LENNUKID Madelein Raudsepp V2E 2012 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Saab 18 Saab 18 Saab 18 oli kahemootoriline pommitaja, mille SAAB konstrueeris Rootsi Õhujõududele konkursi korral 1938. aastal. Viivituste tõttu võeti see kasutusele alles 1944. aastal, kuid muutus kiiresti standardseks pommitajaks Rootsi õhujõududes. Seda kasutati pommitaja, luure- ja ründelennukina ning selle peal katsetati katapultistmeid ja õhk-maa tüüpi juhitavadi rakette. 1950. aastate lõpul vahetati see Saab 32 Lansenivastu välja. Saab 18 Lennuki nimetus B 18A B 18B Meeskond 3 3 Pikkus m ...
Sissejuhatus Tänapäeval on trantspordimajandus ilma õhusõidukiteta lausa mõeldamatu: kõik kaugemad reisid sooritatakse harilikult ikka lennukitega. Kiireloomulisi kaubasaadetisi ja postikotte liigub lennujaamade tõstukitel ja trantsporttööridel iga päev kümnete tonnide viisi. Raske on üle hinnata õhusõidukite tähtsust ka sõjanduses. Geoloogide rännakutel, metsatulekahjude avastamisel ja kustutamisel, elektriliinide ja gaasijuhtmete kontrollimisel, jääluurel, kalaparvede järgimisel, viljapõldude ülevaatusel, metsloomade jahil, suurte mastide püstitamiseks ja väga paljudel siin loetlemata töödel on lennukeid ja koptereid muutunud tihti täiesti asendamatuks .Maa- ja merejõududel ilma lennuväe toetuseta on väga vähe lootusi lahingus edu saavutada. Lennunduses on alati ristunud oma ajastu teaduse ja tehnika kõige eesrindlikumate esindajate mõtted. Lennunduse vajadusi silmas pidades on arendatud mootoriehitust ja metallurgiat, masinaehituse...
tx )( = x0 + v0xt tz )( = z0 + v0zt - , 2. (1.19) vx(t) = v0x v t)( = v - gt z 0z Näeme, et x-telje sihis on keha ühtlases liikumises konstantse kiirusega v 0 x , z-telje sihis toimub ühtlaselt kiirenev liikumine kiirendusega g. 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine Visatagu keha algkõrguselt z 0 horisontaalsihis algkiirusega v 0 . Tuleb määrata selle keha lennuaeg t, lennukaugus x ja kiirus maapinnale langemise hetkel v. z0 v0 z=0 x0 = 0 x v
Eurofighter Typhoon Viljar Geide, Rait Isotamm, Karl Johan Leichter Eurofighter (Typhoon) ...on deltatiivaga kahemootoriline hävituslennuk. Ühisprojekt Saksamaa, Itaalia, Hispaania ja Suurbritannia poolt. 1986 asutati Eurofighter GmbH, mis hakkas lennukit projekteerima ja hiljem tootma. Prototüübi esmalend toimus 27. märts 1994. Kasutus Lennukit on kasutatud nii õhu-kui ka maa operatsioonides. Taktikalises luures. 2011. aastal kasutati Typhoone Liibüas. Itaalia turvab nendega Albaania õhuruumi, Suurbritannia Falklandi saarte õhuruumi. Tehnilised näitajad Tiivaulatus: 10,95m Pikkus: 15,96m Kõrgus: 5,28m Tühimass: 11 000 kg Max mass õhkutõusmisel: 23 500kg Tippkiirus: 2495 km/h Lennukaugus: 3790 km Lennulagi: 19 812 km Tehniline Jõuallikateks on kaks EJ200-tüüpi mootorit, kumbki tõmbejõuga 90 kN. Relvastuses on 27 mm kahur, muude relvade jaoks on lennukil 13 kinnituskohta. Neile kinnitatava relvastu...
Tomahawk-raketi kasutamine operatsioon “Kõrbetorm”is Carol Jõesaar Klaarika Ilisson Lahesõda (1990-1991) Konflikt Iraagi ja koalitsioonivägede vahel Iraagi rahvusväeosad tungisid Kuveiti ja annekteerisid riigi ÜRO käivitas operatsiooni “Kõrbekilp” 1991.aastal vabastasid USA ja tema liitlased Kuveidi operatsiooni “Kõrbetorm” käigus Konflikti algus 1990.aasta hommikul okupeerisid Iraagi rahvusväeosad Kuveidi “Kõrbekilp” ÜRO julgeoleku resolutsioonid 660 ja 662 17.jaanuar 1991- sõja algus Tomahawk rakett Täppisrelv, mis tabab sihtmärke kirurgilise täpsusega Võidukäik algas 1991.aasta Lahesõjast 1000 km ja 10-meetrine läbimõõduga objekti Sakslaste faud Väike, sigarikujuline piloodita reaktiivlennuk Tavamõistes pole rakett Nimetatud ka lendavateks pommideks Tomahawkiga sihtmärki ...
