Relvad Martin Bollverk Püstol USP · Kaliiber: 9,0 mm · Padrun: 9 x 19 · Kuuli algkiirus: 355 m/s · Praktiline laskekiirus: 20-30 lasku/min · Efektiivne laskekaugus: 50 m · Sihikuline laskekaugus: 50 m · Pikkus: 194 mm · Raua pikkus: 108 mm · Kaal: 0,72 kg (tühjalt) · Salve maht: 15 padrunit Püstolkuulipilduja Mini UZI · Kaliiber 9 mm · Padrun 9 x 19 mm · Efektiivne laskekaugus 150 m · Sihikuline laskekaugus 150 m · Tehniline laskekiirus 950 l/min · Kuuli algkiirus 350 m/s · Mass koos 25 padr. Salvega 3,15 kg
Heli ja teised võnkumised: Heli keha vibreerib nii, et ta kuju muutub, see paneb õhuosakesed tihedalt hõredalt liikuma. Tihi-hõre- korduv muster, levib naabrilt naabrile- see on laine- õhuosakesed pommitavad seina täpne arv kordi ühe ajaühiku jooksul ja seinakuju muutub perioodiliselt. ruutvõrrandi kasutamine ühtlaselt kiirenevate protsesside iseloomustamiseks: ax2 + bx + c = y ax2-kui kiirelt mingi muutus toimub (kuidas toimub) bx-protsessi algkiirus c-algkiirus y-lõppkiirus Minu ratta algkiirus+ ma sõidan ehk mu kiirus muutub + minu lõppvoorus kuhu ma valija jõudsin Kui kiirelt see muutus toimub + mitu marja sekundis muutub + algkogus marju korvis = saan lõppkoguse marju korvis Võnkumiste kirjeldamine matemaatiliselt: Harmooniliseks võnkumiseks ehk siinusvõnkumiseks nimetatakse mis tahes võnkumist, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni või koosinusfunktsiooni abil ja sellise võnkumise võrrandit
ajavahemike jooksul ühesuguse väärtuse võrra ning liigub mööda sirgjoont. 1) Trajektoor on sirge. 2) Kiirus muutub ühtlaselt. 2) Mida näitab kiirendus? Kuidas seda arvutada? – Füüsikaline suurus. Hetkiiruse muutumise kiirus. Kiirendus iseloomustab kiiruse muutumise kiirust. Kiirendus näitab kiiruse muutu ühes sekundis. 3) Millal on kiirendus positiivne, millal negatiivne? – Kiirendus on positiivne kui kiirus kasvab ehk lõppkiirus on suurem kui algkiirus. Kiirus on negatiivne, kui kiirus väheneb. 4) Kuidas kiirenduse valmist tuletada keha kiirust mingil ajahetkel? – Kiirenduse arvutamiseks jagame kiirenduse muudu selle muudu tekkimiseks kulunud ajaga. Kiirendus = kiiruse muut/aeg => valem: a = V – Vo / t A = kiirendus V = lõppkiirus Vo = algkiirus t = aeg ÜHTLASELT MUUTUVA LIIKUMISE LIIKUMISVÕRRAND JA LIIKUMISGRAAFIK 1) Kuidas arvutada ühtlaselt muutuval liikumisel nihet? – s = Vot + at
Kaitseliidu relvastus ja tehnika Kaitseliidu Relvastus Kaitseväel on kokku: 4 liiki püstoleid 3 liiki automaatrelvi ja 1 liiki poolautomaatvintpüsse 2 liiki snaiperrelvi 4 liiki kuulipildureid 3 liiki granaadiheitjaid 5 liiki tangitõrjerelvi 2 liiki miinipildureid 3 liiki õhutõrjekahureid Automaat AK4 Kaliiber: 7,62 mm Padrun: 7,62 x 51 Kuuli algkiirus: 790 m/s Click to edit Master text styles Tehniline laskekiirus: 600 Second level lasku/min Third level Efektiivne laskekaugus: 400 m Fourth level Sihikuline laskekaugus: 500 m Fifth level Pikkus: 1025 mm (lahtise kabaga) Raua pikkus: 450 mm
2 a⋅ t Paneme kirja liikumisvõrrandi: x( t ) = x0 + v0 ⋅ t + 2 Leiame keha algkõrguse, arvestades, et keha ligub ülespoole kiirendusega g. Kuna meie arvutustes ei ole liikumise suund oluline, kui arvestame seda hilisemates arvutustes, siis võib valida algkoordinaadiks x0 := 0. Kuna ka algkiirus on 0, siis saame lihtsustatud võrrandiks: 2 a⋅ t x( t ) := 2
Kuna M(C12H22O11) = 342 ja katsetulemuste tabelist leiame, et 61 minuti pärast näitab Polamat = 4,51, siis on vaja teada sellele pöördenurgale vastavat substraadi kontsentratsiooni. Selle määramiseks konstrueerime kalibreerimissirge. S0=9,6*1000/(342*100)=0,281 mol/l 0 =15,26 S0 = 0,281 =-4,52 S = 0 Graafik 2. Pöördenurga sõltuvus kontsentratsioonist. Kontsentratsioonil 9,6% 61 minuti pärast oli pöördenurk =4,51 ja sellele vastav S = 0,130mol/l. Algkiirus v0 = (0,281-0,13)/(61*60) = 4,13*10-5 mol/ls Kui S0 =0,281 mol/l, siis v0 = 4,13*10-5 mol/ls Järgmine punkt 26 minuti pärast oli pöördenurk =10,7 ja sellele vastav S = 0,21mol/l. Algkiirus v0 = (0,281-0,21)/(26*60) = 4,55*10-5 mol/ls Kui S0 =0,281 mol/l, siis v0 = 4,55*10-5 mol/ls 0 =15,26 S0 = 0,281 =-4,52 S = 0 Tabel 1. Sahharoosilahus 1,2% Aeg reaktsiooni Polamat Jrk. Nr Kellaaeg
Püstol Colt .45ACP / M 1911A1 Kaliiber 11,43 mm Kuuli kaal 15,2 g Relva pikkus 20,3 cm Vintraua pikkus 127 mm Relva kaal 1,1 kg Sihikuline laskekaugus 50 m Efektiivne laskekaugus 25 m Kuuli suurim lennukaugus 350 m Kuuli algkiirus 265 m/s Salve maht 7 padrunit Omab topelt kaitseriivi Automaat Galil ARM Kaliiber 5,56 mm Padrun 5,56 x 45 mm Efektiivne laskekaugus 500 m Tehniline laskekiirus 650 l/min Kuuli algkiirus 980 m/s Mass koos salvega / hargiga 3,90 / 4,35 kg
