Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"pulss" - 501 õppematerjali

pulss - märkisid kasvavaid E. coli rakke väga lühikese aja vältel (15 sekundit) radioaktiivse 3H-tümidiiniga (pulse-labeling experiments). Seejärel eraldasid nad märgitud DNA, denatureerisid selle ja lahutasid tsenrtrifuugimisega sahharoosi gradiendis.
thumbnail
6
docx

Riski ja ohutusõpetus pulss ja vererõhk

TÖÖVAHENDID Tennisepall, stopper, seade vererõhu mõõtmiseks _____________microlife bp a100____________ . TEOREETILINE OSA Pulsiks nimetatakse südametegevusest tingitud veresoonte seinte rütmilist võnkumist ja veresoonte laienemist (rõhulainete levimise tõttu). Südame tegevusega on lahutamatult seotud vererõhu rütmiline kõikumine suurtes arterites ja suurtes südamelähedastes veenides. Arteriaalne pulss on kergesti tuntav sõrmedega kompamisel meelekohal, kaelal ja randmetel. Pulssi mõõdetakse inimese puhkeolekus ja pärast mitmesuguseid koormusi, samuti töö käigus või pärast tegevuse lõpetamist. Puhkeolekus on terve inimese pulsisagedus 60-80 lööki minutis. Pulss kiireneb füüsilise töö korral, pingelisel vaimsel tegevusel, emotsioonide tõttu, palaviku puhul, halbades töötingimustes, sh ebamugava tööasendi korral. Vererõhu väärtus määratakse...

Riski- ja ohuõpetus
55 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Pulss ja vererõhk praktikum

TÖÖVAHENDID Tennisepall, stopper, seade vererõhu mõõtmiseks. TEOREETILINE OSA Pulsiks nimetatakse südametegevusest tingitud veresoonte seinte rütmilist võnkumist ja veresoonte laienemist (rõhulainete levimise tõttu). Südame tegevusega on lahutamatult seotud vererõhu rütmiline kõikumine suurtes arterites ja suurtes südamelähedastes veenides. Arteriaalne pulss on kergesti tuntav sõrmedega kompamisel meelekohal, kaelal ja randmetel. Pulssi mõõdetakse inimese puhkeolekus ja pärast mitmesuguseid koormusi, samuti töö käigus või pärast tegevuse lõpetamist. Puhkeolekus on terve inimese pulsisagedus 60-80 lööki minutis. Pulss kiireneb füüsilise töö korral, pingelisel vaimsel tegevusel, emotsioonide tõttu, palaviku puhul, halbades töötingimustes, sh ebamugava tööasendi korral. Vererõhu väärtus määratakse...

Töökeskkond
47 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Elulised näiitajad

Pulssi saab mõõta kolme näpuga (esimene, keskmine ja nimetu sõrm) asetades neid randmele, õlavarre sisemise osale, põlve tagumisele osale, kaela peale, samuti ka jalal enne suurt varvast. Pulsi kontrollimisel jälgitakse, kas südamelöögid järgnevad üksteisele ühtlaste vaheaegadega. Pulss on väiksem kui 60 korda minutis – bradükardia. Pulss on üle 100 korra minutis – tahhükardia. Pulssi saab veel mõõta pulssoksümeetriga. Pulss loetakse minuti jooksul, kasutades abiks sekundiosutit või sekundilugejat. Sageli piisab pulsi komplemisest 15 sekundi jooksul, saadud tulemus korrutada neljaga või 10 sekundi jooksul korrutada tulemus kuuega. Kõrgemat rõhku nimetatakse süstoolseks e. maksimaalseks vererõhuks, madalamat diastoolseks e. minimaalseks vererõhuks. Normaalne süstoolne vererõhk on 120-140mmHg...

