Soojusnähtused saunas 9.Kl Projektitöö füüsikas Nimi: Kait Kikkas PALA 2009 Sisukord Konvektsioon Soojusjuhtivus Aurumine Kondenseerumine Konvektsioon Saunas on lae all kuumem kui põrandal Kui jahe õhk soojeneb tõuseb see kõrgemale kui aga üleval pool õhk jaheneb vajub see alla Veepaagis toimub ka konvektsioon, kuumem vesi tõuseb ülesse ja jahedam vajub alla. Konvektsiooni skeem Soojusjuhtivus Saunas juhub soojust ahi ja veepaak
"TÄNA ON TÄNA & FOREVER ON FOREVER" Margus Karu MARGUS KARU ELULUGU Sündinud 11.09.1984 (31) Lõpetanud Tallinna pedagoogikaülikoolis audiovisuaalse meedia eriala Kuukulgur Filmi reklaami- ja filmiprodutsent "Nullpunkt" autor "TOT & FOF" on teine romaan TEGELASED Tekla Tuul- reklaamifirma töötaja ja saatejuht, egoist, depressioonis, elust tüdinud, elumõtteta Elvis- hooliv, armunud Teklasse Kait- modell, nooremana ambitsioonikas SISU Tekla Tuule ummikseis Elvise korraldab üllatuspeo Tekla tarbib LSD-d Reisib narkouimas Uus-Meremaale Kohtub Kaiduga hõimumajas Tekla leiab end uuesti Tekla ärkab Elvise juures Annab lahkumisavalduse Kõik on korras! PROBLEEMISTIK Oma õnne leidmine Ühiskonna surve Enesega rahulolemine Seksuaalne orientatsioon Tunnustuse leidmine Perevägivald ja selle mõju lapsele IDEESTIK Igaüks on oma õnne sepp! Kõige...
aastast. 1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast aastast peatumist Viinis elama Lääne-Berliini. 2005. aastal naasis helilooja kodumaale, Eestisse. Pärdi teosed ei kõla mitte ainult kontserdisaalis, vaid neid on viimase 20 aasta jooksul kasutatud ka rohkem kui sajas eri zanris linateoses, arvukates tantsu- ja teatrietendustes ning teistes multimeediatekstides. Ehkki tee filmi on leidnud rohkem kui 20 Pärdi teost. Koostas : Kait Gustav Kikas Allikad: Wikipeedia.org , opetaja.edu.ee Rühm: PA-13B
PÄEVAD MIS AJASID SEGADUSSE FILMI KOKKUVÕTE INIMENE Tegelased Allar Hendrik Toompere jr Juulius Juhan Ulfsak Nele Jaanika Arum Maria Klaudia Tiitsmaa Pontu Taavi Eelmaa Pets Kait Kall Andres Kristjan Lüüs Toomas Reigo Sagor Mattias Juss Haasmaa Mis ja miks filmis juhtus? Peategelane Ei tööta ega õpi Vaba aja veetmine Juuliusega kohtumine Valikute tegemine Suhted Tegude eest vastutamine Peategelase muutus filmi jooksul Võib öelda, et filmi jooksul peategelane muutus mehisemaks ja julgemaks, kui võttis osa illegaalsest rahateenimisvõimalusest, mida Juulius talle pakkus. Lõpuks sai Allar väga suure ehmatuse osaliseks, kui ta
Õppereis Põhja-Eestisse Kaimar Pihlapuu Küsimused ajaloost 1.Kellele on pühendatud Rapla kirik ja mis ajast see pärineb? Rapla kirik on pühendatud Maarja-Magdaleena kogudusele ,,kirik pärineb 13.sajandist. 2.Millal valmis Rapla kiriku praegune hoone ja mis stiilis ehitis see on? Praegune kiriku hoone valmsi 1901 aastal ja see on uusromaani stiilis 3.Mis seos on Rapla kirikul Võrumaaga? Mõned Võrumaa muusikud on esitanud oma laule kirikus(Kait Tamra,Erki Pehki) 4.Rapla tulevasele majanduskasvule aitas palju kaasa üks 1900.a. aset leidnud sündmus. Mis? 1900 avati Rapla–Viljandi kitsarööpmeline raudteeliin. 5.Hooajal 2016/2017 tuli Rapla meeskond Eesti korvpallimeistrivõistlustel hõbemedalile. Kes juhendas tollast võistkonda peatreenerina? Toomas Annuk 6.2011.a rahvaloenduse järgi elas Rapla linnas kas 4200; 5200; 6200 või 7200 elanikku. 5200 7.Missugused elemendid on Rapla linna ja ka valla vapil? Pügalristid 8.Mis...
