Pesemisvahendid 1 Sisukord Tiitelleht.................................................................................................lk 1 Sisukord.................................................................................................lk 2 Seep........................................................................................................lk 3 Pildid......................................................................................................lk 5 Kasutatud materjal.................................................................................lk 6 2 Seep
Seep Mis on seep ja kuna hakati valmistama ? · Seep on pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappe sooladest. Seep on üks vanemaid pesemisvahendeid. Seda hakati valmistama suuremates kogustes umbes 2000 aasta eest, esialgu rasvast ja tuhast, hiljem rasvast ja seebikivist. · Seepi nimetati 16.saj e.m.a. esimest korda vana egiptuse papüüruskäsikirjades. Tuntud rooma kirjanik, loodusteadlane ja riigitegelane Plinius Vanem kirjutas oma entsüklopeedias "Looduslugu" 1.saj m.a., et seepi valmistakse kitserasvast ja pöögituhast. Kuidas seepi saadakse ?
· Seebi lahusest kättesaamiseks valasime kolbi 20ml NaCl lahust, segasime ühtlaselt ja valasime lahuse kiirelt kolvist välja, et see kolbi seintele ei ladestuks. · Saadud lahust aegamööda teise nõusse filtreerima. · Filterpaberi peale jäid seebi tahked tükikesed. · Need tükikesed korjasime filtreerimise lõpuks kokku ja surusime nad omavahel kokku suuremaks tükiks. · Seebiga proovisime pesta ka plekke maha mis oli eelnevalt tehtud, aga seep ei andnud oodatuid tulemusi, ei eemaldanud ühtegi plekki ( mustikas, pastakas, jumestuskreem jne ) Meie seebi pH oli 10, seega oli tegemist tugevalt aluselise seebiga. Seebi pH langetamiseks oleks olnud võimalus seda segada äädikhappega, mida meie ajapuuduse tõttu kahjuks ei teinud.
rasv-rasvhapete baasil,hargnemata ahel. Leidumine- taimedes, loomades, inimestes (elundités,naha all) 3funktsiooni.eneriga salvestam ine, ehitusfunkts(närvirakkudes),vajalike ainete süntees-2-3 kaksiksidemega.Neid nim asendamatuteks rasvadeks nt F-vitamiin.. Saamine-oliivid,päevalilled, raps-pressimine või ekstraheerimine. Keemil omadused-saab toimuda happeline hüdrolüüs , aluseline hüdrolüüs ümberestardamine,küllastamine SEEP-seebid on rasvade vees lahustuvad soolad. Na tehtud seebid on tahked ja K tehtud vedelad.
Pesemisvahen did Koostaja: Seep Seep on pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappe sooladest Seebid on kõrgemate karboksüülhapetega soolad Nad on pindaktiivsed ained Ei sobi pesemiseks karedas vees Kuidas seepi saadakse ? Seepi saadakse loomsete rasvade või taimeõlide reageerimisel naatrium- või kaaliumhüdroksiidi lahusega Keedusoola lisamisel jaguneb seebimass kaheks: ülemine kiht on seebituum ehk seebikiht ja alumist kihti nimetatakse soobaks ehk veekihiks Pärast kuivamist lõigatakse laastudeks, segatakse vastavate lisanditega ja vormitakse tükkideks Sünteetilised pesemisvahendid On paremad, sest: ·Saab pesta nii hapelises, aluselises ja neutraalses keskkonnas ·Saab pesta karedas vees ja merevees ·Ei vaja kõrget ...
aluselises keskkonnas c) 3-aminopropaanhape + kaaliumhüdroksiid d) 2- aminoetaanhape + HCl 5) Mis on rasvad? 6) Osata kirjutada rasva tekkimise võrrandeid (rasvhappe valem on ette antud) 7) Rasvade leidumine. 8) Rasvade füüsikalised omadused 9) Mis on rääsumine? Kuidas seda vältida? 10) Rasvade keemilised omadused (hüdrolüüs aluselises ja happelises keskkonnas) 11) Mis inimene rasvub? 12) Rasvade kasutamine 13) Kuidas saadakse vedelatest rasvadest tahked rasvad? 14) Mis on seep? 15) Osata kirjeldada seebi molekuli ehitust, 16) Saabi saamise kaks meetodit. 17) Mis on pindaktiivsed ained? 18) Mis on detergent? 19) Seebi puudused 20) Milles seisneb pesemise protsess? Mis ülesanne on selles pesuvahendil? 21) Osata põhjendada, miks on aminohapetel amfoteersed omadused, 22) Kuidas moodustub peptiidside? Osata tuua näide 23) Osata koostada etteantud monomeerist polümeer jvp 24) Vaata üle küsimused- vastused, mida tegid õpiku abil
Seep ja sünteetilised pesuvahendid Sisukord 1 Sissejuhatus..................................................................................... ................3 Seep................................................................................................. ................4 Seebi ajalugu............................................................................................. .......5 Kodune seebi valmistamine.............................................................................5 Seebi valmistamine kui keemiline protsess.....................................................6 Sünteetilised pesuvahendid.....................................