5 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Veresooned ja vereringe

A klass Tamsalu Gümnaasium Veresooned. Inimesel on suletud vereringe, st südamest välja paisatud veri liigub kogu kehas vaid mööda veresooni. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresooni on kolme põhitüüpi: arterid, veenid, kapillaarid. Veri liigub südamest artereisse, nendest kapillaaridesse ja lõpuks veenidesse, mis viivad vere tagasi südamesse. Arterid. Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest organitesse. Arterites (välja arvatud kopsuarterites) voolab hapnikurikas veri. Arterites liigub veri südame kokkutõmmete survel. Iga kokkutõmbega paiskab süda artereisse suure rõhu all verd. Et süda pumpab verd arteritesse suure survega, liigub veri seal kiiremini, kui veenides. Arterite seinad on paksud, tugeva lihaskihiga ja elastsed, nad on väikse läbimõõduga. Seinte tu...

Bioloogia
49 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Vastupidavus spordis

Kehalise Kasvatuse õpetaja Pärnu 2011 SISUKORD 1. Sissejuhatus....................lk 3 2. Treeningu põhiseadused.lk 4 1 3. Mis on treening...............lk 5 4. Kuidas tagatakse areng...lk 6 5. Puhkus.............................lk 7 6. Pulss ................................lk 8 7. Kasutatud kirjandus.........lk 9 2 Sissejuhatus Selleks, et pikamaajooksudes või üldse spordis vastu pidada, tuleb teha trenni ja seda tuleb teha õigesti. Lisaks tuleb osata ka õigesti puhata. Selles referaadis tuleb juttu trreningust, pulsist, vastupidavusest ja paljust muust....

Kehaline kasvatus
18 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Esmaabi kursus

KODUSTES TINGIMUSTES LAHASTADA EI TOHI! Elektsisokk · Elektrivool kahjutab otseslt kudesid, tekitab nahapõletuse, võib põhjustada südame rütmihäireid või koguni südame seiskumist. Põhjused: Katkised majapidamismasinad, kontaktid, voolu all olevad juhtmed Kõrgepingeliinid ja alajaamad Ohutustehnika eiramine Tunnused: · Kliiniline surm · Sokk · Teadvusekadu · Hingamistakistus · Ebaregulaarne pulss · 3nda astme põletus · Lihaste krampliin kokkutõmme Tegutsemisjuhend: · Katkesta vooluring · Vabasta kannatanu vooluringist ­ selleks isoleeri ennast elektrit juhtivast maapinnast ­ helista 112 · Vajadusel elusta või võitle soki tunnustega · KÕIK ELEKTRIKAHJUSTUSEGA KANNAtANUD VAJAVAD ARSTI KONSULTATSIOONI KUUMARABANDUS · Organism ei suuda küllaldasel määral ära anda füüsilise koormuse tagajärel või...

Esmaabi
60 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Esmaabi test

· Kahvatu nahk · Pea alla võib panna midagi pehmet või hoida · Külma higiga kaetud nahk ettevaatlikult käte vahel · Vabasta kitsast kaelusest · Huuled muutuvad sinakaks · Pärast krambihoo lõppu taga vabad · Pulss võib olla kiire ja nõrk või vastupidi hingamisteed, stabiilne küliliasend aeglustunud · Soojusta ja rahusta kannatanut · Kiire hingamine · Kannatanu on rahutu 8. Millised tunnused viitavad õhupuudusele? · Võivad tekkida teadvushäired Nimeta esmaabivõtted õhupuuduse korral...

Esmaabi
193 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

SUITSETAMINE

Tubakas on taim, mis kuulub maavitsaliste sugukonda, nii nagu ka kartul ja tomat. Alguses suitsetati mitmesuguseid eeterlikke õlisid sisaldavaid taimi: lavendlit, paiselehti jt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level MIDA TEEB SUITSETAMINE INIMESE ORGANISMIGA? Kõiki sigarette, ka Light ja Superlight kaubamärgiga sigarette suitsetades satub organismi üle 4000 erineva keemilise aine. Neist vähemalt 60 on tõestatud vähitekitajad ELUNDID, MIDA SUITSETAMINE...

