Teine sapöörirood tegutses Vabadussõja ajal 2. diviisi koosseisus Lõunarindel, kus kindlustati peamiselt tulevast Tartu Rahu järgset riigipiiri.Peale Vabadussõja lõppu koondati sapööriroodud taas Inseneripataljonina Nõmmele. Algselt kuulusid Inseneripataljoni koosseisu ka sidevägede allüksused, mis eraldati pataljonist 1924. a, moodustades neist omaette sideväeosa. Inseneripataljon nimetati aga ümber Pioneeripataljoniks. 1940. aastal peale Eesti okupeerimist arvati Pioneeripataljon Punaarmee koosseiu ja likvideeriti senisel kujul. Taasasustamine: 2. jaanuar 2002 loodi Tapal Suurtükiväegrupi koosseisus Pioneerikool, kuhu koondati kaitseväe pioneeriala spetsialiste, kes alustasid peatselt esimeste ajateenijate väljaõpetamist. 1. jaanuarist 2004 formeeriti Pioneerikool ümber Pioneeripataljoniks Tapa Väljaõppekeskuse koosseisus. Väeosa sümbolid : Pataljonil on vapp, millel on tammelehtede pärjaga
Kui ühte rünnatakse, ründavad kõik liikmed vastu. Maaväe väljaõppekeskused 1. Jalaväebrigaad terve Eesti, staap Paldiskis, Scouts pataljon Paldiskis, VÕK Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon Võrus, VÕK Viru Üksik-jalaväepataljon Jõhvis, VÕK Kalevi jalaväepataljon Paldiskis, VÕK Üksik-sidepataljon Tallinnas, VÕK Üksik-vahipataljon Tallinnas, Lahingutoetuse Väljaõppekeskus Tapal, Suurtükiväegrupp Tapal, Õhutõrjedivisjon Tapal, Pioneeripataljon Tapal, Kaitseväe keskpolügon Tapal Kaitseliidus on vabatahtlikud, käitsevägi on kohustuslik Sõjaväe mudelid Elukutselised relvajõud, Ajateenistus, reservsõjavägi Ajateenistusse ei kutsuta tunnistatud terviseseisundi tõttu tegevteenistuseks kõlbmatuks, kandnud vabaduskaotuskaristust tahtlikult toimepandud kuriteo eest, saanud ajapikendustähtaja jooksul 28aastaseks, teeninud mõne teise riigi sõjaväes vähemalt 12 kuud.
Maavägi Volodymyr Kostiak 11.klass Üldine Maaväe kui kaitsejõudude suurimal põhiväeliigil on kandev roll Eesti territooriumi kaitses. Maavägi arendab kiirreageerimisüksusi ja üldotstarbelisi lahinguüksusi, vastuvõtva riigi toetust ning territoriaalset toetusstruktuuri. Maaväge juhib maaväe ülem, kes allub kaitseväe juhatajale. Maaväe ülem alluvuses on staap, väeosad ja väljaõppekeskused (VÕK), kes rahuajal õpetavad reservi. Maaväe väljaõppe- ja administratiivkoosseisu kuuluvad kolm jalaväe väljaõppekeskust, Tapa Lahingutoetuse Väljaõppekeskus, Üksik-sidepataljon ning Rahuoperatsioonide Keskus. Operattivüksustest on maaväe ülema otseses alluvuses brigaadi staap ja Scouts- pataljon. Maaväe ülem kolonel Indrek Sirel Maaväe staabi ülem kolonel Artur Tiganik Rahuajal on maaväe ülesanneteks: korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase; kinnistada läbi ...