F22 Raptor Tüüp: hävituslennuk Tootjad: Lockheed Martin/Boeing Meeskond: 1 inimene Pikkus: 18,90 m Tiivaulatus: 13,36 m Tippkiirus: kuni 2410 km/h laskumisel ja 1963 km/h tavalennul Lennukaugus: 2960 km (kahe välise kütusepaagiga) Toodetud:19962011 Programm maksis: US$66.7 bil Omadused F22 Raptor on firmade Lockheed Martin/Boeing loodud viienda põlvkonna hävitaja. Kasutab stealth tehnoloogiat . See oli mõeldud peamiselt õhu hävitajana, kuid tal on täiendavaid võimalusi, mis hõlmavad maapealseid rünnakuid, elektroonilise sõja ja signaalluure rolle. F22 Raptor Stealthiness omadus lennata vaikselt ja märkamatult on viienda põlvkonna hävitajate üks olulisemaid tunnuseid. See tähendab, et lennuki ehitusel on kasutatud selliseid materjale ja kujundatud lennukit nii, et maksimaalselt vähendada maapinnal asuvate radarite kiiratud raadiolainete tagasipeegeldumist. Stealthtehnoloogia ...
Fourth level Fifth level Reaktiivtreeninglennuk Aero L39C Albatros Maksimaalne lennukiirus:845 km/h Lennulagi:11500 m Click to edit Master text styles Lennukaugus:1090 km Second level Meeskond: 1 2 pilooti Third level Fourth level Tiivaulatus: 9,46 m Fifth level Staabi ja toetuslaev "Admiral Pitka" Pikkus: 74,7 m Laius: 12,2 m Click to edit Master text styles Süvis 5,3 m Second level Kiirus: 18 Third level
= 0 | - sin + 160 cos = 0 2 FB = 160 N; FA = 56 N; = 55,01° 3) Pall visatakse 7 m kõrguselt algkiirusega 20 m/s horisontaali suhtes 30° kraadise nurga all edasi. Mis on palli lennukaugus, st läbitud horisontaalne tee kuni mahapõrkamiseni? Õhutakistust mitte arvestada. (30p) () = 20 cos 30° [m], () = 7 + 20 sin 30° - 9,81 2 [m],
Püstol Colt .45ACP / M 1911A1 Kaliiber 11,43 mm Kuuli kaal 15,2 g Relva pikkus 20,3 cm Vintraua pikkus 127 mm Relva kaal 1,1 kg Sihikuline laskekaugus 50 m Efektiivne laskekaugus 25 m Kuuli suurim lennukaugus 350 m Kuuli algkiirus 265 m/s Salve maht 7 padrunit Omab topelt kaitseriivi Automaat Galil ARM Kaliiber 5,56 mm Padrun 5,56 x 45 mm Efektiivne laskekaugus 500 m Tehniline laskekiirus 650 l/min Kuuli algkiirus 980 m/s
Tuumariigid 12.Klass 2014 Tuumarelv Tuumarelv on relv, mis põhineb tuumaenergia kasutamisel. Tuumarelva peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivne kiirgus. Peale erakordselt tugeva füüsilise toime on tal ka suur moraalne ja psüühiline mõju. Tuumarelvi loetakse massihävitusrelvadeks. Tuumariik (13.03.13) Tuumariik on riik, kellel on olemas tuumarelv või kes on seda omanud. Ametlikud tuumariigid on: USA, Venemaa, Hiina, Suurbritannia, Prantsusmaa, India, Pakistan, Põhja-Korea. Tuumariikidest USA Esimesene tuumariik 1945 aatomipomm (Trinity) 1952 vesinikupomm (Ivy Mike) 1954 kasutuskõlblik vesinikupomm (Castle Bravo) 1955-1956 hakati USA-s projekteerima kaugelaskerakette Titaan oli esimene ameeriklaste kauglaskerakett. 5400 tuumalõhkepead (2007) VENEMAA Teiseks tuumariigiks sai maailmas 1949. aastal NSV Liit. ( Joe-1 aatomipomm) 1955 vesinikpomm (RDS-37) 1961 maai...
