JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM AILI JA TOOMAS VINT KUNSTNIKU JALAJÄLG Retsensioon Gertrud Tamm 11.A Õpetaja Kaire Maalma Tallinn 2015 14. jaanuaril käisin Kunstihoones vaatamas andeka abielupaari Aili ja Toomas Vindi näitust „Kunstniku jalajälg“. Näitusele minnes olid mul suured ootused, kuna olin kunstnikest varemgi kuulnud ning ootasin põnevusega. Astudes suurde saali oli näha Toomas Vindi muljetavaldav ekspositsioon kogu tema vanematest ja uuematest maalidest. Tema teosed olid põhiliselt rohelise alatooniga ning kujutas peamiselt loodust, parke ning nende vahel looklevaid teid. Teosed paiknesid valge seina taustal kõrvuti ja ruumi keskel olid pargipingid, kus sai jalga puhata ning maale nautida ning nende üle pikemalt mõtiskleda. Kui pikemat aega seal istuda, jääb tõesti mulje nagu oleksid ise s...
Kontrolltöö Professionaalne kunst kui kunsti teevad need, kes on omandanud vastava eriala, diplomeeritud kunstnikud.Näiteks: J.Arrak, Epp-Maria Kokamägi, Johann Köler (Eesti esimene professionaalne maalikustnik). J.Arrak E-M.Kokamägi J. Köler 2) Isetegevuslik kunst ilma erialase väljaõppeta.Näiteks:Navitrolla,Toomas Vint (Mare Vint, Tõnis Vint graafika). Navitrolla Toomas Vint Mare Vint Tõnis Vint 3)Originaal kunstniku enda tehtud, ei ole järgi tehtud. Näiteks: Adamson Eric ,,Natüürmort pasuna ja kaabuga". 4)Koopia järele tehtud töö st. tehtud originaali järgi, tavaliselt kellegi teise poolt kuid ka kunstnik ise võib teha oma tööst koopia.Näiteks: Aapo Pukki maalitud koopia M.Maxolly maalist ,,Paju Lahing".
KONTROLLTÖÖ 10kl 1.Seleta mõisted ja too näiteid. Originaal kunstniku enda poolt tehtud maal. ( ,,Girl Before A Mirror" P.Piccaso, ,,Dr. Tulpi anatoomiatund" Rembrandt, ,,Karje" Edward Munch, ,,Surmatants" Bernt Notke) Koopia originaali järgi jäjendatud maal (Prado ,,Mona Lisa" -Leonardo da Vinci õpilase maalitud. Helene Fourment'i portree Koopia P. P. Rubensi järgi. Autor Neff, Carl Timoleon von) Marinist meremaalija ( Aivi Vint, William Turner, Michelangelo ) Professionaalne kunst eriharidusega inimese poolt tehtud kunst. (Piccaso, Evald Okas, Eduard Viiralt, Jüri Arrak, Aivi Vint, Mare Vint, Tõnis Vint.) Muralism seinamaal, mis on suuremõõtlmeline poliitilise või ajaloolise motiiviga. Sai alguse mehhikost. 1) Kirjeldav Mehhiko ajaloo muralism Rahvuslikus Palees mehhiko linnas. 2) Detroidi tööstus põhja seinas ja lõuna seinas, Detroidi kunsti instituut. 3) Mees, kontrollib universumit 4) Muralism
värvilised. N: kirjanduses (Raamatus ,,Kunst. Maailmakuulsate maalide taustast" sisaldab 45 reprot), postkaartidel, mapid muuseumides. Professionaalne kunst kui kunsti teevad need, kes on omandanud vastava eriala, diplomeeritud kunstnikud N: J.Arrak, Epp-Maria Kokamägi, Johann Köler (Eesti esimene professionaalne (maali)kustnik) Isetegevuslik kunst ilma erialase väljaõppeta. N: Navitrolla, Toomas Vint. (Mare Vint, Tõnis Vint graafika) Marinist meremaalimisega tegelev kunstnik. N: Aivazovski (Vene), William Turner(Inglise) Tahvelmaal teisaldatavale alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos, iseseisev kunstiteos ja ei ole seotud konkreetse ruumiga, erinevalt seinamaalist. N: Raffael o Santi ,,Sixtuse Madonna" Reljeef skulptuurteos, mille puhul kujutis on saadud mingi pinna valikulise süvendamise teel
oleks. Peoleo üksi hoidnud tööst kõrvale, et oma kaunist rüüd hoida. Jumal näinud seda ja keelanud peoleol kaevudest, muudest aukudest ja nõgudest joomise ära. Ainult puulehtede pealt tohtis ta vett saada. Sellest ajast saati peab vihmakass ainult puulehtede pealt jooma, et oma ilusat kuube hoides kaevu kaevamisest eemale hoidis. Seetõttu karjub nüüd peoleo aina vihma. VINT Rahvas räägib, et ka vint, nagu peoleogi, ei olevat osa võtnud jõesängi (mõnel pool kaevu) kaevamise töödest, mistõttu ta nüüd ainult lepalehtede pealt tohtivat juua. Seepärast karjuvatki vint vihma. Tegelikult ei ole vindi laulul ja vihmal mingit seost. ÖÖBIK Põllumees kündis härgadega, kelle nimeks olid Kiri ja Küüt.Härjad olid väga laisad. Põllumees pidi neid kogu aeg tagant sundima:" Kiri! Küüt! Laisk, laisk! Too piits, too piits!"