Hüdrofoobne- on aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju vedelikuga ning aine ei märgu ega lahustu vedelikus ja aine ei saa moodustada vesiniksidemeid. Lõhnaaine- on iseloomuliku meeldiv lõhnaga looduslikud või sünteetilised orgaanilised ühendid, mida kasutatakse parfümeeria- ja kosmeetikatoodete, seepide aga ka toiduproduktide valmistamisel. Lõhnaained on suhteliselt kergesti lenduvad ühendid, et mõjuda meie haistmismeelele. Seep- on pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest. Hüdrofiilne- ehk veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega. Värvaine- värviline orgaaniline ühend, mida kasutatakse riidele, nahale, paberile, plastile jms materjalile värvuse andmiseks (nt indigovärvaine); laiemas tähenduses ka värvuseta orgaaniline aine, mis moodustab värvilise ühendi vahetult materjalil, ja optiline pleegiti.
ja vormitakse. Saadakse tuumseep (tualettseep, saunaseep), mis sisaldab kuni 85% rasvhappesooli. Odavate seebisortide liimseepide valmistamisel ei lisata seebimassile tuuma eraldamiseks naatriumkloriidi, vaid kogu mass lastakse tarduda ja lõigatakse edasi töötlemata tükkideks (pesuseep). Valmistatakse ka kaalium- ja ammooniumseepe, mis on poolvedelad (roheline seep).Roheline seep on salvitaoline mass, mis vees hästi lahustub. Ta vahutab hästi ning on tugeva desinfitseeriva toimega, kuid võib õrnemat nahka, eriti lastel, ärritada ja isegi rikkuda. Normaalse nahaga inimesele sobib seep, milles leelis on väikses ülekaalus. Kuiva nahaga inimesele on sobivam seep, milles on rohkem rasva ja millele on lisatud lanoliini või spermatseeti. Lasteseepidele lisatakse lanoliini ja boorhapet. Õrna ja
1. Mis on seep? Mõiste ja valem. Seep rasvhapete sool, pindaktiivne aine, vanim detergent (pesemisvahend). Valem C3(CH2)16COONa 2. Mõiste sahhariidid ehk süsivesikud. Valem. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Kogu eluslooduses esinevast süsinikust on 70% süsivesikute koostises. Nt tärklis, suhkur, tselluloos. Sisaldavad mitut hüdroksüülrühma ja aldehüüdrühme või ketorühma. Valem - CnH2mOm 3. Sahhariidide klassifikatsioon SAHHARIIDID EHK SÜSIVESIKUD MONOSAHHARIIDID ehk monoosid POLÜSAHHARIIDID ehk polüoosid Aldoosid Ketoosid Oligosahhariid Kõrgmolekulaarsed polüsah. id Glükoos Fruktoos Sahharoos Tärklis, tselluloos 4. Kus kasutatakse glükoosi? Selgita. Kondiitritööstuses sahharoosi asemel, sest pole nii magus kui tavaline suhkur. Meditsiinis ras...
Seebi ajalugu Seep on üks vanemaid pesemisvahendeid, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest. Seda hakati valmistama umbes 2000 aasta eest, esialgu tuhast ja rasvast, hiljem aga soodast ja rasvast. Seebi valmistamine suuremates kogustes sai võimalikuks alles 18. sajandi lõpul, mil avastati viis sooda tootmiseks keedusoolast. Eestis omandati seebikeetmise oskus arvatavasti keskajal sakslastelt. 19. sajandini keedeti kodudes seepi loomsetest rasvadest kanges lubjaga segatud tuhalehelises
Rasvhappe sool naatriumpalmitaat on pindaktiivne aine ehk lihtsalt ööeldes SEEP. Seebid on mitmete rasvhapete naatriumi soolad. Naatriumhüdroksiidi rahvapärane nimetus seebikivi Detergent pindaktiivne aine, koosneb pikast hüdrofoobsest osast, mis tipneb hüdrofiilse rühmaga. Kasutatakse detergendi mõistet sünteetiliste pindaaktiivsete ainete kohta. Vees moodusavad seebid kui sünteetilised pasuained hägusa kolloidlahuse, kus kolloidosakese moodustab 100200 pesuaine molekuli. Mistaplekid, mis vees ei lahustu
11T Juhendaja: õp. Malle Tiideberg Lähte 2013 SISUKOR MÕISTED......................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS................................................................................................ 5 1. SEEBI AJALUGU........................................................................................... 6 2. SEEP........................................................................................................... 8 2.1. Emulgaatorid........................................................................................ 9 2.1.1. Kookoshape.................................................................................... 9 2.1.2. Naatriumpalmitaat.......................................................................10 2.1.3. PEG-450 ehk polüetüleenglükool-450...............
