saj ehitati mitmeid losse Pariisi lõuna pool, Loire'i orus. Losside ehitamises kasutati segastiili, ühendati keskaegsete linnuste ja renessanslike palazzode jooned. Linnustele viitab ehitise masside jaotus, ümartooned ning kõrge katus. Palazzode mõjul pole lossidel kindluslikku ning sõjalist välimust. François I oli mitme lossi ehitaja ja arendaja. Chambordi loss Blois'i loss Chenonceaux' loss Fontainebleau loss P R A N T S U S E R E N E SS A N SS M A A L Järgiti enamasti Itaalia eeskujusid. Prantslased olid iseseisvad ...
Mina ja alkohol. Tänapäeval on kõik inimesed puutunud mingil määral kokku alkoholiga ja ilmselt enamik ka seda tarbinud, kes siis rohkem ja kes vähem. Enamus riikides on alkohol legaalne kuigi alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine. Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, koordinatsiooni- ,tasakaaluhäireid jms. Ühesõnaga on alkohol joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Alkohoolsed joogid on jaotatud kolme rühma : kanged alkohoolsed joogid, lahjad alkohoolsed joogid ja vähese alkoholisisaldusega joogid. Kuid miks inimesed tarvitavad alkoholi? Võib öelda , et alkohol on nii halb kui ka hea. Ühelt poolt aitab see lõõgastuda, tekitab heaolutunde, muudab lõbusaks ja seltskondlikuks, mistõttu inimestele seda tarbida meeldibki. Teiselt poolt on alkoholil väga halbu külgi, mille peale paljud inimesed ei mõtle. Näiteks m...
kirjadega. Karjast on andmeid ka kudruste ja piiprellidega kaunistatud punaste ja mustade kalevist peapaelte kohta. Tavaline 19. sajandi abielunaiste peakate oli tanu. Tanu moodustati ühest piklikust riidetükist. Põiksuunas kokkumurtud riidetüki ühest poolest sai äär, teisest lagipealne (pesa), mis kuklas kroogiti lisalapi (perslapi) külge. Äär toestati papiga eestvaates trapetsi või ristkülikukujuliseks. Karja naiste tanud olid madalad, kuklas kõrgele ulatuvate nukkidega. Tanud kaunistatid tikandiga, mis oli Karjas peamiselt geomeetrilise kirjaga ristpistetikand (19. sajandi keskpaiku tikiti tanudele ka lillkirja). Tanu serva külge õmmeldi umbes 0,5cm laiune, tavaliselt kahevärviline niplispitsiriba. Igapäevaseks peakatteks võtsid naised meeste garderoobist üle varrastel kootud tuttmütsi e nolkmütsi. Ida Saaremaal, kus tuttmütse kandsid ainult abielunaised, kahanes see 19. saj. teisel poolel väikeseks lamedaks ketasmütsiks, millele kinnitatud
LYDIA KOIDULA (24.12.1843- 11.08.1886) Jekaterina Gusseva 10 A klass • Lapsepõlv Lydia Koidula (Lydia Emilie Florentine Jannsen) sündis 24. detsembril 1843. aastal Vändra köstritalus. • Vanema d Tema isa oli Johann Voldemar Jannsen, aga ema oli Annette Julianna Emilie. Isa töötas koolijuhatajana ja õpetajana. Annette Julianna oli koduperenaine. Johann Voldemar Jannsen oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töö tanud Vändras juba mitu põvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks - saksa keel. Õed-vennad: Lydia Koidula oli peres vanim laps, kuid hiljem • Selles kirikus 6. jaanuaril last ristitakse, saab nimeks Lidia Emilie Florentine. Vändra kirik
Inimõigused Mis on inimõigus? Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Mis on inimese põhivajadused? ● Kõikidel inimestel maakeral on samasugused põhivajadused, aga võimalused nende täitmiseks on erinevad. ● Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; ● Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; ● Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. 1948 võttis ÜRO vastu inimõiguste ülddeklaratsiooni. 1950. aastast pärineb Euroopa inimõiguste konventsioon, mille alusel võib iga inimene pöörduda inimõiguste rikkumise korral kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtu...