Mõisted 1) proffessionaalne kunst vastava eriala diplomi omandanud kunstniku poolt loodud teos(maal, graafika, arhidektuur, skulptuur jne) Näited: a) Leonardo Da Vinci ,,Mona Lisa." Töö asub Prantsusmaal kunstimuuseumis Louvre[Lu:vr] b) Evald Okas, Elmar Kits ja Richard Sagrits Estonia teatrisaali laemaal. c) Yuri Gorbachev ,,Kõndiv tiiger" (1999.a.). 2) iseõppinud autorite kunst Näited: a) Toomas Vint autoportree ,,Hetk" b) Herlet Evisto pulmamaalid. c) Edgar Valter ,,kullast vilepill" 3) Marinist meremaalija a) Aili Vint ,,kivine meri" b) Ivan Aivazovski ,,üheksas laine" c) William Turner ,,kuutõus mere kohal" 4) molbert tehtava maali alus 5) palett- värvisegamise alus 3 palettiga seonduvat tööd a)Caterina van Hemessen ,,autoportree" b)E. Vigee-Lebrun ,,Autoportree" c) Adriaen van Ostade ,,kunstnik oma ateljees"
Kontrolltöö. Alesja Zuk, 10B Seleta mõisted ja too näiteid. Proffessionaalne kunst - Kunstnikud on saanud vastava hariduse ja nende poolt tehtud kunst. Näiteks: Köler, Amandus Adamson, Weizenberg. Isetegevuslik kunst - Kunsti hariduseta kunstnikud ja nende poolt tehtud kunst. Näiteks: Navitrolla, Toomas Vint, Paul Kondas. Originaal Kunstniku poolt tehtud teos. Näiteks: Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa" , asub Louvres. Sixtuse kabeli laemaal, Michelangelo. Köler ,,Ketraja" Koopia Teiste kunstnike poolt järgi tehtud kunstiteos. Näiteks: Roberts ,,3 graatsiat" asuvad Dresdeni maaligaleriis. Repro Kunsti taasloomine või taaskopeerimine, trükipilt. Näiteks: illustratsioonid raamatutes. Arhitektuur - ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine.
Litograafia ehk kivitrükk (kreeka keeles lithos 'kivi' + graph 'kirjutan') on lametrükitehnika, mis põhineb rasva ja vee vastastikuse tõukumise printsiibil ja mille puhul kasutatakse trükkimiseks kiviplaati. (Lametrükk on trükitehnika, mille puhul trükiplaadi pind on täiesti tasane. Värvi kinnitamiseks kasutatakse mitmeid keemilisi ja fotokeemilisi võtteid. Tuntuim tehnika on litograafia ehk kivitrükk.) Trükkimiseks on vaja litokivi. Litokivi ehk litograafiakivi on peeneteraline ja savikas lubjakiviplaat, mida kasutatakse litograafias. Litokivi lihvitakse tavaliselt 812 cm paksuseks. Seejärel joonistatakse kivile rasvase kriidi ja/või tussi abil kujutis, mida söövitatakse nõrga lämmastikhappe lahusega. Happe toimel ühineb värvis sisalduv rasv keemiliselt kiviga (joonisevabadel pindadel laiendab hape kivi poore ja muudab pinna vastuvõtlikuks vee toimele). Pärast seda kaetakse plaat kummiaraabikuga, et kaitsta sinna peale tehtud kujutist...
EESTI KUNST JA KUNSTNIKUD Maal: Ernst Hallop ‘’Lõuna – Eesti maastik’’ Lembit Sarapuu ‘’Türannosaurus’’ Viktor Leškin ‘’Loksa rand’’ Oskar Georg Adolf Hoffmann ‘’Naine rannal’ Toomas Vint ‘’Rahulik suvepäev’’ Graafika: Silvi Väljal ‘’Elukevad’’ Märt Laarman ‘’Vana emajõgi’’ Eduard Wiiralt ‘’Monika’’ Märt Laarman ‘’Varesed’’ Richard Kaljo ‘’Tartu kivisild’’ Skulptuur: Amandus Adamson ‘’Eesti Vabadussõjas langenute Kuressaare mälestussammas’’ Aivar Simson ja Kalev Prits ‘’Alutaguse hirv’’ Tauno Kangro ‘’Tarvas’’
Kajakas sea-gull Tihane titmouse Kakaduu cockatoo Tikutaja snipe Kalakotkas osprey Tuttpütt grebe Kaljukotkas goldeneagle Tutttihane crested titmouse Kalkun turkey Tuuletallaja wind-hover Kana hen Tuvi dove Kanaarilind canary Vabakana ptarmigan Kanakull gos hawk Varblane sparrow Kiivitaja lapwing Vares crow Koolibri humming bird Vint finch Kotkas eagle Vutt quail Kukk cock Ööbik nightingale Kuldnokk starling Öökull owl Kurg craue Öölind noeturual bird Käbilind conebird Öösorr nightjar Kägu cuckoo Lagle brent Laulurästas song-thrush Leevike bullfinch Lepalind - redstard Linavästrik wagtail Luik swan Lõoke lark Metsis capercailye Musträstas blackbird Paabulind peacock Papagoi parrot
