Päts Elulugu 23.02.1874-18.01.1956 Konstantin Pätsi vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts ning õde Marianne Pung. Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris[3]. Riia Vaimuliku Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1894–1898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Karjäär Võttis osa 1905 aasta revolutsioonist Eesti esimene president. Oli 4 korda Eesti riigivanem Oli 2 korda Eesti president (Konstantin Päts) Meri Elulugu 29.03.1929-14.03.2006 Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 1992– 2001. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element 1941.aast...
Referaat Baikali järv Kool Nimi Klass Aasta Baikali järv ehk Baikal on järv Aasias Ida-Siberi lõunaosas. Baikal asub Venemaal Baikali pindala on 31 500 km². Tema maht on 23 000 km³ ja suurim sügavus 1637 m. Baikali soolsus on 0%. Järve pikkus on 636 km ja laius kuni 80 km Baikal on maailma sügavaim ja suurima mahuga mageveejärv. Järves on viiendik maailma vedelast mageveest (üle nelja viiendiku Venemaa omast). Baikali vesi on väga selge. Baikal asub mäeahelikevahelises tektoonilises nõos. Järves on 27 saart; neist suurim on Olhon. Järve suubub 1123 jõge ja oja, millest suurimad on Selenge, Ülem- Angara ja Barguzin. Välja voolab Angara. Kliima Aasta keskmine temperatuur Baiali ääres on 0,4 °C. Baikal on paraskliimavöötmes ning seal on külm kuiv talv ning lühike suve. Baikal on jääs jaanuari algusest maini. Suvel soojeneb vee pinnakiht 912 °C-ni, rannikul kuni 20 °C. Ge...
Kas k?k t?d on suhtelised ? M?rates t?e suhteliseks v? absoluutseks, peame enne teadma, mis ldse ??eon. Kuna aga ka sellele m?stele on l?i aegade v?a paljude erinevate maailmavaadete ja uskumustega isikute pool v?ja pakutud erisuguseid definitstioone, siis ei saa seda ka siinkohal htmoodi lahti m?estada. Siiski ks levinumaid arusaamu on, et t?e on see, mis vastab tegelikkusele, kuid nüdki tekib ksimus- mis on tegelikkus... Eesti vaimulik, kiriku- ja kultuuriloolane Toomas Paul on ?lnud : "T?e on nagu vesi janusele. Veel ei ole maitset, v?vi ega l?na, aga temata ei ole elu.Samas juudi vanas?a j?gi on t?e k?ge kindlam vale. Siinkohal tulebki v?ja et igal rahval, igal isiksusel on tekkinud oma t?d ja uskumused. N?teks kui keegi on kindel, et p?apikud on olemas, leidub kindlasti keegi teine, kes v?dab vastupidist. Kindel on aga see, et absoluutse t?ni ei j?a kumbki neist, kuna seda v?det verifitseerida...
Kozintsevi filmis m ängis kuningas Leari Jüri Järvet Või mutee maline Näitab või mu võõrandavat m õju 2. ,,Othello" Klassikaline ar mukadedus Othello tappis o ma naise ja lõpuks ka iseenda Othello oli mustanahaline Kuulsa m ooperina Eesti kuulsai m Oh ello ooperi esitaja oli Ge org Ots 3. ,,Macbeth" Põhitee maks on kätte maks Eestis Jaan Kross ja Üllar Saare mäe Teose on e esti ke elde tõlkinud nii Jaan Kross kui ka Lennart Meri
• Mardipäev 5. Kas suure või väikese tähega? • eesti vabariik • Eesti vabariik • Eesti Vabariik 6. Kas suure või väikese tähega? • Kiigemetsa Põhikool • Kiigemetsa põhikool • kiigemetsa põhikool 7. Kas suure või väikese tähega? • Kalevi Tänav • Kalevi tänav • kalevi tänav • Meie pere lemmikraamatuteks on (A/a) strid (L/l) indgreni "(P/p) ipi (P/p) ikksukk" ja "(B/b) ullerby (L/l) apsed". Sõbra kodus loetakse "(E/e) esti (P/p) äevalehte", (A/a) jakirju "(P/p) ere (J/j) a (K/k) odu" ning "(T/t) äheke". Suviti võib (E/e) estimaal peale (E/e) esti keele kuulda veel (I/i) nglise ja (S/s) aksa keelt. Meie (S/s) uvepealinnas (P/p) ärnus puhkab ka palju (V/v) enelasi ja (S/s) oomlasi. Möödunud aasta (J/j) aanuaris käisime (S/s) uusapealinnas (O/o) tepääl. VANASÕNAD • meest ei amet riku • ahukaadid arstid määrimist ja tahtuvad • küsi leiba ega amet • nimi ei riku meest
6. J.Hurda kõne 3 teesi:kelle loodud eestikeelesed laulud olid kavas,pealkirjad 1)parem haridus 2)avada eestikeelseid kõrgema astme koole Mu isamaa minu arm,sind surmani Aleksander saebelmann- kunileid 7. K.A.Hermanni tähtsus eesti muusika ja kultuuriajaloos (4-5 fak tegevusvaldkonnad,teened keeleteadlasena ajakirjanikuna. Tuntumad teosed loomingust. 1)kungla rahvas 2)oh laulu ja hõiska 3)minge üles mägedele 4)munamäel 5)isamaa mälestus 8. M.härma tähtsus esti muusika ja kultuuriajaloos (4-5 fakti):1 eesti kutseline naishelilooja,teened orelikunstnikuna,tegevus tartus.M.härma muusikapäevad tartus tuntumad teosed loomingust 1)sündis tartumaal kõrvekülas raadi v 9. kus said eesti 1 kutselised heliloojad muusikalise hariduse. Beterburi 10.millistel erialadel õppisid 1 kutselised heliloojad. Beterburi konservatooriumis.
vaikivale ajastule. 21.juunil 1940 kell 22.20 andis ta president Konstantin Pätsile peaministri ametivande. 24.augustil paigutati Johannes Vares Eesti Nsv Ülemanõukogu Presiidiumi esimehe ametikohale, kuhu ta jäi kuni surmani. 1941 juulis põgenes ta Eestist Venemaale, kus organiseeris tagalas eestlastele suunatud kommunistlikku propagandat Lõpetuseks 25. augustil 1940 võttis Riigivolikogu vastu Esti Nsv Konstitutsiooni, mille järgi muudeti senine Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks. Uuteks kõrgemateks riigivõimu organiteks said Ülemnõukogu Presiidium ja Rahvakomissaride Nõukogu. Tema surma asjaolud on täpsemalt selgitamata. Esialgu väideti, et ta suri infarkti, kuid hiljem on peetud kõige tõenäolisemaks, et tegu oli enesetapuga. On oletatud ka seda, et ta tapeti. Tänan!
