100 cm. 2. Asetame punase kanga pahemale poole vatiini ning omakorda selle peale kollase kanga pahema poole ning kinnitame nööpnõeltega. 3. Seejärel tepime kangad ja vatiini diagonaalselt läbi.Lihtsamaks teppimiseks võib kasutada maalriteipi.St kleebime maalriteibi diagonaalselt ühest nurgast teise ja õmbleme kihid teibi kõrvalt läbi, 3 cm kauguselt.Jõudes nurgani kleebime teibi risti õmblustega ning jätkame õmblemist kuni kõik on läbi tepitud. 4. Seejärel rullkandime pajalapi lühemad otsad 5 cm laiuse kandiribaga. 5. Voldime pajalapi kummastki otsast 25 cm sissepoole,et moodustaksid taskud,seejärel kinnitame 0,5 cm kauguselt,jättes taskuavad. 6. Järgmiseks teeme riputusaasa.Selleks lõikame välja kangast 8 x 5 cm riba,murrame
Mehaanikateaduskond Eriõppe projekt MEX0030 Töö autor: Juhendaja: Tallinn 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1.Marsruuttehnoloogiad..............................................................................................................3 1.1.Võll....................................................................................................................................3 1.2.Ellips.................................................................................................................................5 1.3.Plaat...................................................................................................................................9 2.Lõikerežiimid.............................................................
Tasku laius: 25 cm + õv 3 cm ( külgedele 1,5 cm) 2) Lõikame välja põlle detailid. 3) Töötleme põllepaelad. 4) Töötleme lõikeservad kahekordse palistusega ja kinnitamisel jäävad põllepaelad palistuse vahele. 5) Valmistame tasku. a. Äärestame lõikeservad ehk küljed ja allääre b. Töötleme käänise osa nurgad ehk taskuava. c. Töötleme allääre nurgad ehk õmbleme nurgad puhtaks d. Kinnitamine masinal kääniseosa 0,1 cm kauguselt murdejoonest. e. Traageldame või kinnitame tasku asukohale. f. Lõikame tugevduslapid raadiusega 1,5 cm ja äärestame tugevduslapid. g. Asetame taskunurkade kohale pahemale poolele äärestatud tugevduslapid. 6) Õmbleme tasku põllele palistuse käändeservast 0,1 cm kauguselt . 7) Kindlustamaks taskunurkade hargnemist õmbleme ülesse taskunurka kinnitusluku (kolmnurkse või nelinurkse)
Osa kvantmehaanikast. (fotoefekt) Neli optika põhiseadust Valgus levib sirgjooneliselt. Valguskiired on sõltumatud. Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langemisnukr võrdne peegeldumisnurgaga. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus. Inimese silm Eristame pool miljonit värvi ja tooni. Selge ilmaga näeksime küünlaleeki 27km kauguselt. Miks näeme lõket ainult 68 km kauguselt? Silma eraldumisvõime nurk, mille korral inimen eristab veel kahte punkti. Miks me näeme kokkusulanud pilti, kui vaatame liikuvast autost välja? http://www.absorblearning.com/media/attachment.action?quick=90&att=640
Voodrikangaks sobib õhuke puuvillane kangas. 4. Lõika välja kotisuu kangas: 2 tükki suurusega 20x32 cm. 5. Aseta enda ette lauale pealiskanga ruudud (paremad pooled vastamisi) ja nende peale voodrikanga ruudud (samuti paremad pooled vastamisi). Kinnita neli kihti nööpnõeltega. Õmble kolm külge masinaga kokku (ülemine külg jääb avatuks). 6. Lõika alumistest nurkadest kangast vähemaks, st lõika õmblusest 1 mm kauguselt nurgad kolmnurkadena maha. 7. Pööra kott ümber, st pane käsi pealiskangaste vahele ja tõmba need väljapoole. Kohenda kihte nii, et vooder jääb kenasti pealiskangaste vahele. Nurkade väljalükkamiseks kasuta tömpe kääre. 8. Pressi kotisuu tükid pikemat külge pidi pooleks (parem pool väljapool) ja võta need siis uuesti ühekordseks lahti. Mõõda paelaava jaoks mõlemal tükil ühest alumisest
septembris. Umbes nõrgad ning 20 muna seepärast peavad hoiustatakse hüljatud elama puudes, et olla rihukanalaste kaitstud kiskjate ja pesadesse või teiste komodo kaevatakse ise pesa. varaanide eest. Munad arenevad 7-8 Komodo varaan saab kuud, koorudes täiskasvanuks 8-9 aprillis. aastaselt ja elab umbes 30-aastaseks. Komodo varaan näeb objekte kuni 300 meetri kauguselt. Ta näeb ka värve, aga ta ei erista hästi Komodo varaani seisvaid objekte. kompimismeel on Komodo varaan väga hea, tema kasutab oma keelt, soomused tunnevad et maitsta, haista ja puudet närvide kompida. Tänu oma kaudu. hea haistmismeelele, võib söögi asukoha määrata juba 4-10 km kauguselt. Kasutatud allikad: https://www.wikipedia.org/ https://www.google.ee
Rebase keha on kuni 85cm ja saba kuni 50cm pikk, ta kaalub kuni 9kg. Eestis on rebane tavaline loom. Elupaigaks eelistab ta väikesi kultuurmaastikus asuvaid metsi. Ta kraabib endale uru või kohendab sobivaks mõne mahajäetud mägraurustiku. Jahile läheb rebane pimedikus, ta toitub peamiselt närilistest, kuid murrab ka teisi väikesi loomi. Rebane on taiplik, tal on erakordselt hea kuulmine ja haistmine : näit. hiire piiksumist kuuleb ta 300m kauguselt ja lummepeitunud tedreparve haistab 40m kauguselt. Et rebase talvekarvastik on väga kohev ja tihe, hinnatakse teda karusloomana. HUNT : Põhjapoolkeral elutsev koerlane, kelle levila ulatub tundratest poolkõrbeteni. Hunt on 110 160cm pikk, 85cm kõrge ning kaalub kuni 78kg. Ta on tugev kiskja ja suudab saaki kaua jälitada, sest on vastupidav jooksja. Ta võib korraga ära süüa 10kg liha, aga võib ka kümmekond päeva järjest nälgida
ka jalakäija saab ennast kindlustada. Kõige odavam ja tõhusam kindlustus jalakäijale on helkur. Tõsi, jalakäija saab ennast kindlustada ka kindlustusfirmas, kuid nemad tegelavad vaid tagajärgedega. Ennetus nende valdkonda ei kuulu. Jalakäija näeb pimedal ajal tuledega autot juba päris kaugelt, kuid kahjuks on autojuhil meid, jalakäijaid, palju raskem märgata. Kui valgustamata jalakäijat näeb autojuht alles 30 meetri kauguselt, siis valgustatud liiklejat näeb autojuht juba 130- 150 meetri kauguselt. Niisiis, pimedal ajal on ohtlik kanda tumedaid riideid ja olla seejuures veel ilma helkurita. See on lausa kurvastama panev, et suur hulk inimesi ei teagi kui vajalik on olla nähtav ning nad ei teadvusta endale helkuri olulisust. Inimesed arvavad, et helkur on lapsik ja üldsegi mitte moodne. Selliselt toimides on nad enda suhtes ääretult hoolimatud.