Juhan Viiding. Proosauuenduse "maaletoojaks" oli 18-aastaselt esikromaani avaldanud Mati Unt. Kunstis kestsid pallaslaste traditsioonid 1960. aastateni, pärast seda hakkasid levima avangardistlikumad lähenemised (Jüri Arrak, Tõnis Vint, Ando Keskküla, Leonhard Lapin), mis said algselt inspiratsiooni tehnika- ja kosmoseoptimismist (Elmar Kits, Nikolai Kormašov). 1970. aastail pääses taas rohkem mõjule traditsioonilisem suund (Olev Subbi, Aili Vint, Malle Leis), mis arenes kohati fotorealismini. Eesti heliloomingusse jätsid olulise jälje Gustav Ernesaks, Ester Mägi, Eino Tamberg, Veljo Tormis, Arvo Pärt jt. Vaatamata võimude jahedale suhtumisele jõudis Eestisse taas džäss ja nüüd ka rock- muusika. (PILT JOONISFILMIST) "Kutsu-Juku seiklusi" oli esimene Eestis valminud ja ekraanile jõudnud joonisfilm ehk animafilm. Tegemist oli groteskse lühifilmiga. Arvati, et naljafilmi
kanarbikud) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Loomastik Suhteliselt liigivaene loomastik. Iseloomulikud on paksu karvkattega kiskjad (nt. pruunkaru, hunt). Veekogude ääres kujundavad maastiku ilmet koprad. Erinevad linnud (nt. tihane, vint, käbilind, metsis). Inimtegevus Inimesed tegelevad okasmetsas põhiliselt: TÖÖSTUSTES TÖÖTAMISEGA TEGELEVAD METSANDUSEGA KALANDUSEGA JAHINDUSEGA MAAVARADE KAEVANDAMISEGA Keskkonnaprobleemid Suuremateks keskkonnaprobleemideks on: VEEREOSTUSED PÕLENGUD ÕHUREOSTUSED LAGERAIE Kasutatud materjalid Geograafia õpik 8. klassile lk 76-81. Geograafia vihik. http://www.miksike.ee/docs/referaadid/parasvootme_
4. laager- lastelaager (üritus) ja auto osa 5. koor- puid kattev kiht (puuhkoor) ja laulurühm 6. laama- loom ja munk 7. pank- pankrannik (järsak) ja asutus kus tegeletakse finantsasjadega 8. pits- jooginõu ja kudum 9. puur- tööriist ja loomadele eluasemeks mõeldud ehitis (nt hamstripuur) 10. lakk- vahend puidu töötlemiseks ja katusepealne (pööning) Kirjuta homonüüm 1. Lind ja keere - vint 2. Lind ja saiake kakk 3. Lind ja laskerada - tiir 4. Kala ja tööriist ja ringreis tuur 5. Kala ja kehaosa - silm 6. Kala ja kehaosa lest (veeloomade jalg e. lest) 7. Kala ja kaljupragu - lõhe 8. Putukas ja magamisase laevas koi 9. Puuvili ja mustamine - laim 10. Puuvili ja valgusallikas - pirn Kirjuta homofoonide tähendused: 1. Keel- kommunikatsioonivahend 2
Käisin läbi ka ülejäänud 5 korrust mis KUMU-s on ja peale Natsionalismi näituse ,ei pakkunud mulle muu huvi.Eesti naine Nõukogude kunstis oli tõesti äärmiselt masendav ja mitte nii huvitav kui Popkunst POPkunst Forever! KUMU majja jõudes, organiseeris tuttav mulle kohe ühe väga terase ,targa ja toreda naise giidiks, kelle nimi oli Viive.Viive tundus Popkunstist kõike teadvat.Mainin ka ära ,et see Popkunst oli ainult, Eesti kunstike poolt teostatud.Värvikaimad nimed : Aili Vint, Toomas Vint, Jüri Arrak, Leonhard Lapin, Kaljo Põllu, Andres Tolts, Rein Tammik, Ülvi Eljand?(Kahjuks jäi käekiri segaseks), Kiwa. Kogu näitus algas Tartu kunstnikerühmituse Visarite fotodega, kus olid peal Rein Tammik ja Kaljo Põllu.Nende kunstiteosed olid esindatud ka näitusel.Mehed mässassid ,seal mingi hiigelsuurt kondoomi meenutava asjaga. Rõõmus POP Järgmiseks liikusin siis Rõõmsa Popi osakonda ,kus oli esindatud abikaasade Aili Vindi ja Toomas Vindi teosed
Purjeregati mõjutusel valmisid siin mitmed uued ehitised: nt Tallinna Teletorn, Olümpia purjespordikeskus, Olümpia hotell, linnahall, Pirita tee. 5) Eesti kui mereriik – Kunst Olles oma geograafilise asendi tõttu avatud merele ja kaubandusele, on Eestit kaua iseloomustanud kultuuride paljusus. Tänapäeval on loodusmaalid pigem haruldased. 1950ndatel oli Eestis neil aga suur rõhk. Kõige populaarsem kunstnik selles vallas on Aili Vint, kes maalis meremaale. Tema kõrgaeg oli 70ndatel. Tema maalides on ta kujutanud mere jõudu ja võimsust.
