Viljandi linnus oli tollal hästi ehitatud ja nii kindlameelsete võitlejatega mehitatud, et suudeti Viljandit kaitsta Mõõgavendade Ordu ja Riia kaupmeeskonna poolt ettevõetud rünnakute ja piiramiste vastu aastatel 1211-1223. 1211. aasta kevadtalvel piirati esimest korda Viljandi muinaslinnust. Liivi, Lätii ja Riia ning Mõõgavendade ordu ühendatud väed ei suuda linnust vallutada. Linnusesse lubatakse preestrid läbirääkimisteks, kuid Viljandi ei kinnita rahulepingut. 1217.aastal peale 21 septembrit sõlmitakse rahuleping sakslastega ja neid lubatakse linnusesse. 1223. aasta 29. jaanuaril pühapäevase missa ajal tapetakse linnuse õuel ja osalt vangistatakse kirikusse kogunenud rüütlid ja kaupmehed
3.1 1222-1224 selg sirgu lüüa 1222 taanlaste katse Saaremaal Valdemar II *vaenlasega võrdse e.ülemaaline Taani kindlustuda ebaõnnestub sõjatehnikaga on ülestõus eestlased edukad 1223 Varbola vabastamine *võit innustab üle- Eestlased eestiliseks ülestõusuks Mõõgavendade Ordu 29.01. 1223 Viljandi veresaun *Eesti mandriosa
tugipunkti. Rootslased ristisid Läänemaal rahvast ja hakkasid ehitama kirikuid. Jätnud Lihulasse kaitsemeeskonna, pöördus kuningas Rootsitagasi, kuid Lihula lahingus sama aasta augustikuus piirasid saarlaste linnuse ümber ja ägeda võitluse käigus süüdati see põlema. Rootslaste väljatung lõppes täieliku kaotusega ja linnus langes saarlaste kätte Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri-Eesti allutatud. 1222.-1223. aasta ülestõus 1222. aasta suvel üritas Taani kuningas kanda kinnitada ka Saaremaal. Saarlased lõid aga taanlased saarelt välja ja nende initsiatiivil alustati ülestõusu kogu mandril. Varsti olidki kristlased maalt välja löödud, ainsaks tugipunktiks jäi Lindanise (Taanilinn).1223. aasta 29. jaanuaril saanud innustunud ülestõusust, tungisid Lõuna-Eestis sakalalased Viljandi linnuses sakslastele kallale ning tapsid orduvendi, sulaseid, kaupmehi ja isegi foogt Mauritiuse
15. juuni – toimus lahing, Taanlaste lipusaamise lahing, Tallinna päev. 1220 – võiduristimine. Taanlased poosid üles Viru vanema Tobeliuse. Suvel tungis Läänemaale rootslaste vägi, saarlased tungisid Lihula linnusesse, rootslased tapeti. 1221 – saarlased püüdsid koos harjulaste ja virulastega Tallinnat vallutada. 1222 – Saaremaale saabusid taanlased, rajasid sinna kivilinnuse, saarlased asusid linnust piirama, taanlased palusid rahu. 29. jaanuar 1223 – sakalased tapsid ära Viljandis jumalateenistuse ajal kirikus olnud sakslased. Sakalased võtsid kinni Hebbe. Kiskusid tal elusast peast südame rinnust, küpsetasid selle tulel ja sõid rituaalselt üheskoos ära. Saatsid naabritele veriseid mõõku ja soovitasid oma sakslastega sama teha. 1223 – teine Ümera lahing. Sakslased võitsid. Viljandi linnus langes teistkordselt. 1223 saabus Tartusse vürst Vjatsko, temast sai ajutiselt Tartu valitseja. Sakslased püüdsid mitu
1221.a. üritasid saarlased koos rävalaste, harjulaste ja virulastega vallutada Tallinnat, mis ebaõnnestus. 1222.a. maabus Taani vägi eesotsas Valdemar II-ga Saaremaal, kus hakati rajama kivilinnust. Linnuse valmides lahkus kuningas jättes sinna kaitsemeeskonna. Saarlased otsustasid seda ära kasutada ja asuti organiseerima vastulööki. Õpiti ehitama ka kiviheitemasinaid. Linnus piirati sisse ja vallutati. Sõnum saavutatud edust saadeti kõikjale üle Eesti. Vabastati Varbola linnus. 1223.a. jaanuaris tungisid eestlased Viljandi linnuses kallale sakslastele. Tapeti orduvendi, sulaseid, kaupmehi ja isegi foogt. Läti Hendriku sõnul kiskusid eestlased Järva foogtil Hebbel südame välja. Vastuhaku käigus vabastati ka Otepää ja Tartu. Kiire ja otsustava tegutsemise käigus õnnestus tagasi oma valdusesse saada kogu maa v.a. Tallinn. Peagi alustasid vaenuväed uuesti retki Lõuna-Eestisse, millele eestlased vastasid omapoolsete sõjakäikudega. 1223.a
kaupmeestel kohalike vanemate kaitse all ning talvel kokku osta ja ladustada kaupu. Tuleb tõdeda, et see on Eestis talvituvate Hansa kaupmeeste esmamainimine 800 aastat tagasi. Tõenäoliselt ovõis kaupmeeste talvituspaigaks olla Viljandi. Viljandi linnus oli tollal hästi ehitatud ja nii kindlameelsete võitlejatega mehitatud, et suudeti Vilajndit kaitsta Mõõgavendade ordu ja Riia kaupmeeskonna poolt ettevõetud rünnakute ja piiramiste vastu aastatel 1211-1223. 1217.aastal peale 21 septembrit sõlmiti rahuleping sakslastega ja nad lubati linnusesse. 1223. aasta 29.jaanuari pühapäeval missa ajal tapeti linnuse õuel ja osalt vangistati krirkusse kogunenud rüütlid ja kaupmehed.Algas eestalste üleüldine uus võitlus saksalsyte vastu, mille põhjused tulenesid Taani ja saksa läbirääkimistest Eestimaa halduse üle. Viljandi linn sai tekkida pärast 1224.aastat, mil asuti kivilinnuse rajamisele varasema puidust muinaslinnuse asemele
toimunudnäitab, et ristimine oli maa vallutamise ettekääne 1221.a. saarlased üritasid koos rävalste, harjulaste ja virulastega Tallinnat vallutadaootamatult ilmusid merel nähtavale koged(arvati, et Taani omad) 1222.a. Taani vägi, eesotsas Valdemar II-ga Saaremaal, hakati ehitama kivilinnust, saarlased löödi tagasi, kuningas jättis sinna oma meeskonna, lõpuks pidid ikkagi taanlased taganema ja linnus lõhuti ära 29.jaan. 1223 sakalased tungisid Viljandi linnuses sakslastele kallale, tapeti paljusid 1223 8000-meheline saksa vägi Viljandi all, piiramine, eestlased alistusidristiusustati 1223.a. - eestlaste liit venelastega,Vjatsko Tartus 1224.a. suvi Tartu kaitsmine, saklased jälle Tartus, et saada kogu Eesti mandriosa said selle 1227.a. Saaremaa, sakslased kogusid suure väe20000 meest, Muhu linnus Valjala, sakslased tegid
