Teet Järvi on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli Laine Leichteri ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi (1981) Peeter Paemurru õpilasena. Tsellist on täiendanud end Moskvas Natalia Sahhovskaja, Mihhail Homitseri ja Ivan Monighetti juures. 1974. aastal võitis Teet Järvi esikoha rahvusvahelisel noorte tsellistide konkursil Tsehhoslovakkias, ta on võitnud ka vabariikliku (1981) ja Balti vabariikide vahelise (1976) konkursi. Aastail 19821990 töötas Teet Järvi Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri tsellorühma kontsertmeistrina. Ta on korduvalt esinenud solistina orkestrite ees, mänginud Tallinna Keelpillikvarteti ja Baltic Trio koosseisus paljudes Euroopa maades ja Ameerikas ning andnud soolokontserte endise NLiidu linnades ja välismaal. Alates 1993. aastast töötab Teet Järvi Soomes: mängib Lahti Sümfooniaorkestris ja FINEST keelpillikvartetis ning töötab tsellopedagoogina.
Kontserdiarvustus Käisin 23. novembril Pärnu Teatrikohvikus kuulamas Tuuli ja Teet Vellingu jazzkontserti, mis oli osaliselt pühendatud Juri Gagarini mälestamiseks ning teisalt viitas see novembriõhtu hubasusele. Esitajateks olidki ainult Tuuli ja Teet Velling. Nad mängisid ise erinevaid instrumente ning vahetasid laval omavahel nii pille kui ka mikrofone. Nad esitasid ainult jazzmuusikat, millest mõned olid väga kuulsad jazzstandardid ning mõned nende enda kirjutatud. Kava oli osaliselt luulega põimitud, seetõttu nad lugesidki mõne laulu vahele teemakohase luuletuse, et meeldivat ning mõnusat atmosfääri tekitada. Kontserdil esitatud lauludest jäid mulle meelde mitmed. Eriti hästi meenub mulle laul
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND IAF0041 Arvutid I Skanner Üliõpilane: Matrikli number: Juhendaja: dotsent Teet Evartson Tallinn 2014 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud 28.05.2014 Nimetus ja ajalugu Tänapäevamaailmas kasutatavate skannerite eellaseks võib pidada faksiaparaatide sees
Vahemälu organiseerimine Vahemälu ingliskeeles cache on mälu liik, mis hoiustab andmeid nende kiireks uuesti kasutamiseks. Vahemälust andmete lugemine on kiirem kui lähteandmete lugemine muutmälust (RAM) või kõvakettalt. Vahemälu kasutamise tulemusena väheneb korduvalt kasutatavate andmete lugemseks kulunud aeg ja suureneb üldine tulemuslikkus arvutisüsteemis. Tööpõhimõte Vahemälu on suure juurdepääsukiirusega mälu, mille eesmärk on saavutada vähima juurdepääsuajaga ligipääs andmetele, mis sisalduvad püsimälus (edaspidi "põhimälus"). Vahemälu kasutatakse keskprotsessoris (CPU), kõvaketastel, brauserites, veebiserverites, DNS-is ja WINS-is. Vahemälu koosneb kirjete kogumist, mille iga kirje on seotud andmeühikuga või andmete blokiga (väikese osaga andmetest), mis on andmeühiku koopia püsimälus. Igal sissekandel on tunnus-ID, mis määratleb andmeühikute vastavuse vahemälus nende koopiatega põhimälus. Kui vahemälu kasutaja (CPU, veebibrause...
Arvutid 1 Kontroll töö 2 Holograafilised Mälud Holograafiline andmekandja on optiline andmekandja mis võimaldab oma kõrge salvestustiheduse tõttu salvestada andmete mahtu mis ulatub terabaitidesse (1000TB) mis on ka tänapäeval väga suur andmemaht. Paljude tehniliste probleemide tõttu pole veel antud mälu tüüp laialdaselt kasutusel. Mitmetele allikatele tuginedes, võib väita, et on loodud 300GB mahutav 12cm läbimõõduga kõvaketas. Holograafia on meetod ruumilise objekti kujutise saamiseks, mis põhineb laine interferentsil. holograafiline mälu, holomälu põhineb ruumilistel hologrammidel. Kui optilistel ja magnetketastel salvestatakse andmeid kahemõõtmelise struktuurina, siis holomälus kasutatakse kolmemõõtmelisi struktuure ja see võimaldab väikesse ruumalasse salvestada tohutul hulgal andmeid. Holograafilised kettad võivad olla kas ühekordselt kirjutatavad (WORM) või ainult luge...
$ 3 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 8 32 8 8 0 0 false 5.0 0.0 L 24 32 24 8 0 0 false 5.0 0.0 L 40 32 40 8 0 0 false 5.0 0.0 L 56 32 56 8 0 0 false 5.0 0.0 L 80 32 80 8 0 0 false 5.0 0.0 L 96 32 96 8 0 0 false 5.0 0.0 L 112 32 112 8 0 0 false 5.0 0.0 x -6 -5 7 -2 0 10 A3 x 12 -5 25 -2 0 10 A2 x 49 -5 62 -2 0 10 A0 x 71 -5 84 -2 0 10 B3 x 88 -5 101 -2 0 10 B2 x 104 -5 117 -2 0 10 B1 x 31 -5 44 -2 0 10 A1 x 120 -5 133 -2 0 10 B0 L 128 32 128 8 0 0 false 5.0 0.0 x -6 -5 7 -2 0 10 A3 x 12 -5 25 -2 0 10 A2 x 49 -5 62 -2 0 10 A0 x 71 -5 84 -2 0 10 B3 x 88 -5 101 -2 0 10 B2 x 104 -5 117 -2 0 10 B1 x 31 -5 44 -2 0 10 A1 x 120 -5 133 -2 0 10 B0 w 8 40 8 32 0 w 128 312 128 56 0 I 760 592 760 576 0 0.5 I 824 592 824 576 0 0.5 L 744 608 744 632 0 0 false 5.0 0.0 L 800 608 800 632 0 0 false 5.0 0.0 w 824 608 800 608 0 w 824 608 824 592 0 w 760 608 744 608 0 w 760 608 760 592 0 150 728 520 728 512 1 2 0.0 150 760 520 760 512 1 2 0.0 150 792 520 ...
