SIIRUTAJATE VAHENDUSEL LEVIVAD HAIGUSED EESTIS · Siirutajate tähendus. · Must surm 200 miljonit surnut. · Puugid: puukentsefaliit, puukentsefaliit, erlihhioos, anaplasmoos, powassan · Sääsed: Tulareemia ehk jänesetõbi, malaaria · Marutõbi ehk raabies · Haiguste tõrje loodusest. · siirutajatega levivad haigused loomadel · Kuidas vältida siirutajate kaudu levivaid haigusi näpunäited SIIRUTAJAD Siirutaja ehk vektor on haigusetekitajate (viiruse, bakteri) edasiandja inimesele (sh ka taimedele või loomadele). siirutaja on haigustekitajat ülekandev organism (tavaliselt peetakse silmas
· Bioloogilise relvana võidakse kasutada ka näiteks viirusi · Bioloogiline relv on inimestele tuntud juba Egiptusest ja Vana-Kreekast. Juba siis pandi tähele, et on haigusi, mis võivad kanduda ühelt inimeselt teisele Biloogilise relvana kasutatavad: · Viirused: · Bakterid: · rõugete tekitaja · brutselloosi tekitaja · entsefaliidi tekitaja anthraxi tekitaja · ebola (hemorraagilise · katku tekitaja palaviku) tekitaja. · tulareemia tekitaja. Bioloogilise relva ohud: · Odava tootmise korral võimalikud lekked · risk enda elanikkonnale (leke ja levik) · kerge laborist välja toimetada · kerge levitada · haigusetekitaja võib muteeruda ja väljuda täielikult kontrolli alt. Relva tootmine: · Bioloogiliste relvade tootmine : võimalik igasuguses mikrobioloogia laboris bakterikultuure lihtne ja odav kasvatada võib varjuda farmaatsiatööstuse sildi taha
BAKTERID JA OLULISEMAD BAKTERHAIGUSED Õp. Riina Mändla BAKTERID Ainuraksed eeltuumsed organismid. Enamike bakterite mõõtmed jäävad vahemikku 0,1-25 mikromeetrit. Väliskuju on neil erinev. Kerabakterid ehk kokid Streptokokid ehk ahelkokid Streptococcus thermophilus hapupiimatoodetes Streptokokid suus Streptococcus mutans Kobarkokid ehk stafülokokid- Staphylococcus aureus Pulkbakterid ehk batsillid Soolekepike E. coli Piimhappebakterid Lactobacillus rhamnosus Tuberkuloosi tekitaja Mycobacterium tuberculosis ja stafülokokid Lactobacillus acidophilus- piimhappebakterid Bifidobacterium sp.- piimhappebakterid Acetobacter sp.- äädikhappebakterid Propionibacterium sp.- akne tekitajad Paljunemine pooldumise teel Paljunemist mõjutavad tegurid Temperatuur Niiskus Toitained Keskkonna happesus Suhkru ja soola sisaldus Alkohol jt. desinfitseeriva ...
tavahaigestumise taset ning nõuab nakkustõrje meetmete laiaulatuslikku rakendamist. 1.1 Epideemiliste haiguste omadused Epideemilisi haigusi iseloomustab haiguse kiire levik, haigus levib ainult inimestel ning haiguse tagajärjel inimene kas sureb või muutub immuunseks. 1.2 Uute epideemiliste haiguste tekkimine inimestele Uued epideemilised haigused tekivad aegamisi läbites teatud etappe. Loomade haigustekitajad kanduvad inimestele ( kuid mitte alati ) nt kassiküünistuse palavik, tulareemia, ornitoos. Loomade patogeen hakkab levima inimeselt inimesele. Loomade haigusetekitajad on asunud elama inimestesse nt Lassa palavik, AIDS. Patogeenid evolutsioneeruvad pidevalt. Kui esialgu põhustasid haigused kiiret surma siis aastasadatega kohaneb ja laseb inimesel kauem elada, et effektiivsemalt endasuguseid levitada. Patogeenid leiavad üha uusi võimalusi levitajateks, enamasti loomi, kes elavad inimeste lähedal. Varasemalt olid need rotid, kuid üha rohkem on patogeenid ennast ka
alaühiku kinnitumise. liikide vahel üle, põhjustavad tulareemia, katku korral. pärsivad proteiinide sünteesi, Toodetakse hälbivaid valke, kõrget resistentsust. RNA-d lugeda ei saa – valgu • Seina vähenenud läbilaskvus