MAASTIKUKAITSEALA D LÄÄNE-VIRUMAAL Ksenia Heinsoo 12. klass Maastikukaitseala Maastikukaitseala ehk looduspark on kait seala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Lääne-Virumaal on 17 maastikukaitseala. 1. EBAVERE MAASTIKUKAITSEALA Ebavere maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas. Kaitseala loodi 1959. aastal, et kaitsta Ebavere mäge. Ebavere maastikukaitsealal asub ka piirkonna tervisespordikeskus. 2. EMUMÄE MAASTIKUKAITSEALA Emumäe maastikukaitseala on kaitseala Lääne- Virumaal Rakke vallas Pandivere kõrgustiku lõunaserval. Selle pindala on 536 hektarit. Vaade idasse Emumäe Vaade Emumäe vaatetornist 3. VIITNA MAASTIKUKAITSEALA Viitna maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas Kadrina ...
nii, et veri ninast väljas. Kuid me oleme saavutanud peaaegu kõik enda soovid. Raske töö on viimaks puule viljad kasvatanud. Kristiina: Me oleme nüüd valmis jätkama. Vahet ei ole, kuidas keegi edasi läheb, kas gümnaasiumisse, kutsekooli, tööle või kusagile mujale. Igal juhul on meil tagataskus üks tore paber mille nimel oleme üheksa aastat rasket vaeva näinud. Valeria: Mina, Martin ja Rene kosmonautidena, Kait politseinikuna , Risto presidendina, Thomas kokana, Helena klaveriõpetajana, Elo prügisorteerijana, Kristiina arstina, Andreas jalgpallurina ja Cristofer sprinterina.Need olid meie unistused lapsekingades. Kas need ka täituvad, eks me näe. Kristiina: Selle raske üheksa aasta jooksul oleme saanud palju häid sõpru, kuhjaga teadmisi ja loomulikult ohtralt süüa. Kallid lapsevanemad ja õpetajad, võite täna olla meie üle uhked,
Liivi sõda Kait & Stiven 1558-1583 Liivi sõjas osalesid: Vene, Poola-Leedu, Rootsi, Taani ja muidugi Vana-Liivimaa. Sõja aluseks oligi tahtmine saada rohkem makse ja rohkem maad. Millest algas sõda? Venelased tõid põhjuseks nn Tartu maksu mitte maksmise. Venelased tungisid sisse Vana-Liivimaale aastal 1558. Venelased vallutasid Tartu, Narva ja Tallinna aluse, kuid mitte linna ennast. 1559 1559. aasta aprillis sõlmis Venemaa Taaniga pooleks aastaks vaherahu. Kuna Venemaa koondas oma väed Krimmis sõdimiseks. Vana-Liivimaa lagunemine Märast esimest lööki hakati tuge otsima väljast pool ja kahjuks puudus ka üks meel. Saare-Lääne ja Kuramaa müüsid oma osa Taanile. Ordumeister Gothart Kettler lasi end aga Rootsil kaitsta. Liivimaa lagunemine 2. augustil 1560. Härgmäe lähedal Oomuli mõisa juures toimus lahing. Ordu tegi viimase katse venelasi tagasi tõrjuda....