7,7 j a ha ab 1 4 ed liigid alus Linn u Taim liigist-m e e Tam dest-ku tsis m ld kõrg mille ü king ja us 2 mbe e e 0m. rmõ esti soo õt o n 5,5 jumikas Kaits m ja oo d gala s Tõra Kose s Sääs oo k Tõra üla soo s mär Mail oo mada ukes e so lsood osaa r
7,7 j a ha ab 1 4 ed liigid alus Linn u Taim liigist-m e e Tam dest-ku tsis m ld kõrg mille ü king ja us 2 mbe e e 0m. rmõ esti soo õt o n 5,5 jumikas Kaits m ja oo d gala s Tõra Kose s Sääs oo k Tõra üla soo s mär Mail oo mada ukes e so lsood osaa r
Peterburi konservatooriumi, mille ta l õpetas hõbeaurahaga 1881. aastal . J.Kappeli panus m eie muusikale oli tagasihoidlik , ta dirigeeris laupupeol, vahel esines Eestis organistina v õi pianistina. Olulise m osa Johannes Kappeli heliloo minugs on koorilaulud, neid on umbes 50. Lisaks sellele on ta kirjutanud m õned soololaulud ja kol m kantaati, mis on esi mesed suurvor mid e esti muusikas. Ol m elaadilt oli Kappel lüürik. Te ma koorilauludest kuulub ena mik loodus ja ar mastusl üürika valdkonda. Need on kohati sentimentaalse tooniga, aga sageli v äga kaunite m eloodiatega ja lihtsama har mooniaga sal milaulud. Te ma laulude har moonia on mitme kesine ja huvitav. Teosed: ,, Ar mukese ootel" , ,, Kevade" , ,, Ö ö bik" , ,, Ol eksin
sajandil. Enne seda tekkis ja arenes eesti kirjakultuur ja arenes välja kirjakeel. Kirjakultuur tekkis 13.sajandil, kui eestlasega asutatud aladele tungisid sakslased ja taanlased. Esimesed eestikeelsed sõnad (,,Laula, laula, pappi!") märkis oma ladinakeelsesse ajaraamatusse (Henriku Liivimaa kroonika) sakslastega kaasas olnud preester Henrik. Esimeste eestikeelsete raamatute ilmumine 16.17. sajandil oli seotud Saksamaa reformatsiooniliikumisega ja trükikunsti levikuga. Vani m e esti ke elt sisaldanud raamat pole säilinud, kuid selle kohta on teateid, et 1525.aastal taheti Riiga viia raamatu vaat, milles olid saksake elsed luterlikud raamatud ja liivi, läti ning e e stikeelsed missatekstid. Raamatud kästi põleta
riigiametniku mõisteti surma, teised said pikkaajalisi vanglakaristust Kohtu alla anti ka hulk Jaapano riigijuhte Eesti 2 MS ajal Pärast M-R-P sõlmimist esitas Moskva 1939 sept Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Estisse Punaarmee baasid Vältimaks sõda andsi Eesti valitsus järele nind 28 spt kirjutati alla baasidelepingule Taolised lepingud olid ka Läti ja Leeduga Punaarmee ok 1940 Leedu 15 jun, Läti ja Esti 17 jun Mõni päev hiljem korraldati Estis ,,töörahva rev", seati ametisse kuuleka ,,rahvavalitsuse" etteotsas Johannes Vares-Barbarus Jul riigikoguvalimised 6 aug 1940 võeti Eesti NSVL koosseisu Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti Loodi uued kõrgemad riigiorganid ENSV Ülemnõukogu (parlament), Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus) viimase puudus võim, ülesandeks täita Moskva korraldusi
2. Mis tähtsus oli 1920. aasa maareformil? (3 p ) Riigistati mõisnike maavaldused , kadusid vastuolud maaomanike ja tööliste vahel , talurahvast kujunes kindel tugi eesti omariiklusele 3. Kes olid antud isikud? Millega on nad ajalukku läinud? a) Konstantin Päts- eesti vabariigi esimene president b) Julius Kuperjanov Eesti sõjaväelaste juht, esindas meie riiki edukalt sõdades c) Eduard Viiralt d) Paul Keres- Esti esimene maletaja , tõi palju võite 4. Millal toimus Vabadussõda? Miks see sõda puhkes ? 28 nov. 1918- 2 veeb 1920, Eesti tahtis saada vabaks ja venemaa tahtis taastada endiseid piire. 5. Miks ei õnnestunud luua 1920. aastail Balti Liitu? Ainukesena olid selleks liiduks valmis Eesti ja läti , ülejäänud riigid olid omavahel tülis . Liitu taheti luua eesti , läti , leedu , soome ja poola vahel. 6
esti ning jäetakse seisma vähemalt 48 tunniks (veel parem nädalaks), segu vahetevahel eksid tihedalt suletud. Kolbe pole vaja termostateerida, sest antud reaktsiooni tasakaalu jäetakse eraldi riiulile seisma. Kuna reaktsiooni tasakaal nihkub aeglaselt, on Reageerivad segud tiitritakse kõige varem 48 tunni möödudes, veel pare nädala või kolbi valmistatakse vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele segu: 2) 5 ml 3 M HCl esti ning jäetakse seisma vähemalt 48 tunniks (veel parem nädalaks), segu vahetevahel eksid tihedalt suletud. Kolbe pole vaja termostateerida, sest antud reaktsiooni tasakaalu jäetakse eraldi riiulile seisma. Kuna reaktsiooni tasakaal nihkub aeglaselt, on Reageerivad segud tiitritakse kõige varem 48 tunni möödudes, veel pare nädala või täpne kontsentratsioon fikseeritakse pudelilt) fenoolftaleiini juuresolekul. mise teel. Selleks võtetakse ja kaalutakse kuiv kaaluklaas