Bakteriosiidne (doosist sõltuv). Streptomütsiin FK: p.o. ei imendu, i.m., i.v., lokaalselt. 1xp Suur konts neerukoes ja sisekõrvas. Ei läbi HEBi, meningiidi korral kuni 25%. Läbib PBd. Eliminatsioon neerude kaudu. Kombineermine Pen-iga ja Tsefalosporiiniga (suurem nefrotoksilisus). N: G- aeroobsed bakterid. Bakteriaalne endokardiit (koos Pen), tulareemia, katk, TB, UTI, pneumoonia, meningiit, sepsis jt. N: vähene kasutamine, suur toksilisus Kanamütsiin Aminoglükosiidid Gentamütsiin - pseudomonas, klebsiella, enterobakter Neomütsiin - toksilisuse tõttu ainult lokaalselt AG toksilisus: ototoksilisus, nefrotoksilisus, ülitundlikkusreaktsioonid, neuromuskulaarne blokaad
Haigustekitaja võib muteeruda ja väljuda kontrollist. Bioloogiliserelva relva puhul on kõige ohtlikum selle kohaletoimetamine, sest kõik viirused ning bakterid tunnetavad temperatuuri, niiskust ja valguse muutumist, neile on see kahjulik ja võivad hävineda. Enamasti pihustatakse biorelva lennukilt aerosoolina või lisatakse sabotaaziakti käigus veereservuaari või ventilatsioonisüsteemi. Biorelvana kasutatavad bakterid on enamasti antraksi, katku, tulareemia ja brutselloosi tekitajad. Ebola viirus põhineb näiteks hermorraagilist palavikku, see omakorda põhjustab siseelundite verejooksu, naha ja limaskesta veritsust samuti. Toksiinidest on tuntumad botulismitoksiin, ritsiin ja mükotoksiinid. 4 Õnneks ei levi toksiinid inimeselt inimesele ega loomalt inimesele, mida teevad bakterid ja viirused. Tegemist on looduslike mürkainetega, mitte mikroorganismidega
• otsene kontakt loomadega või nende eritistega ja osistega: katk, erüsipeloid, vesikulaarne stomatiit, streptotrihhioos, leptospiroos, brutselloos, ornitoos, Pasteurella multocida jt; • fekaal-oraalne: strongüloidiaas, giardiaas, amöbiaas, toksoplasmoos, krüptosporidioos, Cam- pylobacter fetus, Campylobacter jejuni, Yersinia enterocolitica, salmonelloosid jt; • inhalatsioon: Q-palavik, ornitoos, Pasteurella multocida, katk, tulareemia, antraks jt; • hammustuse või küünistusega: Pasteurella multocida, marutõbi, katk, kassi- ja rotiküünistustõbi, tulareemia: • vektori abil: katk, tulareemia, tähniline tüüfus, Lyme'i tõbi, Q-palavik, entsefaliidid, trüpanosomiaas, leišmanioos jt; • toiduainetega: brutselloos, tulareemia, tuberkuloos, Q-palavik, listerioos, salmonelloos, antraks, Taenia solium, Taenia saginata, Trichinella, Diphyllobothrium latum, toksoplasmoos.
Polümüksiin B Acinetobacter, Escherichia, Shigella, Salmonella). NB! Neerudele toksiline!!! Kliinikus nosokomiaalsete G- multiresistentsete infektsioonide puhul. 1. G- 2. Polümüksiin E = kolistiin (Pseudomonas, Acinetobacter, Escherichia, Shigella, Salmonella). 1. Mükobakterid. Tuberkuloosi, brutselloosi, tulareemia, katku 1. Streptomütsiin korral. 2.Neomütsiin Lokaalselt kasutatav. Lai toimespekter, praktikas pms G- infektsioonide 3. Kanamütsiin raviks. 1. Paljud G- pulkbakterid (Enterobacter,
Diagnoosimine - Vereproovist määratakse põletiku olemasolu teatud vererakkude hulga põhjal. Verekülvi abil määratakse teatud juhtudel haigustekitaja esinemist. Lumbaalpunktsioonil saadud liikvori ehk seljaajuvedeliku uuringuga määratakse selle valgusisaldust ja teatud juhtudel ka tõenäolise haigustekitaja esinemist. Ravi - Bakteriaalset meningiiti ravitakse antibiootikumidega. Puugiga edasikanduvad nakkused. puukentsefaliit, borrelioos, ehrlihhioos, babesioos, tulareemia. Puugid säilitavad haigusekitajaid. Puukentsefaliit – inkubatsiooniperiood kuni 2 nädalat, 1.faasis (3-6 p) palavik, iiveldus, oksendamine, müalgia, harva meningeaalsündroom. Vaheaeg u 7 päeva. 2.faas – palavikuline, meningiitiline vorm, poliomüeliitiline vorm (lõtv parees, atroofiad). Vaktsineerimine. Puukborrelioos – multisüsteemne haigus, inkubatsiooniperiood 3-32 p.