· toimeaineid aknele kalduvale nahale. Näiteks salitsüülhape, väävel ja benzoüülperoksiid, mis kergelt koorivad, lahustavad komedoone ja toimivad antibakteriaalselt. Puhastusvahendite tüübid 1) tahked seebid 2) sünteetilised pesemisvahendid 3) rasvavabad puhastajad 4) puhastavad kreemid 5) toonikud 6) abrasiivsed puhastajad 7) näo maskid Seebid Seepe on tehtud iidsetest aegadest, kuid eriti populaarseks muutusid nad 18.sajandi keskpaigast. Seep koosneb aluselise ühendiga seotud rasvadest ja õlidest. Tükiseepides on aluseliseks ühendiks naatriumhüdroksiid, vedelseepides kaaliumhüdroksiid. Seepidel on head puhastavad omadused, kuid kahjuks ka mitmed mittesoovitavad kõrvaltoimed. Seebi negatiivsed omadused: · aluselisuse tõttu ärritab tundlikku nahka, mis on tavaliselt happeline · võib liigse kasutamisega eemaldada nahka kaitsva lipiidkihi (rasvakihi); võib tekkida nahaärritus
Sisukord: 1. Detergentide jaotumine a) pesemisvahendid b) puhastusvahendid 2. Mis on detergent? 3. Detergendi koostisosad 4. Kuidas jaotatakse detergente? 5. Detergentide ülesanded 6. Mis on seep? 7. Millest saadakse seepi? 8. Seebi head ja halvad omadused 9. Sünteetiliste pesemisvahendite head ja halvad omadused. 10. Milliseid lisandeid sisaldavad pesemisvahendid lisaks pindaktiivsele ainele? 11. Miks kasutatakse pesemisvahendites fosfaate? Millega fosfaate püütakse asendada? 12. Peasemisvahendite kasutamisega seotud keskkonnaprobleemid 1.Detergendid jaotumine: a)Pesemisvahendid- seebid, pesupulbrid, hambapasta, dusigeelid, sampoonid, nõudepesuvahendid
Uurimus Ariel Color & Style universaalne pesupulber värvilistele riietele Esimeseks pesuvahendiks oli seep. Neid on tehtud ammustest aegadest ning erinevate meetoditega. Enamasti keetes rasvade ja tuhaga. Arheoloogide sõnul on seepe tehtud juba 2800 eKr, aga võimalik, et ka isegi varem. 15. sajandil hakati Hispaanias tegema oliiviõli baasil seepe. Esimene kunstlik seep tehti Esimese maailmasõja ajal. Esimese täissünteetilise seebivaba pesupulbri töötas välja 1929. aastal saksa keemik dr H. G. Bertsch. 1933a. tulidki turule Saksamaal sünteetiline pulber Fewa ja USA-s Procter& Gamble poolt loodud Dreft. Paraku tulid mõlemad toime vaid kergelt määrdunud pesuga. Alles 1943. aastal välja töötatud sünteetiline pesupulber Tide suutis rahuldavalt puhtaks pesta ka tugevasti määrdunud pesu. 1946. Aasta oktoobris turule
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1.1. SUUVESI.............................................................................................................................3 2. SEEP.......................................................................................................................................5 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................10 SISSEJUHATUS Valisin toodete olelusringide koostamiseks kaks toodet: suuvee ja seebi. Kirjeldan järgnevas töös kuidas antud tooteid valmistatakse ja kuidas toimub edasine toote eluring tootmisest tarbimiseni. 1. 1. SUUVESI
Nailonesemete pesemine ja puhastamine Nailonesemeid on soovitatav pesta mõõdukal temperatuuril 30-50 kraadi neutraalsete pesemisvahenditega. Leeliseline seep ei ole hea, sest kõrgemal temperatuuril toob see kaasa nailonkiu osalise hüdrolüüsi. Nailonit võib ka pesta pesumasinas külma veega, kuid ei soovitata panna seda kuivatisse, kuna nailon võib hakata sulama. Peale pesemist võib riiet raputada, et ei jääks kortse sisse. Iseloomulik on nailonkiu väike kuumakindlus. Triikimiseks soovitatakse temperatuuri 110-150 kraadi, kuid seda ei tohi ületada, kuna nailon hakkab siis sulama. Pleegitusained ja orgaanilised lahustid ei kahjusta kiudu
LEIUTISED,MIS MUUTSID MAAILMA Referaat Väimela 2008 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................3 Paber........................................................................................................................4 Aurumootor, aurumasin.......................................................................................5-6 Seep.........................................................................................................................6 Telefon.....................................................................................................................7 Auto, antibiootikumid...........................................................................................8-9 Arvuti.......................................................................................................................9
Vene saun - Pa 1.)saun - /caa 2.)Vene saun - Pa 3.)Soome saun - 4.)Türgi saun - 5.)suitsusaun - aba 6.)aurusaun - ba 7.)infrapunasaun - 8.)viht - u 9.)kaseviht - u 10.)tammeviht - ou 11.)leil - nap 12.)leiliruum - / 13.)hüva leili - 14.)duss - 15.)dussiruum - ea 16.)dussikabiin - ea 17.)vann - 18.)vannituba - 19.)pesukauss - 20.)ämber - 21.)seep - 22.)sampoon - 23.)nuustik - 24.)kreem - 25.)käterätik - 26.)hommikumantel -
Vee karedus Anete Samelselg, Hans Jüris, Kirti Räni, Karin Köösel, Liisi Liivik Kuusalu Keskkool 10. klass, 2015 Mis on vee karedus? Joogivee karedus on oluline vee kvaliteedi kriteerium. Vee kareduse määravad Ca ja Mg katioonid. Karedus määratakse tavaliselt CaCO3 kogusega mg/l. Karedas vees seep ei vahuta ja moodustab rasklahustuvaid sooli. Ei ole tõestatud, et karedus põhjustaks terviseprobleeme. Meestel on leitud isegi pöördvõrdeline seos tarvitatava joogivee kareduse ja südamehaiguste registreerimise vahel , aga vaid kuni 170 CaCO3 mg/l. Vee kareduse liigid: Eristatakse kolme kareduse liiki: MÖÖDUV(karbonaatne)KAREDUS. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadid ja karbonaadid, mis sadenevad vee keetmisel. PÜSIV(mittekarbonaatne)KAREDUS
• Nt: 4 süsinikuga lahustuvus alkoholidel päris väike, kuna mittepolaarne rühm on nii suur. • Kui OH rühmasi on palju, siis on kõik jälle hästi • Rasvad ei lahustu, kuna need on niiiiii suured PESUAINED Pindaktiivne aine PAA 10-12% Vee pehmendajad sisaldavad Na3PO4 õhk PAA tuleb pinnale sest tal on love- hate suhe veega Meri Seep : BaSO4 – nice Tihedus: • Üldiselt on orgaanilised ained veest kergemad. Sellepärast et nad ei tõmbu nii tihedalt kokku. • Halogeeniühenditel on tihedus veest suurem !!! Tihdus suureneb neil alt üles Mida vähem CH asju seda suurem tihedus. Sest see on kerge osa.