pisteharjasteks. Isastel on pisteharjased taandarenenud ning pisteaparaati kasutatakse vaid vee ning taimemahlade tarbimiseks. Pärast torget naha sisse hakkab sääsk eritama hüübimist takistavaid aineid - antikoagulante - sisaldavat sülge, mis soodustab muuhulgas ka taimede mahlavoolu. Mille järgi sääsed oma ohvri leiavad? Sääsed orienteeruvad saagi leidmisel põhiliselt süsihappegaasi lõhna järgi. Nad suudavad juba mõnekümne meetri kauguselt õhus ära tunda püsisoojaste loomade poolt välja hingatud süsihappegaasi jälgi ning selle kaudu lennata ohvrini. Kui sääsk on jõudnud ohvrile lähemale, siis orienteerub ta soojuskiirguse ja niiskuse järgi. Vahetus läheduses, mõne meetri kauguselt, kasutavad sääsed nägemismeelt. Enne vihma on sääsed eriti aktiivsed, siis pole päikest ja õhk on niiskem, võimaldades sääskedel mugavalt lennata. Eelkõige tähendab saabuv vihm sääskedele hulgaliselt uusi veekogusid, kuhu
Parasiitsetel võivad jalad olla jämedad, varustatud võimsate küünistega, mis on kohastunud peremehe külge klammerdumiseks. Tiivad: kahetiivalistel normaalselt arenenud ainult eesmine tiivapaar, tagatiivad on muutunud sumistiteks. Tagakeha: koosneb sääselistel 7 või 8 lülist, pikk ja sale tagakeha. Mille järgi sääsed oma ohvri võtavad? Sääsed orienteeruvad saagi leidmisel põhiliselt süsihappegaasi lõhna järgi. Nad suudavad juba mõnekümne meetri kauguselt õhus ära tunda püsisoojaste loomade poolt välja hingatud süsihappegaasi jälgi ning selle kaudu lennata ohvrini. Vahetus läheduses, mõne meetri kauguselt, kasutavad sääsed nägemismeelt. Enne vihma on sääsed eriti aktiivsed, siis pole päikest ja õhk on niiskem, võimaldades sääskedel mugavalt lennata. Eelkõige tähendab saabuv vihm sääskedele hulgaliselt uusi veekogusid, kuhu muneda. Sellist võimalust ei jäta ükski sääseema kasutamata.
viljastamiseks kasutatakse. Vaid mõningate liikide, näiteks majasääse, emasloomad suudavad muneda üksikuid mune ka ilma verise kõhutäiteta, kasutades vastsestaadiumis kogutud varuaineid ja taimedest imetud mahla. Enamikul sääseliikidel ei hakka sugurakud ilma veresöömata üldse arenema. Mille järgi sääsed oma ohvri leiavad? Sääsed orienteeruvad saagi leidmisel põhiliselt süsihappegaasi lõhna järgi. Nad suudavad juba mõnekümne meetri kauguselt õhus ära tunda püsisoojaste loomade poolt välja hingatud süsihappegaasi jälgi ning selle kaudu lennata ohvrini. Kui sääsk on jõudnud ohvrile lähemale, siis orienteerub ta soojuskiirguse ja niiskuse järgi. Vahetus läheduses, mõne meetri kauguselt, kasutavad sääsed nägemismeelt. Enne vihma on sääsed eriti aktiivsed, siis pole päikest ja õhk on niiskem, võimaldades sääskedel mugavalt lennata. Eelkõige tähendab saabuv vihm sääskedele hulgaliselt uusi
Tapeedi paigaldamist alusta lae poolsest otsast. Voldi lahti ülemine ots ning asetage soovitud kohta. Silu harja, rulliku või lapiga alla külgedele, et eemaldada kõik õhumullid ja kortsud. Sama moodi voldi lahti ka alumine ots ning kinnitage samat tehnoloogiat kasutades seinale. Üleliigne liim eemalda koheselt niiske käsnaga. Aeg-ajalt on soovitatav kontrollida paanide paiknemist, et oleks endiselt sirge. Sisenurka kattev paan lõigake vertikaalselt pärast murdekohta 20–30 mm kauguselt. Paani ülejäägiga võib alustada järgmise seina katmist. Välisnurka kattev paan lõigake vertikaalselt pärast murdekohta 10–40 mm kauguselt. Jällegi võib ülejäänud paaniga alustada järgmise seina katmist. Akna- või uksepiita katvasse paani tehke diagonaalne sisselõige, mis ulatub täpselt piida välimise nurgani. Tapeet silu seina poolt piida poole nii, et tapeet kinnituks piida külge.