Paeltega mütsid, mida mehed tavaliselt kannavad on erinevad. Need on pehmed ja ilma määratletud ääreta. Selliseid mütse kasutatakse väga harva tänapäeval. Kasutust leiavad tänapäeval need kõige tihedamini Sotimaal. 2 Tanu Tanud on enamasti pehmed, neil ei ole otsest mütsi tippu või äärt nagu pesapallimütsil. Mitmed sajandeid naised on kandnud erinevaid tanusid. Näiteks 18 ja 19 sajand olid tanud tehtud sellisest õhukesest materjalist nagu musliin. Seda kantsid abielus naised toas paeltega mütsi all või siis vanemad mitte abielus olevad naised. Ukrainas on see osa traditsioonilisest riietusest. 3 Kroon Mõned peakated nagu kroon, peaehe või tiaara on kaasatud ehetesse. Selliseid peakateid kanti näitamaks oma seisust või kuninglikku staatust. Kokoshnik on vene traditsioonilise riietuse osa, mida kannavad
„Alati on võimalik edasi õppida“ Lugupeetud McDonaldsi vahetuse vanem, kuidas kujunes Teie teekond vahetuse vanemaks saamiseni? Pärast põhikooli lõpetamist ei teadnud, mida edasi õppida ning leidsin, et ainus valik hetkel on leida töö. Kandideerisin McDonaldsisse ja sain seal koristaja kohale. Kui olin mõnda aega koristajana töötanud, edutati mind kööki, kus töötasin umbes ühe aasta. Ühel päeval jäi meie vahetuse vanem rasedaks ja vabanes koht, kuhu ma otsekohe kandideerisin. Mind valiti vahetuse vanemaks ja ma olen õnnelik oma karjääri üle. Millised on Teie edasised plaanid? Kuhu soovite õppima minna? Ma olen arvamusel, et alati on võimalik edasi õppida. Elukestev õpe on edu võti. Minu suurim soov on saada bossiks. Hetkel ei ole ma veel valmis edasi õppima, aga ma teen seda tulevikus kindlasti. Kellena tahtsite väiksena saada? Väiksena tahtsin ma traktoristiks saada. Elasin maal ja sõitsin juba varakult traktoriga ringi, kuna mulle mee...
või erinevat tooni siidlindi tükkidega. Kuklasse kinnitada soovi korral 35-45 cm pikkused lindid. Abielunaise pea pidi vana kombe kohaselt olema kaetud. 18. sajandil ja 19. sajandi esimesel poolel kandsid Põhja-Eesti naised piduliku peakattena linukat. Linuk koosnes kotikujulise sabaga linast ja pead ümbritsevast pärjataolisest võrust. Kõige üldisemad abielunaiste traditsioonilised peakatted 19. sajandil olid kahekorra kokkumurtud riidetükist tanud, mida kanti hiljemalt 17. sajandist alates. Põhja-Eesti tanud olid kurrutatud ülaosaga. ERMis on kolm Ambla tanu. Tanu 11069 on teinud Leenu Leesmann Karuse külast. Sellised tanud hakkasid 1865. aasta paiku moest minema. Tanu 11170 on pärit Lepsillalt. 1913. aastal, mil see koguti, oli tanu vanus 90 aastat ja viimati oli seda kantud 60 aasta eest. Tanu 13116 tegi Lisette Einbaul Ambla Alaperes umbes 1835.
Pärnu Mai Kool ÜLEVAADE MARGUS KONNULA ELUST JA LOOMINGUST Referaat xxxxx 7. c Pärnu 2014 Lõuna-Eesti poeet Contra ehk Margus Konnula sündis 22. märtsil 1974. aastal Võrumaal Urvastes. Ta vanemad töötasid raamatupidaja ja agronoomina. Contra on õppinud Urvaste Algkoolis, Kuldre 9- klassilises Koolis ja Antsla Keskkoolis. Oma sõjaväeteenistuse läbis Contra Piusa piirivalvekordonis. Ta on töötanud Kuldre koolis inglise keele õpetajana ja hiljem Urvaste postiülemana. Alates 1990-st aastast on Margus Konnula aga luuletaja. Ta on vabakutseline kirjanik, ajakirjanik, populaarne esineja telesaadetes ja avalikel üritustel. Elab Urvastes Piitsakülas. Ta on abielus ja tal on kaks poega. Aastail 2004–2008 oli ta Urvaste Valla Lehe toimetaja. Aastast 1997 Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige ja Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Tema ...
