Fibromüalgia mõiste Fibromüalgia on pehmete kudede (lihased, sidekude) krooniline valulik haiguslik seisund. (wikipedia.org) Fibro tähendab sidekude ja myalgia lihasevalu. Fibromüalgia on olukord, kus haigel on teadmata põhjusel valu lihastes, kõõlustes ja mujal sidekoes. Sagedamini esineb fibromüalgia keskealistel naistel, kellest põeb seda 5%. Vanuritel on fibromüalgia levimus palju väiksem ning lastel ja noortel on see haruldane. (Peets 2004) Fibromüalgia tekkemehhanismid Fibromüalgia põhjust ei teata. Ilmsesti võivad sellel haigusel olla erinevad põhjused. Häire algust on seostatud trauma või nakkusega. Mõnel on üliliikuvad liigesed (hüpermobiilsuse sündroom), teisel sotsiaalsed või psühholoogilised põhjused. Siiski on oluline rõhutada, et fibromüalgia põdejatel ei ole leitud psüühilisi häireid sagedamini kui elanikkonnal keskmiselt.
2.Salme Eestis sajandi leiuks tituleeritud Salme kahest viikingilaevast kaevati tänavu välja suurem. Kui esimeses, kümnekonna meetrit pikas viikingilaevas leiti paar aastat tagasi seitsme sõjamehe surnukehad, siis tänavuses, vähemalt 17 meetrit pikas laevas olid minimaalselt 36 sõjamehe maised jäänused. «Ma olen oma elus juhtinud üle saja ekspeditsiooni, kuid selle aasta Salme oli neist ülekaalukalt kõige rängem,» ütleb väljakaevamisi juhtinud ajalooprofessor Jüri Peets. 36 sõjameest oli laeva põhja teineteise otsa asetatud nelja kuni kuue ruutmeetri suurusele alale. «Nende luustike lahtiharutamine ja sobitamine oli ikka ränkraske töö,» ütleb Peets. Kiiruga laeva maetud sõdalaste juurest tulid välja 40 mõõga katked (paljud neist uhkete ornamentidega), 300 mängunuppu ja kuus täringut, ent mitte ühtegi lihtsate sõdurite relvana tuntud oda või kirvest. Seetõttu on vägagi tõenäoline, et laeva maetud mehed olid üliku staatuses.
Ave Aan INIMESE VÄLISKUJU HINDAMINE PRAKTILINETÖÖ Õppeaines: ANDROPOMEETRIA Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: KRR31 Juhendaja: T. Peets Esitamiskuupäev: 14.12.2016 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 VÄLISKUJU HINDAMINE Meetrilise indeksi järgi Keskmisekehaline Baasfiguur 168-96-104 Proportsioonitüüp Brahimorpne
Polümeer ei ole kunagi sirge, ta on ümbritsevate molekulide ( õhk, vesi, lahustid) mõjutuste tõttu ebakorrapärase puntra sarnane. Polümeeride puhul on tegemist keskmiste väärtustega: keskmine molekulmass, keskmine polümeeri pikkus jne. Polümeeride klassifitseerimise alused 1. päritolu · looduslikud polümeerid ( biopolümeerid) a) polüsahhariidid tärklis ja tselluloos, koosnevad glükosiidse hapnikusillaga ühendatud glükoosimolekulide jääkidest - Gl - O- Gl - O- Gl- OHeige Peets - Konserveerimiskeemia 21.11.2005 Page 2 of 2 b) valgud koosnevad ühest või mitmest polüpeptiidahelast. Viimases on aminohapped omavahel seotud peptiidsidemega Nahk koosneb kolmest eritüüpi valkainest: kollageen( põhikomponent), elastiin, retikuliin. Kui kuumutada kollageeni üle 70 0C ( s. o. liimistumistemp. ) hakkab see punduma ja laguneb zelatiiniks.( zelatiini tagasi kollageeniks ei saa ) Karvad koosnevad valkainest- keratiin ( loomade karvad ) - fibroiin ( siid )
Fototakistites Fotodioodides Päikesepatareides 7 Mis on sisefotoefekt? Fotoefekt ehk sisefotoefekt on välisfotoefektiga sarnane nähtus, ent "vabanenud" elektronid vabanevad vaid aatomite küljest, jäädes ainesse. Seetõttu saavad nad vabalt aines liikuda, mille tõttu väheneb aine takistus. 8 Kasutatud kirjandus Peets G. ,,Materjale füüsika elementaarkursuse kordamiseks", Tallinn, Valgus, 1984, 124 lk. Kabardin O. "Koolifüüsika käsiraamat", Talinn, Koolibri, 1993, 360 lk http://www.freewebs.com/aeinstein/Photoeffect.png www.physic.ut.ee/kfk/optika2.doc http://et.wikipedia.org/wiki/Fotoefekt 9 Küsimused? Tänan tähelepanu eest! 10
One of the most accessible Sources · https://en.wikipedia.org/wiki/Australia · http://webecoist.momtastic.com/2012/05/11/12-amazing-natural-wo nders-of-australia/ · https://en.wikipedia.org/wiki/Kangaroo_Island · https://en.wikipedia.org/wiki/Simpson_Desert · http://www.australia.com/en/articles/cultural-attractions.html · https://en.wikipedia.org/wiki/New_Zealand · http://www.newzealand.com/int/nature-and-wildlife/ · https://en.wikipedia.org/wiki/Fox_Glacier · Kariis, M; Peets, M. (2009). English step by step 6. Kirjastus Koolibri THANK YOU!