väärtus. Samuti oleneb g väärtus laiuskraadist: Maapinna lähedal ekvaatoril on see 9,78 m/s 2, poolustel 9,83 m/s2. Keskmiseks raskuskiirenduseks loetakse maapinnal 9,81 m/s 2. Tartus hinnatakse raskuskiirenduse väärtuseks 9,81802 m/s2. Kuna Kuu on Maast ligi kuus korda väiksem, siis on seal ka raskuskiirenduse väärtus ligi kuus korda Maa omast väiksem. Raskuskiirendus Kuul on 1,6 m/s2. Ülesvisatud keha algkiirus ei saa olla kunagi null, sest muidu keha ei saa liikuda üles. Ülesvisatud keha algkiirus peab olema mingi positiivse väärtusega number. Keha liikumisel maapinna suhtes ülespoole selle kiirus pidevalt väheneb keha ja õhu vahelise hõõrdejõu takistava toime tõttu ning kõige kõrgemas punktis on lõppkiirus null. Pärast hetkelist peatumist hakkab keha alla maapinna poole tagasi kukkuma. Kõige kõrgemast punktist alla tagasi maapinna poole laskudes on keha
0,05 0,04 S, mol/l 0,03 0,02 0,01 0 -3 -2 -1 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 -0,01 17 minuti pärast oli pöördenurk =4,1 ja sellele vastav S = 0,04mol/l. Algkiirus v0 = (0,07-0,04)/(17*60) = 2,9*10-5 mol/ls Kui S0 =0,07 mol/l, siis v0 = 2,9*10-5 mol/ls Järgmine punkt 33 minuti pärast oli pöördenurk =1,0 ja sellele vastav S = 0,02mol/l. Algkiirus v0 = (0,07-0,02)/(33*60) = 4,55*10-5 mol/ls Kui S0 =0,07 mol/l, siis v0 = 2,52*10-5 mol/ls Tabel 2. Sahharoosilahus 1,2% Aeg reaktsiooni Polamat Jrk. Nr Kellaaeg algusest näit (min)
gaaside järelmõju periood kestab alates kuuli väljumisest rauast kuni hetkeni, mil püssirohu gaasid kuulile enam mõju ei avalda. Kuuli algkiiruseks peetakse kuuli kiirust pärast püssirohugaaside mõju lõppemist kuulile. Et püssirohugaasid mõjutavad kuuli lendu ka pärast kuuli rauast väljumist, tuleb rauasuuet hoida erilise hoolega kulutamise ja defektide tekkimise eest, sest ebaühtlane rauasuue juhib püssirohugaase ebaühtlaselt ning see omakorda suurendab kuulide hajuvust. Kuuli algkiirus sõltub: 1. raua pikkusest-mida pikem on raud,seda kauem avaldavad gaasid kuulile mõju nind seda suurem on kuuli algkiirus. 2. kuuli massist- mida väiksem on kuuli mass, seda suurem on kiirus. 3. püssirohu massist,temp. ja niiskusest- mida rohkem on püssirohtu, seda suurem on rõhk-järelikult on ka kiirus suurem. Püssirohu temperatuuri tõusuga kasvab selle põlemiskiirus,suurenenvad maksimaalne rõhk ja kuuli kiirus. Niiskus vähendab nii põlemiskiirust kui ka kuuli kiirust. 4
Kuna M(C12H22O11) = 342 ja katsetulemuste tabelist leiame, et 12 minuti pärast näitab Polamat = 2,1, siis on vaja teada sellele pöördenurgale vastavat substraadi kontsentratsiooni. Selle määramiseks konstrueerime kalibreerimissirge. S0=1,2*1000/(342*100)=0,035 mol/l 0 =4,3 S0 = 0,035 =-1,0 S = 0 Pöördenurga sõltuvus kontsentratsioonist. Kontsentratsioonil 1,2% 12 minuti pärast oli pöördenurk =2,1 ja sellele vastav S = 0,021 mol/l. Algkiirus v0 = (0,035 - 0,021)/(12*60) = 1,94*10^-5 mol/ls Kui S0 =0,035 mol/l, siis v0 = 1,94*10^-5 mol/ls Järgmine punkt 22 minuti pärast oli pöördenurk =0,85 ja sellele vastav S = 0,01221mol/l. Algkiirus v0 = (0,035-0,01221)/(22*60) = 1,73*10^-5 mol/ls Kui S0 =0,035 mol/l, siis v0 = 1,73*10^-5 mol/ls Sahharoosilahus 0,6% Jrk Proovi Aeg Polamat näit nr. võtmise aeg katse alguses t, min 1 2:39 PM 0 2.4
meeter ja kiirusühinguks m/s. Hetkkiirus on keha kiirus kindlal ajahetkel. Vabaks langemiseks nimetataks sellist kehade langemist, kus õhutakistus puudub või on väike. Füüsikalised suurused liigitatakse vektoriaalseteks (suunaga suurus) ja skalaarseteks (suunata suurus). Kulgeva liikumise puhul liiguvad keha kõik punktid ühesuguse kiirusega. Kui keha punktid liiguvad keskpunkti suhtes erineva kiirusega on tegu pöörleva liikumisega. V0 algkiirus (m/s) a kiirendus (m/s²) t aeg s teepikkus, nihe V lõppkiirus (m/s) V = V0 + at a = V - V0/t s = V0t + at²/2 s = V² - V0/2a Punktmass on liikuva keha mudel. Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda keha liigub. Ühtlase sirgjoonelise liikumise korral on kiirusvektor trajektoori kõikides osades ühtlase pikkuse ja suunaga. Nihkeks nimetatakse keha algpunktist lõpppunkti suunatud sirglõiku. Keskmine kiirus iseloomustab mitteühtlast liikumist ning on kogu
Liikumisvõrrand: x ( t )=x 0 +v 0 ∙ t+ 2 xl vl = t √ x h ∙2 x siis saame: t= =0,639 s v l = l =10,96 m/s g t Vertikaal suunas liikumise lõpp kiirus: v h =g ∙ t = 6,26 m/s Vastus : Kivi algkiirus oli 10,96m/s ja lõppkiirus 6,26 m/s 3 ÜLESANNE 3 Peenikese pronkstraadi tõmbetugevus on 4 N. Traadi otsas ripub koormus 3,5 N. Kui suur on maksimaalne kiirendus, millega võib traati üles tõmmata, ilma, et ta katkeks? g = 9.807 m/s2 Fmax = 4N Fk = 3,5N Fmax =F k −mk ∙ a F max −Fk a= mk F k =mk ∙ g Fk mk = g
kohta. Teepikkus /ajaruut ehk m/s2 2. Millist liikumist nimetatakse ühtlaselt muutuvaks? Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. Kui keha kiirus kasvab, nimetatakse liikumist kiirenevaks, kui keha kiirus kahaneb, nimetatakse liikumist aeglustuvaks. v = v0 + at, kus v – lõppkiirus, v0 – algkiirus, a- kiirendus t- aeg 3. Esitage ühtlaselt kiireneva liikumise kiiruse valem ja graafik. v = v0 + at, kus v – lõppkiirus, v0 – algkiirus, a- kiirendus, t – aeg 4. Esitage ühtlaselt kiireneva liikumise teepikkuse valem ja graafik. s = v' t 5. Sõnastage Newtoni II seadus. Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv jõud võrdub keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. 6. Defineerige massi mõiste ja nimetage ühikud.