rull pahtlilabidad, värvialus. tööde teostamiseks kasutatavad materjalid Metallipuhastusaine või lakibensiin, suuremate aukude täitmiseks metallipahtel, kruntvärv, metalli viimistlusvärv. tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid kaitsekindad, respiraator, kaitseprillid, tööriided ja turvajalanõud. tulemuse kvaliteedi kontrollimine Pinna vaatlus visuaalselt 1,5 m kauguselt, naturaalses valguses.J älgin pärast teise kihi värvi kuivamist, et värv poleks voolama hakanud, kas on saanud ühtlaselt, kas kõik kohad on pinnal täidetud, kontrollin, et töö käigus pole sattunud pinnale võõrkehasid (tolm, putukad, ripsmekarv). Vajadusel lihvin maha ja teen parandused 2. Seinte viimistluses kasutatavad rullmaterjalid ja nende omadused Kasutusotstarve Rullmaterjali ülesanne on kaunistada ruumi, parandada selle soojapidavust ja hügieenilisust. Pinna
· Heleduse ja kontrastsuse mõiste · Valgustusaparaadi valik · Ring- ja suundtoimega valgustusaraadid · Tule värvi ja karakteristika valik · Valgusallikad ja nende fokuseerimine Tuletorni kuju ja värvuse valimisel lähteandmeteks · etteantud nähtavuskaugus · valgustustingimused · fooni iseärasused · tuletorni välispinna kattematerjalide fotomeetrilised omadused Ehitise kuju valikul tuleb silmas pidada, et suurelt kauguselt ehitise pisidetaile ei eristata, kontuurid aga moonduvad. Tuletornide sobivaimaks kujuks on kas silindriline või ülalt kitsenev torn, tulepaakide jaoks aga sobivad kõige enam silindrilise kujuga kilbid. Nimetatud kujud tagavad parima nähtavuse mistahes suunas.Kui nähtavuskaugus ei pea ületama 3 - 4 miili, võib kasutada kolmnurkseid, trapetsi- või rombikujulisi kilpe. Ehitise ja fooni vahel heleduskontrasti tekitamiseks on tuletornid ja meremärgid tarvis vastavalt värvida
Niiske puit on le 25% Ehituspuidu niiskus aste on 15% Puukuiv materjal peab olema 13% Tisleri kuiv on 6-10% Puuvirna krgus peaks olema vhemalt 20 cm Virna laius ei tohiks olla le 50 cm Lauavirna vahe liistud peaksid olema tollised Liistud peavad olema ksteise all ,levalt alla Liist peaks raest max 20 cm kauguselt hakkama Ssipool alati lesse poole,siis lheb niiskus paremini vlja Laua otsad ei tohiks olla pikese poole Lauavirnad peaks olema phjast luna vi otsad katta mingi materjaliga n: eterniidiga Lauavirn peaks asetsema lagedama platsipeal Kuivatamis viisid: Kuivatada pstijalal, juurte peal Loomulik kuivatamine, kamberkivatamine- saab tisler kuiva puidu, Kontaktkuivatamine, kuivatamine krgsagedus vljad, kuivatamine infrapuna kiirtegaes, kuivatamine vedelikes, kondents kuivatamine, vaakum kuivatamine.
1. Joonisel on kujutatud 2-meetrise läbimõõduga märklaud, mille pihta laskmisel on iga punkti tabamine võrdvõimalik. Leia tõenäosus, et ühe lasuga tabatakse märklaual kujutatud sinist piirkonda. 1 2 1) 2) 0,414 2. Ümmarguse laua läbimõõt on 80 cm. Väike laps ulatab haarama laualt eset kuni 20 cm kauguselt laua äärest. Millise tõenäosusega saaks ta laualt eseme kätte? 3. Kuubi sees on kera, mis puudutab kõiki kuubi tahke. Juhuslikult välja tulistatud kuul tabab kuubi sisemuses võrdse tõenäosusega mistahes punkti. Kui suur on tõenäosus, et tabatud punkt asub keras? Vastus andke täpsusega 0,01. 4. Valgusfoori tsükli pikkus on 1,5 minutit, millest punane tuli põleb 42 sekundit ja kollane tuli iga kord 3 sekundit
detsibellide skaalat, mis algab kuuldelävest. Vähim eristatav helirõhu taseme vahe on ligikaudu 1 dB. Müra iseloomustamiseks kasutatakse praktikas sagedamini A-skaalat. Sel juhul ei uurita müra spektrit (müramõõtja filtri sageduskarakteristik võtab arvesse ka müra erinevad sagedused). Täpsemaks uurimiseks tuleb mõõta müra erinevate sagedusvahemike puhul. Insener või majandusjuht peab kujutama ette, milline on müra. • Sosin 1 m kauguselt on 20 dBA • Praktiliselt vaikne ruum – 40 dBA • Keskmise valjusega jutuajamine – 60 dBA • Inimesi täis ruum ja enamik tootmistsehhe – 75 dBA • Sõiduauto 15 meetri kauguselt – 75 dBA • Tiheda liiklusega tänav – 80-90 dBA Päris müravabas keskkonnas ei tunne inimene ennast hästi. Optimaalne müra 10-20 dBA esineb vaikse ilmaga vabas looduses. Kontoris on vastuvõetav müra 50-55 dBA, mis ei sega tööd. Üle 60 dBA müra hakkab segama keskendumist. Seda teeb
süsteemi kogulaeng on jääv suurus. + ioon: elektronide lahkumisel aatomist. ioon: elektronide lisandumisel aatomisse. Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega. Coulumb s- kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ning pöördvõrdeline nende laengute vahelise kauguse ruuduga. Võrdetegur k kaks ühe kuloni suurust laengut mõjutavad vaakumis teineteist 1m kauguselt jõuga 9 x 109N. Aine di elektriline läbitavus ainet iseloomustav suurus, mis näitab mitu korda nõrgeneb elektrilaengute vastastikmõju keskkonnas võrreldes vaakumiga. Elektriväljatugevus näitab kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Jõujooned mõttelised kõverad, mille abil piltlikult kujutatakse elektrivälja ning mille suund välja mistahes punktis ühtib posit laengule mõjuva jõu suunaga
Raisjamatja ( Nicrophorus) Raisamatja nimi utlebki sellest, et ta matab oma leitud korjused maa alla, et tulevaseid vastseid toita. Raisamatja tunneb korjuste lõhna mitmesaja meetri kauguselt. Raisamatjal on tugevad lõuad, millega ta purustab toidu. Vastavalt eluviisile on raisamatjal kaevjajalad, millega ka kaevab oma saaki aeglaselt maa alla, et emane saaks sinna lähedale munad muneda ja siis on tulevastel väiksestel kohe süüa. Emane rajab muna ümber kaarja käigu mille seinte väikestesse koobastesse muneb. See järel toitub ise. Vastsed ei söö kohe korjust vaid algul toidab neid nende ema pruunikate toidutilgakestega. Korjuse matmisel töötavad koos nii emane
männipuust nikerdatud ikonostaas ja haruldasi seinamaalinguid. Aastail 19171923 oli klooster evakueeritud Rostovisse Jaroslavi kubermangus, Vabadussõja ajal oli kloostri hoonetes tüüfusehaigla. Pärast Eesti iseseisvumist konfiskeeris Eesti valitsus 1919 enamiku kloostri maadest ja allutas selle Eesti Apostlik-Õigeusu kirikule, mis ei allunud alates 1923. aastast Moskvale. Teise maailmasõja ajal möödus rindejoon kirikust kõigest mõne kilomeetri kauguselt ja sakslased asutasid kloostrisse kontsentratsioonilaagri. Hetkel elab kloostris üle saja nunna ja noviitsi.