- kui kuningas lahkus koondati vägi, ehitati 17 kiviheitemasinat, algas tõsine taanlaste piiramine taanlased andsid linnuse üle saarlastele, neil lubati lahkuda, 7 neist ja Riia piiskopi vend jäid pantvangideks - linnus lõhuti maha Eestlaste üldine pealetung - taheti venelased kogu Eestist välja kihutada saarlased kutsusid kõiki üles oma eeskujule järgnema, nad õpetasid kiviheitemasinaid ja teisi sõjariistu ehitama - vabastati Varbola linnus - 1223 tungisid sakalased Viljandi linnuses jumalateenistuse ajal sakslastele kallale - võiduteate Otepääle ja Tartu peagi needki vabad - kogu maa tagasi oma valdusesse ainult Tallinnat ei suudetud vabastada - hävitati kõik, mis oli ristiusuga seotud, pöörduti endiste kommete juurde tagasi, kindlustati linnuseid, ehitati kiviheitemasinaid, õpiti ambu käsitlema - algasid uued sõjakäigud
olid talvitunud, edasi sõita Gotlandile." Tuleb tõdeda, et see on Eestis talvituvate Hansa kaupmeeste esmamainimine 800 aastat tagasi. Suure tõenäosusega võis kaupmeeste talvitumise kohaks olla Viljandi. Viljandi linnus oli tollal hästi ehitatud ja nii kindlameelsete võitlejatega mehitatud, et suudeti Viljandit kaitsta Mõõgavendade Ordu ja Riia kaupmeeskonna poolt ettevõetud rünnakute ja piiramiste vastu aastatel 1211-1223. 1211. aasta kevadtalvel piirati esimest korda Viljandi muinaslinnust. Liivi, Läti ja Riia ning Mõõgavendade ordu ühendatud väed ei suuda linnust vallutada. Linnusesse lubatakse preestrid läbirääkimisteks, kuid Viljandi ei kinnita rahulepingut. 1217.aastal peale 21 septembrit sõlmitakse rahuleping sakslastega ja neid lubatakse linnusesse. 1223. aasta 29. jaanuaril pühapäevase missa ajal (meile teadmata põhjusel)
Saarlased lõid aga taanlased saarelt välja ja nende initsiatiivil alustati ülestõusu kogu mandril. Varsti olidki kristlased maalt välja löödud, ainsaks tugipunktiks jäi Lindanise (Taanilinn). Samal ajal tekkis aga Taani kuningas Valdemar II-l konflikt Põhja-Saksamaal ning taani sõjaline võimsus oli suunatud sealsele sõjategevusele. Siiski ei jätkunud sõda eestlaste jaoks edukalt. Ei suudetud võita ka viimast suurimat välilahingut orduvägede vastu - II Ümera lahingut ja ka 1223. aasta Tarbatu linnuse piiramine lõppes sakslaste võiduga. Peale mida jaotati Lõuna-Eesti ordu ja piiskopkonna vahel Ugandi ja Sakala jäi Ordu täielikult valdusesse. Vaiga aga jägati piiskopkonna ja ordu vahel. Sellele järgnes taaskord kogu mandrit hõlmav vägivaldne ristiusustamine. 1223. aastal võttis [Schwerin]i krahv Taani kuninga Valdemar II vangi ning kasutades ära Taani kuningriigi nõrkust hõivasid sakslased 1225. aastal taanlastelt Virumaa ja Järvamaa
6 1433 9003,80 7,85 2,229 2,936 6 7 1398 8783,89 8,75 2,544 3,190 7 8 1363 8563,98 9,76 2,904 3,467 8 9 1328 8344,07 10,85 3,311 3,753 9 10 1293 8124,16 11,81 3,697 3,975 10 11 1258 7905,69 12,38 3,982 4,045 11 12 1223 7684,34 12,20 4,038 3,881 12 13 1188 7464,42 11,37 3,873 3,510 13 14 1153 7244,51 10,14 3,562 3,033 14 15 1118 7024,60 8,81 3,207 2,564 15 16 1083 6804,69 7,67 2,875 2,155 16 17 1048 6584,78 6,67 2,587 1,815 17
1219- 1220.aasta 1218.a sõlmis piiskop Albert liidu Valdemar II Võitjaga 1219.a saabusid taanlased Tallinna alla ja alistasid eestlased 1219-1220.a toimus nn võiduristimine 1220.a vallutasid rootslased Lihula, kuid eestlased vallutasid Lihula tagasi 1222-1224.aasta 1222.a saabusid Saaremaale taanlaste väed ja alustasid kivilinnuse ehitamist Saarlased kihutasid taanlased välja ja asusid kogu Eestit vabastama 1223.aasta algas edukalt, kuid lõppes kurvalt 1224.a oli tähtsamatest linnustest vallutamata vaid Tartu Tartu langemine Juba 1222.a hakati otsima liitu venelastega läbirääkimised olid edukad 1223.a jõudis Tartusse vürst Vjatsko, kellel oli lubatud Novgorodist valitsusvõimu maakondades, mille ta suudab allutada 1224. vallutasid sakslased Tartu 1227.aasta 1227.a. talvel läks sakslaste suur vägi üle merejää Muhumaale
Robert 923-36 Rudolph, Duke of Burgundy 936-54 Louis IV 954-86 Lothair 986-87 Louis V, the Indolent Capetian Dynasty Hugh Capet 987-96 Robert II, the Pious 996-1031 Henry I 1031-60 Philip I, the Amorous 1060-1108 Louis VI, the Fat 1108-37 Louis VII, the Young 1137-80 Philip II Augustus 1180-1223 Louis VIII 1223-26 Louis IX (Saint Louis) 1226-70 Philip III, the Bold 1270-85 Philip IV, the Fair 1285-1314 Louis X, the Quarrelsome 1314-16 John I 1316 Philip V, the Tall 1316-1322 Charles IV, the Fair 1322-28 Valois Dynasty Philip VI, the Fortunate 1328-50 John II, the Good 1350-64 Charles V, the Wise 1364-80 Charles VI, the Well-Beloved 1380-1422
alustas Põhja- Eesti vallutamist. Temast sai Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkonna hertsog. · Võiduristimine 1220. aastal alanud võidujooks sakslaste ja taanlaste vahel, kumb jõuab enne mingi piirkonna elanikud ristida. Näitas ristisõja tegelikku iseloomu ja eesmärki uute alade hõivamist ristimise ettekäändel. · Dannebrog Taani lipp, valge skandinaavia rist punasel põhjal. · Eestlaste vastupealetung 1223 1222. aastal piirasid saarlased taanlaste linnuse ümber ja sundidid nad alistuma. Võidukate saarlaste eestvedamisel levis mandril ülestõus vallutajate vastu. Kogu Eesti ala vabastati 1222 - 1223 võõrvõimust (Tallinn jäi taanlaste valdusesse). eestlased asusuid linnuseid kindlustama, ehitama kiviheitemasinaid ning õppisid ambe kasutama. Aga nn teises Ümera lahingus 1223. aastal saadi hävitavalt lüüa
