HARIDUS TOIMKONNA KOOSOLEKU PROTOKOLL Tallinna tehnikagümnaasium 27.01.2014 Algus kell 9.40, lõpp 9.55 Protokollis : Lota Aadla Võtsid osa: Lota Aadla, Martin Kork, Helen Birnbaum Puudus(id): (eesnimi ja perekonnanimi) PÄEVAKORD: 1.Mis on haridus toimkonna ülesanne ? 2. Uued mõtted 3. Emakeele päeva korraldamine. OTSUSTATI: 1.1. Ürituste korraldamine ei ole hardustoikonna ülesanne. Antud olukorras on emakeele päeva üritus. 1.2. Haridustoikonna tegevus peaks olema seotus õppetööga 2.1. Leida juurde uusi liikmeid 2.2. Suusatamise asemel võiks olla võimalus minna hoopis uisutama, paljud õpilased on avaldanud soovi minna hoopis uisutama, ning sellega seoses võiks toimuda kehalise kasvatuse tunnid paaris tundidena 3.1
RTJ 9 Rendiarvestus Rakendusala Kõigi rendilepingute kajastamisel raamatupidamisaruannetes Olulisi mõisteid Rent kokkulepe, makse(te) tulemusena on rentnikul õigus kasutada vara kokkulepitud perioodi jooksul. Kapitalirent rent, mille puhul kõik olulised vara omandiõigusega seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. O.õigus võib kuid ei pruugi rentnikule üle minna. Kasutusrent on see, mis pole kapitalirent. Kapitalirent vs kasutusrent Rendilepingut loetakse kaptalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, vastasel juhul loetakse antud lepingut kasutusrendiks. Kapitalirent juhul kui: omandiõigus rentnikule, rentnikul optsioon, leping ületab maj.eluea, lep. jõustumise hetkel miinimumsumma võrdne õiglase väärtusega ja ainult rentnik on potensiaalne kasutaja. Kapitalirendi kajastamine Rendileandja aruannetes: kapitalirendi alusel väljarenditud vara oma bilansis ...
majandusaasta lõpus majandusaasta aruande. ·Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. ·Raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb lähtuda eelkõige rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevatest alusprintsiipidest Raamatupidamise toimkond ·Vabariigi Valitsus moodustab Raamatupidamise Toimkonna, mille ülesandeks on välja anda seadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid ning suunata raamatupidamisalast tegevust. ·Toimkonna nimetab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul seitsmeliikmelisena kolmeks aastaks raamatupidamise spetsialistidest, selle ala teadlastest ja praktikutest. ·Toimkonna juhendid lähtuvad rahvusvahelistest standarditest, kuid põhjendatud juhtudel võib juhendis ette näha erisusi . Riigi raamatupidamise korraldamise erisused
VÕRDLUS SME IFRS-IGA 58-60 LISA 1 BILANSIKIRJETE SELGITUS LISA 2 KASUMIARUANDE JA KOONDKASUMIARUANDE KIRJETE SELGITUS LISA 3 NÄIDIS RAHAVOOGUDE ARUANNE (kaudmeetodil) LISA 4 NÄIDIS OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1. Käesoleva Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 2 "Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes " eesmärgiks on sätestada reeglid finantsinformatsiooni esitamise viisi kohta ning reeglid seotud osapoolte määratlemiseks Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes. Eesti hea raamatupidamistava on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille
4. Raamatupidamise põhimõisted. 5. Majandustehingute dokumenteerimine, kajastamine kontodel ja arvestusregistrites. Programm 1. Sissejuhatus majandusarvestusse Majandusarvestuse olemus. Infotarbijad. Majandusarvestuse osised: finantsarvestus, maksuarvestus, eelarvestamine, juhtimis- ja kuluarvestus, finantsaruannete analüüs, sise- ja audiitorkontroll. 2. Majandusarvestust reglementeerivad õigusaktid EV äriseadustik, raamatupidamisseadus (Raamatupidamise Toimkonna juhendmaterjalid), võlaõigusseadus, maksuseadused, audiitortegevuse seadus jt. õigusaktid. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IAS, IFRS). 3. Raamatupidaja kutse-eetika 4. Raamatupidamise põhimõisted Bilanss ja kasumiaruanne. Finantselemendid: vara, kohustised, omakapital, tulud ja kulud, nende omavahelised seosed. Majandustehingutest tulenevad bilansikirjete muutused. Kontod. Kahekordne kirjendamine. Lausend. Majandustehingu lausendamine. Lausendi tõlgendamine
realiseerimismaksumus) 4. Milliste varade arvestamisel ei rakendata RTJi 4 "Varud"? 5. Varude arvestusmeetodid esmasel arvelevõtmisel, soetusmaksumuse arvestusmeetodid ja arvestusmeetodid edasisel kajastamisel 6. Mis on konsignatsioonikaubad ja millise ettevõtte bilansis neid kajastatakse? 3 2. RTJ 4 "VARUD" ÜLESEHTUS 2.1. Eesmärgid ja koostamise alused Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 4 ,,Varud" eesmärgiks on sätestada reeglid varude kajastamiseks Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes. Eesti hea raamatupidamistava on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid.