rahvuslikud väeosad 16. Võimalikuks sai kõrghariduse omandamine, realistlikud rommanid nt Eduard Vilde, Laulupidude traditsioon jätkus, loodi Eesti Rahva Muuesum. 17. G. Suits- Eestli luuletaja ja kirjandusteadlane, rühmituse Noor-Eesti juht H. Treffner- asutas eragümnaasiumi A. Grenzstein- rahvusliku liikumise vedaja, pidas tähtsaks venemaaga koostöö tegemist G. Lurich- esimene hõbemedal maadluses V. Reiman- Esti Üliõpilas Seltsi asutajaliige J.V.Jannsen- rahvusliku liikumise eestvedaja, kirjutas hümni sõnad, ,,Perno Postimees" P.Speek- asutas ajalehe ,,Uudised" J. Köler- maalikunstnik, kes sai kuulsaks ka väljaspool Eestit M. Härma- esimene kutseline naishelilooja J. Adamson- Eesti Aleksandri kooli rajaja 18. esimese Eesti erakonna asutamine- 1905 Ajaleht ,,Sakala" asutamine- 1878 I üldlaulupidu- 1869 ,,Postimehe" asutamine- 1864 Sinimustvalge lipu õnnistamine- 1884
välisabi saabumine, mis tõstis rahva meeleolu ja andis enesekindlust. 7.jaan.1919-vastupealetung. Sõjategevus viidi väljaspoole Eestit. Landeswehr'i sõda-palgasõda- Läti pinnal 1918-1919 tegutsenud baltisaksa väekoondis püüdis kukutada Läti ja Eesti rahvuslikku valitsust ning luua baltisaksa hertsogiriik. Tartu rahuleping(olulisim välisleping kogu omariikluse ajaloos)- 2.veebr.1920-lõpetas sõja, tagas Eestile soodsa idapiiri ning lahendas mitmed maj. probleemid. Venemaa tunnustas Esti iseseisvust ja loobus kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. Teaduse arengu suunad:1) tuumafüüsika e. aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse käsitlev füüsikaharu. 2)Antibiootikumide kasutuselevõtt 3)sünteetiline e.tehismaterjal. Muutused tehnika arengus: elekrienergia laialdane tootmine ja tarbimine,elektrilised tarbekaubad. Sidetehnika-raadio. Sisepõlemismootorid-mootorsõidukid filmikunstis: heli-ja värvifilmid. Kunstis ja kirj:sürrealism
Rohkemgi veel. Ka Paul Viidingu kõhnukese proosatoodangu seltskonna- ja tüübikriitiline ning välispidise kujutuse täpsust taotlev laad on tänasesse toodav miks mitte kuhugi mihkel muti loomingu lähedusse." A. Haug Kasutatud kirjandus https://epood.utlib.ee/epood/index.php?sisu=tootekataloog&lang=eng&id=927& http://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Viiding Esti kirjanike leksikon (lk 667-668) Eesti luulet 2 (lk198-200) Looming 1984 5 (lk 712-713)
XX sajandi esimesed aastad Eestis 2.1905. aasta revolutsioon a)Põhjused: · Võim oli isevalitseja määratud ametnike käes: valitses venemeeldus ja keelsus, kus Eesti rahva käekäigust ei hoolitud · Eestlastele oli jäetud võim vaid valla tasandil · Puudusid kodanikuõigused erinevalt Lääne-Euroopast · Maal valitses endiselt baltisakslaste ülemvõim, eriti raske oli maatameeste olukord · Linnades teravnesid sotsiaalsed vastuolud tööliste ja kodanluse vahel (madal palk, pikk tööpäev jne.) · Sisekriisile lisandus Venemaa lüüasaamine sõjas Jaapaniga (904-1905), kuhu oli mobiliseerunud ka tuhandeid eestlasi b)Ajend: Verine pühapäv Peterburis 9. Jaanuaril c)Revolutsiooni algus: · Rahutused (streigid ja miitinugud)- Tallinnas ja Narvas töölised majanduslike ja poltiitiliste nõudmistega, Tartus üliõpilased, maal mõisamoonakad · Enamlevinuks palvekirjad võimudele- ,,Postimehe" ringkonna mõõdukamad ettepanek...
80 ei 61 ei 59 jah 72 ei 80 jah 150 jah 72 jah esti hüpoteesidest kehtib 77 jah millis(t)e arvu(de) põhjal see järeldus on tehtud! 98 ei 85 ei ieeruvus autot omavate ja mitte omavate 100 jah 88 jah 56 ei 57 ei
eestlaste valitsusele kaitsma oma rahvast ja riiki. Neil on vaja selliseid mehi, kes suudavad relva käes hoida ja vaenlastele vastu hakkata. 9)elab Võistvere suure parunimõisa viletsale kandikohale. Vilets ja puuduse ei olnud midagi muud, Ahase vanemad olid sipelnud kogu eluaja. Ta nägi oma vanemate tapvat ja rasket eluvõitlust. Ta küsis vennalt abiraha ja ise õpetas ka teisi. 10) 11)see, et eestlased hakkasid venelastele vastu. 12)Ta ei suutnud seda uskuda, et neist võib täna kuuldud esti vägede võitudest tuleb midagi. T arvas, et need võidud võivad olla väga hästi ainult ajutised möödaminevad nähtused. 13)Tal oli häbi sellepärast, et ta pole seisnud surmaga silmitsi, pole võidelnud vaenlastega, pole võidelnud mehiselt ja purustanud vabariigi ümbritsevat punast poolrõngast. Ta mõtles endast, et ta on memmepoeg, kes on jooksnud isa-ema selja taha varju 2.osa 14)kas jääda isale ja emale toeks 15) et ta läheb Eesti iseseisvust kaitsma.
esti keele kirjandMida soovitan lugeda eakaaslastel? Tänapäeva infoühiskonnas ununevad noorte seas raamatud üha enam unustuste hõlma. Raamatuid asendavad arvutid ja igasugused erinevad nutiseadmed, mis sisustavad noorte aega. Paar nädalat tagasi, kui ma söögivahetunnis taas raamatut lugesin, tuli minu juurde üks mu klassiõde ja ütles: ,,Sandra, ma ei saa aru kuidas sa jõuad nii palju lugeda? Jälle on sul uus raamat! Ma ei saa sust aru." Sel hetkel ma ei osanudki talle midagi vastata. Hiljem, kui ma samal päeval koju läksin, avastasin end seda situatsiooni peas taas läbi mängimas. Siis ma taipasin - minu õnneks ei ole mul võimalusi, et osta endale nutitelefoni ega istuda päevad läbi arvutis. Seega leian aega, et tegeleda asjadega, mis mulle tegelikult meeldivad. Ning üldse, mida tegelikult anaavad need 4 tundi, mis on kulutatud näiteks mõnes suhtlusvõrgustikus istudes, kui tegelikult sul siiski sõpru, kellega saaks ...