Vabadussõja lõpp Pärast rootslaste purustamist võtsid taanlasedvabadusvõitluse juhtimise enda kätte ja 1221.a. üritati koos teiste maakondadega vallutada Tallinnat. 1222.a. saabusid taanlased Saaremaale ja hakati rajama kivilinnust. Saarlased koondasid suured jõud ja hankisid Varbola linnusest kiviheitemasinaid, kokku 17. Linnus vallutati ja taanlased lahkusid. Eestlased seadsid endale eesmärgiks kogu maa vabastada taanlastest ja sakslastest. Kõikjal ehitati kiviheite masinaid. 1223.a. rünnati Viljandi linnuses sakslasi, kellest osa tapeti ja osa pandi jalapakkudesse. Järvamaa rüütlite pealik võeti kinni, tema süda kisti elusalt rinnust, seejärel praeti ja söödi ära. Tartusse ja Otepääle saadeti riideid ja mõõke, mis olid koos sakslaste verega. Tapetud sakslased jäeti põllule vedelema. Lühikeseks ajaks suudeti kogu Eestimaa enda kätte haarata ja vallutamatuks jäi ainult Tallinn. Hävitati kõik, mis meenutas ristiusku. Kaevati
refreshingly uncontrived. , , varied moving . Tallinn, - , , yourselves shorefront promenade. , . Tallinn delightful ofcourse - europe. sightsseeings, , intresting. Toompea Nevsky, 1900. Tallinn Mikhail Preobrazhenski St. Petersburg. . Toompea . 16th , Tallinn Europe. , Riga Vilnius , 80 2.35km . St Mary 1223 Toompea. More commonly , noblemen. (Toomkirik) Kiriku . GLAVN Lutheran . . 1878 Classicism Romanticism. 2 , . 1510-1529 seaward storehouse gunpowder, . , Maritime viewing on top of . Toompea , Kiek de Kök (peek ). 38m , 17m 4m . St ` ' Berndt Notke. St , . back to 13th , 1230 . St
Muistse vabadusvõitluse periood ( 1222-1227 ) 1222. aastal maabus Taani vägi Saaremaal, kus hakati ehitama kivilinnust. Saarlased püüdsid seda takistada. Valmistati 17 kiviheitemasinat ja seati need linnuse ette üles. Viis päeva pilluti lakkamatult linnusesse kive. Lõpuks olid taanlased sunnitud vastu võtma piirajate ennepanekud. Linnus anti üle saarlastele.,kes lõhkusid linnuse maha 29. jaanuaril 1223. aastal tungisid sakalased Viljandi linnuses sakslastele kallale. Osa sakslasi tapeti, ülejäänud pandi jalapakkudesse ja ahelatesse. Varsti suudeti tagasi oma valdusesse saada kogu maa. Hävitati kõik, mis meenutas ristiusku ja pöörduti tagasi esivanemate kommete juurde 1223. aasta kevadel tegi deestlased ühe suurema rüüsteretke Ümera piirkonda. Seda kuuldes ruttas sinna sakslaste tugev vägi. Neil õnnestus parajasti Ümera
Lembitu- oli Sakala vanem, Lembitu oli Madisepäeva lahingus eestlaste olulisim vanem kuningas Johan- oli Rootsi kuningas, vallutas 1220.a. Lihula linnuse Valdemar 2.- oli Taani suurriigi mõjukamaim valitseja, 1222 vallutas osa Saaremaast, Stensby leping( kindlustas Taani võimu Eestimaal) vürst Vladimir- oli Pihkva vürst, 1216 rüüstas Ugandit, 1217 osales osa vägedega Otepää linnuse piiramisel Vjatško- oli Koknese vürst, 1223 oli võimalus vallutada Eesti alad koos 200 mehega, aga ebaõnnestus 3.Mis toimus nendel aastatel? 1208- algas võitlus Eestimaa pärast, sakslased süütasid Otepää linnuse 1210- Ümera lahing 1211- Viljandi piiramine sakslaste poolt 1212- sõlmiti Toreida vaherahu, Varbola linnuse piiramine 1215- sakslased vallutasid Leole linnuse, Kolme Maleva Manööver, lahing Saaremaa uues sadamas 1216- Pihkva vürst Vladimir rüüstas Ugandit 1217- Otepää piiramine, 21.sept Madisepäeva lahing
Rootslaste sissetung lõppes täieliku kaotusega ja linnus langes saarlaste kätte, aga ikkagi sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri-Eesti võõrvõimule allutatud. 1222. aasta suvel üritas Taani kuningas kanda kinnitada ka Saaremaal. Saarlased lõid aga taanlased saarelt välja ja nende initsiatiivil alustati ülestõusu kogu mandril. Varsti olidki kristlased maalt välja löödud, ainsaks tugipunktiks jäi Lindanise (Taanilinn). 1223. aasta 29. jaanuaril saanud innustunud ülestõusust, tungisid Lõuna-Eestis sakalalased Viljandi linnuses sakslastele kallale ning tapsid orduvendi, sulaseid, kaupmehi ja isegi foogt Mauritiuse. Järgnevalt võtsid sakalased kinni ka Järvamaa foogti Hebbe, kes toodi Viljandisse ja tapeti. Siiski ei jätkunud sõda eestlaste jaoks edukalt. Ei suudetud võita ka viimast suurimat välilahingut orduvägede vastu - II Ümera lahingut ja ka 1223. aasta
1210 eestlaste võit Ümera lahingus, innustus edasisteks võitlusteks 1217 veebruar eestlased võidavad sakslasi Otepää all 1217, 21.sept. Madisepäeva lahing, esimene kaytse ühendada kõikide maakondade malevad (Sakala vanem Lembitu) 1219 juuni vallutusse sekkuvad ka taanlased (maabuvad Tallinna all) 1220 rootslaste sissetungikatse Läänemaale lüüakse Lihulas tagasi 1223 eestlastel õnnestub lühikeseks ajaks vabaneda võõraste ülemvõimust, vaid Tallinn jääb taanlaste valdusse 1224 august Tartu langemisega on kogu Mandri-Eesti taas võõrvõimu all 1227 3. veebruar Muhu ja Saaremaa alistumisega lõpeb eestlaste muistne vabadusvõitlus. Algab võõrvõimude võitlus Liivimaa jagamise pärast. Võõrvõimud on: Riia peapiiskop ja piiskopid, Mõõgavendade ordu ja Taani kuningas.