raketimootori. Kuueteistkümnendal aprillil 1960 tegi esimene rakett katsestardi. Rakett oli kogukas pikkusega 21.14 meetrit ja diameetriga 1.79 meetrit, kaal 27.8 tonni. Aastail 1955-1956 hakati USA-s lõpuks projekteerima kaugelaskerakette nelja erinevat tüüpi, millest kolm tõusid USA-s sõjaväe tähtsamaiks relvaliigiks. Titaan oli esimene ameeriklaste kauglaskerakett, mille kaal oli 99.7 tonni ja pikkus 29.9 meetrit, võimsus neli megatonni, lennukaugus 10137 kilomeetrit ja kõrvalekalle kaheksasada meetrit. Esimese aatomlaeva ehitas USA 1945. aastal ja mis kandis nime ,,Nautilus". 1957. aasta kahekümne seitsmenda jaanuaril tegid ameeriklased esimese maaaluse. Teiseks tuumariigiks sai maailmas 1949. aastal NSV Liit. Nii Nõukogude Liidus kui ka USA-s algas 1950 aastate keskel allveelaevaraketi väljatöötamine. 1950. aastal lisandus maailma kolmas uus tuumariik Suurbritannia. Inglased lõhkasid
ots on suletud kivikuuliga, teine mõõtmetelt ja kujult sama suure raudkuuliga. metalltoru püssirohi kivikuul raudkuul Püssirohulaengu süütamisel lendavad mõlemad kuulid torust välja. Et kuulid on tulistatud horisontaalsihis, peavad nad lauale langema üheaegselt. Kivikuuli lennukaugus on kolm korda suurem, seega peab tema algkiirus vastavalt valemile (1.23) olema kolm korda suurem kui raudkuuli algkiirus. Et mõlemat kiirendati ühesuguse mõju abil, siis avaldab kivikuul katsetele teda kiirendada kolm korda väiksemat vastupanu kui raudkuul. Järelikult kivikuuli mass on raudkuuli massist kolm korda väiksem. Massi mõõtühikuks SI-s on üks kilogramm (1 kg). See võrdub ühe liitri destilleeritud vee massiga temperatuuril 4 0 C . [m] =1kg .
Kui a = const v = ∫ a dt = a ∫dt = at + v0 7. Milline liikumine on vaba langemine, kas konstantse kiirusega, konstantse kiirendusega või lihtsalt kiirendusega liikumine? (Põhjendada) Konstantse kiirendusega, kõigile kehadele mõjub sama raskuskiirendus, olenemata keha massist, materjalist või kujust. 8. Leida, kuidas avaldub vabalt langeva keha lennuaeg? z1 = z0 + v0t – (gt2/2) z1 – z0 = (gt2/2) t = 2(z1-z0)/-g 9. Leida, millest sõltub horisontaalselt visatud keha lennukaugus? 10. Kuidas on seotud nurkkiirus ja pöördenurk? Millises suunas on need vektorid suunatud? Pöördenurk on nurk, mille võrra pöördub ringliikumises oleva keha trajektoori raadius mingi aja jooksul. Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab pöördliikumist ja on võrdne ajaühikus läbitud pöördenurgaga. Pöördenurga tuletis annab nurkkiiruse. w = dϕ/dt Pöördenurk ja nurkkiirus on suunatud mööda pöörlemistelge. (Parema käe kruvireegel.) 11
5) paikses mootoris; 6) kütmiseks ning soojuse ja elektrienergia tootmiseks 2.1 Autokütuseliigid · Vedel bensiin, diisel · Gaasiline propaan · Tahke puit, süsi · Elekter AC, DC 2.2 Kütuseväärtus on kütuseväärtuse tähtsaim näitaja, mis iseloomustab soojushulka mis eraldub 1kg kütusepõlemisel. 2.3 Viskoossus on kütuse põhiline kvaliteedi näitaja. Kvaliteedi viskoossus cSt Stoke Väikeviskoossus kütuse osad on liiga peened väheneb lennukaugus ,määrimine halveneb. Suurviskoossus parafiin, pihustamine halveneb ja segu moodustamine ,kütus ei põle täielikult , heitgaas muutub tumedamaks 2.4 Kütusekoostis Hägustumus temperatuur +3..5C Tahked süsivesinikud parafiin muudab kütuse hägusemaks Isesüttivus temperatuur kus kütus süttib ilma kõrvalise tuleta Kütuse isesüstivus TSETAANIARV 45 , 1100 2200 pr Lisaained kütuses , lubamatud on väävel tahked ained. 3. Gaasikütus Vedelgaas põleb tahmajälgi jätmata
Geograafia uurimus USA kohta 1.Joonista peast oma riigi kaart ja võrdle seda hiljem tegeliku kaardiga. Ise joonistatud: Tegelik kaart: http://www.pocanticohills.org/usa02/_derived/usa02.htm_txt_usa.gif Eksisin kirde osaga, põhjus võib olla selles, et ei puutu nii tihti kokku USA kaardiga. 2.Vali internetist kõige sobivam kaart mida saad kasutada riigi iseloomustuse koostamisel. http://www.map-of-usa.co.uk/images/usa-physical-map.jpg 3.Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit: millisel mandril ja millises maailmajaos see asub? Ameerika Ühendriigid (lühendatult USA ingliskeelsest nimest United States of America) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska os...
ohustamata inimeste elu. Andmete kogumise suur ajalisus ja ruumilisus Autonoomsed ja stabiliseeritud Odavus Kasulikkus Ei vaja õhkutõusuks lennurada. Mehitamata õhusõidukid Eestis Helicam Kaugjuhitav, juhitakse kahekesi, väike vibratsioon, tuulekindel, puudub minimaalne kõrguse piirang. Vähem kasutakse UAV Swan õhku lastakse katapultiga, maandub langevarju abil; kõrgus 100-3000m . NATO - Global Hawk , 45 milj €; kiirus 575km/h; lennukaugus 16113km; lennulagi 18288, pikkus 14,5 m; kõrgus 4,7m. Maapealne baasjaam : võib olla hoone sees ja väljas. Mehitamata õhusõidukid Eestis (asustused) Coptercam - mehitamata lennutehnika arenduse ja valmistamisega; müüvad helikopter autopiloote Ace One, Ace Waypoint ja Wookong; min piirangud, võimalik kinnitada foto- video-termokaamera.
Tänapäeval kasutatakse enamasti vedelkütuseid, kuna nende kütteväärtus/kasutegur on suurem. Kütteväärtus: kütuse väärtuse tähtsaim näitaja, mis iseloomustab soojushulka, mis eraldub ühe kg kütuse põlemisel. Bensiini kütteväärtus on 42...44MJ/kg. Diislikütuse viskoossus diislikütuse põhiline kvaliteedinäitaja. Kinemaatiline viskoossus: mõõtühik cSt. Väike viskoossus: kütuse osakesed on liiga peened, väheneb lennukaugus pihustitest põlemiskambris, määrimine halveneb. Paraneb kütuse põlemine. Suur viskoossus: hakkab tekkima juba alates +5C-st. Paksenema hakkab parafiin. Pihustamine halveneb, samuti ka segu moodustumine, kütus ei põle täielikult. Heitgaas muutub tumedamaks (hakkab sisaldama tahma). Kütuse koostis: a) Hägustumistemperatuur: +3...5C, tahked süsivesinikud (e. parafiin) muudavad kütuse häguseks. Kütuse hägustumistemperatuur võiks olla varuga, nt. õhutemperatuurist 5C madalam.
Joonisel 8.2 on kujutatud keha algkiiruse vektorit ja selle projektsioone koordinaattelgedel. Niisiis on meil liikumise jaoks piki OX-telge järgmised tingimused: x0 = 0, vox = v0 cos, ax = 0, aga liikumise jaoks piki OY-telge: y0= 0, voy = v0sin , ay = -g. Horisondi suhtes nurga all üles visatud keha trajektooriks on parabool. Reaalsetes tingimustes võib õhutakistusest tingituna sellise liikumise trajektoor paraboolist märgatavalt erineda ja seetõttu võib keha lennukaugus olla oluliselt väiksem. Joonis 8.2. Horisondiga nurga all üles visatud keha liikumine. Keha algkiirusvektori lahutamine komponentideks koordinaattelgedel 9. Paigalseisva, ühtlaselt ja kiirendusega liikuva keha kaal. Kaalutus. Raskusjõudu , millega keha tõmbub Maa poole, tuleb eristada keha kaalust. Kaalu mõistet kasutatakse igapäevaelus laialdaselt. Keha kaaluks nimetetakse jõudu, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub toele (alusele) või riputile (riputusvahendile)
see eelis, et nende abil on võimalik kirjeldada ka kõverjoonelist liikumist. Selleks lahutatakse liikumine koordinaattelgede sihilisteks, teineteisega ristuvateks ja seetõttu ka üksteisest sõltumatuteks komponentideks. Liikumisvõrrandid kirjutatakse välja iga telje sihis eraldi ja avaldatakse selliselt saadud võrrandisüsteemist otsitavad suurused. Kaldu horisondiga visatud keha liikumine-maksimaalne lennukaugus Sellest valemist saab teha järeldused: sin a(alfa)=cos(90-alfa ) siis 1) viskenurkade ja90 korral on lennukaugused võrdsed, 2) suurim lennukaugus on viskenurga 0 45 korral. Maksimaalne lennukõrgus 3.Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted. erinevalt kulgliikumisest pöördliikumise korral pole mõtet rääkida teepikkusest, kuna erinevad keha punktid läbivad erinevad teepikkused. Pöördenurk- ,mis on kõigi punktide jaoks ühesugune.Ühik on 1 radiaani.
5. Hüpe - Hüppefaasis toimub äratõuge teise jalaga. Hüppefaas moodustab kuni 35% kolmikhüppe kogupikkusest. Pöia mahalöömine on aktiivne ja kiire, suunaga alla taha. Äratõukel sirutub tõukejalg peaaegu täielikult. Võimalusel kasutatakse kahe käe üheaegset hoogu. Keha on sirutunud. Õhulennul kasutatakse samm- või sirutehnikat. Maandumisel sirutuvad jalad peaaegu täielikult. 14. Heidete biomehhaanilised aspektid - Vahendi lennukaugus määratakse mitme parameetriga. Sportlase ja treeneri jaoks on olulisimad kolm parameetrit: a) vahendi väljalennu kõrgus, b) väljalennunurk ja kiirus, aga kettaheites ja odaviskes on ka veel c) vahendi aerodünaamilised omadused ja d) väliskeskkonna faktorid (tuul ja suhtelisest niiskusest ja/või kõrgusest merepinnast tingitud õhutihedus). 15. Olulised momendid heidetes - õige lähteasend; liigutuste järgnevus äraheite-eelses
1930ndate aastate rahvusvahelised suhted 1930ndate aastate alguses toimus desarmeerimiskonverents (relvastuse vähendamine kuni sellest loobumiseni). Juba Pariisi rahukonverentsil räägiti desarmeerimisest (Prantsusmaa ja Inglismaa andsid sellest mõista, aga tegelikkuses seda ei juhtunud). 1925-30 käis koos desarmeerimiskonverentsi ettevalmistav komisjon, mis käis koos Rahvasteliidu raames. 1932 avati desarmeerimiskonverents ametlikult (2.veebruar). Sellest konverentsist võttis osa 63 riiki. Tegelikkuses hakkasid need riigid vaidlema erinevate probleemide üle: 1) kuidas defineerida mõistet agressor; vastuseni ei jõutud 2) kas läbi tuleb viia täielik või osaline desarmeerimine. Tegelikkuses suubus desarmeerimine riikidevahelistesse vaidlustesse. Desarmeerimiskonverents lõppes 1934.aastal ilma igasuguse tulemuseta. 1930ndatel aastatel tekkisid erinevad sõjakolded. Esimene sõjakolle tekkis 1931 Kaug-Idas. Sel aastal tungis Jaapan Kirde-Hiina...
valime jooksu kiiruseks 9 m/s. Siis saame h3 = 4,1 m. · raskuskeskme tõstmine kätejõu abil. Hüppe ajal tõstetakse raskuskese käte ja kõhulihaste abil kõrgusele, mis on võrdne kahekordse kaugusega raskuskeskmest kuni väljasirutatud labakäeni. See kaugus h4 2,4 m . · Kokkuvõttes saame H = 1,2 m + 1,2 m + 4,1 m + 2,4 m = 8,9 m 9 m. Praegune meeste maailmarekord (MR: 6,15 m, S. Bubka) moodustab sellest ca 70 %. 4.6. Kuulitõuge Kuuli lennukaugus on määratud sama valemiga, mida kasutasime kaugushüppe korralgi: x = v2/g sin2. Paistab nagu oleks kõige kasulikum tõugata 45° nurga all, kuid tegelikult tõugatakse ca 37° nurga all Miks? Ei tõugata maapinnalt ja väiksema tõukenurga korral on trajektoor lamedam, kuul lendab kaugemale. Tulemus oleneb ka tõuke kiirusest v. Kuna v = at, siis tuleb suurendada jõu mõjumise aega. Seda soodustab nn Barõsnikovi (pööretega) stiil.
gt2 2 Ja saan ruutvõrrandi, mille negatiivsed väärtused ei sobi lahendiks, kuna lennuaeg ei saa olla negatiivne. KALDU VISATUD KEHA LIIKUMINE Kiiruse horisontaalne komponent on alati konstantne, aga vertikaalne muutub. Lennukaugus R on horisontaalne kaugus, mille viskekeha on läbinud, kui ta on jõudnud tagasi algkõrgusele. R=x-x0 R= (v0 cos 0 ) t 5
Võrkpall Sünnimaa Ameerika- 1895 William Morgan, ärimeeste ühingule kehaliste harjutuste ettevalmistamise käigus, „mintonette“, mängitud maailmas juba üle saja aasta, levis euroopasse I maailmasõja ajal, sotsialistlikud riigis eesotsas NSV liiduga võimutsesid eesotsas, ilmusid aasia riigid, venemaa naiskondi viiekordsed maailmameistrid ja neljakordsed olümpiavõitjad, 1919 jõudis võrkpall eestisse ja mängima hakati seda kõigepealt koolides, nii mõnedki uuendused tehnikas ja taktikas võeti eestis kasutusele, „eesti palling“, tallina „kalevi“ tulek NSVL meistriks, Viljar Loor- OM ja MM võitja, Iseloomustus- 12 mängijat, 6 kummalgi väljakualal, mängijad mängivad kõikides tsoonides, igas tsoonis on erinevad tehnilised ja taktikalised nõuded, maksimaalset jõudu tuleb kasutada ilma toetuspinnata, täpne liikumine oluline, tähtis palli ja mängija koostöö, lendava palli õigeaegses tabamises, ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusteaduskond Teedeinstituut Veonduslogistika õppetool Kristi Alunurm Lendude hilinemisest põhjustatud kulude juhtimine Estonian Air AS näitel Magistritöö Juhendaja: Professor Ott Koppel Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................................... 4 1. Estonian Air AS ........................................................................................................ 6 1.1. Ettevõtte tutvustus.............................................................................................. 6 1.2. Hilinemiste statistika....................................................................................
(1.19) v x (t ) = v0 x v (t ) = v − gt z 0z Näeme, et x-telje sihis on keha ühtlases liikumises konstantse kiirusega v0 x , z-telje sihis toimub ühtlaselt kiirenev liikumine kiirendusega –g. 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine Visatagu keha algkõrguselt z 0 horisontaalsihis algkiirusega v0 . Tuleb määrata selle keha lennuaeg t, lennukaugus x ja kiirus maapinnale langemise hetkel v. 5 r z0 v0 z=0 x0 = 0 x r
99 Relvaõpe Kuulipilduja MG 3 MG 3 jätkab Teise maailmasõja aegsete Saksa kuulipildujate häid traditsioo- ne ja on kuulipilduja MG 42 edasiarendus. Laskmise ajal on relv stabiilne ja täpne ning lihtne käsitseda. kaliiber 7,62 mm relva kaal 11,5 kg relva pikkus 1225 mm sihikuline laskekaugus 1200 m efektiivne laskekaugus harkjalalt 600 m, kolmjalalt 800 m kuuli suurim lennukaugus 3750 m kuuli algkiirus 820 m/s laskekiirus 1200 lasku minutis (1822 lasku sekundis olenevalt relva puhtusest ja luku raskusest) Kuulipilduja 58 kaliiber 7,62 mm padrun 7,62 x 51 mm, lindis 50 pad- runit (linte saab liita) efektiivne laskekaugus 600 m sihikuline laskekaugus 1100 m tehniline laskekiirus 600800 lasku minutis relva kaal 11,6 kg 100 Relvaõpe Granaadiheitja Carl Gustaf (CG)
ruumala on kokku 1134 m3. Lennuki peateki kõrgus on 2,54 m. Lisaks peatekile on lennukil alu- mine tekk kõrgusega 1,80 m ja ülemine tekk kõrgusega 2,23 m. Ülemine tekk mahutab 17, peatekk 28 ja alumine tekk 13 suurt ULD-d. Laia kerega kontinentidevahelisteks lendudeks mõeldud len- nuki lennukaugus on 13 100 km. 6 Õhutransport 105 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Pilt 6.1 Boeing 747-400F õhku tõusmas Pilt 6.2 Boeing 727-100F
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