jasmiini lõhn, eriti värske ja sobiv kevadeks) magus uni, mandariin, metsik jasmiin, piibeleht, vaarika sorbe, vahuvenid ja maasikas, vanille et noisette, vürtsikas jõhvikas (magus-mõrkjas lõhn, eriti sobib jõuluajaks), värske melon, õunasiider, öö (sandlipuu- vanilje-muskus-mürr, minu jaoks isiklikult liialt tugevalõhnaline) jne. Seebi valmistamine käib külmprotsess meetodil. Külmprotsess meetod tähendab, et seebi valmistamisel ei ole kasutatud "välist" kuumust vaid seep tekib õlide ja rasvade reageerimisel seebikivi lahusega. Seebi valmistamiseks segatakse vedelikus lahustatud seebikivi sulatatud rasvade ja õlidega. Seejärel lisatakse segule lõhna- või värvained, samuti näiteks koorivad osakesed või muu meelepärane ning valatakse vormi. Algab keemiline protsess, mille tulemusel tekibki seep. Umbes ööpäeva pärast on seebistumisprotsess sellises järgus, et seebi saab vormist eemaldada, kuid sellele järgneb
SEEBID Lisa-Marie Nüüd 9a Seebid üldiselt Seebid on rasvhapete soolad Vanim pesemisvahend 2000 aastat tagasi Loomsetes ja taimsetest rasvadest Reageerimisel naatrium- või kaaliumhüroksiidi lahusega RASV + NaOH/CaOH SEEP + GLÜTSEROOL Seebi ajalugu Varaseim seebitaoline materjal 2800 eKr, Babülon Suuremates kogustes 18. saj lõpp Eesti seebikeetmise oskus sakslastelt Kasutati kõiki toiduks kõlbmatuid rasvu Seebi valmistamine e seebistamine Seep tekib õlide reageerimisel seebikiviga Seebistamisel kolm etappi: Seebistamine Väljasoolamine Puhtaks keetmine Seebimassile lisatakse täiendavalt aineid Nii hind kui ka kvaliteet sõltuvad peamiselt lisatud ainetest Glütseriinseep - läbipaistev Lisaained Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Referaat Detergendid Carina Peet 11. L Pesemisvahendid on Seep Dussigeel Sampoon Pesupulber Pesupesemisvahend Puhastusvahendid on Lahustid Kõik keemilise koostisega vedelikud millegi (nt põranda) puhastamiseks Detergent on sünteetilises pesemisvahendis kasutatav pindaktiivne aine, mis koosneb rasvast/õlist ja seebikivist. Nad on jaotatud anioon ja katioonaktiivseteks ning mitteioonaktiivseteks detergentideks. Detergentide põhilised ülesanded on riiete ja muude asjade puhastamine.
VÄIKE-MAARJA ÕPPEKESKUS Referaat ,,SEEP" MÜÜJA II Kursus / 22.õgr Kädi Loorits Väike-Maarja2013 SEEBI AJALUGU Eestis omandati seebikeetmise oskus arvatavasti keskajal sakslastelt. Kodudes keedeti seepi 19. sajandini loomsetest rasvadest kanges lubjaga segatud tuhalehelises. Lehelist tehti sõelutud lehtpuutuhast segades seda kuuma veega, siis keedeti ja selitati või kurnati
Tensiidid osalevad puhastusprotsessis kolmel viisil: 1. alandavad vee pindpinevust 2. aitavad mustuse kangalt eemaldada 3. takistavad mustuse kangale tagasisadestumist Tensiidide pesemisvõime sõltub pesulahuse pH-st. Aluselises keskkonnas toimivad tensiidid kõige tõhusamalt. Sellepärast lisatakse pesupulbritesse selliseid leeliselisi ühendeid, mis muudavad lahuse pH aluseliseks.[6] Teiseks oluliseks komponendiks on veepehmendajad. Kare vesi vähendab pesuainete toimet, seepärast lisatakse pulbri koostisesse ühendeid, mis seovad vee karedust põhjustavaid Ca- ja Mg-ioone. Veepehmendajatena kasutatakse fosfonaate, fosfaate, tseoliiti, karbonaate, silikaate ja orgaanilisi kompleksimoodustajaid.[6] Veepehmendajad on pesupulbris tähtsad lisandid. Neid lisatakse nii vee pehmendamiseks kui pesulahuse pH suurendamiseks. Loodussäästlikest veepehmendajatest on tõhusaimad fosfonaadid, moodustades Ca- ja Mg-sooladega vees lahustuvaid ühendeid. Need lahustavad
"DETERGENDID" Uurimistöö Sisukord Sissejuhatus................................................................3 1.Üldine osa................................................................4 Pindaktiivsed ained...................................................4 Mustuse eemaldamine pindaktiivsete ainetega.......4 Seebi koostis ja valmistamine...................................5 Seep karedas vees......................................................5 Anioonaktiivsed detergendid....................................6 Katioonaktiivsed detergendid..................................7 Mitteionigeensed detergendid..................................8 Detergentidega kaasnevad keskkonnaprobleemid. 9 2.Praktiline osa..........................................................9 Erinevate pesuvahendite etiketid.............................9 Tulemuste analüüs................................