kiirendus a Ühtlane sirgjooneline liikumine. - keha läbib võrdsetes ajaühikutes võrdsed teepikkused (keha kiirus ei muutu) Kehtivad seosed: v = s/t , kus v - kiirus, s teepikkus, t aeg. x = x0 + vt , kus x lõppkoordinaat , x0 algkoordinaat, v- kiirus, t aeg. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine - keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdse suuruse võrra. Kehtivad seosed: v = v0 + at, kus v lõppkiirus, v0 algkiirus, a- kiirendus, t aeg kiirendus a = v v0/t s = v0t + at2/2 , kus s teepikkus x = x0 + v0t + at2/2 Vaba langemine - kehade kukkumine vaakumis (takistuseta), või ka üles viskamine. Esimesel juhul on tegemist ühtlaselt kiireneva liikumisega, teisel juhul ühtlaselt aeglustuva liikumisega. Kiirendus on mõlemal juhul ühesugune raskuskiirendus g, väärtusega 9,8 m/s2. Kehtivad seosed on samad, mis eelmisel juhul, arvestades, et a = g ja s = h.
Nüüd aga relva koondsümboliks. Eesti kaitseväe relvastus Eesti kaitseväe relvastusse kuulub suur valik relvi allüksuste ja ametikohtade vajaduste järgi. Relva tundmine on hädavajalik, et sõdur saaks lahinguväljal probleemide puhul relva iseseisvalt töökorda seada ja oma lahinguülesande täita. Püstol USP Kaliiber 9mm Padrun 9x19, salves 15 padrunit Sihikuline laskekaugus 50m Relva kaal salvega 960g Relva pikkus 194mm Relva kõrgus 136mm Kuuli algkiirus 350m/s Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Automaat Galil AR Kaliiber 5,56mm Padrun 5,56x45mm, salves 35 või 50 padrunit Sihikuline laskekaugus 500m Tehniline laskekiirus 650 lasku minutis Relva kaal koos salvega 4,6kg Relva pikkus 979mm Kuuli algkiirus 915m/s Click to edit Master text styles
keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 21.10.2020 mreaktsiooni Kineetiliste Parameetrite Määramine Töö eesmärk (või töö ülesanne). sahharoosi ensüümreaktsiooni kineetiliste konstantide Km ja vmax määramine koordinaatides ehitatud graafiku abil (1/v sõltuvana 1/S). Teooria Ensüüm reaktsiooni kineetikat kirjeldab Michaelis-Menteni vôrrand: kus v0 – reaktsiooni algkiirus; S0 – substraadi algkontsentratsioon; Km- Michae maksimaalne kiirus Konstandi Km sisuline tähendus: kui [S]0 = Km, siis v0 = e kontsentratsioon, mille juures reaktsiooni kiirus on pool maksimaalsest. Järeldu madalama substraadi kontsentratsiooni juures töötab ensüüm (ferment) efekti moodustumise kiirust katalüüsi algperioodil. Väga kõrgetel substraadi kontsent reaktsiooni kiirust vaid ensüümi hulk (ja reaktsiooni tingimused). Kõrgetel subs
1.Mis on ühtlaselt muutuv liikumine? 2.Mida näitab kiirendus,arvutusvalem,tähis ja mõõtühik Kiirenduse suund. 3.Nihke leidmine ühtlaselt muutuval liikumisel. 4.Mida näitab keskmine kiirus? 1.Liikumine, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra 2.Kiirendus näitab kui palju muutub kiirus ajaühikus Arvutusvalem Tähis - Mõõtühik 1m/s² Suund kiiruse suund, aeglustuval kiiruse vastu 3. Nihke leidmine 4. Keskmine kiirus näitab kogu teepikkuse ja kogu liikumisaja suhet a = g g=gravitatsioon (9.8) v = algkiirus v = lõppkiirus
Ülesanded II Lahendusi 1. Aasta auto 1997 tiitli pälvinud Renault Megane Scenic`i võimsama mootoriga variant saavutab paigalseisust startides 9,7 sekundiga kiiruse 100 km/h. a) Kui suur on selle auto keskmine kiirendus? b) Kui pika tee võib auto läbida esimese 15 s vältel? t = 9,7 s 100 1000 lõppkiirus v1 = 100 km h = m s 27,8 m s 3600 algkiirus v0 = 0 t = 15s kiirendus a=? teepikkus s=? Lahendus. v1 - v0 27,8 - 0 a) Kiirendus a = = = 2,87 2,9 m s 2 t 9,7 at 2 b) Teepikkus ühtlaselt muutuva liikumise korral s = v0t + . Kui algkiirus v0 = 0 , siis 2 at 2 2,87 152 s= = 3,2 102 m . 2 2
tähistused: vektorite moodulid h FG " a FR s = sin α ⇒ FR = FG sin α = mg sin α FG FR mg sin α " kiirendus a = = = g sin α m m Teepikkus ühtlaselt kiireneval at 2 liikumisel, kui algkiirus on 0. s = ⇒ t = 2as = 2 g sin α s t on aeg 2 h h = sin α ⇒ s = s sin α h t = 2 g sin α = 2 gh Aeg sõltub ainult kaldpinna kõrgusest ja sin α raskuskiirendusest
suunaga. Sisuliselt on hetkkiirus lõpmata lühikese nihke ja selle läbiviimiseks kulunud lõpmata lühikese ajavahemiku suhe. Ühtlaseks muutuvaks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist sirgjoonelist liikumist, mille korral keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra. Kiirendus on füüsikaline suurus millega iseloomustatakse seda kui kiiresti kiirus muutub. a=v-v0/t , kus a-kiirendus, v-algkiirus, v0-lõppkiirus t-aeg Kui liikumine on kiirenev, siis on algkiiruse ja kiirenduse vektorid samasuunalised. Aeglustuva liikumise korral on algkiiruse ja kiirenduse vektorid vastassuunalised.