Erituselundkond Erituselundite ülesandeks on kõrvaldada organismist ekskreete ehk ainevahetuse jääkained ja organismi sattunud mürkaineid. Nahk · Eraldub higi, mis koosneb veest, mineraalsooladest ja higi ainevahetusjääkidest (nt. kusiainest) Higistamine aitab higinääre säilitada keha temperatuuri Ööpäevas eritub inimesel umbes 0,5 liitrit higi. Kopsud · Eemaldavad veeauru. Ööpäevas 0,3 0,4 liitrit vett. · Eraldavad CO2 Soolestik Eemalduvad tahked jääkained (seedimata toit) Eemaldub vesi (ööpäevas 0,2 0,3 liitrit verd) Eralduvad raskmetallid Eralduvad mitmete ravimite, mürgiste ainete jäägid Neerud - peamised erituselundkonna elundid. Neerupealised Neerud asuvad kõhuõõne taga...
Nikkel Peeter Kait Kallas Tagne Orav MM-14 Avastamine Nikkel oli sulamites (vase ja tsingiga) kasutusel juba Vana- Hiinas üle viie tuhande aasta tagasi. Individuaalsel kujul avastas ja eraldas nikli rootsi mineraloog Axel Fredrik Cronstedt Rootsi looduslikust nikkelarseeniidist NiAs 1751. aastal. Cronstedti avastus ei leidnud kaua aega tunnustust (teadlane suri enne seda 1765. aastal). Puhtamal kujul eraldas nikli rootsi keemik ja metallurg T. Bergman 1775. aastal. Füüsikalised omadused määratles täpsemalt alles 19. sajandi alguses J. B. Richter. Kasutaminse muutus Esimene teadaolev kasutamine oli Hiinas, kus niklit kasutati pronksist nugades (Zhou dünastia 1046-221 eKr). Täna, niklit sisaldavaid materjale kasutatakse hoonetes, veevarustussüsteemid, toidu ettevalmistamisel, energia töötsuses, keemiatööstuses, transpordi tööstuses, elektroonika komponentides, meditsiinitehnikas. ...
Kait Oden 8.a TTG Malaisia asub Kagu- Aasias ja seda mitmel saarel. On konstitutsioonilise monarhiaga liitriik ja koosneb 13 osariigist. Paikneb vihmametsa loodusvööndis ja ekvatoriaalses kliimavöötmes. http://www.mongabay.org/images/malaysia/kinabalu_rainforest.gif Kliima on valdavalt palav ja niiske. Aastaaegu eristada pole võimalik. Kuude keskmine temperatuur on +25 kraadi. Aastas sajab keskmiselt 2000 mm http://lh5.ggpht.com/-vwM56_jk6- sademeid. c/TP37So9hmWI/AAAAAAAAZCs/NrRjcmKaGv8/GB001178.jpg Valdavad on ferraliitmullad,mis sisaldavad ohtralt raua-ja alumiiniumioksiide. Tänu igapäevastele hoovihmadele on mullastikus välja kujunenud leedehorisont. Malaisia vihmametsa taimestik on liigirikas ja maailma looduses olulisel kohal, kuna vihmamets on üks vanimaid ökosüsteeme. Vihmametsades kasvab ...