· Detergent (lad keeles) ära või puhtaks pühkima · Praktilises keeles nimetatakse detergentideks pesemistoimet omavaid rasvahapete sooli · Sellistel sooladel on pikk C-ahel (hüdrofoobne) ja vett armastav (hüdrofiilne) soola osa Detergendid · Detergendid vees moodustavad kolloidlahuse · Süsinikahelate osa hüdrofoobne hoiab veest eemale ja hüdrofiilne osa on kontaktis veega ja seetõttu tekivad sellised kolloidosakesed Detergendid (seep) · Üks vanemaid ja tuntumaid detergente on seep. · Kuid seebil, kui pesuvahendil on puudusi: karedas vees sisalduvad Ca2+ ja Mg2+ ioonid toimub reaktsioon kareda veega: 2RCOONa + Ca(HCO3)2->(RCOO)2Ca+2NaHCO3 Seetõttu ei lahustu seebid hästi karedas vees ja ka seebikulu on suurem ning sadenenud sool jääb riidekiudude pinnal Detergendid (seep) · Seep hüdrolüüsub: detergendid on nõrgad elektrolüüdid ja hüdrolüüsuvad vees osaliselt: RCOONa + H2O RCOOH + Na+ + OH-
taimsed rasvad Kül Olehape (oleiinhape) C17H33COOH Loomsed ja las taimsed rasvad tu Linoolhape C17H31COOH Taimeõlid ma ta Linoleenhape C17H29COOH Linaõli Kasutamine Toidutööstuses: Inimorganismi normaalseks funktsioneerimiseks vajame nii küllastatud kui küllastamata rasvhappeid. Hügieenitarvete tööstuses: Detergentide põhikoostisosa. Näiteks: seep. Keemilised Omadused Nii nagu kõik estrid, hüdrolüüsuvad ka rasvad ja moodustavad : ester + vesi hape + alkohol rasv + vesi propaantriool + rasvhape Rasvade puhul omab suuremat praktilist tähtsust leeliseline hüdrolüüs, mille tulemusena tekib rasvhappe sool seep. kui rasv + NaOH propaantriool + Nasool tahke seep kui rasv + KOH propaantriool + Ksool vedel seep Karboksüülhapete reageerimine metallidega: 2CH3COOH + Zn = (CH3COO)2Zn + H2
Kordamisküsimused /Karboksüülhapped. Estrid. Rasvad . Seep/ 1) Osata kirjutada karboksüülhapete ja estrite tasapinnalisi struktuurvalemeid, lihtsustatud struktuurvalemeid, molekulvalemeid ja graafilisi kujutisi. 2) Osata nimetada estreid ja karboksüülhappeid. OH O Cl O O OH HO O O
Keemia abil puhtaks Koostaja: Madis Pesuained · Seebid. · C17H35COO- Na · Sünteetilised pesuained. · C18H28SO3-Na Seep · Osati juba 5000 aastat tagasi Egiptuses ja Babüloonias valmistada. · Kasutati arstimisvahendite hulgas. · Kuigi seep on tuntud iidsest ajast , ei ole ta puhastusvahendina sedavõrd tuntud. · Kasutati vett ja puutuhka. Seebid · Valmistatakse rasva keetmisel seebikiviga(NaOH). · Ei pese hästi karedas- ja merevees. · Pesevad hästi soojas vees. · Ei saasta loodust. · Tekitavad vees aluselise keskkonna. Seebid · Seebid on rasvhapete naatriumi- või kaaliumisoolad Seepide molekulid · Koosnevad: · Veelembesest rühmitusest. · Vett- tõrjuvast osast.
KEEMIA KT2 1. Rasvad Rasvad on triestrid, mis on tekkinud 3 rasvhappest ja glütseroolist. Küllastunud rasv: - Searasv, hanerasv, või - Nt glütserüültristearaat Küllastumata rasv: - Oliivõli, rapsiõli, linaõli - Nt glütserüüllinolenaatdioleaat Oomega rasvhapped: - Hüdrofoobsed - Põlevad -> H2O + CO2 2. Seep Seep on karboksüülhappe sool, mille saab rasva ja leelise liitmisel. Seep on detergent. RASV + LEELIS -> SEEP + GLÜTSEROOL Teeme seebi märjaks, hüdrofoobsed osad on sees ja hüdrofiilsed väljas, viime mustuse juurde, seebi hüdrofoobsed osakesed võtavad mustusest kinni, lisame veel vett/loputame ja see seebi molekul võttis endaga mustuse kaasa. 3. Estrite saamine ja hüdrolüüsimine Kuidas saab estreid teha? Mida selleks peab võtma ja tegema? Mis juhtub estritega kui neile lisatakse leelist? Kirjuta mõni näide ja selgita. 4. Polümeerid b) kuidas antakse polümeerile nimetust?
