Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"rahuaeg" - 122 õppematerjali

thumbnail
10
pptx

Maavägi ettekanne

klass Üldine Maaväe kui kaitsejõudude suurimal põhiväeliigil on kandev roll Eesti territooriumi kaitses. Maavägi arendab kiirreageerimisüksusi ja üldotstarbelisi lahinguüksusi, vastuvõtva riigi toetust ning territoriaalset toetusstruktuuri. Maaväge juhib maaväe ülem, kes allub kaitseväe juhatajale. Maaväe ülem alluvuses on staap, väeosad ja väljaõppekeskused (VÕK), kes rahuajal õpetavad reservi. Maaväe väljaõppe- ja administratiivkoosseisu kuuluvad kolm jalaväe väljaõppekeskust, Tapa Lahingutoetuse Väljaõppekeskus, Üksik-sidepataljon ning Rahuoperatsioonide Keskus. Operattivüksustest on maaväe ülema otseses alluvuses brigaadi staap ja Scouts- pataljon. Maaväe ülem ­ kolonel Indrek Sirel Maaväe staabi ülem ­ kolonel Artur Tiganik Rahuajal on maaväe ülesanneteks: korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase; kinnistada läbi...

Riigikaitse
8 allalaadimist
thumbnail
2
doc

"Vana hea Rootsi aeg", aga kas ka talupoegade jaoks?

Tekib küsimus: "Kellel, peale rootslaste muidugi, oli siis hea?" Ka paljud mõisnikud kaotasid reduktsiooni käigus oma valdused. Kahtlemata oli sel perioodil ka positiivseid külgi. Siin võiks mainida näiteks luterluse võidukäiku (selle punkti üle võib muidugi vaielda ­ me ei tea ju, võib-olla oleks katoliikluse taastamine olnud parem). Samuti levis haridus lihtrahva seas ning arendati ka kirjakeelt. Kahe sõja vahel oli üsna pikk rahuaeg , mida ei tohi mingil juhul arvestamata jätta, sest see võimaldas kohalikul elanikkonnal vähemalt taastuda. Rootsi ajal oli lisaks juba mainitule veelgi nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Viimased on kahjuks üsnagi tugevad, nii et minu arust ei ole selle aja nimetamine "vanaks ja heaks" täiel määral õigustatud. See ei tähenda muidugi, et see periood avaldas siinsetele oludele ainult halba mõju. Ma arvan, et vast kõige õiglasem oleks seda aega pidada n.ö...

Ajalugu
2970 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ajaloo töö küs. vastused

Karl XII ­ Rootsi kuningas, oli sõjale pühendunud August II Tugev ­ Poola kuningas Peeter I ­ Vene tsaar. Ehitas Peterburi linna, võitis Põha sõja. RAHVASTIK. VALITSEMINE 1.Mis põhjustas suuri eestlaste rahvaarvu langusi? 1550 oli 250 000 ­ 300 000 elanikku,1620.a-ks Liivi sõja ja katkude tõttu oli rahvastik vähenenud 120 000- 140 000 elanikule, kuna tuli rahuaeg , oli iive sel ajal positiivne. Peagi tuli suur näljahäda ning 1695.a. oli 400 000 elanikku, 1698.a. 330 000 el. 1712a. 170 000. Põhjasõda ja katk. 2. Haldusjaotus- tunne ära kaardilt. Kolme kuninga aeg enne 1645 a. Rootsi aeg 1645 kuni Põhjasõjani 3.Selgita mõisted: Baltiaadel ­ Enamasti saksa päritolu aadel, väike osa oli neid ka rootslasi ja venelasi. Kindralkuberner ­ Liivimaa ja Eestimaa kõrgeim valitsusametnik. Rüütelkond ­ Aadlike koondis kubermangude kaupa...