ülesanneteks on tagala julgestamine, vastuvõtva riigi toetuse korraldamine ja kaitseväe mobilisatsiooni toetamine Kaitsevägi koosneb: Maaväest Õhuväest Mereväest MAAVÄGI Maavägi koosneb: Maaväestaap 4 jalaväe väljaõppekeskust (Kuperjanovi, Pärnu, Viru, Vahipataljon) lahingutoetusüksuste väljaõppe keskus Tapal (suurtükiväegrupp, õhutõrjedivisjon, pioneeripataljon, tagalakeskus, KV keskpolügoon) Üksik-sidepataljon ja Rahuoperatsioonide keskus Operatiivüksused ((6 territoriaaljalaväepataljoni, 5 luurekompaniid, 1.jalaväebrigaad (Scoutspataljon, Kalevipataljon, 12.jalaväepataljon)) JALAVÄEBRIGAAD Kaitseväe peamine manööverüksus on Jalaväebrigaad, kuhu kuulub valdav enamus ajateenistuse jooksul välja õpetatavatest ajateenijatest. Brigaadi
Kalvei jalaväepatlajon • Ülem: kolonel Mait Müürisepp • Lippur: staabiveebel Ivo Kask • Relvastus/varustus: Pasi XA-180EST, raskekuulipilduja Browing Scautspataljon • Ülem: kolonelleitnant Tarmo Kundla • Lippur: staabiveebel Meelis Piirsalu • Relvastus/varustus: lahingumasin CV9035, relv Buššmaster-3, automaat Galil AR, Galil SAR, Ameerika Ühendriik • Tank: Abrams M1M2 • Lahingumasin: Bradley, relv Buššmaster Pioneeripataljon • Ülema ülesannetes: major Priit Heinloo • Staabiveebli ülesannetes: vanemveebel Heigo Leht • Relvastus/varustus: veoauto RASS, teelaotus masin MAN Suurtükiväepataljon • Ülem: kolonelleitnant Arbo Probal • Lippur: vanemveeber Renzo Rajaste Õhutõrjepataljon • Ülem: major Priit Pikner • Lippur: vanemveebel Keith Tarakanov • Relvastus/varustus: õhutõrjekahur (Sergei) Luurekompanii • Ülem: kapten Robert Kase
· Ajateenistus läbitakse 18-27 aastaselt. · Ajateenijad elavad teenistuse ajal kasarmureziimil ja võivad väeosa territooriumilt lahkuda vaid loa alusel, mis võib kehtida kuni 72 tundi. · Teenistuse ajal on ajateenija riiklikul ülalpidamisel (toit, majutus ja riietus on tasuta). · Ajateenijale makstakse igakuist toetust. Ajateenistuse väeosad: Tapal- Suurtükiväepataljon, Õhutõrjepataljon, 1.jalaväebrigaadi tagalapataljon, Pioneeripataljon Jõhvis- Viru jalaväepataljon Tallinnas- Vahipataljon, Staabi- ja sidepataljon, Mereväebaas ja laevastik, Toetuse väejuhatuse logistikapataljon Paldiskis- Kalevi jalaväepataljon Võrus- Kuperjanovi jalaväepataljon Kutsealust ei kutsuta ajateenistusse, kui: · Kutsealuse terviseseisund ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele · Kutsealune ei ole läbi teinud vähemalt põhikooli II kooliastet
sanitarid'); INSERT INTO VAEOSA (ID, KOOD, NIMI, KOMMENTAAR) VALUES (4, 'EE140', 'Logistikapataljon', 'väeüksuse reservüksuste formeerimise läbiviimine'); INSERT INTO VAEOSA (ID, KOOD, NIMI, KOMMENTAAR) VALUES (5, 'EE150', 'Suurtükiväepataljon', 'tegevust kaudtulega'); INSERT INTO VAEOSA (ID, KOOD, NIMI, KOMMENTAAR) VALUES (6, 'EE160', 'Õhutõrjepataljon', 'õhuründevahendite tõrjumine ja hävitamine'); INSERT INTO VAEOSA (ID, KOOD, NIMI, KOMMENTAAR) VALUES (7, 'EE170', 'Pioneeripataljon', 'tõkestada, aeglustada, raskendada'); INSERT INTO VAEOSA (ID, KOOD, NIMI, KOMMENTAAR) VALUES (8, 'EE180', 'Mereväebaas ja laevastik', 'territoriaalvee kaitse'); INSERT INTO VAEOSA (ID, KOOD, NIMI, KOMMENTAAR) VALUES (9, 'EE190', 'Tagalapataljon', 'ette valmistada sõjaaja koosseisu'); Tulemus Andmete lisamine tabelisse VAEOSAS_OLEMINE INSERT INTO VAEOSAS_OLEMINE (ID, ISIK_ID, VAEOSA_ID, ROLL, ALATES) VALUES (1, 1, 1, 'major', to_date('20000101', 'YYYYMMDD'));