· Esimene avaldatud proosapala "Keeristorm Tartus", ilmus 14. jaanuaril 1997 Postimehes · Järgnesid avaldamine Vikerkaares 1997 ja Loomingus 1998, üsna pea sai Heinsaar ka tunnustuse osaliseks · Inspiratsiooni on saanud vene kirjandusest ja elust enesest · Absurd, sürrealism, unenäolisus, fantastika, muinasjutulisus · Kirjutanud näidendeid üliõpilasteatrile ning tegelenud tõlkimisega LEMMIKUD · Eesti proosakirjanikud: August Gailit, Peet Vallak, Toomas Vint, Juhan Jaik, Tõnu Õnnepalu, Andrus Kivirähk · Eesti luuletajad: Viivi Luik, Jaan Kaplinski, PaulErik Rummo · Muu maailma kirjanikud: Bertrand Russell, Carlos Castaneda, Luigi Pirandello, Paul Valery, Rainer Maria Rilket, Henri Miller, Patrick Süskind, Robert Schneider · Filmindus: Woody Allen ("Ta on New Yorgist teinud enda omamoodi mikrokosmose ja see on hoopis teine New York kui see, mida üldiselt teatakse. Hoopis põnevam...") TUNNUSTUSED
ehitusfüüsika, energiatõhusus ja sisekliima, ehitusökonoomika, geodeesia. Kes õpetavad? Arhitektuuriõppe läbiviimisse on integreeritud kompetentne akadeemiline personal nii Tallinna Tehnikaülikoolist kui teistest Eesti ja välisülikoolidest. Külalislektoriteks on praktiseerivad tipparhitektid ja spetsialistid. Õppejõud on arhitektid Emil Urbel, Irina Raud, Ignar Fjuk, Rein Murula, Vilen Künnapu, Katrin Etverk, sisearhitekt Mait Summatavet, kunstnikud Anu Juurak, Raoul Kurvitz, Aili Vint, Jaan Elken, kunsti- ja arhitektuuriajaloolased Karin Hallas-Murula, Helli Sisask, insenerid Hendrik Voll, Johannes Pello, Linda Madalik, Ülo Amor, Dago Antov, Valdo Suurkask, sotsioloog Katrin Paadam jt. Õppekeskkond 5-aastases õppes toimub õpe päevases vormis. Magistriõppes toimub õppetöö pealelõunati ja õhtupoole, osade valikainete puhul ka sessiooniti. Doktoriõpe toimub sessiooniti. Magistriõpet on osaliselt võimalik läbida teistes Euroopa või maailma ülikoolides
2010. akrüülmaal, kuldamine 100 cm Abstraktne teos kujutaks nagu ringlevat vinüülplaati. Antud töös domineerib eelkõige värv ja joon, mis mõnusalt kokku põimuvad, tekitades nõndaviisi elava ringliikumise. Lisaks põnevale triibu ja värvimängule on lisatud ka sümboolseid märke nt. käed, mida iga vaataja saab just endale sobivalt lahti mõtestada. Koloriit maalil sinine, punane ja hõbehall. Toomas Vint 05.03.1944 Toomas Vindi loomingut tõlgendada püüdes on kasutatud termineid: intellektuaalne . naivism, transavagard, metafüüsiline maal. Ta ise nimetab oma töid kontseptuaalseteks maalideks ,,Nõmm liivatee" 2011. õli. lõuendil 54 cm x 63 cm Maalil kujutatud loodusevormid st. puud, põõsad, pilved ja isegi lehed puul on kujutatud väga idealiseeritult, võttes kohati isegi tehisvormide kuju. Samas pildi värvi koloriitsus ei tundugi väga eemal seisev looduslikust värvigammast
Tunda maailmakirjanduse mõju Kritiseeris iganenud tõdesid Päevakajalised teemad ja kõiketeadev autor kaovad Uuendusmeelsed: Unt, Vetemaa, Traat, Tuulikud, Kallas. Traditsiooniline proosa: o H.Sergo ,,Põgenike laev" o R. Kaugver ,,40 küünalt" o V. Saar ,,Ukuaru" UUDE proosasse lisandub tinglikkus, modernsus, inimese siseelu uurimine. Autoreid: Vahing, Saluri, Saaber, Vint, Saat. 70ndail traditsioonilise ja tingliku korvale tuli DOKUMENTAALSUS. o Tugineb ajaloolistele allikatele o Eesmärgiks näitada nii palju tõde kui vähegi võimalik. o Ajaloolisi isikuid vaadeldakse omas ajas. Parimad: o J.Kross jõulised inimesed väljaspool oma päritolu keskkonda. o L.Meri muinasajast, põhjarahvast ,,Hõbevalge" , ,,Virmaliste väraval" ka reisikirjad ja filmid. o Ajaloolisi isikuid ei kujuta M
Fifth level Leonhard Lapin "Jänku suudlus" (1970) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Toomas Vint "Kompositsioon tähtedega" (1969) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ando Keskküla "Kaksikportree" (1970) Click to edit Master text styles Second level
välja, et niiviisi oleks see vastupidavam (näiteks tuumasõjal). See tehnoloogia võimaldas jõuda andmepakettidel sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral sellepärast, et nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal olid pakettedastusprotokolliga esimesed õnnestunud katsed California Ülikoolis, Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid TCP/IP protokolli Vint Cerf ja Robert Kahn välja. Esimene TCP/IP käivitati 1983. aastal installatsioon 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd kommerts-arvutivõrk mis põhines sellest. Aasta 1980 lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language) võeti aluseks.
välja, et niiviisi oleks see vastupidavam (näiteks tuumasõjal). See tehnoloogia võimaldas jõuda andmepakettidel sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral sellepärast, et nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal olid pakettedastusprotokolliga esimesed õnnestunud katsed California Ülikoolis, Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid TCP/IP protokolli Vint Cerf ja Robert Kahn välja. Esimene TCP/IP käivitati 1983. aastal installatsioon 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd kommerts-arvutivõrk mis põhines sellest. Aasta 1980 lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language) võeti aluseks.
