Iraak Pindala: 434 924 km2 Rahvaarv: 27 177 000 Pealinn: Bagdad Keeled: araabia (riigikeel), kurdi Rahaühik: dinaar President: Celal Talabani Iseseisvus: 3. oktoober 1932; märtsist 2003 USA okupatsiooni alt Riigihümn: Ardulfurataini Watan Deviis: Jumal on suur (Allahu akbar) Maailma vanimate kultuuride hällis asuv Iraak on araabia kultuuride üks keskusi. Maapõues leiduvast naftarikkusest hoolimata on naaberriikidega viljatuid sõdu pidanud Iraak mahajäänud maa. Iraagi maa-alal võib eristada nelja piirkonda: Kurdistani mäestik põhjas, ülatasandik, sisetasandik ja kiltmaa edelas, kus laiub Süüria kõrb. Pikimad ja ajaloolised jõed on Tigris ja Eufrat, mis voolavad suures osas rööpselt ja ühinevad 160 kilomeetrit enne merre suubumist Shatt al-´Arabiks. Kuuma ja kuiva kliimat iseloomustavad pikad suved ja pehmed talved. Bagdadis on keskmine temperatuur jaanuaris 9 kraadi ja juulis 33 kraadi. Hõredas taimestikus
Üldandmed Pindala 437 072 km² Rahvaarv 24 683 313 (2003) Pealinn Bagdad Keel araabia, kurdi (28. juunist 2004) Rahaühik dinaar Geograafiline asend Iraak kuulub Lähis-Ida riikide hulka. Asub samas ka Aasia mandril. On põhimõtteliselt piiri koht kus ristuvad Euroopa, Aafrika ning Aasia. Ning koordinaadid on 32°00 N, 44°00 E. Looduslikud tingimused Iraak koosneb põhiliselt madalikest, mille kõrgus merepinnast ületab harva 90 m. Maa põhjaosa on mägine. Kõrgeim tipp on Haji Ibrahim (3600 m). Kirde-Iraagi künkad tõusevad Zgrose mägedeks, mis ulatuvad Iraani piiri taha ja mille kõrgeim tipp on Rawanduz (3658 m). Kliima varieerub regiooniti. Iraagi põhjaosas on lähistroopika vahemereline kliima, ülejäänud riigis troopiline kliima. Troopikas on talved pehmed või jahedad, suved on kuivad, kuumad ja pilvitud
· Iraak on riik LähisIdas, EesAasias. Ta piirneb lõunast Saudi Araabia ja Kuveidiga, põhjast Türgiga, loodest Süüriaga, läänest Jordaaniaga ja idast Iraaniga. Ta asub Mesopotaamias. Pindala on 435 053 või 437 072 km². Iraak koosneb põhiliselt madalikest, mille kõrgus merepinnast ületab harva 90 m. Maa põhjaosa on mägine. Kõrgeim tipp on Haji Ibrahim (3600 m). Kirde Iraagi künkad tõusevad Zgrose mägedeks, mis ulatuvad Iraani piiri taha ja mille kõrgeim tipp on Rawanduz (3658 m) · Kahe põhilise jõe, Eufrati ja Tigrise vaheline ala on viljakas: jõed kannavad igal aastal deltasse umbes 60 miljonit kuupmeetrit muda. Türgist voolab Iraaki Zb alKabri jõgi,
hõivatud inimestest. Iraagi majanduse aluseks on nafta1999. aastal hinnati Iraagi tööstussektoris töötajate osatähtsuseks 13 protsenti. Samal ajal oli põllumajanduses tegev 13 protsenti ja teeninduses 81 protsenti kõikidest tööga hõivatud inimestest. Tööpuudus on pärast 1991. aastal toimunud Lahesõda tohutult kasvanud, kuid usaldusväärseid andmeid tööpuuduse ulatuse kohta ei ole. Keeled: Iraak on araabiakeelne maa. Põhja-Iraagis on kurdi keel ametlik keel. Pealinn ja ülekaalukalt suurim linn Bagdad asub riigi keskel Tigrise kallastel. Teised suuremad linnad on Al-Baþrah riigi lõunaosas ja Mosul põhjaosas. Paljud maainimesed on kolinud linna. See on teravdanud raskusi sotsiaalhoolekandega ja tekitanud töötust, eriti 2025-aastaste meeste seas. Maainimesed peavad kinni oma hõimu traditsioonidest. Enamik on paiksed ning on eluaja
TAIMED JA LOOMAD • Iraagis kasvatatakse otra, arbuuse, tomateid, datleid (финики), viinamarju, kurke ja apelsine. • Metsikult elavad gasellid (газель), sead, šaakalid, rebased ja küülikud. • Linnud: pardid, nurmkanad (куропатка) ja nepid. • Kasvatati vesipühvleid (буйвол), lambaid, kitsi ja veiseid. • Põhilised maavarad on nafta ja gaas. Võib leida ka väävel, savi, paekivi, raua, vaski ja teisi maavarasid. • Iraak ekspordib süsivesiniku. • Kõige kõrgeim koht Iraagis on mägi Haji Ibrahim. (3.600 м) • Vesi Efradist kulutakse niisutamiseks. Iraagi pindalast on 2% metsa. • Suur osa Iraagist on kannatanud sõjast EAST MAJANDUS • Iraagis arenenud nii põllumajandus, kui töötuslik tootmine. • Põhiline sissetulek on nafta väljakaevamine ja müümine. Kus talle kuulub üks esimesi kohti maailmas. • Iraak tegeleb loomakasvatusega. Ta kasvatab
Iraak Küsimused 1. Nimeta Iraagi maavarad. 2. Mida tehakse Iraagi kodanike elementaarsemate vajaduste rahuldamiseks? 3. Milline tähtsus on Tigrisel ja Eufratil Iraagis? 4. Milliseid uudiseid on Iraagist tulnud seoses Araabia kevadega? 5. Millise demograafilise ülemineku etapi juures on Iraak? Üldandmed · Lähis-Ida · Pealinn: Bagdad · Pindala: 438 000 km2 · Keeled: araabia, kurdi · ÜRO, OPEC Loodusolud · Kõrb · Madalikud · Haji Ibrahim (3600 m) · Viljakas ala: Tigris ja Eufrat · Vahemereline ja troopiline kliima Loodusressursid · Põllumajanduslik maa 12% · Metsamaa 2% · Nafta · Maagaas · Fosfaadid · Väävel · ÜRO erikomisjon Majandus · Plaanimajandus · SKT: 127,2 mld $ · Nafta - 95% riigi ekspordist