võitnud. Polnud ka ühtset Eesti riiki. Maa oli maakondadeks killustunud. Kui poleks tulnud sõda, siis arvatavasti oleks saanud Eestist lähiajal ühtne riik. Pikk sõda oli eestlaste jaoks väga kurnav, sest neil ei olnud võimalust pidevalt uusi sõjamehi juurde saada, nagu oli sakslastel. Sakslased ründasid Eestit süstemaatiliselt. Nende plaan oligi kurnata Eestit süstemaatiliste rüüsteretkedega. Esti sõjameestel oli raske tungida läbi ristisõdijate rauast ja rõngassärkidest koosnevast rüüst. Eestlased kasutasid nende turviste raskust enda kasuks ära, muulitades neid näiteks soodesse, mida vaenlased ei tundnud. Nii uppusidki saksa sõjamehed lihtsalt oma raske rüüga sohu ära. Ristisõdijatel oli ka keeruline taanduda, sest niivõrd raske turvisega oli peaaegu võimatu joosta. Ma arvan, et eestlastel õnnestus ka seda enda kasuks ära kasutada.
ei pidanud olema mingit haridust vaid pidid suutma ainult tsemendikotti või ämbrit tassida, kuid peale buumi ei olnud selliseid inimesi enam vaja ning nad lasti lahti. Paljud nendest ämbritassijatest olid juba põhikoolis või keskoolist välja kukkunud noored, kes nüüd ilma hariduseta kodus istuvad ja kurdavad, et tööd ei ole. Paraku ei viitsi suuremosa neist ka enam õpinguid jätkata. Tööjõupuudus on minu aurst Eesti s üsna väike. Paar aastat tagasi arenes Esti majandus erakordselt kiresti ja selle kaasnähtuseks oli aktiivne töökohtade loomine . Just ehitussektoris oli selle oluliseks põhjuseks ning selles majandusharus kasvas tööjõu nõudlus väga kiiresti . Kui paari aasta eest pidas tööjõupuudust kõige olulisemaks firma toodanug kasvu piiravaks teguriks 42% tööstusettevõtjatest ning sama suur osa ehitusfirmadest, siis praegu on need osakaalud vastavalt üheksa ja kuus protsenti. Nendelgi on puudus pigem spetsiifilisest
sest luteri usk seda nöudis. Seati sisse talurahva koolide juhid köstrid. Nende kooltiamiseks rajas Forselius a 1684 tartu lähedale öpetajate seminari, mis töötas 4 aastat ja koolitas ära 160 inimest. F suri a 1688 ja sellega pandi löpp öp seminarile. H.Stahl oli I, kes koostas eesti keele grammatika a 1637. Anti välja Uus (wastne) Testament a 1686, mille tölkisid andreasja Adrian Virginius. 1693. a ilmus J.Hornungi ladinakeelne esti keele grammatika, millest kuj vana kirjaviis, mis oli kas kuni 19.saj keskpaigani. Ettevalmistus piibli tölkimisele. Arendati kirjakeelt, pandi haridusele alus, Academia Gustaviano. A 1632. J.Skytte eestvedamisel avati Tartus Ülikool, kus oli 4 teaduskonda(usu,äigus, arsti ja filosoofia). 6. Isel Veneaegset vaimuelu Miinimumnöue oli katekismuse lugema tundmine, möisas paluti teha koolid(suurem kui 5adramaad), aga igal poo lseda ei tehtud. Lugemisoskus levib koduöppega. I
Sellel üritusel kõlas laia avalikkuse e es ka üleskutse o mariiklu taastamiseks. Jätkus rahva ajaloo mälu taastamine. Selles etendas olulist osa tsensuuri ka m mitsatest vabane ajakirjandus ja televisioon, kes aitasid rahvani tuua minevikus ünd muste tõepärase mat käsitlust. IMPEERIUMIMEELSETE JÕUDUDE KO ONDUMINE Uuenenud juhtkonnaga EKP püüdis tor miliselt kulgevate sünd mustega sam mu pidada, asudes toetama vabariigi ise majandamise ideed, rahvuslippu ja e esti kelle kuulutamist riigike eleks. Kuid ühiskonnaareng o väljunud juba nende kontrolli alt. EKP tegevus ja ühiskonnas laienev rahvuslik eneseteadvus p õhjustasid o makorda impeeriumi m e elsete j õudude koondumise. 1988. aasta suvel m o odustasid suurte üleliiduliste teh
EDUARD VILDE (18651933) Oma esimesed avaldamised leidnud jutud kirjutas Vilde 1880.aastate algul. Järgmisel 20.aastal avaldas ta rohkesti pikemaid jutustusi (või lausa romaane) kõigepealt ajalehtedes järjejutuna. Ta oli Eesti esimene, kes elataski end kirjutamisega,,meie esimene suur elukutseline kirjanik, nagu neid seni võis näha ainult suuremate kultuurirahvaste juures," kirjutas Fr. Tuglas 1947.aastal. Romaanid. ,,Külmale maale" (1896) Seda romaani on peetud esti kriitilise realismi esikteoseks. Vilde oli tutvunud maailmakirjanduse moodsate suundadega, mida kandis veendumus, et inimene ei ole oma elu kujundaja, vaid olude ja süsteemi produkt või ohvers.t. tema saatuse määrab keskkond. Ajalooline triloogia Vilde loomingu keskse osa moodustavad ajaloolised romaanid ,,Mahtra sõda", ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja ,,Prohvet Maltsvet". Need romaanid ei ole omavahel seotud
Pro et contra II JUMAL ON SURNUD Pro · Pühapäeval 26. detsembril 2004 jõudis tsunamilaine India ookeani rannikualadele enam kui 1000 aatomipommi jõuga. Vähemalt 150 000 inimest on surnud, miljonid kodutud. Londoni Daily Telegraph kirjutas, et tsunamisõnumit kuuldes olevat Canterbury peapiiskop öelnud, et selline õnnetus ,,paneb kõik kristlased kahtlema Jumala olemasolus" (Ritsbek,H.2007.Sest Sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti!.-http://www.ekek.ee/?page_id=92.10.12.2007). · Nietzsche kuulutas: jumal on surnud. Jumala surm on kaasaja suurimaks sündmuseks, mille tähtsust alles hakatakse mõistma. Võime sellest aru saada kui tõsiasjast, et usk jumalasse ei juhi enam inimeste käitumist. Usk jumalasse on muutunud vaid väliseks, formaalseks. Endised väärtused on kaotanud oma väärtuse ning selleks, et elul üldse oleks mingi raskuspunkt, on tarvis uusi väärtusi (Friedrich...2007. Fri...