Phrasose tuletorn Aleksandrias Aastal 279 e.K.r, pärast 20 aastat kestnud ehitamist oli Aleksandria tuletorn valmis ja nimetati kohe üheks maailmaimeks. See oli esimene suur tuletorn, mida iganes ehitatud, ning pealegi võimas, et pidas vastu üle tuhande aasta ka mitmele maavärinale. Tuletorn sai oma nime Pharose saarelt, kuhu ta ehitati. Paljudes keeltes tähendab sõna "pharos" tänapäevani "tuletorni". Saar asus väljaspool Aleksandria sadamat ning oli ühendatud maismaaga teetammi kaudu. Me võime Pharose tuletornist saada ettekujutuse Rooma müntide järgi ja vanaaja käsikirjadest leitud kirjelduste põhjal. 122 meetri (400 jala) kõrgust tuletorni võisid merel seilavad laevad näha paljude miilide kauguselt. Valgest marmorist Pharose tuletornil oli kolm järku, millest igaüks oli kitsam. Torni alumine korrus oli ristkülikukujuline, keskosa oli kaheksanurkne ja ülaosa silindriline. Aastal 1326 p.K.r sai tuletorn maavärin...
detsibellide skaalat, mis algab kuuldelävest. Vähim eristatav helirõhu taseme vahe on ligikaudu 1 dB. Müra iseloomustamiseks kasutatakse praktikas sagedamini A-skaalat. Sel juhul ei uurita müra spektrit (müramõõtja filtri sageduskarakteristik võtab arvesse ka müra erinevad sagedused). Täpsemaks uurimiseks tuleb mõõta müra erinevate sagedusvahemike puhul. Insener või majandusjuht peab kujutama ette, milline on müra. · Sosin 1 m kauguselt on 20 dBA · Praktiliselt vaikne ruum 40 dBA · Keskmise valjusega jutuajamine 60 dBA · Inimesi täis ruum ja enamik tootmistsehhe 75 dBA · Sõiduauto 15 meetri kauguselt 75 dBA · Tiheda liiklusega tänav 80-90 dBA Päris müravabas keskkonnas ei tunne inimene ennast hästi. Optimaalne müra 10-20 dBA esineb vaikse ilmaga vabas looduses. Kontoris on vastuvõetav müra 50-55 dBA, mis ei sega tööd. Üle 60 dBA müra hakkab segama keskendumist. Seda teeb
● Müra taseme alandamiseks kasutatakse müratõkkeid, muudetakse sõidutee pinnase tekstuuri, konstrueeritakse vaiksemaid reaktiivmootoreid jne. Fakte Suurim müratase mõõdeti Tunguska meteoriidi plahvatusel atmosfääris altituudis 5-10 m maapinnast, milleks oli 300- 315dB Fakte Veel suurimaid müratase mõõtmisi: ● Suurem maavärin - 235dB ● 1-tonnine TNT pomm - 210dB ● Vulkaani Krakatoa plahvatus - 180dB ● Lõvi karje 1 meetri kauguselt - kuni 114dB https://www.youtube.com/watch?v=LomQYGKcEXg Kasutatud kirjandus ● http://en.wikipedia.org/wiki/VU_meter ● http://en.wikipedia.org/wiki/Noise_pollution ● http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%BCrareostus ● http://www.aia.tartu.ee/oppetoo/GregorEesmaa.pdf
JUPITER JUPITER Päikesest kauguselt viies planeet Heleduselt neljas taevakeha Päikesesüsteemi suurim planeet Nime saanud roomlaste jumala Jupiteri järgi JUPITERI OMADUSED Koosneb peamiselt heeliumis ja vesinikust -gaasiline planeet Puudub tahke pind Atmosfäär on jaotunud erinevateks kihtideks Jupiteri katavad alati pilved Vähemalt 67 kaaslast JUPITERI KAASLASED Kokku 67 kaaslast Nendest 51 on raadiusega 10 km või ka väiksemad Neli suuremat kaaslast Io - Europa Ganymede - Callisto Need avastas Galileo Galilei SUUR PUNANE LAIK Tuntuim Jupiteri nähtus Asub lõunas On suur keeristorm -tuule kiirus u 500 km/h Sinna mahuks 2- 3 Maa suurus planeeti HUVITAVA FAKTID On võimalik näha maalt palja silmaga Jupiteril on kõikidest planeetidest kõige lühem päev - 9h ja 55min Jupiter teeb 11,8 Maa aastaga tiiru ümber päikese Maa on 318 korda kergem, k...
JUPITER 8.KL Markus Kask Üldinfo Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet. Hiidplaneet Jupiter ületab kõigi teiste planeetide kogumassi umbes kaks ja pool korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Astronoomid teavad Jupiteri juba antiikajast. Jupiter sai oma nime roomlaste peajumala järgi Astronoomid teavad Jupiteri juba antiikajast. Kuu ja Veenuse järel on Jupiter heleduselt kolmas taevakeha. Pinnas,mass ja kaugus
näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub valguse ja värvi ebaselgesse mängu. • Loobusid oma maalidel teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest. • Maalidel oli tähtsam valguse ja õhu maalimine, esemete kujutamine vähemoluline. • Huvist valguse maalimise vastu töötasid nad otse looduses. Kasutasid heledaid puhtaid värve ja asetasid need lõuendile komataoliste pintslitõmmetega. • Värvilaigud andsid õige tooni alles teatud kauguselt vaadates. • Varem oli maalide ülesehitus läbimõeldud ja tasakaalustatud. • Impressionistid maalisid juhuslikke lõike ümbritsevast. • Pildi serv võis lõigata pooleks mõne tegelase või eseme. • Teoste sisu ei olnud oluline, maalisid tavalisi esemeid, maastikke, linnavaateid ja oma kaasaegseid inimesi. • Maalisid samu vaateid erinevatel päeva ja aastaaegadel, saades nii erineva meeleolu ja värvikasutusega töid.