Võib areneda süsteemseks haaratuseks – GI, luud või liigesed, hingamisteed, teised organid. Elutseb erütritoolirikastes kudedes (emakas, platsenta, munandimanused, rinnapiim) • Brucella melitensis – tõsine äge haigus komplikatsioonidega. • Brucella abortus – kerge haigus mädaste komplikatsioonidega • Brucella suis – krooniline mädane kudesid hävitav haigus • Brucella canis – kerge haigus mädaste komplikatsioonidega Francisella • Haavandiline tulareemia näärmetes (ultseroglandulaarne) – valulik paapul inokulatsioonikohas nahal, progresseerub haavandiks. Lokaliseeritud lümfadenopaatia. • Okuloglandulaanre tulareemia – silma inokulatsiooni järgselt (näiteks saastunud sõrmega silma hõõrumine), valulik konjunktiviit, regionaalne lümfadenopaatia. • Pneumooniline tulareemia – Kopsupõletik sepsise sümptomitega, areneb kiiresti pärast saastunud aerosooliga kokkupuudet. Kohese ravita suremus kõrge.
Haavad antiseptika > seep ja vesi - peamised antiseptilised vahendifd, ettevaatus kirurgilistel protseduuridel; antibiootikumide kasutamine. Infektsioonide päritolu Endogeensed tekitaja pärineb organismi mikrofloorast 1.Candida infektsiooni 2.Gram-negatiivsed enterobakterid 3.Sageli immunokomprimeeritud isikutel Eksogeensed tekitaja pärineb väliskeskkonnast 1.Õhk, pinnas, vesi (C.tetani, B.anthracis) 2. Loomad ja linnud (zoonoosid brutselloos, tulareemia, katk, toksoplasmoos, marutõbi) 3.Haiged inimesed (asümptoomsed) 4.Terved mikroobikandjad (S.typhi) Infektsiooni levik inimeselt inimesele Respiratoorsete sekreetide ja süljega - herpesviirused, respiratoorsed viirused, paljud bakterid. Vere- ja tema produktide ülekannetel - HIV, CMV, HepB. Genitaalsekreetidega - Sugulisel teel levivad haigused (STD) Naha kontaktide kaudu - GABHS infektsioon, HPV, Opportunistlikud hospitaalinfektsioonid Fekaal-oraalselt - salmonelloos,
lennukilt või lisatakse sabotaaziaktina piirkonnaga. Biorelvarünnaku kind- veereservuaari, ventilatsioonisüstee- lakstegemiseks on vaja meditsiinili- mi ja mujale. si vaatlusi, erinevate kahtluste korral luureinfo analüüsi jne. Kui radiatsioo- Biorelvana kasutatavad bakterid on ni ja keemiarelva saab avastada reaal- anthrax'i, katku, tulareemia ja brutsel- ajas, siis biorelva avastamise seadmete loosi tekitajad. Samal ajal on viirused loomisel tehakse alles esimesi samme. rõugete ja entsefaliidi tekitajad, Ebo- Võimaliku biorelva kasutamise puhul la viirus põhjustab aga hemorraagilist on vaja jälgida hügieenieeskirja, des- palavikku. Toksiinidest on tuntumad infitseerida kogu varustus ning taga- botulismitoksiin, ritsiin, stafülokok- da haigetele ravi (isoleerida tervetest,
1) väljakutsel selgub, et patsiendil /surnul võib esineda ohtlik nakkushaigus, 2) teadaolevalt nakkushaige transport haiglasse, 3) bioterrorismi intsident (nt tundmatu pulber kirjaümbrikus, haiguspuhang). Bioloogilise relvana kasutatavad võimalikud inimeste haigused / haigustekitajad: antraks (ei ole nakkav), botulism (ei ole nakkav), hemorraagilised palavikud, katk, rõuged (haigusena likvideeritud), tulareemia (ei ole nakkav), koolera, Q-palavik (ei ole nakkav). Mitte kõik bioloogilise relvana kasutuses olevad haigused pole inimeselt inimesele ülekanduvad (nakkavad) haigused! Viited eriti ohtlike nakkushaiguste võimalikule esinemisele Patsient on olnud hiljuti riskipiirkonnas ja patsiendil esineb külmavärinaid, palavikku, kõhulahtisust, löövet; palavik on koos nõrkusega, koos lümfisõlmede suurenemisega, kestab päevi;
annaabi.ee 