Tõeline realismi eestvõitleja oli prantslane Gustave Courbet (18191877). Ta väitis, et pole tähtis, kas maalitakse ilusaid või inetuid asju peaasi, et seda tehtaks hästi. Courbet' enda teostest oli murrangulise tähtsusega hiiglasuur 6 m pikkune maal "Matus Ornans'is", millel on kujutatud üle 40 peaaegu elusuuruses matuselise. Kõik on siin kirjeldamatult tavaline, ilma vähimagi ülevuseta: päikseta päev, leinajate tumedad rõivad, millest eralduvad vaid mõned heledad tanud, pisarais silmile surutud taskurätikud või vaimulike valged ja punased rüüd. See on nagu tükk tõelist elu. Isegi pildi ülesehitus rõhutab argipäevasust: matuseliste tihedat üle pildi suunduvat põikrivi näivad oma raskusega nagu maadligi suruvat taamal paistev heledast kivist astang ja tühi kõle taevariba selle kohal.Klassitsismi või ka juba romantismiga harjunud vaatajale olid sellised teosed vastuvõetamatud ning
Eesti rahvariie on meie esivanemate ajalooline riietus, mis on loodud sajandite vältel vastavalt võimalustele, vajadustele ja tavadele. Selle arengus võeti eeskuju nii naabritest kui kõrgkihtide rõivastest, kuid kõik välismõjutused kohandati oma maitse ja traditsioonidega. Rõivad valmistati telgedel kootud villasest või linasest kangast, 17. sajandil lisandusid silmuskudumid. Põhiosa rõivastusest oli naturaalne - linasest esemed olid valged, villasest esemed lambavalged, -pruunid ja -mustad. Muid värve saadi taimedega värvimisel. 19. sajandi alguses hakkas levima potisinine värv (indigo), sajandi keskpaigas aga eredad poevärvid (aniliinvärvid). 19. sajandil suurenesid rahvusvahelise ehk linnamoe mõjud rahvarõivastes märkimisväärselt. Tänu arheoloogilistele leidudele teame mõnda ka I aastatuhande ja II aastatuhande alguse riietusest. Tolleaegsel eesti rõivastusel oli rohkesti ühisjooni teiste Baltimaadega. Naiste riiete peamised osad ...
Järvakandi Gümnaasium Saara Kuum Kihelkonna rahvariided Referaat Juhendaja: Iivi Sark Järvakandi 2014 SISUKORD 1.Saaremaa...................................................................................3 2.Kihelkonna kihelkond...............................................................4 3.Kihelkonna rahvariided............................................................5 3.1 Särk........................................................................................5 3.2 Seelik.....................................................................................5 3.3 Põll.........................................................................................6 3.4 Vöö........................................................................................6 3.5 Liistik.....................................................................................6 3.6 ...
liistikuid (abusid). Käiseid kanti varem ka Muhus, kuid 19. sajandil püsisid need seal vaid traditsioonilises pruudi- ja noorikurõivastuses. Jalas kanti kingi, ainult Muhus pastlaid. · Palju ühisjooni oli neil eestirootslaste riietusega: näiteks kurrutatud (s.o. kuumade leibade all plisseetaoliselt volti pressitud) seelikud ja ülerõivaste lõige · Omapärased olid naiste peakatted - lõua alt mähitavad linikud, papi või Hiiumaal vitsarao abil vormis hoitud tanud, talvemütsid üllid, Saaremaal ka kootud mütsid. · Ülerõivad ja meeste ülikonnad olid saartel lambapruunid või -mustad, Sõrves hallid. Potisinine värv siin märkimisväärselt ei kasutatud. Rõivaste muutus · üha rohkem tungis sellesse linlikke elemente. · Kuni 19. sajandi keskpaigani oli tegemist veel rahvarõivaste kiire arengu- ja muundumisprotsessiga · Veel 19. sajandi keskel ei mindud kuueta külla, kirikusse ega pulma