Inimese õpetus
23 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Südame löögisageduse mõõtmine erinevates füsioloogilistes seisundites

Südame löögisageduse mõõtmine erinevates füsioloogilistes seisundites Mõõtja: Mõõdetav: Pulsisageduse määramise tulemused rahuolekus: 10 sekundit x 6 20 sekundit x 3 60 sekundit Pulss lamades 9 x 6 = 54 18 x 3 = 54 52 1. Puhkeasendi kohta on pulss natuke alla normi, kuid mul oli väga mugav olla, rahulik enesetunne ning polnud eelnevalt midagi füüsilist teinud. Kui olen varasemalt oma pulssi mõõtnud, olen saanud ligilähedase tulemuse. Peale hommikul ärkamist sain pulssi mõõtes tulemuseks 49. 2. Pulss erineb mõõtmistel kahe võrra. Vahe võib tulla stopperiga aja mõõtmisest ehk inimliku eksimuse tõttu. Samuti võib pulss ka puhkeoleku pikenedes mõne võrra langeda. Ortostaatilise proovi tulemused:...

Füsioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Esmaabi: Narkootikumite üledoos

Võib tekkida tüsistus – inimene ei ava oma suud selle pärast et tema lõuad on kinni. Sel juhul vajutan punkti, kus ülemine ja alumine lõualuud lähtestavad ja pigistan alalõua allapoole. - panen kannataja pea taha ja tõstan õrnalt lõua et kergestada hingamist. Kui hingamine on ilmunud, panen inimest küljeli. Kui unearterites on olemas pulss , siis tuleb teha paar kunstlikku hingamist "suust-suhu" taskurätiku läbi. Kannataja nina panen kinni. Kui hingamine on ilmunud, panen inimest küljeli. Kui pulss ei ole tuvastatav - teen rinna kompressiooni. Kõige parem on teha seda kahekesi, omakorda. Kui tulemusi ei ole ja süda ei hakka töötama, siis jätkan elustamist "kiirabi" saabumiseni. Kui inimene tuli teadvusele , ei lase teda magada ja hoian teda pidevas pinges- rääkin temaga,...

Esmaabi
7 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides?

Seejärel helistan 112. Avan ülemised hingamisteed: painutan pea kuklasse ja tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks üles ja hingamisteed vabaneksid. Kontrollin suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral eemaldan selle. Kui spontaanne hingamine taastub, keeran kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Kui inimene ei hakka hingama, siis jälgin pulssi kaelal. Kui pulss puudub, alustan kaduse südamemassaažiga (kuni kiirabi saabumiseni või elustamiseni). Võõrale inimesele kunstlikku hingamist ilma abivahenditeta ei tee. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen kannatanu poolistuli või istuvasse asendisse. Kutsun kiirabi. Avan akna, et tagada meesterahvale värske õhk. Rahustan teda...

Esmaabi
67 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Sõltuvust tekitavad ained

Uimasteid võib jagada erinevatesse rühmadesse lähtuvalt nende toimest KNS-le: - Millised on ja kuidas mõjutavad inimese KNSi pärssivad e rahustavalt mõjuvad ained? Alkohol, uinutid ja rahustid (bensodiasepiinid, barbituraadid), GHB, ketamiin. Pupillide suurus ei muutu, kuid reaktsioon valgusele aeglustub. Silmad hüplevad edasi-tagasi ning ei jää pidama konkreetsele objektile. Pulss aeglustub, vererõhk langeb. Lihastoonus nõrgeneb. Kehatemperatuur ei muutu.Aja kulg aeglustub. - Millised on ja kuidas mõjutavad inimese KNSi stimuleerivad e ergastavalt mõjuvad ained? kokaiin, amfetamiin, metamfetamiin, ectasy, crack Pupillid suurenevad ning reageerivad valgusele aeglaselt. Silmade fokuseerimine ei ole häiritud. Pulss kiire, vererõhk kõrge. Lihastoonus on tugev, lihased on pinges. Ajataju on kiirenenud. -Millised on ja kuidas mõjuvad nimesele hallutsinogeenid?...