kaevamised. Samuti pidas Jaan jung linnust Lembitule kuuluvaks, seda kinnitasid ka hilisemad uuringud. Arvatakse, et ta Lembitu oli ka Lõhavere, toonase Leole, vanem. Lõhavere oli linnusena kasutusel 12.-13- saj, siis kannatas see ka kahel korral tulekahju käes. Esimest korda hävis linnus ilmselt 1211. aastal, kui suur vallutajate vägi tuli Metsepole kaudu Sakalasse. Teine rünnak toimus 1215. aastal ja pärast piiramist linnus süüdati. Kolmandal korral hävis linnus lõplikult 1223. aastal suure orduvastase ülestõusu käigus. Lõhavere linnuse õuel oli palju väiksemaid hooneid ning üks suurem. Samuti oli ka seal kaks kaevu. Kasutusajal piiras linnuse õue kõrge liivavall, mille siseküljel oli 2,5 m kõrgune tugipostidega palksein. Liivavalli harjal olid tugevad palkkindlustused. Linnuse peavärav asus mäe kirdenurgas. Selle 1,5 m laiuse käigu varisemist takistasid paeplaatidest laotud tugimüürid.
Viljandi Mirjam Kundla, Hendrik Vellamaa, Karl Erik Lillo, Erik Lepik Viljandi ajalugu Viljandi oli juba muistsel ajal Sakalamaa keskne linnus. Esimest korda mainiti Viljandit 1154. aastal maadeuurija Al- Idrisi poolt kui Viljandi ordulinnust. 1223. aastal loovutati Viljandi linnus rahulepinguga Mõõgavendade ordule. 1224. aastal hakati rajama ordumeister Volquini korraldusel kivilinnust varasema muinaslinnuse asemele. 1238. aastal sai Viljandi linna õigused. Viljandi ajalugu Esimest korda ilmus Viljandi nimi hansadokumentidesse 1346. aastal. 1481. aastal põletas Moskva vürstiriigi armee Ivan III juhtimisel Viljandi linna, kuid ei suutnud linnust vallutada. 1560. aastal õnnestus Moskva vürstiriigi armeel Viljandi vallutada.
linnuse Taani sai endale Põhja-Eesti Ehitati Taani riigilipu legend. Dannebrog kiviheitemasinaid, ambide o 1220 kasutamine III periood 1223 – 1227 o 1223 Teine Ümera lahing Sakala linnus alistus ristisõdijatele Sakslased alistasid ka harju- ja järvamaa, vabaks jäid vaid saaremaa ja tartu Vene väed üritasid alistada Tallinnat, ei õnnestunud -> taganesid Väikevürst Vjatško piirab tartu linnust, asjatult (isegi ristisõdijad ei saanud sinna) o 1224
Mungaks saaja pidi andma vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vande. 10. saj algul asutati Cluny klooster kus pandi rohkem rõhku jumalateenistusele. 1098 tekkis Tsistertslaste ordu Citeauxis benedictuse reeglite põhjal aga loobuti luksusest ja kombeid karmistati. 1113 aadlik Bernard rajas tsistertslaste Clairvaux' kloostri. 12 saj tekkisid kerjusmungaordud: frantsisklaste ja dominiiklaste ordu, neil ei tohtinud vara olla ja nad pidid kerjama ja jutustama. 1223 - lõik Frantsisklaste ordu Franciscus Assistist. 1216 lõi vaimulik Dominicus Dominiiklaste ordu, nendel oli kogu keskaja parim haridus süsteem. 15 saj keskpaigas läksid paljud kloostrid üle rangemale elukorralduse. Tunnipalvused tähtsama osa iga kloostri päevast moodustav tegevus. Kloostrid kirjutasid ümber ka raamatuid. Skriptoruum ümberkirjutus tööde tegemis ruum. Dormiitsium ühine magamisruum. Refektoorium ühine söögiruum.
Teised riigid tegid liidu venemaaga. Otepää linnuse piiramine- sakslased lahkusid Eestist. Lembitu: Riia vallutamine, 6000meest. 1217- Madisepäeva lahing(Viljandi)- KAOTUS! Lembitu langes, liivlaste juht Kaupo 1219- Taani kuningas Valdemar II Rävalas. võidukas lahing Tallinna all- kivilinnus, taani võim, ristiusk. 1220sügis- taanlastel Harjumaa, Rävala, Virumaa, Järvamaa 1220- rootslased Lihulas, ristisid ümberkaudset rahvast. Rootslased löödi puruks! 1223- eestlased ründasid sakslasi, linnused võeti üle. Vastuhaku käigus hävitati kõik, mis vallutajad olid rajanud, pesti maha ristimine, pöörduti tagasi vanade tavade juurde. 1227talv- sakslased saartele, hävitati muhu linnus. Liiguti Valjala alla, saarlased alistusid, ristimine. EESTLSTE ALLAJÄÄMISE PÕHJUSED ~20 aasta jooksul kaitsti oma maad sõjaline ülekaal vastaste poolel: ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Täiuslikud relvad, sõjatehnika
TsINGIS-KHAAN Temutsin (1155 või 1162 1227) oli mongoli suurkhaan 1206 kuni surmani ning ajaloo kuulsamaid vallutajaid. Tsingis-khaan rajas ilmselt ajaloo suurima impeeriumi, vallutades kahekümne aasta jooksul enamiku Hiinast, Kesk-Aasia, Siberi ning teisi alasid. 1223 toimus mongolite ja Vene vägede esimene kokkupõrge Kalka lahingus, mille esimesed võitsid. Pärast Tsingis-khaani surma jagati riik tema poegade vahel, ametlikult sai suurkhaaniks ta kolmas poeg Ugedei. Mongolid peavad Tsingisi koos tema au ja hiilgusega vastuvaidlematult enda omaks. Hiinlased ütlevad, et kuna Tsingis on surnud Gansu provintsis Hiinas ja tõenäoliselt maetud praeguse Hiina Rahvavabariigi territooriumile, kuulub ta neile.