Pidulik põll oli triigitud või siis korraliku murrujoonega keskel. Põlle pikkus lähtub kandja mõõtmetest ega ole kõigi jaoks ühene. Põlle seotakse kaht moodi: põll seotakse vöö peale ja siis jäävad põllepaelad rippuma või põlle peale seotakse vöö ja põllepaelad peidetakse selle alla. Vöö on tavaliselt vaskpandlaga. Omapärased on naiste peakatted - lõua alt mähitavad linikud, papi või vitsarao abil toestatult vormis hoitud tanud, talvemütsid. Abielunaisel või ka lesel, lahutatud naisel olgu peas ikka ka peakate. Kui mees ja naine pole abielu sõlminud, kannab naine neiu riideid. Jalas kantakse pätte või pastlaid. Muhu päti peal peab kindlasti olema kaks roosi, üks punane, teineroosa, ees keskel valge karikakar, mis näitab kandja puhtust, ning ühel küljel maasikad ja teisel rukkililled. SUKAD Muhu naine oli tööinimene
Igal inimesel on õigus oma põhiõigusele. Arutan majandusliku-sotsiaalse inimõiguste üle. Õigus tööle ja puhkusele. Inimesel on see õigus olemas, kuid osad ei puhka nii palju, kui peaks. Võtame näiteks juhid, kes kaupa veavad ja enamuse töö ajast rooli taga on. On neid, kes ei pea kinni puhke aegadest, kuna kaup on vaja viia sihtkohta. Inimesed, kes on madala palgalised, ei pea nendest kinni, kui ülemus lubab töötada, puhkepäevi võtmata. Arvan, et selliseid asutusi on olemas küll, ise olen töötanud asutususes, kus ülemus ei tahtnud puhkust anda, kuna töötajaid on vähe. Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele. Osadel perekondadel puudub puhas joogivesi või pole majas üldse vett, kuna pole raha selle teostamiseks. Riik peaks kõiki abivajajaid selles osas toetama. Siin tuleb tihti appi meedia, kus kajastatakse inimest, kellel pole majas vett, alles siis, kui probleem on meediasse läinud, tuleb riik ap...
Eesti professionaalse kunsti sünd Eestis 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses töötanud kunstnikus olid valdavalt baltisakslased ehk nad ei elanud pidevalt Eestis ning olid seotud ka Saksamaa, Itaalia ja Venemaaga. Soodustavalt mõjus Tartu Ülikooli rajamine 1803. aastal, sest samal ajal kui avati Tartu ülikool hakkas selle juures tegutsema ka joonistuskool Dresdenist kutsutud graafiku Karl August Senffi juhtimisel.Kujutava kunsti zanritest viljelesid nad portreesid, maastiku ning linnavaateid, lõid altari- ja vähesel määral mütoloogilise sisuga maale. 19. sajandi II veerandist hakkasid nad huvi tundma eesti talupoja ja tema elu-olu vastu. Kuulsad baltisaksa kunstnikud maalisid mitmeid maale Eesti talupoegade elust. Esimene end eestlaseks pidanud maalikunstnik oli Johann Köler, ta sündis Viljandimaal ja vaesusest hoolimata lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. aastal. Lõputööks ,,Herakles toob Kerberose põrguväravast". Keiser A...
Suhtlemine AEV ja HEV lastega Signe Raudik TÜ eripedagoogika osakond kevad 2012 HEV määratlus § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane (1) Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Hariduslike erivajadustega õpilaste arv üldhariduskoolides Tavakool ...
Kehalisel pingutusel vähemalt 90 minutit, tõstab sportliku sooritusvõimet, kui manustada süsivesikuid enne võistlusi 1- 4 tundi. Enne trenni ei tohiks manustada 15- 60 minutit kergesti imenduvaid süsivesikuid. Pingutusel, mis kestab üle kahe tunni, viib kehalise töövõime tõusule, kui tarbida veidi enne koormuse algust või koormuse ajal süsivesikuid. · Kiudained--aedvili, kaer, oder, must rukkileib, täisterasai, sepik, tanud, täisterahelbed Kiudained seovad vett, aitavad vältida kõhukinnisust, samuti ka kõhulahtisust, soodustavad kolesterooli väljumist organismist, tekitavad täiskõhu tunde. Kiudainete sisaldus sportlase toidus 25-30 grammi päevas. Kiudained leiduvad kuivatatud aprikoosides, hernestes, ploomides, viigimarjades. · Valgud 1 gramm valku annab 4 kalorit energiat. Loomne valk--liha, kala, piim, piimatooted, munad jne. Klaas piima annab 7-8 grammi valku
Referaat Contra (Margus Konnula) pm1b 2014 Sisukord 1. Eluloost lk3 2. Loomingust lk3-4 3. Luulekogud ja muud kirjanduslikud Sarnid lk4-5 4. Luuletused lk6 2 Eluloost Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989 ja Antsla Keskkoolis 1989 1992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Tema abikaasa on Airi Hallik-Konnula ja ka kaks poega: Herbert ja Ver...