Sampoonid ja seebid Koostaja: Angeelika Sooba Klass: 9a Seebid. 1. Seep on pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest. 2. Seep on üks vanemaid pesemisvahendeid. 3. Seda hakati valmistama umbes 2000 aasta eest, esialgu tuhast ja rasvast, hiljem soodast ja rasvast. 4. Seebi valmistamine suuremates kogustes sai võimalikuks alles 18.sajandi lõpul, mil avastati viis sooda tootmiseks keedusoolast. 5. Seebi kvaliteet oleneb valmistamiseks kasutatavatest rasvainetest ja lisanditest. Millest koosneb? Seepi valmistatakse väga paljude
· Loomsed rasvad on tahked, välja arvatud hülge ja vaalarasv. · Looduslike rasvade värvus, lõhn ja maitse on tingitud lisanditest (mineraalsoolad, vitamiinid, värvained jne Nii nagu kõik estrid, hüdrolüüsuvad ka rasvad ja moodustavad : ester + vesi hape + alkohol rasv + vesi propaantriool + rasvhape Rasvade puhul omab suuremat praktilist tähtsust leeliseline hüdrolüüs, mille tulemusena tekib rasvhappe sool seep. Rasv + NaOH propaantriool + Nasool tahke seep Rasv + KOH propaantriool + Ksool vedel seep Vedelad rasvad muutuvad õhu käes seistes kergesti kasutamiskõlbmatuks, kuna tekivad mõrkja maitsega ja rohkem või vähem mürgised ühendid vedelad rasvad räästuvad kergemini kui tahked rasvad. Selle tõttu küllastatakse vedelad rasvad vesinikuga (toimub liitumisreaktsioon) ja saadakse küllastunud rasv. vedel rasv + H2 (katalüsaator) tahke rasv
· Mürgised · Tekivad keemilistes protsessides kõrvalproduktidena Rasvad Rasvad on glütserooli ja rasvhapete estrid. Estrite oleku järgi jagatakse nad kaheks: tahkeid nimetatakse loomseteks ja vedelaid taimseteks. Rasvade agregaatoleku määravad tema koostises olevad glütseroolrühmad. Oluline on neis sisalduvate sidemete arv. Osa kaksiksidemeid sisaldavad rasvhapped on inimorganismi normaalseks elutegevuseks väga tähtsad, kuid organism ei suuda neid ise sünteesida ja seepärast peab neid toidust saama, selliseid rasvhappeid nimetatakse asendumatuteks. Maismaaloomade rasvad on tavatingimustel tahked, mereloomade rasvad vedelad. Rasva leeliselisel hüdrolüüsil moodustuvad rasvhapete soolad, mida nimetatakse seepideks. Rasvade lagunemist mikroobide toimel nimetatakse rääsumiseks. Rasv on väga tähtis energeetiline toitaine. Rasvu kasutatakse määrdeõlide, ravimite ja seepide tootmiseks. Inimkeha lipiidid ·Lihtlipiidid ·Liitlipiidid
Küllastamata-lahus, milles antud tingimuselt saab veel ainet lahustada Nõrgad elektrolüüdid: osaliselt jagunenud ioonideks, nõrgad happed ja alused Tugevad elektrolüüdid:lahuses täielikult jagunenud ioonideks, soolad ja leelised Tahke ainete lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel suureneb Gaaside lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel väheneb Gaaside lahustuvus vees rõhu tõstmisel suureneb Veekaredus-kaltsiumi ning magneesiumi sisaldus vees, seep ei vahuta seep ei pese helbeline sade Vee pehmendamine-vee keetmine, vee destilleerimine, iooniitide kasutamine, fosfaadid
rääkida karedast veest ja pehmest veest. Vee karedus looduses Eestis on joogivesi enamasti kare - see on tingitud sellest, et elame paesel pinnal, mis teeb karedaks ka meie joogivee. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi. Üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi. Kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega. Väga kare on merevesi. Vee karedus igapäevaelus ● Pehme veega pesemisel kulub vähe seepi, seep vahutab hästi; kareda veega pesemisel aga kulub rohkesti seepi ja seep ei vahuta. ● Karedas vees ei kee oad, herned ja tangud pehmeks, teel ja kohvil ei ole õiget maitset ega aroomi. ● Kare vesi tekitab soojaveeboilerites ja keedunõudes katlakivi(sest seal olevad Ca- ja Mg-ühendid sadestuvad) ● Õrna nahaga inimestel võib kareda veega pesemine põhjustada nahaärritust ja kihelust. Vee pehmendamine Vee keetmine Ioniitide kasutamine Vee destilleerimine
Köögitarvete hooldus Mikrolaineahju puhastamine: Järgmised mikrolaineahju osad kuuluvad regulaarsele puhastamisele hoidumaks rasva ja toiduosakeste kogunemisest: *Sisemised ja välimised pinnad *Uks ja selle tihendid *Keerlev alus ja rullalus ALATI hoidke ukse tihendid puhtana ja jälgige, et uks sulguks korralikult. 1. Puhastage väliseid pindu pehme, sooja seebise lapiga. Peske seep maha ja kuivatage. 2. Eemaldage seebise lapiga kõik plekid ahju siseseintel ja rullalusel. Peske seep maha ja kuivatage. 3. Et teha märjaks kinni kuivanud toidutükke asetage ahju keskossa tass lahjendatud sidrunimahlaga ja kuumutage seda maksimaalsel võimsusel 10 minutit. 4. Peske vajadusel ka keerlevat alus 8võib ka nõudepesumasinas). ÄRGE lubage veel sattuda ventilatsiooni avadesse. ÄRGE KUNAGI kasutage keemilisi lahusteid ja absorbente. Ukse tihendite
Veekaredus Vesi võib olla pehme või kare. Pehme veega pesemisel kulub vähe seepi, seep vahutab hästi; kareda veega pesemisel aga kulub rohkesti seepi ja seep ei vahuta. Karedas vees ei kee oad, herned ja tangud pehmeks, teel ja kohvil ei ole õiget maitset ega aroomi. Kare vesi tekitab soojaveeboilerites ja keedunõudes katlakivi. Õrna nahaga inimestel võib kareda veega pesemine põhjustada nahaärritust, kihelust ja ketendust. Vee karedus oleneb vees lahustunud mineraalainete (peamiselt kaltsiumkarbonaat, magneesiumkarbonaat, kaltsiumsulfaat, magneesiumsulfaat) hulgast.