8. sajandi paiku tekkis Toomemäele varaseim eestlaste muinaslinnus Tarbatu, millest 1112. sajandil kujunes välja muinasmaakonna Ugandi üks kahest keskusest. Tegu oli tüüpilise teetõkkelinnusega nimelt oli Toomemäe lähikond (praeguse Laia tänava otsa juures) ainus paik, kus Võrtsjärvest Emajõkke voolava Emajõe kallastele sai rajada aastaringselt läbitava tee. Mujal oli Emajõgi selleks sobimatute soiste kallastega. Tarbatu vallutamine ristisõdijate poolt 1223 oli siinsetel aladel toimunud Põhjala ristisõdade resp. eestlaste muistse vabadusvõitluse üks olulisemaid sündmusi. Aasta hiljem 1224. aastal rajati muinaslinnuse varemetele kivist piiskopilinnus ning Toomemäest sai samanimelise piiskopkonna keskus. Linnuse lähedale püstitati ka võimas toomkirik (kaasajal varemeis). Toomemägi kannatas pildirüüste ja Liivi sõja ajal. Praeguse tähetorni kohal asunud piiskopilinnus jäi varemeisse Põhjasõja ajal, misjärel selle
kuni kõigi viie Viru kihelkonna juhid rahu palusid ja pantvange loovutasid. Nüüd (1220) algas Virumaal ning Kesk-Eestis tõeline võiduristimine sakslaste ja taanlaste vahel, kuna teise poole vastristitud sageli üle ristiti või karistuseks koguni hukati. 5.VIIMANE VASTUPANU JA MANDRI-EESTI ALISTAMINE Taas algasid vastastikused sõjaretked Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel. Üks suur lahing peeti veel Ümera jõel (1223), paraku aga oli saabunud Saksamaalt uus hulk ristisõdijaid ning eestlased said lüüa. Kuna kardeti, et Eesti maakonnad üksinda ei suuda Taani ja Riia jõududele vastu seista, otsisid Ugandi ja Sakala kuningad abi Vene valitsejatelt. Novgorodi ning Pihkva vürstid saatsidki oma väesalgad Tartusse ning Viljandisse. Vladimiri-Suzdali suurvürstilt Juri saatis Eestisse koguni oma venna Jaroslavi koos 20 000 sõjamehega.
· Tähendas oma preestrite küladesse ette saatmine · ,,kelle ristitud, selle oma" · Ei toiminud Rootsi sekkumise katse 1220 · Plaan hõivata LääneEesti Lihula linnus · Saarlased põletasid maha LÕPPVAATUS 12211227 Saarlased haarasid ohjad · 1221 Tallinna piiramine ebaõnnestus · 1222 tehti taanlastele tuul alla · Vabastati Varbola Viimane katse maad vabastada · Sõlmiti liit Pihkva ja Novgorodiga · 1223 vallutati Viljandi, Otepää, Tartu · 1224 suveks olid sakslased tagasi vallutanud · Tartu langemine 1224 suvel · Tartu langes pika piiramise ja tormijooksu tulemusena Viimane mandri tugipunkt Saaremaa oli Eesti käes Saaremaa alistati 1227 TULEMUSED Muistse vabaduse lõpp · Jakobsoni kirjeldatud 700 aastase orjapõlve algus Järk järgult hakati piirama eestlaste vabadust Keskaja alhgus · Euroopa kultuuri juurdumine Lüüasaamise põhjused
17 163 347 541 739 953 1171 1423 1613 1871 19 167 349 547 743 967 1181 1427 1619 1873 23 173 353 557 751 971 1187 1429 1621 1877 29 179 359 563 757 977 1193 1433 1627 1879 31 181 367 569 761 983 1201 1439 1637 1889 37 191 373 571 769 991 1213 1447 1657 1901 41 193 379 577 773 997 1217 1451 1663 1907 43 197 383 587 787 1009 1223 1453 1667 1913 47 199 389 593 797 1013 1229 1459 1669 1931 53 211 397 599 809 1019 1231 1471 1693 1933 59 223 401 601 811 1021 1237 1481 1697 1949 61 227 409 607 821 1031 1249 1483 1699 1951 67 229 419 613 823 1033 1259 1487 1709 1973 71 233 421 617 827 1039 1277 1489 1721 1979 73 239 431 619 829 1049 1279 1493 1723 1987
1208 Muistse Vabadusvõitluse algus. Algul peamiselt Sakalas ja Ugandis. 1210 Eestlased võidavad Ümera lahingu. 1211 Sakslased ristivad Sakala linnuse. 1212-1215 Vaherahu 1215 Kolmemalva manööver 1217 Otepää linnuse piiramine 1217 21.september Madisepäeva lahing, Lembituga eesotsas. 1219 Ristisõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II koos oma meestega. 1220 Rootsi kuningas rajas tugipunkti Lihula linnusesse ja asus rah. ristima. 1223 Eestlased ründasid sakslasi ja võtsid linnuse üle. 1224 Tähtsaimaks vastupanupunktiks oli jäänud Tartu, kaitses vürst Vjatsko. 1227 Sakslased vallutasid saarlased( esmalt Muhu ja siis Saaremaa). Isikud Meinhard Üksküla piiskop, Liivimaa ristiusule toomine Theoderich Eestimaa piiskop, rajas Mõõgavendade ordu. Berthold Uus Liivimaa piiskop, alustas ristisõda. Albert Riia piiskop, rajas Riia linna.
Eestlaste ühistegevus oli vähese organiseerimisega ning sõjaväe korraldus oli orienteeritud vaid üksikute sõjakäikude jaoks puudus ühtne riik ja maakondadevahelised sidemed olid nõrgad Venelased olid kord tõsiseks ohuks, kord ebausaldusväärsed liitlased. Pikk sõda kurnas maa majanduslikult välja 1222 maavus Taani vägi Saaremaal, kus hakati ehitama kivilinnust. 1223 suvel piirasid sakslased 8000 mehega Viljandi linnust. Piiramine oli äge , kaitsmine samavõrra. Linnust vallutada ei suudetud. 1227 jaan asus u 20000 sakslast üle jää Saaremaa poole teele.Kõigepealt jõuti muhu linnuse alla. Nii suur vägi kohutas muhulasi ja sooviti alla andmist ning ristmist.