Iraak on riik lähis Idas. Ta piirneb idas Saudi Araabiaga ja kuveidiga, põhjast Türgiga , loodest Süüriaga , läänest Jordaaniaga ja idast Iraaniga. Iraak iseseisvus 1932. aastal kui see oli vabanenud Briti võimu alt. 1958. aastast sai riigi nimeks Iraagi Vabariik ja seal tuli võimule sotsialistlik Ba'athi partei. 1979. tuli Võimule Saddam Hussein. Saddam Hussein oli Iraagi president aastail 1979 2003. Tema valitsemisajal sattus Iraak sõtta Iraani, Kuveidi ja USAga. Ta kukutati koos Ba'athi parteiga aastal 2003 USA ja nende liitlaste poolt. Saddam Hussein mõisteti surma poomise läbi inimsusevastaste kuritegude eest 5. novembril 2006 ja hukati 30. detsembril 2006. Iraan on riik LähisIdas. See piirneb Aserbaidzaani, Armeenia, Türgi, Afganistani, Pakistani ja Iraagiga. Tähtsaim sündmus Iraagi ajaloos oli Iraani revolutsioon, mis on tuntud ka Islamirevolutsioo nina. Revolutsioon algataja
Sissejuhatus Iraak on riik Lähis-Idas, Ees-Aasias. Seal elab üle 33 miljoni elaniku. Peaaegu kõik iraaklased on moslemid. Iraak kuulub Araabia maade hulka. Tegemist on hetkel ühe maailma kõige kuumema kriisikoldega ning ta oli seda ka möödunud sajandil. Tänase päevani viibivad seal koalitsiooniväed Ameerika Ühendriikide juhtimisel, kes võitlevad terrorismi ja vastupanu- liikumiste vastu ning üritavad ohjeldada pingeid šiitide ja sunniitide vahel. Uurisin, miks ei ole Iraak ikka rahu leidnud. Rahvastik Peaaegu 75% Iraagi rahvastikust koosneb araablastest. Teine suurem rahvus on kurdid, kes moodustavad ligikaudu 15% elanikkonnast. Kurdid elavad peamiselt Põhja-Iraagis, Kagu- Türgis ja Loode-Iraanis. Iraagi valitsus on aastakümneid üritanud maha suruda kurdide iseseisvustaotlusi. Nad on võidelnud Bagdadiga iseseisvuse eest alates 1961. aastast. 1970. aastal tehti valitsusega kokkulepe, mille tulemusena loodi neli aastat hiljem Põhja-Iraagis
Iraagi sõda 2003 Marilin Palmist & Andra Toom Iraak. Iraak on riik Lähis-Idas, Ees-Aasias. Sõja algus ja põhjus. Sõda algas 20.ndal märtsil 2003. Iraagi sõja peaeesmärkideks oli kukutada Saddam Hussein ning otsida ja hävitada massihävitusrelvi. Saddam Hussein Abd al-Majid al-Tikriti Saddam Hussein oli viies Iraagi president. Hussein'i toetusel on Iraagis valmistatud suures koguses massihävitus relvi ja ta toetas ka enesetappu terroristide rühmitust al Qaeda Osalejad USA poolel. USA
9/11/01- Päev, mil kadus maailma turvatunne Katri-Helena Kaasik 12a 9/11 · Kell 8.45 rammis lennuk Maailma Kaubanduskeskuse põhjatorni. · 9.03-teine lennuk lõunatorni · 9.30 esimene kõne Georg W. Bush'i poolt .Teatas terrorirünnakust. al-Qaida poolt · 9.40-suleti kõik riigi lennuväljad ning maapiir Mehhikoga. · 9.43 rammis järmine lennuk Pentagoni hoonet. · 9.45-alustati Valge Maja ja Kapitooliumi evakueerimist. · 9.50-alustati päästetöid Pentagoni hoonest · 10.07- valises kokku lõunatorn · 10.10-kukkus alla neljas kaapertatud lennuk · 10.13 algas ÜRO peahoone töötajate evakueerimine · 10.27 varises kokku põhjatorn · 12.39- presidendi kõne rahvale · 13.50 Washingtoni linnapea kuulutas välja eriolukorra. Otsus evakueerida Manhattani ühe piirkonna elanikud. · 14.00 USA börsid suleti kaheks päevaks · 17.20 varises kokku keskuste kõrval asunud ...
OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioonoodi 1960. aastal Bagdadis. OPEC-i põhiülesanne on liikmete naftatoodangu ja ekspordikvootide kindlaksmääramise läbi toornafta hinna reguleerimine maailmaturul. Liikmesriigid: Alzeeria, Angola, Araabia Ühendemiraadid, Ecuador, Iraak, Iraan, Katar, Kuveit, Liibüa, Nigeeria, Saudi Araabia, Venezuela. NAFTA: Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon (ka Põhja- Ameerika Vabakaubandusleping, ingl North American Free Trade Agreement, NAFTA) on Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Mehhiko vahel 1. jaanuaril 1994. aastal sõlmitud vabakaubandusleping. ÜRO: Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on
1. Millised on kolmanda maailma ühised iseloomujooned ? 2. Milline on 3 maailma roll külma sõja ajal ? 3. Kuidas jaotaksid maailma sina, põhjenda. 4. Millal toimus valge revolutsioon ja mis see oli ? 5. Millal toimus islamirevolutsioon ja mis see oli ? 6. Milline on olnud Iraak Saddam Husseini ajal ? 7. Kuidas loodi Iisrael ? 8. Loetle sõdu, milles osales Iisreal. 9. Mis on Intifada ? 10. Millised arengusuunad ilmnesid Ladina Ameerikas 20.saj jooksul ? 11. Kes on sandinistid ? 12. Miks on tänapäeva Ladina Ameerika olulisemate probleemide lahendamine keeruline ? 1. Raske majanduslik olukord- arengumaade majandus sõltub emamaadest ja arengumaade ülesandeks on toota emamaale tooraineid. Peale iseseisvumist pidid
Ajaloo arvestustöö. §25-27C Kolmas maailm. 1. Mis on III maailm? Nimeta sinna kuuluvaid riike? Külma sõja aastate riigid, mis ei kulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Aafrika riigid Liibüa, Egiptus, Alzeeria Ladina-Ameerika Brasiilia Aasia Iraak, Kuveit Okeaania Indoneesia 2. Milles seisnes rahvaste vabadusliikumine? Eesmärgid? Too näiteid (5) Rahvaste vabadusliikumine seisnes koloniaalvõimu all olnud riikide vabanemises. Eesmärk oli vabaneda emamaast ning täielikult iseseisvuda. Nt: India, Pakistan, Liibüa, Tuneesia, Maroko. 3. Millised rahvusvahelised kriisid ja relvakonfliktid leidsid III maailma riikides aset külma sõja ajal? Millal toimusid ja milles avaldusid? (Korea, Vietnam, Kuuba, Suessi kriis) Korea 1950-1953