stseene teatri- ja muusikavaldkonnast, arhitektuuri-, tööstus- ja linnatemaatikat. Ta tõi eesti maalitraditsiooni- ja graafikasse kunstiküpse meelelis-erootilise käsit- luse kaasaegsest naisest, olles läbi kõikide loo- minguperioodide kuju- tanud nii eksootilisi naisartiste kaugetelt maa- delt kui ka varja-matult erootilisi naisakte. Vii- mases valdkonnas võiks Evald Okast eesti maali- klassikas võrrelda ehk eelkõige Ado Vabbega. Evald Okas on rikastanud tunduvalt ka eesti maalikunsti traditsioonilist koloriiti,
Palju ühisjooni oli eestirootslaste riietusega: nt kurrutatud (s.o kuumade leibade all volti pressitud) seelikud ja ülerõivaste lõige. Hiiumaal kandsid naised käiseid, Saaremaal pikkade varrukatega särke ja abusid. Käiseid kanti varem ka Muhus, kuid 19. sajandil püsisid need seal vaid traditsioonilises pruudi- ja noorikurõivastuses. Omapärased olid naiste peakatted lõua alt mähitavad linikud, papi (või Hiiumaal vitsarao) abil vormis hoitud tanud, talvemütsid üllid, Saaremaal ka kootud mütsid. Ülerõivad ja meeste ülikonnad olid saartel lambapruunid või -mustad, Sõrves hallid. 4
Seda seetõttu, et rõiva kujunemist mõjutas saare asukoht, erinevused looduslikes tingimustes ja sellest tulenev erinev majanduslaad. Saaremaa naised kandsid pikkade varrukatega särke ja liistikuid, Hiiumaal aga käiseid. Käised olid tavapärased ka Muhus, kuid 19. sajandil said neist vaid traditsioonilised pruudi- või noorikurõivastuse osa. Jalas kanti kingi, ainult Muhus pastlaid. Saatel panid naised pähe lõua alt mähitavad linikud, papi või Hiiumaal vitsarao abil vormis hoitud tanud või üllid, mis on sarvedega või baretikujulised lambanahksed talvemütsid. Saaremaal kandsid naised ka kootud tuttmütse. Meeste ülikonnad ja ülerõivad oli värvilt lambapruunid või -mustad, Saaremaal Sõrve poolsaarel ka hallid. Saare mehed ei võtnud ülejäänud Eesti meestega ühiselt omaks lühikest kuube ega põlvpükse. Vöö Vöödel ja paeltel oli rituaal- ja kinkeesemetena kindel koht eesti rahvatraditsioonis, mille tõttu eriti vööd kujunesid eesti käsitöö- ja
den” („Kuldne niit”) ilmus 1946, samal aastal alustas ta ka Liikumised on lavastuses väga täpselt läbi komponeeri- õpinguid Lüneburgi pedagoogilises kõrgkoolis. Paar aas- tud, on ka tantsulisi numbreid ning lavastatud liikumisega tat hiljem sai ta kätte kooliõpetaja paberid, kuid ta ei töö- grupistseene. Väga olulised on lavastuses spetsiaalselt tanud elus õpetajana kunagi. Samal aastal asutas Krüss loodud originaalmuusika ja helid, samuti valguskujundus, kodu kaotanud saareelanike jaoks ajakirja Helgoland, mis mis loovad mõjusaid atmosfääre ja rõhutavad sündmus- ilmus aastani 1956. tikus toimuvat. Valgus on kohati kui omaette tegelane, Lastele hakkas ta kirjutama pärast tutvumist Erich Käst-
Friedebert Tuglas, Inimese Vari Friedebert Tuglas Ta ruttas välja ja leidis jõe kaldalt kojutuleva laadalise, rändava leierkasti-juudi või INIMESE VARI hilise külamehe: Kogutud novellid 2, Kirjastus "Eesti Raamat", 1971 Kuid ta aukunutetud silmad ei näinud seda, keda ootasid. Ja ometi läks nüüd ikka sagedamini sõdureid üle jõe, vahel mitugi päeva jooksul. 1 Üh...