$ 1 5.0E-6 27.727228452313398 50 5.0 50 156 448 448 496 448 0 5.0 156 448 64 512 64 0 5.0 156 448 320 512 320 0 5.0 156 448 192 608 192 0 5.0 w 672 176 672 320 0 w 432 64 432 128 0 w 432 128 448 128 0 150 592 320 672 320 0 4 5.0 150 160 160 64 160 0 4 5.0 150 160 288 64 288 0 3 5.0 152 112 48 208 48 0 2 5.0 150 160 416 64 416 0 2 5.0 w 160 432 160 512 0 w 160 512 224 512 0 w 64 512 160 512 0 w 64 512 64 528 0 w 160 400 176 400 0 w 176 400 176 432 0 w 176 432 544 432 0 w 544 432 544 448 0 w 544 432 576 432 0 w 112 64 32 64 0 w 32 64 32 160 0 w 32 160 64 160 0 w 160 128 208 128 0 w 208 144 208 304 0 w 160 304 208 304 0 w 208 304 544 304 0 w 544 336 592 336 0 w 208 128 208 144 0 w 160 288 176 288 0 w 176 288 176 400 0 w 176 288 176 144 0 w 160 144 176 144 0 w 160 272 160 432 0 w 160 176 544 176 0 w 544 176 544 192 0 w 112 32 112 0 0 I 288 48 288 96 0 0.5 w 112 0 288 0 0 w 288 0 288 48 0 w 256 208 32 208 0 w 32 208 32 288 0 w 32 288 64 288 ...
1. TRIGERID Mäluelement, mis säilitab 1 biti infot. Kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Olek vastab väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab endise oleku või muudab seda hüppeliselt. Tavaliselt 2 väljundit: otsene O ja invertne Õ. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse: Seadesisenditega ehk SR-trigerid Loendussisenditega ehk T-trigerid Andmesisenditega ehk D-trigerid Universaalsisenditega ehk JK-trigerid SÜNKROONNE TRIGER (flip-flop) oleku reguleerimine sisendite baasil toimub vaid taktiimpulsi mõjul. ASÜNKROONNE TRIGER (latch) info salvestatakse vahetult sisenditesse antud signaalide põhjal. Sõltuvalt tööpõhimõttest ja ehitusest liigitatakse ühe- või kahe-taktilisteks. Ühetaktiline: puuduseks, et ei võimalda samaaegselt infot vastu võtta ja edastada. Kahetaktiline: master-slave, kokku ühendatud kaks trigerit, et sünkroonimisel nulli haarami...
selleta ei saaks. Inimene ei ole arvuti, mis töötab lõputult, kuid ega ka arvuti lõpuni vastu ei pea. Puhkus arm või hirm 3 Kui minna puhkusele valel ajal ning valede lootustega, võib ka maailma romantilisemates paikades komistada karidele. Mida oleks kasulik kõrva taha panna ja kas iga hinna eest tasub ühist reisi ette võtta? Inge (33) ja Teet (36) Parringul on kooselustaaoei 14 aastat. Mõlemad kinnitavad, et ühine puhkuseveetmine on nende suhet kõvasti tugevdanud. Neli aastat tagasi võtsid nad ette kolmenädalase autoreisi Californiasse, kaks aastat tagasi sõitsid läbi kogu Euroopa. Kuid sellega abielupaari reisikihk ei piirdu. Kord aastas käivad nad nädalasel suusapuhkusel, suviti rallivad Eesti jalgrattamatkadel või ratsutavad hobustega. Ning nädalalõputi kihutavad rulluiskudel.
eurot ja täiskasvanule 18 eurot, mis tõelisele Jääääre fännile kindlasti probleemi ei valmistanud. Kaunid Kontserdid Käsmus on juba kaheksandat aastat toimuv muusikaline suvesündmus, mis kogub aina rohkem populaarsust oma looduskauni asukoha ja esinejatega. Jäääär on Eesti ansambel, mis on tegutsenud aastast 1991. Ansambel on oma tegutsemisaja jooksul palju liikmeid vahetanud, kuid praegusesse koosseisu kuuluvad Jaan Sööt, Tarvo Jaaksoo, Tõnu Timm ja Teet Velling. Jaan Sööt on vahva Tartu poiss, kes mängib vabalt kitarri, kirjutab laule ja on ansambli Jäääär eestvedaja. Tõnu Timm on etnomuusika asjatundja, kellel pole probleemi erinevaid kitarre mängida. Tarvo Jaaksoo ajab asju, mängib basskitarri, on rõõmus ja on pärit kalurikülast. Teet Velling mängib palju erinevaid pille, eriti meeldivad talle puust kastid, mille pihta saab lüüa. Ansambli Jäääär liikmed ei oska ise ka öelda, millise muusika zanri
AS NUNNUKE JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Tallinn 09. jaanuar 2010 nr 1-4/2 Algus kell 10, lõpp kell 12.15 Juhatas Maie Maasikas Protokollis Juuli Jänes Osa võtsid juhatuse liikmed: Jaan Klaas, Peeter Kruus, Teet Tass, Paula Taldrik. Puudus Raimo Tirin Kutsutud raamatupidaja Kalle Kusta PÄEVAKORD: 1. 2010. aasta sponsorluse taotluste läbivaatamine. 2. 2009. aasta töötulemused. 3. 2010. aasta eelarve kinnitamine. 1. KUULATI: Peeter Kruus tutvustas 2010. aastaks esitatud sponsorluse taotlusi. Sõna võttis: Jaan Klaas andis selgitusi erinevate sponsorite kohta. Küsimus: OTSUSTATI: 1.1. Rahuldada muusikaringi ,,Viis viimast" taotlus ja eraldada 5000 krooni toetust. 2. KUULATI :