Ühtlaselt muutuv liikumine Võrdsetes ajavahemikes muutub kiirus võrdsete suuruste võrra 2 s 2 s 2 s 2 s 10m/s 10m/s 10m/s 10m/s · Kui kiirus suureneb ühtlaselt kiirenev liikumine · Kui kiirus väheneb ühtlaselt aeglustuv liikumine X kl I kursus Mehaanika Ivo Eesm Kiirendus Kiirendus väljendab kiiruse muutumist. Kiirendus näitab kiiruse muutumist ajaühikus. V0 algkiirus V kiirus ajavahemiku t järel V V0 m a = Ühik 1 t s2 Kiirendus näitab kiiruse muutumise kiirust. X kl I kursus Mehaanika Ivo Eesm Teepikkus ja aeg ühtlaselt muutuval liikumisel v2 v02 v = v0 + at S= 2a at2 s= v0t + -- 2
Mehaaniline liikumine Aursoojus(J/kg) · Ühtlane liikumine Mass(kg) Nihe (m) Kiirus(m/s) V=s/t Aeg( s) · Ühtlaselt muutub liikumine Kiirus (m/s) algkiirus · Võimsus (m/s) Võimsus (W) Kiirendus( m/s2) N = A/t Töö (J) Aeg (s) V= v0 + a t Aeg(s) · Perioodiline liikumine Kesktõmbekiirendus · Vastasik mõju (m/s2) Jõud (N) Mass (kg) An= v2/r F=m*a
x - keha koordinaat xo - algkoordinaat v - kiirus t - aeg Ühtlaselt muutuv liikumine Hetkkiirus on kiirus antud ajahetkel. (spidomeeter) Keskmine kiirus näitab, kui pika tee läbib keha keskmiselt ühes ajavahemikus. Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nim. liikumist, kus kiirus muutub mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsete väärtuste võrra. · kiiruse muutumist iseloomustab kiirendus Kiirendus näitab, kui palju muutub keha kiirus ühes ajaühikus. a - kiirendus 1m/s2 vo - algkiirus m/s v - lõppkiirus m/s t - aeg 1s Kiirusegraafik väljendab keha kiiruse sõltuvust ajast. Saab arvutada keha kiirust, mistahes ajahetkel.
2 dv dr Dt 0 Dt a= = 2 dt dt a v a v kiirenev liikumine aeglustuv liikumine 2.3 Konstantse kiirendusega liikumine (a = const) Algmomendil, kui t0=0, siis v=v0 (algkiirus): v-v a = t 0 at = v - v0 v = v0+at v vk= Dx = v + v0 x - x0 vk= ; t ; 2 Dt v + v0 x-x
Taustkeha keha, mille suhtes kirjeldatakse teise keha asukohta Taustsüsteem moodustub taustkehast, kordinaadistikust ning ajamõõtmise süsteemist Suhteline liikumine keha võib ühe keha suhtes liikuda, ning teise suhtes seista Nihe kaugus algpunktist linnulennult Teepikkus läbitud tee pikkus(mõõda trajektori) Vaba langemine Kehade kukkumine, kus puudub õhutakistus(vaakum) Valemid: V kiirus (1m/1s) s teepikkus (1m) t aeg (1s) a kiirendus (1m/1s2) Vo algkiirus (1m/1s) V lõppkiirus (1m/1s) g raskuskiirendus 9,8m/1s2 Kiiruse võrrandid: X lõppkoordinaat (1m) Xo algkoordinaat (1m) kui on kehade vastastik liikumine siis 1 keha on , teine +. kui on kiirenev liikumine on + , kui aeglustub siis . Vot 'st on hetkiirus, et saada kiirendust tuleb korrutada 2ga.
a(kogu) = 27,7 m/s2 Vastus. Kogukiirendus ajamomendil t = 2 s on 27,7 m/s2. Ül. 2 Antud y0 = 2 m x0 = 7 m Leida v(alg) = ? v(lõp) = ? Lahendus: Leiame aja t Vaatleme vertikaalliikumist v0 = 0 m/s v(lõp) = ... y0 = 2 m g = a = 9.8 m/s2 y0 = v0t + at2/2 gt2/2 = 2 t2 = 4 / 9,8 t = 0,64 s v = v0 + at v(vert) = 0 + 9,8 * 0,64 = 6,2 m/s Vaateleme horisontaalliikumist v = s/t v(hori) = 7m / 0,64s = 10,9m/s v(lõp)2 = v(vert)2 + v(horis)2 v(lõp)= 12,5m/s Vastus. Kivi algkiirus: 10,9 m/s ja lõppkiirus: 12,5 m/s Ül. 3 Antud f = 5 Hz M = 1000 Nm t = 20 s Leida I=? Lahendus: nrkkiirus = 2pii*f nurkkiirus = 2pii* 5 = 31, 4 s nurkkiirendus = nurkkiirus / t nurkkiirendus = 31,4 / 20 = 1,6 m/s2 M = I * nurkkiirendus I = M / nurkkiirendus I = 1000 Nm / 1,6 m/s2 = 625 kg*m2 Vastus. Hooratta inertsmoment on 625 kg*m2. Ül. 4 Antud m = 100 g = 0,1 kg nurk = 60 kraadi Ek = 60J Leida v(alg) = ? Lahendus Ek = mV2 / 2 v(lagip)2 = 2Ek / m Arvutan kiiruse lagipunktis.
Automaat on kergekaaluline, õhkjahutusega, salvest laetav tulirelv. Tuleümberseaduri erinevate asendite kasutamisel saab relvast lasta nii üksiklaskude kui ka valangutega. Relva tehnilised andmed: · relva pikkus 1025 mm ; · efektiivne laskekaugus kuni 400 meetrit; · sihikuline laskekaugus kuni 500 meetrit; · salv laetud 20 padruniga; · relva kaliiber on 7,62 mm ja padrun 7,62x51 mm; · relv koos laetud salvega kaalub 5,3 kg ja laadimata relva 4,4 kg; · kuuli algkiirus 790 m/s; · tehniline laskekiirus 600 lasku minutis Relv seistes laadimise asend Relv rinnal Relv seljal Relv õlal Relv käes Relv kaelas AK-4 AK-4 AK-4
Punktmass- keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Suhteline liikumine- liikumist vaatleme alati mingi teise keha e. Taustkeha suhtes. Taustkeha valikust sõltub keha liikumine. Nihe- nihe on vektor, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. Kiirendus- näitab kiiruse muutumise kiirust. Valem: a=(v-v0)/t Ühik: m/s^2 Kinemaatika põhivalemid ühtlaselt muutuva liikumise korral: s=v0*t+at^2 /2 v=v0+at v^2-v0^2=2as v0= v(null)- algkiirus v^2= v ruudus- lõppkiiruse ruut v0^2= v(null)ruudus- algkiiruse ruut m/s^2= meetrit sekundruudus Mehaanika põhiülesanne- Leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Punktmass- keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Suhteline liikumine- liikumist vaatleme alati mingi teise keha e. Taustkeha suhtes. Taustkeha valikust sõltub keha liikumine. Nihe- nihe on vektor, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. Kiirendus- näitab kiiruse muutumise kiirust
Kinemaatika valemid s v= t v – kiirus (m/s) s – nihe (m) t – aeg (s) Keskmine kiirus l vk t kogu vk – keskmine kiirus (m/s) l – teepikkus algasukohast lõpp-punkti mööda liikumistrajektoori (m) tkogu – selleks kulunud aeg (s) Kiirendus v - v0 a v at v0 t a – kiirendus (m/s2) v0 – algkiirus (m/s) t – aeg v – lõppkiirus (m/s) Nihe ühtlaselt muutuval liikumisel 1. Horisontaalne liikumine at 2 s v0 t - kiirenev liikumine 2 at 2 s v0 t - aeglustuv liikumine 2 at 2 s - keha alustab liikumist paigalt (v0=0) 2
a= kiirendus m/s2 Vo= algkiirus m/s V= lõppkiirus m/s G= 6.67 x 10 -11 Nm2/kg2 l= teepikkus km t= aeg h s= nihe/teepikkus m m= mass kg g= 9,8 N/kg m/s2 F= jõud N p= rõhk Pa roo= tihedus kg/m3 Fr= raskusjõud Fe= elastsusjõud Fh= hõõrdejõud p= impulss kg x m / s Fg= gravitatsioonijõud r= kehade vahekaugus R= Maa raadius h= kõrdus maapinnast G= konstant A= töö J E= energia J N= võimsus W T= täisring N= tiirude arv fii= pöördnurk W(oomega)= nurkkiirus müü= hõõrdetegur N= toereaktsioon x= keha kordinaat ajahetkel t Xo= keha algkoordinaat g= raskuskiirendus Newtoni seadused I Seadus Vastastikmõju puudumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. II Seadus Keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. a= F / m F= ma III Seadus Kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastassuunalised. F1 = -F2 SI süsteem 1. pi...
I kursus. Mehaanika Mehaaniline liikumine ühtlane sirgjooneline liikumine keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. (lk.30) ühtlaselt muutuv liikumine 1) liikumine, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. 2) masspunkti või keha mehaaniline liikumine, mille korral kiirendus on konstantne ehk jääv/muutumatu suurus. (lk.37) taustsüsteem mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustsüsteem koosneb taustkehast ja koordinaatteljestikust koos aja mõõtmise süsteemiga. (lk.19) teepikkus trajektoori pikkus, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. s = v · t, kus s - teepikkus, v - kiirus, t - aeg. (lk.17) nihe keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik, vektoriaalne suurus, tähis . (lk.17) hetkkiirus kiirus vaadeldaval hetkel või kiirus vaadeldavas trajektoori punktis. (lk.35) kiirendus väl...
---MUUTUV LIIKUMINE keskmine kiirus- nitab millise teepikkuse keha sooritab keskmiselt hes ajahikus: V=sk/tk v-keskmine kiirus[m/s] sk-kogu teepikkus[m] tk-kogu aeg[s] hetkkiirus- nitab keha kiirust antud ajahetkel. ---HTLASELT MUUTUV KIIRUS nimetatakse sellist liikumist, mille korral keha kiirus muutub vrdsetes ajavahemikes vrdsete suuruste vrra. 1.kiirendus- kiiruse muutus hes ajahikus. this: a[m/s2] valem: a= v-v0/t v=v0 + a x t v-lppkiirus v0-algkiirus t-aeg 2.kiirenduse suunad a)kiireneval liikumisel (positiivne) b)aeglustuval liikumisel (negatiivne)
II versioon 1.Raua tihedus on 7800 kg/m3. Mida see tähendab ? Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ning mõõdetakse ühikutes kg/m3. St. et ühe ruumalaühiku kohta on raua mass 7800 kg 2.Defineeriga töö põhiühik SI-süsteemis. Andke selle ligikaudne väärtus. Töö põhiühik on Dzaul. Üks dzaul on energia hulk, mis kulub keha liigutamiseks 1 meetri võrra rakendades sellele jõudu 1 njuuton 3.Sõnastage Newtoni I seadus Kui mingile kehale ei mõju teised kehad või nende mõjud tasakaalustuvad, siis see keha kas seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt 4. Isohooriline protsess ( mõiste , graafik , seadus , näide ) Jääval ruumalal muutub gaasirõhk vastavalt temperatuurile. Gay - Lussac'i seadus:Jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga.V/T = const, kui p = const (V = const T) 5. Tuletage valem rõhu arvutamisel vedelikus sügavusel h. 6...
Hõõrdejõud on 3500 N. Leida iga jõu poolt tehtav töö ja kõigi jõudude summaarne töö. 56. Elektron liigub sirgjooneliselt konstantse kiirusega 8107 m/s. Talle mõjuvad elektrilised ja magnetilised jõud ning gravitatsioonijõud. Kui suur on elektronid 1.0 meetrisel lõigul tehtav töö? 57. Ülesandes 55 saime kõikide jõudude poolt tehtud tööks 10 kJ. Ree kaal oli 14700 N. Olgu ree algkiirus 2.0 m/s. Kui suur on lõppkiirus? 58. Rammimishaamer massiga 200 kg on tõstetud 3.00 m kõrgusele vaiast, mida on vaja maasse taguda. Kui haamer kukub, lööb ta vaia 7.4 cm sügavamale. Vertikaalsed siinid, mida mööda haamer liigub, avaldavad talle hõõrdejõudu 60 N. Arvutada: (a) kiirus, millega haamer langeb vaiale; (b) keskmine vaiale avaldatav jõud. 59. Boeing 767 kumbki mootor avaldab lennukile veojõudu 197000 N. Kui suur on ühe
1) Liikumine on keha asukoha muutumine ruumis aja jooksul. 2) Liikumise liigid on: sirgjooneline, kõverjooneline, võnkuv, kulgev, pöörlev ja ringjooneline? 3) Liikumine on pidev tähendab seda, et keha läbib kõik punktid oma teel; liikumine on suhteline tähendab seda, et ühe keha liikumist saab vaadelda vaid mingi teise keha suhtes ning see on suhteline, kuna keha liigub. 4) Punktmass on keha, mille mõõtmed võib jätta antud kontekstis arvestamata. 5) Taustsüsteem koosneb taustkehast, ristkoordinaatidest, ja kellast. See moodustub tavaliselt kahest kehast, ruumist ja ajast. 6)Ühtlane liikumine on, kui keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Hetkkiirus on kiirus vaadeldaval hetkel või kiirus vaadeldavas trajektoori punktis. Keskmine kiirus on keskmine kiirus v on läbitud teepikkuse s ja selle läbimiseks kulunud aja t vaheline suhe. 7) Ühtlase liikumise võrrand: v = s/t (ehk v võrdub s jagatud t-ga) 8)Teepikkus on tr...
Relv saab toidet padrunilindist. Kuulipilduja toetub harkjalale, kuid on võimalik ka kinnitada kolmjalg-statiivile ja soomukile. Soomukile paigutatult on kuulipilduja harkjalg ära võetud ja kaba on asendatud kabata tagaosaga. TEHNILISED ANDMED Kaliiber - 7,62 mm Padrun - 7,62 x 51 mm Kaal - 11,6 kg Tehniline laskekiirus - 600-850 l/m Kuuli algkiirus - 830 m/s Sihikuline laskekaugus diopter 200-600m lahtine-300-1400m Üks padrunilint mahutab 50 padunit. Linte on võimalik omavahel ühendada padruni abil. Lindikast mahutab 5 kokkuühendatud padrunilinti. Lindikassetti mahub üks kuulipilduja lint Kasseti kinnitamine relva külge Relva ohutuskontroll Hakates relva käsitsema, teostatakse alati relva ohutuskontroll. Ava lukukoja kaas. Kui relva küljes on lint, eemalda see.
metalltoru püssirohi kivikuul raudkuul Püssirohulaengu süütamisel lendavad mõlemad kuulid torust välja. Et kuulid on tulistatud horisontaalsihis, peavad nad lauale langema üheaegselt. Kivikuuli lennukaugus on kolm korda suurem, seega peab tema algkiirus vastavalt valemile (1.23) olema kolm korda suurem kui raudkuuli algkiirus. Et mõlemat kiirendati ühesuguse mõju abil, siis avaldab kivikuul katsetele teda kiirendada kolm korda väiksemat vastupanu kui raudkuul. Järelikult kivikuuli mass on raudkuuli massist kolm korda väiksem. Massi mõõtühikuks SI-s on üks kilogramm (1 kg). See võrdub ühe liitri destilleeritud vee massiga temperatuuril 4 0 C . [m] =1kg . Aine tiheduseks nimetatakse tema massi ja ruumala jagatist: m
Kui Eesti iseseisvumise taastamisele järgnenud 15 aastal oli Kaitseliit relvastuse ja varustuse osas olnud pigem vaeslapseks, siis nüüd anname kaitseliitlastele tehnikat ja varustust, mis oleks samal tasemel kaitseväe varustusega."(,,Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018" 9) Kaitseliidul on relvastuses hetkel järgnevad relvad: Heckler ja Koch USP Kaliiber: 9 millimeetrit 14 Padrun : 9 x 19 millimeetrit Parabellum Kuuli algkiirus: 355 meetrit/sekundis Efektiivne laskekaugus: 50 meetrit Mass ilma salveta: 0,72 kilogrammi Relva kõrgus: 136 millimeetrit Relva üldpikkus: 194 millimeetrit Vintraua pikkus: 108 millimeetrit Salve mahtuvus 15 padrunit Automaat Galil AR Kaliiber: 5,56 millimeetrit Padrun 5,56 x 45 millimeetrit Efektiivne laskekaugus: 500 meetrit Tehniline laskekiirus: 650 lasku/minutis Kuuli algkiirus: 980 meetrit%sekundis Mass koos salve / hargiga: 3,90 / 4,35 kilogrammi
Ühtlaselt kiireneval liikumisel on kiirendus positiivne (kiiruse suunaline), ühtlaselt aeglustuval liikumisel aga negatiivne (kiirusele vastassuunaline). Kiirus ja läbitud teepikkus ühtlaselt muutuval liikumisel Ühtlaselt muutuva liikumise korral on kiiruse ja läbitud teepikkuse valemid järgmised v = v0 + a t , at2 s = v0 t + , 2 14 kus v0 on keha algkiirus (kiirus hetkel t = 0 s) ja a on keha kiirendus. (Tuletame veelkord meelde: ühtlaselt muutuval liikumisel on kiirendus konstantne.) NB! Ühtlane liikumine on vaadatav ühtlaselt muutuva liikumise erijuhuna kui kiirendus on võrdne nulliga (a = 0). Näidisülesanne 10. Auto saavutab 10 sekundiga paigalseisust kiiruseks 100 km/h. Arvutada auto kiirendus ja auto poolt läbitud teepikkus, eeldades et liikumine on ühtlaselt kiirenev. Lahendus.
2. esimene ehk põhiperiood algab kuuli liikuma hakkamisega ja lõpeb püssirohu täieliku põlemisega 3. teine periood kestab püssirohu täieliku põlemise momendist kuni kuuli väljumiseni rauast. 4. kolmas e gaaside järelmõju periood kestab alates kuuli väljumisest rauast kuni hetkeni, mil püssirohu gaasid kuulile enam mõju ei avalda. Kuuli algkiiruseks peetakse kuuli kiirust pärast püssirohugaaside mõju lõppemist kuulile. Kuuli algkiirus sõltub: 1. raua pikkusest 2. kuuli massist 3. püssirohu massist, temp ja niiskusest 4. püssirohu terade kujust ja mõõtmetest 5. laasimistihedusest. Põhjuste hulka, mis kutsuvad esile iga kuuli erineva algkiiruse, kuuluvad: 1.
suund ei muutu, kiirendus ei muutu ühtlaselt aeglustuv sirgjooneline liikumine- kiirus väheneb teatud aja jooksul ühepalju, suund ei muutu vaba langemine- suund ei muutu 5. kinemaatika käsitleb liikumist sõltumatult seda tekitavatest põhjustest Dünaamika tegeleb liikumist tekitavate põhjuste väljaselgitamisega staatika tegeleb kehade tasakaalutingimuste uurimisega 6. x = 1,5 + 2t 3t2 algkoordinaat(x0) - 1,5m algkiirus(v0) - 2m/s kiirendus - -6m/s , sest -6t2/2=-3t2m/s kiirendus on negatiivne, mis tähendab, et keha kiirus väheneb 7. x0 = 7m v = x/t = x - x0/ t - t0 = -13 -7/ 2 -0 = -10m/s ( valemis tähendab, et x ja t on muutuvad) x = x0 +- v*t x = 7 -10t 8. ) vo = 36km/h = 10m/s(et saada km/h m/s jaga 3,6ga) v = 5m/s a = v v0/ t t0 = 0s t = 2 -0 = 2s a = 5 -10/ 2 = -2,5
Ühtlane liikumine 5 t 2 kordaja saadud võrrandis on 5 seega a 5= 2, millest m a = 10 2 s Vastus: Kiirendus on 10 m/s2. 11. Punkt liigub mööda x-telge vastavalt võrrandile x = 2 - 10 t + 3t (x mõõdetakse meetrites, t aga 2 sekundites). Kui suur oli punkti liikumise algkiirus (t = 0) ja kiirendus? Antud: x = 2 - 10 t + 3t 2 Leida: v0 = ? Lahendus: Liikumisvõrrandi üldkuju ühtlaselt muutuval liikumisel on at 2 x = x 0 + v0 t + 2 . Algkiirus v0 on võrrandis aja t kordajana seega m v 0 = -10 s . t2 Kiirendus a on võrrandis liikme kordaja seega 2 a =3
I variant 1. Raua tihedus on 7800 kg/m3. Mida see tähendab ? 2. Defineerige võimsuse ühik SI-süsteemis. Andke selle ligikaudne väärtus ja esitage see põhiühikute kaudu. 3. Sõnastage Newtoni II seadus. 4. Isotermiline protsess (mõiste, seadus, graafik, näide) 5. Tuletage valem min lubatud kiiruse jaoks, millega võib siseneda kurvi raadiusega r, kui hõõrdetegur rehvide ja teekatte vahel on ette antud. 6. Soojusülekande liigid koos lühikirjeldusega. 7. Määrata molekulide arv 20-liitrises balloonis, milles oleva gaasi rõhk on 10 atm ja temperatuur on 27 C kraadi. 8. Auto massiga 2 tonni, mis liigub kiirusega 90 km/h, pidurdab. Määrata pidurdusaeg ja teekond, kui hõõrdetegur rehvide ja teekatte vahel on 0,4. II variant 1. Vee erisoojus on 4200 J/kg*K. Mida see tähendab ? 2. Defineerige jõu ühik SI-süsteemis. Andke selle ligikaudne väärtus ja esitage see põh...
v1kosm = . (4.5) r v > 2v1kosm - hüperbool v = 2v1kosm - parabool 2v1kosm > v > v1kosm - ellips v = v1kosm - ringjoon v < v1kosm - ellips Ülaltoodud joonis kujutab selliste proovikehade trajektoorid, millele on antud taevakeha läheduses erinevad algkiirused. Kui algkiirus võrdub kosmilise kiirusega, liigub proovikeha konstantse kiirusega mööda ringjoont. Kui algkiirus on ruutjuur kahest korda suurem esimesest kosmilisest kiirusest, saame trajektooriks parabooli ja proovikeha lahkub taevakeha mõjupiirkonnast. Veel suurem algkiirus annab trajektooriks hüperbooli. Proovikeha tiirlemisperioodi arvutamine ringikujulise orbiidi korral. Et ringikujulisel orbiidil liigub taevakeha ühtlaselt, saame tiirlemisperioodi ehk aja, mis kulub
Difraktsioon - nähtus, kus lained painduvad tõkete taha Makroparameetrid - füüsikalised suurused, mille abil ainet makroskoopiliselt kirjeldatakse Mikroparameetrid - seotud molekilide ja nende liikumisega Ideaalse gaasi mudel: a) molekulid on punktmassid b) molekulide põrked anuma seintega on elastsed c) molekulide vahel ei ole vastastikmõju 2 rad = 360° 1 rad = 180° a - kiirendus m/s2 v - lõppkiirus m/s v0 - algkiirus m/s t - aeg s l - teepikkus m v - kiirus m/s s - nihe m h - kõrgus m m - mass kg F - jõud N G - gravitatsioonikonstant 6,7·10-11·N·m/kg2 r - kehadevaheline kaugus m g - raskuskiirendus m/s2 µ (müü) - hõõrdetegur - N - rõhumisjõud - k - deformeeritud keha jäikus N/m
Planeet Marss Jaanika Priimägi 9.Klass Kernu Põhikool Tutvustus Kaugus Maast: 55400 mln km Läbimõõt: 6750 km Aasta pikkus: 687 Maa päeva Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min Pinnatemperatuur: +25 kuni 125 kraadi Gravitatsioon: u 40% Maa omast Esimene kosmiline kiirus: 3,6 km/s (Kosmiline kiirus on vähim algkiirus, mis tagab mingile kindlale orbiidile jõumise.) Paokiirus: 5,0 km/s (Pao kiirus on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade südteemi külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkuda.) Maa ja Marss Marsi raadius on poole väiksem, kui Maa oma. Marsi mass on 9 korda väiksem Maa omast. Marsi maapinda on natuke vähem, kui Maa kuiva pinda. Marsil on punakas toon tänu rikkalikule raud(lll) oksiidi sisaldusele. Marsi geoloogia
FÜÜSIKAEKSAMI KÜSIMUSED Valemid 1. Ühtlane liikumine v=s/t [m/s] 10m/s=36km/h 2. Kiirendus a= Vt-Vo/t [m/s2] Vo-algkiirus 3. Teepikkus s=vt , s=Vo t +at2/2 [m] 4. Newtoni II seadus F=am a-kiirendus 5. Gravitatsiooniseadus F=G m1 m2/r2 G- 6,67#10 -11 6. Raskusjõud Fr=gm[N] g- 9,81 m/s 7. Kehakaal Q=gm+-am 8. Hõõrdejõud F hõõrde=Mfristi M-hõõrdetegur 9.Keha impulss e. Liikumishulk P=vm [m#Kg/s] 10. Mehaaniline töö A=FS [j] , A=Pt , P=ui 11. Võimsus N=a/t [w] 12.Potensiaalne energia Ep=mgh[j] mg-raskusjõud 13. Kineetiline energia Ek=mV2/2 [j] 14. Nurkkiirus w=fii/t [rad/s] 15
10. Mida näitab keskmine kiirus? Keskmine kiirus näitab kogu läbitud teepikkuse ja selleks kulunud kogu aja suhet. Nt: l1=30km, t1=20min, l2=20km, t2=25min. Vkeskmine=lkogu jagatud tkoguga 11. Selgita liikumise suhtelisust näitega. 12. Kiiruse valem, tähtede tähendused, ühik? V=s(l)/t v- kiirus, s(l)- läbitud teepikkus(nihe), t-aeg (nihkeks kulunud aeg), ühik: m/s, km/h, km/s. 13. Kiirenduse valem, tähtede tähendused, ühik? a=v-vo/t, a- kiirendus, v-kiirus, vo- algkiirus, t- aeg, ühik: m/s2, km/h2. 14. Lõppkiiruse valem ühtlaselt muutuva liikumise jaoks. v=vo +at 15. Teepikkuse valem ü.m.l-i jaoks? s=vo*t-+gt2/2 16. Vabalangemise kiirendus, tähis? g=9,8m/s2 17. Ülesanne ühtlase liikumise peale. 18. Ülesanne ühtlaselt muutuva liikumise peale. 19. Ülesanne graafiku peale. Ühtlaselt muutuva liikumise kiiruse graafikuks on sirge. Teepikkuse graafikuks on parabool. Kiiruse graafik: sirge(ühtlane liikumine), sirge üles (ü.k
seoseid rahvaluule, Vana-Kreeka päikesejumala Heliose poja Phaetoni hukkumise, muinasskandinaavia jumala Thori saabumisega idast või maailmarändur Pythease reisikirjadega. Meteoriidi langemine Kraatrite ehitus ja pihustunud meteoriidiaine levik viitab hiidmeteoriidi langemisele idakirde suunast 45° nurga all. Meteoriidikeha algmass atmosfääri sisenemisel võis olla 400...10 000 tonni, mass põrkumisel maapinnaga 20...80 tonni, algkiirus atmosfääri sisenemisel 15...45 km/s, kiirus põrkumise hetkel maapinnaga 10...20 km/s. Atmosfääri läbimisel meteoriit kuumenes ja purunes 5...10 km kõrgusel tükkideks ning langes maapinnale meteoriidisajuna, tekitades 110 meetrilise läbimõõduga 22 m sügavuse peakraatri ning kaheksa 12...40 m läbimõõduga 1-4 m sügavust kõrvalkraatrit. Meteoriidi põhimass plahvatusel pihustus ning seni on leitud vaid 0,5 kuni 28 g kaaluvaid meteoriitse raua
annaabi.ee 