Nimi: Jaanuari Hälve Juuli Hälve Jaanuari Hälve Juuli Hälve keskmine C° keskmine C* sademet % sade % temp. temp. e summa mete 2015 2015 2015 summ a 2015 Türi -1,8 2,5 16 -1,2 77,1 135,3 78,3 95,5 Vilsand 1,7 2,4 16,9 0,5 42,5 90,4 37,3 76.1 i Kliimaerinevuste põhjendus 1) Juuli keskmine õhu...
1.Kus elavad piisonid? Piisonid elavad Euroopas ja Põhja Ameerikas. 2. Kuidas on piisonid kohastunud eluga rohtlas? Töö näiteid piisoni toimetuleku kohta preerias. Piisonid võtavad vahel tolmuvanne mille eesmärgiks on karvkatte vahetumise sujuvamaks muutmine, putukate eemale hoidmiseks ning ka päikese kaitseks. Tihe ja paks karvkate putukate ja päikese kaitseks. Teravad sõrad paremaks liikumiseks. Väga arenenud haistmine, haistavad ohtu juba 2 kilomeetri kauguselt. Piisonid koristavad oma maid lumest puhtaks kuna nende peamine toit talvel ongi just rohi ja juurikad. 3.Kuidas on preeria koosluse säilimine sõltuv piisonitest? Taimetoitlastena söövad piisonid rohtu, kui seda ei tehtaks kasvaks preeria umbe.Lisaks langetavad piisonid ka väikeseid puid.Maas need kuivavad ning süttivad kiiresti põlema, mis soodustab tulekahjusi. Tulekahjud hävitavad kõik maapeal oleva kuid jätavad juured alles.
Kui aku laadimise märgutuli süttib, siis viga on selles,et enam ei toimu aku laadimist rike võib olla generaatoris, juhtmesti- kus või on midagi juhtunud generaatori ajamirihmaga ( see on kas lõtv või purunenud). VALGUSTUSSEADMED Valgustusseadmete asukohad Kõik autolaternad peavad olema terved, puhtad ja paigutatud vastavalt nõuetele. Numbrituli peab olema nähtav päevavalges vähemalt 40 m kauguselt ja pimeda ajal 25 m kauguselt Näidikute plokis on signaaltuled: Kaugtulede Udutule Lähitulede signaaltuli signaaltuli signaaltuli VALGUSTUSSEADMED Udutulede paigutus LISASEADMED JA VARUSTUS Kaasaegsete sõiduautode salongivarustuses on alati istmete peatoed. Need kaitsevad
pinnalainete puhul erisugune. Toatemperatuuril näiteks on heli levimiskiirus · Õhus 330 m/s · Heeliumis 965 m/s · Vees 1450 m/s · Hõbedas 2700 m/s · Puidus 3000 m/s · Jääs 3100 m/s · Klaasis 5000 m/s · Terases 5100 m/s · Rauas 5850 m/s Samas on heli levimiskiirus sõltumatu heliallikast, st. samalt kauguselt kostab püssipauk meieni sama kiiresti kui viiulimäng. Heli võnkumine ei levi lõpmata kaugele, vaid sumbub. Sumbumine tähendab seda, et võnkeamplituud heliallikast eemaldudes väheneb.
Ilm ja kliima Ilm- pidevalt muutuv õhkkonna seisund. Kui hommikul üles tõusta ja kohe akanast välja vaadata, saame me juba aimata, kas õues on sõe või mitte. Vastavalt sellele paneme ka selga, kas siis paksemad või õhemad riided, mis sobiksid väljas oleva ilmaga Kuid ilma kohta täpsema info saamiseks on vaja mõõta tuulesuunda, õhurõhke, õhutemperatuuri ja õhuniiskust. Kliima- mingile paigale iseloomulike ilmade vaheldumine pika aja vältel. See tähendab, et nii eilne, tänane kui ka homne ilm võivad olla küll täiseti erinevad, aga võrreldes mitmete aastate või isegi aastatuhandete jooksul ilmasid, hakkavad need korduma ja nedne ilmade kohta tehaksegi järeldus, et milline on mingi paiga kliima. Kliimat kujundavad kõige enam: 1. päikesekiirguse hulk 2. Maa aluspinna erinevused Meteoroloogia- loodusteadus, mis uurib õhkkonna omadusi ja selles toimuvaid protsesse. Sünoptika- meteoroloogiaharu, mis tegeleb ilmaennustamusega. Samajooned- ...
informaatika. Selgus, et viiendas tunnis arvutiga töötavad õppurid kaebasid südamepekslemise, kõrgenenud vererõhu, väsimuse ja silmavalu üle, mõned kurtsid, et kuulmine ja nägemine nõrgeneb, orienteerumine halveneb. Paljuski on see seotud asjaoluga, et arvuti monitor on asetatud silmadele liiga lähedale. Kaugus ekraanist peab olema vähemalt 60cm. Seda nõuet enamasti ei täideta, ekraani vaadatakse tavaliselt 3050cm kauguselt. Minu soovitus Arvutis tuleks vähe viibida ja hoida arvutiekraaniga vahet umbes 60cm Kasutatud kirjandus: http://www.e-uni.ee/kutsekeel/arvuti/index.htm http://www.terviseleht.ee/200005/5_koolilaps.php Lõpp!