Kontsert koosnes kahest osast, esimest osa esitasid Taltechi Bigbänd ja teist osa Kaitseliidu Tallinna maleva orkestri Bigbänd. Esimeses osas esitati Mike Carubia, Eero Koivistoineni, Siim Aimla, Bob Mintzeri, Walter Donaldsoni ja George A. Whitingi, Harold Arleni, Yip Harburgi ja Billy Rosei, Morgan Lewsi Nancy Hamiltoni, Raimond Valgre ja Helin-Mari Arderi teoseid. Instrumentideks olid saksafonid, tromboonid, trompetid, klaver, elekti kitarr ja trummikomplekt. Dirikentideks olid Teet Raik ja Kristina Bianca Rantala. Mõnel laul laulis ka solist Helin Mari Arder. Teises osas Anderw Lloyd Webberi, Tõnis Kõrvitsa, James Van Heuseni, Cole Porteri, Johnny Richardsi, Freddie Mercury ja Neal Hefti teoseid. Instrumentideks olid samuti saksofonid, tromboonid, trompetid, klaver, elektrikitarr ja trummikomplekt. Dirigendiks oli Sten Valdmaa. Laule laulsid Jaan Krivel ja Siim Aimla. Minu lemmik looks oli Siim Aimla „Big Big Bänd“. Lugu juhendas Kristina Bianca Rantala,
Teet Gross Essee EL riskihindamise materjalide põhjal Ettevõttes on tööandja see, kes peab tagama töötajate turvalisuse ja ohutuse töökeskkonnas. Iga päev sureb iga mõne minuti tagant inimene, tööga seotud põhjustel. Olgu siis selleks põhjuseks kas mõni pikaajaline vigastus, haigus või mõni muu kahjustus, mis on saadud tööõnnetuse käigus. Paljud töötajad võtavad tööl haiguse või isegi stressi tõttu haiguspuhkuse
Teet Jürgenstein · 6. 1799- , . 10 1837- , . · .. , . · .. · 6 1799 . . · , , . · . · 1812 . · . T · , " ". , a , . " " (1821), " " (1823), "", " " (1822) -- -- ; " ". "". , , . , , . : , , . · http://www.as-pushkin.ru/index.php?cnt=3
KONTERTARVUSTUS Käisin 23. novembril Endla teatri kohvikus kuulamas Jazziklubi poolt korraldatud kontserdit ,,Novembriõhta aknaklaase rõhus", mille esitajad olid Tuul Velling ja Teet Velling. Artistide sõnul oli tegemist erinevate Eesti muusikute loomingutega, millest olid nad mõned palad välja võtnud ja lauludesse pannud. Lisaks sellele oli kuulda ka palju teisi kuulsaid lugusi nagu Céline Dion ,,My Heart Will Go On." Kontsert algas õhtul kümnest ning see oli minu esimene kord Jazzklubis. Teiste pealtvaatajate silmist võis näha, et rahvast oli üllatavalt palju, sest istekohtadest jäi puudu päris mitmetele.
151. Kärt Speeru 152. Küll Mikk 153. Külli Lii 154. Küllo Nimelik 155. Köögikomb Ain 156. Laine Harjal 157. Laivi Tuvahe 158. Ledzep Elin 159. Leida Laius 160. Lepa Triinu 161. Lii Sing 162. Liisi Sinautosainmotika 163. Lilly Putipeer 164. Leo Pard 165. Lõunaam Eerika 166. Ly Kluseeskirjad 167. Maali Iin 168. Madis Taksveits 169. Madr Ats 170. Made Invietnam 171. Mai Asmokk 172. Mai Ka 173. Mai Mensind 174. Maili Teel 175. Maire Volutsioon 176. Mait Seasi 177. Mait Uli 178. Maksapas Teet 179. Maksim Arket 180. Mann A. Vaht 181. Mann Setinööp 182. Mao Haav (hiina parm) 183. Mare Binpaberit 184. Margit Äika 185. Mari Huaana 186. Mari Naad 187. Mari Neering 188. Mario Hustabpilvikut 189. Marius Ubkõike 190. Marju Haana 191. Marko Fka 192. Mati All 193. Mati Mmintapaika 194. Meele Mürk 195. Meele Jahutaja 196. Meier Eha 197. Merike Ebjamöllab 198. Merike Pibrüütlit 199. Mikk Ser 200. Minasokke Eiko 201. Mull Ivan 202. Muruein Iida 203. Narkola Boris 204
firma jaoks. Raivo on kindel, et kui niimoodi otsustatakse hüpatakse üle oma varju. 1.3 Eestis oleva tehase probleemiks on see, et masstootmine läheks liiga kulukaks, mis ei ole ettevõttele hea. Raivol ja Annikal on eri arusaamad sellest, kas tehas oleks võimalik Hiinasse teha või mitte. Raivo ütleb, et tehast pole võimalik kohe ekspromt Hiinasse teha, aga Annika vaidleb vastu ja ütleb, et tootmise võib lihtsalt sisse osta. 1.4 Raivol on mure ja probleem Teet Tartu pärast, kes on firma ametiühingu esindaja ja töötajate usaldusisik ja seda firma algusest peale. Nüüd, kui Teet läheks neile 2 midagi ütlema, arvaks tööjõud, et nendega on nüüd lõpp. Annika vaidleb jälle Raivole vastu ja ütleb, et ta ei taha ju kedagi koondada, vaid lihtsalt võimsust juurde lisada. 1.5 Annika helistas Frederik Sampile ning sai teada, et AS Keroksi disainer pole
Soome keele kontrolltöö 5.kl Tõlgi Soome keelde! Tere Head Aega Mida sa teed? Sa oled mulle võlgu! Soome keel Eesti keel Pall (nt: me mängime palli) Televiisor Tõlgi eesti keelde! Moi Mitä On Mitä teet mistä sinä puhut? Näkemiin En usko sinua Milline on soome lipp ja vapp? Vaatame üle! Töö toodud? Vaatame üle kõik Teine oli lihtne,eks Kolmas oli ka lihtne 4 oli ka lihtne,isegi liiga lihtne