Meditsiin
7 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Süda

Veresoonkond koosneb arteriaalsetest veresoontest (südamest kudedesse), venoossetest veresoontest (kudedest südamesse) ning kapillaaridest (ühendavad artereid ja veene, hästi peened, seinad koosnevad vaid ühest rakukihist). Aort ja arterid on paksude seintega, elastsed, taluvad survet ning nendes liigub veri kiiresti. Pulss on arterite rütmiline kokkutõmbumine ja lõtvumine. Veenide seinad on õhemad, mitte nii elastsed, vere ühesuunaline liikumine tagatakse klappidega, veri voolab aeglasemalt, veene on kaks korda rohkem kui artereid. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoontele. Ülemine vererõhk on kõrgeim rõhk arterites, alumine vererõhk on kõige madalam vererõhk arterites. Mõõtühikuks on mm/Hg. Normaalne vererõhk on 115-130/70-80 mm/Hg. Vereringe on vere pidev ringlemine organismis...

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Viljastumine ja areng

Enamik loomi hukkub enne vananemisperioodi. Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil organiseerituse tasemetel. Eri liiki isenditel on erinev keskmine eluiga, mis on tingitud mitmesugustest geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnatingimustest. Enamikul loomadel eelneb surmale agoonia, mille ajal enamiku elundkondade tegevus küll jätkub, kuid teadvus hakkab kaduma, pulss peaaegu lakkab, hingamine aeglustub ja refleksid pidurduvad. Ilma abita järgneb kliiniline surm (lakkab südame ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused), millele viie minuti jooksul võib järgneda bioloogiline surm. Katteseemnetaimede lootejärgne areng algab seemne idanemisega ning jaguneb vegetatiivseks (esimeseks staadiumiks on idand, idanemise käigus kujunevad välja taime vegetatiivsed organid (juur, vars ja lehed), toitub seemnes olevatest varuainetest; juveniilses...

Bioloogia
200 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kirjandi kirjutamine

Võrdluses ei käi ,,kui" ja ,,nagu" ees koma. Kaashäälikuühendite erandid: Rõhuliite -gi/-ki ees (-ki liidet nõuavad k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z). Nt. Lill+gi, kass+ki, ehk+ki, kukk+ki Liitsõna liitumiskohal. Nt. Kristall+selge, kesk+kool Ülipikk ss l-i, m-i, n-i ja r-i järel (v.a. börs, pulseerima, kurseerima). Nt. Ressurss, valss, pulss , renessanss Liited (kõik tähed jäävad alles, kui sõna lõppeb sama tähega, millega liide algab.) Nt. Kristall+ne = kristalne, portugal+lane = portugallane Vigade märkimine: | ­ Viga × - Sõnakordus - Midagi on puudu ­ Stiiliviga F ­ Faktiviga 1)2)3) ­ Sõnade järjestus pole õige...

Kirjandus
873 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Vereringeelundkond

Vere ringlemine kehas kindlustab: Tänu südame pumpamisele ringleb veri organismis. Aordis on vere voolamiskiirus suurem. Kõige aeglasem vere voolamine on kapillaarids. Keskmine kiirus veenides. Süda apikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel, teda kaitseb rinnakorv. Südant ümbritseb südamepaun, mis on täidetud vedelikuga. See vähendab südame töötamisel hõõrdumist. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks. Kummalgi pool on koda ja vatsake. Süda on 4 osaline. Vasakusee poolde suubuvad kopsuveenid, paremasse kehaveenid. Kummagi vatsakese ja koju vahel on ühendus, mille vahel on klapid. Südamelöök on südamelaste kokkutõmme. Südametsükkel: kodade kokkutõmme---vatsakeste kokkutõmme---südame lõtvumine Elektikardiogramm on graafiline üleskirjutus. Südamelöökide sagedus sõltub keha ehitusest, selle olekust ja veel mitmetest teguritest. Arteri...