DOKUMENDID ? ARNOLD RÜÜTEL LEIA KÕRVALOLEVATEST TULPADEST SOBIV VARIANT . 1.LAULEV REVOLUTSIOON STALINISM - 2, 7 2.AKTIIVNE METSAVENDLUS SULAAEG - 4 3.KARL VAINO SAAB EKP JUHIKS STAGNATSIOON 3, 5 4.KULDSED 60NDAD UUS ÄRKAMISAEG JA TAASISESEISVUMINE 1, 6 5.UUS VENESTUMINE 6.INTERRINNE 7.SUND KOLLEKTIVISEERUMINE PANE ANTUD SÜNDMUSED TOIMUMISE JÄRJEKORDA , ALUSTA VARASEMAST 1991 E ESTI TAASISESEISVUMINE 6 1934 1939 V AIKIV AJASTU 4 1917 VEEBRUARI REVOLUTSIOON 1 1918 I M AAILMASÕJA LÕPP 2 28.NOV. 1918 VABADUSSÕDA ALGUS 3 1941 1944 II S AKSA OKUPATSIOON 5 JÄRJEKORD, ALUSTA VARASEMAST 1.VABADUSSÕDA ALGUS 1918 2 2.LAULEV REVOLUTSIOON 1988 5 3.LÕPPES II MAAILMASÕDA 1945 4 4.ALGAS PÕHJASÕDA 1700 1 5.EESTI ISESEISVUMISE TAASTAMINE 1991 6 6
Ristisõdijate leidmiseks lubas Rooma paavst sõdijaile pattude andeks andmist. Miks oli rooma katolik kirik huvitatud Läänemere ida-kaldast? Kirik oli huvitatud oma mõjuvõimu suurendamisest, uute territooriumide hõivamine tõi kaasa kirikukümnise näol suuremaid sissetulekuid. Samuti tähendas Läänemere ida- kalda vallutamine rooma katoliku kirikule, et on võidetud uus territoorium konkureeriva kreeka katoliku kiriku ees. Vabadusvõitluse tulemusena liideti Esti alad Lääne-Euroopa tollasesse kultuuriruumi ning siit jooksis sajanditeks piir kahe ristiususuuna vahel. Võib õigustatult väita, et eestlaste allajäämine Muistses vabadusvõitluses oli suuresti tingitud rooma katoliku kiriku huvidest ja tegevusest rooma katolik kirik oli tollane tähtsaim Lääne-Euroopa poliitilisem jõud. Üheks põhjuseks, miks eestlased kaotasid Muistse vabadusvõitluse oli võõrvallutajate rohkus. Esimesena tungisid Eesti aladele saksa ristisõdijad
kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased, peaministriks määrati Johannes Vares- Barbarus. Sama aasta juulis saadeti laiali Riigikogu ning kuulutati välja Riigivolikogu valimised, moodustati Eesti Töötava Rahva Liit, mis käivitas propaganda Moskva-meelsete kandidaatide toetuseks. 21. Juulil kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (lühend ENSV). Eestlastel polnud võimalust valida okupatsiooni ja iseseisvuse vahel kuna Esti alistus Nõukogude liidule hääletult, ilma vastu hakkamata. Eestlastel oli valida kolm armee vahel, kuhu sõdima minna. Nõukogude Liidu poolt mobiliseeriti Eesti mehed Punaarmeese, mis toimus sunniviisiliselt, kuna eestlased ei tahtnud sõdida kommunistliku ideoloogia eest. Oli ka venemeelseid inimesi, kes astusid ise hävituspataljonidesse. Punaarmees sõdis üle 20 000-de eestlase. Eesti Vabariigi sõjaväe baasil moodustati Punaarmee 22. Territoriaalne laskurkorpus
Tähistuste järjestus, nende omavaheline alluvus, värvigamma ja jooneelementide ning kirjete valik peab olema allutatud kujutatava nähtuse loogikale. (lk.162-163) 23. Kirjelda Eesti põhikaarti (projektsioon, ellipsoid, telgmeridiaan, koordinaatide alguspunkti valimise põhimõte, miks ei võiks koordinaatide alguspunkti paigutada ekvaatorile) Eesti põhikaardi projektsiooniks valiti kahe lõikeparalleeliga (Lambert-Est) Lamberti kooniline konformne polaarprojektsioon. Arvestades Esti lõunapoolseima punkti geograafilist laiust 59°30’30’’ ja põhjapoolseima punkti geograafilist laiust 59°41’15’’ ning territooriumi kuju, on valitud koonuse lõikeparalleelideks ϕ1=58°00’ PL jaϕ2=59°20’ PL. Keskparalleeli geograafiliseks laiuseks on 58°40’07,7018’’ ja mõõtkava teguriks keskparalleelil leiti 0,9999324284, millele vastab mõõtkava moonutus 1:14800. (lk.135)
esti RoEotsi ja Vene riigi koosseisus [Õpik ptk 17-19; 21] 1. Milliste riikide vahel ja millal sõlmiti järgmised Eesti saatust mõjutanud (vahe)rahulepingud? Mis oli nende (vahe)rahulepingute sisu? a. Jam Zapolski vaherahu (1582)- Venemaa loobus Liivimaast, Poola loobus venemaal vallutatud linnadest. b. Pljusaa vaherahu (1583)-Rootsi sai Põhja- Eesti, Ingerimaa ja Karjala alad. c. Altmargi rahu (1629)-Poolakad tunnustasid Rootsi võimu kogu liivimaa üle. (Poola loobus Lõuna-Eestist) d. Brömsebro rahu (1645)-Taani oli sunnitud Saaremaa Rootsile loovutama. e. Oliwa rahu (1660)-Rootsi sõlmis Poolaga. Poola kuningas loobus “igaveseks ajaks” oma pretensioonidest Rootsile ja Liivimaale. f. Kärde rahu (1661)- Tärtu lähedal Kärdes. Venemaa loobus Ida-Eestist ja Ida-Läti aladest. 2. Millal osalesid? Ja millised sündmusega algas Põhjasõda? Mis oli sõja põhjus? Millised riigid ja valitsejad sõjas V:1700-1721. Läänemere äärsed riihid tahtsid tagasi ...