Järgnevalt trükiti ära kutsekiri koorijuhtidele kokkutulekuks 3. detsembril. Samas esitati üldine peoprogramm. 3. Opositsioon pidukomitee tegevusele Tallinna toimkonnale tekkis peatselt kõigile nähtav opositsioon. Jakobsoni pooldav Pärnu Postimees kirjutas juba 7.detsembril 1879: Tallinna toimkond olevat ,,koguni Tartu pidukomitee sarnane". Isegi koosolek 3.detsembril ei toimunud täies üksmeeles, nagu ajakirjanduses enamasti kirjutati. Ajakirjas nuriseti toimkonna omavoli üle- peamised vastuolud olid rahaasjades. Koosolekul kerkis üles ka küsimus auvõõraste ja pidukõnelejate kohta, mis tekitas tüli, sest taheti opositsioonimehed täiesti välja jätta ja see õnnestuski. Muidugi oli auvõõraks C.R. Jakobson, kes jäetigi auvõõraks kutsumata. Pidukomitee Tallinnas jätkas asjaajamist, arvestamata opositsioonimeeste nõudmisi. Nähtavasti kaldusis köstrid ja koolmeistrid, kes olid laulukooridega seotud, rohkem peotoimkonna poole
avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. 2. Eesti hea raamatupidamistava on? Eesti hea raamatupidamistava on vastavalt kehtivale raamatupidamise seadusele raamatupidamistava, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele ja mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning täiendavalt Raamatupidamise Toimkonna Juhenditega ning riigi, riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste, muude avalik- õiguslike juriidiliste isikute ning teiste raamatupidamiskohustuslaste tarvis kehtestatud riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuetega. 3. Milliseid raamatupidamisarvestuse meetodeid sa tead? Too näiteid. Kassapõhise arvestusmeetodi puhul kajastatakse majandustehing siis, kui toimus raha tegelik liikumine. Tulud kajastatakse hetkel, mil raha on ettevõttesse laekunud ja
teadmised tulevad tulevikus kindlasti ainult kasuks. 12 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Alver, L., Alver, J. 2009. Finantsarvestus. Tallinn. Tallinna Raamatutrükikoda. 2. Kallas, K. 2002. Finantsarvestuse alused. Tallinn. Tallinna Raamatutrükikoda. 3. Schroeder, R.G., Clark, M.W., Cathey. J.M. 2009. Financial Accounting Theory and Analysis: text and cases. United States of America. Interneti allikad: 4. Raamatupidamise Toimkonna Juhendid RTJ 1 - [WWW] URL http://www.easb.ee/?id=1255 (06.10.09) 5. Raamatupidamise Toimkonna Juhendid RTJ 2 - [WWW] URL http://www.easb.ee/?id=1255 (06.10.09) 6. Raamatupidamise Toimkonna Juhendid RTJ 3 - [WWW] URL http://www.easb.ee/?id=1255 (06.10.09) 7. Raamatupidamise Toimkonna Juhendid RTJ 8 - [WWW] URL http://www.easb.ee/?id=1255 (06.10.09)
K.J Petersoni Päevaraamat Üldinfo Päevaraamatust Autor: K.J Peterson Keel: eestikeelne Lehekülgi: 194 Esmalt ilmus Tartus, avaldati Eesti kirjanduse seltsi koolikirjanduse toimkonna poolt. K. J Petersoni peateos. Esinevad kultuuri liigid Luule Kunst Lühijutustused Dialoogid Tähelepanekuid erinevate keelte kohta Võõrkeelsed tsitaadid Dialoogid
seaduse § 22 lõikes 3 nimetatud ajutise halduri õigused. Tasu- vu-tele ei jätku nende nõuete rahuldamiseks, jäävad ju ilma teatud osast, sellises olukorras kõik kulutused on vu-te arvelt, üks oluline kulutus on halduri tasu. Tasu- § 65 pm-lt on tulemustasu + Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu otsustab kohus, aga on ära kuulanud p toimkonna arvamuse. Kuna men-d võivad kesta mitu aastat, tahab haldur sissetulekut saada, tavapärane on see, et määratakse esialgne tasu vastavalt § 65 lg-le 3. 2 Lisaks §-le 65 on oluline just min määrus "P halduri ja ajutise halduri tasue piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord", lisa 03. veebr 2006. Ajutine haldur- lähtutatakse töömahust, mille tulemusest. Tunnitasu ülemmäär on kehtestatud. Aga võetakse arvesse töö keerukus ja maht. § 65+ määrus.
§27. Konsolideerimisgrupp ja selle üksused §28. Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne §29. Erandid §30. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne §31. Konsolideerimisgrupi tegevusaruanne §311. Reguleeritud väärtpaberiturul kaubeldavate väärtpaberite emitendi konsolideerimisgrupi tegevusaruanne §312. Konsolideerimisgrupi ühingujuhtimise aruanne 5. peatükk RAAMATUPIDAMISALASE TÖÖ SUUNAMINE JA KORRALDAMINE §32. Raamatupidamise Toimkond §33. Toimkonna liikmete nimetamine ja tagasikutsumine §34. Toimkonna juhendid 6. peatükk RIIGI RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMISE ERISUSED §35. Riigi raamatupidamise ja aruandluse korraldamine §36. Riigi raamatupidamise üldeeskiri §37. Riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruanne §38. Riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise aastaaruanne §-d 39--40. [Kehtetud - RT I 2003, 88, 588 - jõust. 01.01.2004] 7
Eesti punane raamat Uuenenud on Eesti punase raamatu liiginimestik, mis on aluseks liikide kaitse korraldamisel ja kaitsemeetmete kavandamisel. Punase raamatu eesmärk on anda ülevaade erinevate liikide haruldusest ning liikide väljasuremisele viivatest ohtudest. Seega on raamat mõeldud töövahendiks eelkõige teadlastele ja looduskaitsjatele. Uuendatud Eesti punane raamat on koostatud Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni koordineerimisel, toimkonna töös osales ligi 30 erinevate liigirühmade asjatundjat meie ülikoolidest ja vabaühendustest. Erinevalt varasematest punastest raamatutest on seekordse punase raamatu liikide ohustatuse kategooriad muutunud. Uute kategooriate aluseks võeti Maailma Looduskaitse Liidu (IUCN) punase raamatu nimestiku viimane, 2003. a täiendatud versioon. Uues punases raamatus on kasutusel kategooriad: * regionaalselt välja surnud (RE); * äärmiselt ohustatud (CR); * eriti ohustatud (EN);
2 kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali Kadum tähendab mittepõhitegevuslikku kulu. Kadumi määratlus on vastupidine tulumi määratlusele, nt kadum valuutakursside muutusest Kasum (kahjum) raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe (SA ja MTÜ tulem) 7. Raamatupidamise Toimkonna funktsioonid Raamatupidamise Toimkond on sõltumatu komisjon, mille ülesandeks on välja anda Raamatupidamise seadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid ning suunata raamatupidamisalast tegevust. Toimkond juhindub oma tegevuses Raamatupidamise seadusest, teistest õigusaktidest ja Raamatupidamise Toimkonna töökorrast. Toimkonda teenindab Rahandusministeerium. Koosneb 7-st Vabariigi valitsuse poolt nimetatud liikmest.