Tarbekeemia tooted Tarbekeemia ja kõikvõimalikud keemiatööstuse tooted ümbritsevad meid tänapäeval peaaegu kõikjal. Meie kodudes on palju tarbekeemia tooteid, mille puhul oleks vaja teada nende toodete keemilisi omadusi, et neid õigesti kasutada. Pesemisvahendid Pesemis-vahendite hulka kuuluvad seebid, shampoonid ja pesupulbrid. Seep on üks vanemaid pesemisvahendeid ning tema efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappe- sooladest Seebid Valmistatakse rasva keetmisel seebikiviga Ei pese hästi karedas vees ja merevees Pesevad hästi soojas vees Ei saasta loodust - mikroorganismid lagundavad seepi Tekitavad vees aluselise keskkonna (pH=9-10) Värvid ja liimid Nii värvide kui ka liimide peamiseks koostisosaks on polümeerid. Neid iseloomustab vedel olek, kõvastumine
värvained, jne). Keemilised omadused 2) Vedelad rasvad muutuvad õhu käes seistes kergesti kasutamiskõlbmatuks, kuna tekivad mõrkja maitsega ja rohkem või vähem mürgised ühendid. Selle vältimiseks küllastatakse vedelad rasvad vesinikuga ja saadakse küllastunud rasv. vedel rasv + H2 (katalüsaator) tahke rasv Sellel reaktsioonil põhineb taimerasva saamine õlidest lähtuvalt. kui rasv + NaOH propaantriool + Na-sool - tahke seep kui rasv + KOH propaantriool + K-sool - vedel seep Tehisrasvad Transrasvad ehk tehisrasvad tekkivad, kui taimset rasva tööstuslikult küllastatakse. Kasutatakse: Majapidamistööstuses Jäätistes Pakendatud valmistoitudes Enamikuis küpsetistes Popkornis Jne. Küsimused Mis on rasv teise sõnaga? Nimeta rasva füüsikalisi omadusi. Nimeta rasvade ülesandeid. Kuidas jagunevad neutraalrasvad?
mitteioonaktiivseteks detergentideks. Kuna pindaktiivsus ja adsorptsioonivõime kasvavad süsivesinikahela pikenedes, on mõjusamad sellised pindaktiivsed ained, mille molekulis on 1218 C aatomit. Edasisel süsinikahela pikenemisel lahustuvus väheneb. Mitmete ainete, näiteks karboksüülhapete, amiinide, alkoholide puhul piirab pindaktiivsuse mõjule pääsemist aine vähene lahustuvus vees. Üks vanemaid ja tuntuimad detergente on seep. Kuid seebil, kui pesemisvahendil on ka mõningaid puudusi. Karedas vees moodustuvad rasvhapete kaltsiumi ja magneesiumisoolad: 2RCOONa + Ca(HCO3)2 (RCOO)2Ca + 2NaHCO3 Need soolad vees ei lahustu ja sadenedes riidekiududele, takistavad pesemist. Samuti kulub siis ka rohkem seepi. Seep kui rashappe sool hüdrolüüsub osaliselt: RCOONa + H2O RCOOH + NaOH
vedel - õli. Loomsed rasvad on tahked, välja arvatud hülge- ja vaalarasv. Looduslike rasvade värvus, lõhn ja maitse on tingitud lisanditest (mineraalsoolad, vitamiinid, värvained, ...) Keemilised omadused 1) Nii nagu kõik estrid, hüdrolüüsuvad ka rasvad ja moodustavad : ester + vesi hape + alkohol rasv + vesi propaantriool + rasvhape Rasvade puhul omab suuremat praktilist tähtsust leeliseline hüdrolüüs, mille tulemusena tekib rasvhappe sool seep. kui rasv + NaOH propaantriool + Na-sool - tahke seep kui rasv + KOH propaantriool + K-sool - vedel seep 2) Vedelad rasvad muutuvad õhu käes seistes kergesti kasutamiskõlbmatuks, kuna tekivad mõrkja maitsega ja rohkem või vähem mürgised ühendid vedelad rasvad räästuvad kergemini kui tahked rasvad. Selle tõttu küllastatakse vedelad rasvad vesinikuga (toimub liitumisreaktsioon) ja saadakse küllastunud rasv. vedel rasv + H2 (katalüsaator) tahke rasv
Vedeliku koostisosana nimetatakse neid aineid elektrolüütideks. Need aitavad reguleerida organismi vedelikutasakaalu. Inimese nahas on 2 tüüpi higinäärmeid: ekriinsed ja apokriinsed. Ekriinsed näärmed (2-5 millionit) katavad enamuse kehast ja avanevad vahetult naha pinnale. Apokriinsed näärmed paiknevad kaenla all, pea ja kubeme piirkonnas. Nende toodetud higi on viskoossem ning koostoimes naha pinna bakteritega vastutav ebameeldiva lõhna eest. Higi ise on lõhnatu. Seep. Seep on üks vanemaid pesemisvahendeid. Seda hakati valmistama umbes 2000 aasta eest, esialgu tuhast ja rasvast, hiljem soodast ja rasvast. Seebi valmistamine suuremates kogustes sai võimalikuks alles 18. sajandi lõpul, mil avastati viis sooda tootmiseks keedusoolast. Seepi valmistatakse väga paljude sortidena: majapidamis-, sauna-, tualett-, laste-, kosmeetilised ja ravimseebid. Tualettseepidele lisatakse mitmesuguseid värv- ja lõhnaaineid,