eestvedajaks. Kes annaks neile n.ö käsud kätte, teeks oma töötajatele selgeks nende positiooni ja tähtsuse organisatsioonis. Enamasti seostatakse juhi mõistet juhtimisega ja liidrit eestvedamisega, ei tähenda see seda, et juht ei rakenda eestvedamist ja liider juhtimist või et juht ei pea olema liider ja vastupidi. Kuigi sagedasti kasutatakse juhi ja liidri ning juhtimise ja eestvedamise mõisteid sünonüümidena (Peets 2006). Tänapäeval nimetatakse organisatsiooniks inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loonud määratletava omavaheliste suhete struktuuri (Alas 1999). 1. Juhtimine Ruth Alas (1999) on välja toonud juhtimise neli kõige enam levinumat funktsiooni, milleks on: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Ta väidab ka, et need tegevused peaksid tagama organisatsiooni käsutuses olevate ressursside
than 50,000 people visit the Palace each year as The Queen's guests at banquets, lunches, dinners, receptions and garden parties. The Buckingham Palace kitchen is able to serve a sit- down meal to as many as 600 people at a time.Since 1993, the State Rooms of the Palace have also been open to members of the public to visit during August and September, while The Queen is not in residence. Martin Kristerson & Kristi Peets > The archways (1) lead through to a central courtyard. > The balcony (2) where the Royal family gathers to wave to the crowds on big occasions, was added in 1913 when this side of the building was redesigned and clad in the grey Portland stone. > Red tarmac on the forecourt (3) and along the Mall is used here to suggest red carpeting. > The North-centre gate (4) is the everyday entrance to Buckingham Palace, while the larger centre gates (5) are for ceremonial use.
Priikslaskmine ja ärkamisaeg 1819- 1885 a. Laura Peets Priikslaskmine Riigivõimu mõjutusel võttis Eestimaa rüütelkond 1816 a. ja Liivimaa rüütelkond 1918a. vastu pärisorjust kaotavad talurahvaseadused, millega talupoeg sai isikliku vabaduse, kuigi järk-järgult, 14 aasta jooksul ja koos liikumisvabaduse piiranguteta Talupojad said kohustuslikus korras perekonna nimed (Liivimaal 1826. ja Eestimaal 1836. aastaks) Mõisnikud säilitasid kodukariõiguse ning kontrolli talurahva omavalitsuse ja kohtu üle
MAKSIM OTTAS 89 ********* ILLE VEILBERG 93 ********* MARJU HILLEP 78 ******** NATALIA RAUDSEPP 91 ********* MADIS ROSEN 80 ******** EESNIMI PERENIMI VOORKEEL DIAGRAMM --------------- --------------- -------- ------------ RENNO LAUR 76 ******** ALLAN NURMITS 76 ******** URMO PEETS 82 ******** TIIT HIRV 76 ******** PRIIT LIGI 71 ******* RAUNO METSAOTS 80 ******** TANEL KROON 72 ******* MAREK KIRSIPUU 72 ******* KIRILL SMER 75 ******** MIHKEL KALDVEE 57 ****** SIIM KIV 68 *******
ilma selleta ei saa teha ka õiget hinnapakkumist. 19 VIIDATUD KIRJANDUS 1. Haldma, T; Karu, S. Kuluarvestussüsteemi loomine ettevõttes. Tartu: Rafiko, 1999 2. Rünkla, J. Ettevõtte kulud, varud ja juhtimisotsused. Tallinn: Külim, 1997 3. Karu, S. Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis. I osa. Tartu: Rafiko, 2008 4. Peets, P. Juhtimisarvestuse loengukonspekt. Tartu: Tartu Ülikooli Rahanduse ja arvestuse instituut, 2001 5. Peets, P. Juhtimisarvestuse loengukonspekt. Tartu: Tartu Ülikooli Rahanduse ja arvestuse instituut, 2004 20