Taoline sita sees sonkimine ongi talle nime näol oma jälje külge jätnud. Teine talle tuntust toonud fakt on tammetõrudest toitumine. Pasknääri nokk on kohastunud jagu saamaks tõru kõvast kestast ja seda siledat silindrit kindlalt kinni hoidma. Iga pasknääri territooriumil ei pea oma tammikut olema, kuid see tuleks talle kasuks. See lind, kel tammesid läheduses ei kasva, peab oma talvetagavarad kaugemalt vedama, sageli isegi paari kilomeetri kauguselt. Vaenlased. looduslikud vaenlased on kullilised ja varesed ning öisel ajal öökullid. Saksamaal ja Austrias on pasknääre kütitud, sest pasknäärid söövad väikeste värvuliste mune ja poegi. Pasknääre on ka toiduks tarvitatud: Saksamaal on jahimehed teinud pasknäärisuppi. Elukoht. Peaaegu kogu Põhja-Aafrika ja Euraasias elutsev vareslane. Pasknääre ehk pajuharakaid leidub nii Eestis kui ka Soomes. Ootamatult vähe kohati aga pasknääri - mulluse 570 asemel vaid 276 lindu
Nii saigi uus komeet nimeks Hale-Bopp. Avastamise hetkel oli komeet Päikesest 7.16 AU ja Maast 6.20 AU kaugusel (1 AU = astronoomiline ühik on Päikese ja Maa vaheline keskmine kaugus: 1 AU = 149.6 miljonit km). See oli üks kaugemaid komeete, mida amatöörid kunagi avastanud on. 1997.a. 22. märtsil peaks Hale-Bopp'i komeet olema Maale kõige lähemal - umbes 1.3 AU. Kümme päeva hiljem (1. aprillil) möödub komeet Päikesest umbes 0.91 AU kauguselt. Komeedi liikumiskiirus meile lähenedes pidevalt kasvab. Septembris 1996 oli tema kiirus Päikese suhtes umbes 24 km sekundis ja 1997.a. aprilli alguseks küünib see kuni 44 km sekundis.Hale-Bopp'i komeet ei tohiks meile olla täiesti ''tundmatu'', sest tema orbiidi periood on üle 3000 aasta. See aga tähendav, et umbes 3000 aastat tagasi oli ta viimati meie külaliseks. Hale-Bopp'i komeet on üks suuremaid, tema tuuma läbimõõduks hinnatakse kuni 40 km, tolm ja
kordi suurem tõukevõime kui tavalistel kosmoseaparaatidel. KASUTUS RELVANA ● Külma sõja ajal toetas USA lennuvägi antiaine kasutamist tuumarelvade aktiveerijana. ● 1 kg antiaine annihilatsioonil vabaneks 1,8 x1017 J energiat ehk umbes 43 megatonni TNT jagu - suurim detoneeritud pomm on 50-58 megatonnine “Царь-бомба" Царь-бомба “tuumaseen”, mis ulatus pildi tegemise hetkel 56 km kõrgusele. Pilt ise on tehtud 160 km kauguselt. KASUTATUD KIRJANDUS ● http://www.crystalinks.com/matter_antimatter.jpg ● http://www.futuretimeline.net/blog/images/290.jpg ● http://scienceblogs.com/startswithabang/files/2010/11/idrogeno-anti.gif ● http://en.wikipedia.org/wiki/Antimatter ● http://et.wikipedia.org/wiki/Antiaine ● http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/c/c9/Tsar_photo11.jpg ● http://en.wikipedia.org/wiki/Tsar_Bomb Täname kuulamast!
Jupiter ja tema kaaslased Triinu Tellis Üldandmed Mass: umbes 1,9x10² kg, mis on Maast 150 korda raskem (Maa mass on 0,006×10² kg) Koostis: Jupiter koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist (Gaasiline) Diameeter: 139 822 km (Maa diameeter on 12 742 km) Huvitavaid fakte Jupiteri kohta Heleduselt on Jupiter 4. taevakeha päikesesüsteemis Sai nime Rooma jumala järgi, kes oli taeva ja tormi jumal Jupiteril kestab üks päev vaid 10h Jupiteri aasta kestab 11.8 Maa aastat "Suur punane laik" on antitsükloni torm, mille kestuseks arvatakse 300 aastat "Suur punane laik" Suur torm kõrgrõhkkonnas, mis on kestnud viimased vähemale 300 aastat Asetseb 22° ekvaatorist lõuna pool Tormi diameeter on nii suur, et mahutab endasse kaks Maad Ühe ringi tegemiseks kulub keerisel ca 6 päeva Kahjuks pole teada täpset põhjust, miks on see sellist värvi, kuid teooriaid on üksjagu Jupiteri kaaslased Io Üks neljast Jupiteri kuust, mi...
arvestades asjaolu, et puudusid korralikud töövahendid, masinad ja tehnika, on see ime, et paljaste kätega ehitati väga korrapäraselt ja täpselt. Lisaks oli tarvis hulgaliselt tööjõudu ja palju aega. Lisaks otsesele ehitustegevusele vajati materjalide transporti ja kohapealseid teid, sildu, linnu. Näiteks on Babüloni rippaiad ehitatud kohta, mille ümbruses puudusid kivid, seega on ehituse jaoks tarvis läinud kivid toodud kilomeetrite kauguselt. Üks Egiptuse püramiididest on ehitatud 2,25 miljonist mitu tonni kaaluvast kiviblokist, mille paigale panemiseks kasutati vaid tööliste füüsilist jõudu. Abiks olid köied, kelgud, blokid, talid, rullid ja kaldteed. Nende ehitiste eesmärgiks oli avaldada muljet ja see õnnestus. Ehitiste suurus ja täiuslikkus hämmastas inimesi juba tuhandeid aastaid tagasi ja hämmastab ka tänapäeval. Need imed on tõestanud, et kui inimesed midagi väga tahavad, siis on
rohkem näidati austust teise vastu. Samuti võivad ka sülitada üksteist. Uue Maailma Maori aborigeenid tervitamisel hõõrusid nina pidi. Ja siis lõhna järgi tundsin enda hõimu inimesi või võõraid. Lapimaal on sama traditsioon. Bulgaarias tervitatakse uut aastat suudlustega pimedas toas. Meessoost eskimod tervitavad üks teist lüües rusikaga pähe või selga. Sahara tuareegid võivad aga tervitada üle poole tunni, võtes juba 100 meetri kauguselt erinevaid naljakaid poose , hüppata,, joosta ja kummardada. Zambezia mehed aga tervitavad üks teist võttes üksteiselt genitaalidest Aafrika abarigeenide vana traditsiooni järgi, pidi pruut enne esimest pulmaööd olema vahekorras oma mehe parimate sõpradega. Hiinas onolemas vana traditsioon eirata number nelja , sest 4 kõlab hiina keeles kui sõna surm. Kuid teil on tarvist saada 4-ndale korrusele , te lihtsalt seda ei leia, isegi kui maja on 5- korruseline.