foogtid. Liivi ordu sisemises korrastuses olid tähtsad isikud rüütelvennad, kelle vormiriietus oli valge mantel musta ristiga. Organisatsiooni liikmeteks olid ka poolvennad, kes tegelesid igapäevase tööga: sepad, pagarid, kingsepad, klaasipuhujad ja muu selline. Ilmalike talituste eest kandsid hoolt preestervennad. Vana-Liivimaal oli tähtsamaks ilmaliku võimu kandjaks Riia peapiiskop. Talle allusid nii Eesti piiskopkondade kui ka Lätis Kuramaa piiskopkonna piiskopid. E esti põlisrahva olukord esialgu ei muutunud. Sõlmiti elanikega kas kirjalikud või suulised lepingud, mis määrasid nende kohustused, kuid jätsid neile ka mõningad õigused. Suurelt osalt jäi püsima veel endine kombe- ja tavaõigus. Eestlastega arvestati nüüdki kui sõjalise jõuga ning nende isandad sundisid neid sõjaretkedele kaasa minema. Põlluharimise viisid ja tööriistad jäid samaks; ristiusustamisega kaasnes ka
Loki klaveriklassis ja aastal 1985 Peterburi konservatooriumi professor Ilja Mussini dirigeerimisklassis. Ta on Rahvusooper Estonia dirigent aastast 1985 ja Eesti sümfooniaorkestri peadirigent ning sümfooniaorkestri dirigeerimise pedagoog. Aastast 1998 on ta Pärnu Linnaorkestri peadirigent. Ta on dirigeerinud rohkem, kui 40 lavateost. 2009. aastal tunnustas Eesti riik teda Valgetähe IV klassi teenetemärgiga. Pianist oli Irina Zahharenkova, kes äratas suurt tähelepanu VI Esti pianistide konkursil pälvides diplomi, ERSO preemia ja publiku tulise poolehoiu. Ta on võitnud esimese koha üleriigilisel Bachi konkursil ja teise preemia rahvusvahelisel Ciurlonise-nimelisel konkursil Viinis. Aastal 2007 novembris saacutas ta 60.rahvusvahelisel Genfi pianistide konkursil Sveitsis kolmanda koha ning J.S. Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis esikoha ning publikupreemia. Irina Zahharenkova on õppinud klaverit Lilian Semperi juures Eesti
Muusika esituskoosseisud ANSAMBEL Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. Ansambleid saab liigitada, kahe põhitunnuse järgi, need on · muusikute arv · pillikoosseis Ansamblite nimetused, mis lähtuvad muusikute arvust, on tuletatud ladinakeelsetest arvsõnadest. Muusikute arv Ansambli nimetus Ladinakeelne arvsõna 2 Duo (instrumentalistid) Duo Duett (vokalistid) 3 Trio (instrumentalistid) Tres Tertsett (vokalistid) 4 Kvartett Quattuor (loe: kuatuor) 5 Kvintett Quinque (loe: kuinkue) 6 Sekstett Sex (loe: seks) 7 ...
Muinasjutt P�hjap�der Nikko Elas kord v�ike p�hjap�der Nikko, kes viis t�nu saatusele oma perekonna kokku. Alates sellest p�evast olid Nikko jaoks k�ige imelisemad virmalised.Ta vaatas neid veelkord ning liikus edasi. P�hjap�drad olid teel l�una poole. Nende pealik arvas, et seal on parem. Nikko ei m�istnud, miks. R�nnanud seitse p�eva ja seitse ��d olid nad kohal. Seal oli ka teine p�drakari. Nende juht hakkas kohe kamandama nagu tavaliselt. K�ik kulges nagu eelmistel aastatel. See Nikkole ei meeldinud. Ta arvas, et peaks olema ka midagi uut. Niisiis palus Nikko oma emal jutustada lugu. Ta ema oli n�us ning juba alustas:"Kord ennemuistsel aal elasid..." Siis aga Nikko katkestas teda:"Jutusta mulle palun isast!" Ema vaikis. Ta ei r��kinud sellest just palju. Siiski oli v�ike p�der �htteist teada saanud. N�iteks seda, et Nikko isa on Hirmum�gede taga. Nimi olevat sellep�rast...
Veebruar rahvusvaheline märgalade päev. Cities konventsioon Eesmärk on reguleerida rahvusvahelist kaubandust ohustatud looma ja taimeliikidega. Konvektsioon loodud Washingtonis 1973, Eesti liitus 1992, hõlmab 176 riiki, on suurim. Reguleerib elusate isendite ja nende osade (nahk, luu) väljavedu riigist riiki. Konvektsioon koosneb kolmest lisast kus kokku on 35000 looma ja taimeliiki, 1 lisa on otseselt väljasuremisohus, 2 lisa väljasuremise võib põhjstada kontrollimatu kaubitsemine. Esti liikidest kuuluvad 1lisa: merikotkas, rabapistrik, saarmas. 2lisa: hunt, ilves, karu, must toonekurg, sookurg, kakulised, kullilised, orhideed, angerjas. Berni konventsioon Eesmärgiks euroopa looduslike looma- ning taimeliikide ning nende looduslike elupaikaede kaitse, algatajaks euroopa nõukogu.Sõlmitud 1979, Eesti 1992 on 50 osapoolt. Rõhk enimohustatud looma ja taimeliikidel 650 looma- ja 690 taimeliiki. 2. lisas lendorav, nahkhiired, 3. lisas harilik siil, harilik orav.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merike Sarapuu 011MT BAROKIAJASTU LBI MUUSIKA Referaat Juhendaja: Silver Tamm Tallinn 2009 Sissejuhatus Kirjutasin referaadi teemal barokiajastu l?i muusika. Barokk on stiil,mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa Arhitektuurile , kujutavale kunstile,muusikale ja ilukirjandusele. J?gnevalt tulebki juttu barokiajastu muusikast ja selle ajastule omasest kultuurist. Muusikal on tihti v?a suur m?u ka teistes valdkondades , samuti barokil , mis laienes v?a erinevates suundades , ent sellele ma seekord ei keskendu. Eri maades oli see ajastu erinevatel ajaperioodidel , t?elepanu oli suunatud mitmesugustele detailidele , mis riikide kaupa on erinev, ent siiski on v?a sarnased iseloomujooned , mis kokku moodustavadki barokiajastu. K?ge suuremat m?u avaldas Itaalia , ent v?a olulised maad on ka Inglismaa , Saksamaa ja Prantsusmaa. Minu eesm?giks on kirjeldada barokiajastut just...