W 2000 6. Zn 1500 7. Ni 1000 8. Cd 500 9. Pt 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 10. Pd 11. Mo Kasutatud kirjandus: 8 [1] J. Lepa, K. Jürjenson, T. Peets "Elektrimaterjalid" 1996 [2] R. Teemets "Elektrilised kontaktid" http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAR3340/3_ELEKTRI LISED_KONTAKTID.pdf [3] R. Lahtmets "Kontakt ja kontakttakistus" http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAR3340/1_4_Kontakt _ja_kontakttakistus.pdf [4] "Tehnikaleksikon" 1981 9
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristi Erika Peets KRIISISEKKUMINE Portfoolio Juhendajad: Reeli Sirotkina Airi Mitendorf Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus Sotsiaaltöö teoreetiliste mudelite hulgast valisin tutvustamiseks kriisisekkumise, kui ühe enda jaoks kõige lihtsamini mõistetava teoreetilise lähenemise. Kriisisekkumine kõlab tegelikult nagu praktiline kontseptsioon, aga sotsiaaltöös ongi teooria ja praktika omavahelistes suhetes
eava.ee/~unt/unt_materjalid/materjalide_struktuur.html 3. ,,Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia. III Materjali ja tehnoloogia valik",Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, TTÜ Kirjastus 1999. 4. http://en.wikipedia.org/wiki/Caoutchouc 5. Artikkel "Spnteetilise kautsuki uurimine algas Tartus" Tullo Ilomets Looduslik http://www.ajakiri.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=197978/1020ABCD_v eeb.pdf 6. Eesti Põllumajandusülikool "ELEKTRIMATERJALID" Jürjenson , J. Lepik., T. Peets Tartu 1996 7. "A practical treatise on caoutchouc and gutta percha, comprising the properties of the raw materials and the manner of mixing and working them; with the fabrication of vulcanized and hard rubbers, caoutchouc and gutta percha compositions, waterproof substances, elastic tissues, the utilization of waste, etc" Raimund Hoffer( ing.k. tõlkinud William T. Brannt) London, 1883 http://www.archive.org/stream/practicaltreatis00hoffrich/practicaltreatis00hoffrich_ djvu
Koostaja:Marii-Eliis Peets Õpperühm:EV09 Nälg on üks suuremaid globaal probleeme. Kuigi maailmas on piisavalt põllumajandusmaad ning toitu toodetakse piisavalt,et inimkond ära toita,pole suudetud viimase aastasajaga näljahäda kaotada.Toidu kättesaadavusega on arengumaades olukord viimastel aastakümnetel üldiselt paranenud(eriti Aasias),kuid siiski mitte kõikjal. Üle 800 miljoni inimese elab vajalike kalorite puuduses, sealhulgas on 192 miljonit ast pidevalt alatoitunud. Aastas sureb nälga 40 miljonit inimest, sh 6 miljonit last. Peamiseks probleemiks on toidu kättesaadavus Aafrikas, peamiselt Jahara kõrbest õunasse jäävatel aladel. Kesk- ja Ida-Aafrikas on alatoitunud keskmiselt kolmandik riikide elanikkonnast. Arvuliselt on kõige enam alatoitunud inimesi kahes kõige rahvarohkemas riigis: Hiinas ja Indias. Septembris 2000 võttis ÜRO Peaassamblee vastu aastatuhande deklaratsiooni, mille alusel koostati hiljem 8 arengueesmärki (ingl....