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium KLIENDITEENINDUS- SPORTLAND EESTI AS NÄITEL (Praktiline töö) Autor: Riin Arro 12.a Juhendaja: Katrin Kirk-Saarmets Tallinn 2014 SISUKORD 1.SISUKORD 2 2.SISSEJUHATUS 3 3.ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS 4 4.ETTEVÕTTE STRATEEGILISED EESMÄRGID 6 5.JUHTIMISTEGEVUS 8 6.MINU PRAKTIKA 11 7.KOKKUVÕTE 12 8.KASUTATUD KIRJANDUS 14 9.TÖÖKOHA TÕEND 2 SISSEJUHATUS Otsustasin praktikat sooritada Sportlandis, kuna olen seal varem töötanud ning seekord võtsin eesmärgiks vaadata teenindajate igapäevast tööd teise pilguga. Kui võt...
Kuidas jagunevad lapaeea perioodid? Vastsündinuiga: 4 esimest nädalat; Imikuiga: 1.-12. Elukuu; Väikelapseiga: 2.-3. Eluaasta Eelkooliiga: 4.-6. Eluaasta; Kooliiga: 7.-18. Eluaasta; - noorem kooliiga: 7.-10. Eluaasta Keskmine kooliiga ehk puberteediiga 11.-15. Eluaasta; Vanem kooliiga 16.-18. Eluaasta 2.Kuidas jaguneb valu? Äge valu võib tekkida vigastuse või ootamatu haigestumise korral. Krooniline valu on pidevalt tuntav, temaga ei kaasne ägedale valule sarnaseid sümptomeid. Kaasneb sageli krooniliste haigustega. 3.Kuidas valmistatakse last ette protseduurideks? Kirjelda ühte protseduuri. Ettevalmistus peab algama alati sealt, kus on laps, mitte sealt, kus täiskasvanu meelest on loogiline alguspunkt. Kapillaarvere võtmine ·Tähtis on näidata kõiki asju, mida proovi võtmisel kasutatakse küsi, kas varem on võetud, lase rääkida mida ta torkest teab, mis tunne on. ·Räägi, miks proovi tehakse vereproovi järgi näeme, kas sa oled...
Lisette Põld 11. klass 24.09.2015.a Aadama passioon – ilu silmadele ja kõrvadele Selle aasta kevadel, mais, esietendus maailmakuulus „Aadama passioon“. Muusika autoriks oli Arvo Pärt ning lavastuse ja kujunduse eest vastutas Robert Wilson. Muusikajuht ja dirigent oli Tõnu Kaljuste. Arvo Pärt on üks maailmakuulsamaid ja rahvuvaheliselt tuntuim Eesti helilooja. Teda tuntakse justnimelt tema isikupärase kompositsioonitehnika poolest. Tema loomingus on kirjeldamatu ilu ja tema teoste hulk ulatub üle 50 teose. Robert Wilson on ameerika eksperimentaalse teatri lavastaja ja näitekirjanik, keda on kirjeldanud meedia kui uus ja tavapäratu teatrikunstnik. Tema ulatusliku karjääri jooksul on ta töötanud ka koreograafina, esinejana, maalijana, skulptorina, vide...
Ettevõte, mis on tegutsenud 16 aastat, tegeleb esmaabi toodete ja pakkide müümisega. Ettevõttel on viimase 2 aasta jooksul vähenenud töö maht ning tekkinud on makseraskused. Töötajatele on tihti töötasud maksmata ning välja makstakse neid osade kaupa. Lao juhataja, kes on ettevõttes töötanud 10 aastat, ei ole oma palka kätte saanud viimased 3 kuud, kogusummas kokku 6450 eurot. Kahel esimesel kuul andis ettevõtte tegevjuht mitmeid lubadusi, et palk saab peagi makstud. Viimasel, ehk kolmandal kuul, tegevjuht ennast enam näole ei andnud, kõnedele ning sõnumitele ei vastanud. Lõpuks otsustas laojuhataja, et kuna tehtud töö eest on tasu saamata, ei lähe tema enne tööle kui palk on kätte saadud, vähemalt mingi osagi sellest. Kolm päeva peale tööle mitteilmumist saatis ettevõtte juht laojuhatajale sõnumi, et tööleping on lõpetatud. Nüüd on laojuhatajal kolm valikut mida edasi teha: minna töövaidluskomisjoni, kohtusse või jätta asi sinna paika...