Kursusetöö autor on arvamusel, et teema on nii probleemne kui ka aktuaalne koguaeg, sest alati tuleb juurde uusi ettevõtteid ja raamatupidajaid. Kuna seadusandlikud allikad jäävad oma keerukuse tõttu arusaamatuks on vaja varude arvestust uuesti uurida, et ettevõtted kajastaksid oma varusid õigesti. Varude arvestuse juures on oluline see, kuidas varusid arvele võetakse ja kajastatakse. Selleks on raamatupidamise seadus ja Raamatupidamise Toimkonna juhendid (edaspidi ka RTJ) sättestanud erinevaid nõudeid. RTJ-i eesmärgiks on selgitada raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprinsiipe ning sätestada konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete osas. Varude kajastamisel lähtutakse juhendi RTJ 4 põhimõtteid. Kursusetöö eesmärgiks on välja selgitada ja kirjeldada varude arvestuse teoreetilised lähtekohad. Teoreetiliste andmete hankimisel tugineb autor enamasti eestikeelsetele kirjandusallikatele
1906 kevadel Soome Kunstiühingu koolis 1906 abiellus Peterburi rikka vabrikandi kunstnikust tütre Valentina Grekovaga 1906 lõpus täiendas end Pariisis ELUKÄIK Aastani 1910 elas vaheldumisi Peterburis ja Tartus, kus juhatas aastani 1911 ajakirja Noor-Eesti kunstiosakonda Alates 1913 töötas Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kursuste ja alates 1914 kunsttööstuskooli juhatajana 1919-1921 haridusministeeriumi kujutavate kunstide toimkonna juhataja 1921-1940 Tartu kunstikool "Pallas" (alates 1930 professor) 1940 siirdus tagasi Tallinna Suri 12. augustil 1940 Tallinnas Nikolai Triik on maetud perekonnakalmistule Leetse-Lepikul LOOMING Loometee alguses joonistas poliitilise sisuga pilte, sh karikatuure Esimesena äratas tähelepanu figuur "Tulekandja" Noor-Eesti kaanel Suurepärase portretisti talent avaldus Konrad Mäe portrees juugendliku joonega, äärmiselt sugestiivne ja mõjukas maal
Palka võib arvestada ja välja maksta mingi perioodi (tund, päev, kuu,aasta) tasuna. Palgamäär ja selle arvestamise alused määratakse kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel. Hea raamatupidamistava: Rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse Raamatupidamise seadusega, Vabariigi Valitsuse ja rahandusministri määrustega ning mida täiendavad Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna soovitused. Tööaeg: on aeg, mida isik kasutab töö tegemiseks. Siia kuulub nii tasustatava kui mittetasustatava töötamise (nt talutöödeks kuluv või vabatahtlikuna tehtav) aeg. Lõpparve: Lõpparve on summa mille tööandja peab töötajale töölepingu lõppemisel maksma. Erinevalt vanast palgaseadusest lubab uus töölepingu seadus mõne tasu väljamaksmist kokkuleppel edasi lükata. Töölepingu lõppemisega lõpevad enamasti mõlema poole õigused ja kohustused. Erandiks on
3. Maksukorralduse seadus. 4. Tulumaksuseadus. 5. Käibemaksuseadus. 6. Sotsiaalmaksuseadus. 7. Töötuskindlustuse seadus. 8. Muude riiklike maksude seadused (aktsiisimaks, tollimaks, hasartmängumaks). 9. Tööseadusandlus (palgaseadus, töö-ja puhkeaja seadus, puhkuseseadus) 10. Määrused. Näit. keskmise palga arvutamise kord; töölähetuste hüvitiste määrad ning maksmise tingimused ja kord. 11. Raamatupidamise Toimkonna juhendid- RTJ. Meil suunab raamatupidamisalast tööd Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkond, kes annab välja juhendeid (RTJ) ja metoodilisi soovitusi. Raamatupidamise Toimkond on valitsusasutus juriidilise isiku õigustes. Tema koosseisu kuulub esimees ja kuus liiget, kes on raamatupidamise spetsialistid. Raamatupidamise seadus koosneb kaheksast peatükist: Üldsätted Raamatupidamise korraldamine Majandusaasta aruanne Konsolideerumisgrupi majandusaasta aruanne
I RAAMATUPIDAMISE ALUSED 1. RAAMATUPIDAMISE SEADUSES KASUTATAVAD MÕISTED Raamatupidamise seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe kajastavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ). Nendes sätestatakse konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete ja informatsiooni avalikustamise osas. Raamatupidamise seaduses kajastatakse mõisteid järgmiselt: VARA – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) –