Ajalugu
196 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Esimene Maailmasõda

19. sajandi lõpul ja 20.sajandi algus oli rahvusluse ja imperalismi ajastu. Sõja põhjusteks peetakse sageli imperalistlikke vastuolusid, mis tekkisid Euroopa suurriikide vahel kolooniate ja mõjusfääride ümberjagamise protsessis. Ent peaaegu kõik taolised konfliktid lõppesid 19.sajandi lõpul ja 20. sajandi algul kompromissidega. Kuid kahjuks need nelikümmend rahuaastat olid eurooplased n-ö ära tüüdanud. Rahuaeg näis paljudele, eriti just noortele, kui lõpmatult igav argipäev. Sõda ja revolutsioon tundusid väljapääsuna sellest üksluisusest võimalusena ennast teostada. Neid eurooplastele omaseid mõtete ja tunnete võib pidada üheks sõja põhjuseks. Esimene Maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning 20...

Ajalugu
444 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kas hea või halb Rootsi aeg ?

Rootsi aja alguseks loetakse Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Rootsi aeg kestis Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Rootsi ajal jagunes Eesti kaheks kubermanguks,Eesti- ja Liivimaaks. Põhja-Eesti (koos Hiiumaaga) neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestima...

Ajalugu
278 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Konspekt

Õiguse mõiste ja olemus 1.1 Õiguse tekkimine Ühiskonna arengu käigus tekib organiseeritud ühiskond, mida iseloomustab sotsiaalse võimu esinemine, sotsiaalse juhtimis ja allumissuhete olemasolu. Ilma nende tingimusteta ei ole võimalik inimtegevus ühise tegevuse suunas. See organiseeritud ühiskond ja sotsiaalne võim tekkis ammu enne riigi tekkimist. Ta esines riigieelarves ühiskonnas erinevates vormides. Tänapäeva tingimustes, kus on välja kujunenud riik, on võimu teostamine lahutamatult seotud juba poliitilise tegevusega. Poliitilise tegevuse eesmärgiks on alati riigivõimu omandamine, kasutamine ning säilitamine. Selles poliitilises tegevuses esinevad aga erinevate huvidega inimeste rühmad (poliitilised parteid, ühingud, seltsid, huvigrupid). Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonnas ajaloo vältel läbi teinud olulise arengu. Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon s...

Õiguse alused
125 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Rootsi aeg

Liivimaa kubermang-Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. Eestimaa kubermang-Põhja Eesti. Olid ka rüütelkonnad. 3)Rahvastik Rootsi ajal(algul, lõpul) Mis sündmused mõjutasid rahvaarvu tõusu ja langust? Mis rahvuste esindajad Eestisse tulid? 1620. a oli rahvvarv kahanenud, 120 000 ­ 140 000. 1695.a-350 000-400 000 Rahvaarvu tõusu ja langust mõjutasid näljahäda ja sõjad. Pikk rahuaeg soodustas sündimust, eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi sõjaväkke. Eestisse tulid vene vanausulised, soomlased, lätlased. 4)Mõisad Rootsi ajal U. 1000 mõisat.Era-ehk rüütlimõisad.Riigi-ehk kroonumõisad. Kirikumõisad e pastoraadid.Teraviljaeksport.Viinapõletamine.Talumaa kuulus mõisnikele, talupojad pidid maksma koormisi, vakuraamatud.Mõisamaade riigistamine-reduktsioon. 5)Talurahvas Rootsi ajal...

Ajalugu
175 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Antiikaja pärand Euroopa kultuuritraditsioonis

Erandiks on vaid viie- ja kümnevõistlus, triatlon ning talispordialadest kahevõistlus. Ent spetsiaalselt olümpiaks hakkavad tippsportlased valmistuma täna samuti kui siis ­ 10-12 kuud enne võistlusi. Olümpiale pääsemiseks tuleb sportlastel ületada teatud lävend ­ ka Antiik-Kreekas tuli läbida teatud katsed. Sajandite kaugusest on Antiik-Kreeka meile pärandanud ka olümpiamängude sümboolse tähenduse ­ olümpiamängud on rahuaeg . Vana-Kreekas katkes olümpiamängude toimumise ajaks üheks kuuks igasugune sõjategevus. Viimane seik tulenes tõsiasjast, et ehkki olümpiamängud ise kestsid kõigest ühe päeva, treenisid kohtunikud isiklikult osalejaid eelnevalt kuu aega. Too ettevalmistus nõudis rahuaega. Kahtlemata peavad meie kaasaegsed olümpiamängude kõige tähelepanuväärseimaks sündmusteks ava- ja lõputseremooniat. Teisiti ei olnud see ka Vana-Kreekas. Esimese ja viimase päeva...