Illustraatorid 1. Heiki Ernits ,,Kaelkirjak" (Andrus Kivirähk) "Leiutajateküla Lotte" (Andrus Kivirähk) 2. Vive Tolli ,,Nukitsamees" (Oskar Luts) 3. Edgar Valter ,,Sipsik" (Eno Raud) ,,Krõll" (Ellen Niit) 4. Heldur Laretei ,,Londiste, õige nimega Vant" (Iko Maran) 5. Alissa Poret ,,Karupoeg Puhh" (Alan Alexander Milne) 6. Tove Jansson ,,Muumitroll" (Tove Jansson) 7. Piret Raud ,,Sari Tähenärija raamatukogu: Paula elu" (Aino Pervik) 8. Anni Mäger "Limpa ja mereröövlid" (Andrus Kiviräha) 9. Kädi Rist ,,Miriami lood" (Teet Kamarik) 10. Ülle Meister ,,Kaarist on kasu" (Aino Pervik)
KÜ Linnu 13 JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Rakvere 04. Juuni 2015 2-5/33 . Algas kell 13.00 ja lõppes kell 14.30 Juhataja: Merje Kits protokolija: Reio Arba Võtsid osa: Teet Mänd, Pirje Leht, Rasmus Kapp, Kaspar Kivi, Tiina Sepp, Peeter Oks, Riho Kalju PÄEVAKORD: 1. 2014 aastaaruande ülevaatamine ja kinnitamine; 2. Muude jooksvate teemade arutamine. OTSUSED 1. Otsustati vastu võtta ja kinnitada 2014 aasta aastaaruanne Otsus vastu võetud ühehäälselt 2. Autoparkla ehitamine 2015 aasta suvel Otsus vastu võetud ühehäälselt Merje Kits Reio Arba
Nimi Vanus Sugu Töökoht Kodumaa Tugevaim külg Karja Poiss 15 M Kool Soome Lamba karjatamine Marjul Käija 45 N Eraettevõte Eesti Haltuura Raiskaja 23 M AS Sverix Venemaa Puidu treimine Mees Seenem Üts 22 M Seenelised Bulgaaria Seenekorjamin OÜ e Teet Ööline 36 M Põlva Teed Eesti Pole AS Nimi: Kursus: Eriala: KOOLIPERE RAHULOLU UURING Olulisuse skaala Mitte Mitt Arvamus puudub mõnevõrra väga üldse e ...
Teose on Tüür kirjutanud aastal 1984 ja samal aastal lõpetas ta ka konservatooriumi. See teos oli väga mõnusa meloodiaga ja kõlas veidi romantiliselt. Teisena kõlas Artur Kppi Prelüüd Es-duur mis on loodud aastal 1919. Kirjutatud oli see algselt tsellole ja orkestrile või tsellole ja orelile, aga esitusele tulnud redaktsiooni tsellole ja klaverile tegi Vardo Rumessen .1919 oli viimane aasta kui Artur Kapp oli Lõuna-Venemaal Astrahanis muusika juht. Solistideks olid Teet Järvi ja Mari Järvi. Kolmandana esitati Helena Tulve "Und von liehte vinster" ( "Ja valgusest pimedus"). Loodud fagotile keelpillikvartetile. See oli kogu kontserdi üks pikimaid ja vaiksemaid lugusid. Pidi väga teravalt kuulatama, sest mõni hetk jäi mulje, et muusikat ei oleks. Solistideks olid Lasse Joamets (viiul), Peeter Sarapuu (fagott), Olga Voronova (viiul), Laur Eensalu (vioola) ja Leho Karin (tsello).
• USU- JA KEELETEADLANE ANTON HANSEN TAMMSAARE • KIRJANIK RUDOLF TOBIAS • MUUSIK LYDIA KOIDULA • KIRJANIK CARL ROBERT JAKOBSON • POLIITIK • KIRJANIK ENO RAUD Raamat • KIRJANIK OTT ARDER • KIRJANIK HELJO MÄND Raamat • KIRJANIK AINO PERVIK Raamat • KIRJANIK ARNOLD RÜÜTEL • PRESIDENT LENNART MERI • PRESIDENT ANDRUS ANSIP • PEAMINISTER KRISTJAN JÕEKALDA • SAATEJUHT TEET MARGNA • SAATEJUHT • PRODUTSENT HANNES VÕRNO • SAATEJUHT MARKO REIKOP • SAATEJUHT MART SANDER • SAATEJUHT KERTTU RAKKE • STSENARIST EDGAR SAVISAAR • POLIITIK VAHUR KERSNA • SAATEJUHT URMAS OTT • SAATEJUHT ELLEN NIIT • KIRJANIK KASUTATUD KIRJANDUS • Images.google.com
Põllumajandusministeerium Koostaja: Teet Adamberg Juhendaja: Pille Simral Põllumajandusministeerium · Helir-Valdor Seeder Põllumajandusministeeriumi tutvustus Põllumajandusministeerium tegutseb Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004. a määruse nr 264. Ministeeriumi tegevuse eesmärk on luua tingimused Eesti maaelu, põllu- ja kalamajanduse jätkusuutlikuks ja mitmekesiseks arenguks. Struktuur · http ://www.pria.ee/SAPARD/Est/images/struktuur_2001.gif Valitsemisala · Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas on maaelu poliitika, põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika kalamajandust puudutava osa ja põllumajandustoodete kaubandus- poliitika kavandamine ja elluviimine, toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamine, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alase tegevuse koordineerimine, põllumajandusteadus- ja arendustegevuse ning ...
Tallinna Tehnikaülikool Arvutid I (IAF 0041) Reversiivne parallel ladimisega nihkeregister T triggerite baasil Kontroll töö nr.1 Juhendaja: dotsent Teet Evartson Tallinn 2014 · Ülesande püstitus · Elementide kirjeldus · Loogika skeem Ülesande püstitus Koostada reverssiivse paralleel ladimisega nihkeregistri loogikaskeem T trigerite baasil. Tallinna Tehnikaülikool Elementide kirjeldus Põhielement T trigger ja baas loogika elementid.