ttevõte, mis on tegutsenud 16 aastat, tegeleb esmaabi toodete ja pakkide müümisega. Ettevõttel on viimase 2 aasta jooksul vähenenud töö maht ning tekkinud on makseraskused. Töötajatele on tihti töötasud maksmata ning välja makstakse neid osade kaupa. Lao juhataja, kes on ettevõttes töötanud 10 aastat, ei ole oma palka kätte saanud viimased 3 kuud, kogusummas kokku 6450 eurot. Kahel esimesel kuul andis ettevõtte tegevjuht mitmeid lubadusi, et palk saab peagi makstud. Viimasel, ehk kolmandal kuul, tegevjuht ennast enam näole ei andnud, kõnedele ning sõnumitele ei vastanud. Lõpuks otsustas laojuhataja, et kuna tehtud töö eest on tasu saamata, ei lähe tema enne tööle kui palk on kätte saadud, vähemalt mingi osagi sellest. Kolm päeva peale tööle mitteilmumist saatis ettevõtte juht laojuhatajale sõnumi, et tööleping on lõpetatud. Nüüd on laojuhatajal kolm valikut mida edasi teha: minna töövaidluskomisjoni, kohtusse või jätta asi sinna paika...
SOOME VABARIIGI VÄLIS ja JULGEOLEKUPOLIITIKA Kirjatöö Sissejuhatus Otsustasin kirjutada Soome Vabariigi välis ja julgeolekupoliitikast, sest Soome on meie naa- berriik ning meil on ka osaliselt sarnane ajalugu. Välis ja julgeolekupoliitika on omavahel ti- hedalt seotud ja nad suuresti sõltuvad teineteisest. Kirjatöö esimeses pooles toon ma välja Soome Vabariigi välis ja julgeolekupoliitika täht- samad aspektid, suunad ja ka teostajad. Samuti kirjeldan, milline on Soome julgeolekukesk- kond, kaitselahendus ning ka osalus ülemaailmses kriisireguleerimises. Veel kirjutan Soome julgeoleku ja kaitsealasest koostööst teiste riikide ja organisatsioonidega. Töö teises pooles kirjeldan Soome suhteid kolme maailma juhtivama suurvõimuga nii majanduslikult, poliitiliselt kui ka sõjaliselt (Venemaa, USA, Hiina). Samuti analüüsin, miks on suhted just sellised ning mis on neid mõj...
Varasematel aegadell on Ida-Virumaa naised kudunud eraldi säärekatted - varrikud ja labajalakatted - kapukad. 8 Lasterõivastus piirdus 19.saj. esimesel poolel nii poistell kui tüdrukutel 10.-15 eluaastani põhiliselt särgiga, millele ilmaga tõmmati peale kuub. Täieliku ülikonna said noored alles leeriks. Kokkuvõttes võib Ida-Virumaa rahvarõivaste omapärana välja tuua eriti sada, et siin püsisid naistel käised ja valged linased tanud kauem kui mujal Põhja-Eestis. Ühtlaselt püsis ja arenes ka käiste ja tanude kaunistus - värviline lillkirjas tikand. üldiselt oli Ida- Virumaa rõivastuse poolest aldis uuendustele,, kuid areng toimus läänepoolse Põhja- Eestiga võrreldes mõneti erinevalt. Isegi pottmütse hakati kandma alles 19.saj keskpaiku. Seevastu täielik üleminek linnamoele toimus viljaka põllumaaga suhteliselt jõukal Ida- Virumaal kiiremini kui pullumajanduslikult kehvemal Harjumaal.
SISUKORD KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS 1 SISSEJUHATUS 2 1.SÕLTUVUS Sõltuvus väljendub kehaliste ja psüühiliste nähtude kompleksis, mille korral sõltuvusaine tarvitamine omandab inimese käitumises kõige suurema tähenduse. Sõltuvusseisundit iseloomustavad järgmised tunnused: · Tugev tung tarvitada ainet. · Võimetus kontrollida tarvitatava aine koguseid ja tarvitamise kestvust. · Võõrutusseisundi arenemine aine tarvitamise lõppedes. · Tolerantsuse teke tarvitatava aine suhtes. · Järjest suurenev ajahulk, mis kulub sõltuvusaine hankimisele ja tarvitamisele. Eristatakse: · Psüühiline sõltuvus - tugev soov sõltuvusainet tarvitada. · Füüsiline sõltuvus - sõltuvusaine puudumisel tekivad tunduvad tervisehäired ehk võõrutusnähud. Sõltuvus ei teki üle öö, tekib etapiviisiliselt: proovimine tarvitamine liigtarvitamine sõltuvus (Sõltuvus (narkoloogia), 22.12.2010) 1.1 Tagajärjed ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