eKr roomlaste garnisonilinn Kuigi linn laienes edaspidi ka jõe vasakule kaldale, ehitati algselt linnamüür ainult ümber saare 486 vallutas Clodovech I linna ning sellest sai Frangi riigi pealinn Pariis Kaubateed jõge pidi: lihtsam ja odavam; võõrad maksid tolle Karolingide valitsemisajal linna tähtsus vähenes, kuna Karl Suur eelistas Aachenit IX saj lõpul viikingite rüüsteretked Kuningas Philippe II Auguste ajal (1180 1223) püstitati uued linnamüürid Ajaloolised sündmused 508 aastal, Clovis, Frankide kuningas tegi Pariisist oma riigi pealinna Vahepeal Prantsusmaa pealinn liikus põhja 987 aastal Capet, Pariisi krahv, sai Prantsusmaa kuningaks Pariis sai jälle pealinnaks Philippe Auguste valitsemisajal (11801223) 13.sajandil Pariis oli läänes kõige kõrgema populatsiooniga linn (umbes 200 000 inimest) ja kõige rikkam 15.sajandil inglased vallutasid Pariisi 16 aastaks
eesti kangelane, keda teame nimepidi). Peale Madisepäeva lahingut, kus eestlased said lüüa, alistasid venelased Mandri-Eesti kesk- ja lääneosa, kuid ei suutnud oma jõududega agressiooni jätkata ning piiskop Albert pöördus abi saamiseks Taani kuninga Valdemar II poole. Taanlased tungisid 1219. aastal Eestisse ning alistasid Revala, Harju-, Viru- ja Järvamaa. 1220. aastal sekkusid võitlusse Eesti ala pärast ka rootslased. 1223-1224 sakslased vallutasid kõik Mandri-Eesti linnused ja 1227. aastal alistati ka Saaremaa. Eestlaste lüüasaamise põhjustasid: halvem relvastus, nõrk halduskorraldus, puudulik koostöö teiste hõimudega ning vastupanuvõime nõrgenemine pikaajalise sõjaolukorra tagajärjel (Läti Henriku Liivimaa kroonika).
1217 21sept Madisep lahing, appi oodati vene vägesid, kes olid ordu poolt ära ostetud Lembitu & Kaupo X, kaotus 1219 suvi taanlased (Valdemar II) Tln-s, eestl-d käitusid sõbralikult, kogusid salaja vägesid ja tungisid kallale, Taani lipu keiss Theoderich X, kaotus, Rävala ristimine 1220 võiduristimine 1220 suvi Rootsi kunnivägi puruks, Lihula linnus 1221 saarlaste pealetung taanlaste vastu, kes üritasid Tln vallutada, kiviheitemasin 1223 eestl-te üldine pealetung, venelased appi Est vallutati tagasi, v.a Tln 1224 Trt kaitsmine Est mandriosa võõraste käes 1227 talv lõppvaatus Saaremaal, Muhu linnus, muhulased lubasid end ristida, aga sakslased polnud nõus Valjalas soostuti läbirääkimistega ALLAJÄÄMISE PÕHJUSED: vastastel sõjaline ülekaal, väljaõpe, relvastus, pidevalt uued mehed, rooma katoliku kirik, diplomaatia (õhutasid liivlaste, latgalite ja eestlaste omavahelisi vastuolusid). Lisaks
Rootslaste eliitvägi purustati ja kogu vallutuskatse oli seega nurjunud. III PERIOOD (1222-1227) Saarlased pealetungil. Rootslaste purustamine Lihula all innustas saarlasi edasisteks võitlusteks. Saarlased võtsid eesmärgiks kihutada vaenlased välja kogu Eestist. 1221 üritati Tallinnat vallutada, kuid see ebaõnnestus. 1222 kasutati kiviheitemasinaid. Algas eestlaste üldine pealetung. Kõigepealt vabastati Varbola linnus. 1223 tungiti Viljandi linnusesse sakslastele kallale, saavutati võit. Peagi olid ka Tartu ja Otepää vabad. Vaenlaste vastu astuti välja üle kogu maa. Kiire ja otsustava tegutsemisega õnnestus oma valdusesse saada kogu maa. Edu ei toonud üksnes Tallinna vabastamiskatsed. Kasutati ka sakslastelt saagiks saadud ambe. Sakslased alustasid taas retki Lõuna-Eestisse, teises Ümera lahingus saavutasid võidu sakslased. 1223 jõudis
kuulekuse vanne luksuslik Cluny klooster Prantsusmaal Cluny klooster Tsistertslased 1098. aastal tekkis Loode- Prantsusmaal Esimene uue kloostri asupaik oli Citeaux Kerjusmungaordud Tekke põhjused: 1. kogudusekirikud jäeti unarusse 2. vajadus tõhustada katoliikluse arusaamade levitamist 3. ilmaliku jõukuse kasv põhjustas vastureaktsiooni Frantsisklaste ordu Franciscus Assisist, jõuka kaupmehe poeg Paavsti soovil kinnitati tema liikumine 1223. aastal Dominiiklaste ordu Rajas hispaania kõrgelt haritud vaimulik Dominicus Tegevusloa said paavstilt 1216. aastal Paistsid silma harituse ja sõnaosavate jutlustega Kloostrite elukorraldus Tähtsa osa iga kloostri päevakavast moodustasid tunnipalvused oluline roll raamatute ümberkirjutamisel Ümberkirjutustöid tehti skriptooriumis Ühine magamisruum- dormitoorium Söödi refektooriumis Kloostrid olid varakeskajal peaaegu ainukesed teaduse ja kirjakultuuri kandjad AITÄH!
Ordud · IX-X sajandil olid kloostrid peaaegu ainsad vaimuelu keskused. · Euroopas domineerisid Benediktiini kloostrid. · Need olid suured ning jõukad munkade või nunnade kogukonnad. · XI sajandi lõpul tekkis tsistertslaste ordu. · Eestis asub nende klooster Padisel. · Kuulsaim nende hulgast oli munk Bernard · Clairvaux (1090-1153). http://www.crossroadsinitiative.com/library_author/69/St._Bernard_of_Clairvaux.html · Frantsiklaste ordu rajas 1223.aastal kaupmehe poeg Franciscus. · Nende hallide kuubede järgi nimetati neid hallideks vendadeks. · Lihtsa eluviisi tõttu kutsuti neid ka väiksemateks vendadeks. · Frantsisklane/sed · http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/gallery/el_greco635.php · 1216. aastal sai paavstilt õnnistuse Dominiiklaste ordu, mille rajas hispaania päritolu munk Dominicus. · Dominiiklasi tunti kui jutlustaja vendi ning nende kuubede järgi ka kui musti vendi.
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Eestlaste muistne vabadusvõitlus toimus 1208-1227.aastal, mille eestlased kaotasid. Eestlased ei võidelnud ühtse rahvana. Eestlastel polnud ka peale Madisepäeva lahingut kindlat juhti. Eestlased olid sõjatehnikia poolest vähe arenenud. Ei kasutanud ambe, mida eestlased alles 1223. aastal rakendada mõistsid, kuigi nad olid sellega juba ammu kokku puutunud( 1210.aastal Võnnu linnust piirates). Vabadusevõitluse käigus küll eestlaste relvastus ja lahingulised oskused võitluse käigus küll eestlaste relvastus ja lahingulised oskused paranesid, kuid siis oli juba hilja. Ma arvan, et eestlased oleksid pidanud rohkem teistel sõjaliselt õppima ja kasutama uuemat relvastust. Muidugi suureks miinuseks eestlastele oli ka see, et orduvennad oli elukutselised sõjamehed.