paesel pinnal ning see sama paekivi teeb karedaks ka meie joogivee. Ohtralt CO2 sisaldav vesi lahustab Ca lubjakividest. Peamised Ca ja Mg allikad on paekivi ja kriit. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi. Üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi. Kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega. Väga kare on merevesi. Vee karedus igapäevaelus Pehme veega pesemisel kulub vähe seepi, seep vahutab hästi; kareda veega pesemisel aga kulub rohkesti seepi ja seep ei vahuta. Karedas vees ei kee oad, herned ja tangud pehmeks, teel ja kohvil ei ole õiget maitset ega aroomi. Kare vesi tekitab soojaveeboilerites ja keedunõudes katlakivi(sest seal olevad Ca- ja Mg-ühendid sadestuvad) Õrna nahaga inimestel võib kareda veega pesemine põhjustada nahaärritust, kihelust ja ketendust. Katlakivikodumasinates ja veetorudes Vee karedus igapäevaelus 2
mistõttu puudub kareduse jaoks joogivees ka piirnorm. Siiski, vee kõrge karedusega seotud probleemid on tuttavad kõigile - katlakivi teke veekannudes, boilerites, pesumasinates, triikraudades, samuti pesupulbri ja seebi toime vähenemine pesemisel. Eristatakse kahte liiki karedust - jääv ning mööduv. Mööduvat karedust saab kõrvaldada vett keetes, jäävat karedust saab kõrvaldada vaid keemiliselt, näiteks ioonvahetite abil. Pehme veega pesemisel kulub vähem seepi, seep vahutab hästi, kuid karedas vees moodustab ta lahustumatuid ühendeid ning temast pole suurt kasu ehk kareda veega pesemisel kulub rohkesti seepi ja seep ei vahuta. Karedas vees ei kee oad, herned ja tangud pehmeks, teel ja kohvil ei ole õiget maitset ega aroomi. Kare vesi tekitab soojaveeboilerites ja keedunõudes katlakivi. Õrna nahaga inimestel võib kareda veega pesemine põhjustada nahaärritust, kihelust ja ketendust. Vee kareduse vähendamiseks lisatakse veele soodat, lupja või
Mõisted · Mustus pinnal esinev aine või ainete segu, mis: vähendab või takistab pinna kasutamist; kahjustab pinda; on ebaesteetiline; on tervistkahjustav; mõjutab otseselt inimeste elu ja tervist. · Pesemine enamasti sünteesiproduktide pesemine veega või muu lahustiga või happelise või aluselise lahusega; sisuliselt on see ekstraktsiooniprotsess. · Seep pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest. · Vaht keemias pihussüsteem, kus tahkesse ainesse või vedelikku on pihustatud/pihustunud gaasi. · Aluseline lahus lahus, milles hüdroksiidioonide sisaldus ületab vesinikioonide sisalduse, pH>7. · Ester - orgaaniline ühend, mis tekib happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega. Karboksüülhapetest tekivad estrid karboksüülrühmade vesinikuaatomite
juhtumistest põrgukatla juures ja muruneidude tantsust. Sõjaratsu sõit Kalevite pojal oli ratsu, kelle seljas ta ratsutas sõjakära kustutama. Ta võttis kaasa 50 kannupoissi Virumaalt, 60 Kuressaarest, 70 Soomemaalt ja veel teisi saarelasi. Kalevite hobu oli kallis: hõbepäitsed paistsid peast, kuldkangid valjastest, taalervööd saba tagant ja kudruskeed olid ümber keha. Kes Kalevipoega ratsul sõtta sõitvat nägi, see lausus: ,,Seep see poissi paistab palju, seep see meesi maksab kallist! Hobu alla hõbedane, kuningas seljas kullasta!" Kalevipoeg kange mees sõitis hobuse sadulas sõjakära keskele ja lasi hobusel seal hüpata ja karata, ise mehi mõrvates. Kalevite sõjaratsu hukkus Assamalla lahingus ja seejärel Kalevipoega valdas paha tuju ning ta ohkas: ,,Saagu, saagu, ma sajatan, saagu sa rabaks raipenema, porisooksi pendimaie, märjaks virtsuks mädanema, soosapiks sündimaie, kasteks kärnkonnadelle, maitseks viha- madudelle!" Assamalla lahing
Kui pinnalt on vaja eemaldada setted ja mikroobid enne setted happeliste ainetega, siis loputamine veega, siis desinfitseeriva ainega, siis loputamine ja kuivatamine pH 2 ja alla selle on valel kasutamisel ohtlikud pindadele ja kätele Pinnad vajavad loputamist Tugevate hapete kasutamise järel pinnad neutraliseeritakse leeliselise puhastusainega Tensiidid Tensiidid on pindaktiivsed ained, mis jagunevad: looduslik tensiid ehk seep sünteetilised tensiidid, mida sünteesitakse põhiliselt naftast, põlevkivist Tensiidid alandavad vee pindpinevust Lagundavad mustust Ei lase mustusel pinnale tagasi kinnituda Tensiidide omadused Tensiidides olevad elektrilised osakesed võivad olla negatiivse või positiivse laenguga. Negatiivse laenguga ioonid on käsitsi tehtavate tööde Endla Kuura jaoks mõeldud puhastusainetes (nõudepesuained),
annaabi.ee 