Euraasias ebatsuuga ja põder, nugis, orav, puidutööstus, parasvöötme seedermänd, koprad, saarmad, maavarade välja põhjaosas samblad, grislid, tihane, vint kaevamine samblikud 4. Lehtmetsavöönd põhjapoolkeral, T -5(+5) 1000mm pruunmullad Sinilill, Metskass, metssiga, Tihe elanikkond, Põhja-Ameerikas ja S 15(+25) võsaülane, kask, punahirv, metsnugis tegeldakse
Auhinda antakse välja aastast 1979 Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Maalikunstnike Liidu ja Eesti Kultuurikapitali kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapital. Konrad Mäe medali on kujundanud Enn Johannes. Laureaadid · 1979 Juhan Muks · 1980 Kristiina Kaasik · 1981 Luulik Kokamägi · 1983 Olga Terri · 1984 Arnold Akberg · 1985 Alfred Kongo · 1986 Linda Kits-Mägi · 1987 Toomas Vint · 1988 Johannes Uiga · 1989 Agu Pihela · 1990 Kersti Rattus · 1991 Peeter Mudist · 1992 Tiit Pääsuke · 1993 Valerti Vinogradov · 1994 Aili Vint · 1995 Olev Subbi · 1996 Sirje Runge · 1997 Jüri Arrak · 1998 Urmo Raus · 1999 Laurentsius & A.D. · 2000 Jaan Elken · 2001 Peeter Allik · 2002 Erki Kasemets · 2003 Alice Kask
JÜRI ARRAK. Natüürmort 1960ndad.Akvarell, paber. 3 The Old Guitarist, 1903 Pablo Picasso 1. ISETEGEVUSLIK KUNST On loodud nende poolt, kes ole vastavat haridust saanud. 4 IGA LINN KIVISTUB KORD 1999 Õli lõuendil. Navitrolla 5 Kuivanud kadakas 2005 Õli lõuendil. Toomas Vint ORIGINAAL autori, kunstniku enda tehtud töö (näiteks, maa, skulptuur, graafiline töö) Aili Vindi guaššmaalid 6 Leonardo da Vinci „Mona Lisa“c. 1503–1506 E Okas 28.XI 95, LILLED ROHELISEL TAUSTAL. Õli kartongil 7 KOOPIA järeletehtud kunsti töö/teos. Kuulus Ostafjenskaya koopia. Tundmatu kunstniku portree O.A. Kiprenski originaalist
Pildid on teksti all. 1. Professionaalne kunst see on kunst, mida teevad vastava hariduse saanud kunstnikud. (Kunstil on palju tähendusi, ada on üldisemas tähenduses see on meisterlik oskus mis tahes loomingulisel tegevusalal.) · Johann Köler (1) · Amandus Adamson (2) · Jüri Arrak (3) 2. Isetegevuslik kunst on kunst, mida teevad need, kes ei saanud vastava haridust. · Toomas Vint (4) · Navitrolla (5) · Gregory Zhuravlev(isetegevuslik kunstnik ja ikoonemaalija) (6) 3. Originaal autori, kunstniku enda tehtud töö(näiteks, maa, skulptuur, graafiline töö) · Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa" , Louvre`s Pariisis (7) · Johann Köler ,,Isa portree" ja ,,Ema portree" KUMUs (8) · saksa meister Bernt Notke ,,Surmatants" Niguliste muuseumis (9) · Carl Timoleon von Neff kopeeris Ermitaazis kuulsaid Itaalia meistreid 4. Koopia järeletehtud kunsti töö/teos.
Kontrolltöö Polina Murtazina, 11 kl. PÜG 1.Professionaalne kunst kunst, mida esitavad kunstnikud diploomidega, ehk neid, kes olid õpinud kunstnikuks Johann Köller Amandus Adamson Isaak Levitan 2.Isetegevuslik kunst kunst, mida esitavad kunstnikud diploomideta, ehk neid, kes ei olnud õpinud kunstnikuks Toomas Vint V.A. Tropinin A.G. Venetsianov 3. Originaal - kunstniku enda teinud töö (kunstiteos) ,,Hommik suures männimetsas" V.Shishkin ,,Kuldne sügis" I.Levitan ,,A.S.Pushkin" O. Kiprensky 4. Koopia järeletehtud kunstiteos( Van Neff kooperis Rafaeli töö Ermitazis, - "" ) Winterhalter ,,Napoleon III" koopia tehtud tema
veerežiimi. Nugis • Linnud taigavööndis toituvad käbide seemnetest (v.a. röövlinnud), enamik rändlinde on putuktoidulised. Loomad Ondantra Põder Soobel Ahm Reban e Saarma s Linnud Käbilind Laanepüü Kassikak k Vint Punajalg- Tilder Tihane Inimtegevus • Ehitus- ja pabetpuidu tootmine ; • Jahindus, kalapüük ; • Maavarade kaevandamine: nafta ja maagaasi, maakide kaevandamine ja vedu ; • Puidu varumine ja niiskes paraskliimas juurviljakasvatus ; • Hüdroelektrijaamade ehitamine, sest okasmetsavööndis on palju veerikkaid jõgesi. Keskonnaprobleemid • Aegade jooksul on metsade pindala inimtegevuse tulemusena pidevalt vähenenud.
Kasutatakse ka kruvi- ja ekstsentrikpidureid. 10 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 10-2. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Vaata Tahvlit 10.2-IX. Kruvipidur ja kettpidur. Joon. 10.2.18. Kruvipidur: 1- alusplaat, 2- kaar, 3- paled, 4- käepide, 5- telg, 6- vint, 7- jooksumutter, 8- ketivagu Illustratsioonid ja tekstitahvlid Teema 10-2. juurde 11 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 10-2. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 10.2.19
• Põõsaid ja rohttaimi kasvab okasmetsades vähe, metsaalune on kaetud tavaliselt paksu samblavaibaga, palju kasvab igihaljaid puhmaid (кустарнички)(mustikas, pohl, sinikas jt.). LOOMASTIK • Okasmetsades on levinud järgmised loomad : karu, hunt, rebane, jänes, ilves, nugis, orav, põder, ahm, soobel, ondatra, saarmas, metssiga, metskits, kärp, grisli, kodiaki karu, hirv, skunk, merilõvi, hüljes, merisaarmas; • LINNUD: tihane, vint, laanepüü, käbilind, puukoristaja, kassikakk, metsis, teder, hani, part Okasmetsa loomad on paksu karvkattega Okasmetsa ökosüsteem INIMTEGEVUS • Ehitus- ja paberpuidu tootmine, • Jahindus (охота), kalapüük • Tselluloosi tootmine( производство) • Maavarade kaevandamine (добыча): nafta ja maagaasi, maakide(руда ) kaevandamine ja vedu • Puidu varumine ja niiskes paraskliimas ka juurviljakasvatus
Taavi Kallas ÕHKVEDRUSTUS REFERAAT Õppeaines: KERE JA ALUSVANKER Trantsporditeaduskond Õpperühm: AT-71 Juhendaja: Jaanus Vint Tallinn 2010 Sissejuhatus Õhkvedrustus on vedrustuse tüüp, mida toidetakse elektrilise kompressori, või automootoriga kompressori käitamisel. Lihtsustatult öeldes seisab auto tavaliste keerdvedrude asemel "õhkpatjade peal", mida täidetakse suruõhuga. Enamasti kasutatakse neid veoautodel, bussidel, erimasinatel ja luksusautodel, kuid tänapäeval ka maasturitel. Õhkvedrustus koosneb: · Kompressor varustab õhkpatju suruõhuga
ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. Aastal 1983 käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language).