Retk Venemaale. 21. September 1217- MADISEPÄEVA LAHING (Lembitu- 6000 meest, eestlased kaotasid).Toimus Viljandi lähistel. 1218. Taani Riigipäev. Albert ja Teoderich palusid Taanilt abi. 1219. sekkusid taanlased. Lindanise linnus-tugipunkt. Dannenbourgi lahing-Lipp tuli taevast alla. Toompea linnus. 1219/1220 nn. Võiduristimine. 1220 Rootslased Läänemaal. (Lihulas, Johan keegi). Saarlased lõid rootslaste väe puruks. 1222. Saaremaale ehitati kivilinnus. (Kuressaarde) 1222-1223 I pool. Viimane suurem vastupanu. (Välja arvatud Tallinn) aetakse kõik sakslased/taanlased minema. 1223 II pool -1224. Kogu Mandri-Eesti on langenud, viimasena langeb Tartu ehk Ugandi. 1227- Saaremaa langemine. Eestlaste eelised Muistses vabadusvõitluses: 1) võitlesid oma vabaduse eest, 2) 2) tundsid paremini kohalikke tingimusi, kasutasid neid ära. 1) Sakslaste eelised: 2) parem relvastus 3) kiriku toetus 4) eestlaste ühistegevuse puudumine
Toimus Otepää ja Madisepäeva lahing(langes Lembitu) eestlased jäid alla. 1219-ristisõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II,kes maabus Rävalas.Toimus võidukas lahing. 1220-sügiseks olid taanlased hõivanud Harjumaa,Rävala,Virumaa ja Järvamaa.Rootsi kuningas rajas oma tugipunkti Lihula Linnusesse ja asub rahvast ristima.Saarlaste malev nurjas nende plaanid ja vägi löödi täielikult puruks. 1222-maabus Taani vägi Saaremaal,hakati ehitama kivilinnust.Saarlased võitsid taanlasi. 1223-ründasid eestlased sakslasi ja võtsid linnused üle,saadi oma valdustesse kogu maa,pesti maha ristimine,pöörduti vanade tavade juurde tagasi. 1227-sakslased vallutasid ja hävitasid Muhu linnuse , saarlased lasid ennast ristida. Sakasa ordu Liivimaa haru: Riia piiskopkond,Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond,Kuramaa piiskopkond.1238-Stensby leping, paavsti nõudmisel pidi Saksa ordu Liivimaa haru tagastama Taani kuningaleTallinna,Rävala,Harjumaa,Järvamaa,Virumaa,tekkis
selles, millise riigi koosseisu Saaremaa kuuluks, kui ajalugu oleks kergelt vääratanud. Liiga palju seoseid oli Saaremaal erinevate ümbritsevate riikidega ning sotsiaalsete- ja poliitiliste meretuultega. Kui saarlastel oleks nende vallutuste ajal eksisteerinud ka mingi osalus koos teiste eestlastega oleks ilmselt võit koju jäänud, kuna aga ühine riik ehk riiklus puudus jäi võit napilt saamata. Kuid oma staatuse on saarlased endale kindlalt võideldes tekitanud. Aastatel 1222- 1223 toimus eestlaste viimane katse saada võõrvõimudest lahti. Alguse sai see jällegi Saaremaalt, kus kohalikud purustasid kiviheitemasinatega taanlaste rajatud linnuse. See sõnum saadeti üle kogu Eesti ning kästi tappa kõik kättesaadud sakslased ja pesta maha ristimine. Edasi järgnesid vallutused Viljandi, Tartu ning Tallinna all, kui alati olid saarlased oma vallutuste ja katsetega kõige innustavamad ning agaramad.
Kuulus on veel Clairvaux, klooster, Eestis asuvad tsistertslaste kloostrid Padisel ja Kärknas. Frantsisklaste ordu rajas Fransiscus Assisist 13. sajandil. Tegemist oli kerjusmungaorduga. See muutus kohe väga populaarseks. Nad nimetasid end ka vähemateks vendadeks. Kuna Fransiscus ei soovinud tähelepanu, polnud ta ordu algul tegelikult seaduslik, kuid kuna ta tahtis paavsti kogu hingest teenida, kirjutas ta koos oma abilistega lihtsa ordureegli, mille paavst kinnitas 1223. aastal. Frantsisklasi iseloomustas halastustegevus, seetõttu olid nad rahva seas väga populaarsed. Nende põhimõte oli, et munk peab pidama rahva seas jutlusi, seega pidid nad oskama ka kohalikku keelt. Kandsid pruunikas-halli rüüd. Kloostrid rajati tihti linnadesse, Eestis näiteks Tartus ja Rakveres. Dominiiklaste ordu, samuti kerjusmungaordu, rajas hispaania vaimulik Dominicus. Kuna ta oli väga haritud, oli haridus dominiiklaste seas väga tähtis
ligi 3000-meheline vägi. Otsustav lahing toimus 1217.aasta Madisepäeval Viljandi lähistel. See lahing lõppes eestlaste kaotusega, kuigi mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi. Eestlaste poolele langes Lembitu ja mitmed teised eesti vanemad, sakslaste poolele liivlaste vanem Kaupo. See oli eestlaste üks suurimaid kaotusi muistses vabadusvõitluses. 1220.aastal hõivas Lihula Rootsi kuningas Johan. Ta rajas sinna tugipunkti. Saarlased tulid ja nurjasid rootslaste vallutus plaanid. 1223.aastal ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja hävitasid kõik, mis nad teinud olid. Ristisõdijad kogusid ennast ja alustasid tagasi vallutamist. 1224. aasta suveks oli jäänud veel mandril Tartu, mida kaitses vene vürst, linn vallutati lõpuks tormijooksuga. 1227. aastal suunduti üle jää saartele ja hävitati Muhu linnus, edasi liiguti Saaremaale, kus saarlased andsid võitluseta alla. Minu arvates muutis muistses vabadusvõitluses lüüa saamine väga
ajal tegid saarlased agaralt ettevalmistusi uueks rünnakuks, paludes abi kogu mandrilt. Varbolas tutvuti taanlaste poolt varbolastele kingituseks jäetud paterellidega (pildil), mille eeskujul ehitati Saaremaal valmis 17 kiviheitemasinat. Nende abiga tungiti uuesti taanlaste linnuse alla ning pommitati seda vahetpidamata viis päeva. Lõpuks olid piirajad nõus saarlaste ettepanekuga linnus maha jätta ning vabalt lahkuda. Pärast taanlaste lahkumist ei jäetud linnusest kivi kivi peale. 1223. aasta 29. jaanuaril saanud innustunud ülestõusust, tungisid Lõuna-Eestis sakalalased Viljandi linnuses sakslastele kallale ning tapsid orduvendi, sulaseid, kaupmehi ja isegi foogt Mauritiuse. Järgnevalt võtsid sakalased kinni ka Järvamaa foogti Hebbe, kes toodi Viljandisse ja tapeti. Viljandi vanemad saatsid võiduteate Otepääle ja Tartu, kutsudes kõiki eestlasi talitama nende eeskujul. Pärast linnuse vallutamist olid sakalased sunnitud abi küsima
ristiusustada ja organiseerida maa halduslik korraldus. Sel ajal üritas ka Rootsi kuningas oma osa saada, aga rootslaste väga löödi kohemaid puruks. 1222 maabus Taani vägi koos Valdemar II-ga Saaremaal, kus hakati ehitama kivilinnust. Kui kuningas lahkus, asusid saarlased kohe aktiivselt tegustema. Ehitati 17 kiviheitemasinat ja taanlased löödi Saaremaalt minema. Teade võidust kutsus ka ülejäänud Eestimaa ülestõusule. 1223 ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja võtsid linnused üle. Vastuhaku käigus hävitati kõik mis vallutajad olid rajanud, pesti maha ristimine, pöörduti tagasi vanade tavade juurde. Taaselustati suhted vene vürstidega, kellelt saadi arvestatavat sõjalist toetust. Riia peapiiskop ja mõõgavennad kogusid end ja alustasid peagi järkjärgulist tagasivallutamist. 1227 aastaks oli taas kogu Eesti ristitud.