Vene aja esimene sajand 1710-1819 Laura Peets Vene võimu aeg Peeter I andis (1710, 1723) Balti aadlile Vene aadli õigused, vabastades nad peagi teenistuskohustusest Baltisakslased leidsid rahendust Vene haldusaparaadis ja sõjaväeteenistuses Rüütelkondade mõju kasvas: nende käes lid kohalik omavalitsus, kohus ja politsei ning osaliselt kontroll kooli ja kiriku üle Rüütelkondade liikmeskonna piiritlesid aadlimatriklid mis valmisid Liivimaal 1747 a. , Eestimaal 1756 a, Saaremaal 1741 aastal. 18.saj. I poole Eesti- ja Liivimaad iseloomustab õiguslik segadus Venemaaga liitumine tähendas reduktsioonieelse erikorra ja privileegide taastumist ning kehtivate õigussuhete konserveerimist Rootsi aegne halduskord jäi Vene-aegse aluseks Vene võim ei tegelenud 18 saj. I poolel talurahva olukorraga ega kontrollinud Rootsi-aegsete seaduste täpset rakendamist Balti provintside omavalitsuskorraldus ei taganud talupoegadele õiguskaitset Esialgu üritasi...
sabasektsioonist, aluslaengust ja lisalaengust. Eriotstarbelised miinid on valgustusmiinid (Joonis 3), suitsumiinid, süüte-suitsumiinid. Valgustusmiine (Joonis 5) kasutatakse lahinguvälja ja sihtmärkide valgustamiseks, suitsumiine suitsukatte tegemiseks, varjamaks oma vägede tegevust või raskendamaks vastasel vaatlust; süüte-suitsumiine kasutatakse peale selle ka sihtmärkide süütamiseks. (Peets, A. Tiidolepp ,K. 1996) Lasukomplekt on suurtükkide, miinipildujate või reaktiivseadmete lahingumoon. Lasukomplekt koosneb mürsust (Joonis 1, 2, 4), püssirohulaengust ja süütekapslist. Mürsk võib olla koos kestaga, milles on püssirohulaeng ja süütekapsel. (Paks, K.1996) 8 Mürsu ehitus Joonis 1 Mürsu ja miinipilduja miini põhimõtteline ehitus Joonis 2
................................................................................19 SISSEJUHATUS 2 Ma valisin oma ainetöö teemaks ,,Ettevõtte koondplaan" kuna antud teema pakkus huvi ja võimalust kasutada seda oma tulevases diplomitöös. Töö eesmärgiks on uurida ettevõtte koondplaani ja selle elemente. Kasutan juhtimisarvestuse loengumaterjali, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna juhtimisarvestuse konspekti(Priit Peets, Tartu 2004) "Juhtimisarvestus" (Tallinna Raamatutrükikoda 2002) Jaan Alver. Koondeelarve on eelarve terviklik ja süsteemne kogum, millele tuginedes organisatsioon viib ellu vajalike strateegiad. Perioodi pikkuseks on üldjuhul aasta, mis jaotub lühemateks perioodideks. Kooneelarves täpsustatakse kõikide tegevustespetsiifilised eesmärgid ning esitatakse detailsed plaanid ja eelarved elluviidavate tegevustega seoses. Koondeelarve
Tallinna Sikupilli Keskkool DRAAMATEATRI MAJA Uurimistöö Kristi Erika Peets 11. klass Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................. 2 Tallinna Saksa Teater.......................................................................2 Arhitektuurikonkurss........................................................................2 Aleksei Bubõr ja Nikolai Vassiljev........................................................3 Tallinna Saksa teatri projekt.....