Tervislikud eluviisid. Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja, et tänapäeva ühiskonnas toime tulla, tuleb elada tervislikult, see tähendab süüa tervislikku toitu kui ka sporti teha. Me kõik arvame, et teame, kuidas tervislikult elada, kuid kas see ikka on nii? Ma arvan, et see on üsna selge, et enamik meist soovib süüa otse loodusest ja Eesti tootjatelt tulevat naturaalset toitu, mitte säilitusainetest kubisevaid tööstuslikke tooteid, kuid ometigi lähevad paljud tarbijad kergemat teed pidi ja asetavad toidukorvi taluvõi asemel kunstlikult valmistatud rasvaine, naturaalse mahla asemel toiduvärvidega mullivee ning lihtsa kodumaise liha asemel pooljahused valmisviilud. Mis on nende valikute põhjus? Kas meie masstootjate reklaamivahendid koos tuntud nägudega, värvikirevad pakendid või hoopiski näiliselt odavamad hinnad? Ma arvan pigem seda viimast, sest tänapäeva lapsevanemad tulevad siis...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Tapeet Ehitusmaterjalid ja konstuktsioonid Koostas: Kait Trumm Pärnu 2009 Sisukord Pabertapeet....................................................................................lk 3 Tekstiiltapeet...................................................................................lk 3 Vinüültapeet....................................................................................lk 4 Värvitav tapeet................................................................................lk 4
Tsello: Kristjan Saar, Heli Sommer, Marina Peleseva, Irina Matveus Kontrabass: Tiit Pärtna, Meeme Saareväli Flööt: Anna Kelder, Anne Kann, Eneli Hiiemaa Oboe: Guido Gualandi (Itaalia), Kristi Volmer Klarnet: Edmunds Altmanis, Aivo Luhaoja Fagott: Kulvo Tamra, Tarmo Velvet, Rene Sepalaan Metsasarv: Rait Erikson, Jan Pentsuk, Hanno Kedik, Cornelia Mägila, Arvi Sommer Tenor: Mati Turi Trompet: Karl Vakker, Raimond Vendla, Samuel Jalakas Tromboon: Kait Tiitso, Villu Leis, Guido Kongas Tuuba: Priit Paabo Löökpillid: Olav Kund, Madis Metsamart, Maarja Nuut, Brita Reinmann Harf: Eda Peäske Jüri Alperten on Pärnu Linnaorkestri peadirigent alates aastast 1998. Alperten on juhatanud paljusid väljapaistvaid sümfooniaorkestreid ning andnud kontserte Venemaal, Ungaris, Soomes, Lätis, Rootsis jm. Ta on dirigeerinud rohkem kui 40 lavateost, nii oopereid, ballette kui ka operette. Mati Turi eesti rahvusvaheliselt tunnustatud tenor
maksimum, sest Bordeaux' või Moseli taset ikka muu kui viinamarjaga ei püüa. On aga üks vili paljud nimetaksid seda isegi umbrohuks, teised aga kelmikalt punaseks sampanjaks , mis on andnud veinikääritusel tulemusi, millega saab ukse jõuliselt lahti lüüa ükskõik millisel maailma veinimajal ja olla võrdne võrdsete seas, või lasta võistlusel endale kohe kullad kaela riputada. See vili on rabarber. Peenjoogivabriku Nudist loojad Kait Karu ja Mihkel Männik läksid 2013. aastal Suurbritanniasse siidri valmistamist õppima korjasid ja purustasid õunu, õppisid tundma pärme ja kääritustehnoloogiat. Siidrimajadeks olid Tom Oliver (Oliver's Cider and Perry), Mike Johnson (Ross on Wye Cider and Perry) ja Jason Mitchell (Ashridge Cider). Tagasi Eestis kääritasid mehed umbes aasta aega õuna testpartiidena siidriks, katsetasid ja pidasid plaani. Kui
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Maja ja niiskus Referaat Koostas: Kait Trumm V-09 Pärnu 2010 Sisukord Kõik laguneb aja jooksul...............................................lk 3 Niiskuse liikumine.........................................................lk 3 Niiskus materjalides......................................................lk 4 Niiskusalliakad..............................................................lk 4
vabadussõjast, õhtutest rannas, pilvedest ja merest. Mere ja taeva vahel- 54lehekülge merepealsest elust, meremeestest, saartest, kalameestest, töödest, tormidest, põhjatuultest, kaladest-silkudest. Merelaulud. Tormipoeg- Hiiumaast Luuletusi oli nii vaba- kui riimivärsilisi, eepilisi ehk jutustavaid kui ka lüürilisi ehk hingestatud ja emotsionaalne. Esines ka sonetti. Luuletusest Viimane laev on saanud laul, mille esitajaks on olnud Kait Tamra. Pärast surma ma saan oma laeva, Pärast surma ma laeva....(4x) mille tulesid ise ei näe. Olles elus ma palun su käest: Enne seda, mu kallis, sain taeva ära iial mind minema aja ja õitseva maa sinu käest. minu viimaseks laevaks sa jääd. Kõike näen: kuidas valmivad viljad - Sa jääd. ilm on rõõmus ja imelik. Ja ahastab süda - jäin hiljaks, minu tee pole kuigi pikk. Lollilt elasin
Keisril 264-133ekr- pärast it vall tüli mitu am korraga aga võimu täht ei kartaagogapid 3 sõda (puunia sõjad) I andnud aga tegi R juhi. Käs kõiki R sõda 264-241 ekr põh merel ja sits vägesid ja rahvatribuunina vetoõigus. saarel room polnud laevastikku ja sp Senat nõuandja ja magist viisid ellu K kart ülekaal. Room raj laevastiku ja otsuseid. Mida rohk kod seda vähem sund kart rahu paluma. II sõda 218-201 neil eesõigusi, nii kait kõigi rahva huve tungis hannibal tungis hisp läbi gallis ja võrd.seisused- senaatori seisus üle alpida it ja pur room cannae mood R ülikud, lahingus 216a ekr kuid hiljem room senaat.perekonnad.algul R linnriigi sund hanni lahk. 202 ekr siad kart p-af aristokr aga keisrir ajal it ja lüüa ja palus rahu, kaotas valdused
kõrgele tõmmatud viigipükstega ja lõpetades kirju kikilipsuga. Mõlemad olid kõhnad, kammitud ja silutud soengute ning prillidega (Reinokil olid prillid küll vähem aega). Tesman oli pühendunud oma erialale ning pööras rohkem tähelepanu raamatutele kui oma naisele, kuigi proovis talle alandlikult meeldida. Ka noored näitlejad suutsid edasi anda nii seda, kui ka asjaolu, et tegelane ei saanud sageli aru, et temaga manipuleeritakse. Kohtunik Bracki mängisid Kait Kall ja Siim Sups, viimane veidi rohkem. Kall kandis habet, pikka nahkmantlit ja oli tumedais rõivais, Sups kandis heledaid teksaseid ja valget liibuvat särki. Mõlemad tõid oma näitlemisega hästi välja oma tegelase salakavala, võimuka ja ülbe pahapoisiliku oleku. See avaldus näiteks selles, et regulaarselt Tesmanite maja külastades tõid mõlemad alati kaasa kingitusi, üks palme, teine barbie'sid. Ka Brackile meeldis Hedda, ta lõi naisele pidevalt külge ning
| U.K.LeQuine | Pimeduse pahem ksi | 1975 | | J.K.Ibin | Mis teha | 1950 | | Nikolai Kogol | Surnud hinged | 1977 | | A.Kivirhk | Kalevipoeg | 1997 | | V.Lcis | Massi ebajumal | 1989 | | V.Lcis | Inimesed maskides | 1989 | | V.Lcis | Hiline kevad | 1989 | | Rex Stout | Testament | 1986 | | J.F.Cooper | Pioneerid | 1973 | | M.Kivistik | Surma ratsanikud | 1992 | | Kait Marandi | Kana ja muna | 1996 | | Ellen Niit | Naksitrallid | 1980 | | Rein Hanson | Arvuti A ja B | 1978 | | Silvia Rannamaa | Kasuema | 1923 | | Aino Perg | Kunksmoor | 1966 | | Aino Pervik | Arabella | 1985 | | Astrid Lindgren | Bullerby lapsed | 1982 | | Tove Janson | Muumitrollid | 1998 | | Hernst Hemingway | Ja pike tuseb | 1938 | | Alexander Dumas | 10 aastat hiljem | 1955 |
võib olla paigutatud siug torusoojusvaheti. Siugtorus on vedel külmutusagens, mis voolab liiniressiivrist reguleerventiili (drosselventiili). Vedelagens siugtorus jahtub üle ning aurus tist väljuv aur kuumeneb üle Soolvesi pumbatakse sisse surve all läbi kaane külge keevitatud alumise toruotsaku ja aurustist välja ülemise otsaku kaudu. Aurustikaaned on vaheseintega, mis jagab soolvee voolu torudes mitmeks käiguks Aurusti on varustatud ammoniaaginivoo näituriga, kait seklapiga õhu ja soolvee väljalaskekraanidega soojus kandja poolelt. Nurksulgeventiili abil ühendatakse aurus tile manomeeter Ammoniaagi-kest toruaurusteis kasutatakse õmbluseta terastorusid läbimõõduga 25x3 või 38X3,5 mm, merevee korral 28X4 mm; suuremõõtmelistes aurustites on torusid kuni 900 tükki. Aurusti pikkusel kuni 7000 mm ja soojus suurusel kuni 300 ulatub kesta läbimõõt kuni 1200 mm. Freooni-kest toruaurusteis paigaldatakse õhukeseseinalised, freoonipoolel ribitatud
Projektipäev Sinu tänane projektipäev koosneb järgmisest neljast ülesandest: 1) Alusta oma päeva toitumise jälgimisega ning täida päeva jooksul ära toitumispüramiid. Päeva lõpuks esita palun pilt täidetud püramiidist ja lühike analüüs TERASSE. Väike virgutuspaus. Virgutamisel on sulle abiks Märt, Kait ja Tõnis videos Töö istuvas asendis ja tee ära esimene harjutus “Tervitus kolleegile” (0:41-0:48). 2) Seejärel vaatama Jupiteri kesskonnast teadussaadet "Kõige targem rahvas"- väike analüüs saates õpitu kohta koos enda mõtetega lae samuti Terasse. Jälle aeg virgutuseks: vaata videost “Töö istuvas asendis” järgmine harjutus “Kallista ennast” (1:50- 2:25). 3) Täida ära õpistiilide kohta käivad küsimustikud ja lae ka need vastused TERAsse
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpet...
20sajandi algul kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Venestamissurve nõrgenemine tõi kaasa rahvusluse uue tõusu ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse: karskus-, spordi- ja pritsimeeste seltsid aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele, mitmesugused majandusühingud pakkusid võimalust majanduselus osalemiseks. Rahvusliku liikumise levikuga suurenes eristunud poliitilised voolud ja poliitilised erimeelsused.1896. Jaan Tõnisson asutas Postimehe. Postimees tõstis esile eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astuti välja venestamise ja saksastamise vastu. Postimees ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas levivat kadakasakslust. Tõnisson ja tema aatekaaslased kõnelesid linnatänavatel, kohvikutes, ärides ja teistes avalikes paikades eesti keelt. Postimees andis lugejatele mõista, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb...
Igas hetkes on selgust ja siirust. Looja kaitsel üle elada saanud Olen ma kõiksugu aegu; Sekundhaaval neid olen armastanud... Ka neid viimaseid armastan praegu.4 Epiteet: tasasel kõnnil, Isikustamine: liivakell sahistab, Metafoor: puudub Kordus: armastama Võrdlus: puudub Sisu: Autor ei kahetse minevikku, vaid armastab kõiki hetki võrdselt. 4 Virve Osila ,,Elu & Aeg. Eluaeg." Lk. 127 7 Kait Tamrale Mets mühiseb... Su ümber... ja Su veres... Ning selle saatel sünnib muusika Su sees... Nii öises unenäos kui päevateres Sa viisituksatusi tunned südames. Ja kuulajani üle kurbuse ja mure Su häälest hoovab elurõõmu hõng... Su laulud jäävad... Ajas need ei sure; On neisse kootud armastuse lõng. Ma soovin Sulle loomingulist indu; Ma soovin rahutust... ja rahu... Mõlemaid. Ning usu Jumalat ja oma hingelindu Just nende kaudu iseendaks said.5
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat Terbium Koostas: Kait Trumm Pärnu 2010 Sisukord Terbium......................................................................lk 3 Omadused..............................................lk 4 Füüsikalised...............................................................lk 4 Keemilised.................................................................lk 5 Nimisõna....................................................................lk 5 Ajalugu....................................................................
Läbi aegade on paljud eesti laululoojad hinnanud kõrgelt tema looduslüürikat, mida tunnistavad mitmedkümned noodiraamatud ja helikandjad. Näiteks: Urmas Alender, Edgar Arro, René Eespere, Olav Ehala, Gunnar Graps, Tajo Kadajas, Tiina Kiilaspea, Tiit Lehto, Heino Lemmik, Neeme Lopp, Raimond Lätte, Helve Mikusaar, Ester Mägi, Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Albert Pettinen, Piret Pormeister- Rips, Valdo Randpere, Rein Rannap, Alo Ritsing, Olev Sau, Riho Sibul, Ants Sõber, Eino Tamberg, Kait Tamra, Veljo Tormis, Andres Vahisalu, Galina Vahter, Lembit Veevo, Heiki- Rein Veromann jt. Samuti on kirjanikust valminud eesti-, saksa- ja soomekeelsed portreefilmid. Aastast 1974 on Viivi Luik teist korda abielus. Ta abikaasa on kirjanik, diplomaat ja poliitik Jaak Jõerüüt. Diplomaadi abikaasana on Viivi Luik elanud 19931997 Helsingis, 19982003 Roomas ja 2004 New Yorgis. Sveitsi kirjanike ühingu Gruppe Olten ja Albert Koechlin Stiftungi stipendiaadina vii- bis ta 1989. ja 2003
Andmebaasid Laenutamine CREATE TABLE LAENUTAMINE ( Laenamise_id INT not null auto_increment, Kuupäev date, Raamatu_ID INT, Lugeja_ID INT, Tähtaeg date, Tagastamine date, PRIMARY KEY (Laenamise_id), FOREIGN KEY (Lugeja_ID) REFERENCES LUGEJA(Lugeja_ID), FOREIGN KEY (Raamatu_id) REFERENCES Raamat(Raamatu_ID)); Lisa 10 kirjet. INSERT INTO LAENUTAMINE(Kuupäev,Lugeja_ID,Raamatu_ID,Tähtaeg) VALUES(curdate(),1,3,adddate(curdate(), interval 21 day)); RAAMAT CREATE TABLE RAAMAT ( Raamatu_ID INT AUTO_INCREMENT, Pealkiri VARCHAR(150) NOT NULL, Autor VARCHAR(100) NOT NULL, Aasta YEAR NOT NULL, Koht VARCHAR(50), Lk_arv INT, Keel VARCHAR(50), Hind FLOAT, PRIMARY KEY (Raamatu_ID)); Kirjed: INSERT INTO RAAMAT (P...
Aino Mölder Vanade pargipuude hooldamine Luua 2010 Trükis ilmub DEVEPARKI projekti (ajalooliste parkide säästlik haldamine ja arendamine Soomes ja Eestis – Sustainable historic park management and development in Finland and Estonia) raames. Projekti toetab Kesk- Läänemere programmi Lõuna-Soome – Eesti alamprogramm Raamatut jagatakse tasuta Aino Mölder Vanade pargipuude hooldamine Retsensent Sulev Järve Toimetaja Veiko Belials Fotod Aino Mölder ja Veiko Belials Kaanefotod: Veiko Belials (Gooti allee Luua pargis; arborist; Pühajärve sõjatamm) ISBN SISUKORD Eessõna............................................................................................................................................. 4 1. Puuhoolduse bioloogilised alused........................................................................... 5 1.1. Puu kui liivakell..............
Ta komponeeris kurbi lugusid ja improviseeris lautol. Kätes kajas vastu aga igatsus modelleerida ja luua. Nõnda lõi ta sellel ajal erilise muusikariista, hõbedase lüüra, mis kuulajaid kangesti hämmastas, sest sellele oli antud hobusepea kuju. Kui Leonardo oli juba Firenzes 16 aastat elanud, siis 1482. aastal ta sealt lahkus. ,,Madonna kaljukoopas" Esimeseks peatuskohaks oli Küprose saar, sealt edasi purjetas ta Egiptusesse kus ta läks muhamedi usku. Kait Bai saatis ta Itta, ääremaale Eufrati ja Tigrise vahel, et Leonardo uuriks sealseid kindlustusi. Leonardo jõudis oma reisil Kaspia mere kallastele. Ta seadis ennast sisse Armeenias. Ta pidas kirjavahetust Diodarioga. Reisidel juhtus temaga palju kummalist, ka elas ta väidetavalt üle katastroofi Tauruse jalamil. Kõikidest senileiutatud relvadest peeti hävitavamaks Leonardo padrunit, mis lõhkeb kui srapnell vaenlase ridades ja sellest lendavad välja mürgiste aurudega
TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM SAKSA ETTEVÕTTED EESTIS UURIMISTÖÖ Kait Vahar XI B klass Juhendaja: Marge Toompalu Tallinn 2012 1 Sisukord 1 Saksamaa ettevõtted Eestis..............................................................................................................5 1.1 Madal pankrotioht Eestis.................................................................................................... 5 1.2 Eestimaa ja Saksamaa kaubandussuhted..............
Madis Ernits*1 Õiguskantsler *2 1. Sissejuhatus Põhiseaduse XII peatükis sätestatud õiguskantsleri instituut nihkub üha enam erialaavalikkuse tähelepanu alla.*3 Maailma praktika tunneb seadusandliku kogu, valitsuse ja presidendi juures olevaid põhiseadus- ja seaduspärasuse järelevalve organeid. Nendest sõltumatult eksisteerivad paljudes arenenud õiguskorraga riikides põhiseaduslikkuse järelevalve kohtud. Seadusandliku kogu, valitsuse või presidendi juures ole- vad põhiseadus- ja seaduspärasuse järelevalve organid teostavad enamjaolt järelevalvet üksnes täitevvõi- mu üle, ainult Rootsi justiits- ja Soome õiguskantsler valvavad ka kohtute üle. Eesti põhiseaduse XII peatükk on innovatiivne ja ilmselt ka unikaalne.*4 Õiguskantsleri u...
Kadri Tüür, Timo Maran EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU Eesti kirjandusloos on looduskirjandusest kõnelemine ja selle uurimine suhteliselt uus nähtus. Mitmed kirjandusuurijad on küll eri aegadel ja eri metoodikaid kasutades tegelenud loodusmotiivide analüüsimisega meie kirjandusklassikasse kuuluvates teostes (Rebane 1977; Tüür 2001; Kalda 2004), märkimisväärselt palju on pööratud tähelepanu loodus- kujunditele luules (Kepp 1999; Soovik 2002; Speek 2002). Eraldi looduse kujutamisele keskenduva proosa uurimine kirjandusteaduslike vahendi- tega ning selle kaasamine eesti kirjandusloo üldpilti on senini entusiast- liku algatuse tasemel, piirdudes peaasjalikult vastavateemaliste käsitlus- tega ajakirjanduses ja artiklikogumikes (Maran, Tüür 2001a; 2001b; Tüür 2004) ning publitseerimata töödega (Relve 1989; Tüür 2003). Loodusest kirjutavaid autoreid on Eestis aegade jooksul olnud kümneid ning nen- de loomingu mõju kultuurile on võrreldav rahvu...
Peeter Raesaar ÕHULIINIDE PROJEKTEERIMISE KÜSIMUSI ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE III osa 1. Sissejuhatus. Normatiivdokumendid. Üldpõhimõtted. 2. Õhuliinidele mõjuvad koormused 3. Juhtmete ja piksekaitsetrosside arvutus 4. Mastide arvutusest 5. Vundamentide arvutusest 6. Isolaatorid 7. Õhuliinide tarvikud 8. Trassi valik, mastide paigutus trassil 2006 ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 1. SISSEJUHATUS 1.1 NORMDOKUMENDID. Lähtuda tuleb reast normdokumentidest. Olulisemad: • EVS-EN 50341-1:2001: Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 45 kV /Overhead electrical lines exceeding AC 45 kV/ – Eesti versioon etteval- mistatud ja kuulub peatselt kinnitamisele Eesti Standardikeskuse käskkir- jaga. Hõlmab õhuliinide ja tema komponentide (juhtmed ja piksekaitsetrossid, ...
Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt, millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise korraldamisel. Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on k...
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6...
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes ...
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese või...
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja ...
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendami...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