termineid esmakordselt. KASUTATUD KIRJANDUS Alver, L., & Alver, J. (2017). Finantsarvestus. Tallinn: Deebet. IAS 37 Provisions, Contingent Liabilities and Contingent Assets. (2017). IFRS. Retrieved April 16, 2018, from http://www.ifrs.org/issued-standards/list-of-standards/ias-37- provisions-contingent-liabilities-and-contingent-assets/#about Kallas, K. (2002). Finantsarvestuse alused. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. Raamatupidamise Toimkonna Juhend 2. Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes. (2018). Kasutamise kuupäev: 16.04.2018, allikas https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1231/2201/7054/Lisa%202%20%20RTJ %202%20-%202017.pdf# Raamatupidamise Toimkonna Juhend 8. Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad. (2018). Kasutamise kuupäev: 16.04.2018, allikas https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1231/2201/7054/Lisa%208%20%20RTJ %208%20-%202017.pdf#
termineid esmakordselt. KASUTATUD KIRJANDUS Alver, L., & Alver, J. (2017). Finantsarvestus. Tallinn: Deebet. IAS 37 Provisions, Contingent Liabilities and Contingent Assets. (2017). IFRS. Retrieved April 16, 2018, from http://www.ifrs.org/issued-standards/list-of-standards/ias-37- provisions-contingent-liabilities-and-contingent-assets/#about Kallas, K. (2002). Finantsarvestuse alused. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. Raamatupidamise Toimkonna Juhend 2. Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes. (2018). Kasutamise kuupäev: 16.04.2018, allikas https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1231/2201/7054/Lisa%202%20%20RTJ %202%20-%202017.pdf# Raamatupidamise Toimkonna Juhend 8. Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad. (2018). Kasutamise kuupäev: 16.04.2018, allikas https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1231/2201/7054/Lisa%208%20%20RTJ %208%20-%202017.pdf#
kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist; 6) kasum (kahjum) – raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe; 7) Eesti hea raamatupidamistava – rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse Raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid ning riigi, riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste, muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute ning teiste raamatupidamiskohustuslaste, kelle üle eelnimetatud isikutel on otseselt või kaudselt või teiste valitseva või olulise mõju all olevate isikute kaudu valitsev mõju, puhul ka kehtestatud riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded;
2. PEAMISED FINANTSARVESTUSE KORRALDAMIST JA FINANTSARUANDLUSE KOOSTAMIST REGULEERIVAD ÕIGUSAKTID EÜ IAS RAAMATUPIDAMISE SEADUS DIREK- TIIVID RAAMATU- PIDAMISE TOIMKONNA JUHENDID MAKSU RAAMATU- TÖÖ SEADUS- PIDAMINE SEADUS- ANDLUS ANDLUS ETTEVÕTLUSSEADUSANDLUS Joonis 2. Raamatupidamises kasutatav seadusandlus I Raamatupidamise seadus (jõustunud 1994, kehtiv kuni 31.12.2002) uus raamatupidamise seadus (jõustus 01.01
suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist; kasum (kahjum) raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe; Eesti hea raamatupidamistava rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse käesoleva seadusega ning mida täiendavad vastavalt käesoleva seaduse § 32 lõikele 1 väljaantavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (edaspidi ka toimkonna juhendid) ning riigi, riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste, muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute ning teiste raamatupidamiskohustuslaste, kelle üle eelnimetatud isikutel on otseselt või kaudselt või teiste valitseva või olulise mõju all olevate isikute kaudu valitsev mõju, puhul ka käesoleva seaduse § 36 lõike 1 alusel kehtestatud riigi raamatupidamise üldeeskirjas (edaspidi üldeeskiri) sätestatud nõuded;
millisel kujul nad peavad juhtkonnale andma 5 Sise-eeskiri määrab kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhimõtted ettevõtte finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest olulise, objektiivse ja võrreldava info saamise eesmärgil. Kasutatavad arvestuspõhimõtted info esitusviis lähtub 1. Heast raamatupidamise tavast 2. Raamatupidamise seadusest 3. Raamatupidamise Toimkonna juhenditest 4. Sise-eeskirjast 6 Kontoplaan on liigendatud põhirühmadeks: 1. Bilansi aktivakirjete kontod 2. Bilansi passivakirjete kontod 3. Tulude kontod 4. Kulude kontod 7 Info täiendavaks liigendamiseks kasutatakse objektide lisatunnuseid, mis võimaldavad infot täpsemini liigendada ja analüüsida. See võib olla täheline numbriline kood,
Kunstiseltsi kunstikursustel, 1914. aastast Tallinna Kunsttööstuskooli ning mitme üldhariduskooli õpetajana. Oli aastast 1916 Eesti Kunstiseltsi nõukogu liige, 1919 1920 Haridusministeeriumi kujutavate kunstide toimkonna juhataja, osales 1919. aastal Eesti kunsti ülevaatenäituse ettevalmistamisel ja esines samal näitusel. Voldemar Triik Aastast 1920 kunstiühingu "Pallas" liige. Nikolai Voldemar Triik (7.
Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid, kes oli eesti helilooja ja teda peetakse ka üheks eesti rahvusliku muusika rajajaks. Johann Voldemar Jannsen ja Aleksander Kunileid Laulupidu taheti korraldada, sest lähenemas oli eesti rahva 50.priikslaskmise aastapäev. Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode, kes on käinud Tartu ülikoolis (1837-1841), olnud mitmes kooli õpetaja ja II laulupeo toimkonna abijuhataja. Vanemuise selts hakkas luba taotlema, eesotsas Johann Voldemar Jannsen, aastal 1867. Pikka aega rändas loa taotlus Liivima kuberneri ja siseministeerium vahet. Luba saadi 9.veebruar 1869, mil laulupeoni oli jäänud vaid 4 kuud. Nüüd hakati kokku panema laulupeo komiteed, mis koosnes neljast erikomiteest laulude ja kõnede komitee, majandus- ja ehitamiskomitee, kassakomitee ja korteriameti komitee.
suuremad korporatsioonid motiveeritud seda tegema. (Flower 2004:73) Töö koostamisel on vaadeldud kontserni finantsarvestuse põhitõdesid, loomaks algteadmised kontsernist, milliseid arvestuspõhimõtteid rakendatakse konsolideerimisgrupi finantsarvestuses, millised seadused seda reguleerivad ja millised juhendmaterjalid on kontserniarvestuses igapäevased töövahendid. Töös on olulisima allikana kasutatud Raamatupidamise Toimkonna juhendit nr 11. Lisaks sellele on allikatena kasutatud ka teisi Raamatupidamise Toimkonna juhendeid ning 1996. aastal ,,Külimi" poolt välja antud Erik Linnaks käsiraamat ,,Kontserni raamatupidamine". Samuti on 3 lõputöö koostamiseks kasutatud erinevat erialast kirjandust: Soome Majandusliidu ja WSOY koostöös 2009 välja antud majandusraamat ,,Konsernitilinpäätöksen laadinta", Äripäeva
säilitamine, tulude ja kulude kajastamine, varade arvestus, kohustuste arvestus, varade ja kohustuste inventeerimine, aruannete koostamise kord, sisekontrolli meetmete rakendamine. Käesolevast tööd võib veel leida sissejuhatuse, kokkuvõte nig kasutatud kirjanduse. Referaadi peamisteks kirjalikeks allikateks on Anu Allikvee teos ,,Raamatupidamise sise-eeskirjade koostamine", Evi Kikas ,,Raamatupidaja assistent I tase", Raamatupidamise Toimkonna juhendid ning paljud teised eralased autorid ja interneti kirjandus. 1 ÜLDSÄTTED 1.1 Eesmärk Määrata kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhinõuded, et raamatupidamine ja finantaruandluses kajastuv info oleks ühiselt mõistetav kõigile asjaoludele omanikele, juhatusele, investoritele, võlausaldajatele, töötajatele, audiitoritele ja riiklikele struktuuridele [1 : 32]. 1.2 Üldalused
raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Raamatupidamise seadus võimaldab ettevõtetel raamatupidamise korraldamiseks ja informatsiooni esitusviisiks valida ühe järgmisest kahest raamatupidamise tavast: Eesti hea raamatupidamise tava; rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IFRS). Eesti hea raamatupidamise tava kehtestatakse Raamatupidamise Toimkonna juhenditena (RTJ). Raamatupidamise Toimkonna juhendid selgitavad ja täpsustavad raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe ning sätestavad konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete ja informatsiooni avalikustamise osas Eesti hea raamatupidamise tava kohaselt koostatavates raamatupidamise aruannetes. Raamatupidamise Toimkonna juhendid lähtuvad IFRS-idest, kuid mõningates valdkondades lubavad nad lihtsustatud käsitlusi ja esitavad vähem nõudeid lisades avalikustatavale informatsioonile.
9. Mida märgivad lühendid tlt, HV, hn, VMO, RMTP, j.a, R.S.V.P? Tlt- tuletorn HV-harv (haruldaste sõnade korral) Hn- hiina keeles VMO-vanamoeline RMTP-raamatupidamine j.a-juures asuv R.S.V.P - répondez s'il vous plait (palun vastake) 10. Kas sõnapaarid kas/või ja võib/olla tuleb kirjutada kokku või lahku? Võibolla, võib-olla nii sidekriipsuga kui ka sidekriipsuta võib kokku kirjutada (Emakeele Seltsi keele toimkonna otsus 11. Juuni 2012) Kasvõi, kas või nii lahkukirjutamine kui ka kokkukirjutamine lubatud 11. Kuidas on möönva kõneviisi umbisikulise tegumoe eitav kõne sõnast tegelema? Ärgu tegelegu 12. Missugust infot saab sõnaartiklist muuseum? Sõnaartiklist fond? .Muuseum - <6:-i, -i; 9:-i, -it> . Ajaloo+muuseum, kirjandus+muuseum, koduloo+muuseum, kunsti+muuseum, loodus+muuseum, linna+muuseum
Ta oli kaheksa aastat tegev ETV Tartu stuudios, on mitme teleseriaali (nt "Lapsesuu") autor. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna juht aastatel 19811990. Aastatel 19932003 õpetas ta Tartu Teoloogia Akadeemias stilistikat. Aastal 1980 kirjutas Lehte Hainsalu alla 40 kirjale. Aastatel 19901992 oli ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige, sotsiaalkomisjoni esimees, samuti Põhiseaduse Assamblee kodanike põhiõiguste toimkonna aseesimees. Lehte Hainsalu oli nende 69 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikme hulgas, kes 20. augustil 1991 hääletasid "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest" poolt. Kirjanikuna on Lehte Hainsalu väga mitmekülgne. Tema loomingus on luulet (alates lastevärssidest kuni poeemideni), romaane, jutustusi nii täiskasvanutele kui ka lastele. Tema lasteraamatud on sageli humoristlikud nagu näiteks luulekogu "Kui ma ükskord", aga ka harivad ("Vanasõnamäng")