Iraagilt nõuti tuuma-, keemia- ja bioloogilise relva arendamisprogrammide peatamist ÜRO Julgeolekunõukogu poolt. Keelati ka relvastuse ja selleks vajalike materjalide tootmine ja edasimüümine Iraani. Aastatel 1991–1993 võttis Julgeolekunõukogu vastu 13 otsust, mis kohustasid Iraaki tegema koostööd rahvusvahelise avalikkusega. ÜRO avastas ka dokumendid Iraagi massihävitusrelvade arendamise kohta – Iraak oli lähedal oma tuumarelva loomisele. 1992. aastal loodi Iraagi lõuna- ja põhjaosasse õhuruumi keelutsoonid sealsete sõjalennukite jaoks, et vältida šiiitide ja kurdide alade pommitamist. Keelutsoonide üle teostasid valvet USA ja Suurbritannia õhujõud. 1993. aastal viis Iraak oma maa-õhkraketid riigi lõunaossa. Seepeale alustasid USA ja Suurbritannia rünnakut rakettide kandjate vastu. Laevadelt lasti tiibrakette, mis hävitasid
Lahesõda Esitlus Riigikaitses Koostajad: 2013 Konflikt Iraagi ja koalitsioonivägede vahel. Ajavahemik 2. augustist kuni 28. veebruarini 1990. Sõda algas Iraagi rünnakuga. Inim ja tehnikakaotused: USA: 148 lahingsurma ja 145 lahinguvälist, nende seas 15 naist. Iraak: umbes 35000 ohvrit, nende seas 15000 sõdurit. Mis oli Lahesõda? Olulisemad riigid: Kuviet, sest riik oli Iraagi rahvusvägede võimu all. Soov taastada Kuiveidi legitiimne valitsus. USA, kes nõudis kohest annekteerimise lõpetamist ning kohest vägede väljaviimist Kuveidi territooriumilt. Millised riigid kaitsesid oma huve konflikti kujunemisel? 1990 2.augustil alustas Iraak pommitamist Kuveiti, tungiti sisse ja annekteerisid riigi.
Pärsia lahe piirkond Juhendaja:Gerda Neito Autor:Madis Valdlo Kalmetu Põhikool 2012.a. Sisukord. 1.Sissejuhatus 2.1960 a. Iraanis toimunud valge revolutsioon 3.1970.a. Iraani rahvarahutused 4.Iraak ja Saddam Hussein 5.Kurdid 6.Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus 1.Sissejuhatus. Kolmandasse maailma kuuluvad vaesed riigid ehk arengumaad.Selle moodustavad Aasia,Aafrika,Okeaania ja Ladina-Ameerika riigid.Tänapäeval ühaenam proovivad mõned riigid kolmandast maailmast rohkem sõnaõigust saada .Kolmanda maailma suurimad probleemid on raske majanduslik olukord ,sõltuvus endistest emamaadest,sagedased riigipöörded,kodusõjad ja monokultuurid.Paljud kolmanda maailma
enamus toornaftast autobensiiniks Nafta tootmine 1900 a. moodustas 4% tarbitud energiast, 1950a 50%. 1960 2000 a kasvas tootmine 3,5x (1 mld t3,5 mld t) Viimase 110 a-ga kasvanud 200x 1/3 naftast saadakse selfialadelt Nafta tootmine Nõuab palju kapitali, annab suurt kasumit Juhtiv roll rahvusvahelistel firmadel (Exxon Mobil, Royal Dutch Shell jt) Naftavarud maailmas % 30 Saudi Araabia 25 Iraak Araabia ÜE 20 Kuveit 15 Iraan Venezuela 10 Venemaa 5 USA 0 Liibüa 1 ülejäänud maailm Pärsia lahe äärsetes riikides on 2/3 maailma naftavarudest Lähis-Ida riigid Omavad 2/3 naftavarudest Toodetakse 1/3 naftast Suurem osa veetakse
Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Ajalugu · Loodi Bagdadi konverentsi ajal 10.-14. septembril 1960 Iraani, Iraagi, Kuveidi, Saudi-Araabia ja Venezuela poolt. · 1960-1965 peastaap Genevas, Svetsis. · Alates 1.sept 1965 peastaap Viinis, Austrias. · Ühenduse peasekretär Abdalla Salem El-Badri Liikmesriigid · Alzeeria · Angola · Araabia Ühendemiraadid · Eucador · Indoneesia · Iraak · Iraan · Katar · Kuveit · Liibüa · Nigeeria · Saudi-Araabia · Venezuela Tegevus OPEC-i liikmesriigid kooskõlastavad nafta toodangu poliitikat, et: *aidata stabiliseerida naftaturgu *aidata naftatootjatel saavutada korraliku hinnakasu nende investeerimistest. *kindlustada tarbijatele stabiilset nafta varude kättesaamist Eksport Päevane eksport OPEC liikmesriikidel: · Venezuela-9%
Riigi energiamajandus ARVUTITUND 2017 Iseloomusta oma riigi energiamajandust ja anna hinnang riigi energiajulgeolekule. 1. Riigi varustatus traditsiooniliste energiavaradega. Kui palju energiat riik toodab ja tarbib? Anna hinnang, kas riik on energia eksportija või importija. Iraak toodab aastas 162986 kT ja tarbitakse 21519 kT. Seega on Iraak energia eksportija, sest tootmine on 7,6x suurem tarbimisest. (Iraq indicators...2014.) Mis traditsiooniliste energiavaradega on riik varustatud (Energy production)? Nafta ja gaasiga. (Ibid.) Joonis 1. Iraagi traditsiooniliste energiavarade paiknemine Allikas: Vox. 11.08.2014 Iraagi traditsioonilised energiavarad paiknevad Põhja-, Kesk-, Ida-Iraagis. Riigis on väga palju nafta leiukohti. Suuremad naftamaardlad, Rumaila North, East Baghdad ja Kirkuk,
· Lisaks sooviti lühikest hoojooksu. Senised õhujõudude lennukid olid üsna väikese lennukaugusega ning vajasid pikka hoojooksu. Põnevat: · Toodeti umbkaudu 1200 Su-24 tüüpi lennukit. Umbes 577 lennukit on kasutusel Venemaal, need on jaotunud õhu- ja mereväe vahel. · Omal ajal oli ta tõesti arvestatavate võimetega lennuk, kuigi mitte nii võimas kui Läänes arvati. · Kas utajamaad:NSVL / Venemaa, Alzeeria, Liibüa, Süüria, Iraan, Iraak, Aserbaidzaan, Valgevene, Kasahstan, Ukraina, Strateegiline pommitaja TU-22 · Tüüp:Strateegiline pommitaja · Ehitaja:Tupolev · Pärito lumaa:NSVL · Aas ta:Esmalend 1959 Kasutusele 1962 · Tu-22 (NATO koodnimetusega Blinder - Silmaklapp, pimestaja) oli esialgu mõeldud asendama pommitajat Tu-1. TU-22 Andmed: · Max. s tardimas s :94 000 kg · Mo o to r:2X 16 000 kg tõukejõudu, RKBM VD-7M, järelpõletiga turboreaktiiv · Max. kiirus :1480 km/h