autoriga. Töö liigendatakse kahte ossa: teoreetiline ja analüüsiv osa. Teoreetilises osas kajastatakse teemasi: Carmen Kass, modellina, meedias, ühiskondlik tegevus. Töö analüüsivas osas kirjeldatakse lähemalt Carmen Kassi isikuomadusi ja leitakse ka sarnasusi ning erinevusi autori enda isikuomadustega. Valisin selle teema, kuna Carmen Kass oli minu eeskujuks paar aastat tagasi, kui isegi mõtlesin modellinduse peale. Tema oli siis minu eeskuju. 1 Carmen Kass Carmen Kass on Esti edukam suparmodell, keda tuntakse kogu maailmas. Ta on sündinud 14.septembril 1978. Ta õppis Paide Ühisgümnaasiumis, kus lõpetas põhikooli ning õppis hiljem EBS-is. 1.1 Modellina 14-aastase Carmeni avastas modellindusega tegelev itaallasest agent ning tegi talle tööpakkumise, kuid tütarlapse ema ei olnud sellega nõus. Kohaliku modelliagentuuri Baltic Modelsi kaudu kirjutas ta ise endale loa ning lahkus
oma talu edasi pärandada mõõdeti välja talu majanduslik kande võime keelati talupoegade müümine karistamine viidi 15 vitshoobile vallakohtud Vaimuelu Vene aja alguses · Ka pärast Põhjasõda säilis siin luteri usk. Pärast sõda olid paljud kirikud rüüstatud ja hävinenud. Siis aga hakkas levima siin uus usuvool nn. pietism. Nemad püüdsid siinset usuelu elavdada, samuti lähendasid nad luteri usku Esti rahvale. · Veel levis siin vennasteliikumine. Eestvedajateks olid hernhuutlased saksa rändkäsitöölised, kes tõid selle 1830.a Eestisse. Nad meeldisid siinsetele talupoegadele, sest nad pidasid tähtsaks kõlblust, alandlikkust ja sotsaiaalset võrdsust. Nad hakkasid rajama raamutukogusid, koore, orkeistreid ja sellega andsid eeskuju talupoegadele. Nende tegevuses oli ka negatiivset: nad olis vastu Eesti maa usule
ehmestiivalisi. Paljunemine Leviala põhjaosas jõuab räästapääsuke sigida ja järglased üles kasvatada vaid üks kord suve jooksul, teistes piirkondades tavaliselt kaks korda. Kurnas on tavaliselt 4-6 valget muna. Poegade haudumine kestab olenevalt ilmastikust 12-13 päevast sooja ilma korral 18-22 päevani jaheda ilma korral. Poegi hauduvad ja hiljem toidavad mõlemad vanalinnud. Pesas viibivad pojad umbes kolm nädalat. Pärast seda toidavad vanemad neid veel mõned päevad. Seos Esti mütoloogiaga Enamik tekke- ja seletusmuistendeid pääsukestest lähtub mingist ülekohtuaktist naisterahva (tüdruku, nooriku) vastu, kellest saab pääsuke: 1. Abielumees võtab uue, noorema naise. Eelmine lendab pulmast pääsukesena minema; 2. Mees võtab naise, kes ei kõnele, tahab teda vihahoos tappa ja lööb tal kirvega seelikusaba lõhki. Naine lendab pääsukesena minema; 3
Pärast. Nõukogude liidu represiivasutused- Punaarmee- maavägede ametlik nimetus Küüditamine- sunniviisiline ümberasustamine Majanduse natsionaliseerimine- inimeste omandid ( loomad, maad) muutuvad riigiomandiks. Isikud Jaan Tõnisson- tähtis rahvuslik riigitegelane Päts- Maavalitsuse juht. Kuulus päästekomitee koosseissu. Jaan poska- avas Eesti kubermangu komissar, Toompea lossis Eesti Maapäeva, esimese Eesti rahvaesinduse. Esti vabadussõjalaste propaganda juht- Johan Laidoner- kolonel, sõjavägede ülemjuhataja. Andres larka- vabadussõjalaste keskliit liikumise eesotsas olija. Hjalmar mäe- vabadusõjalaste liidus (1933) propagandajuht Johannes Lauristin-kommunistliku liikumise aktivist Johannes semper- Eestimaa Kommunistliku partei liige 1940 Johannes vares-barbarus- Eestimaa kommunistliku pareti liige 1940 Andrei ždanov- juhendas juunipööret ja eesti okupeerimist 1940
tantsukompositsioone, siis protesteerisid kirikuisad ägedalt, nimetades Moosi komödiandiks, palaganitolaks, kargajaks, maajooksikuks, aadlinoorsoo hukutajaks ja vanakuradi käsitlaseks. Tantsuteater tundus tol ajal eriti jumalavallatu, sest tõstis esile inimese keha, mida peeti patu allikaks. Kuna Tallinna raad ja aadel teatrit soosisid, seda siiski ära ei keelatud. 18. sajandi esimesel poolel soikus teatritegevus Esti Põhjasõja tõttu, kuid omandas sajandi teisel poolel hoopis uue kvaliteedi. Peeter I raiutud ,,aken" Euroopasse (Peterburist sai Venemaa uus keskus ning algas Euroopa kultuuri aktiivne importimine) ja Katariina II teatrihuvid tõid Venemaale väljapaistvaid teatritruppe ja näitlejaid. Tihiti reisisid nad Peterburisse Tallinna või Riia kaudu. Nii jõudis Tallinnasse mitmel korral Viinist pärit koomik Joseph Scolari oma trupiga. Nende mängukavva kuulus muu hulgas ka Lessingi,
detsembri 2005. a määrusele nr 302 " Strateegiliste arengukavade liigid, nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord " tuleb valdkondlike arengukavade koostamisel muuhulgas lähtuda ka riigi konkurentsivõime tõstmise ja säästva ning jätkusuutliku arengu strateegilistest arengukavadest.Et luua selgem raamistik Eesti säästva arengu riikliku strateegia ,,Säästev Eesti 21" elluviimise jälgimiseks tulevikus, on koostatud aruanne esti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" rakendamise tulemustest , mis jätkusuutliku arengu näitajate valiku kaudu aitab täpsemalt sihistada säästva arengu strateegia eesmärgid ning annab ülevaate nende näitajate arengust viimastel aastatel. [4] Iga viivitus ülesande lahendamisel peatada kliimamuutused, võimaldades samas säästlikku üleilmset arengut ja sotsiaalset õiglust, suurendab dramaatiliselt vaesuses elavate inimeste
Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 1870–1884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja kultuuriürituste korraldamisega. Ärkamisaega pidurdas 1880. aastatel alanud venestamine. Eesti köök on toiduvalmistamise traditsioon. Eesti köök kitsamas mõttes on Esti rahvustoidu, nende valm. ja tarvitamine. Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandikeskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Eesti toidu eripära Looduse mõju, geograafiline asukoht ( mere lähedus, veekogud, metsad, neli aastaaega) Ajalooline taust(ühiskondlikud suhtes, erinevate rahvaste ja kultuuride mõju, hansatee kaudu levinud kaubandus, mõisaköök, maarahva toidulaud) Maaharimistehnoloogia
Õpetajale Ülesanne 6. Kas suur või väike algustäht? Tõmba vale variant selgelt maha. 10 punkti ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ Eelmisel (Ee)smaspäeval sõitis (Kk)arl-(Mm)artin oma vanaemaga (Kk)ohtla-(J j)ärvele sugulastele külla. Oli ilus (J j)uunikuu päev. Buss sõitis mööda (Vv)algejõest, (Hh)aljala (Kk)irikust 53 54 55 EESTI KEEL 56 57 58 ...
N Liidu kõrgem sõjaväeline juhtkond suhtuvad Soome ja eesti salajasse suluplaani äärmise tõsidusega. Eriti efektiivse spionaazi ja luuretegevuse kaudu sai N Liidu juhtkond kätte Soome ja eesti plaanid sulu kavandamiseks ning ka andmed millist relvastust kasutakakse. N Liidu juhtkond teadvustas fakti et Eesti ja Soome koostööl on võimalik sulgeda soomelahe kõige kitsan piirkond. President Päts ja Laidoner oli 1939 aasta suve lõpul aina kinnitanud, ka avalikes seisukohavõttudes, et Esti suudab edn kõigis olukordades kaitsta isegi üksijäetuna. Ilmselt Molotovi-Ribbentropi pakt läi president Pätsi välisppoliitikal jalad alt ja nii kukksid kõik tema illusioonid kokku. Päts ja Laidoner muutsid taktikat ja andsid 1939. aasta septembris järele kõigile N Liidu nõudmistele. Oluline oli, et Eesti ei reageerinud erapooletuse rikkumisele. Nõukogude lennukid lendasid madalalt üle Tallinna ja Tartu, hirmuõhkkonna tekitamiseks.
Tartu Ülikool Haridus- ja sotsiaalteadusteosakond Haridusteaduste instituut Kui kaua oleme me olnud eestlased? Referaat M.P Juhendaja Karin Kaljumägi Tartu 2014 Sisukord .............................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 1. Eesti, Eestimaa, eestlane, eesti keel..................................................................................................4 1.1. Sõna Eesti päritolust................................................................................................................. 5 1.2. Maarahvas ja...
kus Meelis päästis maavürsti Sigurdi tütre Astridi mereröövlite käest. Meelis oli oma vanuselt väga julge ja vapper. See oli kõige kurvem, kui Lembitu, Ivo, Vjatsko ja Meelis lahingu hukkusid. Küsimused: 1. Millise maakonna vane m oli Le mbitu? 2. Kuidas kasutati vankrirattaid lahingus? 3. Kuidas sattus Meelis raud m e e ste kätte? 4. Milliste ni me pidi Meelis kand ma Dünamünde kloostris? 5. Kuhu ja kuidas p õgenesid e esti poisid kloostrist? 6. Mis sai saarlaste laevadest? Mis juhtus Meelise ga? 7. Miks olid Kuramaa m erer öövlid Meelisest huvitatud? 8. Millise maa randa j õudsid m ereröövlid o ma röövretkel? 9. Kelle päästis Meelis m ereröövlite juurest põgenedes? Kuidas? 10. Kuidas tasus Tingsrydi maavürst Meelisele vii mase heateo e e st? 11. Kuidas lõppes lahing taanlastega Meelise jaoks? 12. Kellega lahkus Meelis m etsaonnist peale parane mist? 13
Kontrolltöö kordamisküsimused Eesti kultuurilugu 1. Kuidas seletavad Kalev Wiik ja Ago Künnap eestlaste päritolu? Wiiki arvates on eestlased ja soomlased igipõlised eurooplased,kes saabusid siia kui jää hakkas sulama ja taganema,eestlased saabusid 12 tuh a tagasi ja soomlased 10 tuh a tagasi, lõunast,sest geneetikute arvates oli Musta mere põhjakaldal jääajal euroopa pelgupaik kus säilis karmides tingimustes taimestik,loomastik ja inimasustus. Künnap i arvates see teooria peab paika ja et eestlaste soomeugrikeelsed ja täielikult europiidsed esivanemad tulid samuti siia 12 tuh a tagasi pärast jää sulamist ja sellest ajast peale siin elanud ning oma soomeugrikeelt kõnelenud. 2. Kuidas on klassikaliselt seletatud eestlaste päritolu? Eestlaste soomeugrikeelsed ja natuke mongoiidsed esivanemad olevat asunud selle maalapile leame 7 tuh a eest kusagilt idast uuralist v lääne siberist 3. Eesti...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