5 Jõhvis Viru jalaväepataljon Võrus Kuperjanovi jalaväepataljon Paldiskis Kalevi jalaväepataljon Tapal 6 Suurtükiväepataljon Õhutõrjepataljon jalaväebrigaadi tagalapataljon Pioneeripataljon 4. MAAVÄGI Maavägi on kaitseväe suurim väeliik. Maaväel on kandev roll Eesti territooriumi kaitsel ja üksuste ettevalmistamisel välisoperatsioonideks. Maaväe prioriteet on arendada kiirreageerimisüksusi ja üldotstarbelisi lahinguüksusi, vastuvõtva riigi toetust ja territoriaalset toetusstruktuuri. Vajadusel peab maavägi abistama tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel tekkinud katastroofide korral. Maaväe ülesanded
taktikaline allüksus. Pataljoni juhib pataljoniülem, kelleks on tavaliselt vanemohvitser. Pataljon kuulub harilikult rügemendi või brigaadi koosseisu. Üksikpataljon on administratiivselt ja struktuuriliselt iseseisev väeosa, mis ei ole allutatud otseselt ühelegi rügemendile ega brigaadile, vaid allub vahetult kõrgemale väekoondisele või juhtkonnale. Näiteks: · tankipataljon · soomusjalaväepataljon (motolaskurpataljon) · jalaväepataljon · pioneeripataljon · sidepataljon · suurtükiväepataljon Mereväes ja Õhuväes nimetatakse pataljoniga võrdsustatud üksust divisjoniks. Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2-5 pataljonist ja eriotstarbelistest kompaniidest ning rühmadest. Rügement ei ole tavaliselt majanduslikult ja logistiliselt iseseisev üksus, vaid kuulub diviisi koosseisu. Näiteks suurtükiväerügement, tagalarügement, pioneerirügement. Rügementi juhib vanemohvitser, tavaliselt kolonel
duste kohaselt. Vahipataljon tagab ka Presidendi Kant- selei ruumide ööpäevaringse valve A-kompanii baasil. Vahipataljoni territooriumil asub Tallinna Garnisoni arestimaja. 50 EESTI KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ÜLESANDED Lahingutoetuse Väljaõppekeskus Tapa väljaõppekeskusse on koondatud toetavate relvalii- kide väljaõpe. Väljaõppekeskuse koosseisus on suurtüki- väegrupp, õhutõrjedivisjon, pioneeripataljon ja kaitse- väe keskpolügoon. Suurtükiväegrupp Asutatud 16. jaanuaril 1918, taasasutatud 20. märtsil 1998. Tapal asuv suurtükiväegrupp on pataljonisuurune üksus, kelle ülesanne on sõjaajal toetada jalaväeüksuste lahingutegevust kaudtulega. Rahuaja põhitegevus on aja- teenijate väljaõpe. Õhutõrjedivisjon Asutatud 1. oktoobril 1928, taasasutatud 22. mail 1992. Algul Tallinnas, nüüd Tapal asuv õhutõrjedivisjon on pa-
eptembrist detsembrini 1941 kuulus võim Eesti territooriumil väegrupi Nord tagalapiirkonna juhatajale. Väegrupi tagalapiirkonnas kuulus korrakaitse juba Põhja-Venemaa (hiljem Ostlandi) kõrgema SS-i ja politseijuhi pädevusse, kelle korraldusel formeeriti 1941. aasta sügisest 1942. aasta alguseni Lõuna-Eestis neli politsei jalaväepataljoni (Tartus, Viljandis ja Põltsamaal ning üks Pihkva jaoks hilisemate numbritega 37–40), politsei-pioneeripataljon (nr 42) ja tagavarapataljon Tartus (nr 41). Need pataljonid olid mõeldud rakendamiseks väegrupi Nord tagalapiirkonnas Pihkva- ja Novgorodimaal ning seal nad ka võitlesid, kuni 1944. aastal Eestisse toodi, järk-järgult kokku liideti ja lõpuks 20. Eesti SS-diviisiga ühendati. 1941. aasta sügisest alates formeeriti Eestimaa SS-i ja politseijuhi Heinrich Mölleri korraldusel Eestis politseipataljonid nr 29–36. Ehkki algul oli plaanis jätta need Eestisse, tingis Saksamaa üha
annaabi.ee 