Physical fitness qualities of professional volleyball players: Determination of positional differences. Journal of Strength and Conditioning Research. 2009;23(4):1106–1111. 5. Martín-Matillas M, Valadés D, Hernández-Hernández E, Olea-Serrano F, Sjöström M et al. Anthropometric, body composition and somatotype characteristics of elite female volleyball players from the highest Spanish league. Journal of Sports Sciences.2014;32(2):137–48 6. Vint P. The mechanics of motion: Scientific aspects of jumping Coaching Volleyball Dec-Jan 199426–27 10
sammuga vindi korral vasakule ■Kiiruse kasvades ja stabiliseerudes kaldub ahter aga vastupidiselt eelöeldule ■Laev keerab paremini vindi pöörlemise suunas Ühe vindiga laev – käik tagasi ■Parema sammu vindi korral laeva ahter liigub vasakule ■Vasaku sammu vindi korral laeva ahter liigub paremale ■Laev keerab paremini vindi pöörlemise suunas Kahe vindiga laev ■Reeglina paremas pardas parema sammuga vint ja vasakus pardas vasaku sammuga vint. ■Laev nii edasi- kui ka tagasikäigul liigub otse. Sõit halva nähtavusega ■Vähendada veeväljasurvet, määrata asukoht, sügavus, teiste laevade positsioon, vaatlus. ■Lülitada sisse ja kasutada seadmeid koha ja avariiohu kindlaks tegemiseks. Vaikust! ■Päästevestid selga! ■Radarpeegeldi masti. Ankrud valmis. ■Ootamatu ohtlik sügavus: stopp, tagasikäik, ankrusse olukorra täpsustamiseks Sõit ranna lähedal ja kitsustes ■ Sõitmine liitsihtide (ka looduslike) järgi
ERLE MAIDO 2 9.01.2015 RETSENSIOON: Külastamise kuupäev: 09.jaanuar 2015 Näituse nimi: „Rasked valikud – Eesti kunst 1945-1991“ Kunstnik: Richard Sagrits, Nikolai Kormašov, Henn Roode, Ülo Sooster, Toomas Vint, Olga Terri, Johannes Saal, Jaan Elken, Tõnu Virve, Richard Kaljo jt. Ekspositsioon „Rasked valikud – Eesti kunst 1945-1991“ hõlmab rohkem kui poolt KUMU neljandast korrusest. Näitus on väga laiaulatuslik – pidev stiilide vahetus ja erinevad meeleolud. Näitusel oli näha suurel hulgal väga realistlikke portreesid kui ka kunstnike vaba eneseväljendust. Näitus oli jaotatud mitme erineva saali vahel, et iga ruum saaks just anda edasi teatud ajastu õige tunnetuse.
on lisatud sihtkoha aadress, läbib paljudest arvutitest ja liinidest koosneva sidekanali. Tükid orienteeruvad võrgus iseseisvalt ning seepärast ei katkesta osade jaamade väljalangemine veel sidet. Sihtkohta jõudnud tükid pannakse uuesti kokku algseks sõnumiks. Päris arvutivõrguni jõuti 1969. aastal - omavahel ühendatud arvutid asusid Los Angelesis, Santa Barbaras, Stanfordis ja Utah's. Võrku hakati nimetama ARPAnetiks. 1970. aastate alguses töötasid Prof. Kleinrocki juhtimisel Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/ IP (Transmission Control Protocol/ Internet Protocol) protokolli, tänapäeva interneti aluspõhja. 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language). 1993 koostas Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele, HTML-i, esimese versiooni.