Bioloogia
71 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Esmaabi andmine

Kui kannatanu ei vasta, siis põlvita kannatanu rindkere kõrvale. Pane üks käsi tema kukla alla ja teine otsmikule, kalluta pea ettevaatlikult kuklasse (sellega vabastad ta hingamisteed). Vaata kas tema rindkere tõuseb ja langeb. Pane oma kõrv tema suu ja nina juurde. Kas on kuulda hingamist või tunda õhu liikumist? (Õhu liikumist võib tunda ka oma käeseljaga). Kontrolli pulssi unearterilt. Kui patsient hingab ja pulss on tunda, siis keera patsient küljele, aga nii et pea jääks ka küljeli olekus kuklasse. Kuidas asetada kannatanut püsivasse küliliasendisse? *Lasku põlvili kannatanu kõrvale. Painuta ta lähemalasuvat jalga põlveliigesest. *Aseta lähemalasuv väljasirutatud käsivars keha alla. *Painuta kannatanu teine käsivars üle rindkere, haara tema õlast ja puusast ning keera ta küliliasendisse....

Ohutustehnika
113 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Narkootikumid

Teise maailmasõja ajal kasutasid kõik sõdivad riigid amfetamiini sõdurite vastupidavuse ajutiseks suurendamiseks. Amfetamiini väikeste annuste toime suu kaudu manustamisel on väga erinev veeni süstivate suurte annuste omast. Mõõdukas koguses amfetamiin kiirendab pulssi , ahendab veresooni, laiendab pupille, vererõhk tõuseb, südametegevus, pulss ja hingamine sagenevad. Võib põhjustada südame rütmihäireid. Pikaajaline kasutamine kahjustab maksa ja põhjustab maksapõletikku. Sülje eritumine väheneb ja koostis muutub ning selle tagajärjeks võib olla hammaste lagunemine. Aine mõju all olles söögiisu kaob. Isupuudus põhjustab tugeva kõhnumise ja tekib düstroofia. Amfetamiini mõju möödumisel suureneb söögiisu järsult. Algul mõjub stimuleerivalt, aine mõju kadumisel järgneb masendus...

Arvutiõpetus
51 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Narkootikumid

nimetuse alusel: o psühhostimulaatorid o hallutsinogeenid o kanepi preparaadid o opiaadid Psühhostimulaatorid Kokaiin - on euforiseeriv uimasti, taimse päritoluga alkaloid. Ta on isoleeritud kokapõõsa (Erythroxylon coca) lehtedest . Ka kokapõõsa lehtede närimine kustutab näljatunde, ergastab, taastab jõu. Samal ajal kiireneb pulss , tekib kohin kõrvus, esineb pearinglus. Kokaiini valmistataksegi kokataimest . Ühest tonnist kokalehtedest saab ainult kaks kilogrammi puhast kokaiini. Viimane on narkomaanide hulgas kasutusel valget värvi pulbrina või kapslites. Sel on terav ebameeldiv lõhn, meenutades vahel naftasaadusi. Seda tõmmatakse ninna, süstitakse ja suitsetatakse. Kokaiini nuusutamise tagajärjel võivad ninasõõrmeid eraldava vaheseina membraani tekkida augud. Kokaiin mõjub inimesele mitmel viisil:...

Psühholoogia
87 allalaadimist
thumbnail
11
rtf

Eesti tipp sprinterid 1900-2008

Riietus peab olema avar ja ei tohi soodustada liigset higistamist. Jalatsitena sobivad pehme tallaga jooksukingad, ketsid. Hea on kuu leiad omale võrdsete võimetega jooksusõbra. Jooksu alusta kodu või kooli juurest. Jooksu lõppedes katsu ennast pesta sooja veega, selle võimaluse puudumisel vaheta märg pesu kuiva vastu. Väga soovitav on peale jooksu kas palli mängida või võimelda 3040 minutit. Algkursuse läbimisel on sinu jooksukiiruse määrajaks pulss , mis peab lööma 130160 lööki minutis (2327 lööki 10 sekundi jooksul). Pulssi mõõda jooksu alustades, jooksu ajal ja peale jooksu. Kui sa pole varem jooksuga tegelenud, siis tuleb alustada nii, et 12 nädalat jooksed 3 korda, 34 nädalat 4 korda, siis edasi juba 5 korda nädalas. Jooksu kiirus peab olema selline, et sa suudad jooksupartneriga rääkida. Jooks tuleb lõpetada siis, kui pead ennast tõsiselt jooksma sundima. Nii jookse senikaua kui suudad järjest läbida:...

Kehaline kasvatus
18 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun