digastricus´e tagumine kõht), m. levator veli 3 palatini, m. stapedius. Sekremotoorselt innerveeritakse nina limaskesta, pisara- ja süljenäärmeid ( v.a. gl. parotidea, gll. buccales) ( Lepp jt 1990: 12). 4 2 PERIFEERNE NÄONÄRVIHALVATUS Perifeerne näonärvi halvatus põhjustab terve näopoole halvatuse ning toob kaasa ka mitmeid eri sümptomeid. Sageli, lisaks näo miimilise muskulatuuri töö häirumisele, kaasub näonärvi halvatusega maitsetundlikkuse nõrgenemine (keele eesmiselt kahelt kolmandikult), pisaraerituse lakkamine ja hüperakuusia (m. stapedius´e häire tõttu). Teadaolevad perifeerse näohalvatuse põhjustajad on borrelioos, sarkoidoos (kaks eelmainitud haigust põhjustavad sageli bilateraalse kahjustuse), diabeet, traumad
Taim kasvab 60- 150cm kõrguseks ja täpilise mürkputke vars on seest õõnes. Lehed on kolmnurksed ja sageli kokkukasvanud, allapoole kaldu. Lehed on kaheli-või kolmelisulgjad ja hallikasrohelist värvi. Õied on valged ning levitavad ebameeldivad lehka. Need taimed, mis on kasvanud varjulisemas kohas, on üldjoontes mürgisemad kui need, mis on kasvanud otsese päikesevalguse käes. Kuivatamisel taime mürgisus väheneb. Mürgisus võib lõppeda halvatuse, hingamishäirete ja surmaga hingamislihaste halvatuse tagajärjel. Kõige mürgisem on juur, mida sageli aetakse segamini mädarõika või pastinaagiga. Taimemahlal on tuimestav toime. Täpilisel surmaputkel on väga huvitav ajalugu. Antiik-Kreekas kasutati surmaputke kurjategijate surmamiseks. Kuni 20. Sajandini kasutati täpilist surmaputke valuvaigistajana, kuid edasipidi loobuti seda kasutamast meditsiinis, sest taim on siiski väga ohtlik.
On täielikult lahustuv kloroformis või benseenis, veidi lahustuv alkoholis või eetris ning väga vähesel määral on ka lahustuv vees. Akonitiin on aedkäokingas sisalduv väga mürgine alkaloid. Mürgine toimeaine mõjub vegetatiivsele närvisüsteemile ja ärritab verre imendudes veresoonte aordi närvilõpmeid, seetõttu aeglustub südametegevus ja vererõhk langeb. Imendub kiiresti läbi limaskestade, aga ka läbi naha. Suures annuses kutsub esile südame- ja hingamislihaste halvatuse tõttu surma. Akonitiini kasutamisest tekkinud sümptomeid saab ravida näiteks atropiini, strühniini või barakoliga. Sümptomid · Suu ja kurk muutuvad tuimaks. · Tekib iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus. · Nahk võib muutuda tuimaks. · Kuulmine võib nõrgeneda. · Nägemishäired. · Sügelemine. · Külma tunne ja kehatemeratuur alaneb. · Langeb arteriaalnevererõhk Akonitiin on ühtlasi meelemürk, mis tekitab manustamisel meeldiva enesetunde.
Lehed on tavaliselt kuni 1 m pikad ja 15¼25 cm laiad, vahel isegi rohkem, suvehaljad, asetsevad enam-vähem korrapärase lehterja kimbuna, värvuselt tumerohelised. · Eelistab varjukaid niiskeid segametsi või võsastike: laane-, salu- lammi- ja lodumetsas. Teda kasvatatakse ka ilutaimena aedades. · Kuulub sõnajalgade hulka. · Ammusest ajast on risoomi ekstrakti kasutatud paelusside vastu nii inimesel kui kariloomadel. Toimeained põhjustavad paelussi lihaste halvatuse ja vabanemise soole seinalt. Peale ravimi sissevõtmist on mõju paelussidele kohene, inimesele hilisem. Seetõttu tuleb võtta mõne tunni möödudes lahtistit. Mõnel pool kasutatud loomasöödana, ilma et esineks mürgistusi. Mandzuurias on risoomi tarvitanud toiduks ka inimesed. Leidub maarja-sõnajala erineva mürgisusega vorme. Ravimi üledoseerimisel tekib mürgistus, mille tunnusteks on oksendamine, kõhulahtisus, peapööritus ja peavalu
Kõik taime osad on mürgised, eriti mari ja risoom. Mürk sisaldab GLÜKOSIIDI PARIDIINI. Mürgituse võib saada juba paari marjaga. Põhjustab siis kõhuvalu, oksendamist, iiveldust, kõhulahtisust, peapööritust, uimasust ja peavalu, samuti põie ja soolte kramplike kokkutõmbeid ning silmapupillide ahenemist. Taimes sisalduvad mürgid hävitavad vere punaliblesid ning põhjustavad krampe ja halvatust. Suurema annuse puhul lõpeks söömine krampide ja südame- või hingamislihaste halvatuse tõttu surmaga. Raskemaid mürgistusi on esinenud marjade söömisel. Ravimtaimena kasutatakse teda kopsutuberkuloosi, närvi- ning peavalude, aga ka hingetoru haiguste, bronhiidi ja kõripõletiku ravimiseks. Mürgisuse tõttu on aga taime kasutamine ravimisel siiski ebasoovitav.
liikumisel, loom võib süüa ebaharilikke esemeid, hakkab tekkima neelu halvatus, mille tulemusel loom ei saa toitu ega jooki neelata. Järgneb erutusstaadium, mis nimegi poolest näitab, et loom on äärmiselt kergesti erutuv. Selles staadiumis tekib loomal rännumaania, mis eelkõige leiab rakendust metsloomade puhul. Neeluhalvatus süveneb, loom ei saa enam toituda. Surmale eelneb halvatuse staadium. Surma põhjuseks on halvatuse levimine skeletilihastele ning lämbumine. Mida ette võtta, kui Teid on purenud marutaudikahtlane loom? Marutaudikahtlase looma puremise korral tuleb haava koheselt pesta rohke vee ja seebiga ning kanda haavale kas joodilahust või etanooli (700ml/l) ja pöörduda seejärel perearsti poole. Marutaudikahtlasest loomast tuleb teatada kas piirkonda teenindavale volitatud veterinaararstile või maakonna veterinaarkeskusse
tagasihoidlikud, külmad toonid) Küpsust näitab ,,Poeedi inspiratsioon" "Püha perekond trepil" 1648 Maali iseloomustus: rahulik kompositsioon, külmad värvid, tugev puhas valgus. Seda hinnatakse kui omamoodi manifesti Nicolas Poussin 16601664 maalis ta oma viimase seeria "Neli aastaaega" Neil maalidel kujutab ta oma lapsepõlvemaastikke Normandias, aga mitte peamist elukohta Rooma linna 1665. aastal saab Poussin halvatuse ning sureb Ta on maetud Rooma linna "Apollon ja Daphne" (1664/1665) Nicolas Poussini loomingul oli suur mõju nii kaasaegsele kui ka hilisemale klassitsistlikule maalikunstile. Tema vaated ja ideed määrasid õpetamise suunad Prantsuse Kuninglikus Maali ja Skulptuuri Akadeemias ka pärast kunstniku surma.
Piirake kõrge kolesteroolitasemega toitaineid - munakollane ja maks. Pole soovitav süüa üle 4 munakollase nädalas. Tarbige väherasvaseid piimatooteid. Suitsetamine on inimese tervisele väga kahjulik. Ja hullem on veel see, et suitsetamisest võib jääda sõltuvusse. Suitsetamine kahjustab kopse ja võib kopsuvähki põhjustada. Kuid suitsetamise kahjulikkus on veel suurem.Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette. Põhjus, miks suitsetajas siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. Kessu Leesmend
Samuti hakkavad suitsetaja hambad kiiremini lagunema. Suitsetajad tunneb ära vaadates nende käsi, kuna nende küüned on sageli kollaka või hallika tooniga. Suitsetajad võib tabada varajane hallipäisus ja tema juuksed muutuvad hõredaks. Suitsetajaga käib kaasas ebameeldiv lõhn, kuna sigareti hais jääb kergesti külge nii juustele kui riietele. Sigareti komponendid. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Vingugaas on lõhnatu mürgine gaas, mida on sigaretisuitsus umbes 4%. Vingugaas satub kopsudest verre ja seostub erütrotsüütide hemoglobiiniga. Tõrv, mis suitsuga hingamisteedesse kandub, sisaldab hulgaliselt kahjulikke aineid, neist ligi 40 soodustavad vähi teket.
peab alandama vererõhku, ravida südamerütmihäireid ning korrigeerida diabeeti, et ära hoida insuldi kordumist. Paljudel juhtudel on soovitatav regulaarne aspiriini tarvitamine väikestes annustes. Samuti tehakse taastusravi kõne ja liikumise parandamiseks. Mis on paralüüs? Halvatus ehk paralüüs on lihaste funktsiooni täielik või osaline kaotus kesk- või piirdenärvisüsteemi kahjustuse tagajärjel. Mis on pleegia? Täieliku halvatuse ehk pleegia korral puudub lihastes igasugune tahtele alluv aktiivsus, st tahtlikult pole võimalik kahjustatud lihaseid tööle panna. Mis on parees? Mittetäielikule halvatusele ehk kerghalvatuseleehk pareesile on iseloomulik lihaste jõu langus. Sageli muutub haigestumise algstaadiumis tekkinud täielik halvatus, mille korral inimene ei suuda tahtlikke liigutusi sooritada, juba mõne päeva jooksul pareesiks, st
Selleks võib kuluda paar nädalat kuni aasta, kuid sagedamini tekivad sümptomid 1-2 kuu jooksul. Haiguse eelstaadiumi ajal tekivad loomal käitumishälbed, rahulik olnud loom muutub agressiivseks, loom erutub kergelt, loomal kaob orientatsioon liikumisel, loom võib süüa ebaharilikke esemeid, tekib neelu halvatus. Järgneb erutusstaadium, mil loom on hästi kergesti erutuv. Selles staadiumis tekib loomal tung rännata. Neeluhalvatus süveneb ja loom ei saa enam süüa. Surmale eelneb halvatuse staadium. Surma põhjuseks on halvatuse levimine skeletilihastele ning lämbumine. (vet.agri) 1.2 Kuidas teada saada, kas loom/inimene oli ikka marutaudis? Kuigi on palju väliseid tunnuseid mille põhjal diagnoosida marutaudi, saab lõplikult kindel olla selles, kas loom põdes marutaudi või mitte laboratoorse uuringu tulemuse alusel. Kuna uurimismaterjaliks on ajukude, ei saa elusloomalt proovi marutaudi uurimiseks võtta. Proovi laboratoorseks uurimiseks võtab arst. (wrongdiagnosis) 4
TALLINNA TEENINDUSKOOL Regina Peterson O11PK BAKTERID JA HALLITUSSEENED Juhendaja: Heikki Eskusson TALLINN2010 Bakterid Salmonella Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga. Nakkusallikaks võivad olla paljud koduloomad. Mikroobide sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased haiguspuhangud. Salmonellad säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, munades, piimas, joogivees. Bakterid paljunevad peensooles ja selle ümbruses paiknevates lümfisõlmedes, levivad organismis vere ja lümfiga ning eritavad toksiine ehk bakterimürke. Salmonella perekonna pool põhjustatud soolenakkust nimetakse salmonelloosiks . Clostridium perfringens Clostri...
juurviljakonservid. Saastunud toiduained ei ole kuidagi iseäralikud, ainsaks väliseks tunnuseks on "kummis" konservikaaned. Botulism Botulism on väga raske, lihashalvatusega kulgev haigus, mida põhjustab anaeroobse bakteri Clostridium botulinum eritatav mürkaine - botuliin. Botuliin blokeerib taaspöördumatult atsetüülkoliini vabanemise närvisünapsites. Selle tagajärjel tekib lihaste paralüüs. Surm saabub hingamis- ja südamelihaste halvatuse tagajärjel. On kolm peamist botulismi vormi: toidubotulism Toiduainete kantud botulism, mida põhjustab botulismi mürkainet sisaldava toidu söömine. Ohtlikud on toidud, mida hoitakse õhukindlalt, näiteks (peam. kodus valmistatud) lihakonservid, suitsuliha jms. Saastunud toiduained ei ole kuidagi iseäralikud, ainsaks väliseks tunnuseks on "kummis" konservikaaned. haavabotulism Tekib Clostridium botulinumiga nakatunud haavas.
ia us o Südamehaig o Südame o Krambid Kõrvaltoimed: o Lihastes nõrga used o Bradükardia halvatuse seiskumin o Suukuivud o Anafülaktilin o Tahhükardia tekitamiseks. e o Näopunetus e šokk o Õhetus o Blokeerivad
Parema kehapoole halvatusega koos võivad esineda kõnehäired e. afaasia. Haige ei pruugi mõista räägitavat või ei suuda ise ennast kõnes väljendada. Kõnekeskused paiknevad vasakus suurajupoolkeras kahe tsoonina. Broca tsoon- motoorne kõneregioon ja Wernicke tsoon on vajalik kuuldud ja nähtud kõne ja kirjapildi mõistmiseks, sensoorne kõneregioon. Vasaku kehapoole halvatuse korral võib olla häiritud keha keskjoonest vasaku poole jääva ruumi adekvaatne tajumine. Neglekt. Erinevatel insuldi vormidel on erinevad tekkepõhjused: Isheemiline insult(infarkt)80% - Transtoorne e. mööduv isheemiline atakk(TIA) miniinsult alla 24 tunni, ühe kehapoole nõrkus Ajutromboos –ajuarterid on ummistunud ja ahenenud Ajuemboolia-rütmihäired,klapirikked, kõrgevererõhk jne Hemoraagia 20%(verevalandus ajus)
tubakaäri huve. Tubaka põlemisel moodustavad keemilised ühendid (neid on üle 4000, mitukümmend neist soodustavad vähi teket) ja tahked aineosakesed ärritavad nahka ja limaskesti, ning satuvad ka neerudesse, kusepõide, kõhunäärmesse, emakasse - peaaegu kõikidesse elunditesse. Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Põhjus, miks suitsetajas siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. Algajal suitsetajal tekitab nikotiin iiveldust ning oksendamist, see on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu. Sissehingatud nikotiin satub kopsudest verre, mis kannab selle kogu organismis laiali
Clostridium botulinum- On Gram-positiivsed, varraste kujuline bakter. Botulismi toksiini tekitab mikroob Clostridium botulinum, mis areneb mullas. Mikroobid hävivad kuumutamisel, kuid eosed taluvad kõrgeid temperatuure. Eosed arenevad õhuhapnikuta keskkonnas. Ohustatud on kodus vähese soolaga valmistatud liha, seened, herned ja muud talvehoidised. Botulismi peiteaeg on 30 36 tundi. Sümptomid on peavalu, nõrkus, kahekordne nägemine, oksendamine. Surm saabub kesknärvisüsteemi halvatuse tagajärjel. Botulismi kahtluse korral tuleb viivitamatult kutsuda kiirabi. Hallitusseened Aspergillus- Esineb kõikjal looduses. Aspergillus on seen, mille eoseid leidub õhus, mida hingame, kuid tavaliselt ei põhjusta haigust. Samas üksikisikut nõrgestab immuunsüsteemi seisund võib olla vastuvõtlik Aspergillus infektsiooni. Aspergilloos võivad esineda patsientidel, kelle immuunsüsteem
Tubaka põlemisel moodustavad keemilised ühendid (neid on üle 4000, mitukümmend neist soodustavad vähi teket) ja tahked aineosakesed ärritavad nahka ja limaskesti, ning satuvad ka neerudesse, kusepõide, kõhunäärmesse, emakasse - peaaegu kõikidesse elunditesse. Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Põhjus, miks suitsetajas siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. Algajal suitsetajal tekitab nikotiin iiveldust ning oksendamist, see on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu. Sissehingatud nikotiin satub kopsudest verre, mis kannab selle kogu organismis laiali
jäänud. Hannes läks mõneks aastaks mereväkke. Puhkusel olles sai ta kutse Liidalt Tondiojale elama minna. Seda ta tegigi, sest arvas, et Saadu Taali laps ei ole tema oma ja sellepärast, et Tondiojal ei pidanud nälja päerast muretsema. Hannes sai koju minnas teada, et Saadu Taali laps on tema oma. Hannes lahutas Liidast ja läks koju tagasi koos Taaliga. Isa halvatuse töttu tegemata töö sai tehtud Taali abiga. 3. MILLISEID PROBLEEME KAJASTAB TEOS? Teos kajastab elulisi probleeme kus rügatakse tööd, peres sureb keegi ära, keegi jääb haigeks, ei saada läbi jne..: Hannese ja Niida armastuse purunemine. Hannese isa on halvatud. Klausi surm. Rabati palju tööd, et saaks ära elatud. Klausi naine lahkus, sest ei saanud pereisaga läbi. 4
kavatseb kasumi eesmärgil Abneri firmaga liita. IX [109] Villemi ja Elsa armastus kaob, Elsa kutsutakse koos emaga peenele peole, kus kullassepp Beckmann talle abieluettepaneku teeb, mille Elsa ka vastu võtab. X [119] Beckmanil ja Elsal on abielu, Elsa näib seda kahetsevat. XI [130] Jakobi sugulased ehitavad linna külje alla maja ning Jakob läheb neid vaatama, et hinges tasakaalu leida. Natuke leidis ka. XII [142] Peremees Abner saab halvatuse ning usaldab oma äri Jakobi hoole alla. XIII [153] Perekonna advokaat teeb Hedvigile silma, Hedvig hoiab eemale. Elsa mees sureb ära. XIV [166] Elsa ema sureb ära, Jakobi vanaema sureb ära. Jakob läheb Elsaga tülli ja lahkub Abnerite juurest. XV [178] Elsa palub Jakobi tagasi, Jakob abiellub Elsaga ja pärib kõik Abneri vara. Vana Abner sureb. 2. osa I [191] Valmistatakse ette endiste Abnerite, nüüd Kadarike poe 75
Präast hoogu teadvus taastub. Narkolpesia sümptomid ja sellega kaasnevad sündroomid võivad ilmneda korraga või areneda tasapisi. 1. Katapleksia äkki tekkiv lihasjõuetus, mille kutsub esile tugev emotsioon. 2. Hüpnagoogilised hallutsinatsioonid tekivad vahetult enne uinumist või tukastumisel. Nähakse ennne uinumist kujundeid, nägusid, veidrusi tekib hirm uinumise ees. 3. Unehalvatus REM uneajal ärkamisega, mis põhjustab lühiajalise halvatuse (ärkad üles ja ei suuda ei käsi ega jalgu liigutada) 5000 ühel esineb naroklepsia ja see on päritav. See on ravimatu. Ravimiteks ergutid. 10 unenippi 1. Ära maga päeval. 2. Õhtuti hoidu kohvist ja ergutavatest jookidest. 3. Väldi uneelset suitsetamist, alkoholi ja rahusteid (kaks viimast põhjustavad une ajal liigset lõdvestumist) 4. Liigu regulaarselt, ära tee trenni kolm tundi enne uinumist. 5. Magamistuba olgu pime, vaikne ja jahe. 6
Ning kui kaua seda kasutada võib tekitada ka impotentsust. Kui naine on rase ja tarvitab amfetamiini võib lapse sünd olla enneaegne ning laps võib olla alakaaluline. Sündimisel võib lapsel tekkida huule ja suulaelõhesin. Amfetamiini kauaajalise tarvitamisel kukuvad inimesel hambad välja. Pikaajaline tarvitamine põhjustab mälu kaotust. Inimene ei või mäletada oma nime ja sünnipäeva. GHB ehk korgijook Nasitel võib põhjustada põiepidamatust. Põhjustab hingamiskeskuse halvatuse ja surma. Koos alkoholiga võib juhtuda ennearvamatu. Marihuaana ja Hasis Kanepi suitsetamisel vananeb inimese nahk väga kiirsti. Kanepisuits sisaldab 10 korda rohkem vähkitekitavaid aineid kui tubakasuits. Igapäevane kasutamine tekitab depresiooni. Areneb sõltuvus. Tekivad suured probleemid hingamis elunditega. Nädala pärast kanepi kasutamist meestel sperma hulk ja kvaliteet halveneb. Opiaadid ehk heroiin Tekitab kiiresti vaimset ja füüsilist sõltuvust.
vaikselt ja väheste inimestega. Peale pulmi kolisid nad kroonlinna, kus Michelson sai sõjaväe arsti koha. Koidula 1. laps Hans Voldemar sureb sarlakite tagajärjel. 1876 sünnib tütar Hedvig. Michelson saab Viini stipendiumi ja Koidula ja nende tütar lähevad kaasa. Seal sünnib kolmas laps,tütar Anna. Hedvig sureb Leningradi blokaadi ajal Anna läheb Itaaliasse Firenzesse. Tema surmast pole midagi teada. Neljas laps Max sureb nurisünnitusel. Kui Koidula isa Jannsen saab halvatuse läheb ta oma poja Eugeni juurde elama. See oli järgmine hoop Koidulale, peale poja surma. Hiljem haigestub Koidula vähki, mida prooviti opereerida, kuid mis ei õnnestunud. Oma elu lõpuaastatel on ta voodihaige ja ei saa voodist tõusta. Aga ta siiskikirjutas oma viimased luuletused tapeedile. · Sureb 11. August 1886 · Maetakse Kroonlinna · Haud oli rüüstatud 2.maailmasõja poolt · Risti peal oli tema nimi tuvastatav · Maetakse ümber metsakalmistule
joobeseisundi alguses kuumustunne kõhus (ingl rush 'palavik'), eriti selge on see tunne heroiini süstimise korral sügav heaolu- ja õnnetunne tuimus ja vähenenud valutundlikkus kapseldunud, äraolev tunne halvenenud aja- ja ruumitaju kõnevõime halvenemine ja liigutuste aeglustumine kehafunktsioonid on pärsitud üledoseerimise korral kiiresti kulgev surmav mürgitus, tekitab hingamiselundite halvatuse Opiaadid mõjuvad inimesele erisuguselt. Näiteks heroiin tekitab tavaliselt kiirema ja tugevama kõhukuumuse kui morfiin, metadoon mõjub sisse võttes aeglasemalt ega tekita heroiini mõjuga võrreldavat kiiret joovet. Kuid eri opiaatide tekitatava joobe erisused ei ole kuigi suured ning paljudel narkomaanidel on raske vahet teha näiteks heroiinil ja morfiinil, peamiselt siis, kui need on eri kangusega. Mõju sõltub ka narkomaani kohanemusest.
t. karjamaal, heina sees, pinnases, sõnnikus, loomade allapanus jne. Seetõttu võib ta kergesti lehmade lüpsi ajal sattuda väliskeskkonnast ka piima. Clostridium botulinum Botulism on väga raske, lihashalvatusega kulgev haigus, mida põhjustab anaeroobse bakteri Clostridium botulinum eritatav mürkaine - botuliin. Botuliin blokeerib taaspöördumatult atsetüülkoliini vabanemise närvisünapsites. Selle tagajärjel tekib lihaste paralüüs. Surm saabub hingamis- ja südamelihaste halvatuse tagajärjel. Hallitused Aspergillus Anamorf-perekond kerahallik (Aspergillus). Aspergilluse liikidest võib sagedamini leida õhu- ja pinnaproovidelt Eestis A. fumigatus, A. versicolor ja A. flavus. Neist esimene ja viimane vajavad kasvuks soojemat kliimat. Mitmed kerahalliku Aspergillus teisliigid on tuntud ohtliku mükoosi - aspergilloosi tekitajatena. Kui hallitusseente eosed satuvad hinga-
Kui sellele lisandub veel hu suur niiskussisaldus, siis soojusregulatsioonimehhanismi toimimine on veelgi raskem. Inimene väsib kergesti, organism nõrgeneb ja higi eritumine lakkab. Võib tekkida kuumarabandus. Kuumarabandus esineb sel juhul, kui kehatemperatuur tõuseb 400-ni. Seejuures esinevad peavalu, selja, jalgade valu, iiveldustunne, oksendamine, raskematel juhtudel ka teadvuse kaotus. Kuuma- rabandus võib lõppeda surmaga sdame ja hingamiskeskuse halvatuse tõttu. Päikesepiste (peaaju kuumeneb 40...42ºC) on kuumarabanduse erivorm. Liigsoojus soodustab ka silmade hallkae (läätse osaline või täielik tuhmumine) tekkimist. Erilist tähelepanu nõuab töö väga külmades ja eriti kuumades tingimustes. 1.4 Inimese termoregulatsiooni mehhanism Hoiab inimese keha temperatuuri ühesugusel tasemel, olenemata välistingimustest. Inimese keha tuuma (siseorganite) temperatuur on 37º C, kõikumine sellest 4º piires.
Nõukogude Liit kahe maailmasõja vahel Õpikust par. 14 (,,Kommunistlik struktuur Venemaa") Enne 1917. Aastat Tsaari Venemaa Oktoober 1917-1922 Nõukogude Venemaa 1922-1991 Nõukogude Sotsalistlike Vabariikide Liit (NSVL) Aastast 1919 oli Leninile tehtud atendaat, kust jäi tal pähe 2 kuuli. Üks kuul eemaldati, aga teine oli ajule liiga lähedal, mis põhjustas 1922. aastal halvatuse. Ta ei saanud enam rääkide korralikult, kirjutada, parem käsi ei funktsioneerinud õigesti. Ta kirjutas ka raamatu, mis müüdi esimesel päeval välja... Lenini kirjutatud 31. köide vms. ,,Kiri kongressile" Stalini laimamine; ,,Nõukogude Liidu tegemine" NSVL moodustamine 1922. aastal Vene NFSV(Nõukogude Föderalistlik Sotsialistlik Vabariik), Valgevene NSV, Taga-Kaukaasia Föderatsioon.
laulupeod iga nelja aasta tagant. Esimesel üritusel Tartus lõid kaasa ligi tuhat lauljat ja pillimeest ning paarkümmend tuhat pealtvaatajat kogu eestist. Oma tegevustel aitas Jannsenit kõvasti ka tema tütar Lydia Koidula, kes kirjutas ka isamaalisi luuletusi, mida loetakse ja hinnatakse ka tänapäeval. Märkimist väärib ka see, et Jannsen kirjutas Faelhmanni poolt viisiga Eesti hümnile sõnad. J.V. Jannsen suri 13. juulil 1890. a Tartus kümneaastase halvatuse tagajärjel. Peale esimest laulupidu jõudis rahvusliku liikumise eesotsa samuti rahumeelseid seisukohti pooldav folkrolist, keeleteadlane ja ühiskonnategelane Jakob Hurt. Ta sündis 22. 07. 1839. Vana- Koiolas. Kõrge hariduse poole püüeldes omandas ta Tartu ülikoolis teoloogiakraadi ja Helsingi ülikoolis filoloogia-doktorikraadi. Töötas üle Eesti nii kodu- kui ka gümnaasiumiõpetajana ja pastorina. Sai 1872. aastal loodud Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks, mis
nimi RHK-10 kood A05.1 RHK-9 kood 005.1 DiseasesDB 2811 MedlinePlus 000598 eMedicine med/238 emerg/64 MeSH C01.252.410.222.151 Botulism on väga raske, lihashalvatusega kulgev haigus, mida põhjustab anaeroobse bakteri Clostridium botulinum eritatav mürkaine - botuliin. Botuliin blokeerib taaspöördumatult atsetüülkoliini vabanemise närvisünapsites. Selle tagajärjel tekib lihaste paralüüs. Surm saabub hingamis- ja südamelihaste halvatuse tagajärjel. On kolm peamist botulismi vormi: · toidubotulism Toiduainete kantud botulism, mida põhjustab botulismi mürkainet sisaldava toidu söömine. Ohtlikud on toidud, mida hoitakse õhukindlalt, näiteks (peam. kodus valmistatud) lihakonservid, suitsuliha jms. Saastunud toiduained ei ole kuidagi iseäralikud, ainsaks väliseks tunnuseks on "kummis" konservikaaned. · haavabotulism Tekib Clostridium botulinumiga nakatunud haavas.
Vaktsiin hoiab leviku äraennetamine: kõrvaldada marutõbised loomad, Vaktsiinid : suukaudne, süstimine. KASS Puukentsefaliit RNA viirus. Peiteperiood on 2-28 päeva (keskmiselt 7-14 päeva), nakatunutest haigestub 10-30 protsenti. Kulgeb 2 staadiumine: 1. Staadium viiruse leviku faas: 2-4 päeva gripile sarnased nähud, keskmiselt8 päeva kestevsümptomiteta periood. Levib Ida- Eestis koos laanepuugiga. Peaiteaeg -2 nädalat. Närvide talitluse häired kuni halvatuse ja võimaliku surmane. 20 prossa haigestutest sureb. Võsapuugi entsenfaliit on kergem 1-5 protsenti sureb. Viiruslik nakkushaigus, mis levib puugihammustuste ja lehma- ning kitsepiima kaudu. Otsene ravi puudub, leevendamiseks valuvaigistid , soovitatakse haiglaravi, ravitakse sümptomeid, läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse. STEN Mumps Kergesti leviv nakkushaigus. Peale nakatumis on haigusel peiteperiood 16-18 päeva, palavik neelamine valus, süljenääre läheb paiste. Leviku teed
kokaiin. Sünteetilised bupivakaiin, lidokaiin, prokaiin jt. LAde klassifikatsioon Estrid Novokaiin e. prokaiin Tetrakaiin e. dikaiin jt. Amiidid Lidokaiin e. ksülokaiin Bupivakaiin jt. LAide farmakoloogilised toimed LAid inhibeerivad erutuse ülekannet närvikiududes, sensoorsetel lõpmetel ja sünapsites. LAide farmakoloogilised toimed Puutudes kokku närviga, kutsuvad närvi innerveeritaval alal esile tundlikkuse kao ja motoorse halvatuse. Innervatsiooni kadu toimub reeglina järjekorras Valutundlikkus Puutetundlikkus Temperatuuritundlikkus Motoorne innervatsioon. Na+-kanalid Koosnevad kolmest alaühikust (, 1, 2), -alaühik moodustab Na+ poori. Rakumembraani kerge depolarisatsioon kutsub esile - alaühiku konformatsiooni muutuse ja kanali avanemise. Kanal inaktiveerub mõne millisekundi jooksul. LAde toimemehhanism
Kasutatakse: intubatsiooni soodustamiseks; liikumatuse tekitamiseks; mehhaanilise ventilatsiooni teostamisel. 26. Millised on perifeersete müorelaksantide toimed organismis? Mida nende manustamine patsiendile teeb? Need ravimid halvavad skeleti- ja hingamislihased, kuid ei mõjuta samas patsiendi teadvust ja valuläve. 27. Mille poolest perifeersed müorelaksandid üksteisest erinevad? Mitte-depolariseerivad müorelaksandid kutsuvad esile lihaste nõrga halvatuse ning blokeerivad erutuse ülekande lihasnärvi lõpp-plaadil. Depolariseerivad perifeersed müorelaksandid kutsuvad esile N-kolinoretseptorite ergutuse – Na kanalid avanevad – erutuse ülekanne pole võimalik. Samuti erinevad toimeaja poolest. 28. Milline on kõige kiirema algusega perifeerne müorelaksant? Milliseid kõrvaltoimeid ta patsiendil võib põhjustada? Suktsinüülkoliin ehk suksametoonium, toime algus 1min. jooksul.
Kraniaalnärvid Meeleelundite närvid: 1. Nn. Olfactorii 1 Maitsmisrakud regio olfactoriasfila olfactoria (läbivad lamina cribrosa) bulbus olfactorius (tuum, mitraalrakud moodustavad glomeruli olfactroii, mille neuriidid kuuluvad tractus olfactoriuse koostisesse). 2. N. Opticus 2 Reetina (kepp- ja kolbrakkude kiht, bipolaarsete neuronite kiht, suurte multipolaarsete neuronite kiht) discus n. opticin. Opticus (läbib canalis opticuse) chiasma opticum (ristuvad mediaalsed kiud) tractus opticuscorpus geniculatum laterale/colliculus superiorisradiatio opticaasulcus calcarineus pk nägemiskeskus Macula, fovea centralis, pimetähn 3. N. Vestibulocohlearis 8 1. N. Cochlearis Karvarakud organum spirales (bipolaarsete neuronite kehad ganglion cochleares) n. cochlearisnucl. Cohlearis post/ant 2. N. Vestibularis Karvarakud t...
Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Inimesele on tubakasuits ohtlik ka ainuüksi seetõttu, et ta on happeline ja kuum. Happeline reaktsioon kahjustab eriti kopsukudet. Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Vingugaas ehk süsinikmonooksiid on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Olenevalt sigaretimargist on ühe sigaretiga saadav tõrvakogus 3-20 mg. Esmapilgul ei tundugi see võib-olla nii suur, kuid aasta jooksul koguneb keskmise suitsetaja kopsudesse siiski ligi kohvitassitäis pigi
kompenseerida toidu vähenenud tarbimist 5. Inimene, kes patsienti toidab, peaks olema asendis, kus tema silmad on võimalikult samal kõrgusel patsiendi silmadega ning pilkkontakt võimalik 6. Söömise ajal ei paluta patsiendil rääkida 7. Julgusta patsienti! 8. Keha ühe poole halvatuse korral aseta toit patsiendi suu tervele poolele 9. Varu toitmiseks piisavalt aega 10. Kasuta abivahendeid: nokaga tass, joogikõrs jms. 11. Ära jäta kunagi patsienti söömise ajal üksi ja tähelepanuta! Hügieenitoimingud- igapäevane pesemine, kammimine, suuhügieen. Riietumine. 1
kolinoblokaatorite mürgistus? (atropiin, skopolamiin)? a) Kõhulahtisus b) Tahhükardia c) Müdriaas d) Tugev higistamine 28. Tubokurariin on oma toimemehhanismilt ... a) NM-kolinomimeetikum b) NM-kolinoblokaator c) NN-kolinomimeetikum d) NN-kolinoblokaator 29. Milline väide on õige? Tubokurariin ... a) ei imendu seedetraktist b) ei metaboliseeru organismis c) eritub neerude kaudu muutumatul kujul d) läbib HEBi 30. Millises suunas toimub lihaste halvatuse teke perifeersete müorelaksantide manustamisel? 31. Millist ainet saab kasutatakse antidepolariseeriva toimega müorelaksantide antagonistina, ühtlasi võimaldab müorelaksandi kiiremini lõpetada? a) Atropiini b) Neostigmiini c) Füsostigmiini d) Atsetüülkoliini 32. Neostigmiini abil ei ole võimalik ... a) tubokurariini toime lõpetamine b) suksametooniumi toime lõpetamine c) kummagi toime lõpetamine d) võimalik lõpetada mõlema toime 33
VIIRUSED Viirus on keemiliste ainete kogum, mis on võimeline tungima elusrakku. Viirused on palju väiksemad ja lihtsama ehitusega kui bakterid. Nad koosnevad nukleiinhappest, mida ümbritseb valguline kest (Joonis 1). Viirused jaotatakse nukleiinhappe alusel DNA-viirusteks ja RNA- viirusteks. Viirused on erineva korrapärase kujuga. Palja silmaga on nad täiesti nähtavad, kui neid on üheskoos küllaldasel hulgal- võib olla mõni miljon miljonit neid. Sel juhul liituvad viirused tihedalt kokku, moodustades seejuures korrapäraseid geomeetrilisi ruumikujundeid. (Joonis 2) Kui viirus nakatub raku, võtab tema nukleiinhape üle rakustoimuvate keemiliste protsesside juhtimise. Rakku sunnitakse viirust paljundama ning selle käigus rakk sageli ise hävib. Viirused esinevad väljaspool rakke nakkuslike viirusosakestena. Viirustel pole absoluutselt mingeid vahendeid liikumiseks, aga ikkagi on ta üks liikuvamaid olendeid või aineid maal. Viirused rändava...
14. Kuidas jagunevad sünteetilised lokaalanesteetikumid ja mille poolest rühmad erinevad? Estrid – novokaiin, tetrakaiin Amiidid – lidokaiin (=ksülokaiin), buvikaiaiin 15. Lokaalanesteetikumide toimemehhanism? Kõrvaldavad valu või takistavad selle teket, pärssides kokkupuutel närvikoega pöörduvalt erutuse levikuks vajalikku aktsioonipotentsiaali. Puutudes kokku närviga, kutsuvad närvi innerveeritaval alal esile tundlikkuse kao ja motoorse halvatuse. 16. Lokaalanesteetikumide farmakokineetilised omadused ja nende erinevus? LAide toksilisus sõltub oluliselt tasakaalust imendumise ja lagunemise vahel. Imenduvad manustamiskohalt erineva kiirusega verre. Võimalik mõjustada vasokonstriktorite lisamisega. Seostuvad kudede ja verevalkudega. Läbivad HEBi ja platsentat. Erituvad peamiselt neerude kaudu metaboliitidena. 17. Lokaalanesteetikumide koostoime teiste ravimitega?(vt ravimregistrist erinevate toimeainete koostoimeid teiste ravimitega)
Valu ja üldanesteesia (Seminar 3) 1. Mis farmakoloogiline vahe on üldanesteesial ja narkoosil? Üldanesteesia - KNSi(peaaju, seljaaju) pidurdus, pöörduv; narkoos – mürgistus, hingamine lakkab, surm. 2. Üldanesteesia nõuded? Milline peaks olema ideaalne üldanesteetikum? Nõuded: teadvusetus, analgeesia, lihaste lõõgastus, füsioloogiline stabiilsus, reflekside allasurumine. Ideaalne üldanesteetikum: ilma vastunäidustusteta, ilma kõrvaltoimeteta. 3. Millised toimed ilmnevad teistel elunditel, kui on manustatud N2O ehk naerugaasi? Hüpoksia oht, inaktiveerib organismis B12 vitamiini, oksendamine, iiveldus, pideval kasutamisel luuüdi depressioon. 4. Millistel põhjustel ei kasutata enam dietüüleetrit ja selgita tema toksilisi toimeid? Kerge üledoseerida, kergesti süttiv, ohtlik. Kõrvaltoimed: hingamiskeskuse halvatus, tugev hingamisteede ärritaja, RR langus, pöörduv maksakahjustus, nohu. 5. Millistel juhtudel...
Tõsisema ajukahjustuse korral võivad lapsed jääda lamavaks haigeks. Sagedased on ka epilepsiahood, õpiraskused ja käitumishäired" (Talvik 2007). Liigne raputamine põhjustab kortikaalsete ja sildveenide rebenemise ajus, mille tõttu võib tekkida subduraalne hematoom, harvem subarahnoidaalne hemorraagia ja ajuturse (Talvik jt 2002). " Ajukahjustus tekitab funktsioonide häireid, vaimset alaarengut, kõne- ja õpiraskusi, erinevaid halvatuse vorme, pimedaks jäämist (Wheeler 2003), söömisraskusi, krambihäireid, hingamis- ja magamisraskusi, motoorika kahjustusi (Showers 1999), neelamis- ja imemisprobleeme, käitumisraskusi ("Shaken Baby Syndrome" 2003), kuulmiskahjustust (Byron 2000), tähelepanuhäireid, tasakaaluprobleeme, emotsionaalseid probleeme, mikro- või hüdrotsefaaliat, koomat, permanentset vegetatiivset seisundit (Peinkofer 2002)" (Ainsalu 2004). Lapsel võib tekkida nii suur ajukahjustus, et ta sureb. Paljud lapsed
·joobeseisundi alguses kuumustunne kõhus (ingl rush 'palavik'), eriti selge on see tunne heroiini süstimise korral ·sügav heaolu- ja õnnetunne ·tuimus ja vähenenud valutundlikkus ·kapseldunud, äraolev tunne ·halvenenud aja- ja ruumitaju ·kõnevõime halvenemine ja liigutuste aeglustumine ·kehafunktsioonid on pärsitud ·üledoseerimise korral kiiresti kulgev surmav mürgitus, tekitab hingamiselundite halvatuse Kahjustused Opiaatide tarvitamise suurim oht on see, et aine üledoosimise korral saabub surm. Opiaadid pärsivad hingamist, üledoosimise tagajärjel hingamine seiskub. Narkomaan kaotab kõigepealt meelemärkuse ning seejärel sureb -halvemal juhul toimub see viie kuni kümne minuti jooksul. Selline seisund nõuab kiiret arstiabi ja spetsiaalsete vastumürkidega (Narcanti jt) õnnestubki inimene mürgitusseisundist kiiresti välja tuua. Sõltuvus
nakatumist. Sümptomiteks on palavik, väsimus, iiveldus, peavalu, gripilaadsed sümptomid, jäikus kaelas ja seljas, valu jäsemetes. Need sümptomid kaovad iseeneslikult keskmiselt kolme päeva jooksul. Ägeda vormi korral siseneb viirus kesknärvisüsteemi ning haigus väljendub seljaaju alfamotoneuronite hävinemise tagajärjel lihastehalvatusena. Seda peetakse lastehalvatuse klassikaliseks vormiks. Halvatus tekib tavaliselt jäsemetes (enamasti jalgades). Ravi on sümptomaatiline, halvatuse korral taastusravi. Hib viirus - Hib-nakkus on imikute ja väikelaste mädase ajukelmepõletiku e. meningiidi põhjustaja Haemophilus influenzae tüüp b on bakter, mis põhjustab rida erinevaid kergema ja raskema kuluga haigusseisundeid. Levib piisknakkusena. Kõige tõsisem nakkuse tagajärg on mädase meningiidi ehk ajukelmete põletiku teke. Lisaks võib H.influenzae tüüp b põhjustada veel kopsu-, südamepauna- ja liigeste põletikku. Nakkus kulgeb
Inimeses on soolekepikeste arv väga suur: näiteks inimese päevases väljaheites võib olla 100 miljardit kuni 10 triljonit soolekepikest CLOSTRIDIUM BOTULINUM Botulism on väga raske, lihashalvatusega kulgev haigus, mida põhjustab anaeroobse bakteri Clostridium botulinum eritatav mürkaine - botuliin. Botuliin blokeerib taaspöördumatult atsetüülkoliini vabanemise närvisünapsites. Selle tagajärjel tekib lihaste paralüüs. Surm saabub hingamis- ja südamelihaste halvatuse tagajärjel. On kolm peamist botulismi vormi: · toidubotulism Toiduainete kantud botulism, mida põhjustab botulismi mürkainet sisaldava toidu söömine. Ohtlikud on toidud, mida hoitakse õhukindlalt, näiteks (peam. kodus valmistatud) lihakonservid, suitsuliha jms. Saastunud toiduained ei ole kuidagi iseäralikud, ainsaks väliseks tunnuseks on "kummis" konservikaaned. · haavabotulism Tekib Clostridium botulinumiga nakatunud haavas.
Kerge PCI puhul ei pruugikõrvalseisvad inimesed aru saadagi, et inimesel on mingi puue. Kerge PCIga inimene võib ise kõndida,joosta ja hüpata, vabalt liikuda. Sümptomid ilmnevad alles lähema uurimise korral, kui nt neuroloog võib diagnoosida kehapoolte toonuse erinevust. Mõõduka PCI korral võib inimene küll iseseisvalt liikuda, kuid vajab sageli tallatuge, ortopeedilisi jalanõusid, randmetuge vmt abivahendeid. Raske PCI korral on halvatuse aste sedavõrd suur, et inimene ei pruugi iseseisvalt liikuda, ta võib suurema osa päevast voodis või põrandal lamada ning liikumiseks ratastooli vajada, seejuures ei pruugi ta ise olla suuteline ratastooli juhtima. Tooks välja ka põhjused mis on antud haiguse tekitajaks. Põhjuseid on nii sünnieelseid kui ka sünniaegsed ja järgsed riskifaktorid. Riskifaktoriteks on ka sünnitrauma, sünnituse ajal
Nangijaalas tõeline imedemaa, on see vaid pool tõde. Teispool mägesid asub Kibuvitsaorg, mida valitseb türann nimega Tengil, kes on taltsutanud kohutava koletise, lohe nimega Katla. Raamatu tegevustik ongi seotud peamiselt Karli ja Joonatani seiklustega, kui nad võitlevad Tengili ja Katla vastu. Kurjus võidetakse, et ent vennad on raamatu lõpuosas sunnitud tegema hüppe kaljult sügavikku. Joonatan on lohemao eest põgenedes saanud koletise tulekeelest pöördumatu halvatuse ning vennad otsustavad hüpata kaljult surma, s.t. Nangiliimasse - maailma teispool Nangijaalat.''(Vennad Lõvisüdamed. Sisu 2015) Raamatu illustraator on Eesti päritolu Rootsi kunstnik ja illustraator Ilon Wikland, kes on joonistanud pilte ka paljudele teistele Astrid Lindgreni raamatutele. 8 Kokkuvõte Kokkuvõtteks, arvan et Astrid Lindgren on üks silmapaistev ja hea kirjanik. Ta on
istudes. Surma põhjuseks oli armastatu kaotus. Pisikene Berthe oligi see, kes isa toolist liikumatult istumast leidis, laps ei suutnud seda uskuda. Pärast Charles Bovary surma müüdi kogu mehe vara maha, millest jäi Berthele kaksteist franki seitsekümmend viis santiimi, mis oli paras summa tasumaks preili Bovary reisikulud vanaema juurde. See tubli naine ise suri veel samal aastal; kuna isa Rouault oli saanud halvatuse, jäi laps ühe tädi hoole alla. See oli vaene inimene ja pani tüdruku ketrusvabrikusse leiba teenima. Younville'is oli hiljem kätt proovinud veel kolm arsti, aga edutult, sest Homais(Bovary'de esimene tuttav selles linnas, linna apteeker) sõi nad kõik kohe välja. Tal endal oli patsiente murdu; kohalikud võimud ei tülita teda ja avalik arvamus sooosib. Ta sai hiljuti Auleegioni risti.
leerideks. Hurt oli konservatiivne ja rahumeelne, rõhutas vaimuelu. Jakobson oli radikaalne ning usuvaenulik. Hurt muutus ebapopulaarseks. 22. Rahvusliku liikumise allakäik 1880. aastatel Hurda lahkumine Eestist ja Jannseni halvatus 1880, C. R. Jakobsoni surm halvatusse 1882, Aleksander III võimuletulek 1881 kuidas mõjutasid kõik need tagasilöögid rahvuslikku liikumist? Hurt lahkus Eestist 1880, hakkas Peterburi Eesti koguduse pastoriks. Jannsen tõmbus halvatuse pärast rahvusliikumisest eemale. Jakobson suri ootamatult rabandusse. Aleksander III võimuletulekuga hakatakse peale suruma vene keelt ja kultuuri. 23. Venestamine mis see oli, millal see toimus, milles see seisnes ja milles see väljendus? Venestamise mõju rahvuslikule liikumisele. Algas aastal 1881 kui tuli võimule Aleksander III, asjaajamiskeeleks muudeti vene keel, kõik koolid tuli üle viia venekeelsele õpetusele, trükiväljaanded allusid
Lihasrakus jämedad (müosiin) ja peened (aktiin, mille ümber tropomüosiini molekulid, millele kinnitub troponiin) filamendid. Libisevad üksteise vahele. Kui Ca tase tõuseb, kinnitub see troponiinile, mis käivitab kontraktsiooni. Ühendus NS ja skeletilihaste vahel toimub läbi alumiste või alfa-motoneuronite. Seljaaju tasemel toimub lihtsam motoorika (refleksid, kõndimismuster). Alumise motoneuroni kahjustub toob kaasa osalise/täieliku halvatuse. Mediaalsed juhteteed keha asend, tasakaal · Vestibulospinaaltrakt- keha asend ja stabiilsuse säilimine · Restikulospinaaltrakt- tasakaalu ja keha asendi säilitamine ennetavalt Lateraalsed juhteteed- tahtelised liigutused · Rubrospinaaltrakt- distaalseid lihaseid innerveeriv · Kortikospinaaltrakt- alfa-motoneuronid keha tüvi ja jäsemed Primaarsest motoorsest ajukoorest algab suurim osa kortikospinaaltraktist, kahjustus toob
tsentraalseteks halvatusteks (esineb sagedamini) ja perifeerseteks halvatusteks 3 ·Tsentraalne halvatus: Halvatud lihaste toonus aja jooksul suureneb (nädal, kuu). Põhjustades jäsemetes kanguse e. spastilisuse või ka rigiidsuse. Reflekside elavnemine. Patoloogiliste reflekside ilmumine. Jälgida inimese tavalisi liigutusi, kuidas inimene käib, vastupanujõud. Tsentraalse halvatuse korral ei teki lihasatroofiat kiiresti. (põhjused: insult, kasva, traum näiteks) · Perifeerne halvatus: halvatud jäse lõtvub, jääbki lõdvaks. Lihased atrofeeruvad. Amüotroofiline sündroom on tüüpiline perifeersele halvatusele, refleksid kustuvad ära. (põhused motoneuroni haigus nt. Spastiline ja lõtv halvatus Tsentraalne ehk spastiline halvatus - tsentraalse motoorse neuroni kahjustuse tagajärjel.
Need on ohuks käitumisele mittesuitsetajatele, nn passiivsetele suitsetajatele Miljoneid aastas. Põhjuseks südame ja veresoonkonna Surmajuhtumid haigused, kopsuvähk, muud kopsuhaigused, ka aastas hukkumised hooletust suitsetamisest süttinud tulekahjudes Nikotiini kahjulik toime Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Põhjus, miks suitsetaja siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. Algajal suitsetajal tekitab nikotiin iiveldust ning oksendamist, see on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu. Sõltuvust tekitavateks aineteks on tubakasuitsus nikotiini erinevad vormid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