Ajalugu
115 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rootsi aeg - kuld aeg?

aastal loodi Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis muudeti ümber Tartu ülikooliks. Rootsi ajal arenes haridus küll jõutalt, kuid siiski takistati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnikule vajalik. Tekib küsimus: "Kellele, peale rootslaste muidugi, oli siis hea?" Kahtlemata oli sel perioodil positiivseid külgi. Võiks mainida hariduse levikut lihtrahva seas ning arendati ka kirjakeelt. Kahe sõja vahel oli üsna pikk rahuaeg , mida ei tohi mingil juhul arvestamata jätta. Rootsi ajal oli nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Viimased on kahjuks üsnagi tugevad, nii et minu arust ei ole selle aja nimetamine Kuldesk Roots ajaks päris õige. See ei tähenda muidugi, et see periood avaldas siinsetele oludele ainult halba mõju. Ma arvan, et vast kõige õiglasem oleks seda aega nimetada lihtsal Roots ajaks....

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eesti keskaeg

Metsadesse rajatud uudismaadel elasid üksjalad, kelle nimetus tuli sellest, et nad käisid mõisateol ühe jalapäeva nädalas. Kui nende talud jalad alla said, muutusid nemadki adratalupoegadeks. Olid veel raharendile lastud vabatalupojad - vabad teotööst. Vabatalu poegade arv kasvas eriti 16. sajandi esimesel poolel, mil pikem rahuaeg tõi kaasa majanduse õitsengu. Ja lõpuks maavabad - tavaliselt muistsete vanemate järglased, väikeläänimehed, kel lasus sõjateenistuskohustus või mõni teine võimudele vajalik ülesanne, näiteks postivedu. Eriti rohkesti oli maavabasid Järvas ja Saaremaal. LINNAD JA KAUBANDUS. Linna valitses raad (saksa keeles Rat = nõukogu). Näiteks Tallinna raad koosnes algul 24 liikmest, kellest pooled valitsesid ühel, pooled järgmisel aastal. Hiljem kujunes rae suuruseks 14 eluaegset...

Ajalugu
256 allalaadimist
thumbnail
1
doc

"Vana hea Rootsi aeg?" arutlus

Kuidas muutus talupoegade seisund Rootsi aja tulekuga? Kas see muutus tuli neile kasuks või kahjuks? Pärast Liivi sõja lõppu taastus Eesti rahvaarv üllatavalt kiiresti, jõudes 1695. aastaks 350000 - 400000 inimeseni. Rootsi riigi rahvaarvust moodustas Eesti rahvastik umbes 10%. Pärast vaenutegevuse lõppu hakkas talurahva arv jõudsalt kasvama. Sellele mõjusid soodsalt mitmed tegurid, ennekõige pikk rahuaeg , mis soodustas sündimist. Eesti ala jäi ulatuslikumast sõjategevusest aastakümneteks puutumata. Ka ei võetud eesti mehi sundkorras Rootsi väkke. Rootsi võimu kehtestamisega kogu mandrialal kujunes uus halduskorraldus. Nagu varem, nii ei moodustanud Eesti ala ka nüüd halduslikku tervikut, vaid jäi jagatuks kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Nüüd oli maa jaotatud ja rahvast täis, kuid kuidas talupoegade elu kulges?...