63. Valdur Ohakas "Helendav figuur" 64. Ilmar Malin "Paul Eerik Rummo portree" 65. Ilmar Malin "Rõõmus agregaat" 66. Kaljo Põllu "Iive,iive" 67. Kaljo Põllu "Arhitekt" 68. Kaljo Põllu "Maailm kui pada" 69. Leonhard Lapin "Naine-masin" 70. Sirje Runge "Geomeetriline XIV" 71. Malle Leis "Punased hobused" 72. Malle Leis "Sügissuvi" 73. Jüri Arrak "Tsirkus" 74. Raul Meel "Trumm ja sõel" 75. Ludmilla Siim "Kollane valgus" 76. Andres Tolts "Voodi" 77. Toomas Vint "Mäng" 78. Ando Keskküla "Ehitus" 79. Tõnu Virve "Eesti neiu" 80. Jaan Elken "Kalinini rajoonis" 81. Jaan Elken "Kajakas" 82. Ilmar Kruusamäe "Olümpia" 83. Tiit Pääsuke "Poiss viiuliga" 84. Ülo Õun "Tuumafüüsik" 85. Ülo Õun "Mikk Mikiveri portree" 86. Ülo Õun "Isa ja poeg" 87. Jaak Soans, Kristjan Jaak Petersoni monument Tartus 88. Epp Maria Kokamägi "Palve põllu eest" 89. Lembit Sarapuu "Kalevipoeg ja Saarepiiga" 90. Jaan Toomik "Isa ja poeg"
Ta ütles poiste ikkagi jah sõna ning kui koju jõudis, siis teeskles emale, et on haige. Ema läks ikkagi shoppama, kus tal peaks kuskil 3-4 tundi minema. Jürgen läkski siis pärast ema minekut pidusse. Kui ta sinna jõudis, nägi ta tõelist maailma, millist on ta alati tahtnud elada. Seal küll joodi, suitsetati, mängiti videomänge, tõmmati narkot jne. Esimese asjana läks Jürgen sõpru otsima. Need ta leidis videomänge mängides, igalühel õllepudel käes ja väike vint juba sees. Ka Jürgen võtab endale õllepudeli. Sellest hetkest saab see tema ühest kahetsusväärseimaks teoks. Jürgen ja ta sõbrad ei jäta joomist ja selle peale lähevad nad ka narkot tõmbama. Ja mõni hetk hiljem ka suitsetama... Jürgeni ema on samal ajal poes shoppamise lõpetanud ja teel koju.On ta juba peaaegu kohal, kui näeb grupp noori üle tee minemas ja vajutab pidurit. Kui noored on mööda läinud, hakkab ta uuesti sõitma ning järsku käib põmakas
·valdas meisterlikult mitmeid graafikatehnikaid ·tunnustus katkes II Msga ·hinnatud 1930ndate looming · ''Põrgu'', ''Kabaree'', Naised silindritega'', ''Absindijoojad'', ''Viljandi maastik tammega'' · 1920. alguses mitu erinevat kunstiorganisatsiooni: · ''Pallas'' · ''Eesti kujutavate kunstnike keskühing'' Tallinnas'' · ''Eesti Kunstnikkude Ryhm'' · geomeetriline kunst, kubismist lähtuv konstruktivism, L. Lapin, R. Meel, T. Vint · E. Ole · maalikunstnik, sai pakkumisi välisnäitusteks, raske kunstnikuna realiseerida · 'Laud'' mõõdukas geomeetriline kunst · hiljem art deco, siis realism · ''Y. Simmi portree'', ''Fr. Tuglase portree'', ''Hobuseujutajad'', ''Natüürmort kitarriga'' · A. Akberg · radikaalsema geomeetrilise kunsti esindaja · ''Daam lapsega'' · katusemotiivid ''Katused''
Räägin ka sellest kui ohtlik internet meile tegelikult on ja kuidas seda muuta ohutumaks nii endale kui ka teistele. Tänase Interneti kujundamist alustati 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET (USA kaitseministeeriumi poolt loodud esimene pakette vahetav arvutivõrk). 1970. aastal läksid teele esimesed elektronkirjad ning USA oli esmakordselt otseühenduses Suurbritanniaga ja Norraga. Samal aastal töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. 1983. aastal käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. 1993. aastal formuleeris Tim Berners-Lee oma HTML-i esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai endale nimeks World Wide Web (WWW). Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning
muudavad ühtlasi suurte maa- Nugis alade veerežiimi. • Linnud taigavööndis toituvad käbide seemnetest (v.a. röövlinnud), enamik rändlinde on putuktoidulised. Loomad Ondantra Põder Soobel Ahm Reban e Saarma s Linnud Käbilind Laanepüü Kassikak k Vint Punajalg- Tilder Tihane Inimtegevus • Ehitus- ja pabetpuidu tootmine ; • Jahindus, kalapüük ; • Tselluloosi tootmine ; • Maavarade kaevandamine: nafta ja maagaasi, maakide kaevandamine ja vedu ; • Puidu varumine ja niiskes paraskliimas juurviljakasvatus ; • Hüdroelektrijaamade ehitamine, sest okasmetsavööndis on palju veerikkaid jõgesi. Keskonnaprobleemid • Aegade jooksul on metsade pindala inimtegevuse tulemusena pidevalt vähenenud
Elu ilma arvutita oleks suhteliselt keeruline, kuna tänapäeval on enamus inimeste tegevustest seotud arvuti ja masinatega. Internett Internett Tänase Interneti kujundamist alustati 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust. Aastail 1962–1968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste korral. 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. Interneti tähtsus Internetil on tänapäeval väga suur tähtsus, kuna enamus andmesidest ja suhtlusest baseerub internetil. Tuumapomm Tuumapomm Tuumapomm töötati välja Teise maailmasõja ajal USA-s Manhattani projekti raames. 6. augustil 1945 heideti Jaapani linnale Hiroshimale ja 9. augustil Nagasakile. Tuumapommid arvatakse massihävitusrelvade hulka ning nende