Varad-raamatupidamiskohustuslasele kuuluvad rahaliselt hinnatav asjad ja õigused. Algdokument - majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend Ettevõtte varad rahalistes väljenduses, omakapital-varade ja kohustuse vahe Skeemi 1-lähtudes kulude liigi järgi. Skeemi 2-lähtudes kulude funktsioonide järgi. Võttad selle, kumb skeem annab infotarbijale parema ülevaade. Raamatupidamisarvestus on ettevõtte tehingute kajastamine kindlate reeglite alusel. RTJ-Raamatupidamise Toimkonna juhend. Bilanss kajastab kindla kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit. Kasumiaruanne kajastab tulusid, kulusid ja majandustegevuse tulemust aruandeperioodil. Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes,igale bilansikirjele avatakse üks kuni mittu eraldi kontot. Kõige lihtsam on kontot kujutada kontoristina, vasakul pool deebet ja parem kreedit. Kokkuvõtte ilma algsaldota- käibe. Bilansikontodel on kajastatud raamatupidamiskohustuslase
(2) 1739. aastal. Kogu rahval puudus ühtne kirjakeel. 30. Millal hakkasid eestlased ise eesti kirjakeelt arendama? Mis oli tähtsamaks kirjaviisi uuenduseks? - 19. sajandi alguses. Otto Welhelm Masingu kasutusele võetud õ-täht. 31. Millal võeti kasutusele uus kirjaviis? Kes esitas põhimõtted, kes sai ellurakendajaks? - 19. sajandi teisel poolel. Põhimõttet esitas E. Ahrens ning ellu viis F. R. Kreutzwald. 32. Millal otsustas Emakeele Selts luua keeletoimkonna? Missugune jõud on toimkonna otsustel? Miks just selline? - 1993. aastal. Nende otsus oli vaid soovitus. Nad arvavad, et keelele peab andma hingamisruumi. 33. Kuidas Eesti murdeliselt jaguneb? (2) Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti. 34. Kuidas jaguneb Lõuna-Eesti murderühm? (3) Mulgi, Tartu ja Võru murre. 35. Kuidas jaguneb Põhja-Eesti murderühm? (5) Saarte-, lääne-, kesk-, ja rannikumurre. 36. Kui palju on kihelkondlikke murrakuid? - 107. 37. Missugune murre on aluseks kirjakeelele? - Keskmurre. 38
näiteks audiitorid, maksuametnikud, revidendid. Vormistada võid sise-eeskirja oma äranägemise järgi, sest tegemist ei ole vormilise ettekirjutusega, kuid tegemist on olulise raamatupidamise dokumendiga, siis tuleks see teha ametlikus ja korrektses vormis. Raamatupidamise sise- eeskiri Juhul, kui eeskirjas ei ole kirjeldatud mõnda raamatupidamise korraldamise sätet, dokumenteerimise viisi või arvestuse korda, lähtutakse raamatupidamisseadusest, Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendites ja teistes õigusaktides sätestatut. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne annab infot rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta, aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja kontrollimist möödunud aruandeperioodil, Rahavoogude aruanne aitab prognoosida ettevõtte rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid, aitab hinnata ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäridele ja intresse laenuandjatele,
Järva-Jaani Gümnaasium Kunstiõpetus Marten Vaas Nikolai Voldemar Triik Referaat Järva-Jaani 2013 Sisukord · Elu · Looming · Tööd · Näiteid töödest · Kasutatud kirjandus Üldine Nikolai Voldemar Triik sündis 7. august 1884 Tallinnas ja suri 56-aastaselt 12. august 1940 Tallinnas. Ta oli Eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog. Ta õppis Ants Laikmaa ateljeekoolis. Nikolai Triiki autoportree Elu Nikolai Triik õppis Tallinna Nikolai I gümnaasiumis ja Aleksander II linnakoolis, mille lõpetas 1901. aastal. Aastal 1901 astus Peterburi parun Alexander Stieglitzi asutatud kunsttööstuskooli, mille nimekirjast Nikolai Triik kustutati 1905. aastal õpilasstreigist osavõtu pärast. Jätkas kunstiõpinguid Tallinnas Ants Laikmaa ateljeekoolis ning 1906. aasta algusest Peterburis Josef Braszi ateljees. 1906. aasta kevadel sõitis Helsi...
raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Raamatupidamise seadus võimaldab ettevõtetel raamatupidamise korraldamiseks ja informatsiooni esitusviisiks valida ühe järgmisest kahest raamatupidamise tavast: Eesti hea raamatupidamise tava; rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IFRS). Eesti hea raamatupidamise tava kehtestatakse Raamatupidamise Toimkonna juhenditena (RTJ). Raamatupidamise Toimkonna juhendid selgitavad ja täpsustavad raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe ning sätestavad konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete ja informatsiooni avalikustamise osas Eesti hea raamatupidamise tava kohaselt koostatavates raamatupidamise aruannetes. Raamatupidamise Toimkonna juhendid lähtuvad IFRS-idest, kuid mõningates valdkondades lubavad nad lihtsustatud käsitlusi ja esitavad vähem nõudeid lisades avalikustatavale informatsioonile.
Tasakaal informatsiooni kogumiseks tehtavate kulutuste ja informatsioonist saadava kasu vahel (kulukasu tasakaal) – info kajastamise peab olema tasakaalus. Kajastamise kulu ei tohi olla suurem kui tulu (kustukummi näide) www.easb.ee Raamatupidamise Toimkond on sõltumatu komisjon, mille töökorra kinnitab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul. Toimkonda teenindab Rahandisministeerium. Raamatupidamise toimkonna ülesanne on välja anda raamatupidamise seadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid ning suunata raamatupidamisalast tegevust. (RTJ – Raamatupidamise Toimkonna juhendid) MAJANDUSAASTA ARUANNE: Raamatupidamise aruanne 1. Bilanss 2. Kasumiaruanne (ja koondkasumiaruanne) – perioodiaruanne, kus esitatakse kulud ja tulud, tuuakse välja kasu 3. Rahakäibe (rahavoogude) aruanne – esitatakse raha käive ja liikumised
esitlusviisi kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivast Raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetest ja alusprintsiipidest järgides Eesti head raamatupidamistava. Tagades aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamise raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Juhul, kui eeskirjas ei ole kirjeldatud osaühingu raamatupidamises esinevat sündmust, lähtutakse raamatupidamisseaduses, Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendites ja teistes õigusaktides sätestatust. Raamatupidamise sise-eeskirjad koosnevad järgmistest osadest: Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine Algdokumendi käive ja säilitamine Raamatupidamisregistrite pidamine Varade ja kohustuste inventeerimine Kontoplaan Koodide kasutamine Käibe- ja põhivara Rahaliste vahendite arvestus Sularaha arvestus Arvestus arvelduskontol
Seletada lahti eraldiste ja tingimuslike kohustuste sisu. Töö eesmärk on välja selgitada kohustuste, eraldiste ja tingimuslike kohustuste olemus. Seletada lahti kohustuste, eraldiste ja tingimuslike kohustuste mõiste, nende liigitamine ja kajastamine bilansis. Tuua välja eraldiste ja tingimuslike kohustuste erinevused. Koostada teoreetilise materjali põhjal praktiline ülesanne. Töö koostamisel kasutati elektroonilistest allikatest raamatupidamise seadust, raamatupidamise toimkonna juhendeid. Mitteperioodilistest allikatest kasutati Alver Lehte ja Alver Jaani kirjutatud finantsarvestust, Kaido Kallase finantsarvestuse aluseid, Enn Leppiku 277 majandustehingut raamatupidamises ning Juta Tikki finantsarvestust. Võõrkeelse allikana kasutati elektroonilist allikat nimega accoutingbase. 1 KOHUSTUSTE MÕISTE JA PÕHITUNNUSED Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel rahaliselt hinnatav võlg. (Raamatupidamise seadus, 2002, § 3 lg 2)
üldhalduskulud jne.) See skeem annab aruande kasutajale parema ülevaate erinevate funktsioonide kuludest. Siin on tähtis kulude tekkimise koht ( kasutamise koht ,- nt. üldhaldus, turustus jne). Sobiva kasumiaruande skeemi valikul tuleb lähtuda sellest, kumb liigendus annab aruannete kasutajale parema ülevaate ettevõtte majandustegevuse tulemuse kujunemisest, võttes arvesse rahvusvahelist praktikat antud tegevusvaldkondades reguleerivatest Raamatupidamise Toimkonna juhenditest. Suurfirmades soovitatakse rohkem skeem nr. 2 kuna see on informatiivsem ja väikefirmad kasutavad rohkem skeem nr. 1, sest kuluarvestus on lihtsam. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud oma raamatupidamise sise- eeskirjades detailselt kirjeldama, milliseid tulusid ja kulusid millistel kasumiaruande kirjetel kajastatakse, ning seda järjepidevalt järgima. Kasumiaruande puuduseks on see, et ta ei kajasta antud perioodi tegelikku rahakäivet.
See neil õnnestus. Triigi loominguks on maastikud ja portreed aga ka poliitilise suunaga kunst ja jõulised kompositsioonid. Ta kogus Eesti Rahva Muuseumile tahvakunstiesemeid ja aitas 1910. aastal korraldada eesti kunsti näitust. Ta töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursustel ja 1914. aastast mitmes üldhariduskoolis. Aastast 1916 oli ta Eesti Kunstiseltsi nõukogu liige. !919-1920 oli ta Haridusministeeriumi kujutavate kunstide toimkonna juhataja. Aastatel 1926-1928 oli ta Tallinnas vabakunstnik. 1928 asus ta tagasi Tartusse “Pallasesse” - esmalt graafika õppejõuna, järgmisest aastast maaliateljee juhatajana. Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli. Nikolai Triiki tuntakse kui sugestiivsete psühholoogiliste portreede loojat. LISA: Ants Laikmaa: 1903. Aastal kolis ta Tallinna ja asutas Ants Laikmaa ateljeekooli. Paari nädalaga kasvas tema õpilaste arv ligi 20-ni ja sama aasta
Maaülikooli raamatukogu DSpace: https://dspace.emu.ee/bitstream/handle/10492/2023/Astrid_Altm %C3%A4e_MA2015.pdf?sequence=1 Maire Otsus, Juuli Laanemets. (2013). Raha aegväärtuse mõiste kasutamine raamatupidamises. Kasutamise kuupäev:17.05.2017. Allikas: Raamatupidaja: http://www.raamatupidaja.ee/uudised/2013/05/08/raha-aegvaartuse- kontseptsiooni-kasutamine-raamatupidamises Raamatupidamise Toimkonna juhend 5. Finantsinstrumendid (2011). Raamatupidamise Toimkond. Kasutamise kuupäev:17.05.2017, 7 allikas https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3100/1201/2005/RTJ %203.pdf Veiko Hintsov, Anne Mobel. (2013). Riigiametnikest nõukogu liikmete finantsalaste teadmiste arendamine. kasutamise kuuoöev: 17.05.2017 Allikas: Avalik teenistus: http://www.avalikteenistus.ee/public/Jurgen/Koolitusprogrammid/K
Pankroti väljakuulutamise tagajärgi kajastab § 35. Ametlikes Teadeannetes peab iluma sellekohane teade. Väljakuulutamisest, sellest kuupäevast-kellaajast loetakse kõigi nõuete tähtaeg saabunuks. Vaid halduril on õigus teha j. Is eest tehinguid. Edasised nõuded haldurile: · Nõuded · Varad ( Mõjutavad) 1. ÜLDKOOSOLEK. § 77 pankrotihalduri kinnitamine, toimkonna valimine jne. Proportsionaalselt nõuete suurusega antakse võlausaldajatele hääled (seetõttu on väga olulin esitada võlanõue enne esimest koosolekut). Koosolekul esitab haldur sisuka ettekande varade seisust Võlausaldajad peavad kinnitama proportsionaalselt jagatud häältega hääletades kohtu poolt määratud p.halduri või valima uue. NB! Võlausaldajate arv tuleb arvesse kompromisslahendi puhul. Otsustatakse ära kuidas olemasolevad varad realiseeritakse.
ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendid. Vaba raha osakaal peaks olema ettevõttes väike, kuna seisev raha ei too ettevõttele tulu. Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused; paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: · sularahaarveldused; · sularahata arveldused. Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto).
Raamatpidamiskohustlaseks on: a) Eestis registreeritud era- või avalik- õiguslik juriidiline isik- b) füüsilisest isikust ettevõtja. c) Eestis registrisse kantud välismaa riühingu filiaal. Eesti hea raamatupidamistava- rahvusvaheliselt runnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse kesoleva seadusega ning mida täiendavad vastavalt käesoleva seaduse paragraaf 32 lõikel 1 väljaantavad raamatupidamise toimkonna juhendid. Milliseid raamatupidamisarvestuse meetodied on ? a) Ainult tekkepõhine b) Ainult kassapõhine c) Kassapõhine ja tekkepõhine d) Kulupõhine Tekkepõhine raamatupidamine tähenab, et--- a) Tehin kajastatakse raamatupidamises peale sõlmimist alles siis, kui raha on laekunud. b) Tegin kajastatakse raamatupidamises peale sõmimist ja raha laekumine pole oluline. c) Tegin kajastatakse raamatupidamises ainult juhul, kui raha liigub.
b. Majandusaasta aruande koostamise printsiibid: – majandusüksuse printsiip – jätkuvuse printsiip – arusaadavuse printsiip – olulisuse printsiip – tulude ja kulude vastavuse printsiip c. Raamatupidamisarvestuse hea tava – on vastavalt kehtivale raamatupidamise seadusele (2002) raamatupidamistava, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele[1] ja mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning täiendavalt Raamatupidamise Toimkonna juhenditega ning riigi, riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste, muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute ning teiste raamatupidamiskohustuslaste tarvis kehtestatud riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuetega. d. Finantsarvestuse ülesanded: 1)Dokumenteerimine – ärisündmuste kronoloogiline registreerimine päeva- ja pearaamatus 2)Informatsooniülesanne sise- ja välistarbijatele – vara, kohustuste ja omakapitali momentseisu
dokumendiga. augustil ja lõpeb 31. arvestusmeetodid juulil. Tean, kes peab tulenevad vastutama teatud “Raamatupidamise ülesandede täitmisest seadusest”, ning kes asendama Raamatupidamise vastutaja ja mis päevaks. Toimkonna juhenditest Nt. pangatehingute ning seltsi juhtkonna sisestamine toimub otsustest. Tööjaotuse teisipäeval ja reedel jne. dokumendis kõik ülesanded on korraliku allüksustatud
raamatupidamisalaseid juhendeid, et suunata raamatupidamisalast tegevust Eestis. Majandusarvestuse koostisosad · Finantsarvestus ehk raamatupidamisarvestus · Maksuarvestus · Juhtimisarvestus- ja kuluarvestus Finantsarvestus · Suunatud välistarbijale ( lai tarbijate ring ) · Kajastab minevikku · Ettevõte on tervik · Kohustuslik · Reguleeritud normatiivaktidega ( EV raamatupidamise seadus, EV Raamatupidamise Toimkonna juhendid, IAS, IFRS ) Mõisteid Vara on ettevõtte poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). Ettevõtte varade struktuur sõltub ettevõtte tegevusalast näiteks raamatupidamisteenuse pakkujal ei pea olema masinaid ja seadmeid, teede ehitajal aga küll.
sätestatud nõuetest ja alusprintsiipidest järgides Eesti head raamatupidamistava. 2.1 Raamatupidamise sise-eeskiri XXX raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi sise-eeskiri) eesmärgiks on XXXX raamatupidamise ja finantsaruandluse ühtse korra kehtestamine ning aruandluse tagamine. Sise-eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamise tavast. Sise-eeskirjas kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad raamatupidamise seadusest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest ning riigi raamatupidamise üldeeskirjast. Linna majandusaastaks on eelarveaasta. Aruandeperioodiks on kalendrikuu. Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril ning majandusaasta aruanne kinnitatakse erapooletu audiitori poolt. Kohtla-Järve Linnavalitsus korraldab raamatupidamist tsentraliseeritult. Raamatupidamisarvestusest korraldatakse nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
