raketti Kuulipilduja(d) 2/ 13,2 mm arv/kaliiber/ 1/7,9 mm 2× STWC-3 (Pratt & 2× Daimler-Benz DB Mootor/ võimsus Whitney Twin 605B / kumbki 1 475/ 1 hobujõuduses/ kW Wasp)/kumbki 1,065/795 085 Max kiirus km/h 465 575 Saab 18 Lennuki nimetus B 18A B 18B Reisikiirus km/h 400 Lennukaugus km 2200 Lennulagi m 8000 9500 Meeskond 3 3 Aero L-39 meeskond: 2 pikkus: 12,13 m tiivaulatus: 9,46 m kõrgus: 4,77 m tiivapindala: 18,8 m² tühikaal: 3459 kg maksimaalne kaal: 4700 kg maksimaalne kiirus: 750 km/h mootor (reaktiiv): Progress/Ivtsenko AI-25TL mootoreid: 1 tõukejõud: 16.9 kN relvastust kuni 1290 kg neljal kinnituspüloonil. Aero L-39
ehitatud kolm 20 hj aurumasinat, kuid tema eluajal(ta suri 1890.a.) need jäidki valmistamata. ESIMESED SÕJALENNUKID POMMITUSLENNUK ,,ILJA MUROMETS" Venemaaa Esmalend detsember 1913 Tiivapindala 182 m² Tiivaulatus 28 m Pikkus 17,1 m Tühimass 3050 . . . 4800 kg Stardimass 4500 . . . 7000 kg Maksimaalkiirus 100 . . . 137 km/h Lennulagi 600 . . . 4600 m Lennukaugus 250 . . . 650 km Meeskonnaliikmed 2...6 Relvastus kuni 8 kuulipildujat, 410 . . . 800 kg pomme Jõuallikad 4 kolbmootorit ,,Argus", ,,Salmson", ,,Renault"jt. Kuni 220hj Aastail 1913. . . 1918 ehitati Vene-Balti Vagunitehases kokku 73 Igor Sikorski konstrueeritud rasket pommituslennukit ,, Ilja Muromets". See oli Esimese maailmasõja üks väljapaistavamaid mitmemootorilisi lennukieis. Ta oli hästi varustatud navigatsiooni- ja
tx )( = x0 + v0xt tz )( = z0 + v0zt - , 2. (1.19) vx(t) = v0x v t)( = v - gt z 0z Näeme, et x-telje sihis on keha ühtlases liikumises konstantse kiirusega v 0 x , z-telje sihis toimub ühtlaselt kiirenev liikumine kiirendusega g. 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine Visatagu keha algkõrguselt z 0 horisontaalsihis algkiirusega v 0 . Tuleb määrata selle keha lennuaeg t, lennukaugus x ja kiirus maapinnale langemise hetkel v. z0 v0 z=0 x0 = 0 x v
hiljem tootma. Prototüübi esmalend toimus 27. märts 1994. Kasutus Lennukit on kasutatud nii õhu-kui ka maa operatsioonides. Taktikalises luures. 2011. aastal kasutati Typhoone Liibüas. Itaalia turvab nendega Albaania õhuruumi, Suurbritannia Falklandi saarte õhuruumi. Tehnilised näitajad Tiivaulatus: 10,95m Pikkus: 15,96m Kõrgus: 5,28m Tühimass: 11 000 kg Max mass õhkutõusmisel: 23 500kg Tippkiirus: 2495 km/h Lennukaugus: 3790 km Lennulagi: 19 812 km Tehniline Jõuallikateks on kaks EJ200-tüüpi mootorit, kumbki tõmbejõuga 90 kN. Relvastuses on 27 mm kahur, muude relvade jaoks on lennukil 13 kinnituskohta. Neile kinnitatava relvastuse kogukaal on maksimaalselt 7500 kg. Lennukite müük 2017. aasta seisuga on ehitatud 510 hävitajat. Üks lennuk maksab 90 miljonit eurot. Suurbritannias-160, Saksamaal-143, Itaalias-96, Hispaanias-73, Saudi- Araabias-72, Austrias-15. Kokpit
662 17.jaanuar 1991- sõja algus Tomahawk rakett Täppisrelv, mis tabab sihtmärke kirurgilise täpsusega Võidukäik algas 1991.aasta Lahesõjast 1000 km ja 10-meetrine läbimõõduga objekti Sakslaste faud Väike, sigarikujuline piloodita reaktiivlennuk Tavamõistes pole rakett Nimetatud ka lendavateks pommideks Tomahawkiga sihtmärki Pikkus- 6,25 m Läbimõõt- 0,52 m Tiibade ulatus- 2,6 m Lennukaugus- kuni 1300 km Lõhkepea mass- kuni pool tonni Kütus- lennul, kuni 600 l kütust Lennukiirus- kuni880 km/h “Keskmise” Tomahawk raketi hind- kuni 8 miljonit krooni (511 293.188€) Peamised komponendid Maastikku jälgiv radar Kaamera Pardaarvuti Maastiku digitaalne kaart GPS-süsteem › GPS- globaalne asukoha määramise süsteem, mille põhiosaks on 24 kindlal viisil liikuvat satelliiti
F22 Raptor Tüüp: hävituslennuk Tootjad: Lockheed Martin/Boeing Meeskond: 1 inimene Pikkus: 18,90 m Tiivaulatus: 13,36 m Tippkiirus: kuni 2410 km/h laskumisel ja 1963 km/h tavalennul Lennukaugus: 2960 km (kahe välise kütusepaagiga) Toodetud:19962011 Programm maksis: US$66.7 bil Omadused F22 Raptor on firmade Lockheed Martin/Boeing loodud viienda põlvkonna hävitaja. Kasutab stealth tehnoloogiat . See oli mõeldud peamiselt õhu hävitajana, kuid tal on täiendavaid võimalusi, mis hõlmavad maapealseid rünnakuid, elektroonilise sõja ja signaalluure rolle. F22 Raptor
Fourth level Fifth level Reaktiivtreeninglennuk Aero L39C Albatros Maksimaalne lennukiirus:845 km/h Lennulagi:11500 m Click to edit Master text styles Lennukaugus:1090 km Second level Meeskond: 1 2 pilooti Third level Fourth level Tiivaulatus: 9,46 m Fifth level Staabi ja toetuslaev "Admiral Pitka" Pikkus: 74,7 m Laius: 12,2 m Click to edit Master text styles Süvis 5,3 m Second level Kiirus: 18 Third level
= 0 | - sin + 160 cos = 0 2 FB = 160 N; FA = 56 N; = 55,01° 3) Pall visatakse 7 m kõrguselt algkiirusega 20 m/s horisontaali suhtes 30° kraadise nurga all edasi. Mis on palli lennukaugus, st läbitud horisontaalne tee kuni mahapõrkamiseni? Õhutakistust mitte arvestada. (30p) () = 20 cos 30° [m], () = 7 + 20 sin 30° - 9,81 2 [m],
Püstol Colt .45ACP / M 1911A1 Kaliiber 11,43 mm Kuuli kaal 15,2 g Relva pikkus 20,3 cm Vintraua pikkus 127 mm Relva kaal 1,1 kg Sihikuline laskekaugus 50 m Efektiivne laskekaugus 25 m Kuuli suurim lennukaugus 350 m Kuuli algkiirus 265 m/s Salve maht 7 padrunit Omab topelt kaitseriivi Automaat Galil ARM Kaliiber 5,56 mm Padrun 5,56 x 45 mm Efektiivne laskekaugus 500 m Tehniline laskekiirus 650 l/min Kuuli algkiirus 980 m/s
1982. aasta lõpuks oli USA teostanud 683 tuumaplahvatust Nõukogude Liit 468 tuumaplahvatust. Prantsusmaa 104 tuumaplahvatust. Suurbritannia 34 tuumaplahvatust. Hiina 26 tuumaplahvatust. HIINA 1964. aastal liitus Hiina viiendaks tuumarelvariigiks. 1967. lasti Hiinas taeva poole esimene vesinikupomm. 240 (100-400) tuumalõhkepead IISRAEL Kes oli oma tuumariigi staatust varjanud ligi kakskümmend aastat. 1973. aastal tuli Iisraeli relvastusse rakett ,,Jericho" mille lennukaugus oli viissada kilomeetrit. INDIA 1974. katsetas oma esimest aatomipommi India. Pommi võimsus oli kaksteist kilotonni. Kahjustavad mõjud Valguskiirgus Lööklaine Läbistav kiirgus Radikotiivne saastumine Elktromagnetimpulss Valguskiirgus Mõõtmed: taktikaline tuumarelv - mõnisada meetrit strateegiline tuumarelv - mitu kilomeetrit Temperatuur - üle 10 miljoni kraadi Kestus - 3-30 sekundit Läbistav kiirgus
raketimootori. Kuueteistkümnendal aprillil 1960 tegi esimene rakett katsestardi. Rakett oli kogukas pikkusega 21.14 meetrit ja diameetriga 1.79 meetrit, kaal 27.8 tonni. Aastail 1955-1956 hakati USA-s lõpuks projekteerima kaugelaskerakette nelja erinevat tüüpi, millest kolm tõusid USA-s sõjaväe tähtsamaiks relvaliigiks. Titaan oli esimene ameeriklaste kauglaskerakett, mille kaal oli 99.7 tonni ja pikkus 29.9 meetrit, võimsus neli megatonni, lennukaugus 10137 kilomeetrit ja kõrvalekalle kaheksasada meetrit. Esimese aatomlaeva ehitas USA 1945. aastal ja mis kandis nime ,,Nautilus". 1957. aasta kahekümne seitsmenda jaanuaril tegid ameeriklased esimese maaaluse. Teiseks tuumariigiks sai maailmas 1949. aastal NSV Liit. Nii Nõukogude Liidus kui ka USA-s algas 1950 aastate keskel allveelaevaraketi väljatöötamine. 1950. aastal lisandus maailma kolmas uus tuumariik Suurbritannia. Inglased lõhkasid
ots on suletud kivikuuliga, teine mõõtmetelt ja kujult sama suure raudkuuliga. metalltoru püssirohi kivikuul raudkuul Püssirohulaengu süütamisel lendavad mõlemad kuulid torust välja. Et kuulid on tulistatud horisontaalsihis, peavad nad lauale langema üheaegselt. Kivikuuli lennukaugus on kolm korda suurem, seega peab tema algkiirus vastavalt valemile (1.23) olema kolm korda suurem kui raudkuuli algkiirus. Et mõlemat kiirendati ühesuguse mõju abil, siis avaldab kivikuul katsetele teda kiirendada kolm korda väiksemat vastupanu kui raudkuul. Järelikult kivikuuli mass on raudkuuli massist kolm korda väiksem. Massi mõõtühikuks SI-s on üks kilogramm (1 kg). See võrdub ühe liitri destilleeritud vee massiga temperatuuril 4 0 C . [m] =1kg .
Kui a = const v = ∫ a dt = a ∫dt = at + v0 7. Milline liikumine on vaba langemine, kas konstantse kiirusega, konstantse kiirendusega või lihtsalt kiirendusega liikumine? (Põhjendada) Konstantse kiirendusega, kõigile kehadele mõjub sama raskuskiirendus, olenemata keha massist, materjalist või kujust. 8. Leida, kuidas avaldub vabalt langeva keha lennuaeg? z1 = z0 + v0t – (gt2/2) z1 – z0 = (gt2/2) t = 2(z1-z0)/-g 9. Leida, millest sõltub horisontaalselt visatud keha lennukaugus? 10. Kuidas on seotud nurkkiirus ja pöördenurk? Millises suunas on need vektorid suunatud? Pöördenurk on nurk, mille võrra pöördub ringliikumises oleva keha trajektoori raadius mingi aja jooksul. Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab pöördliikumist ja on võrdne ajaühikus läbitud pöördenurgaga. Pöördenurga tuletis annab nurkkiiruse. w = dϕ/dt Pöördenurk ja nurkkiirus on suunatud mööda pöörlemistelge. (Parema käe kruvireegel.) 11
5) paikses mootoris; 6) kütmiseks ning soojuse ja elektrienergia tootmiseks 2.1 Autokütuseliigid · Vedel bensiin, diisel · Gaasiline propaan · Tahke puit, süsi · Elekter AC, DC 2.2 Kütuseväärtus on kütuseväärtuse tähtsaim näitaja, mis iseloomustab soojushulka mis eraldub 1kg kütusepõlemisel. 2.3 Viskoossus on kütuse põhiline kvaliteedi näitaja. Kvaliteedi viskoossus cSt Stoke Väikeviskoossus kütuse osad on liiga peened väheneb lennukaugus ,määrimine halveneb. Suurviskoossus parafiin, pihustamine halveneb ja segu moodustamine ,kütus ei põle täielikult , heitgaas muutub tumedamaks 2.4 Kütusekoostis Hägustumus temperatuur +3..5C Tahked süsivesinikud parafiin muudab kütuse hägusemaks Isesüttivus temperatuur kus kütus süttib ilma kõrvalise tuleta Kütuse isesüstivus TSETAANIARV 45 , 1100 2200 pr Lisaained kütuses , lubamatud on väävel tahked ained. 3. Gaasikütus Vedelgaas põleb tahmajälgi jätmata
Kirdes ja edelas on väljaulatuvad osad. Riigil on ka saari, näiteks Hawaii saarestik. 5.Milliste pikkus- ja laiuskraadide vahemikus asub valitud riik? Määra pealinna geograafilised kordinaadid. Riigi põhiosa (välja jäävad Alaska ja Hawaii) asub vahemikus 125 68W ja 50 25N. Pealinna Washingtoni geograafilised koordinaadid on 78W ja 39N. 6. Mõõda valitud riigi pealinna kaugus oma koduasulast. Arvuta kellaaja erinevus valitud riigi ja Eesti vahel. Lennukaugus Washingtonist Tallinna on 7485km ja kell on 10 tundi ees. http://www.flightpedia.org/distance-tallinn-estonia-to-washington-united-states.html 7.Iseloomusta riigi pinnamoodi Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille
ohustamata inimeste elu. Andmete kogumise suur ajalisus ja ruumilisus Autonoomsed ja stabiliseeritud Odavus Kasulikkus Ei vaja õhkutõusuks lennurada. Mehitamata õhusõidukid Eestis Helicam Kaugjuhitav, juhitakse kahekesi, väike vibratsioon, tuulekindel, puudub minimaalne kõrguse piirang. Vähem kasutakse UAV Swan õhku lastakse katapultiga, maandub langevarju abil; kõrgus 100-3000m . NATO - Global Hawk , 45 milj €; kiirus 575km/h; lennukaugus 16113km; lennulagi 18288, pikkus 14,5 m; kõrgus 4,7m. Maapealne baasjaam : võib olla hoone sees ja väljas. Mehitamata õhusõidukid Eestis (asustused) Coptercam - mehitamata lennutehnika arenduse ja valmistamisega; müüvad helikopter autopiloote Ace One, Ace Waypoint ja Wookong; min piirangud, võimalik kinnitada foto- video-termokaamera.
Tänapäeval kasutatakse enamasti vedelkütuseid, kuna nende kütteväärtus/kasutegur on suurem. Kütteväärtus: kütuse väärtuse tähtsaim näitaja, mis iseloomustab soojushulka, mis eraldub ühe kg kütuse põlemisel. Bensiini kütteväärtus on 42...44MJ/kg. Diislikütuse viskoossus diislikütuse põhiline kvaliteedinäitaja. Kinemaatiline viskoossus: mõõtühik cSt. Väike viskoossus: kütuse osakesed on liiga peened, väheneb lennukaugus pihustitest põlemiskambris, määrimine halveneb. Paraneb kütuse põlemine. Suur viskoossus: hakkab tekkima juba alates +5C-st. Paksenema hakkab parafiin. Pihustamine halveneb, samuti ka segu moodustumine, kütus ei põle täielikult. Heitgaas muutub tumedamaks (hakkab sisaldama tahma). Kütuse koostis: a) Hägustumistemperatuur: +3...5C, tahked süsivesinikud (e. parafiin) muudavad kütuse häguseks. Kütuse hägustumistemperatuur võiks olla varuga, nt. õhutemperatuurist 5C madalam.
Joonisel 8.2 on kujutatud keha algkiiruse vektorit ja selle projektsioone koordinaattelgedel. Niisiis on meil liikumise jaoks piki OX-telge järgmised tingimused: x0 = 0, vox = v0 cos, ax = 0, aga liikumise jaoks piki OY-telge: y0= 0, voy = v0sin , ay = -g. Horisondi suhtes nurga all üles visatud keha trajektooriks on parabool. Reaalsetes tingimustes võib õhutakistusest tingituna sellise liikumise trajektoor paraboolist märgatavalt erineda ja seetõttu võib keha lennukaugus olla oluliselt väiksem. Joonis 8.2. Horisondiga nurga all üles visatud keha liikumine. Keha algkiirusvektori lahutamine komponentideks koordinaattelgedel 9. Paigalseisva, ühtlaselt ja kiirendusega liikuva keha kaal. Kaalutus. Raskusjõudu , millega keha tõmbub Maa poole, tuleb eristada keha kaalust. Kaalu mõistet kasutatakse igapäevaelus laialdaselt. Keha kaaluks nimetetakse jõudu, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub toele (alusele)
see eelis, et nende abil on võimalik kirjeldada ka kõverjoonelist liikumist. Selleks lahutatakse liikumine koordinaattelgede sihilisteks, teineteisega ristuvateks ja seetõttu ka üksteisest sõltumatuteks komponentideks. Liikumisvõrrandid kirjutatakse välja iga telje sihis eraldi ja avaldatakse selliselt saadud võrrandisüsteemist otsitavad suurused. Kaldu horisondiga visatud keha liikumine-maksimaalne lennukaugus Sellest valemist saab teha järeldused: sin a(alfa)=cos(90-alfa ) siis 1) viskenurkade ja90 korral on lennukaugused võrdsed, 2) suurim lennukaugus on viskenurga 0 45 korral. Maksimaalne lennukõrgus 3.Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted. erinevalt kulgliikumisest pöördliikumise korral pole mõtet rääkida teepikkusest, kuna erinevad keha punktid läbivad erinevad teepikkused. Pöördenurk- ,mis on kõigi punktide jaoks ühesugune.Ühik on 1 radiaani
5. Hüpe - Hüppefaasis toimub äratõuge teise jalaga. Hüppefaas moodustab kuni 35% kolmikhüppe kogupikkusest. Pöia mahalöömine on aktiivne ja kiire, suunaga alla taha. Äratõukel sirutub tõukejalg peaaegu täielikult. Võimalusel kasutatakse kahe käe üheaegset hoogu. Keha on sirutunud. Õhulennul kasutatakse samm- või sirutehnikat. Maandumisel sirutuvad jalad peaaegu täielikult. 14. Heidete biomehhaanilised aspektid - Vahendi lennukaugus määratakse mitme parameetriga. Sportlase ja treeneri jaoks on olulisimad kolm parameetrit: a) vahendi väljalennu kõrgus, b) väljalennunurk ja kiirus, aga kettaheites ja odaviskes on ka veel c) vahendi aerodünaamilised omadused ja d) väliskeskkonna faktorid (tuul ja suhtelisest niiskusest ja/või kõrgusest merepinnast tingitud õhutihedus). 15. Olulised momendid heidetes - õige lähteasend; liigutuste järgnevus äraheite-eelses
Kuigi leping oli ratifitseerimata, siis tegelikkuses peeti sellest lepingust kinni. Samal aastal algab ka uus Külma sõja ägenemine. Külma sõja ägenemine väljendus 1980 suveolümpiamängud Moskvas lääneriigid protesteerisid NSVLi vastu ja ei osalenud olümpiamängudel. Neli aastat hiljem käitus NSVL koos oma liitlastega samamoodi (siis toimusid suveolümpiamängu Los Angeleses). 1983 paigutas USA Lääne-Euroopasse ülitäpsed keskmaaraketid euroraketid (lennukaugus kuni 5000 km). Lääne-Euroopa kodanikud hakkasid selle vastu protestima. Samal aastal tuli USA välja ideega, et raketitõrjesüsteem tuleks paigutada kosmosesse Tähesõdade programm. 1985 hakkasid suhted taaskord soojenema NSVLis tuli võimule Mihhail Gorbatsov. NSVLil ei olnud enam vahendeid, et kaasa minna võidurelvastumisega USA oli sõja võitnud. Gorbatsovi poolt elluviidud reformid viisid NSVLi lagunemiseni. Kuna NSVL lõpetas eksisteerimise 1989, siis
valime jooksu kiiruseks 9 m/s. Siis saame h3 = 4,1 m. · raskuskeskme tõstmine kätejõu abil. Hüppe ajal tõstetakse raskuskese käte ja kõhulihaste abil kõrgusele, mis on võrdne kahekordse kaugusega raskuskeskmest kuni väljasirutatud labakäeni. See kaugus h4 2,4 m . · Kokkuvõttes saame H = 1,2 m + 1,2 m + 4,1 m + 2,4 m = 8,9 m 9 m. Praegune meeste maailmarekord (MR: 6,15 m, S. Bubka) moodustab sellest ca 70 %. 4.6. Kuulitõuge Kuuli lennukaugus on määratud sama valemiga, mida kasutasime kaugushüppe korralgi: x = v2/g sin2. Paistab nagu oleks kõige kasulikum tõugata 45° nurga all, kuid tegelikult tõugatakse ca 37° nurga all Miks? Ei tõugata maapinnalt ja väiksema tõukenurga korral on trajektoor lamedam, kuul lendab kaugemale. Tulemus oleneb ka tõuke kiirusest v. Kuna v = at, siis tuleb suurendada jõu mõjumise aega. Seda soodustab nn Barõsnikovi (pööretega) stiil.
gt2 2 Ja saan ruutvõrrandi, mille negatiivsed väärtused ei sobi lahendiks, kuna lennuaeg ei saa olla negatiivne. KALDU VISATUD KEHA LIIKUMINE Kiiruse horisontaalne komponent on alati konstantne, aga vertikaalne muutub. Lennukaugus R on horisontaalne kaugus, mille viskekeha on läbinud, kui ta on jõudnud tagasi algkõrgusele. R=x-x0 R= (v0 cos 0 ) t 5
Trajektoor sõltub löögi viisist olla otsekulgeb või kõrvalekalduv-laineline. Palli tsentrisse otsekulg liikumine, löögiga külje suunas pöörlev. Pallile mõjuvad jõud ei ole püsivad e konstantsed. Lennud jagunevad mittepöörlev pall, pöörlev pall, planeeriv pall Mittepöörlev pall- täpse löögi korral palli tsentrisse liigub pall sirgjooneliselt nii et kõik punktid tema pinnal liiguvad paralleelselt ühesuguse kiirusega. Lennukaugus sõltub löögijõust, palli kaalust ja väljalennu nurgast, maa külgetõmbejõu tõttu muutub lennutrajektoori kuju Pöörlev pall- pööreldes horisontaaltelje kerib pall ennast alla ja lennutrajektoor lüheneb, kui pöörleb ümber bertikaaltelje siis lennutrajektoor kaldub maandumisel kas paremale või vasakule, kui pöörleb tagurpidi siis tõuseb. Planeeriv pall- pöörlevat liikumist ei esine,
Joonis 1.1. Boeing 737-300 Joonis 1.2. Boeing 737-500 Joonis 1.3. Saab SF340A Tabel 1.1. Estonian Air Kontserni käitavate lennukite parameetrid /21/ Boeing 737-300 Boeing 737-500 Saab SF340A Mootorid CFM 56-3C1 CFM 56-3B1 General Electric CT7-5A2 Kiirus (km/h) 780 780 460 Lennukaugus (km) 3150 / 3650 3150 / 3650 750 Maksimaalne 11270 11270 7620 lennukõrgus (m) Istekohti 142 118 / 120 33 Istmeridade (Read 1-4) 84 (Read 1-4) 84 (Read 1-4) 74 vaheline laius (cm) (Read 5-20) 79 (Read 5-20) 79 (Read 5-11) 76 Lennuki pikkus (m) 32,8 29,8 19,73
(1.19) v x (t ) = v0 x v (t ) = v − gt z 0z Näeme, et x-telje sihis on keha ühtlases liikumises konstantse kiirusega v0 x , z-telje sihis toimub ühtlaselt kiirenev liikumine kiirendusega –g. 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine Visatagu keha algkõrguselt z 0 horisontaalsihis algkiirusega v0 . Tuleb määrata selle keha lennuaeg t, lennukaugus x ja kiirus maapinnale langemise hetkel v. 5 r z0 v0 z=0 x0 = 0 x r
99 Relvaõpe Kuulipilduja MG 3 MG 3 jätkab Teise maailmasõja aegsete Saksa kuulipildujate häid traditsioo- ne ja on kuulipilduja MG 42 edasiarendus. Laskmise ajal on relv stabiilne ja täpne ning lihtne käsitseda. kaliiber 7,62 mm relva kaal 11,5 kg relva pikkus 1225 mm sihikuline laskekaugus 1200 m efektiivne laskekaugus harkjalalt 600 m, kolmjalalt 800 m kuuli suurim lennukaugus 3750 m kuuli algkiirus 820 m/s laskekiirus 1200 lasku minutis (1822 lasku sekundis olenevalt relva puhtusest ja luku raskusest) Kuulipilduja 58 kaliiber 7,62 mm padrun 7,62 x 51 mm, lindis 50 pad- runit (linte saab liita) efektiivne laskekaugus 600 m sihikuline laskekaugus 1100 m tehniline laskekiirus 600800 lasku minutis relva kaal 11,6 kg 100 Relvaõpe Granaadiheitja Carl Gustaf (CG)
ruumala on kokku 1134 m3. Lennuki peateki kõrgus on 2,54 m. Lisaks peatekile on lennukil alu- mine tekk kõrgusega 1,80 m ja ülemine tekk kõrgusega 2,23 m. Ülemine tekk mahutab 17, peatekk 28 ja alumine tekk 13 suurt ULD-d. Laia kerega kontinentidevahelisteks lendudeks mõeldud len- nuki lennukaugus on 13 100 km. 6 Õhutransport 105 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Pilt 6.1 Boeing 747-400F õhku tõusmas Pilt 6.2 Boeing 727-100F
annaabi.ee 