VIIDATUD ALLIKAD: 1. Juhtimisarvestus [WWW] URL www.local.ee/siim/ained/2001sygis/juhtimisarvestus/juhtimisarvestus_konspekt.doc (05.01.2012) 2. Pärl, Ü. Juhtimisarvestus - [WWW] URL http://www.emselts.ee/konverentsid/EMS2006/3_Turundus_ja_juhtimine/Ylle_Parl.p df (05.01.2012) 3. Kuuse, M. Majandusarvestuse loengukonspekt - [WWW] URL pc.ut.ee/~ttamb/ikt/mis/mis2008/1.arutelu/9-juhtimisarvestus.doc (05.01.2012) 4. Puulman, E. 2002. Raamatupidamise loengukonspekt (06.01.2012) 5. Peets, P. 2004. Juhtimisarvestuse loengukonspekt - [WWW] URL http://www.mtk.ut.ee/doc/MA.046.loeng.pdf (06.01.2012) 6. Pärl, Ü. Raamatupidamisuudised nr.6, 2005 Arvestussüsteemi roll infoajastu organisatsioonis. (06.01.2012) 7. Pärl, Ü. Turundus ja juhtimine - [WWW] URL http://www.emselts.ee/konverentsid/EMS2006/3_Turundus_ja_juhtimine/Ylle_Parl.p df (06.01.2012) 8. Raamatupidamine - [WWW] URL http://www.rimess.ee/?id=1223 (06.01.2012) 9. Pärl, Ü
ÕPIMAPP Kipsseinad Koostaja: Marii-Eliis Peets Juhendaja: Kaidar Kenk Õpperühm: EV09 Sisukord Gyproc : · Kipsplaadid-ja plaadikonstruktsioonid · Plaatide tehnilised omadused · Plaaditüübid ja struktuur Lk3 · Kasutuskohad · Plaatide vastupidavus · Tulepüsivus Lk4 · Eritehnilised omadused · Heliisolatsiooni omadused · Puit-ja teraskarkassiga kipsplaatvaheseinad Lk5
J. Joonistatud kiir läbib peegli fookuse punktis, kus kiir lõikub optilise peateljega. 26 5 Kirjandus 1. Ü. Ugaste. Füüsika gümnaasiumile II. Avita, Tallinn, 1998. 2. T. Lukki. Füüsika.. Ilo, Tallinn, 2000. 3. I. Saveljev. Füüsika üldkursus 3. Valgus, Tallinn, 1979. 4. G. Mjakišev. B. Buhhovtsev. Füüsika 12. klassile, Valgus, Tallinn, 1989. 5. O. Mankin. Optika. TRÜ, Tartu, 1986. 6. G. Peets. Materjale füüsika elementaarkursuse kordamiseks. Val- gus, Tallinn, 1984. 7. F. Pedrotti, L. Pedrotti. Introduction to Optics. Prentice Hall, New Jersey, 1992. 8. D. V. Sivuhin. Obštšii kurs fisiki. Optika. Nauka, Moskva, 1980. 9.D. Džankoli. Fisika 2. Mir, Moskva, 1989. 10. M. Laan. Optika. TÜ, 2000. (http://www.physic.ut.ee/ /instituudid/efti/loengumaterjalid/optika/index.html) 27 Kontrolltööks EF-2 lahendage ülesanded: ..............
monumendile nurgakivi. Mälestussamba püstitamise heaks korraldati üleriigiline korjandus. 1940. aastal valmis monumendi muldkeha, kuid seoses Nõukogude okupatsiooniga jäigi mälestussammas avamata. Alles 30. jaanuaril 1994, Paju lahingu 75. aastapäeva eel avas Eesti Vabariigi president Lennart Meri mälestussamba. Paju lahingu 85. aastapäeval asetas mälestussamba jalamile pärja president Arnold Rüütel. Auvalves olid Jõgeva Gümnaasiumi vilistlased Oliver Baida ja Rauno Peets. Põrandaalune Tartumaa kaitseliit Varjates end Lalli isatalus, hakkab Kuperjanov täie innuga organiseerima põrandaalust Tartumaa kaitseliitu. Käies külast külla ja talust tallu, värbab ta ustavaid kaasalööjaid, kes on vajaduse korral valmis oma kodu kaitseks relva haarama. Ülesanne on küllalt ohtlik, kuna saksalsed jälgivad ja hoiavad eesti ohvitseridel teravalt silma peal, ähvardades igasuguse
[1] Talvik, A.T. Orgaaniline keemia. 1996. [2] Liddell, H. G.; Scott, R. A Greek-English Lexicon. Oxford. Clarendon Press. 1940. http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.04.0057%3Aentry%3D %2383506&redirect=true (Alla laetud 30.10.2011.) [3] The Columbia Electronic Encyclopedia, 6th ed. Columbia University Press, 2007. http://www.infoplease.com/ce6/sci/A0860420.html (Alla laetud 30.10.2011.) [4] Lipmaa, H. Polümeerisõnastik. Euroülikool, Tallinn, 2001. [5] Peets, H. Konserveerimiskeemia (loengukonspekt). Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn, 2005. http://www.kanut.ee/loengud/loeng06.pdf (Alla laetud 30.10.2011.) [6] Mustalish, R. Modern Materials: Plastics. The Metropolitan Museum of Art, New York. http://www.metmuseum.org/toah/hd/mome/hd_mome.htm (Alla laetud 30.10.2011.) [7] Bellis, M. Timeline of Plastics. http://inventors.about.com/od/pstartinventions/a/plastics.htm (Alla laetud 30.10.2011.) [8] History of plastics. Cannon-Sandretto Plastics Museum..
Honda 438EAC 1487 AIVAR PARK EMT Ford 530XHO 3736 TEET TEMPT EMT Honda 838HBW 3901 RIINA KALLIS Elisa Ford 16QUF 10272 MARGE KRAAV Elisa Mercedes-Benz 54UVP 8734 WEINMANN INVEST Tele2 Mazda 779YGM 106 ELISENDA OLÜ EMT Honda 993PHE 19911 RISTO PIHLAKAS Tele2 Audi 987JSK 9833 LILIJA PEETS Elisa Volkswagen 332XDI 15140 VALTER BELJAJEV Elisa Ford 214TNI 10977 MIHKEL LIIVO EMT Audi 932YVJ 9747 PRISCILLA REMMEL Tele2 Toyota 590DJC 13749 ALEKSEI KLIEV Tele2 Ford 831URS 597 HELGI VIRKI Tele2 Honda 155QTO 1980 OSKAR GUSTAVSON EMT Honda 40VAK 7120 REIN LILLEPALU Elisa
4709391156 TAIMIROVELLE ROMANTSOV Tele2 600 0.4742146983 ELEV EKS Elisa 2100 0.4747927075 QUICK INVES Tele2 1500 0.4761412377 PAUL-JOHANNES KEPP EMT 1200 0.4767932141 VANESSA VAINO EMT 400 0.479134545 FAMILA TENDI EMT 2500 0.4795199234 RALF KÜTTIS Elisa 500 0.4798700419 LEMBIT TEESALU Tele2 1200 0.4823427785 LEO KALDMAA EMT 2500 0.4830311622 LILIJA PEETS Elisa 1300 0.4832153182 VILVE PÕLDMÄE EMT 1000 0.483669148 MÜHLBERG POLL Tele2 2700 0.485576516 LEHTI VAHTRAMÄE EMT 2600 0.4871841476 MIRKO HAAVEL EMT 2200 0.4972289891 LAURI SIIAK Elisa 500 0.4981405966 EVE SAMBERK Elisa 400 0.5003161181 HENRIK HOLOLEI Elisa 1500 0.5018343522 MARGUS KÄLLE Elisa 200 0.5018619885 RIINA JÕGILA Tele2 600 0
"Avaliku teabe seaduse" alusel, ega teavet, mis on salastatud "Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse" kohaselt. Samuti on magistritöös kasutatud materjali, mida on võimalik leida Riigi Teatajast, Rahvusraamatukogust ja Sisekaitseakadeemia raamatukogust ning Internetist. Töös käsitletavat teemat varem otseselt uuritud ei ole, kuid järgnevalt on loetletud mõningad uurimistööd,, mis on seotud magistritöös käsitletud üksikute valdkondadega: · Peets, Kadi. Riskide juhtimise protsess ja selle rakendamine Eesti Vabariigi ministeeriumides: dissertatsioon magister artium kraadi taotlemiseks majandusteaduses. Juhendaja: Sinaida Kalnin; Tartu Ülikool, majandusteaduskond, majandusarvestuse õppetool. Tartu: Tartu Ülikool, 2006 http://www.utlib.ee/ekollekt/diss/mag/2006/b18120684/peets.pdf (27.05.2008); · Karuse, Kersti
Kirjandus Anson, R. W., Ormeling, F. J. Basic Cartography for Students and Technicians. 2nd ed. 2002. Kaitseväe topograafia käsiraamat 20012002. Tallinn: Kaitsejõudude Peastaap, 2002. ! Kruusmann, A. Sõjatopograafia. Kaardilugemine. Tartu: Agenda Trükk, 2004. Raid, T. Kaardiraamat. Tallinn: Infotrükk, 1999. Raid, T. Tabulæ Livoniæ. Tallinn, 2002. Randjärv, J. Geodeesia. I osa. Tartu: OÜ Geoprof-R, 1997. Sõjatopograafia. Koost V. Kala, A. Peets. Tallinn: Eesti Riigikaitse Akadeemia Kirjastus, 1995. Ugandi, V. Sõjatopograafia. Tallinn: Sõjavägede staabi VI osakond, 1938. 137 Topograafia Lisa 8.1 Leppemärkide värvid (Kaitseväe topograafia käsiraamat. 20012002) 138 9. Esmaabi Esmaabi on abi, mis hõlmab päästmi- Iga inimene peab suutma ja tahtma
annaabi.ee 