Bussijuht oli 67 TANKA aastane ning kandis sinist jakki ning rohelist särki. Buss sõitis keskmise kiirusega 65 km/h. Ärkan hommikul 1867. aastal ehitatud kooli jõudes nägin 1,72m Sajab vihma, ma jooksen ja 1,75m klassikaaslast, kes mind 2 meetri Sõidan bussiga kauguselt lehvitades tervitasid. Seejärel Mulle lehvitatakse suundusin ma esimesse tundi, mis toimus Algab esimene tund kolmanadl korrusel, klassis number 201. ANNOTATSIOON LITOOTES Oma uues menuromaanis jutustab kirjanik Hommikul sadas vihma. Ma kiirustasin bussile, loo koolipäevast, mis algab kiirustamisega sest olin sisse maganud. Koolis teretasid mind ning vihmaga
algul elanud inimeste poolt arvati Marsil eksiseerivat. Nimelt võidi pidada loogiliseks, et kui inimesed Maalt näevad Marsil kanaleid, siis Marsilt võib paista ka Suur Hiina müür. Kuu on aga Maale tunduvalt lähemal. Samas on Suur Hiina müür maksimaalselt 9,1 meetrit lai ja peaaegu sama värvi, mis ümbritsev maastik. Seega vastavalt optika reeglitele ei oleks seda kuidagi võimalik Kuult näha (Kuna Kuu on Maast keskmiselt 380 393 km kaugusel, oleks see sama kui 10 kilomeetri kauguselt eristada taustaga sarnast värvi 0,24 mm jämedust niidijuppi). Samuti ei ole kunagi ükski Kuul käinud astronaut väitnud, et ta on Suurt Hiina müüri näinud. Nähtavus Maa-lähedaselt orbiidilt Siiski jääb küsimus, kas Suur Hiina müür oleks nähtav Maalähedaselt orbiidilt (see tähendab kõrguselt, mis jääb alla 500 km ja on umbes 0,1 % Kuu kaugusest). Selles küsimuses on aga jõutud üksmeelele, et Suur Hiina
esimene osaala. 1.2 Jooksurada Täismõõtmelisel staadionil on kaheksa 1,21 m kuni 1,23 m laiust jooksurada. Rajad eraldatakse üksteisest 5 cm laiuste valgete joontega, milledest jooksu suunas paremale jääv kuulub antud raja laiuse sisse. Rajal joostakse vastupäeva. Rajad nummerdatakse jooksusuunas vaadatuna vasakult paremale ehk siserajast väljapoole. Esimese ehk siseraja siseservas peab asuma 5 cm kõrgune torujas või kandiline piire. Siseraja pikkust mõõdetakse 30 cm kauguselt piirde välimisest äärest, teiste radade pikkust 20 cm kauguselt vastava raja sisemisest äärest. 1.3 Rekordid 1.3.1 Maailmas 100 m jooksu maailmarekordi omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009 püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. (See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h.) 1.3.2 Eestis
1- inimestevaheline domineerimine-allumine ja 2-vaenulikkus-sõbralikkus. · Tüüp (1) tähsitb meile üle domineeriva sõbraliku isiku taju, tüüp(2) meile alluva sõbraliku isiku tajumist, (3) alluva ebasõbraliku taju ja (4) meile vaenuliku ha meie üle domineeriva isiku tajumist. Hea nähtavuse korra võib isiku ära tunda 2km kauguselt. Inimese üldkontuur on tajutav 1 km kauguselt, käte-jalgade liikumine 700 m, peakate- 200m, pea, õlad, näo-ovaal, riiete värv-300m; näo globaalne eristamine eristamine, köelabad-200 m, silmad, nina, sõrmed-60m, inimese individuaalsus tervikuna- 20 m kauguselt. Ilusamaid inimesi hinnatakse intelligentsemateks. Kõige enam tajutakse inimese välimuses füüsilis tunnuseid. Väljenduslikke tunnuseid tajutakse vähem, kuid ka nende taju suureneb vanuse kasvades. Tähtdqad teemad
Nad ei kartnud avaldada oma mõtteid ja tõekspidamisi, sest sellega kaasnes hulganisti probleeme. Noorte jaoks, kes olid kuidagimoodi sattunud pahuksisse kas siis seadusega või oma vanematega , oli just punk väljapääsuks. Punkarid väljendasid ennast mitmesuguste asjade kaudu. Põhiliseks tundemärgiks, mille järgi võis punkarit ära tunda, oli tema riietus. See erines teiste inimeste omast totaalselt ning torkas tänavapildis lausa kilomeetri kauguselt silma. Punk oli vastuhakk totalitaarsele riigile ja üheülbalisele massikultuurile. Punki edasiviivaks jõuks oli anarhism, mille levimisel oligi takistuseks riik ja selle kehtestatud seadused, kui vabadust piiravad tegurid. Üheks punkari eneseväljendusviisiks oli muusika punk-rock rock'n'rollist välja kasvanud muusikastiil, mida mulle ei meeldi kuulata. Tänapäeval jaguneb punk omakorda mitmeteks alastiiliks. Ühed punkarid olid sellised, kes
Päikese teeb eriliseks eelkõige tema lähedus. Päikeselt tuleb valgus Maale 8 minutit ja 20 sekundit, järgmiselt lähemalt tähelt Proxima Centauri aga 4,3 aastat. Tänu lähedusele paistab Päike meie taevas umbes poolekraadise läbimõõduga kettana, kõik teised tähed jäävad punktiks ka kõige suuremates teleskoopides. See muidugi tähendab, et Päikest saab uurida hoopis põhjalikumalt ja täpsemate meetoditega kui teisi tähti. Mõnekümne valgusaasta kauguselt vaadatuna paistaks Päike üsna igava tähena, mille heleduses ei esineks märgatavaid muutusi ja mis pakuks uurijatele huvi peamiselt statistilisest seisukohast. Maalt vaadates ei paista aga Päike sugugi nii rahulik. Tema nähtav pind - fotosfäär - keeb pidevalt nagu pudrupada, tekitades umbes 1000km läbimõõduga mullikesi. Päike on ainuke täht, mida saab uurida lähemalt inimese poolt väljasaadetud aparaatidega
Kiiresti pidi hakkama sõrmus juba vaikselt liikuma kui on tegu veesoone kohaga. Täpselt ei mäleta kas leidsime sooned. Mina aga proovisin läheneda asjale tänapäevasemalt. Minu emal on peavalud ja tal on tihti halb enesetunne. Valisingi iseseisvaks tööks veesoonte otsimise. See võib tuua ka emale parema tervise. Otsisin garaasist üles alumiiniumtraadi rulli ning tagusin need alasil sirgeks. Lõikasin endale kaks 40-50cm juppi, murdsin kummalgil traadil mõõdulindi abil 10 cm kauguselt otsad alla poole. Kasutades nurgikut painutasin need tõpselt 90 kraadi alla. Sõitsin koju. Kui see sai tehtud, panin käed rusikasse nii, et traadid saaksid käes vabalt liikuda edasi-tagasi (nagu talle saba). Hoidsin traate käes vastu kõhtu, neerude piirkonnas ning ootasin tulemust. Tulemust näed kui, traadi otsad hakkavad keha poole tõmbuma, mida lähemale kehale seda tugevam voog. Nii võib traadid käes mööda tuba liikuvat veesoont
ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Närviimpluss liigub peaajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse ning sealt tekib aisting. Nägemishäirete põhjused ja ravi Põhjused: liiga lähedalt lugemine kehv töökoha valgustus lugemine sõitvas sõidukis arvutiekraan liiga lähedalt liiga kaua vaadatakse ekraane silmade kuivus vähene vitamiinide söömine Ravi: lugeda 30-35cm kauguselt kasutada võimalikult palju naturaalset valgust teha pause arvutiga töötamise vahepeal silmatilgad tuleb süüa A-vitamiine Kaugelenägijad inimesed kes ei näe lähedale, ainult kaugele. Peavad kandma kumerate klaasidega prille. Lähedalenägijad inimesed kes ei näe kaugele, ainult lähedale. Peavad kandma nõgusate klaasidega prille. Värvipimedad inimesed ei erista värve või ei näe neid õigetes toonides.
esimene osaala. 1.2 Jooksurada Täismõõtmelisel staadionil on kaheksa 1,21 m kuni 1,23 m laiust jooksurada. Rajad eraldatakse üksteisest 5 cm laiuste valgete joontega, milledest jooksu suunas paremale jääv kuulub antud raja laiuse sisse. Rajal joostakse vastupäeva. Rajad nummerdatakse jooksusuunas vaadatuna vasakult paremale ehk siserajast väljapoole. Esimese ehk siseraja siseservas peab asuma 5 cm kõrgune torujas või kandiline piire. Siseraja pikkust mõõdetakse 30 cm kauguselt piirde välimisest äärest, teiste radade pikkust 20 cm kauguselt vastava raja sisemisest äärest. 1.3 Rekordid 1.3.1 Maailmas 100 m jooksu maailmarekordi omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009 püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. (See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h.) 1.3.2 Eestis
ütlesime. 9. Kuidas püüavad inimesed tagada, et nende juttu ei katkestataks? Te võite täheldada, kuidas inimesed, kes ei taha oma juttu katkestada lasta, püüavad vältida pause lausete lõpus. Mõnikord teevad nad seda järgmise väite juurde kiirustades ja mõnikord „täitehäälitsusi” kasutades. 10. Kas distansi suurenedes silmside tugevneb või nõrgeneb? Inimesed, keda paluti vestelda kolme minuti jooksul 3 meetri kauguselt, hoidsid silmsidet kauem kui need, kes vestlesid palju mugavamalt kauguselt, umbes 1,8 meetrit. Kui katsealused seisid teineteisele nii lähedal, et tundsid end ebamugavalt (60 cm kaugusel), hoidsid nad palju vähem silmsidet kui ülejäänud kahe tingimuse puhul. 11. Kumba on raskem muuta, kas negatiivset või positiivset esmamuljet? Negatiivset on raskem muuta. (Näide katseisikutega, kellele anti inimest kirjeldavate omadussõnade loetelu) 12. Vahele 13
atmosfääris olev vesi 0,4%. 42. Tuuleenergia ressurss Eestis, suuremad tuulejaamad. Probleemid tuuleenergia tootmise arendamisel Hiiumaa näitel. 286,45 MW Eestis aaastas. Paldiski, Narva, Aulepa, Viru-Nigula. Kaasaegsed avameretuulikud on olulised vaate mõjutajad: · kuni 16 km kaugusel rannikust · tavavaatlejale märgatavad kuni 29 km kaugusel · Kohati on sellised tuulepargid palja silmaga nähtavad ka 42 km kauguselt ning tuulikute labade liikumist oli võimalik näha kuni 39 km kauguselt. Suur müratase.
mille valmistaja on määranud konkreetse sõiduki tähistamiseks. WMI World Manufacturer Identification VDS Vehicle Descriptor Section VIS Vehicle Indentification section Registreerimismärk Nõuded: · Liiklusregistrisse kantud sõiduki registreerimismärk peab vastama Eesti standardile. Vabariigi Presidendi sõidukil võib registreerimismärgi asemel kasutada suurt riigivappi kandvat märki. · Registreerimismärk peab olema loetav hajutatud päevavalguse korral vähemalt 40 m kauguselt ja pimeda ajal, nõuetekohase registreerimismärgi valgustusega, vähemalt 25 m kauguselt · Registreerimismärk peab olema katmata ning asuma valmistaja poolt ette nähtud kohas, vastavalt direktiividele 70/222/EMÜ või 93/94/EMÜ; · Sõidukeil, mille registreerimismärgi kinnituskoht ei sobi standardikohasele registreerimismärgile, võib kasutada lisakinnitusvahendeid ja paigutada valgusteid nii, et oleks tagatud tagumise registreerimismärgi loetavus; · Peab olema puhas, deformeerimata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