Latikas Eesti vetes elab üle 70 kalaliigi. Täpset arvu ei saa anda, kuna osade harvaesinevate liikide puhul polegi päris üheselt võimalik määratleda, kes on siin juhukülaline, kes püsielanik (olgugi, et väga harva tabatav). Allpool vaatleme põgusalt latikat, kes on õngitsejale püüdmishuvi pakub.Eestis on latikas laialt levinud, eriti Lõuna-Eestis, kuid puudub meie saartel. Eelistab madalamaid järvesid, kus pole liiga tihe taimestik. Jõgedest meeldib need, kus on mudane põhi ja aeglane veevool. Vähesel määrab leidub ka meres (Pärnu, Matsalu ja Haapsalu lahed)Latikas on kõrge, kuid lamenenud, lapiku kehaga, noorena valkjashall, vanemana pronksikarva. Iseloomulik tunnus on alaseisuline suu, mis sopistub välja nagu saapasäär ja on kohandunud toidu võtmiseks veekogu põhjalt. Kõik uimed on hallid (mitte punakad nagu nurul).Pisemad latikad on luisevõitu, suuremad aga rammusamad ja head suitsutatuna ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Arvutitehnika instituut Aleksander Beljavski 134810 MAHB62 Labor nr. 1 Aines «Arvutid I» Õppejõud: Teet Evartson Margit Aarna Tallinn 2017 Ülesanne Segmentindikaatori ühe segmendi juhtimineks tarviliku skeemi koostamine etteantud elementbaasil Segment: G Elementbaas: NOR Variandikood: 575-12423/46183 Meie element on «G» Segm X1 X2 X3 X4 Y ent 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 1 0
orkestrile. Esimene osa on sonaadivormis (sissejuhatus, ekspositsioon, töötlus, repriis, coda) Heliloojad: Pjotr Tsaikovski klaverikontsert nr 1 Edvard Grieg klaverikontsert Johannes Brahms klaverikontsert nr 1 Jean Sibelius viiulikontsert 8. Eesti pianistid: Kalle Randalu, Peep Lassmann, Sten Lassmann, Mihkel Poll Eesti viiuldajad: Arvo Leibur, Anna-Liisa Bezrodny, Teet Järvi, Sigrid Kuulmann 9. Sümfooniline poeem + esindaja: üheosaline teos sümfooniaorkestrile, mille sisu põhineb ilukirjandusel, ajalool või mütoloogial. Sümfoonilised poeemid on reeglina programmilised teosed. Ferenz Liszt Sümfoonia + esindaja: enamasti kolme-neljaosaline teos sümfooniaorkestrile (kiire, aeglane, tantsuline, kiire), kus esimene osa on sonaadivormis.
Teet Adamson D22 Koostada ERD mudel, mis rahuldab all pool kirjeldatud tingimusi. Skeem tuleb joonistada ainut infoloogilisel tasemel st. olemite omadusi pole vaja kirjeldada. Aga kes seda selguse mõttes soovib teha see võib seda teha. Meil on kõrgparfümeeria butiigid terves Baltikumis s.t. kolmes erinevas riigis: Eesti, Läti Leedu. Butiike on mitu, igas butiigis on oma individuaalne kontseptsioon. Igas butiigis on kindel valik brände ning igast lõhnapudelist on tester ning omakorda tooted. Testrid vahetuvad: tühjad pudelid saadetakse tagasi pealattu, uued võetakse kasutusele. Kui toode on parasjagu otsas, muudetakse nii tester kui ka toode inaktiivseks, et tellimust vormistada. Kuna tegemist on eksklusiivsete toodetega, ei saa tellida läbimüüdud toodet kui pole müüdud samast brändist ka teisi lõhnu. Laost väljastatud kaup jaotatakse erinevatesse kastidesse ning kastidel on omakorda lõhnade tunnused. Juhul kui peaks kaduma t...
Viiul · Pikkust 60 cm · Kõige heledama häälega Eesti tuntimad viiuli mängijad: Manno Männi, Arvo Leibur ja Urmas Vulp Altviuul e vioola · Veidi suurem kui viiul ja madalam Eesti tuntimad vioola mängijad: Arvo Haasmaa ja Rain Vilu Tsello · Pikkus 155 cm · Seda mängitakse istudes pill põlvede vahel. Metallist tugivarras põrandal Eesti tuntimad tsello mängijad: Teet järvi, Leho Karin ja Pärt Tarvas Kontrabass · Kogu pikkus ligi 2 m ja üks suurimaid muusikainnstrumente · Kõige madalama kõlaga poogenpill · Mängitakse seistes või kõrgel toolil Eesti tuntimad kontrabassi mängijad: Mati Lukk, Kaupo Olt ja Taavo Remmel Harf · 47 keelt mis on värvitud oma astmetele vastavalt · 7 pedaali millega saab muuta helikõrgusi pool- või terve tooni võrra
Värsket muusikat. Muusikat, mis ruulib edetabelite tipus. Muusikat, mida kõik sõbrad veel kuulnud ei ole tuliuut muusikat. " SPIN FM Ajalugu Tegutseb alates 2008. aasta veebruarist kuulub Trio LSL raadiote võrku (Kuku, Elmar, Uuno, 100FM ja Dinamit FM) Spininimelised raadiod on olemas juba Iirimaal ja Tsehhi vabariigis Sagedused Tallinnas (88,3 MHz) Tartus (103,0 MHz) Pärnus (96,4 MHz) Inimesed Spin FM on raadio, kus ei tööta ühtegi DJd Spin FMi juht on Teet Koljal Saated Kord tunnis lühiudiseid Ilmateade on eetris igal tööpäeval kella 6.00st kuni 9.00ni kaks korda tunnis ja alates kell 9.00st kuni 17.40ni iga üks kord tunnis Auditoorium Spin FM on raadio, mis on suunatud linnas elavale 1525 aastasele noorele Spin FM on raadio, mille ideaalkuulaja on Tallinna Ülikooli teisel kursusel õppiv sotsiaalteaduste tudeng Kerttu. Kerttu elab koos Tartust pärit sõbrannaga kahetoalises üürikorteris Karu tänaval Tallinna kesklinnas
Võiks isegi öelda, et rohkem kui oodati. Kuuldavale tulnud lood tekitasid sees mõnusa õdusa tunde, mis mõne muu ansambli loomingu puhul vajaka jääb. Esitlusele tulid lood nende uue albumilt, millest enam minu tähelepanu köitsid ,,Pojaga restoranis" , ,,Lapsepõlv", ,,Piir" ning ,,Astud lauldes mu poole". Ansambli vanematest lugudest ei puudunud esitluselt ,,Lumevärv" ja ,,Viimane tramm". Oma panuse plaadile andsid ka Riho Sibul ning Teet Velling. Eriti meeldejäävaks sai Jaan Sööda madal, kahisev hääl, mis peale kontserti tükiks ajaks kõrvu kummitama jäi. Oma panuse sellele õhtule andis külastajate kaasalaulmine lugude esituste ajal, mis ka Jäääär'il südame soojaks tegi. Olen õnnelik, et sain osa sellisest elamusest, milleks iga päev võimalust ei teki.