NAFTA Margit Maide EKSPORT JA IMPORT SUURIMAD TOOTJAD Saudi- Venem USA Iraan Hiina Araabia aa Saudi- Venemaa: Araabia: $73.7 $136.2 billion billion (10.9%) (20.1%) 2016 EKSPORT Kanada: Iraak: $39.5 $46.3 billion Araabia billion (5.8%) Ühendemiraa (6.8%) did: $38.9 billion (5.7%) SAUDI- ARAABIA 55% moodustab toornaftaõlid kogu ekspordist Saadavus ida provintsis OPEC-i liige VENEMAA EKSPORT 28% moodustab toornaftaõlid kogu ekspordist Saadavus rohkem läänes KANADA 13% moodustab toornaftaõlid kogu ekspordist Saadavus läänepoolel ARAABIA ÜHENDEMIRAA DID 32% moodustab toornaftaõlid kogu
Tuumaenergia järsk tõus 1975-ndatel. Energiamajanduse struktuur tänapäeval: Nafta 40% Maagaas 28% Tahked kütused 20% Vee-energia 5% Tuumaenergia 5% Naftatööstus: · Tootmise etapid: 1) Ammutamine ning transport (toornafta) 2) Töötlemine erinevateks frantsioonideks 3) Naftra produktide kasutamine · Nafta tootmise importimise / eksportimise piirkonnad: Iraak, Nigeeria Saksamaa Iraak, Nigeeria USA Iraak Jaapan, Austraalia Kesk-Ameerika Põhja-Ameerika · Nafta kriisid: Toimusid 80-ndatel aastatel ja põhjustasid kogu maailmamajanduse tugeva languse. 1. 1973/74 2. 1979/80 Vee-energia e. hüdroenergia 1) Osatakse tehnoloogiliselt hästi kasutada 2) Töötava HEJ eleter on suht. madala hinnaga 3) Ei tekita keskkonnareostust 1) Elektrijaama rajamine suht. kulukas
maade kultuuripärandist, mida ühendab islam ja araabia keel. Talletati ja arendati loominguliselt edasi antiikultuuripärandit, rikastades seda idapoolsete, eeskätt India kultuurist pärit joontega, mida vahendati eurooplastele. Haridus põhines koraanil. Moseede juurde tekkisid kõrgemad koolid- medresed. Tuntuim teist araabiakeelne muinasjutukogu ,,Tuhat üks ööd" MOSLEMIRIIGID. 1)Seldzukkide riik, XI saj, Kesk- ja Väike-Aasia, Iraak, Iraan, Süüria 2)Osmanite riik, XIV saj, Musta mere põhjarannik, Ungari, Süüria, Iraak, Põhja-Aafrika, Väike-Aasia, Balkani ps, Austria 3)Delhi sultanaat, XII saj, India 4)Suurmogulite riik, 1526a, India 5)Mongolite riik, XII saj, Hiina, Kesk- Aasia, Iraan, Kaukaasia, Vene vürstiriigid, Mongoolia, Süüria, Iraak
MOSLEMIRIIGID.Kalifaadi maid ühendas araablaste võim ja islam. X saj lagunes kalifaat 5 iseseisvaks islamiriigiks:Hisp,Eg koos P-Aaf,Süüria,Iraak,Iraan. Võim läks riigis kaliifidelt sultanite ehk väepealikest valitsejate kätte. Iraani ja Kesk-Aasia valitsejad palkasid oma sõjateenistusse türklasi,kellede seas tõusis esile seldzuki hõim.Nad võtsid omaks islami usu ja tungisid XI saj Kesk-Aasiasse ja Iraani.Ka Iraak ja Süüria langesid seldzukkide võimu alla. Seldzuki sultanid valitsesid Iraanist Vahemereni ulatuvat hiigelriiki. 1071. vallutasid türklased Väike-Aasiaseldzukkide riigi tuumikala. Seldzukkide suurriigi lagunemisele järgnes pol killustatuse ja võõrvallutajate sissetungide periood. Algasid ristisõjad1099.vallutasid ristisõdijad Jeruusalemma. Islamiriikidele said ohtlikuks mongolid. XIII saj ühendas Tsingis- khaan mongolid; 1206. sai temast suurkhaan
Referaat Juhendaja: Heli Stroom Tallinn 2014 Sissejuhatus Pärsia laht on oluline oma nafta- ja gaasivarude poolest. Olles üheks tähtsaimaks energia vajaduste ammendajaks maailmas.Lahest voolavad läbi Kesk-Ida maade gaasi- ja naftatrossid. Läbi sajandite on Pärsia lahel toimunud riikidevahelisi tülisid. 1990. aastal peale seda, kui Iraak vallutas Kuveiti , moodustati Ühendriikide eesjuhtimisel koalitsioon, mille mõjul Iraak Kuwaiilt tagasi tõrjuti. Välja ajamise käigus avas Iraagi sõjavägi Kuveiti naftamaardlate pihta tule. Selle teo tagajärjed põhjustasid ulatuslikke keskkonna kahjustusi Pärsia lahe piirkonnas. Pingeliseks on olukord lahes läinud hiljemgi. 2003. aastal vallutasid Suur Britannia ja USA väed ühisel jõul Iraagi. Mõlema riigi peamised huvid olid majanduslikud. Iraagi
Soome-Helsingi Suurbritannia-London Sveits-Bern Taani-Kopenhaagen Tsehhi-Praha Türgi-Ankara Ukraina-Kiiev Ungari-Budapest Valgevene-Minsk Venemaa-Moskva Põhja riigid on: USA, Jaapan, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Kanada, portugal, Hispaania, iirimaa, Korea vabariik, Iisrael, Lõuna-Aafrika Vabariik, Austraalia, Uus-Meremaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Bulgaaria Lõuna riigid on : Hiina, Brasiilia, Mehhiko, Taiwan, Tuneesia, India, Egiptus, Maroko, Iraak, Iraan, Saudi-Araabia, Suriname, Haiti, Barbados, Afganistan, Jeemen, Ruanda, Mongoolia. Uusindustriaalmaad : Hiina, Brasiilia, Mehhiko, Taiwan, Tuneesia Vähimarenenud riigid : Afganistan, Jeemen, Ruanda, Mongoolia Riikide arengutaseme näitajad : 1) RKP (rahvuslik koguprodukt) 2) Energia tarbimine ühe elaniku kohta aastas 3) Ekspordi inpordi suhe 4) Keskmine eluiga, tervislik seisund 5) Kirjaoskus e. Haridustase 6) Linna ja maa rahvastik 7) Tarbekaupade tarbimine
Lääne- Saharat ja Egiptust, mõnikord ka Sudaani. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ees-Aasia on regioon Aasia edelaosas, mis hõlmab Aasia lääneosa ja ulatub itta kuni Afganistani ja Pakistanini. Kuuluvad sinna: Afganistan , Armeenia, Aserbaidzaan, AÜE, Bahrein,Gruusia, Iisrael, Iraak, Iraan, Jeemen, Jordaania, Katar, Kuveit, Küpros, Liibanon, Omaan, Palestiina, Saudi Araabia , Süüria, Türgi arengumaad on Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Egiptus, Süüria, Iraan, ja Pakistan. Naftariigid: Liibüa, Saudi Araabia, Iraak, Kuveit, Bahrein, Katar, Ühendemiraadid, Aserdaidzaan,Turkmenistan ja Oman Vähim arenenud maad: Mauritaania, Sudaan, Eritrea, Djibouti, Somaalia, Jordaania, Jeemen,Usbekistan, Afganistan, Tadzikistan Loodusolud, loodusvarad
Homeini 1979 Homeini naases kodumaale, Iraan kuulutati islamivabariigiks. Seda pööret hakati kutsuma islamirevolutsiooniks. Tuhanded sahhi pooldajad arreteeriti ja hukati. Rahvalt nõuti täielikku loobumist läänelikest elukommetest Rangelt keelustati alkohol, Coca Cola ja läänelik muusika. Naised kandsid traditsioonilist riietust. Lõbustusasutused suleti. Riigis kehtestati tsensuur. Homeini valitses Iraani raudse käega kuni surmani 1989. aastal. Iraak `'purustaja'' võimu all Kuni 1958. aastani konstitutsiooniline monarhia. Seejärel sooritati riigipööre: kuningas tapeti ning Iraak kuulutati vabariigiks. 1979 tõusis Iraagi presidendiks Saddam Hussein, kes juhtis seda riiki diktatoorlikult pea veerand sajandit. Pärast Husseini võimuletulekut algasid Iraagi-Iraani piiril relvastatud kokkupõrked, mis kasvasid üle sõjaks. Sõda kestis kaheksa aastat, lõppes tulemusteta.
Argentiina- Buenos Aires Filipiinid- Manila Armeenia- Jerevan Fääri saared (Taani)- Torshavn Aserbaidžaan- Bakuu Gruusia (Georgia)- Thbilisi Austraalia- Canberra Gröönimaa (Taani)- Nuuk Hiina- Peking Hispaania- Madrid Holland- Amsterdam Horvaatia- Zagreb Iirimaa- Dublin Iisrael- Jeruusalemm India- New Delhi Indoneesia- Jakarta Iraak- Bagdad Iraan- Teheran Island- Reykjavik Itaalia- Rooma Jaapan- Tokyo Kanada- Ottawa Kasahstan- Astana Rootsi- Stockholm Kesk-Aafrika Vabariik- Bangui Rumeenia- Bukarest Kreeka- Ateena Saksamaa- Berliin Küpros- Nikosia San Marino- San Marino Leedu- Vilnius Singapur- Singapur Liechtenstein- Vaduz Slovakkia- Bratislava Liibüa- Tripoli Sloveenia- Ljubljana
Selline tehnika võimaldas põhjustada suuri kahjustusi sõjaobjektidele, samal ajal minimaliseerides kahjustusi tsiviilrajatistele. Lahesõda polnud edukas, kuna pärast sõda olid paljud sõjaväelased üle elanud ränki vaevusi või surnud. Üks suuremaid süüdlasti arvatakse olevat uraani kasutamine. Uraan muutis laskemoona tugevust märgatavalt suuremaks, paraku tõi see endaga aga kaasa paljude inimeste hukkumise. Sõja käigus kaotas USA 291 inimest, Iraak aga 35 000. Sõda oleks saanud ära hoida pidevate läbirääkimistega. Samuti kui poleks olnud kahe riigi vahelisi piiritülisid ning kui Iraak poleks suurendanud oma välisvõlga ja sõjaväge.
(tõsi sellest on ainult PõhjaAmeerika) NAFTA sätted vaba liikumise kohta on väga piiratud võrreldes Euroopa Liiduga. Tõsine üldine suurenemine reostumises tänu NAFTAle http://en.wikipedia.org/wiki/File:Flag_of_OPEC.svg Organization of the Petroleum Exporting Countries Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Toornafta hinna reguleerimine maailmaturul Loodi 1960. aastal Bagdadis Alzeeria Angola Araabia Ühendemiraadid Ecuador Iraak Iraan Katar Kuveit Liibüa Nigeeria Saudi Araabia Venezuela http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:OPEC.svg 1014 september 1960 Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi Araabia, Venezuela 60ndadloomisaastad 70ndadesiplaanile tõus, 1973kriis 80ndadsuured hinnamuutused kolmas kriis, keskkonna probleemid 90ndadneljas kriis, kliimamuutused Arvestatav majandus ja poliitjõud ¾ maailma naftavarudest ½ maailma naftaekspordist
Nende peamine rikkus on nafta. 20.saj algul tõrjuti islami usujuhid nende traditsioonilistelt positsioonidelt ja riigi poliitikat hakkasid üha enam määrama majanduslikud huvid. 1960 alustas sahh Reza Pahlavi laiaulatusliku uuenduskava riigi läänelikumaks muutmist, seda hakati nimetama valgeks revolutsiooniks. Kuna uuendused polnud piisavalt läbimõeldud tekkisid suured vastuseisud, mis aga suruti maha armee ja salapolitsei abil. 5) Iraak. Saddam Hussein Lahesõda 2003.a USA vägede sissetung. Kui Iraanis elavad enamasti pärslased, siis Iraagis elavad araablased. Maailmasõdade vahelisel ajal vabanenud Iraagis valitses kuni 1958 konstitutsiooniline monarhia. Siis kuningas tapeti ja Iraak kuulutati vabariigiks. 1979 tõusis Iraagi presidendiks Saddam Hussein, kes valitses riiki diktaatorlikult ligi veerand sajandit. Pärast
Tagajärjed ja mõjud tänapäeval Tänapäevased inimõigused on tekitatud suurelt osalt tänu holokaustile. Sõjakuriteod, mis toimusid aastakümneid tagasi karistatakse ka tänapäeval. Aastaid tagasi toimunud sõjakuriteod mõjutavad tänapäeva perekondi, kuna keegi perest on selle tõttu surnud. Lahesõda Põhjused: Sõja puhkemise pikajalistele põhjustele pani aluse Iraagi ja Iraani vaheline konflikt, kui Iraak ründas Iraani 1981.aastal Kuveidi okupeerimine Iraagi poolt 1990. aastal - Iraak oli Kuveidile võlgu ja Kuveidis pumbati palju naftat, mis viis nafta hinnad alla. Hussein lükkas lääneriikide (ÜRO, USA) nõudmised Kuveidist lahkumisest tagasi. Läänele ülioluliste naftavarude Iraagi kätte langemise oht, seega oli läänel põhjust sekkuda Olulised protsessid ja arengud: 2.august 1990 Iraagi sissetung Kuveiti - Kuveit okupeeritakse paari päevaga.
• VASTUOLU: VÕIMUL ON IKKA KOMMUNISTLIK PARTEI(SALAPOLITSEI) • LUBATI VÄLISKAPITAL RIIKI • HIINA ARENENUD MAJANDUSLIKULT KIIRESTI • (1-2. RIIK MAAILMAS. OSTIS USA VÕLAKIRJU) • DEMOKRAATIAT POLE • MAAILMA NOORIM POLIITVANG 6 AASTANE • 1989 TULISTATI ÜLIÕPILASI TAEVASE RAHU VÄLJAKUL. TAPETI 5000 INIMEST(PRESSIFOTO) • (HONGKONG HIINALE TAGASI. ERISTAATUS. RAHUTUSED) SÕJAD IRAAGIS • 1980-1988 IRAAGI-IRAANI SÕDA • 1990-1991 LAHESÕDA. IRAAK TUNGIS KUWEITI. MOODUSTATI KOALITSIOON IRAAGI VASTU. LÕPPES IRAAGI KAOTUSEGA: LENNUKEELUTSOONID. KAUBANDUSEEMARGO. ABC RELVAD TULI LIKVIDEERIDA. KUI LAHKUTI KUWEIDIST, PANDI PUURTORNID PÕLEMA. PÄRSIA LAHT- ÖKOKATASTROOF. • 11.9.2001- WTC. BUSH. (VANDENÕUTEROORIAD) • 2003- IRAAGI SÕDA. ETTEKÄÄNE. ABC RELVAD POLE HÄVITATUD. VALE • SÕDA VÕIDETI LÄÄNE POOLT. SADDAM HUSSEIN VARJUS (KAARDIPAKK) • PRAEGU VÄED VÄLJAS (OLID KA EESTLASED)
hüdroenergia), traditsiooniline- fosiilkütused (nafta, maagaas, kivisüsi, turvas), tuumaenergia, alternatiiv- laiemaks kasutamiseks puuduvad veel tehnoloogiad või on need kallid. Nafta- Tähtsaim energia allikas. Viimase 30 aasta jooksul pole ükski teine loodusvara maailmamajandust nii palju mõjutanud. Transport käib läbi tankerite, rongide, veokite torude kaudu. Suurimad tootjad: Saudi Araabia, Venemaa, USA, Iraan, Venezuela, Katar, Hiina, Iraak, Araabia ÜE, Kuveit. Suure kütteväärtusega. Hea transportida tankerite ja torujuhtmetega. Kasutatakse mitmeks otstarbeks. Puuraukude rajamine merre on keeruline. Ammutamise käigus suur oht merevee ja pinnase reostumiseks. Vajab puhastamist lisanditest ning ümbertöötlemist. Gaas- Tähtsus kasvab. Lihtne toota, ei vaja töötlemist, ökonoomne transportida. Tarbivad peamiselt Põhja riigid. Suurimad tootjad on Venemaa, USA, Kanada. Suure kütteväärtusega
Lai kasutusala, torud, ümbrus, Araabia, USA, suur taastumatu, Põhja- Nafta Hiina, Iraan, kütteväärtus, vajab Ameerika, Iraak, odav transport töötlemist, Põhja- Mehhiko, ohtlik, reostab Aafrika, Hiina Kuveit Venemaa, Venemaa, Suur
Spetsiaalsed torud, Saudi-Araabia, Lai kasutusala, suur ümbrus, Põhja- taastumatu, vajab USA, Hiina, Nafta kütteväärtus, odav Ameerika, töötlemist, ohtlik, Iraan, Iraak, transport Põhja-Aafrika, reostab Mehhiko, Hiina Kuveit Venemaa, USA,
· 1987 juhtkonna vahetus zhan zinyang · 1989 taevase rahu väljaku meeleavaldused mais alustati ka näljastreiki, toetust saada Gorbatsovilt · Hiina kommunistliku partei dilemma, peale jäävad vanameelsed, välja kuulutati sõjaseisukord · 4. Juuni 1989 verevalamine taevase rahu väljakul, maaila streik, hiina sellele ei reageerinud · Hiinda endiselt kommunistlik riik Lahesõda 1990-1991 · Ajendiks oli see kui 2.august 1990 iraak ründas kuiveiti, sest tahtis seda endaga liita · ÜRO komplekteeris rahuväed, eesotsas USAga oluliseim baas oli saudi araabia · Opertasioon kõrbetorm sai alguse 17. Jaanuar 1991 õhurünnakuga · 24. Veebruar 1991 algas maavägede pealetung, mile käigus lükati iraak oma piiridesse tagasi. Algas husseini vastane meeleavaldus, kuid 28 veebruar sõlmiti juba vaherahu Balkani tragöödia · 1989 alagasid jugoslaavia lagunemine
HIINA PEKING LÕUNA-KOREA SOUL MONGOOLIA ULAANBAATAR VENEMAA MOSKVA KASAHSTAN ASTANA KÕRGÕSTAN BISKEK USBEKISTAN TASKENT TÜRKMENISTAN ASGABAT TADZIKISTAN DUSANBE PAKISTAN ISLAMBAD AFGANISTAAN KABUL IRAAN TEHERAN IRAAK BAGDAD ASERBAIDZAAN BAKUU GRUUSIA THBILISI ARMEENIA JEREVAN TÜRGI ANKARA SÜÜRIA DAMAKUS LIIBANON BEIRUT IISRAEL JERUUSALEMMA JORDANIA AMANN SAUDI-ARAABIA AR- RIYAD ARAABIA ÜHENDERIMAAD (AÜE) ABU DABI
Eesti Euroopa Liidus Keily Türnpu 12b 25. november 1995, Tiit Vähi 2004 töö-, õppimis- ja reisimisvõimalused teistes liidu riikides eeltoetus 3,9 miljardit krooni 12,6 miljardit krooni Euroopa Komisjoni asepresidendina töötab Siim Kallas kuus esindajat: Ivari Padar, Vilja Savisaar ja Siiri Oviir; Kristiina Ojuland, Tunne Kelam ning Indrek Tarand. Eesti osalus EL tsiviilmissioonides Afganistani Kosovo Iraak Gruusia Moldova Bosnia ja Hertsegoviina Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupp Eesti liitumine eurotsooniga 1999. aastal võeti kasutusele euro Eesti on 17 riik 13. juulil 2010 lõplik liitumine
Toetaja oli Azzam (41-89)- ideoloogiline liider, strateeg kaasosaline AQ loomisel, tapeti pommiga. Peale seda läks OBL tagasi Saudi-Araabiasse ja unustati, pakkus Saudidele abi Kõrbe tormi ajal, kritiseeris nende valikut USA 5 kasuks, aravates, et islami usulised peaksid Meccat ise kaitsma. Seejärel elas mõnda aega Sudaanis, kus tekkisid kodakondsuse probleemid. IRAAK Ajalugu: Antiik Mesopotaamia. Vallutajad: kreeklased, Alexander, Ottoman jne. 1921 kuningas Faysa (sunnide ja šiiitide liitja. Pan-Arabism, erinevad etnilised grupid valitsusse). 1930 avastati nafta. II MS (USA ja UK), esimene Araabia riik, kes Liitlasi toetas. 1953 parlamendi valimised. Lepingud: 1955 METO; 1957 Eisenhoweri doktriin (Lähis-Ida riigid saavad vajadusel USAlt abi); 58 Jordaania, Iraagi ja Araabia liit; 1959 CENTO.
on kinnitatud kõrge usaldusväärsusega varu elektriprojekti elluviimiseks. Eesti Energia tütarettevõte Attarat Power Company (APCO) arendab koos partneritega nende varude baasil kuni 500 MW võimsusega põlevkivielektrijaama. Eksport Jordaania suurimad ekspordiartiklid on • rõivad • väetis • kaaliumkarbonaat • köögiviljad • ravimid. Jordaania tähtsaimad ekspordipartnerid on Ameerika Ühendriigid 17,13%, Iraak 17%, India 13,59%, Saudi Araabia 10,56%, Süüria 4,18% ja Araabia Ühendemiraadid 4,09% (2009) Import Jordaania suurimad impordiartiklid on • toornafta • masinad • transpordivarustus • raud • teravili. Jordaania tähtsaimad impordipartnerid on Saudi Araabia 17,3%, Hiina 10,95%, Ameerika Ühendriigid 6,94%, Saksamaa 6,29% ja Egiptus 6,1% (2009). Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Jordaania#Majandus https://www.enefit.com/et/jordan
Tuumaenergia USA, Prantsusmaa, Jaapan Tuumajaamad rajatakse tarbija lähedale või sinna, kus leidub uraanimaaki. Eelised: Kulub vähe uraanimaaki, omahind odav Saab kasutada seal, kus muid energiallikaid pole Puudused: Radioaktiivsete jäätmete paigutus Õnnetused saastega NAFTA Hinda kujundab: Kivimite koostis ja struktuur Leiukoha suurus(ulatus ja sügavus) Nafta keemiline koostis(kvaliteet) Kaugus tarbijast OPEC Saudi-Araabia, Iraak, Iraan, Qatarr, Araabia ÜE Töötlemine vähearenenud, viiakse toornaftat välja(Jaapanisse, Euroopasse) Euroopa põhjamere piirkond Norra, Suur-Britannia, Taani, Holland, Belgia, Saksamaa Varustab Euroopat, töötlemine hästi arenenud Venemaa, Lääne-Siberi madalik naftajuhe kulgeb ida- ja kesk-Euroopasse Põhja-Ameerika(USA) omatarbeks, toob naftat Aafrikast, Lähisidast, Lõuna- Ameerikast Ladina-Ameerika + Mehhiko Venezuela, Ecuador, Mehhiko, töötlemine vähearenenud
Tuul, nafta, põlevkivi. 4. Fossiilsete kütuste (nafta, gaas, kivisüsi) varude paiknemine maailmas, suurimad tootjad, peamised kauplemise suunad maailmas, transpordivõimalused, kasutamise eelised, kasutamise puudused, sh keskkonnaprobleemid. Mis on OPEC? OPEC'i riigid. Nafta: Paiknemine: Saudi-Araabia, Hiina, USA, Venezuela, Katar, Lähis-Ida. Tootjad: Venemaa, Saudi-Araabia, USA, Iraan, Hiina, Kanada, Venezuela, Mehhiko. Eksport: Saudi-Araabia, Venemaa, Iraan, Nigeeria, Araabia ÜE, Iraak, Angola. Import: USA, Hiina, Jaapan, India, Korea, Saksamaa. Transport: Torudega. Eelised: Kõrge kütteväärtus, võimalik transportida palju korraga, odav. Puudused: Õhureostus, lekkeoht transpordil, plahvatusoht, naftaplatvormide rajamine kallis eriti merepõhjas. Gaas: Paiknemine: Saudi-Araabia, Usa, Venemaa, Kanada. Tootjad: Venemaa, Usa, Kanada, Iraan, Norra, Hiina, Holland, Indoneesia, Katar. Eksport: Venemaa, Norra, Katar, Kanada, Alzeeria, Indoneesia, Holland
riigid ja nende pealinnad jaapan-tokyo filipiinid-manila malaisia-kuala lumpur indoneesia-jakarta vietnam-hanoi laos-vingchan tai-bangkok bangladesh-dhaka sri lanka-colombo india-new delhi nepal-katmandu hiina-peking luna korea-soul mongolia-ulaanbaatar venemaa-moskva kasahstan-astana krgstan-bikek usbekistan-takent trkmenistan-agabat tadikistan-dusanlee pakistan-islambad afganistan-kabul iraan-teheran iraak-bagdad aserbaidaan-bakuu gruusia-thbilsi armeenia-jerevan trgi-ankara sria-damaskus liibanon-beruit iisrael-jeruusalemm jordaania-amann saudi araabia-ar ryad AE-abu dhabi maroko-rabat aleeria-aliir tuneesia-tunis liiba-tripoli egiptus-kairo austraalia-canberra USA-washingdon kanada-ottawa mehhiko-mexico jamaica-kingston venetsuela-caracas kolumbia-bogota equador-quito peruu-lima
Afganistani-Kabul Araabia Ühendmiraadid-Abu Dhabi Armeenia-Jerevan Aserbaidzani-Bakuu Bahrein Bangladesh-Dhaka Bhutan-Thimbuh Birma-Yangon Brunei Filipiinid-Manila Gruusia-Thbilisi Hiina-Pekin Ida-Timor--Dili Iisrael-Ferusalemm India-New Delhi Indoneesia-Jakarta Iraak-Bagdad Iraan-Teheran Jaapan-Tokyo Jeemen-Sana Jordaania-Amman Kamboza-Phnom Penh Kasahstan-Astana Katar-Doha Kuveit--Al-Kuwayt Körgõzstan-Biskek Küpros-Nikosia Laos-Viangchan Liibanon-Beirut Lõuna-Korea--Sõul Malaisia-Kuala Lumpur Maldiivid-Male Mongoolia-Ulaanbaatar Nepal-Katmandu Omaan-Masqat Pakistan-Islamabad Põhja-Korea--Pyongyang Saudi Araabia--Ar-Riyad Sri Lanka-Colombo Süüria-Damaskus Tadzikistan-Dusanbe Tai-Bangkok Türgi-Ankara Türkmenistan-Asgabat Usbekistan-Taskent
1. Türgi - Ankara 2. Jaapan - Tokyo 3. Hiina - Peking 4. Venemaa - Moskva 5. Mongoolia - Ulaanbaatar 6. India - Delhi 7. Bangladesh - Dhaka 8. Indoneesia - Jakarta 9. Tai - Bankok 10. Pakistan - Islamabad 11. Afganistan - Kabul 12. Iraan - Teheran 13. Iraak - Bagdad 14. Saudi-Araabia - Ar-Riyadh 15. Iisrael - Jeruusalemm 16. Kanada - Ottawa 17. USA - Washington 18. Mehhiko - Mexico 19. Brasiilia - Brasilia 20. Argentina - Buenos Aires 21. Tšiili - Santiago 22. Peruu - Lima 23. Boliivia - La Paz 24. Egiptus - Kairo 25. Liibüa - Tripoli 26. Alžeeria - Alžiir 27. Maroko - Rabat 28. Sudaan - Hartum 29. Tansaania - Dodoma 30. Kenya - Nairobi 31. Kongo DV - Kinshasa 32. LAV - Pretoria 33. Austraalia - Canberra 34. Uus-Meremaa - Wellington
1. Venemaa- Moskva 2. Türgi- Ankara 3. Mongoolia- Ulaanbaatar 4. Hiina- Peking 5. Põhja- Korea- P`yongyang 6. Lõuna- Korea- Soul 7. Jaapan- Tokyo 8. Vietnam- Hanoi 9. Tai- Bangkok 10. Filipiinid- Manila 11. Kambodza- Phnom Penh 12. Malaisia- Kuala Lumpur 13. Indoneesia- Jakarta 14. Paapua Uus- Guinea* 15. Birma- Yangon 16. Bangladesh- Dhaka 17. India- New Delhi 18. Nepal- Katmandu 19. Pakistan- Islamabad 20. Afganistan- Kabul 21. Iraan- Teheran 22. Iraak- Bagdad 23. Süüria- Damaskus 24. Liibanon- Beirut 25. Iisrael- Jeruusalemm 26. Jordaania- Amman 27. Jeemen- Sana 28. Araabia Ühendemiraadid- Abu Dhabi 29. Gruusia- Tbilisi 30. Armeenia- Jerevan 31. Aserbaidzaan- Bakuu 32. Türkmenistan- Asgabat 33. Usbekistan- Taskent 34. Kõrgõstan- Biskek 35. Tadzikistan- Dusanbe 36. Kasahstan- Astana 37. Sri Lanka- Colombo
Aasia poliitiline kaart 1. Afganistan Kabul 2. Araabia Ühendemiraadid 3. Armeenia 4. Aserbaidzaan 5. Bahrein 6. Bangladesh Dhaka 7. Bhutan 8. Brunei 9. Filipiinid 10.Gruusia 11.Hiina Peking 12.Ida-Timor 13.Iisrael Jeruusalemm 14.India New Delhi 15.Indoneesia Jakarta 16.Iraak Bagdad 17.Iraan Teheran 18.Jaapan Tokyo 19.Jeemen 20.Jordaania 21.Kambodza 22.Kasahstan 23.Katar 24.Kuveit 25.Kõrgõzstan (Kirgiisi) 26.Küpros 27.Laos 28.Liibanon 29.Lõuna-Korea 30.Malaisia 31.Maldiivid 32.Mongoolia Ulaanbaatar 33.Myanmar (Birma) 34.Nepal 35.Omaan 36.Pakistan Islamabad 37.Põhja-Korea 38.Saudi Araabia Er-Rijad 39.Singapur 40.Sri Lanka 41.Süüria 42.Tai Bangkok 43.Taiwan Taibei 44.Türkmenistan (Turkmeenia) Asgabat 45.Türgi Ankara 46
Homeni kodumaale naastest arreteeriti aj tapeti tuhandeid sahhi poolehoidjaid. Homeni eesmärk oli peatada Iraani läänestumine ja taastada vana elukorraldus. Kehtestati islamiseadus. Võeti vastu uus põhiseadus. Kõrgeim võim kuulus Homeinile. Rahvas pidi loobuma läänelikust elust. Naised kandsid traditsioonilist riietust. Coca, muusika, alkohol keelustati. Tsensuur. Diktatuur. Vastuhakkajad tapeti. 1990 muutus natuke vabamaks kuid mitte palju. IRAAK Iraagi Iraani piiril oli sõda, mis kestis 8 aastat ja lõppes tulemusteta. 1990 vallutas Iraak kuveidi ja kuulutasid selle provintsiks. See kutsus ülesse ÜRO, kes kehtestas Iraagi vastu majanduslikke sureabinõusid. Kaubavahetus lõpetati. Pärsia lahe piirkonda saabusid USA ja mitme Euroopa, Araabia väed, et hoida ära Iraagi sissetungimine naabermaadesse. 1991"kõrbetormi" käigus purustati Iraagi väeüksused ja Kuveit sai vabaks. Majanduslik olukord halvenes, langes elatustase
annaabi.ee 