idapoolne travee. Ehitatud kindluskirikutena. Kabelit võis nimetada ka väikeseks kirikuks või palveruumiks maa piirkonnas. SAHA KABEL (XV saj) Saha kabel on eestlaste muistse pühapaiga kohale ehitatud üks esimesi ristiusu kantse. Rahvapärimuse kohaselt on see isegi 50. aastat vanem Tallinna linnast ning asutatud piiskop Fulco poolt. Kabeli rajamise täpne aeg pole teada, kuid algne puukirik põletati maha juba 1223. aasta ülestõusu päevil. Põlisele kultuspaigale viitavad neli I a.t. eKr. pärinevat väikeselohulist kultusekivi kabeli vahetus läheduses ning säilinud rahvapärimus sinna ohvriandide viimisest hilisemalgi ajal, kui kabel oli juba lagunenud. Praegune kabel on ehitatud tõenäoliselt samal ajal kui Pirita kloostergi, s.o. 15. saj. II veerandil. Ehitamise kohta on liikvel legend. Legendi kohaselt olevat kabeli ehitanud
Ave., Englewood Cliffs, NJ 07632; 800-621-2013; www.helenecurtis.com Johnson & Johnson (Aveeno, Clean & Clear, Neutrogena, ROC), 1 Johnson & Johnson Plz., New Brunswick, NJ 08933; 732-524-0400; 800-526-3967; www.jnj.com Kimberly-Clark Corp. (Cottonelle, Huggies, Kleenex, Kotex, Pull-Ups, Scott Paper), P.O. Box 619100, Dallas, TX 75261-9100; 800-544-1847; www.kimberly-clark.com Lever Bros. (Unilever), 800 Sylvan Ave., Englewood Cliffs, NJ 07632; 212-888-1260; 800-598-1223; www.unilever.com L'Oréal U.S.A. (Biotherm, Cacharel, Garnier, Giorgio Armani, Helena Rubinstein, Lancôme, Matrix Essentials, Maybelline, Ralph Lauren Fragrances, Redken, Soft Sheen, Vichy), 575 Fifth Ave., New York, NY 10017; 212- 818-1500; www.lorealcosmetics.com Max Factor (Procter & Gamble), One Procter & Gamble Plz., Cincinnati, OH 45202; 513-983-1100; 800-543-1745; www.maxfactor.com Mead, 10 W. Second St., #1, Dayton, OH 45402; 937-495-6323; www.meadweb.com Melaleuca, 3910 S
Lõhavere linnamägi on muinaseesti linnamägi Viljandimaal, Olustvere ja Suure-Jaani vahel. Lõhavere linnus oli kasutusel 13. sajandi alguses ning on kolmel korral põlenud. Henriku Liivimaa kroonika järgi on need põlengud ka täpselt dateeritavad. Esimest korda hävis linnus tõenäoliselt 1211. aastal kui suur vallutajate vägi tuli Metsepole kaudu Sakalasse. Teine rünnak Leole vastu toimus 1215. aastal ja pärast piiramist linnus süüdati. Kolmandal korral hävis linnus lõplikult 1223. aastal suure orduvastase ülestõusu käigus. Linnamägi kujutab endast neemikut, mida on kunstlikult veelgi kõrgendatud. Selle harjal asus nii seest kui väljast rõhtpalkidega toestatud liivavall. Vall oli pealt silutud palkteega ja sellel kõrgus ka mitu vahitorni. Valli väljast toestav palksein oli kõrgem ning moodustas ühtlasi kaitserinnatise. Linnuse eri aegadel kasutusel olnud väravakohad asusid kirdes ja kagus. Väravakäikude küljed olid toestatud paekivist kivimüüriga
Nende vallutus ja rüüsteretkede tulemusena olid taanlased üheskoos sakslastega aastaks 1222 kogu mandriEesti endale allutanud. Seejärel üritati kanda kinnitada Saaremaal, kuid tänu saarlaste vaprale vastuhakule alustati ülestõusu ka mandril. Peagi olid kristlased maalt välja löödud, ainsaks tugipunktiks jäi Lindanise (Taanilinn). Siiski ei jätkunud sõda edukalt eestlased ei suutnud võita viimast suur välilahingut II Ümera lahingut ja nii lõppeski 1223. aasta Tarbatu linnuse piiramine sakslaste võiduga. Sellele järgnes taaskord kogu mandrit hõlmav vägivaldne ristiusustamine. Aastal 1227 alistas kristlik sõjaline ordu Mõõgavendade ordu eestlaste viimse tugipunkti Muhu linnuse, tappes kõik seal viibinud inimesed. Saarlased alistusid ja olid surmaähvardusel nõus ristimisega. 1227. aastat loetakse muistse vabadusvõitluse sümboolseks lõpuks, kuigi periooditi jätkus sõda kristlaste ja eestlaste vahel veel aastakümneid.
annaabi.ee 