Ajalugu
154 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Liivimaa konspekt

V-L'd on nim konföderatsiooniks (riikide ühendus, milles on iseseisvad riigid ja ühtset riigipead pole). Suurimale võimule pretendeeris peapiiskop.Kuulsaks on saanud Tartu piiskop Damerow. V-L poliitilisest ühtlusest ei saa rääkida, sest seisused olid sageli ma territ. huvide eest väljas. Poliitiliselt oli V-L feodaalselt killustunud ala, mille ühendamise katsed sageli ebaõnnestusid. Rahuaeg kestis pikalt (1494-1535.a), kui Liivi ordu ordumeister oli W. Von Plettenberg. Liivisõjast al. algab Eesti ajaloos üleminek uusajale. Üleminek lõppes 1645. a Rootsi võimu all. Maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks, mille tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud, ning vasallidele sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks. V-L sise- ja välissuhted: 1) Sisepoliitikas oli palju võimuvõitlust: a) ilmalik vs...

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Rootsi aeg + Põhjasõda

Pastoritel ja mõisnikel oli kindlaks veendumuseks, et talupojad peavad kirikus käima ja õiget jumalat uskuma. Rootsi ajal jõudis Liivimaale nõiajaht. Targemaid inimesi hakati nõidadeks pidama ja nii hukati paljud osavamad ja targemad inimesed. · see periood nii algas kui ka lõppes veriste sõdadega, milles ennekõike kannatada said just eestlased Tegelikkus: · Rahuaeg ­ rahvaarv taastus kiiresti, võeti kasutusele viljakamad maad · Paremad haridusolud, sest riigi sissetulekud kasvasid tänu reduktsioonile meeletult, TARTU ÜLIKOOL · Rootsi aja lõpul talurahva kaitse, st fikseeriti koormised vastavalt talu kandevõimele, talupoegadel pärismõigus, õigus kaevata mõisniku peale see kõik ainult kroonumõisates. · Mõisnikel oli kadukariõigus, nad võisid talupoegi füüsiliselt peksta, aga maksude ja koormiste...

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal

Eestlaste vabaduse järkjärguline kokkuvarisemine keskajal Kui me eestlaste kõige vanema ajalooga tegemist teeme, on uurimisele suuremaks raskenduseks ajalugu, et meil pole eestlaste eneste poolt mingisuguseid kirjalikke teateid olemas. Kõik teated on pärit võõrastelt, enamasti vastastelt. Nende viimastegi teadetest on palju kaduma läinud; sellest, mis säilinud, esineb praegu mõni osa jällegi ümbertöötatud redaktsioonis. Vastased ja võõrad rääkisid eestlastest harilikult ainult niipalju, kuivõrt eestlased olid teguriks, mida tuli avalikult arvestada. Läti Hindreku kroonikas kuuluvad eestlased peategelaste hulka, järgnevad ajaraamatud nimetavad neid juba harvemini, kuigi veel kaunis sagedasti. 14. aastasaja kirjeldusel ei pääse ükski ajaraamat mööda 1343. a. vabadusevõitluse kirjeldusest, vähemalt nimetusest. Viimaks aga kaob võõraste ja vastaste kirjutatud ajaloo veergudel eestlastel individuaalne, teguvõimas ilme talupoegade hallis,...

Õigus
39 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Rootsi valduste kujunemine

a. Stolbovo Ingerimaa Nüüdsest oli Venemaa Läänemerest ära lõigatud 1629. a. Altmargi Lõuna-Eesti; Poola ­ Rootsi Põhja- Läti sõda. Lisaks moodustus Liivimaa kubermang 1645. a. Brömsebro Saaremaa Rootsi ­ Taani sõda 1660. a. Oliwa Ruhnu Poola ­ Roo...

Ajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rauaaeg eestis

idepoolsete saagad tegid naabritega sõjatretki eestisse karusnahkade vastu Rootslaste Rahulik sõdatetta kuningas ingvar rahuaeg tegi rüüsteretki eestisse...