• Anda tühje lubadusi. • Lubada hoida saladust. • Jätta inimest üksi. KOKKUVÕTE Pühendumus, tähelepanelikkus, teadmised, mure teise inimese pärast ning usk, et elu on elamist väärt – need on esmatasandi tervishoiutöötaja käsu- tuses olevad peamised ressursid, mida peaks toetama teadmine ja veendu- mus, et nad saavad enesetapu ärahoidmisele kaasa aidata. 23 Esikaanel: Mare Vint „Kivist sild“, lito26/70 Mare Vint (1942) on alates 1960ndate teisest poolest kujundanud olu- liselt Eesti graafika üldilmet. Tema originaaljoonistused ning graafilised le- hed alustasid koheselt oma maailmade loomist, jätkates seda tänini. Nii püsivad juba aastaid teemad ja käsitlused, mille juurde Vint ikka ja jälle oma loomingus tagasi pöördub: metafüüsilised situatsioonid, korra ja kaose vahe kord, arhitektuuri ja looduse suhtlus, inimese üksindus, kunsti kõrgus. Kuigi
● Elas Moskvas, suhtles paljude linnas elavate ja õppivate välismaalastega; ● Eesti kunstitudengid olid Soosteri ateljees sagedased külalised, eesmärgiks viia ennast kurssi Lääne- Euroopa kunstieluga. Mustad kadakad Maastik kuuvalgel Punane muna Valge muna Vaade aknast merelei ANK- 64: ● Rühmitusse kuulusid ERKI tudengid: Tõnis Vint, Aili Vint, Marju Mutso, Malle Leis, Jüri Arrak; ● Teadlik päevapoliitika eiramine; ● Esteetilise vormikuluuri reformimine; ● Konfrontatsioon sots.realismiga; ● 20. sajandi info hankimine ja levitamine lääne kunsti kohta, kontakt Soosteriga. SOUP-69 ● 60ndate keskel õpinguid alustanud arhitektid ja disainerid; ● Anarhistlik ja traditsioone välistav; ● Haakus popkunsti ideedega; ● Esimene näitus 1969 kohvikus „Pegasus“;
Interneti ajaloost Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses professori Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja Trasnpordikihi- ja internetiprotokolli (TCP/IP). 1971.aastal leiutas Ray Tomlinson elektronposti, lisades paar aastat hiljem sellele @- märgi, millest sai alguse e-kiri, nagu me seda tänapäeval tunneme. 1973.aastal esitasid Vint Cerf ja Robert Kahn idee kokkuühendatud arvutivõrkudest, mida võib tänapäeval internetiks nimetada. Aastal 1983 käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 peaarvutiga ja järgmisel aastal
Sel ajal on taigas väga palju linde, kes on siia pesitsema tulnud. Ka põhjapõdrad rändavad vastavalt aastaajale kas põhja- või lõunasuunas. Talvel on siingi vaikne nagu tundras üksikud loomad on endale kasvatanud paksu kasuka ja paljud on talveunne suikunud. Erinevate loomaliikide esindajaid: Taimtoidulised imetajad: põder, orav, jänes, vapiti, kobras, lemming, uruhiir. Loomtoidulised imetajad: hunt, ilves, rebane, karu, nugis, kärp, naarits. Linnud: metsis, laanepüü, vint, kassikakk, vöötkakk. Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega. Kõige levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised. Okaspuudel on tekkinud kohastumus lumega hakkama saamiseks: neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud. Lehtpuudest ja põõsastest kasvavad okasmetsade vööndis vaid kõige vähenõudlikumad - kased, lepad, haavad, pihlakad jt.
Ainuke ametlikult rühmitus lubatudmis ANK'64, kunstiline vabadus 1964. aastal võis siiski korraldas väljenduda näituse "rangesRühma Estonia keldris. stiilis" vaimseks juhiks oli Tõnis Vint ja liikmete hulgas olid graafik Mare Vint ning maalikunstnikud Aili Vint ja Jüri Arrak. Rühmituse liikmed pooldasid abstraktset ja sürrealistlikku Ülo Sooster kunsti (1924-1970) oli kunstnik, kes ja
jäädvustamiseks loodud skulpturaalne kunstiteos. Mälestusmärk Vabadussõjas langenud õpilastele Tallinnas. Kalevipoja monument Tartus. Püha Jüri - Eesti esimene ratsamonument Toris. 15.Marinist-meremaalija. Aili Vindi maal "Hommik udus". Ivan Aivazovsky ,,Wave" 1889. Aili Vint ,,Kivi rannavees" 2000. 16.Natüürmort- vaikelu on elutu looduse ja esemete kujutamine kunstniku poolt seatud kompositsioonis. "Vaikelu kanga, kannu ja puuviljavaagnaga" Paul Cézanne (1893-1894). Johannes Võerahansu natüürmort 1961. Nikolai Guli natüürmort. 17.Koopia-Originaali täpne
Pikkus 67.3 m Tala 13.0 m Sügavus 6.3 m Süvis 5.0 m Bruto kandevõime 1739 tonni Seilamiskiirus Umbes 11 sõlme Ulatus Umbes 10,800 meremiili 55 (37 meeskond, 8 HYPER-DOLPHIN tugi Majutus personal, 18 uuringute personal) Peamine käivitus süsteem Diisel mootor: 625kw × 2 Peamine käivitus meetod Vint sõukruvi × 2 6 4. Uurimislaev KAIYO KAIYO ehitati aastal 1985 ning teda kasutati veealuste operatsioonide laevana New Seatopia projektis, mis tõi kaasa eksperimente süvamere küllastus sukeldumistel ja täitis arvukaid operatsioone kõrgemääralise täpsusega kuni 1990. aastani. Teda kasutati peamiselt veealuste uuringute laevana, mis peamiselt kandis välja merepõhja struktuuri uuringuid. Missioon:
otsitava materjali kohta. (4.) 1.1 Interneti ajaloost Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste korral. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses professori Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja Trasnpordikihi- ja internetiprotokolli (TCP/IP). 1971.aastal leiutas Ray Tomlinson elektronposti, lisades paar aastat hiljem sellele @-märgi, millest sai alguse e-kiri, nagu me seda tänapäeval tunneme. 1973.aastal esitasid Vint Cerf ja Robert Kahn idee kokkuühendatud arvutivõrkudest, mida võib tänapäeval internetiks nimetada. Aastal 1983 käivitati esimene arvutivõrk 200 peaarvutiga ja järgmisel aastal alustas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