Võiks isegi öelda, et rohkem kui oodati. Kuuldavale tulnud lood tekitasid sees mõnusa õdusa tunde, mis mõne muu ansambli loomingu puhul vajaka jääb. Esitlusele tulid lood nende uue albumilt, millest enam minu tähelepanu köitsid ,,Pojaga restoranis" , ,,Lapsepõlv", ,,Piir" ning ,,Astud lauldes mu poole". Ansambli vanematest lugudest ei puudunud esitluselt ,,Lumevärv" ja ,,Viimane tramm". Oma panuse plaadile andsid ka Riho Sibul ning Teet Velling. Eriti meeldejäävaks sai Jaan Sööda madal, kahisev hääl, mis peale kontserti tükiks ajaks kõrvu kummitama jäi. Oma panuse sellele õhtule andis külastajate kaasalaulmine lugude esituste ajal, mis ka Jäääär'il südame soojaks tegi. Olen õnnelik, et sain osa sellisest elamusest, milleks iga päev võimalust ei teki.
Šudra (teenrid) „Puutumatud“ (väljaspool seisusi olevad) Lugemissoovitusi Bhagavadgītā. Sanskriti k. tlk Linnart Mäll. Loomingu Raamatukogu 40/41, 1980. Teine väljaanne: Tartu, Biblio, 2000. Mahatma Gandhi. Maailm on väsinud vihkamast. – LR, 41, 1969. Teine väljaanne: Pilgrimi Raamat, 2013. Narayan, R.K. Jumalad, deemonid ja teised. Eesti Raamat, 1990. Nehru, Jawaharlal. India avastamine. LR, 24-26, 1978. Linnart Mäll, Märt Läänemets, Teet Toome. Ida mõtteloo leksikon. TÜ Orientalistikakeskus, 2006 ja 2011.
Trompet Teet,Ats Ajalugu Vanimad trompetid pärinevad 1500. aastast eKr või vanemast ajast, kuid need olid klappideta torupillid. Pronks- ja hõbetrompeteid on leitud Tutanhamoni hauakambrist. Samast ajast pärit trompetisarnaseid pille on leitud Skandinaaviast ja Hiinast. Neid mängiti, puhudes õhku läbi suletud huulte. Niimoodi tekkiv sumisev hääl tekitas trompeti sees olevas õhusambas seisulaine. Peruust on leitud umbes aastast 300 pärit trompeteid. Esimesi trompeteid ei kasutatud tänapäeva mõistes muusika tegemiseks, vaid märguandevahenditena sõjalistel ja religioossetel eesmärkidel. Ehitus Trompeti toru on silindriline. See tagab särava, selge ja valju heli. Toru sisediameeter on väiksem huulikuava pool ja suurem kõlalehtri pool. Tegelikkuses on toru silindriline vaid keskosas. Ligikaudu võib toru jagada kolmeks võrdseks osaks: esimene osa on kooniline, aga laienemine on aeglane, teine osa on silindriline ning kolmas taas koonili...
pakuvad Huviringid kus õpilased osalevad? Võrkpall Tervisemajas Juhendaja Anneli Mauer Kadriturniiril Fotod:erakogu Muusikaringid Mudilaskoor Ansamblid Solistid Juhendaja Helgi Kaibald Fotod:erakogu Rahvatantsugrupp Siidipaid Juhendaja Helgi Taelma “Tantsuga Kevadesse” Fotod:erakogu Saalihoki Juhendaja Teet Kivisilla Rahvusvahelisel saalihoki turniiril Pildilt puuduvad nooremad vanuserühmad Fotod:erakogu Jalgpall Juhendaja Jaanika Küttim Fotod:erakogu Mudeliehitusering Juhendaja Andres Laanejõe Fotod:erakogu Kunstiring Juhendaja Katrin Laan Toimub Valitsejamajas Fotod:erakogu Koolis toimuvad huviringid Tunniplaanis
Ø "Disko" (1982; 2. trükk 1995) Ø "Vana mees tahab koju" (1983; 2. trükk 1985; 3. trükk 2002) Ø "Meie pole süüdi" (1984; 2. trükk 1996) Ø "Pariisi lõbusad naised" (1985; 2. trükk 2002) Ø "Tee isa juurde" (1987) Ø "Kas ema südant tunned sa?" (1988) Ø "Laev keset rägastikku" (1990) Ø "Postuumselt rehabiliteeritud" (1990) Ø "Peotäis tolmu" (1992) Ø "Laevad kaotavad tüüri" (1993, kirjanduslikult toimetanud ja saatesõna: Teet Kallas) Ø "Sillad põlevad" (2007, lühiromaan) Ø "Põhjavalgus" (2010) Ø "Võõra mõõga teenistuses" (2011) Novelli ja jutustustekogud Ø "60 minutit" (1968) Ø "Tuuleveskid" (1974) Ø "Külalisteraamat" (1977) Ø "Oh mis kena maailm" (1983) Ø "Kirjad laagrist" (1989) Jutustus "Keerdtrepp" (1976) Tunnustused 1984 A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Vana mees tahab koju")
Ema oli enne tööle minekut palunud lastel pühkida põrandalt ja riiulitelt tolmu, anda lõuna ajal küülikutele süüa ja õhtupoolikul minna põllule kartulivõtjatele appi. Vihm tõmbas viimasele plaanile kriipsu peale ja nii otsustati päev pühendada kodukorrastusele. Kui sellega oli lõpule jõutud, süütasid lapsed ahju tule. Tiina kandis nüüd hoolt lelude eest: ta pani nukule selga uue kleidi, kinnitas talle nahkvöö vööle ning rinda vennalt sünnipäevaks saadud sõle. Teet otsis välja male ja helistas sõbrale: ,,Tule meile malevõistlusele." 4. Täida lüngad. Jänesed putkasid tihniku........; orav puges oma pe........; sõitsime spordilaagri.........; matkasime mägede.........; ronis mäe.....e; tõusis ti.....u; kukkus lu.......e; kadus äkki katuse......e; hüppasime üle o......a; jõudsime koolima......a; andsid mu.......e, mina su......e; panin ka........i nukute......id; rippus ka.....is; palju va.......i seisis pa.....
Tänavaküsitlus: Soomes töötavad eestlased! Uudistes ning mujalt meediast on tihti kuulda, et paljud eestlased käivad Soomes tööl või lõpuks kolivad jäädavalt sinna, mis pole Eesti riigile hea. Seetõttu otsustasime 6. veebruaril uurida Rapla linna inimestelt, milline on nende suhtumine sellese, et paljud eestlased lähevad Soome tööle. Esimesena vestlesime 45. aastase Annega, kes on ametilt juuksur. Pärast pikemat mõtlemist vastas Anne: ,,Eriti hästi ei suhtu, kuna see pole normaalne, et noored Eesti isad peavad lahkuma oma pere juurest, et elatist teenida ning lisaks sellele jäävad maksud võõrasse riiki." Uurides veel, et kas mõni tema tuttav ka Soomes töötab, tekkis näole naeratus. Ta lisas, et paljud sõbrad, tuttavad töötavad Soomes, enamus küll sellistel töödel, mida soomlane ise teha ei taha, kuid mõned on isegi arstid või lasteaia kasvatajad. Seejärel kohtusime napisõnalise, Rapla Vesiroosi gümnaasiumi ...
140 mängijat Eestist ja mujalt riikidest.2014.aasta Visiooni Tallinna kontserdid toimuvad 29. ja 30.mail:Tallinna Vanalinnapäevade raames eraldi kontsertidena Raekoja Platsil, Bastioni aias jaJazziklubis Philly Joe´s.31.mai kontserdid toimuvad Saue linnas Noortepäeva raames, Jaanitule platsi laval ja restoranis Loft Longe´s.Festival on mõeldud nii algajatele, kui ka edasijõudnud noortele jazzmuusikutele.Visioon 2014 peaesineja on Rahvusvaheline Noorte Big Band. Big Bandi dirigendid on Teet Raik (EMTA) ja Londoni Kuningliku Muusikaakadeemia jazzosakonna juhataja, trompetist Nick Smart (London).Festivalil kuuleme rahvusvahelisi koostööprojekte, heliloomingut ning soolokontserte:Pae Kollektiiv ja Kirke Karja, Klaveriduo Joel Engqvist Lyssarides - Holger Marjamaa ja paljud teised.
a)milline nimetatud haigustest on tal pärilik? Downi tõbi b)Kuidas hoida ära, et sünniks pärilike haigustega lapsi? 1) suguvõsa uuring 2) DNA test 7. Nimeta mutageene 1)bioloogilised- a) viirused b) toksiinid 2)Keemilised-a) tubakasuits b) keskkonnamürgid 3)füüsikalised-a) UV- kiirgus b) radioaktiivne kiirgus 8. Loe läbi tekst ja vasta küsimustele. Ema tiina päris oma lõualohu oma vanematelt, aga isa Jaak seda tunnust ei kanna. Nendel on 4 last: Mart, Teet, Piia ja Rein. Nende peres on 3 lõualohuga inimest.Eriti hakkab lõualohk silma kaksikutel Piial ja Teedul. Rein ja Mart on selles peres rohkem isa lõuaga. 1)Lapsevanematest lõualohuga on Ema 2)Latest on lõualohuta Rein ja Mart 3)Lõualohu esinemise määrab dominantne/retsessiivne alleel. 9.Järjesta mõisted alustades kõige üldisemast. kromosoom, rakk, tuum, DNA, organism, geen Organism, rakk, tuum, kromosoom, DNA, geen 10.Kirjuta tabelisse 3 dominantset ja 3 retsessiivset tunnust.
Hando Runnel Gert Metsis 12.A Elulugu sündinud 24. novembril 1938 Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres Ta on eesti luuletaja ja kirjastaja Hando Runnel omandas alghariduse Jalgsemal, Amblas ja Järva Jaanis, keskhariduse Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Hiljem õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Elulugu Töötas Loomingu toimetuses. Aastal 1992 asutas kirjastuse Ilmamaa. 1993. aastal oli ta esimene Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. 5. detsembril 2012 valis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu Hando Runneli akadeemikuks kirjanduse alal. Hando Runneli lapsed on meedia antropoloogia uurija Pille Runnel, kirjanik ja ajaloolane Simo Runnel, programmeerija KlausEduard Runnel, veebidisainer Tõnu Runnel, maastikuarhitekt Henn Runnel ja biotehnoloog Toomas Runnel. Looming Luule probleeme keskendab k...
Mängiti kogu oma hingega, lauldi kogu vaimuga. Võibolla seda Tartu rahva, võibolla ilusa laupäeva auks, kes teab. Tean aga seda, et tol päeval esitati nii vana kui ka uut Jääääre vokaalmuusikalist loomingut. Kogu looming oli kirjutatud Eesti heliloojate ja kirjameeste poolt. Loomingut oli Jäääär esitamas üsna suure koosseisuga. Laval olid kitarri ja mikrofoni taga Jaan Sööt ja Tõnu Timm, löökkasti ja kitarri taga Teet Velling ning basskitarri taga Tarvo Jaaksoo. Lisaks neile, vanadele olijatele, oli ansambliga ühinenud ka kaks noort ja andekat muusikut: Tuuli Taul – vokaal ja klahvpillid ning Ann Kuut – viiul, tshello ja vokaal. Kõik, kes laval olid, olid seal naeratusega. Kontserdi tegigi eriliseks kogu see positiivne suhtumine, mis lavalt tuli ja kogu Jääääre vaba olek. Nad polnud laval kui suured tuntud staarid, vaid kui sõbrad, tuttavad, kes natukene jutu kõrvale pilli mängivad
Kalmet Tagasi Varia 30 Kes on saates Appi tuleb selgeltnägija need Vene sensitiivid kes inimesi aitavad? Vastus: Ilona Kaldre, Deniss Holoditski, Aljona Orlova, Veet Mano Tagasi Saadete tegelased 40 Millise telesarja tegelased on Toomas Karik, Stella Karik, Girtel Karik ja Rene Karik? Vastus: Kerge elu Tagasi Varia 10 Millistes kohtades on käinud Kaks kanget: Teet Margna ja Kristjan Jõekalda Vastus: Lõuna-Ameerika, Venemaa, India Tagasi Saadete tegelased 10 Kes on saate Me armastame Eestit võistkondade kaptenid? Vastus: Mihkel Raud ja Peeter Oja Tagasi Kes on pildil 50 Vastus: Martin Algus Tagasi Kes on pildil 30 Vastus: Margus Prangel Tagasi Saatejuhid 30 Mis saate saatejuht on Erki Sarapuu? Vastus: Võimalik vaid venemaal või Kõige naljakamad koduvideod Tagasi
Hando runnel Luuleanalüüs Egert Laur Elu Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Liutsalu külas. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Aastail 1957-1962 õppis Eesti Põllumajandus Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Alates 1971. aastast on ta vabakutseline kirjanik. Töötas ajakirjas “Akadeemia” ja Tartu Ülikoolis. Oli Eesti Kongressi liige. Kirjastuse “Ilmamaa” üks asutajaid ja omanikke Iseloomustused “Ilma Hando Runnelita ei oleks üldse olnud laulvat revolutsiooni. Ta pole ainult luuletaja, vaid ma mõtleja.” (Ave Alavainu) “Hando Runnel ei ole mõjutanud ainult luulet, ta on kujundanud ka Eesti elu, meie hoiakuid ja meeleolusid.”(Teet Kallas) Temaatika Läbivaks teemaks on isamaaluule. Tema luuletustel on tihti poliitiline ...
Tervist, mu nimi on Madis Valge, olen 37-aastane ning mulle meeldib ujuda. 2. Ujuda meeldib paljudele, kuid te olete natuke erilisem. Nimelt olete te omale eesmärgiks võtnud ujuda Suurbritanniast Prantsusmaale. Millal te seda teha kavatsete ning kui pikk see vahemaa on? Täpselt nii, ma kavatsen selle aasta suvel, 9.-12. Augustil ületada La Manche'i väina. Vahemaa pikkus on 60 kilomeetrit ning aega on mul selle ületamiseks 20 tundi. 3. Kust teil selline idee tuli? Ma nägin uudistes, et Teet Daaniel oli esimene eestlane, kes seda ületas ning, et ta tegeleb praegu seitsme ooekani väljakutsega, ma tahtsin ka üks neist olla, kes seda väina olid ületanud ujudes. 4. Kus kohas te elate, olete te üldse nii pikki vahemaid varem ujunud? Ma elan Pärnus, meri on siin täpselt külje all seega harjutada saab siin väga hästi. Olen lapsest saati mere ääres elanud ja supelnud. Varasemalt olen ma Pärnu lahte ületanud, kuid see ei olnud päris selline vahemaa, mis ming ees ootab. 5
I - data syida tehdii Syon - 't teen syo teet EYE tekee syiimme teemme syiitte tutte syouoit tekeuiit
Eesti kõrgusvõrk Uue kõrgusvõrgu projekteerimise lähtepunktidest lugege A. Torimi artiklit ajakirjas Geodeet nr 21, 2000: "Eesti kõrgusvõrgu renoveerimine". Teisest ja kolmandast rekonstrueerimistööde etapist ülevaate saamiseks lugege A. Torimi ja H. Jürma artiklit ajakirjas Geodeet nr 35, 2007: "Eesti kõrgusvõrgu rekonstrueerimine". Neljanda kordusnivelleerimise töödest ülevaate saamiseks lugege A. Torimi ja H. Jürma artiklit ajakirjas Geodeet nr 41, 2011: "Eesti kõrgusvõrgu nivelleerimine 2001- 2011/2012". Lugege lisaks AS Planserk aruande "Geodeetiliste tööde aruanne. Kõrgusvõrgu nivelleerimine " lk. 4-21, kui näidet kogu kordusnivelleerimise perioodi (2004-2010) ühe aasta jooksul tehtud nivelleerimistöödest. Vastake alltoodud küsimustele ja postitage vastused foorumisse "Eesti kõrgusvõrgu rekonstrueerimine". 1. Võrrelge artikleid Geodeedis nr 21 ja 41. ...
valikuvabadust tuleks innustada, mitte tahuda. Üha rohkem tuleks panustada inimeste pealehakkamisele ja vabameelsusele. Kandi artikli põhiideeks pakuksin välja inimeste julgustamist ise otsuseid tegema ning oma saatust ise kujundada. Selline peaks olema tulevik Valgustatuks saab vaid läbi enda pealehakkamise, mitte kuuletudes eelnevatele põlvkondadele. Teet Järv 123795IATB Tallinna Tehnikaülikool
Kontserdi eesmärgiks oli tutvustada nende äsjavalminud plaati nimega ,, Kaks maailma." Kontserdi eestvedajaks oli Viljandi Jazziklubi, kes korraldab igal kolmapäeval Pärimusmuusika Aida kohvikus jazzi õhtuid. Kontserdi käigus esitas kollektiiv oma plaadil olevaid kümmet lugu, mis kõik kujutasid endast jazzmuusikat. Kollektiiv koosnes 6-st liikmest: Liina Saar (laul), Danel Aljo (saksofon, klarnet), Teet Raik ( trompet, flüügelhorn), Paul Daniel (kitarrid), Mingo Rajandi ( kontrabass, basskitarr) ja Ahto Abner (trummid, löökriistad). Bänd kujutab endast 2007. a loodud kollektiivi, kes viljeleb peale jazzmuusika veel folk- ja popmuusikat. Bändi eeliseks on see, et bänd esitab ainult enda loomingut. Kontserdi erilisus peitus minu jaoks selles, et minul puuduvad otsesed kokkupõrked jazzmuusikaga. See kontsert oli sellesmõttes minu jaoks erakordne, kuna sain pikemalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