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Maailma sõda

Uued ühiskonnaklassid ja rühmad nõudsid, et jagataks ümber majandusarengu käigus loodud materiaalsed rikkused ja ka võim. Ka tööliste, naiste, talupoegade, teenistujate ja väikeettevõtjate nõudmised võisid põhjustada sotsiaalse plahvatuse. Kõige kindlam viis leevendada ühiskonnasiseseid vastuolusid oli ette võtta suur üldrahvuslik ja populaarne sõda välisvaenlase vastu. Rahuaeg näis paljudele kui lõpmata igav argipäev. Maroko kriisid, sisu, põhjus. I kriis sai alguse Entente'i lepingu rakendamisega kui Prantsusmaa 1905. a esitas Maroko sultanime reformide projekti, mis tegelt oleks tähendanud nende allutamist Prantsusele. Saksa otsustas seda takistada. Saksa keiser Wilhelm II läks ise kohale ja pidas kõne, mida Prantsusmaa käsitles kui jõhkrat väljakutset. Kõnes kaitses sultani iseseisvust, nõudis kõigile...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti uusaeg

a said venelased enda kätte Pärnu ja Tallinna. 1721.a sõlmitud Uusikaupunki rahuga liideti Ingeri-,Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Eestlased Põhjasõjas olid Rootsi poolel, rüüstasid mõisaid ja röövisid vara, maeti varandust, rahaaugud-ja pajad järvede põhjas. Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000-300 000 inimest, 1620.a 120 000- 140 000 ini- mest. Põhjus oli sõjas ja sellega kaasnevad näljas. Pärast sõja lõppu kasvas rahva- arv 350 000- 400 000 inimeseni. Põhjuseks pikk rahuaeg , mis soodustas sündimust, suur immigratsioon:palju vene talupoegi, õigeusklike, soomlasi, lätlasi ja palju kaugemaid.1696-1697 oli suur nälg, tüüfus ja düsenteeria umbes samas ajal. 70 000-75 000 inimest suri nälga.1710-1711 oli katk ja 18.sajandil toimus veel Põhjasõda ka.. laastav mõju rahvaarvule- 170 000 inimest. Kuid veel samal sanadil hakkas rahvaarv uuesti kasvama jõudes poole miljoni inimeseni.Venelasi oli vähe, neil linnades õigusi ei olnud....

Ajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Õpiku konspekt.

27. Eesti pärast Põhjasõda Sõjast laastatud maa. Põhjasõda laastas Eestimaad rohkem kui mistahes teine sõda meie ajaloos. Rahvast tühjaks jäänud maa pakkus kurba pilti. Kasin toit ja lihtne riietus kõnelevad vaesusest. Põhjasõja-aegsest hävingust taastus maa siiski üllatavalt kiiresti. Sõjale järgnenud pikem rahuaeg tagas rahvaarvu jõudsa kasvu (sajandi lõpuks ületas Eesti elanike arv poole miljoni piiri). Baltik erikord. Venemaa jaoks oli tähtis baltisaksa aadli toetus, selle saamiseks teostati restitutsioon (Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagamisega nende endistele omanikele). Balti aadlil ja linnadel säilis Vene impeeriumi koosseisus laialdane omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti-ja Liivimaad...

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Riigikaitse essee

Osakondade ülemate juhiks on peastaabi ülem. Lisaks Kaitsejõudude Peastaabile alluvad kaitseväe juhatajale keskalluvusega asutused; näiteks: Kaitseväe Logistikakeskus, Luurepataljon ja kaitseväe õppeasutused. Kaitsejõudude suurim põhiväeliik on maavägi, mille põhiroll on Eesti kaitses. Selle väe ülesanded jagunevad kolme olukorda : rahuaeg , kriiside aeg ja sõjaaeg. Rahuajal saab kaitsevägi väljaõpet igaks olukorraks. Kriiside korral peab maavägi valmistuma edasiseks, ka sõja tulekuks. Kättejõudnud sõjaajal tuleb maaväel kaitsta kõikvõimalike meetmetega oma riiki. Maaväe väljaõppekeskused on näiteks: Scouts-pataljon, 1. Jalaväebrigaad. Teiseks väeliigiks on merevägi, mis kontrollib ja kaitseb Eesti teritoriaalvete julgeolekut....

Riigikaitse
128 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun